docsiit. - Sisekaitseakadeemia
download 
Report Transcription
siit. - Sisekaitseakadeemia
SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT Head akadeemia töötajad ja kadetid! Lauri Tabur, rektor Uue õppeaasta algul, kui kkümned miljonid õpilased üle maailma on alustanud oma kooliteed, tahan teid tervitada Albert Einsteini legendaarsete sõnadega – teadmiste ülimuslikkuse hindamine on hea ühiskonna rõõmus tunnus! Mul on siiralt hea meel, et vaatamata ääretult karmile konkursisõelale on meie hulgas täna ä enam kui 400 teadmiste ülimuslikkust hindavat kadetti, kes kuuma suvepäiä kese lõõmas peetud katsetel suutsid hoida oma meele kindla ja sihi selge. Eelseisev õppeaasta saab meil olema järjekordne positiivsete vä väljakutsete aasta. Kui eelmisel õppeaastal õnnestus meil üheskoos koju tuua Eesti kkõrgkoolide kvaliteedijuhtimise hindamise kõ k rgeim punktiskoor, siis selleks õppeaastaks oleme Eesti ainsa kõ k rgkoolina saanud Eesti Kõ K rghariduse Kvaliteediagentuurilt kutse osaleda kõ k rgkoolide institutsionaalse akrediteerimise esimeses ringis. Ehk siis saanud õiguse olla kodumaise kõ k rgharidusmaastiku kvaliteetse hariduse suunanäitaja. ä See on meile suur au ja vastutus, mida ma usun, et suudame ka uhkusega üheskoos vväälja kanda. Juba septembri esimestel päevadel vvõõrustasime akadeemias meie sisejulgeolekualase magistriõppeprogrammi üleminekuhindajaid. Oktoobri lõpuks valmiva hindamisraporti positiivse tulemuse korral oleme akadeemias juurutanud sisekaitselise hariduse tervik- Aastad pole vennad, öeldakse. Eriti kehtib see õppeasutuse kohta, kus igal uuel õppeaastal alustab õppetööd uus lend noori õppureid. Ometi kippusid tänavuse ä õppeaasta algupäeval kogenenumad töötajad võ v rdlema selle aasta 1. septembrit 2007. aasta omaga, mil just õppeaasta alguse piduliku rivistuse aegu hakkas sedavõ v rd kõ kõvasti sadama, et nii tudengite kui meie v rikate kkülaliste riided lausa nirivää sesid vihmaveest. Aga taas sai tõdeda, et aastad pole vennad – tänavu hakkas kü k ll just orkestri ava- SEPTEMBER 2010 Uue õppeaasta pidulik algus mängu ä ajal tibutama, aga suureks sajuks seekord siiski ei läinud. ä Orkestrimarsi saatel sammusid tänavused ä uusõppurid, 1. kursuse kadetid lipuvä väljakule. Aktuse läbiä viija, akadeemia sisejulgeoleku instituudi innovaatiliste haridustehnoloogiate keskuse juhataja Marek Link k andis pärast avakõ k ne pida- nud rektorit Lauri Taburitt üksteise järel tervituseks sõna kü k lalistele – siseminister Marko Pomerantsile, Siseministeeriumi vanglateenistuse juhile, asekantsler Priit Kamale, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitjale ä Tarmo Miilitsale, Päästeameti peadirektori asetäitjale ä Ain Karafinilee ning süsteemi alates kutseõppest ja lõpetades magistriõppega. Ehk siis selle, milleks meie akadeemia enam kui 18 aastat tagasi rektor Eduard Raska eestvedamisel loodi. T tajad ja kadetid – suhtuTöö ge meie vä välishindajatesse äärmise tõsidusega! Ainult vvääljastpoolt tulnud hinnang on akadeemilises maailmas see, mis loeb. Kui oleme v ga head vä vä välishindajate silmis, on meil alust ka enesekiituseks. Esimest septembrit alustasime Sisekaitseakadeemia Kase tn kompleksis koos Tallinna Konstantin Pätsi ä vabaõhukooli 60 noore õpilasega. V Võtsime nad Eesti riikluse ja vaimsuse kantsi esindajaina aastaks enda hoole alla, sest neil on sel õppeaastal raske. Usun, et need mõnikü k mmend õpetajat ja õpilast suudavad ka meis enam äratada inimlikkust ja arusaamist sellest, kelle jaoks me kadettide ja töötajatena olemas oleme. Seepärast suhtume me vvääikestesse külalistesse mõistvalt ja arvestame nendega. Maksu- ja Tolliameti peadirektori asetäitjale ä Margus Noormaale. Ü õpilashümni „Gaudeamus“ Üli laulmise järel andis rektor Lauri Tabur tavakohaselt kolledžiesindajatele ülee Eesti Vabariigi põhiseaduse, mis kolledžites kõ k ikidele uuskadettidele jagatakse. Uus, 2010.– 2011. õppeaasta oli avatud. Hetkeseisuga alustas tänavu k rgharidusõpinguid 96 kadetkõ ti, neist 71 päeva- ja 25 kaugõ g ppes, ning kutseõppes 227 kadetti. (VaR) Rein Vaheri foto Külalislektor Leedust 28. ja 29. septembril oli Erasmuse programmi kaudu akadeemias külas Leedust meie partnerõppeasutuse Mykolas Romerise nimelise ülikooli õiguse ja vanglaasjanduse õppesuuna õppejõud dotsent Dmitrij Usik. Külalislektor pidas 2 päeva justiitskolledži korrektsiooni eriala 3. kursuse üliõpilastele loenguid Leedu karistuse täideviimise süsteemist ja institutsioonidest, vangistusõiguse põhiprintsiipidest, vangide õigustest ja taasühiskonnastamisest ning rahvusvahelistest vangide kohtlemist käsitlevatest konventsioonidest ja standarditest. Sündmusi oktoobris 1. oktoobril lõpeb päästekoolis rahvusvaheline kiirguskeemia seminar. Seminaril analüüsiti osalevate riikide parimat praktikat, et sellest tekiks juhendmaterjal kiirguskeemia sündmustele reageerijatele. 1. oktoobril on SMITi arendustellimuste koolitus. 5. oktoobril tähistame õpetajate päeva. 6.–9. oktoobrini viibivad keelekeskuse lektorid Jelena Trahtman ja Natalja Netšunajeva Riias ja 26.–29. oktoobrini Sankt Peterburgis vene keele õpetajate rahvusvahelistel konverentsidel, kus nad teevad ettekande ning konverentside materjalides avaldatakse ka nende publikatsioonid. 13. oktoobril kell 14.30 algab akadeemia poksisaalis doonoripäev. v 14.–15. oktoobril korraldab Mainori Kõrgkool koos Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukoguga Nordic Hotel Forumis EURASHE (European Association of Institutions in Higher Education) 20. juubeli konverentsi. Konverentsi teema on „Implementing Bologna: from rhetoric to reality”. Konverentsil kõnelevad nii Euroopa Liidu institutsioonide ja Eesti Vabariigi tippametnikud kui ka kõrgkoolide ja ettevõtete esindajad. 20. oktoobril on finantskolledžis nõukogu järjekordne istung. 21. oktoobril korraldab finantskolledž tavakohase kolledži päeva. 22. oktoobril peab siseminister Marko Pomerants meie akadeemias avatud loengu. 29. oktoobril peab Mart Laar raamatukogupäevade puhul SKA raamatukogus avatud loengu. Oktoobris kestab õppejõudude atesteerimine. Mõtteid siseministri vastuvõtult Rääkides inimestega, kes täna töötavad politseis või päästes, kuuleb tihti nende suust, et seda sooviti juba lapsena või et terve pere on ju olnud, eks siis mina ka. Mina aga ei ihaldanud saada päästjaks, tahtsin saada hoopis diskoriks ja meediatöötajaks. Sain ka. Kuni 4 aastat tagasi väsisin sellest, et iga päev tuli kedagi „ahistada“ ning inimeste nõrkushetki ja õnnetusi ära kasutada – ikka tsirkust ja leiba nagu kombeks on. Tegin elus kannapöörde ja läksin hoopis päästeteenistusse. Täna ei ole mul mingit põhjust seda otsust kahetseda. Pigem vastupidi – mul on päästes tunduvalt rohkem häid mälestusi kui 11 aastaga meedias kogutud. Päästes töötatud nelja aasta jooksul olen näinud, käinud, õppinud ja teinud rohkem, kui eales varem. Ja inimesele, kes vajab vaheldust, kes soovib anda oma panuse elu paremaks muutmisel ja esindada riiki, on see suurepärane valik. Oma igapäevatöös puutume pidevalt kokku inimestega, kel ei lähe elus hästi, kes ei saa hakkama, kes on läinud kuritegelikule teele jne. Nende abistamiseks on vaja teadmisi ja kogemusi. Kool annab neid mõlemat. Kogemusi saab ju vahetada ka oma kaastudengitega ja neist järeldusi teha. Igapäevatöös puutume kokku erinevate inimestega ja saadud teadmisi on kasulik kõigil omandada. See aeg on möödas, kui päästeteenistusse või politseisse sai ka inimene tänavalt. Haridus on oluline, sest kõik jõustruktuurid on täna pildis rohkem kui kunagi varem. Meedia on meist maali- nud üsna positiivse pildi, kui vaadata kasvõi viimaste aastate riigiasutuste usaldusväärsuse küsitlusi. Inimesed usaldavad meid. Seetõttu ei saa me minna tänavale mütsiga lööma. Me peame teadma, mida me teeme ja kuidas seda teadmist ka rahvale edastada. Me peame meile pandud usaldust hoidma ja rahva ootusi täitma. Selleks peame käituma vastavalt nii tööl kui eraelus, sest just üksikisikutest – alates päästjast, politseinikust ja lõpetades direktoritega – saab kokku tervikpildi, mida tavakodanikud iga päev näevad. Võib väita, et me teeme oma tööd professionaalselt. Iga aastaga järjest paremini. Meil on olemas kaasaegne tehnika, kogemused, väljaõpe. Kui me suudame selle kõige kõrvalt olla ka abivalmid, teotahtelised ja viisakad, valmis õppima ja kaasa minema muudatustega ühiskonnas, siis on see tervikpilt kahtlemata positiivne. Need mõtted jäid kõlama ka 22. septembril Siseministeeriumis, kus Sisekaitseakadeemia tublimaid tudengeid ja õppejõude tervitasid uue õppeaasta alguse puhul siseminister Marko Pomerants ja akadeemia rektor Lauri Tabur. Ning sarnaseid mõtteid oleme lugenud ka siitsamast ajalehest, tudengite suust ja käest tulnuna. Järelikult mõtleme ühes suunas. Viktor Saaremets, Lääne-Eesti ä Päästekeskuse pressiesindaja, SKA päästekolledži 4. kursuse kaugõ g ppur SEPTEMBER R 2010 • VERBIS AUT RE • 2 • Toimetuse veerg •ll Sisemeediast 13. septembril oli koos ajalehe “Verbis aut Re“ toimetuskolleegium. K igepealt kinnitati kolKõ leegiumi uus koosseis. Siseteabe paindliku liikumise ja hea koostöö tagamiseks kuuluvad kolleegiumi nii õppeüksuste kui olulisemate tugiüksuste juhid, kellest eelmisest koosolekust siiani on nii mõnigi vahetunud. Kolleegiumi uueks esimeheks valiti üldainete keskuse lektor Ero Liivik, k kes on varemalt ise olnud tegev ajakirjanduses ja näidanud ä end algatusv imelise õppejõuna. võ Ajalehetoimetusel on eriti hea meel, et koostöös kolledžite direktoritega said üliõpilasesinduse juhatuse esimehe Laura N Nõmmsalu u ja tema asetäitja ä Anneliis Andronii kõrval kolleegiumi koosseisu arvatud veel mitu kadetti, kes koolide esindajatena aitavad edaspidi edastada ajalehte õpilasteemasid. Politsei- ja piirivalvekolledži Muraste koolist on selleks 2. kursuse kadett Raul Kaburr ja Paikuse koolist PT101 rühma kadett Otti Eyland d ning VäikeMaarja päästekoolist SP 13 rühmavanem Rekmar Vaarma. Toimetus loodab nendega edendada aktiivset koostööd, et nad kirjutaksid ajalehte ise ja aitaksid leida enda kkõrvale teisigi vaheda sulega õpilasi. Allakirjutanu andis kolleegiumile kokkuvõ v tliku ülevaate meediamonitooringust. Tänaä vu veebruarist kuni augustini meie akadeemia kohta ajakirjanduses ilmunud artikleid, sõnumeid ja telekajastusi oli hea v rrelda sama pikal perioodil võ läinud ä aastal ilmunuga: mullu nimetati SKAd 183 ja tänaä vu 293 korda. Mõistagi oli enamikel juhtudel SKAd vaid mainitud, aga keskmiselt neljandik artiklitest ja videomaterjalidest kajastasid otseselt akadeemia tegemisi, tähtsamaid ä sündmusi, õppetööd jm, seejuures positiivselt. ÜE juhatuse esimees Laura Nõmmsalu oli kaaskadette kküsitlenud, kui paljud neist loevad akadeemia ajalehte. Selgus, et loetakse vä vähe ja põhiliselt seetõttu, et ajaleht polevat ette (kä kätte) juhtunud. Sellest tuleb vaid järeldada, et kuigi ajaleht on saadaval nii raamatukogus kui ühiselamutes ja on seal nähtaval, ä aga huviäratava reklaamita ajalehepakist minnakse igapäevarutus lihtsalt mööda. Toimetus püüab vvärsket ajalehenumbrit edaspidi pilkupüüdvamalt kadettide teadvusesse tuua. Kolleegium vaatas üle ja kinnitas ajalehe alanud õppepoolaasta temaatilise plaani. xxx 24. septembril läbisid ä Murastes suhtekorraldaja ja kommunikatsioonispetsialisti Ivo Rulli meediakoolituse akadeemia 13 k kõneisikut eesotsas rektori Lauri Taburi ja õppeprorektori Krista Haakiga. Koolitatud kkõneisikud omandasid koolitusel teadmisi kommunikatsiooni korraldamisest ja infokanalite valikust ning oskusi suhtlemisel onlineja trükimeediaga võ v i mistahes raadio- ja telekanaliga. Ivo Rull andis ka näpun ä ääiteid sõnumite kujundlikumaks muutmiseks ja tutvustas eri stilistikavõ v tteid. Omandatud oskusi sai praktiliselt läbi ä teha grupitööde arutelul ja analüüsil. Rein Vaher, „Verbis aut Re“ toimetaja 2010.-2011. õppeaastal õppetööd alustanud üliõpilased… Finantskolledži maksunduse ja tolli eriala päevaõppes Andrus Arbeiter Elen Filatov Eljana Ivanova Karola Kuum Maarja-Liisa Maasik Annika Miilberg Chrislin Nestra Kristjan Pedder Anna Sikerskaja Helen Šabunja Finantskolledži maksunduse ja tolli eriala riigieelarvevälises päevaaõppes Anni Aim Aleksandr Drižiruk Helen Elias Arina Golik Natalja Gusakova Liivo Juul Krista Korobova Anna-Liisa Lukk Liisi Lunden Aleksei Minitš Deli Mänd ä Galina Novikova Alevtina Pavlova Agnes Ploom Marii Reinsalu Madis-Mikk Remmet Triin Rondo Kairi Schmidt Julija Sui Merli Suu Jelena Trifonova Finantskolledži maksunduse ja tolli eriala riigieelarvevälises kaugõ g ppes Kaisa Armvää v rt Tatjana Dobrjanskaja Olga Guntaišvili š Liis Ivask Kerli Joost Kaarel Kahn Pjotr Kravtšuk Kadi Kü Kütt Dmitri Melnikov Joel Metsson Ellika Mones Pille Morševitski Mait Mägi Kätlin ä Ojapõld Aigar Palsner Allan Panov Pavel Pantšenko Henri Piht Janne Randla Liis Savimaa Marianne Sergo Anastassia Žigalova Kristina Tomson Kermo Vinnikov Martin Vippul Justiitskolledži korrektsiooni eriala päevaõppes Anti Aak Raul Adari Lauri Hainoja Aare Jamnes Ivo Kitsing Argo Kruusmaa Enriko Laanemäe Helena Loorits Ivar Mai Maret Paal Ingemar Palmsaar Siim Poll Roland Puzanov Ranno Rentik Jaano Saar Regiina Siilak Nele Suvorova Erki Uus Taavi Veelmaa Kert Vellama Päästekolledži päästeteenistuse eriala päevaõppes Aleksandr Gontšarenko Nikita Groznov Siim Hordo Lauri Ilves Roland Jefremov Even-Marten Korberg Martin Kreek Imre Kull Vitali Merkurjev Dmitri Popkov Priidik Roos Silver Saar Rauno Schmeimann Karel Soosaar Andrei Surnin Mihkel Teder Rauno Tikko Jan Tjulkin Ivar Vaab Vladimir Vlassov … JA KUTSEÕPPURID Justiitskolledži vanglaametniku eriala päevaõppes Benno Aava Thomas Astram Alar Haak Teet Kajala Marko Kull Kristo Mikola Alar Mumm Veiko Parts Heiko Pillesaar Mairo Pärn Ergo Seier Kaili Uusoja Kristi Vainult Risto Veinglas Justiitskolledži vanglaametniku eriala kaugõ g ppes Aarne Ainsoo Rauno Andok Erik Andrejev Vitali Ardassov Aleksei Babajev Nadežda Bunjašina Veronika Buschmann Deniss Bõkov Jevgeni Gandšu Rita Ganson Aivar Hirtentreu Mario Hivitski Enar Hutrov Risto Ilves Vitali Ivanov Helari Kaljuste Margus Kangur Deniss Karatševtsev Dmitri Kartsev Gert Kelder Margus Kivipõld Julia Kliševitš Artjom Kolkin Tauri Korde Tarmo Kose Igor Kuznetsov Aivo Laanemets Aleksander Liba Erkki Loit Andrei Luberg Linda Maalder Marko Makovejev Ardo Mertsin Irina Mironova Ervin Murulaid Riivo Männi ä Anneli Nebel Hannes Nigul Roland Niine Viljar Noor Sven Normak Lembit Nugis Siim Oja Evelyn Paap Artur Palm Kaider Pehk Elvis Prits Kaido Puur Arvi Pärn-Mägi Ingmar Ristimets Oleg Rõndenkov Guido Saareoks Aleksei Safjanov Kalev Salu Sergei Samoškin Artur Sandvik Aleksander Sarapik Ivan Sasjuk Kirill Shchepanov Artur Skutšas Varje Zupping Erkko Tellisaar Elle Tuur Raul Urbas Indrek Vahopski Freddy Varik Priit Viin Marje Vikson Politsei- ja piirivalvekolledži piirivalveametniku eriala päevaõppes Asso Eesmäe Maarja Liisa Lindre Elari Loks Peter Maran Elsa Mägi J ri Nurmik Jü Ilja Pettai Kristjan Sakk Olavi Schmidt Vivian Tammearu Aleksandr Višnjakov Morten Õunpuu Politsei- ja piirivalvekolledži politseiteenistuse eriala päevaõppes Madis Aabna Madis Allak Otti Eylandt Dmitri Gorelov Taavi Gunt Hannes Haav Janar Hiop Heimar Juhanson Kristo Jõks Raivo Jü J rimäe Kevin Kallas Renee Karu Rauno Kiviste Dmitri Kravtšenko Martin Kulberg Sander Kullamaa Mauno K Kõivisto Keidi K Köster Sander K Kü üttis Kristjan Laht Martin Laius Taavi Liloson Lembitu Luih Stanislav Malõšev Mairold Mark Pavel Matrossov Jaan Meresmäe Enri Mets Filipp Muzalevski Rauno Mõttus Rainer Onopa Alvar Paal Oliver Pahla Rauno Pajuleht Nikolai Panov Marek Pello Martin Piir Genes-Deivid Pikani Egle Poll Veiko Poom Valter Põlts Kunnar Püvi ü Lauri Raitšuk Rivo Ronimois Egert Roosimägi Emily Roots Taivo Rosi Maksim Rozgonjuk Ruudi Räimtaal ä Ville Ränik ä Ivar Saar Siim Saks Igor Savenkov Sven Savioja Sille Selge Tarmo Selgis Margus Soome Leonid Stepanov Aleksandr Stepanov Andrei Škubel Jakob Tarkpea Siim Tikerpuu T nis Tokko Tõ Reet Truverk Timo Tubli Rauno T Tõevä välja Silver Urke Risto Uukkivi Mihkel Vahi Aleksandr Vinograd Sten V Võrk Triinu Õras Päästekorraldaja erialal Devi Berg Kristel Ennula Lea Hubel Leili Kang Anu Lamson Katrin Lannajärv Kristiina Lummo Aili Müü M r Ragne Rostin Mailis Sternhof Janika Toiger Krista Vaniko Päästespetsialisti erialal Virgo Asumägi Raimond Elblaus Andrei Filin Raico Irmann Ove Janter Kulno Juus Meelis Kosman Indrek Kuusk Aivar Lepp Aleksander Matrossov Virgo Nurgamaa Mait Penjam Dmitri Pronin Maksim Ptšjolko š Toomas Runno Marko Rännel ä Sergei Savin Sven Selge Aare Sepp Rando Suve Maksim Tš T ehhonin Raini Vaarask Rekmar Vaarma Silver Villiste Päästja erialal Kaido Allikas Andrus Artma Oleg Bereznjak Mailer Berg Sergei Bõtškov Boriss Gontšarov Andres Jefimov Marko Kasepõld Siim Kurrikoff Alvar Lai Mait Lindpere Filipp Nossenko Kalle Nõmm Vadim Poljakov Sven Raud Allan Riisenberg Mati Saksniit Alar Siiber Heiki Sink Sergei Šuvalov Ivo Taganõmm Märt Talts Pavel Tsarjov Nikolai Tulženko Kaido Vahesalu • Ainult 1 küsimus • Kuidas teie esimesed õpinädalad on möödunud? Politsei- ja piirivalvekolledži kutseõpperühma GS 100 kadett Vivian Tammearu: Minu esmamuljed on positiivsed. Kui esimesel päeval tulime kooli, saime kätte vormiriided ja meid jagati tubadesse ning anti teada, et esimesed kolm päeva saame tasuta süüa. Ühiselamus on meil head olmetingimused, koolis saab teha sporti ja stipendiumigi antakse, et ole ainult hea ja õpi. Teame seda, et diplomiga, mis meile siit koolist lõpetades antakse, saame tööle minna kuhu vaid igatseme: kas maa peale, merele või taevasse. Seega meie teed on tänu saadavale diplomile avatud. Kõik see on meile teada, aga kuhu mina tahaksin pärast lõpetamist maabuda, pole veel kindel. Ma olen avatud kõigele, võtan vastu mistahes ametikoha. Aga siiski tahaks, et oleks võimalik valida. Ma olen küll pärit Kiviõlist, aga kui näiteks pakutaks tööd Narvas, siis tahaksin muud kohta valida. Paraku tean ka seda, et ega pahatihti valikut ole. Kui peab, siis peab! Aga rühm on meil hästi tore, kõik 14 on vahvad õpikaaslased. Neist 15st on minu kõrval veel vaid 2 tüdrukut. Kõik me oleme pärit Eesti eri paigust ja peame selle ühe õppeaasta üksmeelselt läbi saama, sest oleme ju ühtne kollektiiv. Seda näitas juba me esimene ühisettevõtmine, kui läksime metsa orienteeruma. Algul tundus seal raske hakkama saada, aga kui me kõik koos pead kokku panime, siis saime ühiselt kõigest üle. Viviani rühmakaaslane kadett Ilja Pettai: Minugi senised muljed on head. Armastan sporti teha ja selleks on koolis kkõik võ v imalused olemas. Olen põhiliselt suusataja, aga püüan siin ka jõudu arendada ja 2 korda nädalas kä käime koos korvpalli mängimas. ä Ka mina olen pärit Ida-Virumaalt, Kohtla-Järvelt. Õppima tulin kü k ll ka sellepärast, et omandada üks kindel elukutse, aga eks see ole meil ikka perekonnaamet, sest emagi töötab mul piirivalves. Seega olen oma nooruses palju viibinud piirivalvekordonites, näinud, ä kuidas piirivalvurid seal töötavad-ela- vad ja mulle tundub see huvitav. Lõpetasin sel kevadel Toila g mnaasiumi ja andsin kohe pagü berid siia akadeemiasse. Vastuvõv tukatsed läksid ä isegi paremini kui oskasin arvata. V Võin öelda, et ffüüsilised katsed olid kü k llalt rasked ja eks ma pabistanud ka enne vestlust, aga see möödus mõnusas õhkkonnas ja läks ä korda. Finantskolledži esmakursuslane Maarja-Liisa Maasik: Minul kui akadeemia esmakursuslasel on olnud rõõm näha, ä kui sõbralikud ja lahked vanemad tudengid meie vastu on olnud. Uue lennu tervitamiseks korraldas üliõpi- lasesindus Laura Nõmmsalu juhtimisel vahva koosviibimise. Kõ K ik said süüa ja juua ning oma teadmisi proovile panna. Nimelt korraldati kohalviibijaile viktoriin, kus lisaks kooli rektori nimele kküsiti ka k igi kolledžidirektorite nimesid, kõ akadeemia deviisi tähendust, ä kooli asutamisaastat jm. Mul on rõõm teatada, et 2. võ v istkond, kuhu ka mina kuulusin, saavutas suure ülekaaluga esikoha. Teiseks tuli 6. ja kolmandaks 3. võ v istkond. Palju õnne parematele ja kõ k igile teistelegi, kes teadmisteproovist osa vvõtsid. Kiituseks ka üliõpilasesindusele on heameel tõdeda, et kõ k ik, kellelt ma kü k sisin, kuidas nad üritusega rahule jäid, ä ü ütlesid nagu ühest suust: vväga tore ja mõnus oli! Finantskolledži tudeng Agnes Ploom sõnas: “Mulle see üritus vväga meeldis, kuna kohtusin teiste kolledžite tudengitega, kes kkõik olid vä v ga sõbralikud.” Kohtumiseni järgmistel ühisüritustel! SEPTEMBER R 2010 • Sõnumeid •l Üliõpilasesindus tegutseb Sisekaitseakadeemia üliõpilasesindus on suvepuhkuselt tagasi ja asunud usinalt tööle. Augustikuu viimasel päeval, tutvumispäeva raames, korraldasime vanas sööklasaalis, praeguses õppekambritega “vanglas” üliõpilasesindust esitleva ürituse. Kostitasime esmakursuslasi suupistete ja tordiga, vahepalaks pakkusime meie akadeemia teemalist viktoriini. 15. septembril pidasime samas sööklasaalis tutvumispeo, mille eesmärk oli uute ja vanade tudengite omavaheline lõimumine. Selleks varustasime kõik pidulised nimesildiga, et oleks näha, kellega tegemist ja sedasi kergem vestlust arendada. Üliõpilasesinduse arvates läks pidu korda, sest enne peo lõppu oli veel tantsuplats rahvast täis. Detsembris on meil plaanis maha pidada üks korralik üliõpilaste jõulupidu. Tulemas on ka mõned põnevad konkursid, millest kõigil kadettidel tasub kindlasti osa võtta. Täpsem info on lähiajal ilmumas, hoidke silmadkõrvad lahti! Seni aga osalege aktiivselt akadeemia spartakiaadil ja teistel spordivõistlustel, mis teie jaoks korraldatakse. Kui Teil on ettepanekuid või ideid, siis kirjutage julgelt meie aadressile [email protected]. Anneliis Andron, üliõpilasesinduse juhatuse aseesimees spordi- ja kultuurivaldkonnas Uudiseid Paikuselt Septembris leidis politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse koolis usina õppimise kõrval aset ka kaks õppimisvälist sündmust. Kooli uute õpperühmade üldkoosolekul valiti õpilasesindusse järgmised kadetid: Emily Roots ja Nikolai Panovv (mõlemad õpperühmast PT101), Renee Karu ja Lauri Raitšuk k (PT102), Mats Päeskee ja Raivo JJürimäee (PT103) ning Oliver Pahlaa ja Alvar Paal (PT104). Vanematest õpperühmadest kuuluvad õpilasesindusse veel Siiri Sibritss (P156), Kadi Soidla (P156), Max-Sander Miklii (P157) ja Marek Mõttuss (P157). xxx 20.–22. septembrini peeti Paikuse kooli sisene võrkpalliturniir, milles osalesid uuskadettide meeskonnad. Turniiri võitis õpperühma PT 101 meeskond, jättes teiseks PT 103 ja kolmandaks PT 1044 esinduse. Sirle Kodasma, sekretär-asjaajaja Akadeemia raamatukogude uued lahtiolekuajad Politsei- ja piirivalvekolledži Muraste kooli raamatukogu: E, T ja K kl 8.30–16.30; N ja R kl 8.30–18; L kl 9–15; P suletud. Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli raamatukogu: paarisnädalal – E, T ja K kl 8–16.30; N kl 8–18; R, L ja P suletud; paaritul nädalal – E, T ja K kl 8– 16.30; N kl 8–18; R kl 8–15.30; L kl 8–13; P suletud. Lisainfo http://www.sisekaitse.ee/ teadus/raamatukogu/kontakt/ 3 • VERBIS AUT RE • H indamine on see osa õppeprotsessist, mis huvitab iga üliõpilast. Enamik õppeaineid algab üliõpilase jaoks küsimusest „Mida selles aines on vaja teha, et positiivset hinnet saada?“ ja lõpeb küsimusega „Mis hinde ma sain?“. Hindamine puudutab kõiki ja õppimist käsitlevates teooriates peetakse hindamist kõige enam õppimist mõjutavaks õppeprotsessi osaks – üliõpilased õpivad seda, mida hinnatakse, kuid mitte alati seda, mida õpetatakse. 2010.–2011. õppeaastal on kõrgharidusõppe hindamises mitmeid muutusi, kuna jõustus haridus- ja teadusministri määrus „Ühtne hindamissüsteem kõrgharidustasemel, koos diplomi kiitusega (cum laude) andmise tingimustega“. Lühidalt nimetatakse seda üleminekuks väljundipõhisele hindamisele. Akadeemias seisneb muutus eelkõige selles, et numbrite asemel pannakse hindeid nüüd tähtedega. Muutused hindamises on järgmised: • hinne selgub üliõpilase soorituse võ v rdlusest õpivä väljunditega. Eelmises süsteemis oli juhuslik see, millega võrreldi üliõpilase sooritust. See võis olla rühmakaaslas- T eadus- ja arendustegevus on korraliku kõ k rgkooli lahutamatu tunnus. Sisekaitseakadeemia soovib olla sisejulgeoleku rakendusuuringute valdkonnas Eesti „lipulaev”, kelle suunas vaadatakse ning kelle kä k est vastavaid teadusning arendustulemusi oodatakse ja tellitakse. Meie arengukava visioon läheb ä veelgi kaugemale, seades eesmärgiks akadeemia kujundamise sisejulgeoleku valdkonna juhtivaks haridus-, teadus- ja arenduskeskuseks meie regioonis. Kuidas seda saavutada? Kesksel kohal on Eesti sisekaitselise hariduse, kraadiõppe ning teadus- ja arendustegevuse positsiooni parandamine rahvusvahelises k rgharidus- ja teadusruumis. Peakõ me rõhutatult võ v tma arvesse ELi haridus-, teadus- ja arendusruumist lähtuvaid ä võimalusi ja pidevalt uuenevaid vvääljakutseid, käsitledes neid positiivseid arenguvõ v imalusi pakkuva ning soodustava taustsüsteemina. Teadus- ja arendusprorektori tegevusprogrammi kesksed märksõnad on: 1. vä väga kvaliteetne sisejulgeoleku kraadiõpee (magistriõppe tähenduses), ä 2. akadeemia teaduspotentsiaali tõ t stminee ja 3. rahvusvahelistumine. Seda kõ k ike teevad inimesed, seega soovin, et meil oleks ühtlasi Eesti parim teadus- ja arenduspersonal sisejulgeoleku valdkonnas. Pean tulemuspõhiselt oluliseks järgmisi ä akadeemia arengukavale toetuvaid visioonilisi eesmärke ä kuni aastani 2015: • Sisekaitseakadeemia on kujunenud sisejulgeolekualase kraadiõppe ning teadus- ja arendustegevuse tunnustatud kompetentsikeskuseks Läänemere ä regioonis, juhtides järjepidevalt mõnda ELi mõõtmega vväälisprojekti ning olles põhitegevuse valdkondades kaasatud ELi teadus- ja arendustegevuse programmide täitmisse, ä suunalise prioriteedina sisejulgeoleku erialade innovatsiooni tagavates ja toetavates vä väljundites; • akadeemia on edukalt kkääivitanud rahvusvahelisele koostööbaasile tugineva ja rahvusvahelist väljundit pakkuva, ELi magistriõpvä pe vvõrgustikku integreeritud ning akrediteeritud sisejulgeolekualase magistriõppe, millesse on kaasatud arvestatav hulk tunnustatud vä välisõppejõude ja -eksperte; • akadeemia omab rahvusvaheliste koostöölepingute, organisatsioonide ja -kontaktide jätkuä suutlikku võ v rgustikku, mis vvõimaldab akadeemia tudengitel, õppejõududel ning ekspertidel olla pi- Mis muutub hindamises üliõpilase jaoks? Kätlin Vanari, õppeosakonna juhataja te sooritus, üliõpilase tase enne aine algust, õppejõu enda teadmised vms. Uues süsteemis on selgelt määratletud, et võrdlemise aluseks on õpiväljundid. Hinne selgub selle põhjal, kas üliõpilane teab rohkem või vähem, kui õpiväljundis kirjeldatud on; • hinde lähtekoht ä ei ole mitte 100%ga kirjeldatud maksimumteadmine, vaid õppekava õpivä väljundites kirjeldatud baastase. Eelmine hindamissüsteem tugines lahutamistehte loogikale. Õppejõu teadmine või õppeaine sisu oli 100% . See, mida üliõpilane maksimumist ei teadnud, lahu- tati 100%st maha ja nii selgus üliõpilase hinne. Uues hindamissüsteemis lähtutakse liitmistehte loogikast. Õppekavas on kirjeldatud miinimum, mida positiivse hinde eest peab teadma. Kõik, mida üliõpilane miinimumist rohkem teab, annab talle kõrgema hinde; • positiivse hinde saamiseks peavad olema saavutatud k kõik õpivä väljundid. Vanas süsteemis oli oluline pingutada 51% nimel. Hinne „1“ oli küll positiivne tulemus, kuid tegelikult oli tegemist väga kasina tasemega. Nüüd kirjeldab baastase madalaimal positiivsel tasemel („E“) piisavat teadmiste ja oskuste taset, EX ANTE T * Teadus- ja arendusprorektori Ramon Loigu tegevusprogramm devalt kaasatud rahvusvahelisse õppe-, teadus- ja arendustegevusse, kaitsta teaduskraade ka vä välismaiste k rgkoolide juures, kuuluda rahkõ vusvahelistesse uurimisgruppidesse ning juhtida oma eriala teadusgrante; • akadeemia juures tegutsevad õppejõud ja eksperdid on kaasatud erinevatesse sisejulgeoleku valdkonna rahvusvahelistesse projektidesse, hindamis-, ekspert- ja uurimisgruppidesse ning publitseerivad teadustöid rahvusvahelise levikuga vvääljaannetes. Selleks on muuhulgas vaja: • hinnata akadeemia õppekavade ühilduvust ELi kkõrgharidusruumi ja vä väliskkõrgkoolide vastavate õppekavadega ning arendada akadeemia õppekavade rahvusvahelist mõõdet, sh kujundada vvõõrkeelsete õppemoodulite läbiviimise ä v imekust, peaasjalikult magistrivõ õppes; • luua akadeemia magistriõppe õppekavadele arvestatava mahuga võõ v rkeelse osalemise võ v imalused ja pidada võõ v rkeelsete õppemoodulite arendamisel esmatähtä saks õppekavade ühismõõtme loomist vvääliskkõrgkoolidega; • avardada akadeemia õppejõudude, ekspertide ja teadustöötajate rahvusvahelist koostööd üliõpilastööde ning vä väitekirjade juhendamisel, sh kaasjuhendamisel, retsenseerimisel ja kaitsmisel; • soodustada ja toetada akadeemia õppejõudude, teadustöötajate ning administratiivpersonali kaasatust sisekaitseliste erialade rahvusvahelistes hindamis- ja akrediteerimiskomisjonides. V Võtta nimetatud kaasatust arvesse õppejõudude, teadustöötajate ja administratiivpersonali motiveerimisel; • soodustada ja toetada akadeemia õppejõudude, teadustöötajate ja administratiivpersonali kaasatust akadeemia arengueesmärke toetavate rahvusvaheliste organisatsioonide ja koostööv övõrgustike alalistes võ v i ajutistes ekspertning töökomisjonides. Võ V tta nimetatud kaasatust arvesse õppejõudude, teadustöötajate ja administratiivpersonali motiveerimisel; • laiendada koostöölepinguid mobiilsusprogrammides osalevate partner-kõ k rgkoolidega jt rahvus- vvahelisi haridus-, teadus- ja arendustegevuse avardamist pakkuvates programmides SKA üliõpilaste ning õppejõudude akadeemilise mobiilsuse kui õppetegevuse rahvusvahelistumise efektiivse mooduse elavdamiseks; • avardada e-õppe ja rahvusvahelise mõõtmega mobiilsuse võ v imalusi; • soodustada ja toetada akadeemia õppejõudude, ekspertide ja teadustöötajate aktiivset kaasatust ning osalemist rahvusvahelistes teaduskoostöö organisatsioonides ja -võ v rgustikes sisejulgeoleku- ning turvalisuse alase teadusja uurimistöö prioriteediga; • saavutada akadeemia teadus- ja arendustegevuse lülitamine sisejulgeoleku- ja turvalisuse alaste rahvusvaheliste teadus- ja arenduskeskuste koostööv övõrgustikesse ning akadeemia teadustöötajate kaasatus rahvusvaheliste erialaajakirjade toimetuskolleegiumitesse; • soodustada ja toetada akadeemia õppejõudude, ekspertide ja teadustöötajate kraadiõpet ning sellega seotud teadustööd, samuti järeldoktorantuuri võ v imalusi tunnustatud teadus- ja arenduskeskustes; • suurendada akadeemia rahvusvahelist nähtavust ä teadus- ja arendustöö tulemuslikkuse ning akadeemia korraldatavate rahvusvaheliste teadusürituste kaudu; • suurendada akadeemia teadus- ja arendusprojektide rahvusvahelist mõõdet ning rahvusvahelist teadus-arendustegevuse potentsiaali silmas pidades algatada ja arendada vä välisprojekte; • suurendada akadeemia Toimetistes avaldatavate publikatsioonide teadus- ja arendusvää v rtuslikku kaalu, saavutamaks ilmuvate publikatsioonide rahvusvaheline tsiteeritavus. V Võtta suund akadeemia Toimetistee lülitamiseks sisejulgeoleku valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud erialaajakirjade nimistusse (ETIS 1.2); • arendada akadeemia raamatukogu arvestatavaks sisejulgeoleku- ja turvalisuse alaseks teabekeskuseks regioonis; • tagada akadeemia arengueesmärkide seisukohalt olulise rahvusvahelisi koostöö- ja finantseerimisvõ v imalusi puudutava teabe millega tööandja on valmis lõpetajat tööle võtma. Tähtis on, et kõik õppekavas esitatud õpiväljundid oleksid ka reaalselt saavutatud. Ja ühe õpiväljundi paremini saavutamisega ei ole võimalik kompenseerida teise õpiväljundi puudumist; • hindamise põhimõtted peavad olema üliõpilasele teada enne õppeaine algust. Varasema hindamise puhul oli sage olukord, kus täpsed hindamismeetodid ja -kriteeriumid selgusid aine käigus või vahetult enne viimast loengupaari. Üliõpilaste jaoks oli oluline uurida legende, mis õppejõu hindamisviisist koolis räägiti. Uues süsteemis omandavad suurema tähtsuse õppejõu koostatud kalenderplaanid, kus peab olema ammendav info hindamismeetoditest ja -kriteeriumitest. Iga aine kohta peab olema koostatud kalenderplaan enne õppetöö algust. Kirjeldatud muutuste eesmärk on toetada õppimist ja õpiväljundite saavutamist. Kui üliõpilase jaoks on õppejõu ootused selgemad, siis on lihtsam ka nendele vastata. Üliõpilasel on õigus teada ja õppejõul on kohustus teavitada hindamise tingimustest. koordineeritus ja jõudmine rakendusvõ v imeliste sihtgruppideni; • arendada ja täiustada ä akadeemia tugistruktuuride suutlikkust tegutseda rahvusvahelises töökeskkonnas, tagada haldussuutlikkus rahvusvaheliste õppetööd ning teadus- ja arendustegevust toetavate projektide, hangete ja lepingute algatamiseks, juhtimiseks, täitmiä seks ja tulemuste rakendamiseks; • võ v tta strateegiline suund väv listudengite ja -õppejõudude arvestatavaks kaasamiseks akadeemia õppe-, teadus- ja arendustegevusse, sh tagada struktuuriüksustes vajalik toetus ja motiveeritus vä välisõppejõudude, -teadlaste ja -ekspertide vastuvõ v tmiseks ning tegevuse korraldamiseks. Peatähelepanu ä nõudvad prioriteedid ja kriitilised edutegurid: • doktorikraadiga õppejõudude ja teadlaste juurdekasvu tagamine ning alaliselt tegutseva doktorikoja kkääivitamine; • rahvusvaheliste sisejulgeoleku rakendusuuringugruppide loomine, uurimistulemuste publitseerimine, ühis ü õppekavade arendamine; • vä välisõppejõudude, -teadlaste ja -ekspertide arvestatav kaasamine, akadeemilise teadus- ja arendusmobiilsuse kindlustamine; • magistriõppe rahvusvahelistumise ja akrediteerimise tagamine, SKA magistrite doktoriõppesse siirdumise soodustamine; • SKA Toimetistee ETIS 1.2 klassifikaatori taseme saavutamine; • kõ k rgetasemelise iga-aastase rahvusvahelise konverentsi korraldamine ja regulaarse rahvusvahelise suveülikooli kä käivitamine; • SKA raamatukogu kujundamine regioonis tunnustatud sisejulgeoleku teabekeskuseks ja akadeemia kirjastuse kujundamine teaduskirjastuseks; • SKA 20. aastapäevaks rahvusvahelise teadustööde kogumiku vä väljaandmine ja akadeemia rahvusvahelise tunnustatuse suurendamine; • vä välisressursi kaasamine akadeemia teadus- ja arendustegevuse eesmärkide toetamiseks; • innovaatiliste haridustehnoloogiate keskuse arendamine koos vastava teaduspotentsiaali avamisega; • Euroopa rändev ä võrgustiku (ERV) Eesti kontaktpunkti analüütilise potentsiaali avamine. Koos suudame! * Ettevaatavalt • Sõnumeid •l Mereakadeemia esindus tutvus päästekooliga 23. septembril külastas päästekolledži Väike-Maarja päästekooli Eesti Mereakadeemia esindus – prorektor Jü J ri Kask, k haldusdirektor Jaan Milvek, k täiendkoolituskeskuse juhataja Toomas Tammeorgg ja Pärnu merenduskeskuse juhataja Arno Maidla. Külalised arutasid päästekolledži direktori asetäitja Janek Lassiga, kuidas Mereakadeemia õppuritele saaks anda päästekoolis sealsete instruktorite käe all tulekustutusalast baasõpet. Kooli harjutusväljakuga tutvudes leiti, et selleks vajalik tehniline ja varustusbaas on koolil piisav, kuid arendamist vajaks simulaator. Nimelt tuleks ehitada laeva iseloomustavate osade, näiteks uste, luukide, treppide ja muuga varustatud laevasimulaator, kus saaks simuleerida laevatulekahjule iseloomulikke tingimusi. Kuna päästekoolil on plaanis tulevikus ka päästjate tarbeks sarnane simulaator ehitada, siis koostööna oleks see suurepärane panus nii meremeeste kui ka päästjate väljaõppe parandamiseks. Mereakadeemia pakkus omalt poolt välja enda spetsialiste, et päästeala kutseõppes kasutada laevanduse valdkonna erialaspetsialiste. (VaR) CEPOLi tippametnikud olid Tallinnas 7.–9. septembrini olid Tallinnas Nordic Hotel Forumi konverentsisaalis koos Euroopa politseihariduse eest vastutavad tippametnikud, kes otsustasid siin Euroopa politseikoolituse lähiaja suunad. Euroopa politseikoolitajate kokkusaamise korraldajaau oli seekord Sisekaitseakadeemial, peakorraldaja oli Euroopa Politseikolledži (CEPOLi) kontaktisik, akadeemia politsei- ja piirivalvekolledži nõunik Elmar Nurmela. Avapäeval pidas istungi Euroopa Politseikolledži aastaprogrammi arenduskomitee, kuhu kuulub Euroopa riikide ja agentuuride 27 esindajat. Eestit esindas istungil Kohtuekspertiisi Instituudi direktor Üllar Lanno. Arenduskomitee arutas kontinendi politseihariduse põhisuundasid pikemas perspektiivis, mille põhjal antakse edaspidi oma soovitusi ja suuniseid CEPOLi direktorile. Järgmised 2 päeva olid CEPOLi aastaprogrammi komitee päralt. Seda komiteed juhib tänavu meie Politseiameti juhtivametnik Risto Pullat. Tema asetäitja on Malta esindaja Mario Spitteri, kes saab esimeheks järgmiseks aastaks. Komiteesse kuuluvad veel Belgia, Bulgaaria, Soome, Iirimaa, Itaalia ja Läti esindaja. Eestist oli selle komitee istungile kutsutud CEPOLi õppetöögrupi (WGLi) esimees, meie akadeemia sisejulgeoleku instituudi innovaatiliste haridustehnoloogiate keskuse juht Marek Link. Komitee istungil tehti analüütiline ülevaade Euroopa politseiharidusest, vaagiti käesoleva aasta hetkeseisu, pandi kokku järgmise aasta haridusprogramm ja valmistuti haridussuundade fikseerimiseks 2012. aastaks. Peakorraldaja E. Nurmela tõi välja ühe huvitava statistika, et viimase 10 aasta kokkuvõttes juhib euroopalikku politseiharidust saanute tabelit küll suurriik Prantsusmaa, aga väike Eesti on ligi 30 riigi seas auväärsel 11. kohal. See on tubli saavutus. (VaR) R SEPTEMBER R 2010 • VERBIS AUT RE • 4 V anglateenistujaid koolitav justiitskolledž ei saavutanud vanglateenistuse kutsemeisterlikkuse vvõistlusel oodatud esikohta, samas ei jäänud ä me ka viimaseks, vaid pälvisime ä auhinnalise 3. koha. Esikohale tuli Tallinna vangla, jätnud ä teiseks Harku vangla võ v istkonna. Enda lohutuseks tuleb tõdeda, et ega treenerid saagi olla sportlastest paremad – poleks ju normaalne, kui treener Mati Alaver suusataks Andrus Veerpalust kiiremini v i Vé võ V steinn Hafsteinsson heidaks ketast Gerd Kanterist kaugemale. V istlus põrgupalavuses Võ Praegusel jahedal sügisehakul on kosutav hetkeks meenutada möödunud suvist palavust. Just ühel nendest kkõige palavamatest suvistest päevadest – 16. juulil – peeti Jõulumäe spordikeskuses Pärnumaal esimest korda vanglateenistuse kutsevõ v istlus. Kui pealtvaatajad nautisid vaatemängu ä kergeis suverõivais, siis vvõistluses osalejad pidid ebaeestimaiselt kõ k rvetava päikese ä all kandma musta vormiriietust. V istlus koosnes kokku nelVõ jast ülesandest: viktoriin, vanglakambri turvataktika ja -situatsiooni lahendamine, kriminogeensete ja sotsiaalsete riskide hindamine ning kannatanule esmaabi osutamine, millele viimase alana lisandus taktikaline laskmine. Justiitskolledžit esindasid d õppejõududest Silvia Luige, UlviUulimaa Marguss ja selle kirjutise autor. Õpilastest olid kaasatud k rgharidust omandavad kadetid kõ Andre K Kõikerr ja Oleg Morozov. Kolledžidirektor Hannes Liivak oli v istkonna kapten, sest kahjuks ei võ tohtinud kkõrged aukandjad võ v istkonda kuuluda, nii ei saanud me Justiitskolledžile pronksmedal kutsevõistlusel Andres Põdra, justiitskolledži lektor tema teadmisi ja oskusi ülesannete lahendamisel kasutada. Justiitskolledž sai stabiilselt häid ä tulemusi Meie esindus ei saanud võ v istlustabelisse paraku ühtegi esikohavää v rilist tulemust. Kui viktoriinis vedas meid näiteks ä alt teadmatus prügikä käitlemise küsimustes, siis mõnes teises ülesandes üksikute Pildil: hetk kutsevõistluselt. praktiliste oskuste nappus. Siiski ei jäänud ä me ühelgi alal viimaseks ja sestap kujuneski lõppskooriks vaid mõnepunktiline mahajäämus ä poodiumi esi- ja teisest kohast. Äärmiselt üllatav ja harjumatu oli osalenud õpetajatel ise kogeda eksamiärevust enne praktilise ülesande lahendamist vvõi pinget mõtlemisülesande eel. Nii oligi õpetlik ka ise kord tunnetada ja tajuda seda, mida õpilased peavad sagedasti koolipingis tundma. Tunnustati tublilt ja oli mida õppida Võistluse kolme edukamat V v istkonda tunnustati heldelt, eelvõ k ige eesmärgiga edendada vangkõ lateenistujate sportlikke eluviise ja seniste soorituste parandamist. Kuivõ v rd võ v istluse ajakava oli suhteliselt tihe, siis korraldajate poolelt kostis arvamusi, et järgmisel aastal võ v iks võ v istluse paigutada kahele päevale. Õppejõuna olen arvamusel, et edaspidi vvõiks sellisel vvõistlusel osalemine olla kadettidele omaette eesmärk ja püüdlus. Oleks ju parem, kui kolledž saaks osalejaid valida paremate ja tublimate õppurite seast, mitte olla sundseisus ja valida nende kadettide hulgast, kes koolivaheajal saavad võ v i on nõus paar päeva end organisatsioonile pühendama. Tartu sügispäevad – ole oma elu kunstnik Tudengite sügissemestri loengurütmi ü paiskavad nädalakeseks segi 11.–17. oktoobrini peetavad Tartu Sügispäevad, mille läbiv teema on sel aastal „Kunst kui enesevä väljendusviis“. „Festival kutsub üles vaatama maailma veidi avarama pilguga ja märkama loomingut kkõikjal enda ümber,“ ü ütles Tartu tudengipäevade projektijuht Jaan Naaber. „Kunst avaldub kkõikvõ v imalikes vormides: teatrilaval, kinolinal, kunstigaleriis, tantsusaalis, spordiväljakul, köögis pliidi ääres ja isegi vä tänaval,“ ä möönis Naaber ja lisas, et iga inimene loob oma tegevusega kunsti, olles ise osa meistriteosest. Festivali „Tartu sügispäevad 2010“ programmijuhi Kerli Kää K ärtii sõnul leiab kavast kunsti suurel hulgal. Programmijuht lubab neiks päeviks palju õpi- ja töötubasid, mis sisaldavad endas isetegemis- ja katsetamisrõõmu. Tudengite meeleheaks on päevade kava ühe uue ürituse vvõrra rikkam. „Teatrisõpradele lisandus tudengipäevade programmi täiesti ä uue üritusena tudengiteater, kus vaatemängulisi ä etendusi pakuvad noorte teatritrupid,“ jagab Käärt rõõmusõnumit. „Loomulikult ei puudu sügispäevade kavast juba paljudele vanad head tuttavad üritused nagu Mälukas, ä Tudengifilm, Tudengibänd, ä Loengusari „Akadeemiline pikapäevarühm“ ja Sügisaeroobika,“ ütles ü programmijuht Käärt. Tema sõnul on juba traditsioonilistele üritustele vastavalt läbivale ä teemale antud uus vaatenurk. Käärt toob näiteks ä Mäluka: ä „Himustades Määlukal esimest kohta peab meeskond olema õige pisut kursis kunstimaailmaga.“ P rivalveameti koerajuhid, üks koerajuht Läti ä politseist ja teenistuskoerte koolituskeskuse instruktorid. Taani politsei teenistuskoerte instruktorid suhtusid kursuse korraldamisse täie ä tõsiduse ja pühendumisega, tehes 30 minutilise koolitusvideo, tõlkides selle ka eesti keelde ning tutvudes eelnevalt põhjalikult meie koolitussüsteemiga. Tegemist on uue koolitussuunaga ja kindlasti vajalik ka jätkuä koolituste korraldamine. Kuna antud koolitussuund ei sisalda ainult maetud inimeste ja inimeste kehaosade otsimist, vaid seda metoodikat kasutades saab otsida muidki maasse maetud esemeid (narkootikume, relvi, laipu, raha jm), on sellel koolitussuunal suur rakendustähtsus ä ja lai kasutusala. Kursuse ja koolitussuuna nimeks jääb ä „Maetud esemete otsimise kursus“. J ri Pajusoo, Jü piirivalveleitnant, teenistuskoerte koolituskeskuse juhataja Uus koolitussuund koertele olitseiameti tänavune ä tellimus koerajuhtide ja teenistuskoerte koolitamiseks hõlmas ka laibakoerte koolitust. Kuna meil aga selline oskusteave puudub, siis tuli pöörduda vväälismaa kolleegide poole. Lähim ä ja huvipakkuvaim kontakt õnnestus meil läbi ä FRONTEXi töögrupi luua Taani politsei teenistuskoerte koolituskeskusega, mille 2 instruktorit-koerajuhti Vagn Orla Rasmussen ja Tony Birch Christiansen n (pildil) olid nõus meid abistama. Vajadus sellise koolitussuuna järele tulenes juhtumitest, kus kurjategija püüab vabaneda laibast seda kuriteopaigast mujale viies, ttükeldades ja maha mattes. Koht, kuhu laip maetud sai, on kurjategijal pahatihti „ununenud“. Vastava vä väljaõppega teenistuskoerte abil on matmiskoht tuvastatav mitmete aastate/aastakü k mnete järel. Kursus peeti 6.–10. septembrini SKA politsei- ja piirivalvekolledži teenistuskoerte koolituskeskuses Murastes. Osalesid Politsei- ja PiiToimetus: peatoimetaja Rein Vaher tel 696 5519, [email protected] Festival „Tartu sügispäevad“ toimub Tartu Tudengipäevade raames, mille peakorraldaja on ÜliÜ kooli Kultuuriklubi, mis tegeleb Tartu tudengielu traditsioonide edasikandmisega ning kultuuri- ja meelelahutusürituste korraldamisega. Sisekaitseakadeemia Kase 61, Tallinn 12012 Annika Lalli järjekordsed kuldmedalid „ „Verbis aut Ree“ selle aasta aprillinumbris kirjutasin, et politseija piirivalvekolledži kriminoloogia ja kriminalistika õppetooli juhataja-dotsent ANNIKA LALL v itis läinud suvel Kanadas Vanvõ couveris politsei ja tuletõ t rjujate maailmamängudel ä 2 kuldmedalit. N Nüüd saan kirjutada Annika järjekordsest ä sportlikust saavutusest. Sel suvel, 26. juunist kuni 3. juulini osales ta Andorra vvürstiriigi pealinnas Andorra la Vellas politsei ja tuletõ t rjujate Euroopa meistrivõ v istlustes ja naasis sealt taas kahe kuldmedaliga. Neist Euroopa ulatuses peetud v istlustest vvõttis Annika osa esivõ mest korda. Sellele jõuproovile pani ta end kirja juba Kanadas ja hakkas seejärel korraldajailt saama k ikvõ kõ v imalikku teavet, misjärel sai ta endale juba varakult tellida lennukipileti. Lennata tuli tal Hispaaniasse Barcelonasse, kust vvõistluslinna viis teda kolme tunniga buss. Politseinike ja tuletõrjujate EMil peeti võ v istlusi kokku 39 spordialal. Annika vvõttis osa nagu ikka nii oma lemmikalast odaviskest kui kuulitõukest. Mõlema ala jõuproov peeti 2. juuli hommikupoolikul kella 9–12, sest pärast seda v ttis seal maad 40kraadine kuuvõ mus, mille üleelamiseks peetakse sealgi siestat. t Nagu Annika rääkis, ä pole hommikune võ v istlus enamikele atleetidele meele järgi, sest varahommikul pole sportlase organism jõudnud veel täielikult ä ärgata. Annika võ v rdles võ v imeid omavanuselistega Master B-klassis (45–49aastased). Kui maailmamängudel ä andsid 12 osalejat vä välja juba täisä mõõtu vvõistluse, siis Andorras oli tal vaid 3 konkurenti – 2 kohalikku ja 1 horvaatlanna. Annika võ v rdles k iges seda võ kõ v istlust Kanada omaga: kui seal anti mõlemal alal 6 katset nagu mistahes suurel võ v istlusel, siis Andorras vaid 3, aga Annika tuli ka nendega toime konkurentide edestamisega. Odavisketulemus 34.08 oli Annika enda maailmamängude ä tulemusest 2 cm ja hõbedavõ v itjast kogunii üle 5 meetri rohkem, kuulitõukes oli vvõidutulemus umbes sama, vaid 1 cm vvähem, aga hõbemedalisti edestas ta rohkem kui meetriga. Kuna vvõistlus peeti eelviimasel päeval, oli Annikal aega nii treeninguteks kui Andorraga tutvumiseks. Ü Üle päeva kkääis ta tääiesti vastuvõ v etava tasu eest lähimas ä spordiklubis kangi tõstmas ning jalgratta ja sõudeergomeetriga sõitmas, muul ajal tutvus linnaga ja ronis mägedes. Mäed on seal kkõikjal ümberringi – isegi vaadet hotelliaknast varjas rohelise metsaga kaetud mäekü k lg. Kui ei viitsinud mäenõlval päris kiviklibu pidi üles rühkida, siis vvõisid kasutada märgistatud matkaradu, mis looklesid mööda mäekü k lgi. Igatahes oli sportliku eluviisiga Annikal seal jõukohast tegevust kküllaga, mida ta kasutamata ei jätnud. ä Paraku ühegi mäe tippu ta ei jõudnud. Ühel päeval oli ta just rühkimas paraja, umbes 3000 meetri kõ k rguse mäe tippu, kui ääike hakkas säähvima ja ähvarä das vihmasajuga. Nii tuli see mäkä ketõus pooleli jätta. ä Kuhu Annikal on järgmisena plaanis minna? Siht on tal vvõetud tuleva aasta augustis USAs New Yorgis peetavaile järjekordsetele politsei ja tuletõrjujate maailmamängudele. ä Selleks jõudu talle! Rein Vaher (VaR) SPORT et joostud sai 110 meetrit. V Võitsid naistest Ksenja Vihrinaa (RS07, aeg 15,6) ja meestest Ivo Kitsingg (just, 12,4). Naiste 800 m jooksu parim oli Helen Schmidtt (BS09, 2.44,9) ja meeste 1500 m jooksus Karl-Rauno Miljand (FS09, 4.03,0). 4x100 m teatejooksu vvõitis naistest FS09 (Elias, Lukk, Aim, Kuum, 1.02,8) ja meestest RS088 (Kontus, Luuk, Jõgisalu, Nurgamaa, 48,3). Võ V istkondlikult oli ü ülekaalukalt parim KS100 232 punktiga. x x x Sügiskrossis vvõitis naiste 1000 m distantsi Kairi Schmidtt (FS100, 4.06), meeste 3000 m distantsi Andrei Vernerr (FS08, 11.04) ja võistkondlikult pääste ä lõpur õ ü ühm RS07 50 punktiga. Septembri algul Jõulumäel peetud politsei jooksukrossil sai kuni 29aastaste meeste 3000 m distantsil ajaga 9.50 esikoha politsei- ja piirivalvekolledži ž esmakursuslane Jakob Tarkpea. x x x 20. septembril peeti Kalevi staadionil akadeemia MV kergejõustikus. Kahekordseks meistriks tuli Keit J gisalu Jõ u (RS08), kes võitis meeste kuulitõ t uke tulemusega 11.16 ja odaviske 45.57ga. Meeste kaugushüppe võitiss Aleksandr Višnjakov hü (GS100) tulemusega 6.26. 100 m jooksu lõppedes selgus, T LE TULNUD TÖÖ 1. augustil – finantskolledži maksunduse ja tolli õppetooli lektorr Paul Tammert, 1. augustil – päästekolledži kriisireguleerimise õppetooli juhataja-lektorr Ants Tammepuu, 2. augustil – raamatukogu raamatukoguhoidja Jaana Kulbin, 9. augustil – arendusprojektide assistent Maret Kõ K re, 9. augustil – Euroopa rändev ä võrgustiku Eesti kontaktpunkti projektijuht Veronika Kaska, 16. augustil – õppeosakonna spetsialist Nele Teearu, 23. augustil – politsei- ja piirivalvekolledži Muraste kooli õppedistsipliini vanemspetsialistt Jaan Varter, 25. augustil – sisejulgeoleku instituudi juhataja-vanemteadur Shvea Järvet. ä T LT LAHKUNUD TÖÖ 30. juunil – finantskolledži maksunduse ja tolli õppetooli lektor Ljudmilla Drõ r kina, 30. juunil – üldainete keskuse lektor Jana Järvik, ä 30. juunil – justiitskolledži vangistuskorralduse õppetooli lektor Ebe P der, Põ 2. augustil – läks ä lapsehoolduspuhkusele sisejulgeoleku instituudi Euroopa rändev ä võrgustiku projektijuht Eike Luik, k 3. augustil – politsei- ja piirivalvekolledži õppekorralduskeskuse kvaliteedispetsialistt Mary Piibeleht. Trükk: AS Spin Press Regati pst. 1
