FIBO plokkide

Transcription

FIBO plokkide
FIBO plokkide
kasutamisjuhend
Saateks
mede konstruktsioone.
Müüritise tugevusarvutusi saab teha ka
programmiga FiboCalc.
Käesolev juhend on mõeldud projekteerija
ja ehitaja abistamiseks Fibo plokkide
kasutamisel ehitusel. Juhendis antakse
kergkruusast
materjalide
lühike
iseloomustus ja müüritise EPN 6-le põhinev
arvutuseeskiri. Tuuakse enamlevinud sõl-
Kursiivis tekst on EVS 1996-1-1:2003 - st.
Koostaja: V. Voltri
Sisukord
1 Sissejuhatus............................................................................................................ 4
2 Materjalid.................................................................................................................. 4
2.1 Plokid, müüritis................................................................................................. 4
2.1.1 Üldised omadused....................................................................................... 4
2.1.2 Tugevusomadused....................................................................................... 5
2.1.2.1 Survetugevus......................................................................................... 5
2.1.2.2 Tõmbetugevus....................................................................................... 5
2.1.2.3 Paindetugevus....................................................................................... 5
2.1.2.4 Nakketugevus betooniga....................................................................... 5
2.1.2.5 Lõiketugevus betooniga......................................................................... 5
2.1.3 Deformatsiooniomadused............................................................................ 5
2.1.4 Poorsus........................................................................................................ 5
2.1.5 Soojustehnilised omadused......................................................................... 6
2.1.5.1 Soojusmahtuvus.................................................................................... 6
2.1.5.2 Soojusjuhtivus....................................................................................... 6
2.1.6 Niiskustehnilised omadused......................................................................... 6
2.1.6.1 Üldist...................................................................................................... 6
2.1.6.2 Veeimavus............................................................................................. 6
2.1.6.3 Veeauruläbilaskvus................................................................................ 6
2.1.6.4 Niiskussisaldus...................................................................................... 6
2.1.7 Ruumala püsivus.......................................................................................... 7
2.1.7.1 Erisoojuspaisumine............................................................................... 7
2.1.7.2 Mahukahanemine.................................................................................. 7
2.1.8 Müra............................................................................................................. 7
2.1.8.1 Õhumüraisolatsioon............................................................................... 7
2.1.8.2 Müra neelduvus..................................................................................... 8
2.1.9 Tuleohutus.................................................................................................... 8
2.2 Mört.................................................................................................................... 9
2.3 Fibo plokkide kasutuskohad........................................................................... 9
3 Müüritis................................................................................................................... 10
3.1 Üldiselt............................................................................................................. 10
3.2 Müüriseotised ja -kihid................................................................................... 10
3.2.1 Üldist.......................................................................................................... 10
3.2.2 Mitmekihiline müüritis..................................................................................11
3.3 Müüritise tugevus........................................................................................... 13
3.3.1 Üldist.......................................................................................................... 13
3.3.2 Survetugevus............................................................................................. 13
3.3.3 Müüritise nihketugevus.............................................................................. 14
3.3.4 Armeerimata müüritise normpaindetugevus............................................... 15
3.4 Müüritise deformatsioonid............................................................................. 16
4 Konstruktsioonide tugevusarvutused ............................................................... 16
4.1 Üldised põhimõtted, arvutusskeemid........................................................... 16
4.1.1 Hoone koormusskeem............................................................................... 16
4.1.2 Seinad........................................................................................................ 17
4.1.3 Pilastriga seinad......................................................................................... 19
4.1.4 Keldrisein................................................................................................... 21
4.1.5 Sillused....................................................................................................... 22
4.1.6 Postid......................................................................................................... 22
4.2 Tugevusarvutus.............................................................................................. 22
4.3 Deformatsioonide arvutus............................................................................. 24
5 Hoonete projekteerimisküsimusi......................................................................... 24
5.1 Üldist................................................................................................................ 24
5.2 Vundamendid, keldriseinad........................................................................... 25
5.3 Seinad.............................................................................................................. 31
5.3.1 Välisseinad................................................................................................. 31
5.3.1.1 Üldist.................................................................................................... 31
5.3.1.2 Välisseina tööskeem............................................................................ 32
5.3.1.3 Välisseina tugevusarvutus................................................................... 33
5.3.1.4 Muud konstruktiivsed märkused, deformatsioonivuugid...................... 33
5.3.2 Siseseinad.................................................................................................. 36
5.4 Vahelaed.......................................................................................................... 36
5.5 Sillused............................................................................................................ 36
5.6 Korstnad.......................................................................................................... 37
5.7 Katusekonstruktsioon.................................................................................... 37
5.8 Toetussõlmed, muud vajalikud lahendused................................................. 38
Lisad.......................................................................................................................... 46
L.1 Mitmesugused tehnilised andmed plokitoodete kohta............................... 46
L.2 Viited algmaterjalidele, kirjandus.................................................................. 49
Indeksid..................................................................................................................... 50
1 Sissejuhatus
2 Materjalid
Fibo plokitooteid iseloomustavad järgnevad
omadused:
• kerge kaal ja hea kandevõime,
• vähene niiskusimavus, väga hea
külmakindlus,
• hea nakkuvus krohviga, kõrge
soojusisolatsioon,
• tulekindlus, hea müra isolatsioon ja
müra neelduvus.
Plokkide survetugevus on 3 ja 5 MPa,
mahukaal – 650…900 kg/m³,
külmakindlus ~ 50 tsüklit,
soojusjuhtivus λ = 0.20…0.24 W/mK.
2.1 Plokid, müüritis
2.1.1 Üldised omadused
Fibo kergplokid on valmistatud vibropressmenetlusel kergkruusast, tsemendist ja
veest. Kergkruus (tuntud ka keramsiidina ning
LECA, EXCLAY JA FIBO kaubamärkidena)
on üldnimetuseks sõmerale ehitus- ja
täitematerjalile, mis saadakse savi paisumisel kiires põletusprotsessis.
Looduslikest materjalidest on kergkruus
umbes 4 korda kergem.
Plokkide valmistamisel jälgitakse standardit
EN 771-3 (Aggregate concrete masonry
units) ja katsetamisel standardit EN 772-1
(Determination of compressive strength).
Fibo plokitooted on valmistatud sorteeritud
koostisega poorsest kergkruusbetoonist
(keram­siitbetoonist). Plokkide täitematerjaliks
on keraamilised savigraanulid, mis saadakse
pöördahjus toimuvas
põle­tus­protsessis.
Plokis kasutatavate graanulite suurus on
peamiselt 4…10 mm, osaliselt 0…4 mm
ja 10...20 mm. Fibo betooni mahumass
varieerub 600 ja 1300 kg/m3 vahel, sõltudes
tootele ettenähtud kasutusalast. Sideaineks
on standardne tsement. Kivinemine toimub
normaalrõhul.
Fibo plokitooted on valmistatud sorteeritud
koostisega poorsest kergkruusbetoonist.
Kergkruus on põletusel paisutatud savi
ning on poorne, keraamiline materjal, ei
sisalda gaase ega agressiivseid aineid
ning on täiesti neutraalne. Materjali
vastupanuvõime kemi­kaa­lidele on nagu
põletatud tellisel ja klaasil.
Sisemine pooride ruumala kergkruusa
terades moodustab 70-75%. Poorisüsteem
on suletud, kuid poorid võivad olla omavahel
ühenduses mikropragude kaudu. Kasutades
täiteainena kergkruusa ja sideainena
tsementi, saab valmistada betooni tihedusega 400 kg/m3 kuni 1500 kg/m3.
Plokitoodete jaoks kasutatakse peamiselt
tihedust 600 … 900 kg/m3 ja eriotstarbel
1300 kg/m3. Erinevaid tihedusi kasutatakse
ploki erinevate omaduste väljatoomiseks
nagu näiteks kandevõime, müra- või
soojusisolatsioon. Plokkide mõõ­tmed on
Fibo plokitooted on teralise, jämepoorse
pealispinnaga tsementhalli värvusega ja
armeeri­mata.
Praktikas kasutatakse Fibo plokke kuni
kolmekorruseliste
hoonete
kandvates
seintes. Plokkide keskmine survetugevus on
3 ja 5 MPa – plokke väljastatakse markidega
F3 ja F5.
Materjali suhteliselt suure mahukahanemise
(ja samas väikese soojuspaisumise)
tõttu tuleks suurt tähelepanu pöörata
Fibo ­ plok­kidest seinte koostöötamisele
teiste materjalidega, eriti metallist konstruktsioonidega, millede vastavad näitajad
on oluliselt erinevad.
185 mm
Ploki laius: 100, 150, 200, 250, 300, 350 mm
490 mm
Joonis 2.1 Ploki mõõtmed
2.1.2 Tugevusomadused
2.1.2.1 Survetugevus
Kergbetooni tugevus sõltub otseselt
tsemendi hulgast kergbetoonis ja materjali
tihedusest (mahumassist). Näiteks Fibo
plokid F3 on tugevusega ca’ 3 MPa, mis
on arvestatud brutopinna kohta, keskmise
mahumassiga ahjukuivana 650 kg/m3.
Tugevuse ja mahumassi su­­he Fi­bo ­betoonis
endas on esitatud diagrammil joonisel 2.2.
Joonis 2.2 Fibo betooni mahumassi ja tugevuse seos
2.1.3 Deformatsiooniomadused
Fibo plokkidest müüritise puhul moodustab
müüritise põhilise mahu plokk, seega on
müüritise deformatsioonid samased plokkide
deformatsioonidega.
Elastsusmoodul ajutiste koormuste juures
asub
vahemikus
1000…2000
korda
survetugevust ja on suhteliselt kõrgem
väikeste koormuste puhul. Kontsentreeritud
koormuste korral kasutatakse armeerimist
võimaliku deformatsiooni vähendamiseks ja
koormuse jaotamiseks. Paneelide toetamisel
müüritisele tuleks vältida ekstsentrilist
koormust. Selleks nihutatakse paneeli toetus
müüritise keskosa poole (vt joonis 5.23).
2.1.2.2 Tõmbetugevus
Plokkide puhul survetugevusega 3 MPa on
tõmbetugevus 0,4…0,5 MPa.
2.1.2.3 Paindetugevus
Üksikploki katsetatud paindetugevus asub
tavaliselt vahemikus 0,6…0,9 MPa tiheduse
juures ca’ 650 kg/m3.
2.1.2.4 Nakketugevus betooniga
Betooni ja Fibo3 vaheline nakkesiduvuse
puhas tõmbekatse annab tulemuseks
purunemise tõmbetugevusel ca’ 0,3 MPa.
2.1.2.5 Lõiketugevus betooniga
On tehtud katse, kus kaks 100 mm Fibo
plokki Fibo3 on betoneeritud vahelasuva
väljaulatuva betoonklotsi külge. Betoonklotsi
koormamisel, mis ei ole alt toetatud, tekib
lõhe lõiketugevusel ca’ 0,45 MPa.
Elastsusmooduli vähenemist pikaajalisel
koormamisel tuleks arvestada erinevate
konst­rukt­sioonide
koostöötamisel
Fibo
müüritisega. Aja jooksul võib toimuda
oluline koormuste ümberjaotus erinevate
konstruktsioonide vahel.
2.1.4 Poorsus
Poorid esinevad Fibo graanulites endis nn
pooride sisemise ruumalana ja Fibo materjalis
pooridevälise süsteemina. Tsementkivi, mis
ühendab üksikuid graanuleid, ei täida terade
vahelist tühiruumi (pooridevälist ruumala)
Müüritise elastsusmoodul Ed (MPa)
Tabel 2.1
Ed
Lühiajaline
koormus
Fibo müüritis
3000
Alaline
koormus
750
täielikult. Poorideväline ruumala sõltub
graanulite suurusest ja tihedusest. Näiteks
Fibo3 plokil moodustab poorideväline
ruumala ca’ 30% üldmahust.
võimalda niiskuse kapillaarlevikut. Suhtelise
niiskuse 90…95 % juures on plokkide
veesisaldus ca’ 6,5 % kaalust.
Plokkide vähese veeimavuse tõttu
on müüri- ja krohvimördil head kivinemistingimused isegi õhukese kihina,
sest mördivee üleminek plokkidele on
vähene. See tagab mördi kivinemiseks
sobivad tingimused.
2.1.5 Soojustehnilised omadused
2.1.5.1 Soojusmahtuvus
Fibo plokkide erisoojusmahtuvus on:
kuiva materjali puhul c ≈ 900 Ws/kgK,
niiske materjali puhul aga c ≈ 4180 Ws/kgK.
2.1.6.3 Veeauruläbilaskvus
Müüritist läbiva veeauru koguse võib määrata
järgmise avaldisega
2.1.5.2 Soojusjuhtivus
Soojusjuhtivus sõtlub Fibo plokkide tihedusest
ja
niiskuse
sisaldusest.
Fibo plokkidest müüritisel on vuukide
soojusjuhtivus suurem kui plokkidel.
Müüritise soojakindluse arvutustes võetakse
seega arvesse vuugilisa ja niiskuslisa.
Soojusjuhtivuse väärtused on antud
mördiga täidetud rõht- ja püstvuukide puhul.
Tühja püstvuugi puhul tuleks antud väärtusi
korrutada 0,9-ga. 100 mm müüritist ei
soovitata laduda tühja püstvuugiga.
Müüritise soojusjuhtivus λ (W/mK)
Tabel 2.2
Tegelik λn
Q=
(g), kus
δ - veeauruläbilaskvus materjalist
(g/mhPa või gm/hN),
A - seina pindala (m2),
∆p - veeauru partsiaalrõhkude vahe
seina vastaspindadel (N/m2),
d - seinapaksus (m).
Fibo plokkide veeauruläbilaskvuseks on
saadud Rootsis tehtud katsetel
δ ≈ 8,3x10 -5 gm/hN.
Õhkvahevuugiga müür
3 MPa
5 MPa
0,24
0,28
Aurutõkkekile järele puudub vajadus ja
hoones on tervislik ja meeldiv sisekliima.
Skandinaavia maade andmetel on Fibo
plokkide auru läbilaskvus suhtelise niiskuse
korral 72 % – Kp = 1,7x10-3 g/m3hPa (grammi
ruutmeetri kohta tunnis rõhkudevahe puhul
1 Pa meetripaksusele seinale).
2.1.6 Niiskustehnilised omadused
2.1.6.1 Üldist
Plokkide niiskustehnilised omadused omavad tähtsust soojusisolatsiooni omaduste,
külmu­miskindluse,
niiskuskahjustuste
kindluse ning müüri- ja krohvimördi kivine­
misomaduste suhtes.
Piisava lisasoojustusega Fibo plokkidest
seinas on veeauru kondenseerumise oht
minimaalne, kuna katsed on näidanud,
et relatiivne niiskus ei ületa üldjuhul
õhu veeauruga küllastumise suurust.
Läbipuhutavuse vähendamiseks on soovitav
sein seestpoolt krohvida või pahteldada.
2.1.6.4 Niiskussisaldus
Fiboplokid dreenivad vaba vett, sest
poorideväline ruumala on läbitav ja
kapillaarselt mitteimav ning sisemine pooride
ruumala on suletud.
See teeb plokid külmumiskindlaks
tingimusel, et need ei asu vees.
Tasakaaluniiskus erineva õhu suhtelise
niiskuse (SN) juures on näiteks Fibo3
plokil:
SN = 50% →w ~ 2% (kaalu-%),
SN = 90% →w ~ 7% (kaalu-%).
Tavaliselt jääb välisseina konstruktsioonide
niiskusesisaldus 4% juurde. Siseseinad
kuivavad 2…3 % niiskusesisalduseni.
2.1.6.2 Veeimavus
Fibo plokid imavad vett väga vähesel
määral. Selle põhjuseks on suhteliselt
jämepoorne ma­terjali struktuur, mis ei
2.1.7 Ruumala püsivus
2.1.7.1 Erisoojuspaisumine
Fibo plokkidest müüritise puhul tuleks
arvestada soojuspaisumise koefitsiendiga
α=8x10-6 K-1 ehk 0,008 mm/mK (mm/meeterkraad). Temperatuurimuutustest tuleneva
pragunemisohu vastu aitab armatuuri
ja deformatsioonivuukide kasu-tamine.
Armeerima peaks ühtlaselt kogu seina
kõrguses.
Fassaadide ja siseseinte puhul tuleks
teha vähemalt üks armeeritud vuuk seina
kõrguse ühe meetri kohta ning teha
deformatsioonivuugid 18-20 m (9-10 m
nurgast) tagant. Hüdroisolatsioonikihi
olemasolul tuleks esimene armeerimine
teha peale esimest plokirida.
Avade kohal võiks olla hoonet siduv vöö.
Suurte avadega seinte ja varieeruvate
seinakõrguste puhul jm sarnastel puhkudel
peaks deformatsioonivuukide vahe olema
väiksem. Armatuuri tuleks kasutada rohkem,
kui lisaisolatsioon paigaldatakse välisseina
siseküljele (üld­juhul ei ole soovitav). Sellisel
juhul on seinakonstruktsioon suuremate
välistemperatuuri­mõjude
käes.
Samuti
on väga tähtis arvestada külgnevaid
konstruktsioone ja nendest tekkivaid pingete
kontsentratsioone.
2.1.7.2 Mahukahanemine
Mahukahanemiskatse vastavalt standardiseeritud katsetusmeetodile näitab, et
kui katsetamine toimub vettekastetud
katsekehaga, siis on erinevus vastvalmistatud
ja seista lastud plokkide vahel väike.
Labo­ratooriumi mõõtmised viiakse läbi
tem­peratuuril 20 ± 2°C ja SN 43 ± 2%.
Fibo plokkide tüüpilist kahanemiskõverat on
kujutatud diagrammil joonisel 2.3.
Joonis 2.3 Mahukahanemine ‰
Tegelikkuses on ca’ 70% mahukahanemist
möödas, kui plokid väljuvad kuivatuskambrist.
Seismisega
mahukahanemine
jätkub
ning ladumiseks kasutatavatel plokkidel
on
oluline
osa
mahukahanemisest
möö­das. Sellegipoolest on tähtis plokkide
niiskussisaldus ladumise ajal ning sellest
sõltuvalt on mahukahanemine plokkide
Fibo3 puhul välisseinas 0,15…0,30 ‰.
Ladumisel on soovitav kasutada kuivi
plokke ning lasta seinal mõnda aega enne
krohvimist seista.
Siseseinas võtab kuivamine kauem aega
ning annab tulemuse välisseinte puhul antud
maksimumi piires. See-eest on selliste seinte
puhul temperatuuripinged väikesed.
Bi–armatuuri õige kasutamine vähendab
kahanemispragude teket ja avanemist.
2.1.8 Müra
2.1.8.1 Õhumüraisolatsioon
Fibo plokkidest krohvitud seintel on tänu
materjalide tiheduse erinevusele väga
hea õhumüra isolatsioon.
Paljude seinatüüpide kohta on läbi viidud
laboratoorsed mõõtmised.
Joonis 2.4 Fibo seina müraisolatsioon
2.1.8.2 Müra neelduvus
Krohvimata Fibo plokkidest siseseinu
kasutatakse sageli summutava pinnana.
Neelduvus ei vähene, kui pritsi, rulli
või harjaga värvimisel ploki poorid ei
täitu! Neel­duvus­koefitsient α on suhteliselt
konstantne mürasageduse spektri kogu
ulatuses ning selle väärtus jääb keskmises
osas 0,4 juurde.
2.1.9 Tuleohutus
Tänu Fibo plokkide jämepoorsele
struktuurile ja suhteliselt madalale
soojusjuhtivusele
on
fibo­müüritisel
väga kõrge tulepüsivus. Fibo plokke
kasutatakse kandvates – ja mitte-
kandvates vahe- või välisseintes sh
tuletõkkesektsioonide
eraldamisel
või osadeks jagamisel või tulemüüri
ehitamisel, mille tulepüsivusajad EPN
10.1 Ehituse tuleohutus kohaselt peab
olema EI 120 – EI 240 ja REI 60 – REI 240.
Süttimiskindluse ja tuleleviku järgi kuuluvad
fiboplokid F3 ja F5 EN 771 – 3 p. 5.11 järgi
ilma katsetuste ja eriuuringuteta pinnakihi
süttivustundlikkuse ja tuleleviku klassi V1/I
(euroklass A1 ilma vastava testimiseta).
Fibo müüritis säilitab suures osas
kandevõime ka tulekahju korral ning
seda on hiljem enamikel juh­tudel lihtne
taastada.
Fibo müüritise tulespüsivuse omadused Seina paksus, mm
100
150
200
250
300
350
Tabel 2.3
Seina paksusele vastav tulepüsivusklass
Tuletõkkesein mitteTuletõkkesein kandva tarindina
kandva tarindina
Tuletõkkesein
Sektsiooni sisesein
EI 120
REI 60
R 30
EI 240
REI 120
R 60
>EI 240
REI 180
R 120
>EI 240
REI 240
R 180
>EI 240
REI 240
R 240
>EI 240
REI 240
R 240
ei tohi normeeritud seintes mõlemal pool
seina paikneda vastakuti. Määratud
tulepüsivusajad tagatakse, kui müüritis on
laotud (soovitavalt Vetonit) kuivsegudest
müürimördiga. Sarrustus paigaldatakse
vastavalt juhendile. Krohvimine tulepüsivusaja suurendamise eesmärgil
tabelis toodud näitajate tagamiseks ei ole
vajalik.
Müüritise tuletehnilises klassifikatsioonis
võib kasutada Skandinaaviamaades aastakümneid
tootetud
analoogmaterjale
lecaplokke.
Soome
ehitusmääruste
kogu juhendi B5 kohane käsitlus vastab
ligilähedaselt
hetkel
Eestis
kehtiva
süsteemi
nõuetele
(standard
ISO
834). Tulepüsivusomaduste tähistus ja
klassifikatsioon on sarnased ja katsete
arvnäitajad on võrreldavad.
Tabelis (joonis 2.4) toodud tulepüsivusajad
kehtivad Fibo plokkidest F3 ja F5
kandvatele ja mittekandvatele tuletõkkeseintele.
Ühendamisel
teiste
konstruktiivsete
elementidega
peavad
ühendussõlmed olema kaitstud tule mõju
eest nii, et nende tulepüsivusaeg ei oleks
väiksem
kergplokitoodetest
müüritise
tulepüsivusajast. Pistikud, lülitid, harutoosid
2.2 Mört
Fibo müüritise ladumiseks on soovitav
kasutada kuivsegusid, näit. müürisegu
Vetonit
M100/600,
mis
segatakse
ehitusplatsil veega.
Vetonit Müürisegu M100/600 normsurvetugevus on 8 MPa (28 päevane), 75%
tugevusest
saavutatakse
7
päeva
möödudes.
Vetonit Müürisegu M100/600 kulu erinevatele müürikividele
Müürikivi
Fibo plokk
Põletatud tellis
Põletatud tellis
Silikaatkivi
Mõõdud (l x p x k)
100 x490x185
150 x490x185
200 x490x185
250 x490x185
300 x490x185
350 x490x185
250x85x65
250x120x65
250x120x88
Tabel 2.4
Segukulu (kg/tk)
2,0-2,5
2,2-2,7
2,5-3,0
3,0-3,5
3,5-4,0
4,0-4,5
0,6-0,8
0,8-1,0
ca 1,0
omakaal, betooniga võrreldes suurem
soojapidavus, ehitustehniliselt lihtsam/
kergem kõrgel käsitleda).
Täisplokke tuleks kasutada koormatud
seintes eelpool loetletud järjekorras – kelder,
I korrus Fibo5, edasi Fibo3. FiboTerm on
mõeldud kasutamiseks välisseintes. Lagede
toetamisel sellele plokile tuleks jälgida meie
poolt antavaid sõlmede lahendusi, suuremad
koormused on mõistlik suunata sisemistele
või põikseintele.
2.3 Fibo plokkide kasutuskohad
Fibo plokkide nomenklatuuris on tugevuse
alanemise järjekorras täisplokid Fibo5, Fibo3
ning soojustatud plokk FiboTerm.
Fibo5 – kasutatakse keldriseintes ja
vundamentides,
raskemini
koormatud
korruste seintes ja aknavahepostides.
Plokkide kasutamisel eeldatakse maksimaalselt 3…4 kordse hoone ehitamist
või
kõrgemate
hoonete
ülemiste
korruste ehitamist (väiksem seinte
3 Müüritis
3.1 Üldist
Müüritise all mõistame liitmaterjali, mis
on saadud müüri ladumisel (kivid, plokid
+ mört). Müür aga on juba ehituslik
konstruktsioon oma mõõtmete ja asukohaga
ning koormusega.
Müüritisel (kui materjalil) on omad omadused
– tugevus, deformatiivsus jne. Paljud
nendest oma­dustest on seotud teatavate
konstruktiivsete nõuete täitmisega müüritise
tegemisel.
Müüritise tugevusomadused on ainult siis
kivikonstruktsioonide üldiste reeg­li­te järgi
määra­tavad, kui müüritis on monoliitne, kui
on täidetud kivide omavaheline sidu­mine
ülekattega, kui nii horisontaal- kui ka
vertikaalvuugid on mördiga täidetud (või on
kin­ni­pee­tud nende täitmise tingimustest).
Müüritise põhielemendiks on müürikivi.
Terminoloogiliselt on Fibo plokk müüritise
kirjeldamisel ja tugevusarvutustes müürikivi.
3.2 Müüriseotised ja -kihid
3.2.1 Üldist
Müüriseotisel on kahene funktsioon - esiteks
peab müüriseotis tagama müüritise töö
või­malikult ühtse materjalina, teiseks võib
seotisel olla esteetiline väljund, kui müüritist
eks­poneeritakse viimistlemata välispinnaga.
Suurt tähtsust omab kivide (Fibo plokkide)
ülekate müüritises.
Joonis 3.1
Plokkide ülekate müü­ri­tises
Üldiselt nõutakse, et kivide (plok­kide)
ülekate oleks vähemalt ¼ kivi pikkust ja
mitte vähem kui 40 mm (tellistel), sel juhul
peaks olema garanteeritud müüri­tise
kompaktne
töötamine.
Müü­ritise
puhul eristatakse kivi­(müüri)ridasid ja
müürikihte.
Joonis 3.2
Mitmekihiline müür(itis)
Mitmekihilises
müüritises
võivad
olla vaheldumisi kivikihid, soojustus,
isolatsioon jms. Müürituse kompaktsuse
seisukohalt peavad need kihid olema
kõik hästi seotud omavahel (seotud
vastavalt nõuetele). Müüriladumisel
laotatakse kahe müürirea vahele
mört, üldjuhul tasase üleni kihina.
Müü­riread võib sängitada ka nn mördist
sängitusribadele, sellega saavutatakse
mördi kokkuhoid ja vähendatakse
külmasildade teket. Õhu liikumise
vältimiseks tuleks moodustuvad käigud
teatava maa tagant mördiga sulgeda.
10
Joonis 3.3 Mördist sängitusribad vuugis
Edaspidise selguse mõttes toome ka kivi (ploki) osade nimetused-
Joonis 3.4 Kivikülgede nimetused
Müüriseotised on üldiselt ajalooliselt
väljakujunenud, põhiliselt välimise mustri järgi (pu­hasvuuk müüritise puhul).
Müürikihid võivad olla kividest aga ka
muudest erinevatest materjalidest (põhiliselt
soojustusena).
3.2.2 Mitmekihiline müüritis
Seina tüübid
Ühekihiline sein: õõnteta sein või sein,
kus pole vertikaalset läbivat pikivuuki.
Ühekihiline sein on seinakonstruktsioonide
koostamise aluseks.
Mitmekihiline sein: kahest või enamast
ühekihilisest seinast koosnev sein, mille
kihtide vahe on täidetud mördiga (vahe laius
kuni 25 mm). Kihid on omavahel tugevasti
seotud sidemetega, koormuse all töötab
sein ühtse tervikuna.
Kergsein: sein, milles on kaks või enam
omavahel sidemetega või liitearmatuuriga
tugevasti seotud paralleelset ühekihilist
seina, millest üks või enam kihti võivad
olla kandvad või mittekandvad. Ühe­kihiliste
seinte vaheline ruum on kas tühi, osaliselt
või
täielikult
täidetud
mittekandva
isolatsioonimaterjaliga. Üldjuhul töötavad
seinakihid vertikaalkoormusele eraldi.
11
Betooniga täidetud kergsein: kahe- või
ena­makihiline sein, mille vahed on täidetud
betooniga (vahede laius üle 50 mm). Kihid
on omavahel tugevasti seotud sidemetega
(näiteks roostevabast terasest ankrutega
~ 4 tk/m2), koormuse all töötab sein ühtse
tervikuna.
Joonis 3.5 Kergsein betoontäitega
Soojustusega
kergsein:
kahevõi
enama­kihiline sein, mille vahed on täidetud
soo­jus­isolatsiooni materjaliga (vahede laius
üle 50 mm). Kihid on omavahel seotud
sidemetega (näiteks roostevabast terasest
ankrutega ~ 4 tk/m2).
Joonis 3.6 Soojustusega kergsein
FiboTermmüüritis:
kahekihiline
sein,
mille vahe on täidetud soo­jus­isolatsiooni
mater­jaliga polüstüreen. Koormuse jaotus
seinakihtide
vahel sõltub koormamise
viisist.
Joonis 3.7
FiboTerm plokk soojustusega kergseina
ladumiseks.
Korraliku ja kaasaaegse ehitise juures
on olulisemateks teguriteks selle soojapidavus ja konstruktsioonis esinevate
külmasildade
vältimine.
Hõlbustamaks
konstruktorite ja ehitajate jõupingutusi
külmasildade vähendamisel on välja
töötatud, isolatsiooniga plokk, FiboTerm.
FiboTerm ploki soojapidavuse tagab 14
cm paksune EPS-i (polüstüreeni) kiht,
mille abil saavutatakse konstruktsiooni
soojapidavuse väärtuseks (U) 0,22 W/
m K. Seda tingimusel, et horisontaalne
vuuk on isolatsiooni kohalt täidetud 9 cm
laiuse ja 2 cm paksuse mineraalvilla ribaga.
2
Horisontaalvuuki mitte täites on soojapidavus
0,27 W/m K.
Voodriga sein: mitmekihiline (kerg-)sein,
millele välimine kiht (vooder) on parendatud
materjalist, vooder kinnitatakse kas kivi- või
metallsidemetega (näiteks roostevabast
terasest ankrud). Üldjuhul vooder ei tööta
kaasa koor­muse kandmisel.
Kattega sein: sein, mille parendatud
vooder töötab kaasa koormuse kandmisel.
Fibo plokkidest seina katmisel jäikade
katteplaatidega tuleks arvestada fiboseina
suure defor­ma­tiiv­su­sega.
2
12
3.3 Müüritise tugevus
3.3.1 Üldist
Kõiki tugevusavaldisi on täpsustatud
Eurocode 6 lõppversiooni (prEN 1996-1-1:
2002) järgi.
paksus on võrdne kivi laiuse või pikkusega ja
seinas või tema osas ei ole pikisuunalist
püstvuuki;
- 0,55x0,8 = 0,44 esimese tugevusgrupi
kividele, kui müüris on pikisuunaline püstvuuk;
3.3.2 Survetugevus
Müüritise tugevus määratakse üldjuhul katsetega.
Juhul, kui katse tegemine ei ole võimalik või
katseandmed ei ole kättesaadavad võib kasutada
ka empiirilisi avaldisi vastavalt EVS 1996-1-1:
2003 (j. 3.6.2.2 ).
Põhimördil (vastavalt j 3.2.1, EVS 19961-1:2003) laotud armeerimata müüritise,
mille kõik vuugid rahuldavad j 5.1.5 nõudeid
ja on korralikult täidetud (vt ka j 3.6.2.5),
normsurvetugevuse võib leida avaldisega
fb – vastavalt j 3.1.2.1 määratud kivide
normaliseeritud survetugevus N/mm2 koormuse
rakendamise suunas;
fk = K fb0,7 fm0,3, N/mm2 (3.1)
eeldusel, et fm ei võeta suurem kui 2fb ega
suurem kui 20 N/mm2, kus K on konstant.
fm– põhimördi keskmine survetugevus N/mm2.
Vastavalt EVS 1996-1-1:2003 j. 3.1.1
kuuluvad ilma õõnteta kivid
esimesse
tugevusgruppi.
Normaliseeritud survetugevuse väärtuse fb
annab kivide tarnija vastavas sertifikaadis
(Fibo ­plokkide puhul võib võtta fb x Rm x δ, vt.
EVS 1996-1-1:2003, tabel 3.2).
Rm (MPa)
F2
F3
F5
K väärtuseks võetakse:
- 0,55 esimese tugevusgrupi kividele, kui müüri
δ
100
1,305
150
1,205
Fibo ploki laius (mm)
200
250
1,105
1,055
fm – põhimördi keskmine survetugevus
N/mm2 (Vetonit müürisegu M100/600 –
fm = 8 N/mm2).
Osaliselt tühjade püstvuukidega armeerimata
müüritise normsurvetugevuse võib mää­ra­ta sama
avaldise alusel ja kasutada tugevusarvutustes
eeldusel, et nihkevastupanu igasugusele horison­
taalkoormusele
horisontaalvuugis
vastab
nõuetele.
Hoone põikseinte tegemisel tuleks hoiduda
tühjade püstvuukide kasutamisest.
Tühjade
vertikaalvuukidega
müüritises
peavad kivide otsad olema tihedalt üksteise
vastas.
Kestsängitusega müüritise puhul võetakse teguri
K väärtuseks 1. grupi kivide puhul 0,55, kui
g/t =1,0 ja 0,0,27, kui g/t = 0,4, seejuures peab
olema täidetud järgmine tingimus:
— suhe g/t ≥ 0,4.
2
3
5
300
1,055
350
1,055
Joonis 3.8 Mördiribad kestsängituse puhul
13
3.3.3 Müüritise nihketugevus
Vastavalt EVS 1996-1-1:2003 j. 3.6.3 –
katseandmete puudumisel või eriobjekti
puhul võib põhimördil laotud ja nõuetele
vastavate vuukidega
armeerimata müüritise
normnihketugevuseks fvk võtta vähima järgmistest
suu­rustest:
fvk = fvko + 0,4 d ,
(3.2)
fvk = 0,065 fb,, kuid mitte vähem kui fvko,
fvk piirväärtus vastavalt RL (Rahvuslik Lisa, ~
1,5 N/mm2), kus
fvko – nihketugevus survepingete puudumisel
lõikepinnal (vastavalt EN 1052-3 või EN 10524) või lisaaineid ja lisandeid mittesisaldava
põhimördi puhul tabelist 3.5 võetav väärtus;
Märkus. Kui ei ole vastavaid katseandmeid või
ei ole tehtud katseid vastavalt EN 1052-3
(vt p
3.2.2.3 (2)), võetakse fvko väärtuseks 0,1 N/mm2.
σd – lõikepinnaga risti mõjuv survepinge
arvutuslikust koor­mus­kom­binatsioonist (arvestada võib ainult garanteeritud koormusi);
fb – kivi normaliseeritud survetugevus
koormuse rakendamise suunas.
Nihketugevuste fvko väärtused põhimördi kasutamisel
Tabel 3.1 (prEN 1996-1-1:2002)
fvko N/mm2
Kivi liik
Savi­tellised
Silikaatkivid (tsementkivid)
Kergbetoonplokid
(fibo)
Mullbetoonplokid
Betoonplokid
Töödeldud
looduskivi
Põhimört
M10…M20
M2,5…M9
M1…M2
M10…M20
M2,5…M9
M1…M2
M10…M20
0,30
0,20
0,10
0,20
0,15
0,10
0,20
M2,5…M9
0,15
M1…M2
0,10
Katseandmete puudumisel või eriobjekti puhul
võib põhimördil laotud
müüritise, milles
ristvuugid pole täidetud, kuid kivide otsad on
tihedalt üksteise vastas, normnihketugevuseks fvk
võtta vähima järgmistest suurustest:
fvk = 0,5 fvko + 0,4 σd ,
fvk = 0,045 fb,
fvk =1,5 N/mm2.
(3.2)
Õhukese kihimört
0,3
Kergmört
0,15
0,4
0,15
0,3
0,15
nad asuvad sängituspinna välisservadel,
normnihke­tugevuseks fvk võib võtta vähima
järgmistest suurustest:
g
fvk = fvko + 0,4 σd,
t
kuid mitte rohkem, kui eelmise lõigu alusel, kus
g – kahe mördiriba summaarne laius,
t –seina (müüri) paksus.
Esimese tugevusgrupi kividest laotud kahel
mördiribal kestsängitusega müüritise mille mör­
diribade laius on vähemalt 30 mm ja
14
3.3.4 Armeerimata müüritise
normpaindetugevus
Armeerimata müüritise normpaindetugevus
fxk määratakse katsete alusel.
Armeerimata müüritise normpaindetugevuse
võib määrata kas EN 1052-2 kohaste katsetega
või katsetega, mille puhul kombineeritakse kivide
ja mördi asendiga. Normpaindetugevus tu­leks
määrata kahe purunemisvõimaluse alusel:
– purunemine sidumata vuugis fxk1 või
– purunemine seotud vuugis fxk2 (vt joonis 3.9).
Müüritise paindetugevust fxk1 võiks kasutada
ainult seinte arvutamisel ajutiste, risti seina
pinnaga mõjuvate koormustega (näiteks tuulega);
fxk1 võetakse nulliks, kui seina purunemine võib
viia ehitise üldisele varisemisele või stabiilsuse
kaotusele.
Joonis 3.9 Paindepurunemine sidumata ja seotud vuugis
Paindetugevust võib liigitada vastavalt kasutatud
kividele ja mördile ja tähistada tähega F, millele
järgnevad normpaindetugevused F fxk1/ fxk2 (N/
mm2), näiteks F 0,35/1,00.
Niiskusisolatsioonikihi kasutamine seinas võib
oluliselt mõjutada paindetugevust.
Arvutustes võib kasutada prEN 1996-1-1:
2002 toodud fxk1 ja fxk2 väärtusi.
fxk1 väärtused
Kivi tüüp
Savitellis
Silikaattellis
Betoonkivid
(täitega)
Autoklaavne
mullbetoon
Kunstkivi
Töödeldud
looduskivi
Tabel 3.2 (prEN 1996-1-1:2002)
fxk1 (N/mm2)
Põhimört
fm < 5 N/mm2
0,10
0,05
Kergmört
fm ≥ 5 N/mm
0,10
0,10
0,15
0,20
0,10
ei kasutata
0,05
0,10
0,20
ei kasutata
0,05
0,10
0,15
0,10
0,05
0,05
0,10
0,10
ei kasutata ei kasutata
0,15
ei kasutata
2
15
Tabel 3.3
Kivi tüüp
Savitellis
Silikaattellis
Betoonkivid (täitega)
Auto­klaavne
ρ< 400 kg/m3
mull­betoon
ρ≥ 400 kg/m3
Kunstkivi
Töödeldud looduskiv
fxk2 (N/mm2)
Põhimört
fm < 5 N/mm2
0,20
0,20
0,20
0,20
0,20
0,20
0,20
Märkused.
1. Õhukesekihi- ja kergmördi mark on
vähemalt M5;
2. fxk1 väärtused kehtivad nii täidetud kui täitmata
vuugi korral, fxk2 väärtused ainult täidetud
vuukide puhul;
3.4 Müüritise deformatsioonid
Fibo plokkidest müüritise puhul moodustab
müüritise põhilise mahu plokk, seega on
müüritise deformatsioonid samased plokkide
deformatsioonidega (vt p 2.1.3 ).
Kergmört
fm ≥ 5 N/mm
0,40
0,40
0,40
0,20
0,40
0,40
0,40
2
0,15
0,30
0,30
0,20
0,30
ei kasutata
0,15
0,10
ei kasutata
ei kasutata
0,15
0,15
ei kasutata
ei kasutata
3. fxk2 väärtus ei või olla suurem, kui kivi
paindetugevus.
4 Konstruktsioonide tugevusarvutused
4.1 Üldised põhimõtted, arvutusskeemid
4.1.1 Hoone koormusskeem
Üldjuhul on projekteerimisel tegemist
ruumiliste konstruktsioonidega. Selliste
konstrukt­sioonide
tugevuskontroll
on
võimalik
konstruktsiooni
lahutamisel
üksikuteks varras- või tasa­pinnalisteks
konstruktsioonideks.
Joonis 4.1 Sisejõudude jaotumine hoones
Hoone puhul võime eris­tada tasa­pinnaliste
konstrukt­sioo­nidena sei­nu ja va­helagesid. 3 4 korruseliste hoonete puhul konst­rueeritakse
põik­seinad ja va­he­laed horisontaalkoormu­
sele läh­tudes konst­ruktiivsetest kaa­lut­
lustest. Vä­lis­seina arvutus­skee­miks võe­
takse vertikaalne jät­kuvtala.
16
Tuulekoormuse mõju seina tuge­vusele
tavalise korruse kõrguse pu­hul (2,5…3,0 m)
on üldiselt väike ja selle arvestamisest võib
loobuda.
4.1.2 Seinad
Avadeta seina puhul vaadeldakse arvutuses
1 m laiust seina riba vastavalt skeemile
joonisel 4.2. Avadega seinte puhul tuleks
Joonis 4.2 Välisseina arvutusskeem
arvestada koormuste jaotust seinas ava
läheduses (joonis 4.3).
Joonis 4.3 Koormuste jaotus akna kõrval (programmist FiboCalc, I korrus)
17
Arvutuslik post aknakõrval võetakse laiusega
la1 posti keskmiselt kõrguselt hsa1/2 eeldusel,
et koormus koondatud jõu all jaotub 60º
nurga all.
Selline post on koormatud jõuga Na1 ja
koormustega qü, ql ja seina omakaaluga
arvutuslikus
lõikes,
koormuste
ekstsentrilisused on näha joonisel 4.4.
Aknavahepostis
ei saa arvutuslik post
kattuda teise akna arvutusliku postiga.
Joonis 4.4 Koormuste jaotus aknavahepostis
Arvutuslik ristlõige on
Seina arvutuslik paksus on vahekihita seina
puhul
A = t1xla1.
Aknaposti kõrguseks
puhas kõrgus (h1).
võetakse
korruse
Aknaposti
(seina)
arvutuslik
kõrgus
määratakse sõltuvalt kinnitustingimustest
servadel (vt EVS 1996-1-1:2003 j. 4.4.4.3)
– hef = ρnh, kus ρn ≤ 1,0.
kus t – seina üldpaksus.
Kergseinte puhul tuleks arvestada kergseina
tüübiga ja sellega, missugusele seina kihile
koormus kantakse. Üldjuhul võetakse seina
arvutuslikuks paksuseks kandvakihi paksus.
Aknaposti saledus määratakse seinapaksuse
alusel
λh =
tef = t,
≤ 27.
18
4.1.3 Pilastriga seinad
Pilastriga seina puhul eeldatakse, et koormus
kantakse seinale pilastri kaudu. See eeldab,
et pilaster on tugevalt seina küljes. Pilaster
tuleks laduda koos seinaga ja siduda temaga
korra­päraselt sideridadega. Eriti raskelt on
koormatud nihkejõududega pilastri ja seina
vaheline ülemine osa.
Joonis 4.5 Pilastri sidumine seinaga
Soovitav on kasutada järgmist
tugevdusskeemi –
Joonis 4.6 Pilastri tugevdamine
Pilastriga seina saleduse võib määrata
redutseeritud saledusena, tef = kt.
Joonis 4.7 Pilastriga seina efektiivpaksus täisseina puhul
19
Joonis 4.8 Pilastritaguse seinaosa laius avade puhul efektiivpaksuse määramiseks
Teguri k võib valida järgmisest tabelist
L/bp
6
10
20
tp/t
1
1,0
1,0
1,0
2
1,4
1,2
1,0
3
2,0
1,4
1,0
Pilastriga seina arvutusskeem –
Joonis 4.9 Pilastriga seina arvutusskeem
20
Tabel 4.1
4.1.4 Keldrisein
Arvutused tehakse järgmise skeemi alusel keldriseina vertikaalsele ühik­ribale.
Joonis 4.10 Keldriseina arvutusskeem
Pinnasesurve
avaldisega
keldriseinale
arvutatakse
Summaarne moment
mV(x) = mqV(x) + mü(x) – mv(x), kus
q1 = γF γpHredtan (45º - φ/2) ja
2
mqV(x) – moment pinnasesurvest seinale,
q2 = γp (γFHred + H2) tan2(45º - φ/2).
mü(x) = qüeü
Vertikaalkoormus ühikribale
-
moment ülevalt
tulevast koormusest (seinast),
Σq = qü + qv, kus
mv(x) = qvev
qü – ülevalt seinast tulev koormus (kN/m),
vahelaest, kus
qv– korruse vahelaelt tulev koormus (kN/m).
qü – seina koormus ülevalt ühikribale,
Arvutuslik vertikaalsuunaline moment seinas
pin­nase survest
qv – vahelae koormus korruselt ühikribale,
mqV(x) =
eü, ev – vastavad ekstsentrilisused (skeemil
näidatud
situat­sioo­nis
on
mõlemad
ekstsentrilisused positiivsed).
.
(4.1)
Maksimaalse momendi asukoht määratakse
tingimusest
– moment korruse
Avade
puhul
keldriseinas
tuleks
arvutusskeemi
täpsustada
avasid
kaitsva konstruktsiooni töötamisskeemi
arvestamisega.
= 0.
21
4.1.5 Sillused
Fibo müüritises kasutatakse nii traditsioonilisi
silluseid, kui ka firma maxit Estonia AS
fibo­silluseid.
Praegu kasutusel olevate fibosilluste
nomenklatuur ja lubatud koormused on
järgmised –
Tabel 4.2
Lubatud koormus sillusele N (kN) või qs (kN/m) (arvutuslik)
Silluse
laius
mm
Silluse pikkus, mm (läbipaine, mm)
1190 (1,4)
N
1490 (2,0)
qs
N
27,8
21,7
1790 (2,6)
qs
N
17,0
15,6
2090 (3,2)
qs
N
19,0
16,1
2390 (3,8)
qs
N
21,0
10,3
2690 (4,4)
qs
N
15,0
6,8
2990 (5,0)
qs
N
11,5
4,8
qs
200
16,0
11,0
250
25,0
47,5
23,4
22,0
16,9
21,0
17,4
28,5
11,0
20,5
7,5
15,5
9,2
30,0
300
26,5
48,5
24,0
23,5
17,5
22,5
17,7
30,0
11,3
22,5
7,7
17,0
9,4
32,5
Märkus: Silluste kandevõime on määratud katsete alusel koondatud jõule.
Vajalik silluse toetus pikkus –
Arvutuse üldkuju on järgmine
Ava laius L ≤ 1500 mm → ltoetus = 150 mm
(min. 130 mm)
N ≤ χi(m)fdAc,
Ava laius L > 1500 mm → ltoetus = 250 mm
Juhul kui silluse ja koormuse (vahelagi)
vahel on sillusele laotud nõuetele vastavalt
(vertikaalvuugid peavad olema täidetud)
täiendav plokirida, siis silluse kandevõime
tõuseb (tekib võlviefekt). Katsed on
näidanud, et üks täiendav plokirida tõstab
silluse kandevõimet ca’ 1,5 korda.
4.1.6 Postid
Vertikaalselt koormatud fiboplokist posti
ristlõikepindala peaks olema vähemalt 0,08
m2 ja saledus nõrgemas suunas λh ≥ 27.
Suurte koormuste puhul tuleks arvestada
postide suuri deformatsioone, eriti kestval
koormusel.
4.2 Tugevusarvutus
Ristlõike
tugevusarvutus
tehakse
vastavalt EVS 1996-1-1:2003 -le. maxit
Estonia AS poolt on välja töötatud seinte
tugevusarvutusprogramm FiboCalc.
Tugevusarvutuses lähtutakse eeldusest,
et kõikides kontrollitavates rist­lõi­ge­tes on
tegemist eks­tsentri­lise survega.
(4.2), kus
χi(m) – kandevõimet vähendav tegur,
fd – müüritise arvutuslik tugevus,
Ac– ristlõike surutud osa pindala.
Kandevõimet
vähendav
tegur
χi(m)
arvutatakse vas­tavalt EPN – ENV 6.1.1
j. 4.4.3, arvutustes vaadel­dakse seina
kõrguses ülemist
ja kesk­mist (akna
ristlõikes) tsooni.
Müüritise survetugevuse võib määrata kivide
normaliseeritud sur­ve­tugevuse fb (EVS
1996-1-1:2003 j.3.1.2) ja mördi keskmise
tu­ge­vuse fm (EVS 1996-1-1:2003 j. 3.2.2)
alusel vasta­valt EVS 1996-1-1:2003 j. 3.6.2.
Vastavad väärtused fb ja fm saab projekteerija
kivide ja mördi tarnija sertifi­kaadist.
Vastavalt CEN (Comite’ Europeen De
Normalisation) eelstandardile EN 771-3 (Spe­
ci­fi­cation for masonry units – Part 3: Aggregate
concrete masonry units) määratakse kivide
tugevus keskmise tugevusena Rm vastavalt
standardile EN 772-1 (Methods of test for
masonry units – Part 1: Determination of
compressive strength) õhkkuivas olekus, mis
22
teisendatakse normaliseeritud tugevuseks fb
kivi kujuteguriga δ korrutamise teel.
Fibo plokid on standardmõõdust (100x100
mm) suuremad ja nende puhul tuleks
rakendada tegurit δ ≥ 1, tagavara kasuks
võib võtta δ = 1.
Müüritise normtugevus määratakse avaldisega (3.1) ja arvutustugevus avaldisega
fd = fk/γM.
(4.3)
Materjali osavaruteguri γM väärtus sõltub
paljudest asjaoludest (kivide klass, ehitise
klass jne), EVS 1996-1-1:2003 annab γM
= 2,0. Teguri χi ja χm kontrolltsoonid on
näidatud joonisel 4.11
Joonis 4.11 Teguri χ määramine
Üldjuhul (E = 1000 fk puhul) tehakse
tugevuskontroll seina keskkohal ühe
viiendiku kõrguse pikkusel alal (joonis 4.11)
avaldisega (4.2), kus
,
(4.4)
λh =
emk = em + ek ≥ 0,05 t
–
ekstsentrilisus seina keskkohal ühe
viiendiku kõrguse pikkusel alal;
e – naturaallogaritmi alus,
u =
em =
+ ehm + ea ;
Mm – seina keskkohal mo­mentidest
suu­rem vas­tavalt joonisele 4.12;
Nm – arvutuslik vertikaaljõud samas
kohas;
eh – horisontaalkoormuse
(näiteks tuule) põhjustatud
ekstsentrilisus seina
kesk­misel kõrgusel;
hef – seina arvutuskõrgus sõltuvalt
kinnitus- või jäigastustin­gimus­test;
.
Ristkülikulise ristlõike puhul
u=
, kus
Ac = (1 – 2
)A.
Avaldiste kasutamisel vajalikud tähised:
λi =
– seinaosa või posti sale­dus
inertsiraadiuse alusel ( i =
– saledus ristlõike kõrguse alusel;
tef – seina arvutuspaksus;
);
ek – roomest tekkiv ekstsentrilisus
23
ek= 0,002 Φ∞
;
Φ∞ – lõplik roometegur EVS 1996-1-1:
2003 tabelist 3.9,
Fibo plokkidele Φ∞ ≈ 2,0.
Seina
saledust
kontrollitakse
redutseeritud paksuse abil
kas
λh = hef /tred ≤ 27 või inerts­raa­­diuse abil
λ i ≤ 95.
Kontrollitakse seina saledust
λh = hef /tef ≤ 27.
Suvalise
ristlõike
puhul
määratakse
survetsooni pindala eeldusest, et ristlõikele
mõjuv sur­vejõud asub survetsooni raskuskeskme kohal (vt abima­terjali (EPN – ENV
6.1.1) EPN 6/AM-1).
Joonis 4.12 Momendiepüür seinas
4.3 Deformatsioonide arvutus
Deformatsioonide arvutus on eriti vajalik
erinevate materjalide koostöö hindamisel.
Arvutuse
aluseks
on
pingejaotuse
väljaselgitamine liitkonstruktsiooni puhul.
Koostöötavate
erinevate
konstruktsioonielementide puhul (mitmesugused
kergseinad, kattega seinad jne) võib see
osutuda küllalt keeruliseks ülesandeks. Juhul
kui fibomüüritise kiht seinas on üksinda kand­
vaks kihiks on ülesanne suhteliselt lihtne.
Korruse ulatuses võib pinge seina kõrguses
lugeda konstantseks.
Deformatsioon seinas
εs =
δs = εsh, kus
h – seina kõrgus ja
σm– pinge seinas.
Leitud
seotud
ja seina absoluutne lühenemine
lühenemist
tuleks
konstruktsioonide
võrrelda
võimaliku
deformeerumisega, eriti pragude tekkimise
ohu võimalusega nendes. Kui seotud
konstruktsioonid takistavad fibo­müü­ritise
deformeerumist, siis võivad tekkida praod
viimases.
Fibomüüritises võivad tekkida suured
deformatsioonid alalisest koormusest.
5 Hoonete projekteerimisküsimusi
5.1 Üldist
Kahe kuni kolmekorruseliste hoonete puhul
tagab hoone üldstabiilsuse normaalne
põikseinte jaotus ja raudbetoonvahelagede
kasutamine.
Normaalseks
põikseinte
jaotuseks võiks lugeda olukorda, kus hoonel
on 6…8 m tagant kandev- või kapitaalne
(paksusega 200 mm ja enam) kivist põiksein.
Raudbetoonvahelagi võib olla nii monoliitne,
kui monteeritav. Viimasel juhul eeldatakse
vahelae paneelivuukide monolitiseerimist
(täitmist tugeva mördiga) ja paneelide
omavahelist ja läbijooksvat ankurdamist.
Puitvahelagede puhul tuleks rakendada
juba spetsiaalseid lage horisontaalpinnas
jäigastavaid võtteid.
24
Hoone
erinevate
konstruktsioonide
omavaheline sidumine (ankurdamine) on
üks “hea ehitustava” reeglitest.
5.2 Vundamendid, keldriseinad
Vundamendina vaatleme siin nii keldriseina
kui vundamenti tema all.
Hoone vundamendi püstitamisel tuleks
lahendada mitmeid erinevad ülesanded:
– vältida külmakergete oht vundamendile;
– hoida ära keldriruumide niiskumine;
– tagada keldriruumide normaalne
soojusrežiim;
– tagada vundamendi ja keldriseina tugevus.
Madalvundament
Ilma keldrita väikemajadele tehakse üldiselt
nn madalvundament, kui pinnasetingimused
seda lubavad. Headeks pinnasetingimusteks
vundamendi tegemisel võib lugeda kruusa,
jäme­dat liiva ja leondumata savi. Külmumise
oht on kõige väiksem kruusapinnasel ja
kõige suurem voolavatel savidel.
Vundamentide rajamissügavuse seisukohalt
oma suurt tähtsust pinnasevee tase ja
pinnase struktuur. Pinnase struktuurist sõltub
kapilaarveetõus pinnases. Liivade puhul
tõuseb kapilaarvesi 30…50 cm kõrgusele,
pehmetel savidel tunduvalt kõrgemale.
Eriti külmakerkeohtlikud on pehmeplastsed,
voolavplastsed ja voolavad liivsavid ja savid.
Vähemohtlikud külmakergete mõttes on
peen- ja tolmliivad ning tahked saviliivad
ja savid. Külmakerkeohututeks pinnasteks
loetakse kalju, jämepurd, kruus, jäme- ja
keskliiv (≥ 2 mm).
Külmakerkeohtlike pinnaste puhul peaks
pinnasevesi jääma vundamendi tallast
ca’ 1m allapoole või tuleks kasutada
drenaaži ja vundamenditalla aluse täitmist
jämedateralise täitega. Külmakerkeohutute
pinnaste puhul ei oma vundamendi
rajamissügavus tähtsust, vun­damendi võib
rajada vette. Teiseks oluliseks asjaoluks on
niiskuse kandumine konstrukt­sioonidesse.
Tavalised vundamendikonstruktsioonid betoon ja kivimüüritis - on hügros­koopsed
ja võivad niiskuse kanda kõrgele hoonesse.
Sellised vundamendid nõuavad hoolikat
hüdroisolatsiooni.
Fibo betoon on liitmaterjal – tsementsideainest (tsementkivist) karkass ja
fibograanulitest täiteaine. Fibo betoon
on suurte pooridega ja graanulid ise on
kinnised, seetõttu ei tekki selles materjalis
olulisi kapillaarjõudude süsteeme, mis
tõstaks vee mööda poore üles.
Plokid
on
suure
külmakindlusega,
kuna poorivee külmumisel graanulid
deformeeruvad ja kompen­see­rivad vee
paisumise, nõrgaks kohaks jääb ikkagi jäiga
tsementkivi kahjustumine külmumisel. Fibo
plokkidest vundamendiseina rajamine vette
ei ole seega soovitav, veepiir peaks jääma
Fibo plokkidest kaugusele 30…50 cm.
Vundamenditalla
aluse
külmumispiiri
sügavust on võimalik vähendada kasutades vundamendi (keldriseina) esist
horisontaalset
soojustamist
(näiteks
kergkruusaga).
Vundamendi
tegemine
väikese soojajuhtivusega materjalist (Fibo
plokk) suunab hoonest lähtuva soojuse
vunda­men­ditalla alla ja tõstab pinnase
temperatuuri selles rajoonis.
25
Sobivad lahendused madalvundamendi puhul.
Joonis 5.1
Madalvundamendi lahendus maa
peale tehtud põrandaga
Vundamendiseina võib teha ka FiboTerm
plokkidest, sel juhul võib loobuda kergkruusa
täitest seina taga. Seina kandevõimet tuleks
kindlasti kontrollida tugevusele.
Vundamenditalla laius b sõltub pinnase
omadustest ja
vundamendile tulevast
koormusest (korruste arvust, raskete
vahelagede arvust).
Juhul kui b > t + 2ht, tuleks vun­da­menditald
armeerida ristsuunastöötava armatuuriga.
Raskete vahelagedega korrusmajade puhul
tuleks see armatuur määrata arvutuslikult.
Konstruktiivne armatuur on selline armatuur,
mis pannakse paigale kogemuste alusel “heast tavast” lähtudes.
Konstruktiivne vuugiarmatuur peab vuuki
ära mahtuma (vuugi paksus on 10…15
mm) ja ta peaks olema võimalikult kaetud
mördiga (ploki ja armatuuri vahel). Selleks,
et see armatuur pikisuunas ankurduks peab
ta olema profileeritud või ristvarda külge
keevitatud.
Sobivaks vuugiarmatuuriks on nn Biarmatuur (vt joonis 5.2).
Joonis 5.2 Bi-armatuur
Müüritise armeerimisel soovitatakse, et
müüri iga kõrguse meetri kohta oleks üks
konst­ruk­tiivselt armeeritud vuuk.
Kui põranda alune jäetakse tühjaks võib
kasutada
järgmist
madalvundamendi
varianti.
26
Joonis 5.3
Tuulutusega põrandaalune
Täiendava soojustuse (mittemärguva) võib
panna ka seina välisküljele. Ka siin võib
seina teha fibotermplokkidest, sellisel juhul
ei ole täiendavat soojustust seinale vaja.
Vundament keldriga hoonele
Keldriga hoone vundamendi (keldriseina)
tegemisel tuleks arvestada järgmiste
asjaoludega.
– keldriseina täiendava soojustusega,
– keldriseina konstruktsiooni tugevdamise
vajadusega mullasurve vastuvõtul ja
– põhjavee sissetungi ohuga keldrisse.
Keldriseina soojustuse parendamiseks võib
kasutada FiboTerm plokke.
Küllalt palju kasutatakse ka keldriseina
välisküljele kleebitavaid vett mitteimavaid
(mittemärguvaid) soojus­tusplaate. Ehituskonstruktsioonide välispiirete puhul on
põhiliseks soojapidavaks kihiks ikka
spetsiaalne
soojustuskiht.
Arvestades
veeauru partsiaalrõhu suure­mat väärtust
hoone sees on vaja võimaldada veeauru
liikumine läbi konstruktsiooni hoonest
välja. Seda ka tavalised ehitusmaterjalid
võimaldavad. Samas nõuab see, et vee
külmumistäpp oleks viidud kandvavälispiirde
välispinnale, et mitte lubada vee külmumist
konstruktsiooni sees. Siit ka üldine
nõue soojustuse panekuks välisseinte
välisküljele.
Keldriseinas tekib keeruline olukord,
kui välispiiret on vaja kaitsta vertikaalse
hüdro­iso­latsiooniga sissetungiva pinnasevee
ja kapillaarniiskuse vastu ja samal ajal tuleks
võimaldada keldriruumi niiskuse eraldumist
läbi keldriseina.
Keldriseina soojustuse võib panna ka ilma
kattekihita otse keldriseina välispinnale.
Sel juhul on mõistlik hüdroisolatsioon teha
soojustuse peale ja soojustuse sisse jätta
vertikaalsed kanalid seina tuulutamiseks.
Need kanalid võiks viia sokli horisontaalse
niiskustõkke alla ja sealt välispinda.
Kogemused on näidanud, et keldri põranda
rajamisel põhjavee tasemest allapoole
tavalised
hüdroisolatsiooni
võtted
ei
garanteeri veepidavust.
27
Joonis 5.4 Keldriseina variant
Hüdroisolatsiooni tegemisel pehmete materjalidega,
eriti ruumi nurkades, jäävad hüdro­isolatsiooni
sisse ikka mingid augud või pilud, millest piisab
keldriruumi uputamiseks. Teiseks ohuks on asjaolu,
et keldripõranda alla tekib hüdroisolatsiooni tõttu
veesurve.
Veesurve
p = γvh (γv = 10,0 kN/m3).
Juba 500 mm veesammas annab
keldripõranda alla surve
p = 10x0,5 = 5 kN/m2 (500 kgf/m2).
Joonis 5.5 Veesurve keldripõranda all
Betoonist 10 cm põranda kaal on
gp = 25x0,10 = 2,5 kN/m2,
selline põrand tõstetakse vee­sur­ve
poolt üles. Kõrge põhjaveetaseme
puhul tu­­leks projekteerida keldrisse
me­tallist
kessoon
koos
raud­be­­toon­põrandaga.
Lihtsama lahenduse saab koha­liku
drenaaži abil.
Joonis 5.6 Keldri drenaaž
28
Sõltuvalt maja laiusest on va­jalik kas üks või
mitu kokkutõmbekaevu. Killustiku (Ø20…35
mm) kiht võiks olla paksusega ≥ 300 mm
(võiks ka kasutada Fibo kruusa, kuid praegu
ei ole pikaajalisi kogemusi Fibo kruusa
kasutamisel vee all).
Keldriseina vastupanu mullaservale.
Keldrisein töötab horisontaaljõududele nagu
serviti asetatud plaat.
Joonis 5.7 Keldriseina töötamisskeem
Madala keldri ja suhteliselt suure põikseinte
vahe puhul tekkivad arvestatavad momendid
ainult seina vertikaalribas (vt joonis 5.7,
plaadi kõverdumine vertikaalis on suurem,
kui horisontaalis). Üldjuhul ongi hoonete all
sellised keldriruumid.
Seina
konstrueerimisel
arvestatakse
ainult
ühesuunalisi
vertikaalmomente
kui
hk/lpõik<1,5…2,0. Kui armeeritakse
seina ühesuunaliselt vastupidiselt sellele
nõudele, siis tuleb arvestada suurte pragude
tekkimisega paralleelselt armeerimisega.
Keldriseina
arvutatakse
mullasurvele
järgmiselt (vt ka
programm FiboCalc)
– arvutamisel ei arvestata akendega
keldriseinas, arvutustes vaa­deldakse 1m
laiust vertikaalset seinaosa. Keldriakende
puhul tuleks kasutada mul­lasurve vastuvõtuks
spetsiaalset akna­kastikonstrukt-siooni, mis
kannab mullasurve aknakohalt akna kõrvale
seinale. Lisasurvet seinale tuleks kontrollida
eraldi arvutusega.
Koormused
arvutatakse
välja
jm.
koormusena seinale. Võib kasu­tada hoone
seina­arvutuse tulemusena saadud sisejõu
väärtusi, mis on leitud vastavale arvutuslikule
seinaribale. Selline arvutus on üldiselt taga­
vara kasuks, kuna keldriseina koormuseks
jaotub see koormus laiemale alale sõltuvalt
situatsioonist (näiteks akende puhul
esimesel korrusel, arvutuslik riba esimesel
korrusel on akna kõrval, tema koormus
jaotub keldriseina peale uuesti laiemale
alale). Arvu­tatakse välja koormus keld­
rilaele. Koormuste ekstsentrilisuse määrab
pro­jekteerija pärast vastava toe­tussõlme
konstrueerimist. Lähtutakse alloleva seina
keskjoonest. Eks­tsent­rilisused mää­ratakse
vastavate märkidega, näiteks –
Joonis 5.8 Ekstsentilisused keldriseinas
29
Täiendavaks koormuseks keldriseinale
on mullasurve, mis määratakse pinna­
semehaanika
vas­tava
avaldise
abil.
Tagasitäite võib teha liivpinnaste või ka
kergkruusaga, viimasel juhul väheneb
oluliselt külgsurve seinale.
Vajalikud arvutusparameetrid on:
pn – maapinnale mõjuv normkoormus
kN/m2;
γF – sama koormuse osavarutegur;
γpn – pinnase normmahukaal kN/m3;
γm – pinnase mahukaalu osavarutegur;
φn – pinnase normsisehõõrdenurk
kraadides (liivadel 30º…35º,
savidel 20º…30º);
γmφ – pinnase sisehõõrdenurga
osavarutegur.
Koormused
peaks keld­rivahelae ekstsentrilisus olema
võimalikult suur) või keldriseina paksuse
suurendamisega.
Keldriseina horisontaalne armeerimine
omab mõtet kõrgete ja kitsaste keldriruumide
korral. Mullasurve arvutus toimub joonisel 5.9
toodud skeemi kohaselt. Arvutatakse välja
mulla­surve vertikaalis erinevatele kõrgustele.
Seina horisontaalriba vaadeldakse, kui
tala (või jätkuvattala) tugede vahega lpõik.
Vajalik armatuur paigutatakse arvutusliku
riba vuukidesse, seina tõmmatud küljele.
Armeerimisest võib loobuda horisontaalse
võlvi töötamise arvestamisega arvutuslikus
horisontaalribas (kui see on piisav).
p = γF pn,
materjali omadused (γp, φ) X =
.
Soovitavad osavarutegurite väärtused:
γF = 1,30 (EVS 1997-1:2003, tabel 2.1),
γm = 0,90, pinnase loodusliku tiheduse juures
(EVS 1997-1:2003 j. 2.4.2 ja 2.4.3 p (8)),
γmφ = 1,25 (EVS 1997-1:2003 tabel 2.2),
rakendatakse suurusele tan φ.
Arvutused tehakse vertikaalsele ühik­ribalevaata jaotus 4.1.4.
Tugevuskontroll vertikaalribale
qRd = NRd =
(kN/m)
(5.1)
N ≤ NRd,
(q ≤ qRd)
Avade puhul keldriseinas tuleks arvutusskeemi täpsustada avasid kaitsva
konstruktsiooni töötamisskeemi
arvestamisega. Vertikaalribas tekkivate momentide
vastuvõtmine eeldab üldiselt vertikaalset
armeerimist (horisontaalarmatuur ei tööta),
Fibo plokkidega on seda ebamugav teha.
Väljapääsuks on siin pinnasekoormusest
vastassuunalise
momendi
tekitamine
keldriseinas, põhiliselt on seda või­malik
teha keldrilae toetusega (vt joonis 5.8
ja 5.22), mullasurvele vastutöötamiseks
Joonis 5.9 Horisontaalriba
koormuse määramine
Lubatud külgkoormuse suuruse (mullasurve)
võlvi puhul võib määrata avaldisega
qlat =
,
(5.2) kus
t - seina paksus, lpõik - vt. joonis 5.9.
Lõplikult peaks olema täidetud tingimus
qmulla ≤ qlat ( või qarm), kus
qarm– horisontaalselt armeeritud seina
poolt
vastuvõetav
horisontaalkoormus
horisontaalribas. Võlvina töötav müüritis peab
olema laotud täielikult täidetud vertikaalsete
vuukidega. Skeemi ei saa rakendada keldri
nurgaruumides, kui kelder jääb maa peale ja
puudub kanna vas­tureaktsioon.
Vertikaalsuunas tuleks sellist seina kontrollida
ilma mullasurveta.
30
5.3 Seinad
5.3.1 Välisseinad
5.3.1.1 Üldist
• Välisseinad on hoone konstrukt sioonidest ühed tähtsamad, nad on
põhilised lagede kande konstruktsioonid,
• välisseinad on peamised sooja pidavuskonstruktsioonid,
• välisseinad määravad hoone
välisilme. Ka siin kehtivad välispiirete
konstrueerimise põhilised reeglid • seina välispind peab olema ilmas tikukindel,
•
•
•
•
välissein peab olema võimalikult
helikindel,
soojustus pannakse seina väliskihti,
välissein ei tohi takistada hoone
“hingamist”,
välissein peab vastu võtma kõik
vertikaal-ja horisontaalkoormused, mis temale langevad.
Välisseina töötamise skeemi määramisel
kehtivad eelmises punktis toodud reeglid.
Üldjuhul arvutatakse välisseina vertikaalse
ribana. Tüüpiline välisseina lahendus on
joonisel 5.10.
Joonis 5.10 Välisseina lahendus
31
5.3.1.2 Välisseina tööskeem
Hoone
kui
terviku
deformatsioonid
horisontaalkoormustel on nii väikesed,
et välisseina võib vaadelda lagede kohal
toetuvana
horisontaalsuunas
kinnistugedele. Vertikaalsuunas moodustub selliselt
jätkuvtala süsteem. Kuivõrd põikseinte vahe
on tavaliselt suurem kui korruse kõrgus,
siis on õigustatud vaadelda välisseina
töötavana paindele ühes suu­nas – lühema
külje (kõrguse) suunas. Sellisel juhul võime
vaadelda seinast ainult ühiku laiust riba üle
tugede (vahelagede). Süsteemi tervikuna
nimetatakse jäigaks skeemiks.
Joonis 5.11
Seina töötamine horisontaal-koormusele
Vertikaalkoormuseks on seinte omakaal,
lagede
koormus,
lumekoormus
ja
vertikaaljõud seinas tuulest (hoone kui terviku
töötamisel tuulekoormusele). Lähtudes
koormuse jaotumise printsiibist võib öelda,
et korruse kõr­guse ulatuses rakendatud
koondatud jõud jaotub alumises tasapinnas
kons­tantse pingena st arvutuslikult on rist­
lõige tsentriliselt koormatud.
Kohalik tuulekoormus on hori­son­taal­
koormuseks, kuid tema mõju on seina
tugevusele tava­lise korruse kõrguse pu­hul
väike ja temast võib üldjuhul loo­buda.
Joonis 5.12 Lae toetumine seinale
Tuulekoormuse võtavad hooned vastu
põikseintega.
Kõrghoonete
puhul
kontrollitakse kõiki hoone tuulekoormusele
töötavaid elemente tugevusarvutusega.
Tavalise hoone kõrguse puhul (kuni 4…5
korrust) piisab stabiilsuse seisukohast
vajalike konstruktiivsete nõuete täit­misest:
– hoonel peab olema põikseinte süsteem,
põikseinte vahekaugus ei tohiks olla:
raudbetoonvahelagede puhul mitte üle 8…10
m, puitvahelagede puhul mitte üle 5…7 m;
põikseinad peavad olema kõrguses hoonet
läbivad (raudbetoonlagede puhul lae alla
kin­ni­tehtud), põikseina paksus peaks olema
võrdne välisseina kandvakihi paksusega;
– hoone vahelaed tuleks omapinnas
jäigastada, monteeritavad raudbetoonlaed
tuleks hoolikalt monolitiseerida, paneelid
tuleks teatava vahemaa tagant välisseinaga
ankurdada
läbijooksvalt
läbi
hoone,
32
paneelidega ristsuunas peaks hoo­nel olema
vööd seintes; puitvahelagede puhul tuleks
vahelaetalad seintesse ankurdada, põranda
või lae konst­ruktsioon peaks andma
vahelaele piisava jäikuse kujumuutuse
vastu.
5.3.1.3 Välisseina tugevusarvutus
Välisseina tugevusarvutuses vaadeldakse
välisseina vertikaalset riba ekstsentriliselt
surutud vardana. Tugevusarvutus tehakse
p 4.2 alusel. Momendid seinas vahelae
ekstsent­ri­li­su­sest. Arvutusskeem.
Joonis 5.13
Sisejõud lagede koormusest välisseinas
Vahelagede toetamisel seintele tuleks
arvestada seinamaterjali tugevust ja eripära
(vt p 5.8 Toetussõlmed).
Välisseina armeerimisel tuleks lähtuda
samadest eeldustest kui keldriseinte puhul
(vt p 5.2).
5.3.1.4 Muud konstruktiivsed märkused,
deformatsioonivuugid
Soojapidavus
Seina soojapidavus tuleks siduda kahe
faktoriga
– seina kui konstruktsiooni soojajuhtivusega ja
– seina läbipuhutavusega.
Fibo
plokkidest
seinte
soojajuhtivus
on võrdlemisi madal, sellest hoolimata
tuleks seinad vajaliku soojapidavuse
saavutamiseks
täiendavalt
soojustada
(vajaliku soojapidavuse võib saavutada
plokkidega FiboTerm). Ploki paksus seinas
määratakse läh­tudes vajalikust tugevusest.
Fibo betoon (müüritis) on läbivate pooridega
materjal, see tähendab, et läbipuhumise väl­
timiseks tuleks seinad katta tuulttõkestava
materjaliga. Tuulttõkestavate materjalidena
mõeldakse materjale, mis vähendavad
tõkke ees tuule kiiruse nulliks, kuid
normaalse
veeauru
partsiaalrõhkude
vahe puhu kahel pool seina võimaldavad
veeauru läbitungimise seinast. Fibo ­ seinte
läbipuhutavuse vähendamiseks soovitatakse
plokkidest välisseina sisepinnad täien­davalt
krohvida.
Kiletaolisi materjale võib kasutada ainult seina
sisepinnal (suure niiskusega ruumides), kui
on tagatud küllaldane ventilatsioon veeauru
eemaldamiseks ruumist.
Niiskuse eemaldamine ruumist toimub
üldiselt niiskuse loomuliku eemaldumise teel
läbi vä­lisseina. Seina soojustus peab olema
selline, et seinakonstruktsiooni piirides
ei tekiks nn kastetäppi. Kastetäpi kohas
niiskus kondenseerub ja konstruktsioon
muutub märjaks. Samuti peab hoolitsema,
et niiskus ei jääks seina väliskihi taha kinni
(plastkatted, tihe vooder). Sellisel juhul
tehakse väliskatte taha piisav õhuvahe, mis
viib niiskuse üles räästa alla välisõhku.
33
Joonis 5.14 Õhupilud välisseinas
Helikindlus
Tänavamüra vähendamiseks on oluline, et
välisseinas ei oleks mingeid avasid (seinast
läbi­tungiv heli). Kaasaegsed pakettaknad
on hea helikindlusega, nende paigaldamine
seina peab aga olema tihe.
Seinte helikindlus on seda suurem,
mida suurem on
nende
mass –
seinakonstruktsiooni võn­kumine väheneb.
Rusikareeglina suureneb seina helikindlus
6 dB seina 1 m2 massi suuren­damisel
kaks korda. Helikindluse parendamiseks
peaks sein olema laotud täielikult täidetud
vuukidega (nii püst- kui horisontaalsuunas).
Fibo ­müüritise helikindlust parandab oluliselt
pinna krohvimine (vastasel juhul on difu­sioo­
ni­energia osakaal väga suur).
Kõige paremaid tulemusi heliisolatsiooni
seisukohalt annab mitmekihiline sein,
kus mas­siivsed seinakihid on üksteisest
eraldatud kerge isolatsioonimaterjaliga ja
puuduvad kihtide vahelised helisillad.
Helisillaks on igasugune jäik side seinakihtide vahel.
Hea tulemuse annab kahekihiline sein,
kus üks kiht on suhtelisel kerge ja teine
kiht raske. Keskmise intensiivsusega autoliiklusega tänava müra taset hinnatakse ~
80 dB. Seega peaks välisseina helikindlus
(müra taset alandav võime) olema
~ 60…70 dB.
Välisseina ilmastikukindlus ja välimus.
Välisseina ilmastikukindluse määravad
kasutatud materjalid ja tehtud tööde
kvaliteet. Levinud on välisseinte kaitsmine
eraldi voodriga. Vooder võib olla iseseisev
seinakiht või kandvaseina peale kinnitatud
(mördiga, tüüblitega) täiendav kate.
Eraldi vooder on sisuliselt seina iseseisev
kiht (vt joonis 5.10). Vooder tuleks teha
ilmas­tikukindlatest kividest.
Puhtavuugiga ladumisel annab see ka
hoonele soliidse välisilme.
Fibo seinte puhul võib välimise seinakihi
krohvida.
Tänapäeval kasutatakse tihti fassaadi
katmiseks soojustatud krohvisüsteeme,
kus soojustuseks on vill või vahtpolüstürool
ning lõppviimistlus tehakse ilmastikukindla
dekoratiivkrohviga.
maxit Estonia AS pakub mitmeid erinevaid
fassaadisoojustussüsteeme
(vt
maxit
Estonia kodulehele).
34
Mitmesuguseid müüri sademete eest kaitsmise võtteid –
Joonis 5.15 Müüriladumise võtteid
Uurimised on näidanud, et tugeva tuule
puhul pressitakse vihmavesi osaliselt läbi
müüri, eriti ladumise ebakohtadest. Mõistlik
on voodri taha teha õhuvahe, mille abil seina
sisepind kuivatatakse.
Deformatsioonid
Fibo müüritis on suhteliselt suurte deformatsioonidega, eriti alalise koormuse
puhul (vt p 4.3). Seda peab arvestama
mitmesuguste jäigemate konstruktsioonide
sidumisel Fibo müüritisega. Muudest kividest
voodri puhul tuleks voodri sidumine Fibo
müüritisega teha selline, et see võimaldaks
voodri ja põhiseina erinevaid paigutusi,
eriti hoone kõrgemates osades. Akna- ja
ukseaukudes ei tohiks voodrit siduda otse
põhimüüritisega.
Deformatsioonivuugid
Fibo plokkide mahukahanemine ei ole
eriti suur (p. 2.1.7), kuid siiski on oht, et
pikematesse seintesse tekivad teatava aja
möödudes mahukahanemispraod. Soovituslikult peaks fibo­seintes olema
vertikaalsed mahukahanemisvuugid 10…15
m tagant, see kehtib pealt lahtiste seinte
kohta. Kui seinale toetub raudbetoonlagi,
mis on vöödega piiratud, siis võiks vuukide
arvu mingis seinas oluliselt vähendada.
Mahukahanemispragu tekib üldiselt seina
nõrgemasse kohta – akende ja uste
nurkadesse.
Joonis 5.16 Mahukahanemisvuuk seinas
35
Joonis 5.17 Vuugi konstruktsioon (seina horisontaallõige)
Mahukahanemisvuuk ei pea võimaldama
paisumisdeformatsioone (kui ei ole ohtu
nende tekkimisel). Variandis a) on ploki otsad
ladumise ajal kokku lükatud, variandi b) puhul
on jäetud plokkide vahele vahe 10…15 mm.
Seina sisse pannakse horisontaaljäikuse
tagamiseks jäigastuspoldid Ø 18…20 (sile
varras), mille üks ots on plastmassist hülsi
sees (võimaldab horisontaalset liikumist)
ja teine ots on mördiga täidetud vaos ploki
sees. Jäigastuspoldi pikkus peaks olema
600…800 mm ja polt tuleks panna 2…3
plokirea tagant kõrguses.
5.3.2 Siseseinad
Siseseinte ülesandeks on tsiviilhoones
lagede koormuse kandmine ja helikindluse
tagamine eri­nevate ruumide vahel.
Eristame siin veel vaheseinu, mida ei
koormata lagede koormusega. Raskelt
koormatud vahe­lagede puhul on oht, et
vahelagi “vajub” vaheseina peale. Sellisel
juhul jäetakse vaheseina ja va­helae vahele
pehme materjaliga täidetud pilu, vaheseina
ülemist serva hoitakse vahelae külge
kinnitatud spetsiaalsete hoidjatega.
Nagu graafikult joonisel 2.4 on näha võib
saada fiboseinaga paksusega 150 mm
(kahelt poolt krohvitud) müraisolatsiooni
ca’ 50 dB, vastavalt Saksa normidele
oleks eluruumides vajalik ruumide vaheline
müraisolatsioon 47 dB.
Normaalselt mööbliga täidetud ruumis ei teki
heli reverberatsiooni- (järelkõla)ohtu. Lagede
koormuse toetamisel siseseinale tuleks
seina kandevõimet kontrollida arvutusega
(vt p 4.2) ja täpsustada paneelide või talade
toetussõlme konstruktsiooni (vt p. 5.8).
5.4 Vahelaed
Fibo müüritisega hoonetes kasutatakse kõiki
tüüpilisi vahelagede lahendusi. Vahelaed
tuleks jäigastada omapinnas vastavalt
“heale ehitustavale”. Paneelide vahed
valatakse täis tugeva mördiga, paneelid
ankurdatakse omavahel mõlemas suunas
läbi hoone. Puitvahelagede puhul tuleks
talastik jäigastada diagonaalidega või
siduda suuremõõtmeliste plaatidega kas alt
või pealt.
Vahelagede
konstrueerimisel
tuleks
olulist tähelepanu pöörata sammumüra
levimisele läbi vahelae. Kõige sobivamad
on siin mitmekihilised konstruktsioonid, kus
ülemine kiht (põrand) isoleeritakse alumisest
(paneelid, talastik) pehme vahekihiga. Ka
siin on oluline vältida helisildade tekkimist.
Akustilised ripplaed vähendavad oluliselt
müra levikut.
5.5 Sillused
Sillustena võib kasutada tehases toodetud
raudbetoonsilluseid,
valada
sillused
kohapeal
või
kasutada
fibosilluseid.
Tehasesilluste puhul tuleks silluse ostmisel
kontrollida tema kan­de­võimet. Kui ava kohal
ei ole täiendavat koormust (tala, vahelagi),
siis võib kasu­tada nn mittekandvat
sillust. Selline sillus armeeritakse vähese
(konstruktiivse) arma­tuuriga. Vahelagede
või talade toetumisel sillusele tuleks vastav
koormus välja arvutada ja see tuleks silluse
ostmisel teatada müüjale. Fibo silluste
kandevõime on antud p 4.1.5.
Mittekandvasillusena võib kasutada ka
puitprussi.
Kandevsillus
arvutatakse
lihttalaskeemi alusel jaotatud või koondatud
(tala) koormusele. Silluste puhul tuleks
erilist tähelepanu pöörata silluse toetamisele
36
müürile. Tulepidavuse suurendamiseks
tuleks Fibo sillused krohvida.
5.6 Korstnad
Hoonetes kasutatakse praegusel ajal kahte
tüüpi korstnaid:
– klassikalise lahendusega telliskorstnad ja
– monteeritavaid korstnaid metallist
või keraamilistest materjalidest.
Üldine põhimõte on, et igal koldel on oma lõõr,
ka ventilatsioonilõõrid on igal ruumil eraldi.
Ventilatsioonilõõrid võiksid olla vaheldumisi
suitsulõõridega, need soojendavad venti­lat­
sioo­nilõõri ja parandavad seal tõmmet.
Korsten on sale konstruktsioon ja vajab
püstiseismiseks horisontaalset tuge, korsten
tuleks laduda koos muude seinte ja lagedega.
Põleva vahelaekonstruktsiooni puhul tuleks
klassikalise korstna läbiviiguks kasutada
katikut, Fibo moodulkorsten katikut ei vaja.
Monteeritav korsten
maxit Estonia AS on turul Fibo
moodulkorstnatega (vt “Korralik korsten”,
maxit Estonia AS).
Fibo korstna põhielemendiks on monteeritav
mantelplokk, mille sisse käib monteeritav
šamottoru.
Sobivad lõõri mõõdud
Ø 160 mm
– ahi, pliit, saunakeris, gaasikatel,
uksega suletav põlemisruum;
Ø 200 mm
– kaminad ja juhud, kui on lubatud
kaks suitsu kokku viia,
ava­tud põlemisruum.
5.7 Katusekonstruktsioon
Enamlevinud katusetüübiks on viilkatus,
mis võimaldab kasutada katusealust
ruumide välja ehitamiseks ja on Eesti oludes
ilmastikukindel. Vaatleme tavalist hoone
puitsarikatega konstruktsiooni. Tihti on siin
probleemiks vale­aru­saamine sisejõudude
jao­tusest nimetatud konstruktsioonis.
Joonis 5.18 Penni töötamine katuses.
Penn töötab katuses sur­vele, müürlatt tuleks
ankurdada vahelae kül­ge, sarikas tõukab teda majast
välja. Tüüpiline sarika murdu­mispilt on joonisel 5.19
Joonis 5.19
Pööningupealse seina väljavajumise tõttu penn
hakkab tööle tõmbele ja sarikas murdub
Müüritise tõstmisel katusekorruse all tuleks terve
katusekonstruktsioon ankurdada lae külge.
37
Joonis 5.20 Sarikate ankurdamine vahelae külge
Horisontaaljõu võib maha võtta ka katuseharja toetamisega –
Joonis 5.21 Katuseharja toetamine
5.8 Toetussõlmed, muud vajalikud
lahendused
Hoone ehitamine on seotud paljude
konstruktsioonisõlmede kujundamise ja
väljaehitamisega. Osa konstruktsioonisõlmesid peavad vastama tugevusnõuetele
(neid kont-rollitakse tuge­vus­arvutusega),
osa sõlmesid tehakse “hea ehitustava
alusel” (vt Fibo konstruktiivsed sõlmed maxit
Estonia kodulehel)
Paneelide toetus müüritisele
Joonis 5.22 Paneeli toetus seinale
38
Paneelide ühepoolsel toetamisel seinale võib
koormuse ekstsentrilisuse vähendamiseks
panna müüri servale pehmest puidust liist
või elastne lint, millega viiakse koormuse
rakenduspunkt seina kesk­joonele lähemale.
Paneelide kahepoolsel toetusel on soovitav
paneeliotste alla va­lada õhuke betoonist
jao­tuskiht. Paneelialune toetus valatakse
val­mis, peale ca’ 1 päevast ki­vi­nemist
paigaldatakse mördi­kihile paneelid. Soovi
korral võib paneeliotste aluse armee­rida ka
pikisuunas ja moodus­tada nii­moodi vajalik
vöö ter­vele hoonele.
Paneelide toetuse puhul seinale peab
muljumispinge panee­li­otsa all alati olema
väiksem müüritise kohalikust tugevu­sest.
Joonis 5.23 Pingejaotus padja all
Joonis 5.24 Kahepoolne toetus seinale
Paneeli toetus Fibo plokile ap peaks olema vähemalt 100 mm, raudbetoon vöö puhul võib see olla ka vähem.
39
Talade toetus seinale
Talade toetamisel seinale on otsustava
tähtsusega koor­muse suurus. Tegemist on
koon­da­tud jõu ülekand­mise­ga talalt seina
lühikesele ala­le. Üldjuhul tu­leks kasutada
koor­muse jaotuse seadet – pat­ja, jaotustala,
vööd.
Koormuse jaotuse seade peab olema
võimalikult
paindejäik
konstruktsioon,
millega koon­datud jõu mõju kantakse laiale
alale. Ehitusmehhaanika seisukohalt on
tegemist ülesandega, kus tala või plaat
toetub elastsele alusele. Uurimised on
näi­danud, et pingejaotus padja all langeb
üldjoontes kokku pin­gejaotusega jõu all
üldse. Vastavalt joonisele 5.24 asendatakse
raudbetoonpadi tingliku müüritise kihiga
kõrgusega H0, mille puhul saadakse
müüritise koormamisel jõuga N selle
kihi pealt sügavusel z (H0) sa­masugune
pingejaotus ja intensiivsus müüritises, kui
tegeliku padja all.
Vajaliku kihi kõrgus määratakse avaldisega
H0 =2
Ep – padja elastsusmoodul
(võetakse ≈0,85Ec),
Ec– betooni algelastsusmoodul,
,
(5.3) kus
Ip – padja ristlõike inertsimoment
risti paindetasapinnaga,
Em– müüritise elastsusmoodul
(üldiselt on siin määrav
pikaajaline koormus),
d – padaja mõõde paindetasapinnast välja (laius).
Pinge epüüri jaotus raadius s sügavusel z –
s = 0,5 πz = 1,57 z.
Tuleb arvestada, et koormus kantakse
müürile padja kaudu st, et pingeepüür padja
all ei saa olla laiem kui padi.
Alati kehtib nõue, et
N = Vp, kus
Vp– pingeepüüri maht.
Pingeepüüride
konstrueerimiseks
võib
kasutada käsiraamatutes toodud tabeleid.
Koondatud
jõudude
rakendamiseks
müüritisel kasutakse tihti raudbetoonvöösid.
Vöö kasu­tamine on õigustatud siis, kui
jõudude rakenduspunktide vahemaa on
väike. Vööle saab ka anda teise väga
vajaliku ülesande, see on hoone osade
omavaheline sidumine.
Joonis 5.25 Hoone vööd
Tugevusarvutus koosneb järgmistest osadest: müürituse tugevuskontroll muljumisele, vöö paindekontroll ja
vöö kontroll tõmbele.
40
Rostvärgitalade (paneelide aluse vöö) puhul
kasutatakse järgmisi pinge määramise
skeeme:
Joonis 5.26
Pingejaotus müüritises rostvärgitala (vöö) peal
a – jätkuvtala keskmisel toel,
a (posti laius) ≤ 2s puhul;
b – sama, kui 3s ≥ a > 2s;
c – sama, kui a > 3s;
d – jätkuvtala ääretugedel ja lihttalade puhul.
Ülemise vöö puhul on epüürid pööratud.
Kolmnurkse epüüri puhul (a ≤ 2s) –
σmax =
σmax =
,
t on seina paksus,
Eb on betooni elastsusmoodul,
Ib on betoontala inertsimoment,
Em on müüritise elastsusmoodul.
Trapetsepüüri puhul (3s ≥ a > 2s) σmax =
Skeemi d) puhul – s1 = 0,9H0 ja
a1 ≤ 1,5H ning
, kus
s = 1,57H0 ,
H0 =
Kui a (toetusala pikkus) > 3s, siis koosneb
pingeepüür kahest osast (skeem c),
a asemel võetakse suurus
N
a1 = 3s, σmax = a t .
1
.
.
Müüritise tugevus kohaliku koormuse all on
üldiselt suurem tema arvutustugevusest.
Ko­haliku
koormuse
all
mõistetakse
konstruktsiooni koormamist tema suhteliselt
väiksel pinnal Ab. Tugevnemine tekkib
seoses ruumilise pingeolukorra tekkimisega
müüritises koormuse all. Vastavalt EVS
1996-1-1:2003 -le kontrollitakse tugevust σmax ≤
, (5.4)
fk
kuid mitte vähem kui
ega rohkem kui
γM
41
fk
1,5 γ
.
M
Eelmise avaldise tähised:
fk – müüritise normsurvetugevus;
γM – materjali osavarutegur;
Aloc– toetuspind, mida ei võeta suuremaks
kui 0,45 Aef;
Aef – seina arvutuslik ristlõikepind Lef t;
t – seina paksus, mis arvestab
uurdeid sügavusega enam kui 5 mm.
Koormuse ekstsentrilisus ei tohiks olla suurem
kui t/4.
Eeldatakse, et koormus jaotub ca’ 60° all
horisontaalpinnast (vt joonis 5.27).
Joonis 5.27 Koormusejaotus seinas
Tugevustingimuse võib esitada ka kujul
σmax ≤ floc, (5.5), kus
floc( ≥ f) –
Jaotustala (patja)
skeemi alusel –
arvutatakse
järgmise
müüritise kohalik(muljumis-) tugevus
(sobiv meetod floc
arvutamiseks on antud
СНиП II-22-81 Каменные и армокаменные
конструкции, Москва 1983).
Arvutuslikud parameetrid avaldisele (5.4)
määratakse joonise 5.27 alusel.
Kuivõrd reaktiivsurve epüür padja all peab
olema mõjuva jõuga tasakaalus, siis jõualune
ristlõige ei saa pöörduda koormamisel.
Pingeepüür padja all on tekkinud konsooli
koormuseks.
Joonis 5.28 Padja (tala) arvutusskeem
42
Tala toetamine pilastrile erineb tala
toetamisest seinale teatavate konstruktiivsete iseärasuste poolest – vt. p 4.1.3
Vajadusel tuleks viia koormuse toetustsenter
sügavamale seina sisse. Vajadusel tuleks tala
toetamiseks kasutada tsent­reerimislappi.
Joonis 5.29 Tala toetus pilastrile
Silluse toetamine seinale (tala toetamine
seina nurgale) Müüritise nurkade koormamisel tekkivad nur­galähedases tsoonis
horisontaalsed tõmbe­pin­ged
Joonis 5.30 Müüri nurga koormamine
Tähistused.
q – jaotatud koormus müürinurgal,
b – epüüri sügavus,
a – koormatud ala pikkus,
l – müüri üldine pikkus,
σ –horisontaalne pinge seinas.
Pingetsooni
avaldisega –
sügavuse
võib
Maksimaalne tõmbepinge –
σt, max =
.
(5.6)
Peaks olema täidetud tingimus, et
σt, max ≤ 0,8 ft,u, kus
määrata
b = a(1,75v2 – 2,75v + 1,25),
v = a/l.
ft,u on müüritise piirtõmbetugevus
horisontaalsuunas.
Kui toodud tingimust ei ole võimalik täita,
siis tuleks müüritis armeerida vastavale
tõmbejõule
43
Nt = 0,5σt, maxtb.
Tõmbepinged tekkivad siis, kui seina pikkus
(l) on küllalt suur.
Sillusega seinanurga koormamisel peavad
vertikaalsed
muljumispinged
jääma
lubatud piiridesse ja ei tohi ületada lubatud
tõmbepingeid silluseotsa taguses lõikes.
Müürinurk silluse või tala all tuleks
alati
konstruktiivselt
armeerida
horisontaalsuunas.
Sillust või tala ei või liiga pikalt viia müüri peale,
siis tekib oht, et silluse ots kinnitub jäigalt
seina ja murdub negatiivse kinnitusmomendi
mõjul. Tala või silluse toetuspikkus ei tohiks
olla suurem tala või silluse kõrgusest.
Raskemate koormuste puhul tuleks kasutada
tsent­reerimisega jaotuspatja.
Vöö konstruktsioonid
Vöö võib olla vajalik mitmel eesmärgil, üldjuhul
kasutatakse vööd võimalike ebaühtlaste
vajumistega seotud paigutustest tekkivate
pingete silumiseks seinas (vt joonis 5.29).
Vöö pikiarmatuuri võib panna paneelide
vahelisse vuuki (vt joonis 5.35) või ehitada
eraldi vöö vahelae serva (vt joonis 5.36).
Joonis 5.31
Pikiarmatuur paneelide vahel
Joonis 5.32
Raudbetoonvöö seinas
44
Vöö võib teha ka paneeliotste alla. Sel juhul
võib vööd kasutada näiteks ribipaneelide
toe­tamiseks seinale.
Pikiarmatuur peab olema kas pidev kogu
vajalikus pikkuses või paneelide vahel
vajaliku
an­kur­duspikkusega
üle
toe
(põikseina). Viimasel juhul kasutatakse
tõmbearmatuurina
seinaäärse
paneeli
pikiarmatuuri, mis on siis võimalik, kui
vertikaalkoormusest jääb kandevõime osas
armatuuri vabaks (seina äärde on pandud
vajalikust tugevamad paneelid).
Juhul kui vööd soovitakse kasutada
tõmbele tuleks garanteerida tema side
müüritisega. Praktiliselt on see võimalik
ainult
hõõrdejõudude
rakendamisega
vöö ja müüritise vahel. See tähendab, et
vöö peal peab olema küllaldane alaline
vertikaalkoormus, mis garanteerib vajaliku
nihkejõu tekkimise - vööl ei ole mõtet
müüritise peal.
Vahelae toetamine FiboTerm seinale
Joonis 5.33 Vahelae toetamine FiboTerm seinale
45
Lisad
L.1 Mitmesugused tehnilised andmed
plokitoodete kohta
Fibo plokkide mõõdud ja kaalud
Laius
100
150
200
250
300
350
Plokkide mõõtmed
Kõrgus
185
185
185
185
185
185
185
Kaal (kg)
Pikkus
490
490
490
490
490
490
490
Fibo3
6
9
12
15
18
25
21
Fibo5
8
11
15
18
22
-
Fibo plokkide tehnilised omadused (vt. lisaks vastavaid peatükke)
Karakteristik
Plokk
Nimi
Survetugevus (MPa)
Tõmbetugevus (MPa)
Paindetugevus (MPa)
Nihketugevus (MPa)
Nakketugevus betooniga (MPa)
Lõiketugevus (MPa)
Veeimavus [%] (suht.niiskus 95%)
Veeauru läbilaskvus δ (gm/hN)
Mahukaal (kg/m3)
Sooja erijuhtivustegur λ (W/mK)
Külmakindlus
Teguri δ väärtused normaliseeritud survetugevuse määramiseks
fb = δRm.
Kujutegur δ, mida rakendatakse katsekehadele peale koormuspindade ettevalmistamist
(EN 722-1 Methods of test for masonry units
– Part 1: Determination of compressive
strength järgi)
Fibo3
3,0
0,4
0,6
0,45
0,3
0,45
6,5
8,3x10-5
650
0,20
Fibo5
5,0
900
0,24
50 tsüklit
Rm –
F2
F3
F5
46
Rm (MPa)
2
3
5
δFibo ploki laius (mm)
100
1,305
δ
150
1,205
200
1,105
250
1,055
300
1,055
350
1,055
Müüritise õhumüra isolatsioon (krohvituna mõlemalt küljelt)
Müüritise paksus (mm)
100
150
200
250
300
350
Õhumüra isolatsiooniindeks R´w (dB)
Fibo3 (3 MPa)
Fibo5 (5 MPa)
43
43
47
49
50
53
52
56
53
57
54
-
Müüritise elastsusmoodul Ed (MPa)
Ed
Lühiajaline
Alaline
koormus
koormus
Fibo müüritis
3000
750
Fibo müüritise tulespüsivuse omadused
Seinapaksus, mm
100
150
200
250
300
350
Seinapaksusele vastav tulepüsivusklass
Tuletõkkesein mitteTuletõkkesein kandva tarindina
kandva tarindina
Tuletõkkesein
Sektsiooni sisesein
EI 120
REI 60
R 30
EI 240
REI 120
R 60
>EI 240
REI 180
R 120
>EI 240
REI 240
R 180
>EI 240
REI 240
R 240
>EI 240
REI 240
R 240
47
Silluste pikkused (mm) ja min. kaalud (kg/tk), kõrgus on kõikidel sillustel 185 mm
Laius
100
150
200
250
300
1190
21
34
48
63
65
1490
28
45
64
72
78
Pikkus (mm)
1790
2090
2390
31
58
66
75
73
90
112
88
103
124
93
129
159
2690
2990
129
149
179
141
180
197
Silluste kandevõimed (arvutuslikud) kN
Pikkus [mm] / kandeava L [mm] (toetatud kummaltki poolt 250 mm);
Laius
(mm)
100
1190/690 1490/990 1790/1290 2090/1590 2390/1890 2690/2190 2990/2490
(1,4)
(2,0)
(2,6)
(3,2)
(3,8)
(4,4)
(5,0)
Lubatud koormused N [kN] kandeavale L (vt. arvutusskeemi) kasutuspiirseisund/
kandepiirseisund
14,5/27,8 12,0/23,0 11,0/20,2
150
200
250
300
15,0/28,8
16,0/30,7
25,0/48,0
26,5/50,9
12,5/24,0
17,0/32,
22,0/42,2
23,5/45,1
18,5/35,5
19,0/36,5
21,0/40,3
22,5/43,2
20,5/39,4
21,0/40,3
28,5/52,8
30,0/53,8
14,0/26,9
15,0/28,8
20,5/39,4
22,5/41,3
11,5/22,1
15,5/29,8
17,0/36,2
11,0/21,1
30,0/44,2
32,5/45,1
Märkused:
Iga sillusele laotud plokirida tõstab silluse kandevõimet ca 1,5 korda (tekib võlviefekt)
Vetonit Müürisegu M100/600 kulu erinevatele müürikividele
Müürikivi
Fibo plokk
Põletatud tellis
Põletatud tellis
Silikaatkivi
Mõõdud (l x p x k)
100 x490x185
150 x490x185
200 x490x185
250 x490x185
300 x490x185
350 x490x185
250x85x65
250x120x65
250x120x88
48
Segukulu (kg/tk)
2,0-2,5
2,2-2,7
2,5-3,0
3,0-3,5
3,5-4,0
4,0-4,5
0,6-0,8
0,8-1,0
ca 1,0
L.2 Viited algmaterjalidele, kirjandus
1. Arvutuse alused EVS 1996-1-1:2003 Kivikonstruktsioonid (Alusmaterjal Eurocode 6);
2. СНиП II-22-81 Нормы проектирования.
Каменные и армокаменные конструкции;
3. Пособие по проектированию каменных
и армокаменных конструкций (к СНиП II22-81);
4. Murverkshandboken MUR 90, TCK AB,
1990, Häfte 2, Häfte 4A…4C, Häfte 5C;
5. EPN6/AM-1- Kivikonstruktsioonid, Kivikonstruktsioonielementide
ja
-sõlmede
tu­ge­vus­arvutused – Abimaterjal EPN 6
kasutajale, 1999;
6. EPN6/AM-21- Kivikonstruktsioonid, Kivihoonete stabiilsus – Abimaterjal EPN 6
kasu­tajale;
7. Design of Masonry Structures, A.W. Hendry,
B.P. Shina and S.R. Davies, E&FN Spoon,
London.
49
Indeksid
A
arvutustugevus.................................. 23
O
osavarutegur..................................... 23
E
elastsusmoodul................................... 5
erisoojusmahtuvus.............................. 6
erisoojuspaisumine.............................. 7
F
FiboTerm plokk.................................. 12
P
paindetugevus..................................... 5
pilastri arvutus................................... 20
pilastrid.............................................. 19
plokid................................................... 4
plokkide ülekate................................. 10
poorsus................................................ 5
S
K
keldrisein........................................... 21
keramsiit.............................................. 4
kergkruus............................................. 4
kergkruusbetoon.................................. 4
kergplokid............................................ 4
L
lõiketugevus........................................ 5
saledus.............................................. 23
seina konstruktsioon.......................... 31
seinaarvutus...................................... 17
seinatüübid........................................ 11
seotised............................................. 10
sillused.............................................. 22
sõlmed............................................... 38
soojusjuhtivus...................................... 6
survetugevus....................................... 5
M
mahukahanemine................................ 7
mördi tugevus.................................... 22
mördiribad......................................... 13
mört..................................................... 9
müraisolatsioon................................... 8
müraneeldumine.................................. 8
müüritugevus..................................... 22
N
nakketugevus...................................... 5
normaliseeritud tugevus.................... 23
T
tegur X............................................... 23
tõmbetugevus...................................... 5
tugevusarvutus.................................. 22
tulepüsivus.......................................... 8
V
veeauruläbilaskvus.............................. 6
veeimavus........................................... 6
vöö..................................................... 44
50