Lisa - Riigi Teataja

Transcription

Kinnitatud MTÜ Terra Maritima
üldkoosolekul 04.03.2008.a.
Matsalu piirkonna turismi- ja puhkemajanduse
arengukava aastateks 2008-2015
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse
arengukava aastateks 2008-2015
SISUKORD
SISSEJUHATUS .................................................................................................. 3
Metoodilised põhiprintsiibid .............................................................................. 3
Mõisted.......................................................................................................... 3
PIIRKONNA TURISMIRESSURSSIDE AUDIT ............................................................ 6
Piirkonna üldiseloomustus ................................................................................ 6
Matsalu piirkonnaga piirnevad külastuspiirkonnad ............................................. 10
Inimressursid ............................................................................................... 11
Loodusressursid ............................................................................................ 11
Aktiivsed tegevused ...................................................................................... 12
Kultuuri- ja ajalooressursid ning sündmused..................................................... 13
Turismispetsiifilised ja toetavad teenused......................................................... 13
ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS ............................................................................. 15
Suundumused maailma ja Euroopa turismis ..................................................... 16
Hetkel piirkonda külastavate klientide portfoolio................................................ 16
Olulisimad positiivsed ja negatiivsed arengusuundumused.................................. 18
Soovitud külastajate portfoolio ja potentsiaalsed arengusuundumused................. 19
SWOT analüüsi tulemused .............................................................................. 21
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 20042007 tegevuskava analüüs ............................................................................. 24
ARENGUSTRATEEGIA AASTATEKS 2008-2015 ...................................................... 26
Arenguvisioon ja missioon .............................................................................. 26
Arengukava rakendamise põhimõtted .............................................................. 27
Eesmärkidega seotud tegevussuunad ja tegevused aastateks 2008-2010............. 29
Piirkonna arengukava seotus riikliku ning regionaalsete arengukavade ja strateegiatega .............................................................................................. 36
KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................... 38
Lisa 1. Töörühmade liikmed ............................................................................ 40
Lisa 2. Koostööpiirkonna loodusressursside inventuur ........................................ 41
Lisa 3. Koostööpiirkonna aktiivsete tegevuste inventuur..................................... 51
Lisa 4. Koostööpiirkonna ajalooliste ja kultuuriliste ressursside inventuur ............. 58
Lisa 5. Koostööpiirkonna ürituste inventuur ...................................................... 64
Lisa 6. Koostööpiirkonna turismispetsiifilise ja toetavate teenuste inventuur ......... 66
Lisa 7. Eesmärkidega seotud tegevussuunad ja tegevused aastateks 2004-2007
(analüüsi tabel) ............................................................................................ 73
Lisa 8. Trendid Euroopa turismis ..................................................................... 78
2
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015
SISSEJUHATUS
Kuue valla, so Läänemaalt Lihula, Ridala, Hanila, Martna ning Pärnumaalt Koonga ja
Varbla, piirkonda (edaspidi Matsalu piirkond) mõjutab selgelt ühine turismitõmbetegur
– Matsalu Rahvuspark.
Matsalu piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava 2008-2015 aluseks on
võetud eelnev turismi arengukava – Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja
puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-2007.
Mittetulundusühing Terra Maritima (edaspidi TM) on tegutsenud alates 2006. aastast.
TM asutajad ja liikmed on Matsalu piirkonna vallad. Enne TM-i asutamist, viidi Matsalu
mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-2007
tegevused ellu valdade ja Matsalu Rahvuspargi Administratsiooni vahel 2004. aastal
sõlmitud koostöölepingu alusel.
Arengukava uuendamise tingis dokumendi “Matsalu mõjupiirkonna
puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-2007” aegumine.
turismi-
ja
Käesolev
arengukava
lähtub
riiklikus
turismiarengukavas
välja
toodud
tegevussuundadest ning arvestab turismi- ja puhkemajandusega kaasnevate
keskkondlike, sotsiaalsete kui ka majanduslike mõjudega piirkonnas.
Metoodilised põhiprintsiibid
Arengukava koostamist juhtisid TM-i juhatus ja liikmed ning arengukava koostamiseks
kutsuti kokku turismiasjaliste ring (vt Lisa 1). Arengukava koostamist nõustasid
Läänemaa Arenduskeskus ja Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus ning Tartu
Ülikool Pärnu Kolledz.
Arengukava kinnitab TM-i üldkoosolek.
Protsessi läbiviimisel ning lõpptulemi koostamisel järgiti jätkusuutliku arengu
printsiipe, püüdes leida optimaalset tasakaalu turismi- ja puhkemajanduse
arendamisega kaasnevate keskkondlike, sotsiaalsete ja majanduslike mõjude vahel.
Arengukava koostamisel läbiti järgmised etapid:
1) Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks
2004-2007 analüüsimine ning olemasolevate turismi- ja puhkemajanduse
ressursside ja toodete inventuuri läbiviimine;
2) töörühmade (kliendi portfoolio, SWOT, arengusuundmused) läbiviimine;
3) eesmärkide püstitamine perioodiks 2008-2015 ja tegevuskava 2008-2010
koostamine
(sh
sidumine
võimalike
rahastusallikatega)
eesmärkide
saavutamiseks;
4) arengukava avaliku arutelu läbiviimine;
5) arengukava lõplik vormistamine ja kinnitamine.
Arengukava elluviimist kajastab peatükk “Arengukava rakendamise põhimõtted”.
Mõisted
Käesolevas dokumendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses.
Klientide portfoolio on sihtkoha arengu seisukohast kõige sobilikema sihtrühmade
3
välja valimine ning nendele tegevuste (tootearendus, turundus jne) suunamine, selleks
et kaitsta sihtkoha jätkusuutlikkust pikaajalises perspektiivis ning kasutada piiratud
finantsvahendeid efektiivselt.
Piirtaluvus (taluvuspiir) on maksimaalne inimeste arv, kes võivad sihtkohta külastada
tekitamata vastuvõetamatuid muutusi sihtkoha füüsilises ja sotsiaalses keskkonnas ja
ilma et langeks külastajate poolt tajutava külastuselamuse kvaliteet (Mathieson, Wall
1982).
Puhkemajandus ehk rekreatsioon on valdkond, mis tegeleb virgestuse, töövõime
taastamine aktiivse puhkusega looduses, eriti selleks loodud, eraldatud või kohandatud
puhkealadel. Eristatakse igapäevast rekreatsiooni (aias, haljasalal), nädalalõpu
rekreatsiooni (asulalähedasel puhkealal ja haljasvööndis) ning pikaajalist puhkust
(suvituspiirkonnas ja turismimatkal). Rekreatsiooni korral maksab ressursi kasutamise
eest riik ehk maksumaksja (Ökoloogia leksikon 1992).
Pärandkooslus ehk poollooduslikeks kooslusteks nimetatakse loodusliku elustikuga
kooslusi, mida on kestvalt niidetud või karjatatud (puisniidud, loopealsed, ranna-,
lammi-, aru- ja soostunud niidud ning puiskarjamaad) (Talvi 2001: 5).
Sihtrühm on ühiste tunnusjoontega inimgrupp. Üldise inimhulga segmentimiseks
(gruppideks
jaotamisel)
kasutatakse
väga
mitmeid
meetodeid,
millest
enimkasutatuteks turismis on segmentimine isiku- (sugu, vanus, rahvus, haridustase,
sissetuleku suurus, jne), asukoha- (külastaja päritolumaa või –koht), psühhograafilis(külastaja eelistused, soovid, harjumused, jne) ja reisimuutujate (reisieesmärk,
elukoha kaugus sihtkohast, kulutatud raha hulk sihtkohas, hinnatundlikkus, kasutatud
informatsiooni allikad, jne) järgi.
Siseturism on riigi residentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole
nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse paikadesse.
Sissetulev turism on riigi mitteresidentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse
paikadesse.
Turism on majandussektor, mille peamisteks komponentideks on (Eesti riiklik
turismiarengukava aastateks 2007-2013):
1. majutus koos toitlustamisega;
2. reisitransport – lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport;
3. looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad;
4. reisiettevõtjad – reisikorraldajad ja -bürood;
5. reisisihi korraldajad – avaliku, eraja kolmanda sektori organisatsioonid ja
asutused.
Statistikas loetakse Maailma Turismiorganisatsiooni (World Tourism Organisation)
määratluse järgi turismiks inimeste reisimist väljapoole nende igapäevast
elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega kuni üks kalendriaasta.
Määratlusele vastavaid reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad
ühepäevakülastajateks ja turistideks. Turism jaguneb väljaminevaks, sissetulevaks ja
siseturismiks.
Turismiarengukava on sihtkoha tasandil ressursside ja turu astmeline hindamise,
tegevuskava ja järelevalve protsess, mille eesmärk on kohaliku toote või turu
puudujääkide välja toomine, projektiideede esitamine nende lõhede täitmiseks ning
ideede elluviimiseks vajalike tegevuste välja toomine (Godfrey, Clarke 2002).
Turismi mõjud on turismi arendamisega kaasnevad mitmed mõjud sihtkoha
erinevatele keskkondadele. Tavapäraselt jagatakse turismi mõjud majanduslikeks,
4
sotsiaal-kultuurilisteks ja ökoloogilisteks mõjudeks. Majanduslikud mõjud on seotud
turismimajanduse poolt loodud töökohtade, eelarve ja välisvaluuta sissetulekuga
sihtkohas. Sotsiaal-kultuuriliste mõjude all analüüsitakse turismi mõju kultuurile,
kogukonna elustiilile ja inimestevahelistele vastastikustele suhetele. Ökoloogilise
keskkonnaga seotud mõjud hõlmavad muutusi maastikus ning looduslikus ja ehitatud
keskkonnas.
Turismiressursside audit on turismisihtkoha turismipakkumise (tunnusjoonte, mis
köidavad turiste kogukonnas) hindamine. Turismiressursid jagunevad loodus-, ajalooja
kultuuriressurssideks,
üritusteks
ja
aktiivseteks
tegevusteks
ning
turismispetsiifilisteks ja -toetavateks teenusteks (Godfrey, Clarke 2002: 7).
Turismiteenus(-toode) on terviklik külastuselamus, mis koosneb paljudest
erinevatest materiaalsetest ja mittemateriaalsetest komponentidest, sh teenustest,
mida külastaja oma reisi ajal kogeb.
Turist ehk ööbimisega külastaja on isik, kelle reis väljapoole oma igapäevast
elukeskkonda hõlmab vähemalt üht ööbimist sihtkohas.
Väljaminev turism on riigi residentide reisimine väljapoole riigi territooriumi.
Ühepäevakülastaja on isik, kes külastab väljaspool oma igapäevast elukeskkonda
asuvat paika seal ööbimata.
5
PIIRKONNA TURISMIRESSURSSIDE AUDIT
Piirkonna üldiseloomustus
Matsalu piirkond moodustab Eesti turismiruumist olulise osa (ligi 5% Eesti pindalast)
hõlmates endas suurt ajalooja looduspotentsiaali nii Matsalu Rahvuspargi kui ka
rikkaliku ajaloopärandi näol (vt Joonis 1).
Joonis 1. Matsalu piirkonna paiknemine Eesti kaardil
Piirkonnas elab seisuga 1. jaanuar 2007.a. 11 124 inimest (vt Tabel 1), mis
moodustab Eesti kogurahvastikust 0,8% (Statistikaamet 2007).
Tabel 1. Rahvastiku arv piirkonna omavalitsustes seisuga 01. jaanuar 2007.a.
Omavalitsus
Hanila vald
Lihula vald
Martna vald
Ridala vald
Koonga vald
Varbla vald
KOKKU
Inimeste arv
1735
2852
997
3175
1328
1037
11 124
Allikas: Rahvastikuregister
Piirkond omab suurt külastatavuse potentsiaali tänu seda läbivatele suurtele
magistraaltrassidele, mille kaudu toimub mandri ühendus Eesti suursaarte Hiiu- ja
Saaremaaga, teisalt asub piirkond kahe tugeva turismimagneti Pärnu ja Haapsalu
vahel. Esimene annab võimaluse suurendada piirkonda külastajate arvu
transiitreisijate arvel, kes hetkel piirkonnast lihtsalt läbi sõidavad ning suurte
suvituslinnade jaoks on piirkond heaks tagamaaks, kuhu oma külastajaid saata, et
pikendada nende viibimise kestust piirkonnas.
6
Hanila valla peamisteks turismiressurssideks on mitmekesine loodus – kaitsealad,
pikk mererand ning rikkalik ajaloopärand (piirkonnas on mitmeid varajase asutuse
paiku: Vatla maalinn, Salevere salumägi, Virtsu linnus). Mõned loetletutest on juba
välja arendatud külastajate vastuvõtmiseks, kuid Vatla maalinn ning Virtsu linnus
vajavad head kontseptsiooni ning investeeringuid, et neist saaksid tulevikus
turismiatraktsioonid. Lähemat ajalugu esindavad mitmed mõisahooned, mis hetkel on
suhteliselt kehvas olukorras. Suuremat potentsiaali nähakse Vatla mõisas, kuhu
soovitakse pikemas perspektiivis rajada seminari- ja koolituskeskus, koos vajaliku
inventari ja teenustega. Turismi- ja puhkeatraktsioonidena võib veel välja tuua Puhtu
laiu, kus on viidastatud matkarada ja puhkekoht, ning Laelatu puisniidu, kus on
tagatud juurdepääs ka suure bussiga. Oluliseks tugevuseks turismi- ja
puhkemajanduse arendamisel on heal tasemel infrastruktuur (riigi maanteed, sadam)
ning paiknemine suure liikumistihedusega piirkonnas (Virtsu sadamast ligipääs
Saaremaale).
Olemasolevaid atraktsioone aitavad elavdada mitmed piirkonnas toimuvad üritused.
Kõige olulisemaks neist on Virtsu Merepäevad ning lisaks sellele veel mitmed
rahvusliku taustaga üritused nagu laadad ja käsitööpäevad külades. Rahvusvahelise
tuntuse on saavutanud üritused ja seminarid, mis toimuvad Polli Talu Loomingulises
Keskuses ning põnevaid tegevusi ja üritusi korraldab Hanila muuseum. Pakutavate
turismiteenuste poolest on vald hästi kaetud – majutust pakuvad Pivarootsi Tuulik,
Pivarootsi mõis, Pivarootsi lastelaager, Kõrtsi talu ja Voosemetsa turismitalu.
Toitlustusteenuseid pakuvad mitmed baarid ja kohvikud. Valla ainuke bensiinijaam
asub samuti Virtsus.
Hanila valla nõrkuseks on kvaliteetsete toitlustuskohtade vähesus ning äärealadel
teenuste puudumine. Kuigi vallal on pikk merepiir, puudub korralik mererand ja selle
juures olev tugiinfrastruktuur, looduslikud atraktsioonid on suhteliselt kehvas olukorras
ning ligipääs nendeni on raskendatud.
Lisaks eelpool nimetatud arendamist vajavatele objektidele soovitakse laiemas skaalas
tegeleda vallas just loodusturismi arendamisega luues uusi matkaradasid, parandades
ligipääsu loodusressurssidele ning jahiturismiga – peale Virtsu jahisadama välja
arendamist.
Võimalikud eelisarendatavad objektid ja üritused: Virtsu jahisadam, Virtsu
sadam, Vatla seminari- ja koolituskeskus, pärandmaastike hooldus ja matkaradade
välja arendamine, Vatla maalinn, Virtsu linnus, Virtsu Merepäevad.
Lihula vald on oma pindalalt Läänemaa suurim. Vald omab suurt kultuuriloolist ja
looduslikku potentsiaali, mis aitavad arendada turismi- ja puhkemajandust piirkonnas suurem osa Matsalu Rahvuspargist asub Lihula valla territooriumil hõlmates ligikaudu
30% valla territooriumist.
Valda läbib Tallinn – Risti – Virtsu – Kuressaare maantee, mis on keskmises
seisukorras. Valla kõrvalteed on osaliselt suhteliselt kehvas olukorras– teedel puudub
must kate ning nad on kitsad. Esimene toob endaga kaasa suured tolmupilved
turismibusside möödumisel ning teine tähendab reisibussidele ebaturvalist liikumist.
Looduslike vaatamisväärsuste paremaks kättesaamiseks on rajatud mitmed
matkarajad (Kirikuküla, Penijõe, Suitsu, Näärikivide, Kirbla mägi, Metsküla), mis on
saavutanud külastajate seas suure populaarsuse. Ajalooliselt on kõige olulisemaks
vaatamisväärsuseks Lihula linnusemägi koos Lihula mõisaga, mis vajab suuri
investeeringuid, et teha sellest külastajatele atraktiivne elamuste paik. Ühtedeks
omapärasemateks vaatamisväärsuseks lisaks loodusele on vallas vanad kivisillad
(Kasari sild, Vanamõisa kivisild, Rumba raudteesild), mis moodustavad ühtse terviku.
Lihula valla kõige olulisemateks üritusteks võib pidada augustis toimuvaid Lihula
7
Kultuuripäevi ja sügiseti aset leidvat Matsalu Loodusfilmide festivali, millest on
kujunenud juba traditsiooniline rahvusvaheline üritus.
Lisaks looduslikele ja ajaloolistele ressurssidele pakutakse vallas mitmeid teenuseid,
mis aitavad täiustada külastajate reisielamust. Majutusteenust pakub 3 ettevõtet.
Toitlustusteenuseid pakuvad Lihula vallas mitmed baarid ja kohvikud. Lihula
bensiinijaam pakub samuti toitlustust.
Lihula vallas tegutseb ka piirkonna ainuke sissetuleva ja siseturismiga tegelev
reisikorraldaja, kes pakub soovijatele nii valmispakette, kui on valmis koostama ka
täielikult külastaja erisoovidele vastava paketti. Lihula mõisas tegutseb Lihula
turismiinfopunkt.
Võimalikud eelisarendatavad objektid ja üritused Lihula vallas: Lihula
linnusemägi ja Lihula mõis, Kasari jõe sildade ümbrus, Penijõe mõisa ümbrus, Matsalu
mõis ja Keemu sadam, Saastna poolsaar, Kirbla mägi, Suitsu vaatetorni ümbrus ja
Kirikuküla, Matsalu Loodusfilmide festival, Lihula Kultuuripäevad.
Koonga vald asub Pärnu maakonna äärealal – olulisimateks turismiressurssideks on
selles vallas looduslikud ja ajaloolised ressursid. Geograafilisest asukohast lähtuvalt
ollakse pigem seotud Lihula kui Pärnu linnaga (Lihula asub vaid kümnekonna
kilomeetri kaugusel, Pärnu ligikaudu 40 kilomeetri kaugusel). Tuntuimaks
vaatamisväärsuseks on loodust ja kultuurilugu ühendavad Soontagana maalinnus,
Kurese sumbkülaase, Mihkli tammik ja Kalli-Nedrema puisniit, kus on väljaarendatud
puhkekoht ja õpperada. Soontaganas on Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi
RMK) poolt hästi väljaarendatud atraktsioonid koos puhkepaikade ja matkaradadega.
Piirkonna üheks kõige tuntumaks ürituseks võib pidada traditsioonilist Mihkli laata.
Valla turismi- ja puhkemajanduse nõrkusteks on nõrgalt arenenud turismiettevõtlus
(hetkel praktiliselt ainult üks teenuse pakkuja – Oidrema mõis, kes pakub terviklikku
toodet – majutus, toitlustus, aktiivsed tegevused ja giiditeenus piirkonnas), mis teisalt
on selgitatav turismi suure hooajalisusega – ainult turistidele teenuseid pakkudes ei
ole võimalik ennast ära majandada. Lahendus oleks olemasolevate majapidamiste
poolt turismiteenuse pakkumine lisategevusena oma põhitegevusele.
Võimalikud eelisarendatavad objektid ja üritused Koonga vallas: Soontagana
maalinna piirkond (hõlmates sood ja soost laudtee tegemist Kurese külla ja Salumäele;
Kurese küla pärandmaastike ja kultuurimälestiste korrastamine, eksponeerimine ja
külastusrajatiste
ehitamine;
Salumäel
atraktiivsuse
tõstmiseks
lubjaahju
korrastamine ja vaatlustorni planeering sinna), Pärdimägi vaatlustorni ja laagriplatsi
korrastamine, matkamarsruudi Oidrema – Soontagana tähistamine ja teiste
väiksemate
marsruutide
väljaarendamine
(Oidrema,
Mihkli
ja Kalli
külas),
jalgsimatkaradade ja objektide tähistamine Oidrema, Tõitse külas ja Tuhu soos. Kõima
mõisa arendamine majutus- ja toitlustuskohaks erainvesteeringute abil. Pikavere küla
arendamine koostöös külaseltsiga (palvemaja, külakeskus, ujumiskoht). Üritustest
Mihkli laada omapära täiendamine. Perioodiliste külapäevade korraldamine valla
eripiirkonnas rotatsiooni meetodil ja rahvakalendri üritused Koonga valla külades. Kahe
eramuuseumi toetamine.
Martna valla peamiseks turismi- ja puhkemajanduse ressursiks on looduslikud
ressursid ning vallas tegutsevad aktiivsed inimesed – taastatud või taastamisel on
mitmed mõisad (Suure-Lähtru mõis, Keskvere mõis), suvisel ajal on võimalus osa
saada omapärasest teatriprojektist, mis toimub Saueaugu Teatritalus. Martna vald on
saanud tähelepanu osaliseks, kuna selles vallas on ainuke linnuvaatlustorn Eestis,
kuhu on võimalik pääseda ka ratastooliga inimestel (Rannajõe). Lähtuvalt
olemasolevatest ressurssidest ning võimalustest, soovitakse vallas arendada eeskätt
just loodusturismi – linnuvaatlus, matkad looduses (giidiga ja ilma).
8
Hetkel pakutakse vallas turismispetsiifilisi ja toetavaid teenuseid piiratult – täielikult
puuduvad majutusteenused, toitlustusteenust on võimalik saada ettetellimisel SuureLähtru mõisast ning aktiivsete tegevustega on võimalik tegeleda Kirsioja Talus.
Martna on kogunud tuntust ülevabariiklike spordiüritustega, veebruaris toimub
maadlusvõistlus ja juulis jalgrattaetapp.
Võimalikud eelisarendatavad projektid ja üritused Martna vallas: loodusturismi
arendamine Kasari jõe piirkonnas (nii infrastruktuur kui ka teenused), loodusturismi
õppeklassi rajamine Rõude külas, laagriplatsi/piknikukoha väljaehitamine Rannajõe
linnuvaatlustorni juurde, Paumani tiigi ümbruse korrastamine ja üldrahvalikeks
üritusteks platsi/lava rajamine, turismitalude tekkimise ja eraomanduses olevate
Suure-Rõude ning Laiküla mõisade arendamise soodustamine. Külaseltside
aktiviseerimine külaturismi elavdamiseks.
Ridala vald on nn rõngasvald ümber Haapsalu linna. Vald on rikas oma
loodusressursside poolest ning valla koosseisu kuuluvad 78 saart ja laidu. Matsalu
mõjupiirkonda jääb territoriaalselt pool valla pindalast – teine pool on juba rohkem
Haapsalu linna turismi mõjualas.
Piirkonna olulisimateks ressurssideks on looduslikud ressursid – väärtuslikud
loodusmaastikud ja liigirikkad niidud (kadastikud, puis- ja rannaniidud, Pullapää neem,
Puise poolsaar) ning ka kultuurilised ressursid (näiteks traditsiooniline elustiil Kiideva,
Haeska, Puise rannakülades).
Ridala vald on käesoleva arengukavaga kaetud valdadest üks enim arenenud
turismiteenuste võrgustikuga – vallas pakutakse mitmekesiseid majutus- ja
toitlustusteenuseid
ning
aktiivseid
vaba
aja
veetmise
võimalusi.
Valla
majutusettevõtteid kasutatakse sageli tööseminaride ja kohtumiste korraldamiseks
ning kuna vald ümbritseb Haapsalu linna, siis leiavad Haapsalu linna külalised endale
soodsama hinnaga majutust just väljapool linna.
Vallas on ka suhteliselt hästi arenenud infrastruktuur – Rohuküla sadamast toimub
ühendus mandri-Eesti ja Hiiumaa vahel, Ridala valda läbivad kaks riigi tugimaanteed
(Ääsmäe – Haapsalu – Rohuküla ning Haapsalu – Laiküla) ning rakendust ootab Kiltsi
lennuväli.
Turismi- ja puhkemajanduse puudustena saab välja tuua puuduliku külade ja teede
tähistamise. Lahendamist vajavate probleemide hulka kuuluvad ka inimeste laidudele
pääsemise küsimus (laiud on kaitse all, kuid soovitakse mõõdukat ning kontrollitud
saarte külastamise võimalust) ning vajadus leida tasakaal külastajate voogude ning
kohaliku sotsiaalse taluvuspiiri vahel. Ridala atraktsiooniks on kujunemas jalgrattatee,
mis läbib valda seitsme kilomeetri ulatuses (jalgrattatee marsruut: Ridala vald –
Haapsalu linn – Taebla vald – Risti vald – Harjumaa Nissi vald). Ridala vallas on
piisaval hulgal ja kvaliteedil matkaradasid ja muid jalgrattateid. Kohalike elanike
osalus turismiteenuste pakkumisel on kujunenud optimaalseks.
Võimalikud eelisarendatavad projektid ja üritused Ridala vallas: Külade ja
külateede viidastamine, Ungru loodusraja väljaarendamine (marsruudil Ungru tammed
– Ungru mõisamaja varemed – Ungru vana sild – Peetri kivi), pärandmaastike hooldus
ja matkaradade väljaarendamine marsruudil Kiideva – Haeska – Oonga, Pullapää
neeme matkaraja väljaarendamine ning Ridala omakultuuripäeva edendamine (valla
erinevate piirkondade väärtusi tutvustav suveprojekt).
Pärnumaal asuv Varbla vald on tuntud suvituspiirkond juba aastakümneid ning seda
peegeldab ka hästiarenenud turismiteenuste (eriti just majutusasutuste) võrk. Varbla
vallas võib lugeda ühtekokku ligi 500-600 voodikohta (enamus neist asub
9
puhkekülades ja -laagrites). Majutusasutuste juures pakutakse ka toitlustamise ning
aktiivseid vaba aja veetmise võimalusi.
Peamiseks atraktsiooniks, mis tõmbavad inimesi Varbla valda vaba aega veetma, on
mererand (Matsi rand, Varbla rand, Paatsalu – Pivarootsi rand), mis on ühelt poolt
hinnatud puhkeala ning teisalt meelispaik loodushuvilistele, kuna pakub võimaluse
jälgida linde ning uurida liigirikast taimestikku.
Piirkonna puudusteks peetakse väikeste majutusasutuste puudumist, mis võimaldaksid
puhkust veeta ka väiksema seltskonnaga või perega (hetkel olemasolevad
majutusasutused on suhteliselt suured – paljude voodikohtadega – kaob privaatsuse
tunne). Puuduvad väljatöötatud ja viidastatud jalgratta- ja matkarajad (hetkel vaid
Kolga LKA matkarada), samuti ei ole piirkonnas pakkuda kvaliteetset giiditeenust.
Võimalikud eelisarendatavad objektid ja üritused Varbla vallas: Matsiranna
puhkeala, Matsi sadam, matkaradade ja jalgrattamarsruutide arendamine (Illussaare
kaitsemets ja kallas, Sõmeri-Raespa rannikumaastik), Saulepi külakeskus.
Matsalu piirkonnaga piirnevad külastuspiirkonnad
Matsalu piirkonda mõjutavad sellega piirnevad teised külastuspiirkond:
•
Hanila valla turismi mõjutab Muhu saare külastatavus, kuna vallast tuleb Muhu
saarele jõudmiseks läbi sõita. Ühiseks nimetajaks on meri, mereline loodus ja
sellega seonduvad turismispetsiifilised teenused ning tooted. Hanila valla
oluliseks tegevuseks on pikendada Muhu saarele (ja sealt edasi Saaremaale)
sõitjate viibimist valla territooriumil. Virtsu sadamat läbis 2006. aastal 1 308
831 reisijat ja 477 311 autot, 2007. aastal olid arvud vastavalt 1 470 425 ja
545 151. Hanila valla külastatavust mõjutab ka Matsalu Rahvuspargi
külastatavus eelkõige loodushuviliste sihtrühmas.
•
Ridala vald jääb suuresti Haapsalu linna mõjualasse. Eriti kehtib see
spaaturistide puhul, kes otsivad puhkuse mitmekesistamiseks muid teenuseid
ja tooteid. Ridala vallal on võimalik tänu Haapsalu toodetele (kuurort, kultuur,
ajalugu) mõjutada ja arendada külastatavust oma vallas. Haapsalu lähedus
annab
eelise
Tallinnast
tulevad
külastajaid
meelitada
terviklikuma
turismiteenusepaketiga (kultuur, ajalugu, loodus ja pärand ning lisaks majutus
ja toitlustus).
•
Martna vald asub georgaafiliselt Ridala, Taebla ja Kullamaa valdade vahel. Enim
mõjutab Martna turismi Palivere ja Marimetsa turismipiirkonnad, mis pakuvad
turismitoodetest eelkõige loodust ja aktiivseid tegevusi. Tulevikus võib Martna
külastatavust määrata Ristile rajatav Läänemaa Värav.
•
Lihula vald on Matsalu mõjupiirkonna valdadest kõige väiksema naabrite
mõjuga, kuid Pärnumaa oma lähedusega annab võimaluse sellest tulenevaid
eeliseid ära kasutada. Heaks võimaluseks, kuid ka nõrkuseks on Saaremaale
minejad.
•
Koonga ja Varbla vallad on selgelt mõjutatud nii Pärnu maakonnast kui Pärnu
linnast. Varbla mõnevõrra vähem, sest antud vallas on siiski väga pikk
puhkamise traditsioon, mis Pärnu linnaga võrreldes pakub vaikust ja
looduslähedust.
Matsalu piirkond on linnadest enim mõjutatav Haapsalu ja Pärnu ning laiemas
kontekstis kogu Läänemaa ja Pärnumaa külastaja voogudest.
10
Matsalu piirkonna turismiressursid ja -tooted:
1.
2.
3.
4.
5.
Inimressursid;
Loodusressursid;
Kultuuri- ja ajalooressursid ning sündmused;
Aktiivsed tegevused;
Turismispetsiifilised ning toetavad teenused.
Inimressursid
Matsalu
piirkonna
kohalike
valmisolek
külaliste
vastuvõtuks
külastustaluvusest, 2) teenindusvalmidusest ja 3) ettevõtlikkusest.
lähtub
1)
Kohalike külastustaluvus piirkonna suuruse puhul on madal. Kohalikele valmistab
muret turistide kultuuritus, mis on seotud sellega, et tekivad probleemid, kui turist
käib omavoliliselt eramaa peal. Kohalike sallivus on mõnes külas juba ületanud
kriitilise piiri, sest just turismiettevõtjate enda viidamajanduse puudulikkuse tõttu
tülitatakse naaberelanikke või lausa sõidetakse naaberhoovi teadmises, et ollakse
õiges majutuskohas.
Külalislahkus on aasta-aastalt paranenud, kuid probleemiks võib pidada eriti vanema
generatsiooni puhul vähest keeleoskust (nt loodus- ja linnuturistid on eelkõige inglise
keelt kõnelevad turistid).
Piirkond on hajutatult kaetud erinevate teenuste ja toodetega. Kohalikud ettevõtjad
arendavad ja laiendavad oma tegevust vastavalt võimalustele. Perioodil 2004-2007 on
piirkonda tekkinud 3-5 uut turismiettevõtjat, tegutsevad ettevõtjad on samal ajal
lisanud uusi teenuseid (nt uue aktiivse tegevuse lisamine tootepaketti) jälgides turu
nõudlust. Probleemiks on jätkuvalt ettevõtlikke inimeste vähesus.
Kohalike omavalitsusüksuste suhtumine turismi- ja puhkemajandusse on vallati erinev,
kuid läbivaks teemaks on ikkagi see, et turism ei too valla eelarvesse läbi
turismiettevõtjate olulist tulu. Üheski vallas ei ole turismiga tegelevat ametniku
(mõnes vallas teeb seda tööd vabatahtlikult seotuna külaseltside arendamisega või
üldse valla arendamisega kas kultuurinõunik või arendusnõunik). Vaatamata
omavalitsuste arvamustele on vallad siiski valmis turismimajandust arendama. Sest
piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava, valdade arengukavad, kus kõik
käsitlevad suuremal või vähemal määral turismi, annavad alust oletada, et kohalikud
omavalitsused on valmis tegema investeeringuid turismi- ja puhkemajanduse
arendamisse.
Loodusressursid
Piirkonna kujunemislooga on seotud erinevad pinnavormid – ürgsed rannakuhjatised,
rannavallid, maa kerkimisest tekkinud järved ja meresaared. Pinnavormide kujunemist
aitavad selgitada mitmed legendid.
Üheks kõige olulisemaks looduslikuks ressursiks piirkonnas on Matsalu Rahvuspark
(edaspidi Matsalu RP) (vt Joonis 2). Looduskaitseala loodi 1957. aastal selleks, et
kaitsta pesitsevaid, sulgivaid ja läbirändavaid linde (Matsalu RP 2007). 2004. aastal
nimetati looduskaitseala ümber Matsalu RP-ks. 1. jaanuaril 2006. aastal moodustati
Riiklik Looduskaitsekeskus (edaspidi LKK), mis on Keskkonnaministeeriumi haldusalas
olev
riigiasutus
ja
loodi
endiste
kaitsealade
administratsioonide
baasil.
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse vallas on prioriteediks olnud loodusväärtuste
kaitse alla võtmine ning kaitsekorralduse kavandamine ning nüüd on LKK näol olemas
11
asutus, mis juhib kaitsekorralduslike tööde läbiviimist. LKK tegevusvaldkondadeks on
kaitse planeerimine, loodushoiutööd, liigikaitse ning loodusharidus. Sealhulgas
korraldab LKK oma pädevuse piires loodusõpet ning tutvustab kaitstavaid
loodusobjekte avalikkusele. Matsalu RP, Puhtu-Laelatu LKA, Tuhu MKA, Lihula MKA,
Nehatu LKA, Avaste LKA, Kurese MKA ja paljud teised kaistealad on nüüdsest LKK HiiuLääne regiooni korraldatavad kaitstavad objektid.
Joonis 2. Matsalu Rahvuspargi paiknemine piirkonnas
Allikas: Eesti Atlas [htts://atlas.ibs.ee]
Lisaks Matsalu RP-le on piirkonnas mitmeid loodusressursse, mida on võimalik
kasutada turismitoote baasina. Siia hulka kuuluvad supelsuvitajatele mõeldud
liivarannad Varbla vallas, suur hulk ettevalmistatud matkaradasid Hanila, Koonga ja
Ridala vallas, Matsalu RP-l paiknevad linnuvaatlustornid, puisniidud ning
pärandkooslused, mis on üheaegselt nii loodus- kui ka kultuuripärandi kandjad (vt Lisa
2).
Suurem osa ressurssidest on keskmise või hea kvaliteediga, kuid on hulk objekte ja
vaatamisväärusi, mis vajavad investeeringuid.
Aktiivsed tegevused
Aktiivsete tegevuste pakkumisel kerkivad esile Lihula, Varbla ja Ridala vald, ülejäänud
vallad on suhteliselt tagasihoidlikult esindatud (vt Lisa 3). Piirkonnas pakutakse laia
valikut tegevusi alustades rohkearvuliste linnuvaatlustornidega, mis on ka kõik teedelt
viidatud. Lisaks on võimalik tellida Matsalu piirkonnas paadisõitu jõgedel ning Lihula
vallas kanuusõitu. Ridala vallas pakutakse lisaks paadireisidele ka reise Väinamerel,
jahisporti ja laskesporti lasketiirudes, giidiga matku loodusrajal ning jalgrattalaenutust.
Telkimis- või laagriplatsidega on varustatud pea kõik vallad. Kalastamisvõimalused
(teenust ei pakuta) on samuti igas vallas.
Ratsutamiselamust pakutakse Lihulas, Ridalas ja Varblas. Enamus valdades on
mitmeid pallimänguväljakuid (nii sise- kui välistingimustes), mida saavad kasutada ka
piirkonna külalised. Erinevused väliväljakutes seisnevad selles, et mõnes vallas on
tagatud pesemisvõimalused (spordiväljakud asuvad majutusteenust pakkuvate
ettevõtete ja seltsimajade juures), kuid mõnes kohas puuduvad toetavad teenused.
Aktiivsed tegevused toimuvad enamjaolt värskes õhus, mis tähendab tegevuste
peatumist või suhteliselt ebamugavat läbiviimist vihmastes tingimustes või külmema
ilmaga.
12
Kultuuri- ja ajalooressursid ning sündmused
Kuigi piirkonna suurimaks tugevuseks on rikkalik looduspärand (nii nagu paljudes
teistes maapiirkondades Eestimaal), on ka kultuuri ja ajaloo vaatenurgast piirkonnal
väga palju pakkuda (vt Lisa 4): alates linnamägede ja maalinnustega ning lõpetades
kaluriküladega, mis toimivad tänasel päeval sama mudeli järgi kui veel 20. sajandi
alguses. Lisaks on pakkuda omapäraseid ja pika ajalooga sakraalseid ehitisi (Mihkli,
Kirbla, Hanila, Ridala, Varbla-Urbanuse, Martna kirik), põnevaid sildu (Lihula vallas
asuvad Kasari, Vanamõisa, Rumba sild) ning suur hulk mõisahooneid, millest mõned
on saanud tagasi oma endise hiilguse, kuid paljud ootavad siiski investeeringuid.
Piirkonnast on pärit mitmed kuulsad mehed: Kristjan Palusalu ja Karl Ristikivi (Varbla
vald), Ridala vallas on sündinud Cyrillius Kreek ning Lihula vallas on elanud
rahvusvaheliselt tuntud ornitoloog Erik Kumari ning kunagisest Kirbla vallast on pärit
Jüri Uluots, kes oli 1940. aastal Eesti peaminister ja peaminister presidendi
ülesannetes septembris 1944. a.
Omalaadne on Lihula 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest pärit linnasüda.
Ülevaadet piirkonna ajaloost pakuvad mitmed muuseumid ning lisaks nendele on ka
mõned spetsiifilisemat teemat kajastavad muuseumid (Penijõel olev Matsalu
Looduskeskus, Ridala vallas asuv Kiideva koduloomuuseum, mis tutvustab Eesti ühe
ehedama kaluriküla elu-olu).
Peale ajaloolise pärandiga tutvumist on võimalik saada osa ka tänapäevastest
kultuurisündmustest – üheks omapärasemaks on Martna vallas toimetav Saueaugu
Teatritalu ning piiramatuid ürituste korraldamise võimalusi pakub Lihula kultuurimaja
koos laululavaga. Huvitavaks traditsiooniks on kujunenud Lihula vallas augustikuine
ratsaspordiüritus Metsküla Kronu, mille eesmärk on anda noortele ratsanikele ja
hobustele võimalus võistelda erinevatel aladel. Ridala vallas iga suvi toimuv Altmõisa
Maasikapidu on muutunud omapäraseks ürituseks. Põnevaid enesetäiendamise kursusi
pakub piirkonnas Hanila vallas asuv Polli Talu Loominguline Keskus, mille suvine
ürituste kava on mitmekesine ja rahvusvaheline ning Lihulas tegutsev Lihula
Rahvaülikool, mis pakub erinevaid kursusi läbi terve aasta.
Lisaks eelpool analüüsitule pakutakse piirkonnas suurt hulka kultuurilooga seotud
rahvuslikke üritusi (küla jaanipäevad, vastlapäevad, käsitöölaadad jne), tänapäevaseid
autode võidusõiduüritusi, kontserte ning spetsiaalset rahvusvahelist loodusfilmide
festivali Lihulas, mis aitab pikendada piirkonna turismihooaega (vt Lisa 5).
Turismispetsiifilised ja toetavad teenused
Kui puhkemajandust saab edendada ja arendada ilma turismispetsiifiliste teenusteta
(st majutus, reisikorraldus, mõningal määral toitlustamine), siis turismimajanduse
edukusest ilma majutuse, toitlustuse, transpordi ja reisikorraldaja teenusteta rääkida
ei saa.
Majutusteenust pakutakse piirkonnas ühtekokku umbes 900 inimesele, millest
suurema osa moodustavad Varbla vallas asuvad puhkekülad ja -laagrid (ligi 500-600
kohta) (vt. Lisa 6). Suhteliselt hästi on majutusteenusega kaetud lisaks Varbla vallale
ka Ridala vald, kuid majutus puudub või on seda väga vähesel määral Martna ja
Koonga vallas.
Majutusteenuse liike on alates hotellist kuni lõpetades kodumajutusega ning nagu
eelpool öeldud, on kõige rohkem voodikohti puhkekülades ja -laagrites. Lisaks kuues
vallas pakutavatele võimalustele on külaliste kasutada ka Pärnu ja Haapsalu
13
majutusvõimalused, kuna mõlemad suvituslinnad jäävad 45-minutilise autosõidu
kaugusele.
Toitlustusteenuseid pakutakse enamasti igas vallas. (NB! Sageli toimub toitlustamine
ainult ettetellimisel). Kõige rohkem külastajaid suudab vastu võtta Lihulas asuv baar
“Särts” – kuni 70 inimest ning trahter “Birgit”, mis on nüüd ka oluliselt suurem (II
korrus on välja ehitatud) – kuni 90 inimest, teised kohad on kõik väiksemad
mahutades 20-40 inimest. Lisaks spetsiifilistele toitlustusasutustele on toitlustada
võimalik ka peaaegu kõikide majutusasutuste juures.
Ostuvõimalused on piirkonnas rahuldava taseme ja tihedusega. Toiduainete kauplusi
leiab kõikidest valdadest, oma panuse annab kaubandusse ka Haapsalu linn. Kohalikke
suveniire on võimalik osta Lihula käsitööpoest, Virtsu lillepoest, Ridala vallas Haeska,
Puise ja Kiideva küladest ning Rohuküla sadamast. Ridala vallas Uuemõisa alevikus on
tänu Haapsalu lähedusele kaubanduskeskus.
Individuaalreisijad, kes eelistavad reisida oma transpordiga, vajavad kindlasti ka
bensiinijaamasid ning autoremonditöökodasid. Bensiinijaamasid võib piirkonnas leida
Hanila, Ridala ja Lihula vallas ning nende tase on täiesti vastav nõudliku külastaja
vajadustele. Lisaks on Ridala, Koonga ning Lihula vallas võimalik saada
professionaalset abi sõiduvahendi remontimisel.
Isikuteenustest
pakutakse
külastajatele
vajadusel
esmaabi
ning
kõikides
vallakeskustes võib leida apteegi. Külastajate informatsioonivajadust aitavad peale
Lihula turismiinfopunkti leevendada keskuste raamatukogud-avaliku interneti punktid
(AIP) ning WiFi alad igas vallas (vallamajad, külakeskused, sadamad, jne).
Reisiteenuste vahendamise ning pakettimisega tegeleb piirkonnas üks kohalik
reisikorraldaja ning kõikidel piirkonnast huvitatud reisikorraldajatel (nii Eestis kui ka
välismaal) on võimalik võtta otse kontakti konkreetsete teenuste pakkujatega.
Piirkonna otse transpordiühendused on suurematest linnadest Haapsalu, Pärnu,
Kuressaare ja Tallinna vahel. Piirkonda jäävad kaks suuremat sadamat – Virtsu ja
Rohuküla. Kohapeal on võimalik organiseeritud reisimiseks tellida busse kohalikelt
bussifirmadelt.
14
ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS
Turismi peetakse maailmas üheks kõige suuremaks majandusvaldkonnaks. Eestis
moodustab turismimajandus hinnanguliselt ligi 8% Eesti sisemajanduse koguproduktist
(Eesti riiklik turismiarengukava aastateks 2007–2013) ning sama suur osa kõigist
hõivatutest saab tööd tänu turismile (RAK 2007-2013). Tulu välisturismist
(turismiteenuste eksport) oli 2006. aastal Eesti Panga maksebilansi andmetel 16,9
miljardit krooni, võrreldes 2005. aastaga kasvas see 8,8% ehk ligi 1,4 miljardi krooni
võrra. Eesti majutusettevõtete sissetulek majutusteenuste müügist oli 2006. aastal
2,12 miljardit krooni (kolmveerand sellest teeniti välisturistide majutamisest),
võrreldes eelneva aastaga kasvas see 12% võrra (EAS Turismiarenduskeskus 2006).
2006. aastal oli EAS Turismiarenduskeskuse andmetel Eestis ööbinud väliskülastajate
arv 1,94 miljonit, neist 1,42 miljonit välisturisti ööbis Eesti majutusettevõtetes. Ööbis
seega 1,8% vähem kui 2005. aastal, kuid keskmine viibimise kestus
majutusettevõtetes mõnevõrra pikenes. Turistide arvu vähenemine on tingitud üldise
huvi vähenemisega Ida-Euroopa vastu. Teine tegur on seotud sellega, et Eesti kui
sihtkoha maine on siiani suhteliselt tugevalt olnud seotud odavate hindadega.
Kolmandaks Eesti konkurentsipositsioon transpordiühenduste osas lähiriikidega
võrreldes pigem halvenes.
Eesti riikliku turismi arengukava 2007–2013 väljatöötamise ja rakendamise peamiseks
eesmärgiks on kindlustada Eesti turismisektori konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik
areng. Peamiste puudustena tuuakse välja Eesti vähene tuntus reisisihtkohana,
ühekülgsed turismitooted, sesoonsus, turistide kontsentreerumine suuremate keskuste
nagu Tallinn ja Pärnu ümber, turismiteenuste ebaühtlane kvaliteet, ebapiisavad
transpordivõimalused individuaalturistidele, vähene koostöö avaliku, eraja kolmanda
sektori vahel.
Eesmärkide saavutamiseks viiakse tegevused ellu kolme alaeesmärgi kaudu: 1) Eesti
on rahvusvahelistel sihtturgudel tuntud ja kodumaal hinnatud reisisiht; 2) Eesti
turismitooted ja -teenused on kvaliteetsed, mitmekesised ning kooskõlas säästva
arengu põhimõtetega; 3) turismiinfo on ajakohane ja kergesti kättesaadav kõigile.
Eesmärke toetavad horisontaalsed tegevussuunad: 4) toimiv ja järjepidev koostöö
erinevate osapoolte vahel; 5) regulaarselt läbiviidavad turismiuuringud ja andmete
analüüs toetavad sektori arengut.
Eesti põhilisteks sihtturgudeks on Soome, Rootsi, Venemaa Peterburi regioon, Norra,
Saksamaa ja Läti. Arenevad sihtturud on Suurbritannia, Taani, Itaalia ja Holland ning
uued turud on Ameerika Ühendriigid, Poola, Prantsusmaa, Hispaania ja Jaapan.
Täiendavalt toimub regulaarne Eesti tutvustamine kõigis riikides, kus Eestil on olemas
välisesindus.
Siseturismi iseloomustamiseks võib siinkohal välja tuua, et tasulises majutusasutuses
ööbimisega siseturiste oli 2006. aastal 831 504 ning sissetulek siseturistide
majutamisest kasvas koguni 47% ehk 159 miljoni võrra. Siseturistide arv näitab aastaaastalt üha kasvavat tendentsi (EAS Turismiarenduskeskus 2006).
Regioonides ja väiksemates sihtkohtades pannakse üha suuremat rõhku kohalike
elanike võõrustamisele. EAS Turismiarenduskeskuse andmetel moodustasid 2006.
aastal Pärnu maakonnas (va Pärnu linn) ööbinud turistidest 83% siseturistid ning sama
näitaja Lääne maakonnas (k.a Haapsalu) oli 37%. Antud näitajad kinnitavad piirkonna
jaoks siseturismi suurt osatähtsust. Ligi pool sellistest reisidest oli tehtud puhkuse
eesmärki silmas pidades. Sisereiside hooajalisus püsis eelnevate aastate tasemel
(siseturism on sama hooajaline kui välisturism – 38% nii siseturistide kui ka
15
välisturistide
augustini).
kogu
aasta
ööbimistest
veedetakse
majutusettevõtetes
juunist
Suundumused maailma ja Euroopa turismis
Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) andmetel olid peamised trendid aastatel
2006-2007: 1) edukad on need sihtkohad, mis on turvalised, hea hinna-kvaliteedi
suhtega, heade odavlennuühendustega ja eristuvad teistest sihtkohtadest atraktiivselt
internetis; 2) kasvav osa elanikkonnast teeb reisiotsuse odavate hindade/pakkumiste
põhjal (k.a. tööreisijad); 3) odavlennud mõjutavad kasvu endiselt, kuid mitte enam nii
suurel määral kui 1-2 aastat tagasi; 4) kõige rohkem kasvab endiselt lühikeste
linnareiside arv; 5) turismiturunduses on peamiseks väljakutseks muutunud
sihtkohtade eristumine konkurentidest nii turunduses (kaasa arvatud internetis) kui ka
tootepakkumises.
Ööbimisega reiside arv Euroopa riikidesse kasvas 2006.aastal 4,3% ehk 18,6
miljoni reisi võrra, mida võib pidada heaks näitajaks. Puhkusereisi tüübi järgi
suurenes Euroopas linnareiside ja maapuhkuste arv, kuid rannapuhkuste ning
ringreiside arv jäi eelmise aasta tasemele. Kui varem olid ringreisid rannapuhkuste
järel eurooplaste välisreiside hulgas populaarsuselt teisel kohal, siis 2006. aastal
asetusid teisele kohale linnareisid. Peamiseks linnareiside populaarsust soodustavaks
teguriks peetakse jätkuvalt odavlennuliinide võrgustiku arenemist.
Järgnevateks aastateks olulisi negatiivseid või positiivseid maailma turismi mõjutavaid
tegureid välja ei tooda. Seetõttu prognoositakse praeguse kasvutrendi jätkumist, kuigi
veidi aeglasemas tempos kui 2006. aastal. Turismi kasvule aitab tugevalt kaasa
elanikkonna jõukuse kiire kasv riikides, kus välisreiside arv elaniku kohta on seni olnud
suhteliselt tagasihoidlik.
Euroopa Turismikomisjoni (European Travel Commission) poolt koostatud uuringus
“Trendid Euroopa turismis” on välja toodud suur hulk suundumusi, mis mõjutavad
lähitulevikus regiooni turismi- ja puhkemajanduse arendamist (European Travel
Commission 2006) (Lisa 8):
• vanemaealiste inimeste arvu kasv;
• noorte inimeste sissetulekute tõus;
• muutused perekonna struktuuris;
• aja rohkus versus raha rohkus;
• lühemad reisid, reisimine on osa elustiilist;
• nõudlus millegi erilise (“elureiside”) järele;
• inimeste terviseteadlikkuse ja reisikogemuse kasv;
• autentsete toodete eelistamine;
• staatuse väheolulisus;
• külastajate mure kasv looduskeskkonna ja ohutuse pärast;
• keskmise haridustaseme tõus;
• infotehnoloogilised arengud (mobiilside, digi TV ja GPS (Global Positioning
Systems)) ja interneti olulisuse kasv.
Hetkel piirkonda külastavate klientide portfoolio
Matsalu RP toob oma kaitsekorralduskava eelnõus (seisuga detsember 2007) välja, et
turism on rahvuspargis organiseeritud nii, et ei see ei häiriks loodust. Matsalu
looduskeskuse külastatavus jääb 5000-6000 inimese kanti aastas. Tulenevalt Matsalu
lahe ja selle ümbruse linnurikkusest on loodusturismi potentsiaal siin küllalt suur.
Tegemist on kasvava nähtusega, seega kasvab ka turismi panus kohalikku majandusse
16
ja võimalused loodushariduseks külastajate hulgas, teisalt aga suureneb risk looduse
kahjustamiseks ja linnustiku häirimiseks. LKK Hiiu-Lääne regioon sõlmib
turismiettevõtjatega koostöölepinguid ja aitab kaasa nende koolitamisele. Üha enam
tuleb tähelepanu pöörata suvitajatele, kelle arv piirkonnas aina tõuseb.
Matsalu RP-i külastajate maksimum langes 1960-ndate keskpaika (kuna siis sai Matsalu
kõige enam tuntuks – oli kohustus külastada äsja loodud Matsalu RP-i), sealtpeale on
külastajate
arv
langenud.
Esimesed
arvestatavad
väliskülalised
saabusid
looduskaitsealale 1990. aastal. 1992-93. aastal oli külastajate arv suurimas madalseisus
(kõigest tuhat külastajat, põhiliselt välismaalased), tingituna sisemajanduslikest
raskustest. 1994-95. aastal toimus kiire tõus. Vaadeldes külastajate arvu dünaamikat
viimastel aastatel, on märgata, et sisemaise turismi osakaal on suurenemas (vt Joonis 3).
Läbimõeldud planeerimise ja investeeringute olemasolul oleks võimalik külastajate arvu
tunduvalt suurendada. Praegusel hetkel on rahvuspargi taluvuspiir Matsalu RP-i töötajate
hinnangul heal tasemel organiseerimise korral vähemalt 15-20 tuhat inimest aastas.
7000
6000
in arv
5000
KOKKU
4000
eestlased
3000
välismaalased
2000
1000
0
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
Joonis 4. Matsalu Rahvuspargi looduskeskuse külastuste arv aastatel 2000-2006
Hetkel moodustavad mitmepäevased ööbimisega külastajad ehk turistid piirkonna
koguklientuurist hinnanguliselt 10% ning ühepäevased külastajad 90%
külastajatest. Erandlikum on olukord Varbla vallas, kus ühepäevakülastajaid ja
mitmepäevaseid külastajaid on võrdselt (50:50).
90:10 proportsioon on hinnanguliselt ka piirkonna eestimaiste ning rahvusvaheliste
külastajate seas: 90% külalistest on Eesti päritoluga ning 10% rahvusvahelise
päritoluga. Väike erinevus on selles jaotusgrupis Matsalu RP-s, kus välismaise
päritoluga külastajad moodustavad klientuurist ligi 1/3, mis on kolm korda rohkem kui
piirkonna keskmine.
Jagades külastajad gruppidesse vastavalt nende reisieesmärgile võib välja tuua
järgmised
grupid:
puhkajad
(iseseisvad
turistid),
üldisema
huviga
loodusvaatlejad, seminaridest ja üritustest osavõtjad ning spetsiifilise huviga
“linnuturistid”. Proportsioone nende sihtgruppide seas välja tuua ei ole väga lihtne,
kuna valdades on situatsioonid erinevad – Ridala vallas moodustavad erinevalt teistest
piirkonna valdadest suhteliselt suure sihtgrupi külastajad, kelle eesmärk on osaleda
üritustel ja
seminaridel (oma roll on Haapsalu lähedusel ning samuti tullakse
Haapsalust välja ööbima, kui linnas toimuvad suured üritused). Ligi 70-80% piirkonna
sihtrühmadest moodustavad laiema huviga loodusvaatlejad, kes vajavad giidi abi (ehk
ekskursandid) ning umbes 1% külalistest on tõsise spetsiifilise huviga “linnuvaatlejad”.
Varbla valla külastajategrupp on suhteliselt ühene – enamvähem kõik külastajatest on
individuaalsed puhkajad või ettevõtete suvepäevadest osavõtjad.
17
Analüüsides proportsioone organiseeritud pakettreisijate ning sõltumatute
individuaalreisijate vahel, on suhe 20:80 rõhuga individuaalreisijate kasuks.
Olulisimad positiivsed ja negatiivsed arengusuundumused
Eelpool esitatud turismiressursside inventuuris on välja toodud Matsalu piirkonna
peamine potentsiaal. Olulisimad positiivsed ja negatiivsed arengusuundmused võivad
tuleneda nii sisemisest kui väliskeskkonna protsessidest.
Positiivsed arengusuundmused:
Sisemine keskkond
infrastruktuuri hea seisukord
Matsalu Rahvuspargi tuntus inimeste seas
üldplaneeringute ja arengukavade
olemasolu
valdade efektiivne ja tõhustunud
omavaheline koostöö ning omavalitsuste
koostöö Riigimetsa Majandamise
Keskusega
valmisolek uute toodete arendamiseks
tagasihoidlik tootearendus
Välimine keskkond
inimeste teadlikkuse kasv loodushoiust
vajadus saada välja oma tavapärasest
urbaniseerunud elukeskkonnast
inimeste sissetulekute tõus
võimalused raha taotlemiseks turismi- ja
puhkemajanduse arendamiseks
koostöö tugistruktuuridega
Üheks oluliseks tugevuseks on infrastruktuuri hea seisukord – piirkonda läbivad
trassid, mis võimaldavad linnalistelt aladelt kiiret juurdepääsu maapiirkondadele
(loodus on kaugel ja samas nii lähedal). Kuna tegemist on riiklike teedega, siis on riigil
kohustus investeerida infrastruktuuri ning hetkel on riiklikud põhitrassid heas korras.
Teiseks oluliseks toetavaks teguriks piirkonna arendamisel on Matsalu Rahvuspargi
suurenenud tuntus inimeste seas. See annab võimaluse ülejäänud piirkonnal
siduda end juba hästi tuntud ja “müüva” sihtkohaga.
Omavalitsuste tasandil on märkimisväärseks protsessiks üldplaneeringute ja
arengukavade koostamine, mis annab piirkonna omavalitsuste tegevustele väga
selged sihid ja eesmärgid ning võimaldab optimaalse ressursside kasutuse. Varbla vald
on välja töötanud isegi puhkepiirkonna (Matsiranna) osaüldplaneeringu, mis määratleb
ruumi kasutuse ning milles on ettepanekud piirkonna välja arendamiseks, vähendades
koormust õrnadele aladele.
Üheks sisemiseks arenguprotsessiks, mis toetab antud arengukavas püstitatud
eesmärke, on valdade efektiivne ja tõhustunud omavaheline koostöö ning
omavalitsuste koostöö RMK-ga (eriti Varbla ja Koonga vallas, kus on RMK
puhkealad), mis on riigi suurim puhkealade haldaja ja arendaja. Lisaks sisemine
valmisolek uute toodete arendamiseks, mis aitaksid mitmekesistada piirkonnas
pakutavate toodete valikut ning sellega ka pikendada turismi- ja puhkemajanduse
hooaega. Matsalu piirkonna turismiettevõtjad tegelevad tootearendusega pigem
tagasihoidlikult, kui intensiivselt.
Väliskeskkonnast tulenevatest protsessidest on oluline inimeste teadlikkuse kasv
loodushoiust ning vajadus saada välja oma tavapärasest urbaniseerunud
elukeskkonnast. Nii esimest kui ka teist vajadust saab piirkonnas väga hästi
rahuldada – loodushoiu kasvatust viib läbi Matsalu Looduskeskus (LKK Hiiu-Lääne
regioon) ning puutumatut looduskeskkonda koos suurepärase kultuuri- ja
ajaloopärandiga pakuvad kõik koostööpiirkonna vallad. Inimeste sissetulekute tõus
18
on väliskeskkonna kolmandaks positiivseks mõjuks. Lisaks ülaltoodule on riiklikul
tasandil olemas võimalused raha taotlemiseks turismi- ja puhkemajanduse
arendamiseks. Toimib koostöö tugistruktuuridega – MTÜ Läänemaa Turism, SA
Pärnumaa Turism, MTÜ Lääne-Eesti Turism ja LKK Hiiu-Lääne regioon.
Negatiivsed arengusuundmused:
Sisemine keskkond
piirkonna kohta ei ole informatsioon
kättesaadav
Välimine keskkond
Eesti üldise hinnataseme tõus ja sellega
seoses turistide (Soomest) hulga
vähenemine
sarnaste külastuspiirkondade kiirem
arenemine Lätis, Leedus ja Poolas ja
sellega kaasnev oht konkurentsis alla
jääda
ilmastikuolude muutumisest tingitud
talvehooaja külastajate arvu vähenemine
– ilusad talveilmad asenduvad pideva
halva ilmaga
halvenenud suhted Venemaaga ja sellega
seoses Vene turistide arvu vähenemine
maaelanik ei ole hea teenindaja
tugiinfrastruktuuri puudumine või
ebapiisavus
elanikkonna väljavool
maaomanike ja külastajate suhete vähene
reguleeritus
Negatiivsed sisemised suundmused on enamuses lahendatavad. Kui ühelt poolt on
tugevuseks Matsalu nime tuntus, siis ülejäänud piirkonna kohta võiks
informatsiooni kättesaadavus olla parem. Inimesed ei tea ega tunne neid
ressursse, mida tegelikult terve piirkond endas peidab. Veel toodi välja kõhklus, kas
maaelanik on ikka hea teenindaja? Siinkohal on vaja teha selgitustööd
külaliikumise ja -turismi raames, lükata ümber arvamus, et külastaja häirib
maaelanikku.
Puudu on tugiinfrastruktuur või on seda ebapiisavalt, näiteks teeäärsed “pesad”
ehk toetav infrastruktuur, mida teelised vajavad (puhkekohad, söögikohad, tualetid,
telkimisplatsid). Piirkonnas ei pakuta veel piisavalt atraktiivseid tegevusi. Suureks
probleemiks on piirkonnas elanikkonna väljavool, mille tulemusena pole
teenindajaid ja ettevõtlikke inimesi. Maaomanike ja külastajate suhted on
omavalitsuse (ja ka riigi) tasandil vähe reguleeritud. Tekivad konfliktid –
eramaaomanik versus külastaja omavoliline eramaal viibimine.
Negatiivseteks välimisteks suundumusteks on Soome külastajate vähenemine
seoses hinnataseme tõusuga ja Vene külastajate vähenemine pingeliste poliitiliste
suhete tõttu. Probleemiks on sarnaste külastuspiirkondade (kaitsealade turism,
säästev turism) kiirem areng lähi riikides ja ilmastikuolude muutustest tingituna
talvehooaja külastajate arvu vähenemine.
Soovitud
külastajate
arengusuundumused
portfoolio
ja
potentsiaalsed
Soovitud külastajate portfoolio:
• proportsioon mitme- ja ühepäeva külastajate vahel 30:70 ning
organiseeritud pakettreisijate ning sõltumatute individuaalkülastajate
vahel 50:50;
• rahvusvaheliste külastajate hulk 40% kogukülastajatest;
19
•
•
•
mitme-eesmärgiga külastajaid 50% kogukülastajatest, loodusvaatlejaidlinnuturiste 20% ja puhkajaid 30% - külastaja peaks olema loodus-,
ajalooja kultuuripärandi huviline;
demograafiline segment – perekonnad, koolilapsed külastussagedusega kord
paari aasta jooksul 2-3-päevane reis;
lähtuvalt nii Pärnumaa kui Läänemaa sihtriikidest, võiks Matsalu mõjupiirkonna
külastaja tulla eelkõige Inglismaalt, Soomest, Lätist ja Saksamaalt.
Toode, mida külastajatele pakutakse, võiks sisaldada kohalikku loodust, ajalugu,
käsitööd (näiteks suveniirid) ja/või kohalikku toitu. Kindlasti peab toode sisaldama
piisavalt informatsioon, et paljud esialgu “mittekõnelevad” asjad, ressursid hakkaksid
külastajatega “kõnelema” – suur roll on giidil ja ekskursioonide juhtidel ning piirkonna
infol. Üheks piirkonna tugevuseks on vaikus – pakutakse urbaniseerunud inimestele
vaikust ja rahu, mis kosutavad hinge ning kohalikku toitu, mis kosutab väsinud
inimese keha. Külastajaid soovitakse näha nii linnas, looduses, metsas kui ka
mereääres, uudistamas kaitsealadel pakutavat ning ajaloolisi vaatamisväärsusi
(mõisad, linnusemäed jne).
Transpordivahenditele piiranguid ei seata, piirkonda võib tulla mistahes
transpordivahendiga (auto, buss, jalgratas jne), kuid kohapeal võiks olla
organiseeritud parkimine ja edasine transport.
Piirkonnas pakutav toode on suhteliselt hooajaline: kõrghooaeg on aprillist
oktoobrini (langusega kuumadel suvekuudel), mis on tunduvalt pikem kui seda on
tavalise rannapuhkust pakkuva sihtkoha hooaeg, kuid samas lühem, kui aastaringselt
kultuuriprogrammi ja põnevaid vaatamisväärsusi pakkuva sihtkoha hooaeg. Kevadel ja
sügisel, kui toimub lindude ränne on põhiliseks sihtrühmaks linnuhuvilised külastajad.
Talvekuudel võiks hooaega pikendada seminaride korraldamisega, kalastamise,
uisutamise ja fotografeerimise pakkumisega. Hooaja pikendamisega paralleelselt
tuleks tegeleda külastaja kohapeal kinni hoidmisega – talle tuleks pakkuda
õhtuseid tegemisi.
Kohad, kust külastaja peaks saama informatsiooni piirkonna kohta on enne reisi
internet, meedia, reisibürood, sõbrad ning suust-suhu informatsioon. Kohapeal
peaks külastajate infovajadus saama rahuldatud kohalike turismiinfokeskuste ja punktidega ning infotahvlitega.
Piirkonna seni kasutama turismi- ja puhkemajanduse potentsiaaliks on vajadus
kaasata läbi külaliikumise kohalikud elanikud rohkem otsustusprotsessidesse
ning sellega äratada nende huvi teenuste pakkumise vastu. Suureks kasuteguriks on
koostöö parendamine juba toimivas turismiettevõtjate koostöövõrgustikus
ning uute koostöövõrgustike (turismiettevõtjad, külaseltsid, käsitöömeistrid jne)
loomine.
Tootearenduse potentsiaal on piirkonna tutvumis- ja seiklusmängude
algatamises ning vanade traditsioonide elluäratamises ja nende tutvustamises
külalistele (traditsioonilised töövõtted – roo töötlemine, käsitöötoad, -aidad koos
tegutsemisvõimalustega, heinategemine, hobustega tegelemine, kiviaia ja kaevu
tegemise õpetamine), eesmärgiga pakkuda neile elamusi. Oma panuse annab
piirkonna kättesaadavusele Eurovelo (läbib piirkonna Varbla ja Hanila valda) –
rattaturist on loodusturist, kes on valmis jääma piirkonda pikemaks ajaks, kui talle
pakutakse huvitavaid vaatamisväärsusi, tegevusi ja teenuseid. Tootepaketi
laiendamisel peaks suur potentsiaal olema Virtsu Jahisadama ning Matsi jahi- ja
kalasadama välja arendamisel tekkivatel uutel teenustel.
Kuna piirkonnas on palju vett, siis oleks vaja pakkuda rohkem teenuseid, mis
kasutaksid ära olemaolevaid ressursse – kanuu-, süsta-, kajaki- ja paadimatkad
20
ning kalaretked. Piirkonnas on potentsiaal “linnuturismi” laienemisel Matsalu RP
ümbritsevatesse valdadesse. Piirkonna rohket kultuuripärandit peaksid aitama
avastada kohalikud giidid, kelle juhtimisel saab vältida tundlike piirkondade
vähemintensiivset kasutamist ning külastajatele ettenähtud vajaliku infrastruktuuriga
piirkondade kasutamist.
SWOT analüüsi tulemused
Matsalu piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengut mõjutavad mitmed tugevused
– nõrkused – võimalused – ohud (SWOT). SWOT-analüüs, milles osalesid enamus
arengukava töörühmade liikmetest, viidi läbi arengukava töögrupis november 2007.
SWOT leiab kajastamist alljärgnevas tabelis (vt Tabel 2).
Tabel 2. Piirkonna SWOT analüüs
TUGEVUSED
Puhas, mitmekesine loodus, pärand-kooslused, looduskaitsealad
Matsalu kui kaubamärk on tuntud
Ajalooliselt huvitav piirkond, ajalooliste mälestiste olemasolu, ajaloo ja kultuuripärand
Hõre asustus – piisavalt ruumi nii turistile kui ka kohalikule
Sadamad (Virtsu ja Rohuküla) ja piirkonda läbivad põhimaanteed
Piirkonna valdade ja turismiettevõtjate koostöövõrgustik
Valdade loodud organisatsioon (MTÜ, inimressurss)
NÕRKUSED
Turismi- ja teenindusalase ettevalmistusega inimeste vähesus ning arvamus, et selle pealt
teenimine pole tasuv
Teede, eriti kohalike teede halb seisukord ja kergliikusteede vähesus
Vähene juhtimisoskus ja kogemus turismi- ning puhkemajanduse vallas
Koostöö mittesujumine
Potentsiaalsete investorite huvi puudus
Tundmatus turismipiirkonnana ja ebapiisav turundustegevus
Puhkemajanduse infrastruktuuri puudumine või kehvus
Kultuuritus- külastaja omavoliline viibimine eramaa peal
Vähene oskus ajaloopärandi legendide kasutamisel piirkonna tootearenduses, turunduses ja
külastuskogemuse meeldejäävamaks muutmisel
VÕIMALUSED
“Tagasi loodusesse“, "linnakärast ära" trend
Erihuviturismi kasv – turismitoote valiku laienemine
Turismi (nii rahvusvahelise kui ka siseriikliku) osatähtsuse kasv Eesti majanduses
Uued potentsiaalsed turud ja segmendid
EL struktuurifondide avanemine
Eesti kui reisisihtkoha usaldusväärsus
Maakondadevaheline ja -sisene koostöö
Kultuur- ja pärandmaastike korrastamine läbi maaviljeluse
Reisiva pensionärkonna suurenemine
OHUD
Riigi infrastruktuuri aeglane areng
Paiguti ökoloogilise taluvuspiiri ületamine
Haavatavus majanduslikust langusest tulevana ning muud majanduslikud trendid, mis võivad
mõjutada turismi
Eesti kui reisisihi vähene tuntus
Piirkonna lipulaevaks on vaieldamatult puhas ja mitmekesine loodus – Matsalu RP
seisab hea pärandmaastike säilitamise eest ning panuse maastike hooldusesse annab
21
ka RMK. Matsalu kaubamärgi tuntus annab piirkonnale hea eelduse turule minekuks.
Piirkonna ajalooline ressurss annab lisandväärtust looduslikule ressursile ning aitab
piirkonna turismitoodet mitmekesistada. Prioriteetseks tugevuseks võib veel pidada
hõredat inimasustust, mis võimaldab piirkonna külastajal ja ka kohalikul elanikul tunda
ennast piirkonnas mugavalt ja nautida soovi korral üksindust. Viiendaks tugevuseks on
arenenud ja korras infrastruktuuri ning seda just piirkonda läbivaid riigimaanteid
silmas pidades. Toimib piirkonna valdade ja turismiettevõtjate koostöövõrgustik ning
valdade loodud mittetulundusühing, kuhu on tööle võetud vastav inimene tegelemaks
piirkonnas turismi- ja puhkemajanduse arendamisega.
Peamiseks nõrkuseks on turismi- ja teenindusharidusega inimeste vähesus – nende
tõrkuv suhtumine (turismi pealt teenimine pole ju tasuv). Kui tugevuste all oli
infrastruktuur ning seda just riigimaanteede osas, siis kohalikud teed on halvas
olukorras ning turismi arendamise seisukohalt vajaksid teed tolmuvabakatet, et
suvistes tingimustes oleks võimalik ilma kohalikke elanikke häirimata külastajaid
teenindada (hetkel on paljudel teedel reisibusside ja autode möödumisel suured
tolmupilved). Turismiettevõtjate seas peetakse veel probleemiks hulkuvad koerad, kes
pahatihti jalgsi ja jalgratastel liikuvaid külastajaid häirivad.
Kui tugevuseks on valdade poolt asutatud MTÜ Terra Maritima, siis nõrkuseks võib
pidada piirkonnas turismi- ja puhkemajanduse valdkonnas vähest juhtimisoskust ja
inimressurssi ning kogemust omavalitsuste tasandil, kus on hakatud tegelema selle
valdkonnaga alles hiljaaegu. Võimalikuks nõrkuseks võivad osutuda koostöö
mittesujumine ja potentsiaalsete investorite huvi puudumine. Koostöö all mõeldakse
ühistegevust piirkonna erinevate institutsioonide, muude asjaliste, maakondlike ja
riiklike institutsioonidega.
Kuigi tugevusena on Matsalu kaubamärgina hästi tuntud, siis piirkond
turismipiirkonnana on veel vähe tuntud. Piirkond ei seondu linnuvaatleja ja muu
loodushuvilise arvates, kes piirkonda külastavad, eriti turismiga ning eesmärgipärast
piirkonna turundust külastajate juurdemeelitamiseks seni tehtud ei ole. Puhke- ja
turismimajanduse infrastruktuur on puudulik või mittekvaliteetne. Puudutab see just
puhke- ja turismimajanduse sihtotstarbeliste ehitiste ning vahendite nappust.
Turismi kasvuga seoses on viimastel aegadel tekkinud nõrkuseks konfliktid eramaa
omanike ja külastajate vahel – nö igamehe õigus viibida seal, kus tahad, kasvõi
eramaal omavoliliselt. Piirkonnas on väga palju ajalooja kultuuripärandit, kuid sellega
seonduvaid legende ei osata ära kasutada ei tootearenduses, turunduses ega
külastuskogemuse meeldejäävamaks muutmisel.
Väliskeskkonnast tulenevatest protsessidest, mis võiksid mõjutada piirkonna arengut
positiivselt, on urbaniseerunud ühiskonna kasvav soov minna puhkamiseks
linnakeskkonnast välja ning veeta oma vaba aeg looduses. Suureneb nõudlus just
erihuvitoodete järgi (masspuhkus mereääres ei kaota oma populaarsust, kuid
kasvavad need sihtrühmad, kes soovivad avastada midagi uut ning puhata väljaspool
masse).
Turismimajandus on kasvav majandusvaldkond, seda nii maailmas kui ka Eestis, ja
sellel on positiivne mõju Matsalu piirkonna arendamisele. Peale Euroopa Liiduga
ühinemist on Eesti kui reisisihtkoha usaldusväärsus tõusnud. Piirkonna enda
finantseerimisvahendid on suhteliselt piiratud, kuid on võimalus taotleda projektide
rahastamiseks lisarahastust Euroopa Liidu tõukefondidest. Võimalusteks on kindlasti
turismialased maakondadevahelised ja -sisesed koostööd. Oluline trend on kultuur- ja
pärandmaastike korrastamine läbi põllumajandustoetuste. Kuna demograafiliselt
inimkond vananeb, siis on piirkonna võimaluseks nn pensionärkonna suurenemisest
kasu lõikamine.
22
Piirkonna arengut takistavateks väliskeskkonnast tulenevatest teguritest on oht, et riik
ei suuda piisaval määral finantseerida infrastruktuuri arendamist (eriti just maanteed
ja teed). Viimane pidurdab piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengut, kuna ilma
korralike teedeta puudub ligipääs unikaalsetele vaatamisväärsustele. Vastupidiselt
eelmisele tegurile (et külastajad ei saa piirkonnale ligi) on võimalus, et külastajaid
saabub piirkonda nii palju, et ületatakse paiguti ökoloogilise keskkonna piirtaluvus.
Looduskeskkond on piirkonnas üks peamisi ressursse ning selle ressursi halvenedes või
veelgi halvemal juhul hävimine paneb piirkonna turismimajanduse arendamise
kahtluse alla.
Üldine majanduslik langus võib mõjutada turismimajanduse edasist arengut – maailma
praktika näitab, et kui riigi majandusolukord halveneb, siis riigi residendid vaatavad
üle oma kulutuste tüübid ning vähendavad nn luksusteenuste või igapäevaeluks
mittevajalike teenuste tarbimist, sh ka välisreiside ostu. Ohuks võib kujuneda ka Eesti
kui reisisihi vähene tuntus.
23
Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse
arengukava aastateks 2004-2007 tegevuskava analüüs
tegevuskava, pidades silmas perioodi alguses piirkonna tundmatust, koostöö
puudumist nii turismiettevõtjate kui ka omavalitsuste tasandil ja koordineerimata
turundust, viidi ellu 100-protsendilisel skaalal 60% ulatuses, mida võib pidada
keskpäraseks tulemuseks.
Tegevuskava jagunes neljaks sihiks:
1) Piirkonna ühtse toote arendamine ja tooteportfelli mitmekesistamine;
2) Piirkonna ühtne turundus nii sise- kui ka välisturul;
3) Toote kättesaadavuse parandamine;
4) Turismiga kaasnevate mõjude optimeerimine.
1) Piirkonna ühtse toote arendamine ja tooteportfelli mitmekesistamine:
1.1) koolitus- ja arendustegevustena viidi ellu OÜ Kumari Reisid-e poolt 2005.
aastal linnuseminar ja 2007. aastal koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse
(EAS) Turismiarenduskeskusega linnuturismi koostööseminar, mille raames püüti
eelkõige anda tõuge linnuturismi (ja looduse) turundamiseks riiklikul tasandil.
Piirkonna turismialase konverentsi korraldamiseks ei leitud rahastust. 2006. aasta
sügisel tehti turismiettevõtjate ja omavalitsustöötajate matkapäev Koonga valda ja
2007. aastal Varbla ja Hanila valda, milles osales kokku 66 inimest. 2007. aastal
korraldati menukaid toidukoolitusi turismiettevõtjatele, keda koolitasid vabariigi
presidendi kokk Indrek Kivisalu ja B&B meister ning Rakvere Lihakombinaadi tootejuht
Enn Tobreluts. Samal aastal toimusid pakettimis- ja turismiturundus- ning
loodusgiidide täiendkoolitused. Kokku osales koolitustel 113 inimest. Ettevõtjaid on
pidevalt informeeritud väljapool Matsalu mõjupiirkonna tegevusi korraldatavatest
koolitustest, infopäevadest ja seminaridest.
Valdkonnas viidi ellu 6 tegevust 78% ulatuses: 100%-iliselt viidi ellu 3 tegevust,
osaliselt 3 tegevust. Põhiliseks puuduseks rahaliste vahendite vähesus.
1.2) infovahetus- ja arenduskava rakenduse tegevustena viidi ellu valdade MTÜ
loomine 2006. aasta septembris, kuid arengukava tegevusi toetas ka valdade vaheline
koostööleping aastateks 2004-2007. Koostööparnerite (valla esindajate) koosolekud on
toimunud vaid Lihulas. Ettevõtjate infopäevad, millega küll alustati alles 2007. aastal,
on toimunud vallast valda. Eelnevalt korraldati üks kord aastas üldisemaid infopäevi
kõikidele asjaosalistele. “Emailing list-i” ei suudetud rakendada tehnilistel põhjustel.
Tegevuskava hooaja pikendamiseks ja olemasolevate tegevuste laiendamine
piirkonnale oli liiga suur ülesanne algusaastateks. Kuid kolme aasta jooksul tekkis
tõhus koostöövõrgustik nii piirkonna kui ka regiooni tasandil, mille tulemusena algatati
Lihula Turismiinfopunkt, mida toimetab OÜ Kumari Reisid Lihula mõisas.
osaliselt 1 tegevus, 2 tegevust ei viidud ellu rahaliste vahendite vähesuse tõttu.
1.3) uuringute tegevustena külastajauuringut materiaalsetel põhjustel ellu ei viidud,
kuid tehti uuring ettevõtjate seas nende ootustest, soovidest ja vajadustest.
Valdkonnas viidi ellu 2 tegevust 60% ulatuses: 100%-iliselt viidi ellu 1 tegevus,
osaliselt 1 tegevus.
2) Piirkonna ühtne turundus nii sise- kui ka välisturul valdkonna tegevuste
tulemusena on piirkonnal olemas kaubamärk, mida ei ole küll turunduskontseptsiooni
mitte väljatöötamise tõttu (ehkki on teada, mida peaks turundama – loodus)
laialdaselt tutvustatud. Iga aasta on välja antud kas eesti või inglisekeelne piirkonna
trükis, on osaletud sisemessil Tourest (2006 ja 2007). EHE-laadal osalemist ei peetud
24
vajalikuks, kuna on pigem ettevõtjakesksem. Eesti ajakirjanikele tutvustusreise ei
korraldatud, kuigi piirkond leidis siseturul kajastust tänu heale koostööle Eesti
Päevalehe
ja
Vikerraadio
piirkondliku
ajakirjanikuga.
Välisajakirjanikele
tutvustusreiside korraldamine koostöös EAS Turismiarenduskesksusega toimib tänu OÜ
Kumari Reisid algatusele (loodusturismi turundamine riiklikul tasandil).
osaliselt 6 tegevust. Põhiliseks puuduseks rahaliste vahendite vähesus.
3) Toote kättesaadavuse parandamine:
3.1) informatsiooni valdkonna tegevustena on loodud piirkonna kodulehekülg,
kuid tagasiside kogumist kodulehe kaudu ei peetud otstarbekaks. Suureks probleemiks
kujunes hoopis turismiettevõtjate passiivsus kohalike turismiinfokeskustega suheldes –
ei anta teavet uutest toodetest, ei levitata infomaterjale või ei peeta nende
väljaandmist vajalikuks. Kohaliku infopunkti loomisega püütakse juurutada
koostööaltivust.
Valdkonnas viidi ellu 3 tegevust 37% ulatuses: osaliselt viidi ellu 2 tegevust, 1 tegevus
ei viidud ellu mitteotstarbekuse tõttu.
3.2) infrastruktuuri tegevustena on olemas informatsioon vaid puhkekohtade ja
välikäimlate pingereast, kuid puudub teiste vajalike tugiinfrastruktuuride asukohtade ja
vajaduse nimekiri. 2006. aastal taotles Matsalu mõjupiirkond EAS-ilt toetust
puhkekohtade arendamiseks, mille raames rajati piirkonnas 13 pikniku-puhkekohta.
Loodusrajatisi ja olemasolevaid turismiobjekte korrastavad kas omavalitsused või on
jäetud see kohustus külaseltsidele. Turismi- ja puhkemajandust käsitlevad kõik vallad
oma üldplaneeringutes ja arengukavades, kuid eraldi peatükki pole.
Valdkonnas viidi ellu 5 tegevust 42% ulatuses: kõik tegevused viidi ellu osaliselt.
4) Turismiga kaasnevate mõjude optimeerimise turismi jätkusuutliku arengu
tegevustena ei leitud rahastust piirkonna taluvuspiiri välja selgitamiseks.
Mängureeglite
väljatöötamise
kohustus
on
jäetud
LKK-le,
kes
juurutab
loodussäästlikku käitumist, kuid mille tutvustamine laiemale avalikkusele jällegi on
jäänud vajaka. Jätkusuutlikkus ja säästev käitumine/mõtlemine leiab mõneti rakendust
läbi piirkonna infotahvlite. Temaatilisi teemaplaneeringuid on kuuest vallast vaid
Varblal – Matsiranna puhkeala osaüldplaneering.
Valdkonnas viidi ellu 4 tegevust 42% ulatuses: 100%-iliselt viidi ellu 1 tegevus, 3
tegevust viidi ellu osaliselt.
Käesolevast analüüsist ja piirkonna SWOT analüüsist lähtuvad Matsalu piirkonna
turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2008-2015 piirkonna visioon,
missioon ning arengustrateegiad, selleks et suurendada tugevuste ning võimaluste
ning vähendada nõrkuste ja ohtude mõju piirkonnale.
25
ARENGUSTRATEEGIA AASTATEKS 2008-2015
Arenguvisioon ja missioon
Matsalu piirkonna visioon aastaks 2015:
Aastal 2015 on Matsalu piirkond tunnustatud looduspärandit hindavate Eesti elanike ja
väliskülaliste poolt ühtse turismiruumina Eestis, kus on:
• püsima jäänud aastasadadega väljakujunenud asustus;
• säilinud puhas loodus ning pärandmaastikud;
• loodud mugav juurdepääs vaatamisväärsustele;
• arenenud turismiettevõtlus ja hea teeninduskultuur ning -kvaliteet;
• külastajad teretulnud;
• kohalikel hea elada.
MTÜ Terra Maritima missioon:
Piirkonna turismimajanduse jätkusuutlik edendamine väärtustades looduskeskkonda ja
pärandkultuuri.
Strateegilised eesmärgid
Visiooni saavutamiseks vajalikud eesmärgid aastaks 2015 on:
• Piirkonna
terviklike
turismitoodete
arendamine
ja
tooteportfelli
mitmekesistamine;
• Piirkonna koordineeritud koostöö ja ühisturundus nii sise- kui ka välisturgudel;
• Piirkonna turismitoodete kättesaadavuse parandamine;
• Turismiga kaasnevate mõjude optimeerimine;
• Loodusteadlikkuse tõstmine.
Tabel 3. Piirkonna arendamise üldmudel
VISIOON
Aastal 2015 on Matsalu piirkond tunnustatud looduspärandit hindavate Eesti elanike ja
väliskülaliste poolt ühtse turismiruumina Eestis
Turismi jätkusuutlik edendamine
STRATEEGILISED EESMÄRGID
Piirkonna terviklike
turismitoodete
arendamine ja
tooteportfelli
mitmekesistamine
Piirkonna
koordineeritud
koostöö ja
ühisturundus
nii sise- kui ka
välisturgudel
Piirkonna
turismitoodete
kättesaadavuse
parandamine
Turismiga
kaasnevate
mõjude
optimeerimine
Loodusteadlikkuse
tõstmine
1.Turismi
jätkusuutlik
areng
1.Kaasamine ja
koostöö
2.Teadlikkuse
tõstmine
TEGEVUSSUUNAD
1.Koolitus- ja
arendustegevus
2.Infovahetus
3.Uuringud
1.Turundus
siseturul
2.Turundus
välisturul
1.Informatsioon
2.Infrastruktuur
26
Arengukava rakendamise põhimõtted
Üheks peamiseks kitsaskohaks piirkonna turismi arendamisel on hetkel tooteportfelli
arendamine ning selle mitmekesistamine. Eelisarendatavad tooted peaksid olema
“rohelise” iseloomuga, st et nende pakkumine ei tohiks vähendada vajalike sisendite
(loodus-, kultuuri-, ja inimressursi) kvaliteeti ja kvantiteeti. Pigem peaksid nad
olemasolevatele ressurssidele andma juurde lisandväärtust, mis eristaks toodet
teistest sarnastest Eestis.
Selleks, et toodet just eelpool kirjeldatud suunas arendada, on vaja tugevdada
omavalitsuste koostööd ettevõtjatega – nemad on need meediumid, kes saavad
tooteid arendada ning turule viia. Omavalitsused saavad luua toetava keskkonna ja
tausta nende jaoks. Ühistegevuse arendamiseks on vaja tõhustada infopäevade
läbiviimist terves regioonis (käivad külakorda), korraldada koolitusi ja seminare (nii
üldisemat kui ka spetsiifilisemat laadi) ning kaasata kohalikud elanikud ja ettevõtjad
rohkem arendusplaanide väljatöötamisse ja elluviimisse.
Teiseks oluliseks valdkonnaks, kus on vaja jällegi kõikide osapoolte (kohalik kogukond,
omavalitsused, ettevõtjad, mittetulundusühingud ning ka kaitsealad) osalust, on
piirkonna ühtne turundus sise- ja välisturul väljatöötatud turunduskontseptiooni
järgides, mis võiks lähtuda EAS Turismiarenduskeskuse poolt välja pakutud Eesti
jagunemisest kolmeks regiooniks. Välisturule mineku kontseptsioon peaks olema
spetsiifilisem keskendudes piirkonna eripäradele Euroopa kontekstis ning siin võiks
keskseks teemaks olla lindude ränne ning Matsalu Rahvuspark. Kindlasti peab
tähelepanu pöörama õigele sõnumile, mida viia potentsiaalsetele sihtrühmadele.
Tunduvalt rohkem peab tööd tegema pressi ja reisikorraldajatega nii Eesti kui
välisturul – korraldama tutvumisreise piirkonda ajakirjanikele ja reisikorraldajatele,
sest nemad on üheks võtmeks piirkonna turule viimisel.
Lisaks mittemateriaalsetele vahenditele peab tähelepanu pöörama ka trükistele,
mida on võimalik toote materialiseerimiseks jaotada nii klientidele kui ka
vahendajatele (messidel, kohtumistel jne). Trükiste loomisel peaks piirkond järgima
ühtset kontseptsiooni, ning vallati koostatavatele trükistele peaks lisanduma ka üldine
piirkonda tutvustav trükis. Piirkond vajab oma “märki”, mida oleks vaja edasi
arendada, sest see aitaks eksimatult eristuda teistest sarnast (loodus)toodet
pakkuvatest regioonidest.
Kuna turismitoote loomisel kasutatakse tundlikke ressursse (loodust), siis tekib eduka
turundustegevuse korral küsimus piirkonna piirtaluvuse ületamisest. Selleks, et
teada saada piirkonna piirtaluvusi (nii sotsiaal-kultuurilisi kui ka looduslikke), on vaja
teostada mõningaid uuringud, mis kas lükkavad kartused ümber või annavad neile
kinnitust, mis omakorda on aluseks edasiste preventiivsete sammude astumiseks.
Esialgu planeeritakse kahte uuringut – üks oleks külastajauuring, mis aitaks välja
selgitada külastaja ootused ja kogetu piirkonna suhtes, mis omakorda loob baasi nii
ettevõtjate kui ka omavalitsuste jaoks edasiste tegevuste arendamisel ja otsuste
langetamisel. Teine uuring oleks koormustaluvuse kohta, mille tulemusena selguksid
“õrnad” loodusressursid, et koormust oleks võimalik piirkonna peale ära hajutada.
Üks sihtidest on välja töötada “eetilise käitumise reeglistik” nii ettevõtjatele,
omavalitsustele, kohalikule kogukonnale kui ka külastajatele. Viimane nõuab tihedat
koostööd, et kõikide osapoolte arvamusega saaks arvestatud.
Koostöö tõhustumine valdade tasandil toimib 2006. aastast Matsalu piirkonna valdade
poolt loodud MTÜ Terra Maritima näol.
Oluliseks tegevussuunaks on koostöö edendamine koostööpartnerite ja
tugistruktuuridega – MTÜ Läänemaa Turism, SA Pärnumaa Turism, LKK Hiiu-Lääne
27
regioon, sh sidusus regiooni tasandil – MTÜ Lääne-Eesti Turism suurendades oma
mõju nii Eesti kui välisturul. Sellest lähtuvalt tuleb rohkem tähelepanu pöörata EAS
Turismiarenduskeskuse pakutavatele võimalustele, lävida kohalike turismiinfopunktide
ja
-keskustega.
Koostöö
tugistruktuuridega
on
vajalik
turismiettevõtjate
reklaamimisvõimaluste avardamiseks (uued paketid, koostöö).
MTÜ Terra Maritima paneb aluse arendustegevuse jätkusuutlikkusele piirkonnas.
MTÜ Terra Maritima ülesandeks on arengukava elluviimine ja tegevuste eest
vastutamine. Ühistegevus sellel tasandil on vajalik just eelkõige infrastruktuuri ja
tugiinfrastruktuuri arendamisel, kuid ka turundamisel nii sise- kui välisturul.
Arengukava rakendamist rahastatakse eelkõige MTÜ Terra Maritima eelarvest ühingu
liikmete poolt. Igal aastal enne järgmise aasta eelarve koostamist vaatavad MTÜ Terra
Maritima juhatus ja üldkoosolek järgneva aasta tegevuskava üle ja viivad vajadusel
sisse muudatused. Igal aastal lepitakse liikmete vahel kokku järgmise aasta eelarve
maht. Kavandatud projektidele lisanduvatele projektidele vahendite leidmiseks
lepitakse liikmete vahel täiendavalt kokku. Osade tegevuste elluviimist rahastatakse
koostöös tugistruktuuridega (koostööpartneritega).
Arengukava seiratakse iga aasta lõpus üldkoosolekul järgneva aasta eelarve
täpsustamiseks, aastase tööplaani koostamiseks ja vajadusel paranduste ning
muudatuste tegemiseks.
28
LRÜ+LKK+
MTÜ+Kumari Reisid
Loodus- ja linnugiidide täiendkoolitused
MTÜ
"Parima" konkursi välja töötamine ja elluviimine MTÜ
Loodusturismi foorum
EAS ja struktuurifondide (rahastamisvõimaluste) MTÜ+EAS
infopäevad turismiettevõtjatele
MTÜ
Seminarid turismitoodete arendamisest,
pakettimisest, turundamisest
29
Paraneb teadmine piirkonna toodetest ja
teiste ettevõtjate tegemistest, lisaks
loodusalane harimine. Kaasatakse Looduse
Omnibuss regulaarreiside korraldamiseks.
1-2 matkapäeva/aastas 40 osalejaga.
X
X
MTÜ+LKK+projektid+ osalejad Ühes suunas liikumine, teadmiste kasv,
X
teiste kogemustest õppimine, koostöö
10000 10000 10000
tõhustamine, ühise visiooni teke.
Tootearendus vastavalt EAS tegevustele. 2
tooteseminari/aastas 15 osalejaga.
Seminarid turismitoote arendamise
taotluse koostamiseks ja sisuliseks
nõustamiseks.
X
X
X
MTÜ+LKK+projektid+Lihula
Piirkonnas on rohkem kvalifitseeritud
5000 5000 5000 Rahvaülikool+Kumari Reisid
loodus- ja linnugiide, uute võimalike
giidide teke. 1 täiendkoolitus/aastas 15
osalejaga.
X
X
X
MTÜ
Suureneb teadlikkus Eesti turismi
olukorrast ning piirkonna positsioonist
Eestis, info rahastamisvõimaluste kohta.
Teavitus, info edastamine. 1
infopäev/aastas.
X
X
MTÜ+LKK+projektid+LT+PT
Teadmiste värskendamine ning
X
uuendamine, suhete loomine ja
30000 30000 30000
tugevdamine, piirkonna tutvustamine
meedias (välislektorid), kohaliku
kogukonna teavitamine turismi tegevustest
ja võimalustest. 1 foorum/aastas 50
osalejaga.
MTÜ+LKK+OV+projektid
Parimate (külaselts, ettevõtja, jne)
X
X
X
tunnustamine, toodete/teenuste kvaliteedi
15000 5000
5000
tõus. Iga-aastane traditsioon.
Tulemused, indikaatorid
Piirkonna terviklike turismitoodete arendamine ja tooteportfelli mitmekesistamine
1.1 Valdkond
Koolitus- ja arendustegevus
A tegevused
Täideviijad
2008 2009 2010 Võimalikud rahastusallikad
Tootetutvustusüritused (kohapeal- ringsõidud nn MTÜ
X
X
X
MTÜ+LT+PT+osalejad+
matkapäevad)
20000 20000 20000 projektid+muud piirkondlikud
koostöövormid
1. Eesmärk
Eesmärkidega seotud tegevussuunad ja tegevused aastateks 2008-2010
Infovahetus
Täideviijad
Kumari Reisid
1.2 Valdkond
A tegevused
Piirkondliku turismiinfopunkti tegevuse
rahastamine
MTÜ+OV
OV
MTÜ
Hooajaväliste ürituste rahastamine
Uute (hooajaliste) infopunktide “loomine”
E-mailing listi tööle rakendamine, foorumi
käivitamine
Analüüs ja strateegia hooaja pikendamise kohta
– olemasolevate tegevuste laiendamine
MTÜ
piirkonnale
MTÜ
Ümarlaudade korraldamine kohalikele
(maaomanikud, külaseltsid) ja nende kaasamine
otsustusprotsessidesse
MTÜ+LT+PT
Koolituskava väljatöötamine
välja MTÜ
Täideviijad
MTÜ
kontseptsiooni
B tegevused
Ettevõtjate ja töötajate koolitus – suund
turismile ja teenindusele
Turismitoodete
töötamine
MTÜ+LT+PT+EAS+LAK/PEAK
2009 2010 Võimalikud rahastusallikad
X
X
MTÜ+osalejad+projektid
5000 5000
MTÜ+LKK+projektid+LT+PT
X
5000
X
5000
X
MTÜ+ettevõtjad+projektid
5000
MTÜ+külaseltsid+projektid
X
5000
X
2000
MTÜ
X
OV+MTÜ
X
15000 15000
X
X
MTÜ+OV
X
30000 30000 40000
X
5000
X
X
X
MTÜ
42000 45000 45000
X
2008
X
5000
30
Piirkonna hooajalisuse mudeli
tasandamine, ettevõtjate arengu
soodustamine hooaja pikendamiseks.
Matsalu Loodusfilmide festival (käib
külakorda!). Igas vallas näidatakse
eelneva aasta võidufilm. 2010-ndaks on
tekkinud vähemalt 1 uus hooajaväline
üritus.
Muuseumid, raamatukogud hooajaliselt
infopunktidena. 2010-ndaks 3 uut
infopunkti.
Toimib regulaarne teavitamine ja
infovahetus. Infovõrgustiku laienemine.
Kogukonnateenustel põhinevad paketid:
loodusturism+pärandkultuur+maastikud.
Külalislahkuse ja teeninduskultuuri
tõstmine. 5 kokkusaamist keskmiselt 20
osalejaga/aastas.
Piirkonnas tervikliku info edastamine.
Efektiivne infovõrgustik.
Suureneb ettevõtjate teadlikkus turismist
ning turismiteenuste pakkumise
spetsiifikast ja kvaliteedist. Kvaliteetsem
teenus ja teenindus.
EASi turismiettevõtjate koolitusvajaduste
uuringu põhjal koostatakse 3 aasta peale
koolituskava, mis viiakse ellu ettevõtjatelt
saadud tagasiside alusel.
Tekivad terviklikud turismitooted (kellele,
mida, miks), olemasolevate turismitoodete
kvaliteet on paranenud. On teada
sihtrühmade ootused, vajadused.
Täideviijad
MTÜ
MTÜ+LKK
A tegevused
Külastaja uuringu läbiviimine
Koormustaluvuse uuringu läbiviimine
Piirkonna maine ja külastaja uuring. On
selgunud külastaja eesmärgid,
tarbimisharjumused, külastuse põhjused,
jne.
Seiratakse piirkonna õrnad ressurssid,
mille põhjal on võimalik piirkonna
koormust piirkonnasiseselt hajutada ja
saada täpne ülevaade külastajate hulgastmatkaradade loendurid (LKK).
Uuring- ülevaade ettevõtjate vajadustest,
soovidest, ootustest ja kitsaskohtadest.
Aluseks koolituskava väljatöötamiseks.
X
X
MTÜ+projektid
X
10000 10000 10000
X
3000
X
MTÜ
3000
MTÜ
Kodulehekülje reklaambänner LT ja PT
portaalides (võimalusel ka visitestonia-s)
X
3000
X
X
X
MTÜ+LT+PT (või
12000 12000 12000 LE)+ettevõtjad+projektid
X
X
X
MTÜ+LT+PT
MTÜ
Messil Tourest osalemine
Kodulehekülje arendamine ja pidev uuendamine MTÜ
X
X
X
40000 40000 40000
Eesti keelsete infokandjate/ turundusmaterjalide MTÜ
(trükis, kaart) koostamine ja välja andmine
MTÜ
MTÜ+projektid
2010 Võimalikud rahastusallikad
Piirkonna kaubamärgi tutvustamine (artiklid
ajalehtedes/ajakirjades)
2009
X
X
50000 15000
Turunduskontseptsiooni (brändingu)
MTÜ
väljatöötamine siseturu jaoks – Maa mere ääres
2008
Paraneb infovahetus.
31
Piirkond on tuntud, meediakajastus (1
artikkel).
Piirkonna seostamine Lääne-Eestiga,
piirkonna tuntuse ja külastajate arvu tõus.
Infokandjad iseseisvalt ja organiseeritult
matkajale (esindustrükis, lihtsam kaartvoldik), nende jagamine ning levitamine
TIP-ides ja TIK-ides.
Ühtne turunduskontseptsioon on välja
töötatud ning selle sõnumit on võimalik
jagada huvigruppidele. Piirkond on tuntum.
Piirkonna maine ja tuntus läbi brändingu
on kasvanud. Külastajate arvu tõus. 3
artiklit/aastas + vallalehtedes 1-2
artiklit/aastas.
Turundus siseturul
Täideviijad
MTÜ+LAK/PEAK+projektid
MTÜ+LKK
MTÜ+kolledzid+projektid
2.1. Valdkond
A tegevused
X
15000
2009
Piirkonna koordineeritud koostöö ja ühisturundus nii sise- kui ka välisturgudel
X
2008
X
45000
2. Eesmärk
Ettevõtjate seas uuringu läbiviimine (vt valdkond MTÜ
1.1)
Uuringud
1.3 Valdkond
MTÜ
Täideviijad
MTÜ
Turundus välisturul
Täideviijad
MTÜ
Eesti ajakirjanikele, reisikorraldajatele jm
asjasoalistele tutvustusreiside korraldamine
piirkonnas
B tegevused
Meenete (suveniiride) konkursi läbiviimine
2.2. Valdkond
A tegevused
Turunduskontseptisooni täiendamine välisturule
– Terra Maritima
MTÜ+EAS+Kumari
Reisid
3. Eesmärk
Loodus- ja välismessidel (nt Birdfair) osalemine
ja/või materjalide kaasaandmine
X
MTÜ+LKK+projektid
5000
MTÜ+LKK+projektid
MTÜ+projektid
MTÜ+külaseltsid+projektid
X
3000
MTÜ+LT+PT (või LE)+Kumari
Piirkond leiab ajakirjanduses rohkem
Reisid+ettevõtjad+projektid+E kajastamist ning tuntus kasvab (artiklid,
AS
pressiteated). 1 reis/3 aasta peale 15
osalejale.
Infokandjad iseseisvalt ja organiseeritult
matkajale (esindustrükis, lihtsam kaartvoldik), nende levitamine EAS-ile,
saatkondadele.
Suureneb teadlikkus ja huvi piirkonna
vastu spetsiifiliste huvigruppide seas.
Ühtne turunduskontseptsioon on välja
töötatud ning selle sõnumit on võimalik
jagada huvigruppidele. Piirkond on tuntum.
Meenete välja töötamine, ideekonkurssi
läbiviimine.
Suureneb teadlikkus ja huvi piirkonna
vastu spetsiifiliste huvigruppide seas. 2
ümalauda 10 osalejaga. Erialaliitude
kaasamise kontseptsioon.
Piirkond leiab ajakirjanduses rohkem
kajastamist ning tuntus kasvab
(loodusturismi teemalised artiklid). 1-3
reisi/3 aasta peale 35 osalejaga.
32
X
X
MTÜ
Paraneb infovahetus.
3000 3000
X
MTÜ+LT+PT (või LE)+ projektid Piirkonna loodusturismi ja vaba aja toode
X
on tuntud.
15000 20000
X
80000
X
X
X
30000 30000 30000
X
5000
2008 2009
X
X
50000 15000
2008 2009
X
X
10000 10000
X
MTÜ+LT+PT (või
X
30000 30000 LE)+ettevõtjad+projektid
X
5000
Piirkonna turismitoodete kättesaadavuse parandamine
MTÜ+LT+PT+EAS
Kodulehekülje arendamine ja pidev uuendamine MTÜ
Välismaa loodusajakirjanikele tutvustusreiside
korraldamine piirkonnas
Ajurünnaku korraldamine erialaliitude kaasamise MTÜ
kontseptsiooni koostamiseks ning kontseptsiooni
elluviimine
Inglise keelsete infokandjate/
MTÜ
turundusmaterjalide koostamine ja välja
andmine
MTÜ
Erialaliitude (turismiliit, -org, linnuorg)
kaasamine kontseptsiooni koostamiseks ning
kontseptsiooni elluviimine
OV+külaseltsid+
objektide valdajad
Turismiga kaasnevate mõjude optimeerimine
Turismi jätkusuutlik areng
Täideviijad
2008
MTÜ+LKK
Objektide (vaatamisväärsuste) korrastamiste
pingerea koostamine
4. Eesmärk
4.1. Valdkond
A tegevused
Piirkonna taluvuspiiri uuringu analüüs
X
5000
2009
X
5000
X
5000
2010 Võimalikud allikad
MTÜ+LKK+projektid
X
OV+külaseltsid+projektid
5000
MTÜ+projektid
X
X
X
5000 300000 300000
X
MTÜ
1000
Infrastruktuur
Täideviijad
MTÜ+OV
X
1000
3.2. Valdkond
A tegevused
Väike tugiinfrastruktuuri arendamise
tegevuskava koostamine ja elluviimine
X
1000
MTÜ+ettevõtjad
Külastajate tagasiside kogumine
X
X
X
MTÜ
5000 5000 5000
Informatsioon
Täideviijad
MTÜ
3.1. Valdkond
A tegevused
Kodulehekülje kaasajastamine ja hästitoimiva
elektroonilise turismiinfosüsteemi loomine
33
Taluvuspiirid, mille järgi saavad ettevõtjad
turismi loogiliselt arendada.
Prioriteetide nimekiri on olemas.
Potensiaalsed turismiobjektid on 30%
ulatuses tähistatud, korrastatud ja hästi
ligipääsetavad.
Olulisemate teelõikude, puhkekohtade,
WC-de, telkimisplatside jne asukohtade ja
vajaduste pingerida. Korrastatud
teelõigud, mis parandavad
vaatamisväärsuste kättesaadavust. On
olemas kohad, kus külalised saavad
peatuda ja puhata (puhke- ja
ujumiskohad). Kasvab külastajate arv ja
nende rahulolu. Tekib prioriteetide
nimekiri, projektiideed, olemasolevate
tähiste ja viitade jms andmestik.
Ideelahendus väike infrastruktuuri
põnevamaks muutmiseks.
Paraneb potentsiaalsete külastajate
teadlikkus piirkonna võimalustest ja
ressurssidest ning eil on võimalik ühest
allikast saada kogu vajalik info.
Väljatöötatud küsimustik, piirkonna
asjalistel on võimalik tagasisidest
järelduvalt teha otsuseid, mis parendavad
piirkonna toodet. Tagasiside kogumine
ettevõtja juures.
Loodusteadlikkuse tõstmine
X
OV
X
MTÜ+LKK+projektid
5000
Lühendid:
EAS
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Loodussäästlike töötubade korraldamine
Teadlikkuse tõstmine
X
X
MTÜ+külaseltsid+osalejad+
MTÜ+ettevõtjad+
X
külaseltsid
30000 30000 30000 projektid
5.2. Valdkond
Õppereiside korraldamine mujale Eestis
Kohalikud on kaasatud
otsustusprotsessidesse; teavitus ja
informeerimine läbi valla lehtede. 2
ümarlauda/aastas 20 osalejaga, 2 artiklit
igas vallalehes/aastas,
Ühised üritused/projektid, kaasatakse
mitmed lasteaiad ja koolid (erinevatest
kooliastmetest). Igast vallast 1
kool/lasteaed kaasatud.
Kokkulepe ühiste reeglite üle;
Infovoldikud, kodulehed. Kõik asjalised
hakkavad toimima reeglite järgi – väheneb
oht ületada piirkonna taluvuspiire. 2-3
ümarlauda reeglite välja töötamiseks, 1
infopäev/aastas.
Kõik piirkonna vallad käsitlevad
üldplaneeringus turismi- ja
puhkemajanduse infrastruktuuri, et see
vastaks piirkonna turismimajanduse
huvidele. Ülevaade-analüüs.
34
Kogukond on teadlik looduses viibimise
tavadest ja säästlikest käitumise
vajadustest. 1-3 õppereisi/aastas 40
osalejaga.
X
MTÜ+külaseltsid+osalejad+
Töötubade kaudu piirkonda külastajatele
LKK+MTÜ+ettevõtjad
X
kohaliku pärandi tutvustamine (pilliroog,
+külaseltsid+LRÜ
15000 15000 projektid
savi), tõuseb teadlikkus sh kogukonna
kaasatus. 1-2 töötuba/aastas 20
osalejaga.
KOKKU*: 493000 864000 729000 *- täpsed summad selguvad hinnapakkumiste põhjal
MTÜ+LKK+
haridusasutused+OV
Koostöö koolidega ja LKK-ga
X
X
MTÜ+OV+LKK+LRÜ+projektid
X
20000 20000 20000
5.1. Valdkond
Kaasamine ja koostöö
A tegevused
Täideviijad
X
X
MTÜ+LKK+OV+projektid
Kohaliku kogukonna kaasamine ja infovõrgustiku MTÜ
X
laiendamine
10000 10000 10000
X
5. Eesmärk
X
MTÜ+OV
X
5000
Ülevaate koostamine valdade üldplaneeringutes
turismi- ja puhkemajanduse kajastamiseks
X
5000
MTÜ+LKK
“Mängureeglite” väljatöötamine ja nende
tutvustamine avalikkusele
Läänemaa Arenduskeskus
MTÜ Lääne-Eesti Turism
Riiklik Looduskaitsekeskus Hiiu-Lääne regioon
Lihula Rahvaülikool
MTÜ Läänemaa Turism
MTÜ Terra Maritima
Omavalitsused
Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus
SA Pärnumaa Turism
LAK
LE
LKK
LRÜ
LT
MTÜ
OV
PEAK
PT
35
Piirkonna arengukava seotus
arengukavade ja -strateegiatega
riikliku
ning
regionaalsete
Eesti turismi arendamise riiklikuks dokumendiks on Riiklik turismiarengukava
aastateks 2007-2013. Maakonna tasandil on turismi alapeatükk olemas nii Pärnu
maakonna planeeringus kui ka Lääne maakonna arengustrateegias ning omavalitsuse
tasandil võib peaaegu kõikide käesoleva koostööpiirkonna lokaalsetes arengukavades
leida viiteid turismi- ja puhkemajanduse suurele potentsiaalile omavalitsuse
territooriumil.
Riikliku turismiarengukava järgi on Eesti turismi tugevuseks või konkurentsieeliseks
riigi kultuuri- ja looduspärand. Omanäolist, hästisäilinud arhitektuuri ja puhast
põhjamaist loodust saavad säästva arengu põhimõtteid järgides nautida nii tänased kui
tulevased turistid. Jätkuvalt kuuluvad Eesti peamiste turismiressursside hulka: pealinn
Tallinn; kultuuripärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused, mõisahooned,
rahvuslik
käsitöö,
pärimusmuusikafestivalid,
tavad
jne);
looduskeskkond
(maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad, pargid); Põhja- ja Ida-Eesti
(põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala looduskaitsealad,
mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale); Lääne-Eesti koos Saaremaa ja
Hiiumaaga
(maastik,
rannapuhkus,
sanatooriumid,
Pärnu);
Lõuna-Eesti
(kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja
vanausuliste etniline piirkond, Tartu); kaasaegsed ja jõudsalt arenevad spaa- ja
heaoluteenused; hea transpordiühendus lähiriikidega.
Eesti turismisektorit iseloomustavad ka mitmed kitsaskohad: Eesti vähene tuntus
reisisihtkohana; ühekülgsed turismitooted; sesoonsus; turistide kontsentreerumine
suuremate keskuste nagu Tallinn ja Pärnu ümber; turismiteenuste ebaühtlane
kvaliteet; ebapiisavad transpordivõimalused individuaalturistidele; vähene koostöö
avaliku, eraja kolmanda sektori vahel.
Perioodiks 2007-2013 on koostatud riiklike struktuurivahendite kasutamise
strateegia, millest lähtub kolm rakenduskava (Operational Programme):
1)
Inimressursi arendamise rakenduskava;
2)
Elukeskkonna arendamise rakenduskava;
3)
Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava.
Lääne maakonna arengustrateegias tuuakse välja maakonna peamised tugevused
turismi valdkonnas ning nendeks on puhas ja mitmekesine looduskeskkond (märgalad,
linnuriik, metsad, samblikud, rannad), väike ajaline kaugus Tallinnast, loodusturismi
ja
rekreatsiooni
suur
potentsiaal
ning
arhitektuurilisedja
kultuurilised
vaatamisväärsused ning üritused. Probleemidena tuuakse välja toodete vähesust
väljaspool traditsioonilist turismihooaega, toodete ebapiisavat kvaliteeti, vähest
infokättesaadavust, ebapiisavat transpordivõimalust individuaalturistidele, inim- ja
tööjõuressursi nappust ja Tallinna-kesksust (välisturistide puhul). Turismisektori
arenguvõimalusi piirab ka teenuste ebaühtlane kvaliteet ning kvalifitseeritud tööjõu
nappus, eriti maapiirkondades. Arengustrateegias leitakse, et maakond ei ole ära
kasutanud enda potentsiaali tuntuse ja maine kujundamisel – Läänemaa ja Haapsalu
turundamisel ja info levitamisel on palju kasutamata võimalusi (nt Läänemaa on
pesitsevate ja läbirändavate lindude poolest Euroopa liigirikkamaid paiku).
Pärnu maakonna planeeringus tuuakse turismi valdkonna peamisteks tugevustena
välja hea potentsiaal eriilmeliste turismitoodete arendamiseks – rikkalik kultuuripärand
ja traditsiooniline elulaad, vaheldusrikas maastik alates saartest ja mererannikust,
lõpetades sisemaa ürgmetsade ning läbipääsmatute rabadega, hulk maaelanikke on
heade võimetega tegutsemaks turismiettevõtjana (haritus, avatus, ettevõtlikkus),
turismimajandusega alustamine ei nõua alati koheseid suuremahulisi investeeringuid
36
tootmisvahenditesse ega toormesse (tootmisvahendid on juba eksisteerivad
vaatamisväärsused ja objektid, toode on kohalikul tasemel pakutav elamus tervikuna
ja tarbija tuleb ise toote juurde), turismiturul kasvab nõudlus veeta puhkus eemal
ülerahvastatud piirkondadest ja näha-kogeda reisides midagi tavaoludest ja keskkonnast erinevat ning ehedat, kasvab siseturism – suurlinnade elanike hulgas on
populaarne puhata maal ning välisturistid "avastavad" enda jaoks üha rohkem
väljapoole Tallinnat jäävat Eestit.
Arengut takistavate probleemidena tuuakse välja organisatsioonilised probleemid (eraja avaliku sektori nõrk koostöö, “tegijate” ebapiisav kompetentsus ning olematu
statistika), tootearendusega seotud kitsaskohad (sesoonsus, erasektorisisene koostöö
on nõrk, nišitoodete vähesus ning potentsiaalisete investorite halb informeeritus
võimalustest) ning turunduse puudujäägid (vähene ja kohati ebaefektiivne reklaam,
vähene PR-töö, puudulikud turu-uuringud).
Matsalu piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava rakendudes saab piirkond
anda oma panuse Eesti turismitoote mitmekesistamisse, Tallinna-kesksuse
vähendamisse ning ka investeeringute suurendamisesse väljaspool pealinna-regiooni.
Lisaks eelpool toodule peaks paranema ettevõtjate oskusteave ning suurenema
ettevõtjate arv turismi valdkonnas. Siseriikliku turismi valdkonnas aitab käesolev
arengukava viia ellu Eesti siseturismikontseptsiooni, mis jagab maa kolmeks – Põhja-,
Lõuna ja Lääne-Eestiks. Regiooni tasandil tõhustatakse arengukavades ja -stateegiates
välja toodud koostööd erinevate asjaliste vahel, töötatakse välja ühtne
turunduskontseptsioon (Maa mere ääres, Terra Maritima) ning suunatakse suurem
rõhk spetsiifiliste ja hooajaväliste toodete arendamisse. Lisaks sellele suunatakse
tähelepanu võimalikele infrastruktuuri arendamise projektidele – suurendades
piirkonna vaatamisväärsuste atraktiivsust ja kättesaadavust.
37
KASUTATUD KIRJANDUS
1) EAS Turismiarenduskeskus (2007) Eesti ja maailma turism 2006
[http://www.visitestonia.com/index.php?page=78] Perioodil november-detsember
2007
2) Eesti Atlas [htts://atlas.ibs.ee] Perioodil november-detsember 2007
3)
Eesti
riiklik
turismiarengukava
aastateks
2007-2013
(2006)
[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12755212] Perioodil november-detsember
2007
4) Euroopa Liidu Struktuurifondid
[http://www.struktuurifondid.ee/index.php?id=6475] 07.02.2008
5) European Travel Commission (2007) Tourism Trends for Europe [http://www.etccorporate.org/modules.php?name=Content&pa=showpage&pid=100&ac=5]
Perioodil november-detsember 2007
6) Godfrey, K., Clarke, J. (2002) The Tourism Development Handbook. A Practical
Approachto Planning and Marketing. Continuum:London, New York. 232 p.
7) Hanila vald. Kodulehekülg [http://www.hanila.ee] Perioodil november-detsember
2007
8) Koonga vald. Kodulehekülg [http://www.koongavald.ee] Perioodil novemberdetsember 2007
9) Lihula vald. Kodulehekülg [http://www.lihula.ee] Perioodil november-detsember
2007
10) Lääne Maavalitsus (2008) Rahvastik [http://www.lmv.ee/?id=26516] 07.02.2008
11)
Lääne
Maavalitsus
(1998)
Lääne
maakonna
[http://www.lmv.ee/?id=26313] Perioodil november-detsember 2007
planeering
12) Martna vald.
detsember 2007
november-
Kodulehekülg
[http://www.martna.ee/]
Perioodil
13) Mathieson, A., Wall, G. (1982) Tourism: Economic, Physical and Social Impacts.
Prentice Hall, 208 p.
14) Matsalu Rahvuspark (2007) Matsalu Rahvuspargi kaitsekorralduskava eelnõu
[http://www.matsalu.ee/?id=820]
15)
Pärnu
Maavalitsus
(1999)
Pärnu
maakonna
planeering
[http://www.mv.parnu.ee/index.php?id=75] Perioodil november-detsember 2007
16) Pärnu Maavalitsus (2008) Rahvastik [http://www.parnumaa.ee/index.php?id=290]
07.02.2008
17) Ridala vald. Kodulehekülg [http://www.ridala.ee] Perioodil november-detsember
2007
18) Statistikaamet (2008) Rahvaarv ja rahvastiku koosseis [http://pub.stat.ee]
07.02.2008
38
19) Talvi, T. (2001) Pool-looduslikud kooslused. Puisniidud, rannaniidud, loopealsed,
lamminiidud, puiskarjamaad, aruniidud. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus. Tartu, 26
lk.
20) Varbla vald. Kodulehekülg [http://www.varbla.ee] Perioodil november-detsember
2007
21) Ökoloogia leksikon (1992). Koostaja V. Masing, Eesti Entsüklopeediakirjastus
39
Lisa 1. Töörühmade liikmed
Altmann, Marii
Andreson, Nele
Hinsberg, Ain
Hirvela, Andres
Jürman, Anu-Lii
Kera, Ingrit
Källe, Margus
Kütt, Lehar
Lotman, Kaja
Mann, Marika
Peksar, Arno
Pikla, Evely
Ruuse, Valeri
Schmidt, Toomas
Seegar, Silver
Suur, Neeme
Tooman, Heli
Tõnisson, Sivar
Viipsi, Karin
Vilbas, Maire
Varbla vald, arengu- ja keskkonnanõunik
MTÜ Terra Maritima, juhataja
SA Pärnumaa Turism, juhatuse liige
Koonga vald, vallavanem
Lihula vald, vallavanem
MTÜ Läänemaa Turism, juhataja
Lihula vald, arendusnõunik
PEAK, juhataja (2002-2008)
LKK Hiiu-Lääne regioon, direktor
OÜ Kumari Reisid, juhataja
Hanila vald, vallavanem
HKHK loodusturismi tudeng, praktikant
Martna vald, vallavanem
Ridala vald, vallavanem
Koonga vald, asevallavanem
LAK, juhataja (2003-2008)
TÜPK, dotsent
Varbla vald, vallavanem
HKHK loodusturismi tudeng, praktikant
Ridala vald, haridus- ja kultuurinõunik
40
Kalastusalad
Linnuvaatlusala
Rand
Varbla,
Hanila
Varbla
Ridala
Ridala
Rannaküla, Kadaka, Mereäärse Varbla
Varbla
Matsi, Saulepi, Vaiste
Paadrema jõgi
Paatsalu-Pivarootsi rand
Kiideva
Põgari-Sassi
Jugassaare
Ridala
Hanila
Ridala
Tuhu soo
Haeska
Hanila
Martna
Varbla laidude ala
Kiideva
Puise poolsaar
Puise poolsaar
Haeska küla
Tuhu
Puhtu
Rannajõe küla
Paatsalu, Muriste,
Hõbesalu külad
Varbla
Raespa
Sõmeri ja
vaheline ala
Puhtu-Laelatu
Rannajõe
Paatsalu lahe rannik
Sõmeri-Raespa
ps.
Mereäärse ja Kadaka küla
Kuke küla
Topu lahe rannajoon
Puise poolsaar
Paatsalu küla
Rannaküla
Matsi küla
Asukoht
Varbla
Hanila
Varbla
Uisu-Kuke
Varbla laiud
Ridala
Ridala
Ridala
Topu rand
Pullapää
Puise rand
Varbla
Varbla
Varbla
Matsi rand
Varbla rand
Vald
Nimetus
Lisa 2. Koostööpiirkonna loodusressursside inventuur
x
x
x
x
x
4
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
3
Olulisus *
x
x
x
x
2
1
x
x
x
x
5
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
4
x
x
x
x
3
Kvaliteet**
x
2
1
3
3
3
3
2
2
2
3
3
3
2
2
3
3
3
3
2
3
2
3
3
Hinnang
ressursile
***
41
(Paadi)sadamad
Geoloogilised
moodustised
(pinnavormid)
Polümeeri sadam
Vidi sadam
Jaagosääre sadam
Matsi sadam
Virtsu kalasadam
Virtsu praamisadam
Rooglaiu sadam
Pullapää pankkallas
Näärikivid
Porimägi
Kirbla astang
Kolga luited
Koeri seljak
Pikavere-Ura karst
Mihkli-Salumägi
Pärdimägi
Vatla linnamäe neemik
Uisu pank
Mõisaküla pank
Salevere Salumägi
Topu laht
Kasari jõgi
Teenuse jõgi
Kasari jõgi
Liivi jõgi
Nimetus
Vald
Varbla
Varbla
Varbla
Hanila
Varbla
Hanila
Hanila
Ridala
Lihula
Lihula
Lihula
Varbla
Varbla
Koonga
Koonga
Koonga
Raespa
Kadaka
Matsi küla
Virtsu
Virtsu
Rannaküla
Pullapää neem
Metsküla
Saastna
Kirbla küla
Kolga oja kaldal
Koeri küla
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
3
Hanila
x
x
x
4
x
Mõisaküla
Salevere
Rumba, Seira, Kloostri
Keskküla küla
Kasari, Keskküla küla
Laiküla, Soo-otsa, Allikotsa
Asukoht
Hanila
Hanila
Hanila
Ridala
Lihula
Martna
Martna
Martna
Olulisus *
x
x
x
x
x
x
2
1
x
x
5
x
x
x
x
x
x
4
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
3
Kvaliteet**
x
x
x
2
1
3
3
3
1
2
3
2
2
2
3
2
3
3
2
2
2
2
3
3
2
2
3
Hinnang
ressursile
***
2
42
Matkarajad
Oidrema küla
Kurese küla
Ridala
Ridala
Ridala
Ridala
Koonga
Koonga
Koonga
Koonga
Haeska sadam
Puise sadam
Kiideva paadisadam
Jugassaare sadam
Oidrema-Mihkli-Soontagana
jalgrattarada
Soontagana-Kurese laudtee
Avaste soo suur õpperada
Avaste soo väike õpperada
Paralepa mets
Putkaste õpperada
Marimetsa matkarada
Kolga matkarada
Penijõe, Suitsu, Metsküla
Puhtu matkarada
Tuhu soo
Salevere Salumägi
Ridala
Martna
Martna
Varbla
Lihula
Hanila
Hanila
Hanila
Nedrema-Kalli puisniidu suur Koonga
õpperada
Nedrema-Kalli puisniidu väike Koonga
õpperada
Topu
x
Nedrema küla
Paralepa
Putkaste-Martna külad
Nõmme, Kaasiku külad
Kolga
Puhtu
Salevere
Tuhu
x
X
x
4
Nedrema küla
Kurese küla
Kurese küla
Puise poolsaar
Kiideva
Puise poolsaar
Haeska
Rohuküla
Saastna
Ridala
Lihula
Saastna uus ja vana sadam
Asukoht
Matsalu
Topu sadam
Lihula
Keemu
Rohuküla praami- ja jahisadam Ridala
Vald
Nimetus
X
x
x
x
x
x
x
x
3
3
3
3
3
3
3
3
3
3
2
x
x
x
X
x
x
3
2
3
3
2
3
3
3
3
1
x
2
3
x
x
3
Hinnang
ressursile
***
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
4
x
X
5
x
1
x
x
x
2
Kvaliteet**
x
x
x
x
x
x
3
x
Olulisus *
43
Mäed
Järved
Saared
Allikad
Potentsiaalsed
matkarajad
Koonga
Koonga
Koonga
Hanila
Hanila
Pärdimägi
Salumägi
Vatla linnamägi
Salevere Salumägi
Salevere
Vatla
Kurese küla
Kalli küla
Nedrema küla
Varbla
Hobulaiu
Metsaküla
Saastna
Salevere
Paadrema küla
Kõima, Paimvere, Tarva,
Oidrema, Tõitse, Kurese
külad
Kilgi küla
Rannajõe, Keskvere
Pullapää
Paralepa
Sõmeri, Raespa külad
Paatsalu küla
Kiideva-Puise
Tuuru
Asukoht
Jäänukjärved
Nedrema järv
Hanila
Ridala
Lihula
Lihula
Varbla
Hanila
Hanila
Koonga
Varbla
Varbla
Martna
Ridala
Ridala
Varbla
Varbla
Ridala
Ridala
Ridala
Vald
Nehatu LKA
Käomardi laht, Lõpe järv
Nehatu soojärved
Hobulaiu
Teorehe- järved
Sauemeri- järved
Varbla laiud
Laiud Hanila rannavees
Salevere Tohtriallikas
Paadrema ohvriallikas
Ohvriallikad
Kilgimetsa allikad
Rannamõisa jõeäär
Pullapää neem
Paralepa parkmets
Sõmeri-Raespa rannikumaastik
Illussaare kaitsemets ja kallas
Altmõisa matkarada
Kiideva-Puise loodusrada
Lauri-Antsu loodusmatkarada
Nimetus
4
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
3
Olulisus *
x
x
x
x
x
x
x
2
x
x
1
x
x
x
x
x
5
x
x
x
x
4
x
x
x
x
x
x
x
x
3
Kvaliteet**
x
x
x
2
x
x
x
x
1
3
2
3
3
3
2
2
3
1
1
3
2
3
2
2
2
2
2
2
3
1
3
2
Hinnang
ressursile
***
3
44
Jõed
Piknikuala
Rahvuspark
Koonga
Koonga
Soontagana Maalinn
Nedremaa-Kalli puisniit
Lihula,
Martna
Martna
Hanila
Varbla
Varbla
Lihula
Martna
Varbla
Koonga
Hanila
Ridala
Rannamõisa, Liivi, Teenuse
Tuudi
(Suitsu),
Vanamõisa, Lihula
Allika, Penijõgi
Kasari + Vigala
Jõeoja oja
Paadrema jõgi
Kolga oja
Puhkekohad
Puhkekohad
Puhkekohad
Puhkekohad
Puhkekohad
Puhkekohad
Kiideva koduloomuuseum
Ridala
Ridala
Hanila
Kinksi küla
Nina Talu
Hanila
Lihula
Lihula
Vald
Matsalu Rahvuspark
Hanila muuseum
Lihula linnusemägi
Kirbla mägi
Nimetus
Kiideva küla
Puise küla
Nedrema küla
Kurese küla
Kinksi küla
Hanila
Kirbla
Asukoht
x
x
4
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
3
Olulisus *
x
x
x
2
x
1
x
x
x
x
x
x
x
x
5
x
x
x
x
x
x
x
x
4
x
x
x
x
x
3
Kvaliteet**
2
1
1
1
3
3
3
3
2
2
2
2
2
2
3
3
3
3
3
2
3
3
2
Hinnang
ressursile
***
45
Vaated
Suusanõlvad
Koonga
Varbla
Varbla
Varbla
Varbla
Varbla
Hanila
Hanila
Hanila
Hanila
Lihula
Lihula
Hanila
Vald
Lihula
Kirbla-Kloostri maanteelt Kasari Lihula
jõe luhale
Lihula
Tuudi-Saastna teelt
Ahelkülale ja alvarile
Lihula
Kloostri küla – vaade
Matsalu lahele
Lihula linnusemägi
Lihula
Koonga
Kurese küla kiviaiad
Kirbla mägi
Koonga
Salumägi
Koonga
Pikavere küla kiviaiad
Soontagana Maalinna vaatetorn Koonga
Kalli-Nedrema puisniit
Paagi säär
Jaagosääre
Sõmeri-Raespa rannik
Matsi sadam
Illuste ps. tipp
Tuhu soo matkaraja vaatetorn
Vatla linnamägi
Salevere Salumägi
Uisu pank
Lihula linnusemägi
Kirbla mägi
Vatla linnamägi
Nimetus
x
Kloostri
1
x
x
x
x
x
x
x
x
x
2
Petaaluse
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
3
x
4
Pagasi
Lihula
Kirbla
Kurese küla
Kurese küla
Mereäärse küla
Paatsalu küla
Tuhu MKA
Salevere
Asukoht
Olulisus *
x
x
x
x
5
x
x
x
x
x
x
4
x
x
x
x
x
x
x
x
x
3
Kvaliteet**
x
x
x
2
1
1
1
1
2
3
3
3
3
3
3
3
3
3
3
1
3
3
3
2
2
2
Hinnang
ressursile
***
3
46
1. Rändrahnud
Rehe kivi
Varbla suurkivi
Ridala
Ridala
Ridala
Ridala
Ridala
Ridala
mõisa Martna
Martna
Lihula
Vald
Koonga
Varbla
Varbla
Varbla
Varbla
Varbla
Varbla
Varbla
Hanila
Hanila
Hanila
Hanila
Haapsalu Ridala
Nõmmeküla rahapajakivi
Koeri rändrahnud
Aadu suurkivi
Õhu ohvrikivi
Ohvrikivi Pühakivi
Vaiste Ohvrikivi
Soomadise rändrahn
Massu liukivi
Ussikivi
Jaagu-Mihkli hiiekivi
Pullapää
vaade
panoraamile
Topu rand
Põgari-Sassi
Kiideva
Puise nina
Jugassaare
Haeska
Väike-Rõude
vaateplatvorm
Rannajõe vaatlustorn
Meelva teeristist Matsalu lahele
Nimetus
Paimvere
Tamba küla
Allika küla
Koeri küla
Rannaküla
Õhu küla
Saare küla
Vaiste küla
Massu
Massu
Hanila
Ridase
Pullapää
Topu
Põgari-Sassi
Kiideva
Puise
Jugassaare
Haeska
Väike-Rõude
Rannajõe
Lihula-Hälvati
Asukoht
x
4
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
3
Olulisus *
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
2
1
x
x
x
x
x
5
x
x
x
x
x
x
x
4
Kvaliteet**
x
3
x
x
x
x
x
x
x
x
2
x
1
2
3
3
2
3
2
2
1
1
2
1
2
3
2
3
3
3
2
1
3
3
47
Hinnang
ressursile
***
2
3. Kaitsealad
2. Pargid
Koonga
Koonga
Koonga
Lihula
Lihula
Martna
Martna
Ridala
Oidrema park
Koonga mõisa park
Mihkli pastoraadi park
Vanamõisa mõisa park
Matsalu mõisa park
Suure-Lähtru mõisa park
Väike-Rõude mõisa park
Mäemõisa park
Uuemõisa
Panga
Väike-Rõude
Suure-Lähtru
Seira küla
Mihkli küla
Koonga küla
Oidrema küla
Kõima küla
Tõusi küla
Veltsa küla
Paatsalu küla
Varbla küla
Vatla
Lihula,
Koonga
Koonga
Kurese ja Ura MKA; Naissoo,
Mihkli, Karinõmme, Nedrema,
Madissaare LKA
Koonga
Koonga
Hanila, Lihula, Koonga
Hanila
Lihula MKA
Avaste LKA
Nätsi-Võlla LKA
Tuhu MKA
Puhtu-Laelatu LKA
Nehatu LKA
Hanila
Ridala
Koonga
Kõima park
Uuemõisa park
Koonga
Varbla
Varbla
Varbla
Mõtsu park
Veltsa park
Illuste mõisa park
Varbla mõisa park
Hanila
Kurese
Koonga
Vanapagana kivi
Vatla mõisapark
Asukoht
Vald
Nimetus
x
4
x
x
x
4
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
5
x
1
x
x
x
2
x
x
x
x
3
Kvaliteet**
x
x
x
x
x
x
3
Olulisus *
x
x
x
2
1
2
3
2
3
3
3
3
3
3
3
1
1
3
3
3
3
3
3
3
3
2
Hinnang
ressursile
***
48
5. Looduslikud
kooslused
4. Üksikobjektid
Koonga
Koonga
Koonga
Pikavere küla ja kiviaiad
Panga tamm
Uduna tamm
Sööni-Möldri tamm
Hanila
Varbla
Laelatu ja Puhtu
Sõmeri-Raespa rannikuala
Koonga tammik
Koonga
Koonga
Lõpre tamm
Koonga
Ridala
Ungru tammed
Mihkli tammik
Ridala
Muriste tamm
Naissoo tammik
Lihula
Varbla
Karusselja pärn
Koonga
Koonga
Puhtu tamm ja mänd
Lihula
Hanila
Laane tammed
Lihunsi kivi
Hanila
Kopli tammed
Mihkli kiriku pärnad
Hanila
Hanila
Tammari tammed
Martna
Hanila
Polli kadakad
Varbla
Varbla
Vald
Paadrema looduskaitseala
Marimetsa looduskaitseala
Varbla laidude kaitseala
Nimetus
Mihkli küla
Kõima küla
Piisu küla
Puise
Ungru
Muriste
Kloostri
Hälvati küla
Mihkli küla
Kalli küla
Paimvere küla
Karinõmme küla
Pikavere küla
Puhtu LKA
Voose
Karuse
Nehatu LKA
Kaasiku, Nõmme
Asukoht
x
x
x
x
x
x
x
x
x
4
x
x
x
x
x
x
x
x
x
1
3
3
3
3
x
x
x
3
3
3
3
3
3
3
3
1
2
3
3
3
x
2
x
x
3
3
x
x
4
Hinnang
ressursile
***
3
x
x
x
x
5
x
1
x
x
x
2
Kvaliteet**
x
x
x
x
3
Olulisus *
49
Lihula
Lihula
Lihula
Lihula
Ridala
Lihunsi mägi
Järise-Poanse maastik
Kirikuküla maastik
Tuhu küla suured kadakad
Uuemõisa tammik
4
x
x
3
x
x
x
x
2
1
x
5
4
x
x
3
Kvaliteet**
x
x
x
2
1
2
1
2
2
2
2
Hinnang
ressursile
***
50
*
4 - riikliku tähtsusega; 3 - üks vähestest sellistest atraktsioonidest; 2 – keskmine; 1- palju sarnaseid vaatamisväärsusi
** 5 – suurepärane; 4- hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – puudulik
*** 3 - ressursid, mis on unikaalsed ning mille kvaliteet on üle keskmise; 2 - ressursid, mis on keskpärased; 1 - ressursid, mille kvaliteet
on alla keskmise ning mida hetkel ei saa külastajatele välja pakkuda.
Uuemõisa
Tuhu
Kirikuküla
Hälvati küla
Lihula-Hälvati
Lihula
Lihula raba
Asukoht
Mereäärse
Vald
Mereäärse küla vääriselupaigad Varbla
Nimetus
Olulisus *
Paadisõit
Linnuvaatlusala
Hanila
Lihula
Laelatu
Nina talu (paadireisid)
Kiideva sadam (paadireisid)
Teenuse jõgi
Matsalu laht
Kasari jõgi
Paatsalu puhkekeskus
(paadilaenutus)
Martna
Varbla
Varbla
Ridala
Ridala
Martna
Lihula
Lihula
Varbla
Varbla
Ridala
Ridala
Ridala
Ridala
mõisa Martna
Ranna motell (paadilaenutus)
Kiideva
Jugassaare
Põgari-Sassi
Haeska
Väike-Rõude
vaateplatvorm
Rannajõe vaatlustorn
Paatsalu-Pivarootsi rannik
Varbla laiud
Raespa-Sõmeri ps.
Varbla
Hanila
Puhtu
Matsalu RP
Vald
Nimetus
Puise poolsaar
Kiideva
Lihula, Martna, Ridala
Kasari, Kirbla, Seira
Mereäärse küla
Kiideva
Puise poolsaar
Puise poolsaar
Haeska
Väike-Rõude
Rannajõe
Paatsalu, Hõbesalu,
Muriste külad
Mereäärse, Kadaka küla
Matsi, Saulepi, Raespa
külad
Puhtu poolsaar
Asukoht
Lisa 3. Koostööpiirkonna aktiivsete tegevuste inventuur
x
x
x
x
x
4
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
3
Olulisus *
x
x
x
x
2
1
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
5
x
x
x
x
4
x
x
3
Kvaliteet**
x
2
1
3
3
2
3
2
3
3
3
3
3
3
1
3
2
3
3
3
3
3
Hinnang
ressursile
***
51
Laagriplats,
telkimine
Haeska seltsimaja
Lauri-Antsu turismitalu
Mihkli külalistemaja
Nina turismitalu
Tooraku külalistemaja
Kirsioja talu
Koonga
Kalli-Nedrema puisniit
Ridala
Ridala
Ridala
Ridala
Ridala
Martna
Koonga
Varbla
Varbla
Varbla
Varbla
Hanila
Hanila
Ridala
Ridala
Ridala
Ridala
Ridala
Ridala
Saare hostel
Soontagana maalinn
Ranna motell
Matsi rand
Kinksi küla
Voosemetsa talu
Reisid Väinamerel
Pullapää sadam
(paadireisid)
Mihkli Külalistemaja
(paadireisid)
Pullapää
Topu sadam
Tooraku turismitalu
Ridala
Vald
Ridala
Nimetus
Jugassaare sadam
(paadilaenutus, paadireisid)
Haeska
Kiviküla
Mäeküla
Puise poolsaar
Pusku
Jõesse küla
Nedrema küla
Saare küla
Kurese küla
Paatsalu
Rannaküla
Matsi küla
Kinksi küla
Voose
Kiideva, Haapsalu
Pullapää neem
Kiviküla
Mäeküla
Pullapää
Topu
Tooraku
Puise poolsaar
Asukoht
4
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
3
Olulisus *
x
x
x
2
1
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
5
x
x
x
x
x
x
x
x
4
x
x
x
3
Kvaliteet**
2
1
3
3
3
3
3
2
2
3
3
3
3
3
2
2
2
2
3
3
3
3
3
3
Hinnang
ressursile
***
52
Kalastamine
Varbla
Varbla,
Hanila
Hanila
Lihula
Ridala
Ridala
Ridala
Martna
Lihula,
Martna
Varbla
Ridala
Ridala
Ridala
Ridala
Vald
Rannamõisa, Liivi, Teenuse jõed Martna
Lihula
Kasari jõgi
Varbla
Matsi sadam
Varbla
Jaagosääre sadam
Varbla
Vidi sadam
Varbla
Polümeeri sadam
Paadrema jõgi
Laelatu
Lihula lasteaed
Uuemõisa lastemänguväljak
Asuküla mänguväljak
Jõõdre mänguväljak
Martna lasteaed
Kasari-Vigala jõgi
Kanuusõit
Laste
mänguväljak
Süstasõit
Pullapää
Altmõisa külalistemaja
Topu puhkemaja
Nimetus
x
x
x
x
x
3
x
Raespa
x
x
x
x
x
x
x
x
4
x
x
x
x
x
5
x
1
Kvaliteet**
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
2
Kadaka
x
x
x
x
3
x
4
Matsi küla
Paatsalu
Lihula
Uuemõisa
Asuküla
Jõõdre
Martna
Paatsalu
Pullapää
Kiideva
Tuuru
Topu
Asukoht
Olulisus *
x
x
x
x
2
1
3
3
3
2
2
2
1
2
2
2
2
2
2
2
3
3
2
3
3
3
Hinnang
ressursile
***
53
Ujumine
Suusatamine
Jahipidamine
Ratsutamine
Golf
Loodusmatkad
Martna
Hanila
Lihula
Koonga
Varbla
Ridala
Ridala
Martna
Hanila
Lihula
Ridala
Vald
Keemu sadam
Tuudi jõe pais
Kasari jõgi
Pikavere tiik
Paagi rand
Matsi rand
Kasari jõgi
Uisu panga rand
Lihula linnusemägi
Kirbla mägi
Lihula
Lihula
Lihula
Koonga
Varbla
Varbla
Martna
Hanila
Lihula
Lihula
Käbi Külalistemaja (jahiturismi Ridala
korraldamine)
Hanila
Vatla linnamäe
Martna jahinduspiirkond
Hanila jahinduspiirkond
Lihula ja Tuudi jahipiirkond
Koonga ja Lõpe jahipiirkond
Varbla riigijahipiirkond
Mini loomaaed
Ridala tall
Mägede talu
Kinksi
Topi talu
Haapsalu Golfiväljak
Nimetus
Asukoht
Alaküla
200 m sildadest ülesvoolu;
Matsalu
Mereäärse küla
Matsi küla
Herjava
Vilkla
Vilkla
Keskvere
Kinksi küla
Seira (Rootsi)
Valgevälja
igas vallas mitmes kohas
4
x
x
x
x
x
x
3
Olulisus *
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
2
x
x
1
x
5
x
x
x
x
x
x
4
x
x
x
x
x
x
x
3
Kvaliteet**
x
x
x
2
x
x
x
1
2
2
1
2
2
3
1
1
2
3
2
2
2
2
3
3
3
1
2
2
3
Hinnang
ressursile
***
54
Koonga matk
Rakser Marimetsa Cup
Uuemõisa jalgrattatee
EuroVelo
EuroVelo
Lihula ja Kasari
välisväljakud
kooli
Koonga kooli staadion
Koonga kooli saal
Vatla kooli võimla
Virtsu
2
võrkpalli
jalgpalliplats
2. Spordisaalid, platsid
Virtsu kooli võimla
1. Rattasõit
muu
Topu
Laomäe
Tooraku
Pullapää
Puise rand
Suitsu onnid
Näärikivid
Nimetus
Koonga
Koonga
Hanila
Hanila
puust Lihula
ja
1 Hanila
Martna,
Ridala
Ridala
Hanila
Varbla
Ridala
Ridala
Ridala
Ridala
Ridala
Lihula
Lihula
Vald
Lihula, Kasari
Koonga
Koonga
Vatla
Virtsu
Virtsu
Oidrema-PangamägiTarva-Veltsa-MihkliSoontagana
üle maakonna
Uuemõisa, Rohuküla
Pivarootsi-Laelatu-Virtsu
Audru-Tõstamaa-Nurmsi
Topu
Varni
Tooraku
Pullapää
Puise
Kirikuküla
Metsküla
Asukoht
4
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
3
Olulisus *
x
x
x
x
x
x
2
x
x
1
5
x
x
x
x
x
x
x
x
x
4
x
x
x
x
x
x
x
x
x
3
Kvaliteet**
2
1
3
3
2
2
2
2
2
3
3
3
3
3
3
3
3
3
2
2
Hinnang
ressursile
***
55
3. Saalid
Ridala
Ridala
Martna
Martna
Martna
Martna
Varbla
Lihula
Lihula
Lihula
Lihula
Vald
Tooraku turismitalu (võrkpalli- Ridala
ja spordiplatsid)
Hanila
Kõmsi rahvamaja
Hanila
Vatla rahvamaja
Lihula
Lihula Kultuurimaja
Lihula
Lihula mõisa saal
Lihula
KuMa saal
Lihula
Metsküla rahvamaja
Varbla
Saulepi rahvamaja
Varbla
Varbla rahvamaja
Varbla
Paadrema rahvamaja
Martna
Martna lasteaia saal
Kadaniku spordiplats
Ridala spordisaal
Rõude kooli saal
Martna kaarhall
Martna koolistaadioni plats
Martna kooli võimla
Varbla kooli võimla
Lihula kooli spordisaal
Kirbla võrk-, korvpalliplats
Tuudi külaplats (võrk-, korvpall)
Võrkpalliplats
Nimetus
x
Varbla
Martna
Paadrema
x
Kulli
Metsküla
x
x
Lihula
x
x
3
x
4
Lihula
Vatla
Kõmsi
Tooraku turismitalu
Panga
Rõude
Martna
Martna
Martna
Varbla
Kirbla
Tuudi
Särtsu baar
Asukoht
Olulisus *
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
2
1
x
x
5
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
4
x
x
x
x
x
x
x
3
Kvaliteet**
x
2
x
1
2
3
3
3
2
3
1
3
2
2
2
2
3
2
2
2
2
3
2
2
2
2
Hinnang
ressursile
***
56
Ridala
Koonga
Vald
Uuemõisa
Lõpe
Asukoht
4
x
x
3
2
1
x
5
x
4
3
Kvaliteet**
2
1
3
3
Hinnang
ressursile
***
57
*
Uuemõisa Valge saal
Lõpe klubi saal
Nimetus
Olulisus *
Vald
Näitused
Kirbla, Lihula, Poanse, Järise, Lihula
Petaaluse,
Tuudi,
Parivere,
Alaküla, Kelu
Martna
Martna,
Putkaste,
Kirna,
Vanaküla, Keskvere, Keravere,
Kabeli, Rõude, Laiküla, Kasari
Ridala
Tubri maalinn
Ridala
Asulakohad I at
Ridala
Asulakohad II at
Hanila
Virtsu koduloomuuseum
Hanila
Hanila muuseum
Varbla
Varbla muuseum
Martna
Suure-Lähtru mõisa muuseum
Lihula
Lihula kultuurimaja
Lihula
Lihula KuMa
Lihula
Lihula mõis
Ridala
Esivere,
Hanila,
Karuse, Hanila
Kaseküla (IV at ema), Kiska,
Kõmsi, Linnuse, Lõo, Massu,
Nehatu,
Nurmis,
Pajumaa,
Varajane asustus Rame, Salevere, Vatla
Asulakohad II at
Koonga
Nimetus
Kiideva
x
x
Suure-Lähtru
x
x
x
Raheste
x
x
Virtsu
Hanila
x
x
x
x
2
Ahli, Mägari
x
3
x
4
Jõõdre, Vilkla
Ura,
Hõbeda,
Kõima,
Rabavere,
Salevere,
Kurese, Mihkli külad
Asukoht
Olulisus *
x
1
Lisa 4. Koostööpiirkonna ajalooliste ja kultuuriliste ressursside inventuur
x
5
x
x
x
x
x
x
x
x
4
x
x
3
Kvaliteet**
x
x
x
2
1
3
2
3
3
2
3
3
2
2
2
2
1
2
2
2
Hinnang
ressursile
***
58
Mälestusmärgid
Ajalooline
raudtee
Kuulsad
ajaloolised
ehitised
Hanila
Karuse rdtjm
Kumari kivi
Schilleri mälestuskivi
Hanila
Hanila
Kiltsi
Ridala
Nõukogude Liidu lennuväli
Puhtu
Puhtu
Karuse
Lihula
Jaani kõrts (XIX saj alevi kõrts) Lihula
x
x
x
x
x
x
Kelu
x
x
Vanamõisa (Seira)
Jaagu talu (terviklikult säilinud
XIX-XX saj talukompleks)
Lihula
Lihula
Vanamõisa kivisild
Lihula, Rumba, Tuudi
raudteejaamahooned (30ndate
raudtee arhitektuur)
Lihula
Lihula
Rapla-Virtsu raudtee ase
x
x
x
x
x
x
x
X
x
x
x
Varbla
3
x
x
x
x
x
x
x
x
4
x
Varbla
x
5
x
1
x
x
x
2
x
3
x
x
Kasari
x
4
x
Pikavere küla
Karuse
Hanila
Vatla
Asukoht
Kvaliteet**
Koonga
Koonga
Koonga
Koonga
Hanila
Hanila
Hanila
Hanila
Vald
Kasari vana sild
Paadremaa kirik
Varbla kirik
Mihkli kirik
Pikavere palvemaja
Soontagana maalinn
Kõima, Koonga mõisad
Karuse kirik
Hanila kirik
Massu mõis
Vatla mõis
Nimetus
Olulisus *
x
2
1
2
2
3
2
2
3
3
3
3
3
3
3
3
3
3
2
2
2
2
3
Hinnang
ressursile
***
59
Kaevandus
Lihula
Paekivi karjäär
Kurese
ja
paemurrud
Ridala
Ridala
Hanila
Ridala
Ridala
Ridala
Martna
Ridala
Mihkli-Salumäe Koonga
Valgevälja karjäär
Kurevere karjäär
Babtistide mälestuskivi
Kumari mälestuskivi
C.Kreeki mälestuskivi
Vabadussõja mälestussammas
Aleksander III ausammas
Lihula, Kirbla ja Tuudi 19411945
sõja
vene
sõdurite
mälestuskivid
1941
hävituspataljoni
poolt Lihula
hukatud Vanamõisa meeste
mälestuskivi
Lihula
Budbergide hauakamber
Kumari kivi
Lihula
Koonga
Saksa sõjavangide haud
Vabadussõja mälestusmärk
Koonga
Varbla
Varbla
Vald
Kristjan Palusalu mälestuskivi
Vabadussõja mälestussammas
Karl Ristikivi mälestuskivi
Nimetus
Pusku
Valgevälja
Ungru jõe ääres
Puise poolsaar
Saanika
Martna
Pullapää neem
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
2
Seira (Vanamõisa)
x
x
x
x
x
3
x
4
Kasari koolimaja juures
Kirbla
Kiisamaa küla
Varbla keskus
Mihkli kalmistu
Varbla keskus
Asukoht
Olulisus *
x
1
x
5
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
4
x
x
x
x
3
Kvaliteet**
x
x
2
1
3
3
2
2
3
2
2
2
1
1
1
3
1
3
3
3
Hinnang
ressursile
***
3
60
Teater
Varemed
Muuseumid
Ridala
Martna
Lihula
Lihula
Hanila
Koonga
Varbla
Vald
mõis
Martna
Martna
varemed Martna
Väike-Lähtru kirik (torn auklik) Martna
Ridala
Ungru-Lossi varemed
Ridala
Kiltsi mõis
Ridala
Vene Õigeusu kirik
Koonga
Kurese sumbküla
Hanila
Polli Talu Loominguline Keskus
Lihula Kultuurimaja
Lihula
Maalse mõisa varemed
Ehmja mõisa varemed
Jõesse
mõisa
(kloostriga seotud)
Väike-Rõude
juurdepääs)
(puudub Martna
Vanamõis
mõis
(põletatud Lihula
1905.a., parun Budberg oli
ainuke mõisnik, kes 1905.a.
sündmustes tapeti)
Lihula
Lihula õigeusu kirik
Suure-Lähtru mõisa muuseum
Matsalu Looduskeskus
Lihula muuseum
Jürna talu muuseum
Hanila muuseum
Varbla muuseum
Nimetus
Kurese
x
x
x
Sinalepa
x
x
x
x
x
x
3
x
x
4
Ungru
Kiltsi
Väike-Lähtru
Ehmja
Ehmja
Jõesse
Rõude
Vanamõisa
Kiideva
Suure-Lähtru
Penijõe
Võitra küla
Hanila
Raheste küla
Asukoht
Olulisus *
x
x
x
2
x
x
x
x
x
1
x
x
x
5
3
3
3
3
x
x
x
x
x
x
x
x
3
2
2
3
3
1
1
2
2
1
1
1
3
2
x
1
x
x
2
3
x
x
3
Hinnang
ressursile
***
x
x
x
4
Kvaliteet**
61
2. miljööalad
1. üksikobjektid
muu
Vatla
linnamäe Hanila
Hanila
Martna
Vald
Lihula
Martna
Martna
Koonga
Lihula
Ridala
Keskvere küla
Puise nina
Pullapää poolsaar
Martna
Ridala
Ridala
Pikavere küla
Soontagana maalinn ja Kurese Koonga
pärandmaastikud
Ridala
Haeska ja Kiideva külad
Lihula linna hoonestus
Paralepa tuletornid
Breti kivid
Ridala
Kirikuküla
vanad
põllud Lihula
(ringikujulised väga vanad siiani
kasutatavad põllud)
Ridala
Põgari palvemaja
Pihama kõrts
Vanaküla kiviaiad
Ohtla mõisa laut
Saastna kivitee
Lihula
Kivikalmed Kasekülas, Karusel Hanila
ja Kõmsil
Kurese
põlispõllud,
ringvall- Koonga
linnus, muinasasula
Varbla
Saulepi palvemaja
Varbla
Karl Ristikivi ema Liisu haud
Kultusekivid
ümbruses
Muistsed põllud
Saueaugu Teatritalu
Nimetus
Keskvere
Puise poolsaar
Haeska ja Kiideva
Pikavere
Tallinna mnt
Paralepa
Ridala
Põgari-Sassi küla
Kirikuküla
Meelva
Vanaküla
Ohtla
Lihula, Hanila
Paadrema kiriku surnuaed
Kurese
Kulli
Vatla
Hanila, Kõmsi külad
Ohtla
Asukoht
x
x
4
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
3
Olulisus *
x
x
x
x
x
2
x
x
1
x
5
x
x
x
x
x
x
4
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
3
Kvaliteet**
x
2
x
1
3
3
3
3
3
3
3
3
3
3
3
2
3
3
3
2
3
2
1
1
3
Hinnang
ressursile
***
62
Koonga
Koonga
Keblaste mõis
Oidrema mõis
Haeska mõis
Kiideva mõis
Uuemõisa mõisa peahoone
Keskvere mõis
Putkaste mõis
Suure-Lähtru mõis
Lihula mõis
Matsalu mõis
Ridala
Ridala
Ridala
Martna
Martna
Martna
Lihula
Lihula
Lihula
Koonga
Kõima mõisa peahoone
Penijõe mõis
Koonga
Varbla
Varbla
Varbla
Hanila
Saulepi mõis
Koonga mõisa peahoone
Illuste mõis
Uue-Varbla mõis
Vatla mõis
Massu mõis
Hanila
Hanila
Vald
Haeska
Kiideva
Uuemõisa
Keskvere
Putkaste
Suure-Lähtru
Matsalu
Penijõe
Oidrema
Mihkli küla
Kõima küla
Raespa küla
Koonga küla
Paatsalu küla
Raheste küla
Vatla
Massu
Virtsu
Asukoht
4
x
x
x
x
x
x
x
x
3
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
2
1
x
5
x
x
x
x
x
x
4
x
x
x
x
3
Kvaliteet**
x
x
x
x
2
x
x
x
1
3
3
3
3
1
3
2
1
2
3
3
2
2
1
3
3
2
2
1
Hinnang
ressursile
***
63
*
3. mõisad
Virtsu mõis
Nimetus
Olulisus *
Ridala
Hanila
Hanila
Varbla
Koonga
Virtsu Merepäevad
Mihkli laat (3.-s nädalavahetus Koonga
juulis)
Koonga
Kihelkonna päevad
Varbla
Varbla suvi
Lihula
Lihula päevad (august)
Hanila
Hanila muuseumis
Hanila
Kinksi hobupäevad
Ridala
Külapäevad
Hanila
Küla tänav
Kevadlaat
Käsitööpäev
Ise tehtud-hästi tehtud
Vald
Hanila
Matsalu
loodusfilmifestival Lihula
(september)
Festivalid ja
Ridala
kontserdid
Altmõisa maasikapidu
Ridala
Haapsalu viiulifestival
Lihula
Metsküla
Kronu
(rahvalik
ratsaspordivõistlus)
Võidusõidud (auto,
Varbla
hobused)
Külakross
Elavad ajaloolised
festivalid
Rahvuslikud
üritused
Käsitöölaadad
Mihkli laat
Põllumajandusmess Hanila Maapäev
Nimetus
x
x
x
Uuemõisa Valge Saal
Metsküla
Saulepi, Raheste
x
X
x
x
x
x
x
3
x
x
4
Olulisus *
Altmõisa Külalistemaja
Virtsu
Koht muutuv
Kinksi
Hanila
üle valla
iga aasta uus koht
Mihkli küla
Altmõisa
Külalistemaja
Maasikapidu
Kõmsi
Kõmsi
Varbla mõis
Mihkli
Kõmsi
Asukoht
Lisa 5. Koostööpiirkonna ürituste inventuur
x
x
x
x
x
x
2
1
x
x
x
X
x
x
5
x
x
x
x
x
4
x
x
x
x
x
x
x
3
Kvaliteet**
2
1
2
3
3
3
3
3
3
2
2
3
3
3
3
3
2
2
3
3
Hinnang
ressursile
***
2
64
Lihula
Koonga mängud (valdade
vahelised)
Külasid tutvustav suveprojekt
Külade kokkutulekud
1
x
x
x
x
5
x
x
x
4
x
x
3
2
1
2
3
2
3
2
3
3
Ridala
Koonga
Koonga
Martna
Külast-külla
Libisevalt külades
Libisevalt külades
Martna
koht muutub
x
x
x
x
x
x
x
x
x
3
2
2
3
3
3
x
x
x
2
Ridala,
Martna
x
x
x
x
x
3
3
Lauri-Antsu maadel
Panga-Parila tee
Virtsu Merepäevadel
merepäevade ajal
Kiltsi lennuväli
Uuemõisa park
4
Hinnang
ressursile
***
Lihula
Ridala
Ridala
Hanila
Koonga
Varbla
Ridala
Ridala
Asukoht
Kvaliteet**
65
*
Muu
Temaatilised naisseltsiüritused
Kreeka-rooma maadlus (noorte
vabariiklikud võistlused)
Orienteerumise perepäev
Rattaralli (Rakser)
Lihula valla spordipäev (juuli)
Külade mängud
Ridala jüriööjooks
Võrkpalliturniir
Spordisündmused Võrkpalliturniir
Vald
päevade Lihula
Ameerika autode kiiruskatsed
Ridala ratsu
Rahvaralli
raames
Nimetus
Olulisus *
Puhkeküla ja -laager
Hostel
Telkimisplats
Külalistemaja
Motell
Hotell
MAJUTUS
Paatsalu Puhkeküla
Pivarootsi lastelaager
Pullapää puhkekeskus
Hanila
Ridala
21+
Varbla
Hanila
Ridala
Varbla
Varbla
Ridala
Varbla
Ridala
Ridala
Varbla
Varbla
Koonga
Koonga
Ridala
34+
24
+(11 Ridala
lisakohta)
22
Ridala
Varemurru puhkekeskus 344
448
Pärlselja lastelaager
HKHK õpilaskodu
Saare hostel
Kirsioja telkimisplats
Pikseke kämping
Ranna motell
Paatsalu Puhkeküla
Soontagana ja Nedrema
puisniit
Pärdimäe telkimisplats
Tooraku Turismitalu
Käbi Külalistemaja
Altmõisa Külalistemaja
Virtsu Külalistemaja
15
Varbla
2 Lihula
Kohtade arv Vald
Luige Villa ja Luige Villa 34+
suvetuba
külalistemaja
50
Ranna motell
Nimetus
Paatsalu
Pivarootsi
Pullapää
Matsi küla
Matsi küla
Uuemõisa
Saare küla
Jõesse küla
Pärdi mägi
Pusku küla
Mäeküla
Herjava küla
Tuuru küla
Virtsu
Rannaküla
Lihula
Asukoht
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
5
x
x
x
x
4
Kvaliteet*
x
x
x
x
x
3
Lisa 6. Koostööpiirkonna turismispetsiifilise ja toetavate teenuste inventuur
x
2
1
66
Söökla
TOITLUSTUS
Pikseke kämping
Karavan
Ridala
Hanila
Hanila
Koonga
8
14
24
12
Aiamaja
HKHK restoran, söökla
Sadama kohvik
Pappa Pizza
Ridala
Ridala
Ridala
Ridala
Martna
lasteaed 50
Martna
(ettetellimisel)
Varbla
Lihula
Hanila
Hanila
Ridala
Martna
28
Ridala
5+
Ridala
Varbla
20
kool 50
söökla
Ridala
20
Lihula
Hanila
30
Kohtade arv Vald
Martna
(ettetellmisel)
Varbla
kooli
(ettetellimisel)
Lihula kooli söökla
Sadama kohvik
Voosemetsa
Pikseke kämping
Lauri-Antsu
ökoturismitalu
Saarma puhkemaja
Kägi talu
Oidrema Mõis
Kõrtsi talu
Pivarootsi mõis
Tuulingu puhkemaja
Topu puhkemaja
Kämping
Kodumajutus
Puhkemaja
Pivarootsi tuulik
Nimetus
Uuemõisa
Uuemõisa
Rohuküla
Uuemõisa Keskus
Martna
Martna
Varbla
Virtsu
Kiviküla
Rannaküla
Oidrema
Kuke küla
Asukoht
x
x
x
x
x
x
5
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
4
Kvaliteet*
x
x
x
x
3
2
1
67
**
Muu
Baar
mõis 30-50
Martna
20
Martna
Ridala
Lihula
Lihula
Lihula
Lihula
Hanila
Varbla
Koonga
20
30
Kohtade arv Vald
5 – suurepärane; 4- hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – puudulik
Suure-Lähtru
(ettetellimisel)
Trahter Birgit
Kasari baar
Tuudi baar
Särts
Seitoni baar
Virtsu Külalistemaja
Ankru baar
Koonga baar
Nimetus
Suure-Lähtru
Lihula
Tuudi
Lihula
Martna
Virtsu
Varbla küla
Koonga
Asukoht
x
x
5
x
x
4
Kvaliteet*
x
x
x
x
3
x
2
1
68
Toiduainete pood
Suveniiripood
Antiigi/käsitöö pood
OSTMISVÕIMALUSED
Ridala
Ridala
Ridala
Lihula käsitööpood
Haeska seltsimaja
Rohuküla suveniiri kiosk
Rannarahva kultuuriselts
Kõmsi kauplus
Konsum
Makros
Rõude kauplus
Martna kauplus
Oonga AjaO
Virtsu AjaO
Lihula
Lihula
Martna
Martna
Martna
Hanila
Lihula
Lihula
Rõude
Martna
Oonga
Virtsu
Virtsu
Kõmsi
Hanila
Vatla kauplus
Virtsu Kaubahall
Vatla
Hanila
Hanila
Varbla küla, Tõusi küla
Varbla
FIE Taavi Ojala poed (2)
Koonga
Varbla küla, Saulepi
küla, Tõusi küla
Lõpe
Oidrema
poed Varbla
Koonga
Koonga
Kiideva küla
Virtsu
Lihula, Tallinna mnt
Koonga 2 poodi
Pärnu Majandusühistu
(3)
Lõpel 2 poodi
Oidrema pood
Koonga
Ridala
Lihula
Virtsu lillepood
Kiideva käsitöökamber
Hanila
Lihula mõis
x
x
x
x
x
x
x
x
Väike Salong
Lihula
x
Lihula
Antiigi äri
x
Varbla
Varbla muuseum
x
4
Saulepi külaselts
x
5
Kvaliteet*
Varbla
Virtsu
Asukoht
Hanila
Vald
Virtsu lillepood- suveniir
Nimetus
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
3
2
1
69
Pangad
Autoparandus
Bensiinijaam
Ridala
Ridala
Lihula
Uuemõisa
Uuemõisa alevik
Uuemõisa alevik
Uuemõisa alevik
Uuemõisa alevik
Ridala
Ridala
Virtsu
Uuemõisa alevik
Paralepa
Uuemõisa Keskus
Sinalepa
Panga
Parila küla
Uuemõisa alevik
Kirbla, Tuudi
Lihula
Asukoht
Hanila
Ridala
Ridala
Ridala
Ridala
Ridala
Ridala
Lihula
Lihula
Vald
Uuemõisa
autoparandus Ridala
Burmakin Vadim FIE)
Koonga
Koonga Tehnoülevaatus
Lihula
mitu eraettevõtjat
Lihula
Eesti Ühispank ja Hansapank
Ridala
Eesti Ühispank ja Hansapank
Uuemõisa Autokeskus
OÜ Tradilo
Lukoil
Statoil
Lukoil
Alexela
Männiku toidupood
HTÜ
Sinalepa kpl
OÜ Estragon Sinalepa kauplus
HTÜ Parila kauplus
MAKROS
Toidupood
Kõmurõõm (2 poodi)
Nimetus
x
x
x
x
x
x
x
x
5
x
x
x
x
x
x
4
Kvaliteet*
x
x
3
2
1
70
Virtsu apteek
4. apteek
Martna apteek
Lihula apteek
Uuemõisa apteek
Koonga apteek
Massaazikabinet
Martna päevakeskus
Uuemõisa ilusalong
Virtsu juuksur
Asuküla,
raamatukogud
Virtsu
Uuemõisa Keskus
Martna
Uuemõisa alevik
Virtsu
Koonga
Uuemõisa alevik
Lihula Tallinna mnt
Martna
Ridala
Martna
Ridala
Hanila
Koonga
Ridala
Lihula
Martna
Asukoht
Hanila
Sinalepa Ridala
Uuemõisa raamatukogu
Ridala
Martna
Martna
Martna
Varbla
Metsküla Lihula
Lihula
Lihula
Koonga Koonga
Oonga, Rõude raamatukogud
Martna päevakeskus
Martna raamatukogu
Vald
Virtsu Hanila
Saulepi, Varbla raamatukogud
Kirbla,
Tuudi,
raamatukogud
Lihula kultuurimaja
Lihula raamatukogu
Lõpe
ja
raamatukogud
Vatla,
Kõmsi,
raamatukogud
3. massaaž
2. juuksur
1. raamatukoguinterneti kasutamise
võimalus
MUU
Nimetus
x
x
5
x
x
x
x
4
Kvaliteet*
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
3
x
2
1
71
**
Martna, Rõude postkontorid
Uuemõisa postkontor
Panga, Ridala postkontorid
Varbla, Saulepi postkontorid
Lihula postkontor
Kirbla postkontor
Virtsu
Lihula
Asukoht
Hanila
Martna
Hanila
Hanila
Varbla
Lihula
Lihula
Koonga
Martna
Ridala
Ridala
Varbla
Lihula
Lihula
Koonga
Virtsu Hanila
Koonga, Lõpe postkontorid
Kõmsi,
Vatla,
postkontorid
Siller
Kondiitriäri
Martna arstipunkt
Vatla arstipunkt
Kõmsi arstipunkt
Varbla arstipunkt
Tervisehoiukeskus
Päästekomando
Koonga arstipunkt
Virtsu arstipunkt
Hanila
Vald
5 – suurepärane; 4- hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – puudulik
7. postkontor
6. pagar-kondiiter
5. arstiabi
Nimetus
x
5
x
x
x
x
x
4
Kvaliteet*
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
3
2
1
72
Piirkonna turismialane
(aasta)konverents
Lihula Rahvaülikool +
Matsalu RP + sihtasutus
Infovahetus ja arenduskava rakendus
Loodusgiidide
(täiend)koolitus
1.2 Valdkond
Tegevused
Täideviijad
Valdadevahelise pikaajalise
koostöölepingu sõlmimine
turismi- ja puhkemajanduse
valdkonnas
OV
Ettevõtjad + sihtasutus
EASi infopäev
turismiettevõtjatele
1. Koostööleping
100% 2. 2006.a. septembrist MTÜ
Tulemus Selgitus
73
1. On läbi viidud erinevate teemadega koolitusi loodusgiididele läbi projektide- 2006
100% juuni/september 14+15in; 2007 märts 12in)
1. Korraldatud infopäevade info on edastatud ettevõtjatele, spetsiaalset infopäeva
100% piirkonnas pole tehtud, pole olnud vajalik
Ettevõtjad + sihtasutus*
1. Ei ole leitud rahastust, et teha kohapeal seminare- pigem teavitus MTÜ poolt
2. Ettevõtjad on ise leidnud võimalusi üle-eestilistest koolitustest osa võtta (nt LT poolt
30% organiseeritud tootearenduskoolitus)
1. On läbi viidud erinevaid koolitusi: toidukoolitused (2007 aprill Altmõisas 16in; 2007 juuni
Puise Ninal 18in), paketeerimine (2007 jaanuar Lihulas 15in)
2. Ei ole leitud rahastust, et teha mahukamat turunduskoolitust, mis on ka üks vajalik
koolitusvaldkond
3. Teenindusalane koolitus on siiski pigem ettevõtja enda rida!- vajaka on jäänud
90% ettevõtjate informeerimine nt EAS koolitustoetuste kohta
Ettevõtjate ja töötajate
koolitus- suund turismile ja
teenindusele
Seminarid loodussõbralike
Ettevõtjad + OV +
turismitoodete arendamisest turismispetsialistid
Tootetutvustusüritused
(kohapeal- ringsõidud) nn
matkapäevad
OV + ettevõtjad +
Matsalu RP
OV
Tegevused
Tulemus Selgitus
1. Ei ole leitud rahastust, et teha suurejoonelisi (rahvusvahelisi) konverentse
2. Kumari Reisid- linnuturismi seminar (2005 sügis ja 27.11.2007 ca 50in)
50% 3. On toimunud seminare läbi projektide (EAS- turismiturundusseminar 5.juuli 2007, 23in)
100% 1. On ellu viidud 2 matkapäeva (Koonga- 2006, 30in; Varbla/Hanila- 2007, 36in), mille
raames on räägitud säästva turismi probleemidest, mis osaliselt katab ka eelmise punkti
vajadused
Koolitus- ja arendustegevus
Täideviijad
1.1 Valdkond
Välja on töötatud tegevuskava hooaja pikendamise võimaluste kohta
Piirkonnas on läbi viidud vähemalt üks põhjalik turismialane uuring
Aastaks 2007 on loodud ja toimib piirkonna turismiasjaliste võrgustik “infolisti” ja regulaarsete kokkusaamiste näol
•
•
Piirkonnas viiakse aastas läbi vähemalt 2 ühist turismialast infopäeva ja 1 turismialast koolitust
•
Piirkonna ühtse toote arendamine ja tooteportfelli mitmekesistamine
Eesmärk - indikaatorid •
1. Siht
Lisa 7. Eesmärkidega seotud tegevussuunad ja tegevused aastateks 2004-2007 (analüüsi tabel)
Ettevõtjad, EAS,
sihtasutus
Koostööpartnerite
andmebaasi koostamine
Uuringud
1. Ellu viidud koolitused ongi uuringute põhjal korraldatud, ideid oleks veelgi, mida
100% järgnevaks teha, rahastus on alati probleemiks
1. Ei ole leitud rahastust (va ettevõtjate enda küsitlused), kuid on oluline, et ellu viia
20% (2008.a. planeeritud tegevus)
Tulemus Selgitus
100% 1. Toimib, rahaline toetus TIP-le
100% 1. Koostööpartnerite kontaktid olemas, suhted loodud
1. Ei ole leitud rahastust (va Lihula valla toetus MFF-ile)
20% 2. Ettevõtjad arendavad ise (2008.a. planeeritud tegevus- MFF toetus)
1. Ei ole leitud rahastust
0% 2. Ettevõtjad arendavad ise
0% 1. Ei ole vajadust ja mõtet, ei kasutataks!
1. Koostööpartnerite koosolekud on toimunud Lihula vallas
2. Ettevõtjate koosolengud on toimunud vallast valda (2007- veebruar Altmõisas 21in;
märtsis Toorakul 16in; Pivarootsi mõis, tuulik ja lastelaager 15in + EPL ajakirjanik; augustis
100% Suure-Lähtrus 15in; detsembris Lihula mõisas 19in)
Turundus siseturul
Täideviijad
2.1. Valdkond
Tegevused
Tulemus Selgitus
Toimib piirkonna professionaalne turundamine (püsiv ja süsteemne)
•
74
•
Piirkonda on hakatud käsitlema ühtse turismi- ja puhkemajanduse ruumina ning välja on töötatud piirkonna
kaubamärk.
Piirkonna ühine turundus nii sise- kui ka välisturul
Eesmärk - indikaatorid
2. Siht
Tegevused
Täideviijad
Uuringu läbiviimine piirkonna
külastajate ja
potentsiaalsete külastajate
seas
Sihtasutus + ettevõtjad
Ettevõtjate seas uuringu
läbiviimine – mille põhjal
töötakse välja infopäevade
ja koolituste kava
1.3 Valdkond
Piirkondliku turismiinfopunkti OV + ettevõtjad +
loomine
Matsalu RP + sihtasutus
OV + ettevõtted
Hooajaväliste ürituste
toetamine
Infopäevade 2 korda aastas
(käivad külakorda vallast
LKA administratsioon +
valda)
OV + ettevõtjad
Sihtasutus + Matsalu RP
Listi [email protected]
+ OV + ettevõtjad + RMK
tööle rakendamine
+ MTÜ Haapsalu Turism
Tegevuskava hooaja
pikendamise kohta –
olemasolevate tegevuste
laiendamine piirkonnale
Konkurss + sihtasutus
Ettevõtjad, EAS,
sihtasutus
Piirkonna kaubamärgi
väljatöötamine
Infokandjate/
turundusmaterjalide
koostamine ja välja
andmine
Toote kättesaadavuse parandamine
Turismiobjektid on tähistatud, korrastatud ja hästi ligipääsetavad
Avaldatakse vähemalt 2 turismialast infokandjat
•
•
Turistidele on kättesaadav kogu piirkonna külastuseks vajalik info
•
75
1. Ei ole leitud rahastust (kuna on väga kulukas), kuigi võiks teha koostööd maakonna
katustega
70% 2. Kumari Reisid on toonud välisajakirjanikke Eestisse ja Läänemaale
100% 1. On olemas mahukas trükis (EST/ENG), oleks vaja rohkem erinevaid infokandjaid
3. Siht
ettevõtjad, EAS,
Sihtasutus
Ettevõtjad + RP
administratsioon + OV +
sihtasutus
1. Konkreetseid koostöö võimalusi pole, läbi teiste inimeste liigub info lõpuks inimesteni,
20% kes on seotud erialaliitudega (nt linnugiidid)
Ettevõtjad, Matsalu RP,
sihtasutus
Koostöö erialaliitudega
Infokandjate/
turundusmaterjalide
koostamine ja välja andmine
Ajakirjanikele,
reisikorraldajatele ja TIKi
töötajatele tutvustusreiside
1. Ei ole leitud rahastust- turunduskontseptsioon nõuab rohkem rahalisi vahendeid
30% brändingule ja turundusele. Turunduskontseptsiooni lähtealus on olemas- toode loodus.
Ettevõtjad, sihtasutus,
Matsalu RP, ettevõtjad
Turunduskontseptisooni
täiendamine välisturule –
Terra Maritima
Tulemus Selgitus
Turundus välisturul
Täideviijad
Tegevused
1. On osaletud messil Tourest kahel korral (2006 ja 2007), kaasa on tulnud 4-5 ettevõtjat,
materjale saadavad 6-8 ettevõtjat
80% 2. Ehe laata ei ole peetud vajalikuks- ettevõtjakesksem
1. Ei ole leitud rahastust (va Maavalitsuse rahastusel toimunud reisid), kuigi võiks teha
koostööd maakonna katustega
2. Piirkonna reklaam läbi esinemiste erinevatel seminaridel (piirkonna tutvustus Lahemaa,
Lääne-Virumaa, Alatskivi, Pärnumaa jne ettevõtjatele, arendajatele)
3. Kontakt EPL ajakirjanikuga, kes on kohapeal käinud ja meie piirkonda ja tegemisi
50% kajastanud (Eesti Päevalehes ja Vikerraadios)
100% 1. On olemas mahukas trükis (EST/ENG), oleks vaja rohkem erinevaid infokandjaid
100% 1. Olemas
1. Ei ole leitud rahastust- turunduskontseptsioon nõuab rohkem rahalisi vahendeid
30% brändingule ja turundusele. Turunduskontseptsiooni lähtealus on olemas- toode loodus.
2.2. Valdkond
Ettevõtjad + RP
administratsioon + OV +
sihtasutus
Ajakirjanikele,
reisikorraldajatele ja TIKi
töötajatele tutvustusreiside
Messidel osalemine: TourEst
ning Siseturismi- ja
ettevõtjad, EAS, OV-te
käsitöölaat Ehe Eesti
projekt, sihtasutus
Omavalitsused, Matsalu
RP, ettevõtjad, sihtasutus
Turunduskontseptsiooni
väljatöötamine siseturu
jaoks – Maa mere ääres
Sihtasutus , OV,
külaseltsid
Teelõikude, puhkekohtade,
WC-de jne ehitamine ja
korrastamine
4. Siht
•
76
Kõigil piirkonna valdadel on olemas üldplaneering, kus käsitletakse täpsemalt turismi- ja puhkemajanduse infrastruktuuri
•
Välja on töötatud eetilised mängureeglid (“hea käitumise” reeglistik): kohalikule ettevõtjale, loodusressursi valdajale,
kohalikule elanikule, turistidele-puhkajatele, omavalitsustele.
Turismiga kaasnevate mõjude optimeerimine
70% 1. Eraldi peatükki pole, kuid on olemas
70% 1. Objekte on vallad (külaseltsid) ise korrastanud
30% 1. 13 puhkekohta rajatud
30% 1. Pingeridade koostamine sammhaaval tegevuste haaval
Sihtasutus, Matsalu RP,
ettevõtjad, külaseltsid
Objektide
(vaatamisväärsuste)
OV, külaseltsid, objektide
korrastamine
valdajad, sihtasutus
Turismi- ja puhkemajanduse
infrastruktuuri käsitlemine
valdade üldplaneeringutes
OV
10% 1. Teiste ürituste raames on tehtud riigistruktuuridega lobby tööd
OV + ettevõtjad
Tulemus Selgitus
1. Ettevõtjad ei ole koostööaltid TIKidega
50% 2. Lihula TIPi juurutamisega probleemist jagu saamine
Lobby-töö riigikogus
Olulisemate teelõikude
väljaselgitamine,
puhkekohtade, WC-de jne
asukohtade ja vajaduse
pingerea koostamine
Ettevõtjad, sihtasutus,
TIK’d
Ettevõtjate koostöö TIKdega, uutest toodetest
teavitamine
1. Ei ole välja töötatud, kuna ei toimiks. Tagasisidet tuleks pigem ettevõtjate juures küsida
0% (2008.a. tegevus)
Infrastruktuur
Sihtasutus
Külastajate tagasiside
kogumine kodulehekülje
kaudu
1. On olemas, kuid vajab uuendamist ja võibolla struktuuri muudatust (ülesehitus pole
60% kliendisõbralik)
Tulemus Selgitus
Täideviijad
+ Matsalu RP
Lõpptarbijale mõeldud
turismialase andmebaasi
koostamine Matsalu
leheküljel (majutus,
teenused,
vaatamisväärsused) –
Tegevused
Täideviijad
Tegevused
3.2. Valdkond
Informatsioon
3.1. Valdkond
OV, kaitsealad, ettevõtjad
OV, kaitsealad,
ettevõtjad, sihtasutus,
TIK-d
OV + kaitsealad
“Mängureeglite”
väljatöötamine
“Mängureeglite”
tutvustamine/teavitamine
avalikkusele
Temaatiliste
teemaplaneeringute
koostamine
Piirkonna taluvuspiiri uuring Sihtasutus + OV +
ning selle välja arvutamine kaitsealad
Täideviijad
Tegevused
20 1. Matsiranna puhkeala osaüldplaneering on olemas
100% 1. Leiab rakendust läbi infotahvlite
1. Loodussäästlik käitumine on välja töötatud/juurutatud LKK-l
90% 2. Teabepäevi ei ole tehtud
0% 1. Ei ole leitud rahastust
Tulemus Selgitus
Turismi jätkusuutlik areng
4.1. Valdkond
77
Lisa 8. Trendid Euroopa turismis
Euroopa Turismikomisjoni (European Travel Commission) poolt koostatud uuringus
“Trendid Euroopa turismis” on välja toodud suur hulk suundumusi, mis mõjutavad
lähitulevikus regiooni turismi- ja puhkemajanduse arendamist (European Travel
Commission 2006). Nõudlust ja pakkumist mõjutavad muutused demograafilises
situatsioonis, inimeste haridustasemes ja elustiilis ning vaba aja ja reisikogemuse kasv.
Lisaks neile on oma mõju turismimajandusele ka infotehnoloogilistel arengutel,
transpordisektori arengul, sihtkohtade vastutustundel jätkusuutlikkuse pärast ning üha
kasvav vajadus kindlustada sihtkohtades nii kohalike elaniku kui ka külastajate
turvalisus ja ohutus. Järgnevalt mõnest olulisemast suundumusest lähemalt.
Demograafilistest muutustest peab jätkuvalt tähelepanu pöörama vanemaealiste
inimeste arvu kasvule. See toob endaga kaasa trendi, kus seeniorreisijate nõudlus
turismiteenuste järele kasvab kiiremini kui keskmine turismiteenuste nõudlus. Viimane
tähendab suuremat nõudlust kvaliteetse, mugava ja turvalise reisiteenuse järele.
Seeniorreisijatega on võimalik tasandada sihtkohtade hooajalisuse mudelit, kuna nemad
on valmis reisima ka üleminekuhooajal, st Eesti puhul kevadel ja sügisel, kui ilmad ei ole
väga soojad ning kui turiste on sihtkohtades vähem.
Üha enam tuleks tähelepanu pöörata noortele. Kasvavad sissetulekud,
üksikmajapidamiste tõus ja uued sotsiaalsed stuktuurid soosivad sotsiaal- ja tööalaseid
võrgustikke, mis paneb noored vanuses 16-35 rohkem reisima.
Toimuvad muutused ka perekonna struktuuris, kus on üha vähem kahe vanema ja
kahe lapsega perekondi. Tänu globaliseerumisele, on paljud perekonnad oma
kodukohast kolinud teise riiki, mis mõjutab reisimist sõprade ja sugulaste juurde.
Aja rohkus versus raha rohkus. Vanemaealised reisijad, kel on pensionile jäädes
rohkelt aega, kuna neil ei ole piiranguid ja nad saavad reisida, mil tahavad, mõjutavad
hooajaväliste toodete-teenuste nõudlust-tarbimist. Töötavale inimesele on jällegi aeg
väga oluline. Seega vabaaja puudus tähendab nõudlust kvaliteetsema teenuse järele
ning võimalust kulutada rohkem raha, et aega kokku hoida. Antud trend tõstab
eriteenuste ning mugavate ostlemisvõimaluste nõudlust.
Kasvab trend lühemate reiside järele ja seda just eelpool toodud aja puuduse tõttu.
Suureneb nõudlus rohkemate toodete-teenuste ja elamuste, ürituste ning
vaatamisväärsuste järele. Üha enam võetakse aasta jooksul mitmeid lühikesi puhkusi,
mis annavad võimaluse arendada hooajaväliseid toodeid-teenuseid.
Aja puudus on loonud uue trendi – nõudlus millegi erilise, nö “elureiside”, järele.
Tihti kasutatakse ühe reisikomponendina võimalust reisijal ise midagi teha, ennast
arendada – pikamaa käimised, jalgrattasõidud, toiduvalmistamine, käsitöö, kaugete
maade külastamine. Tekib elamusturism, milles turistid arendavad oma oskusi ja
sihtkohad täiendavad elamuspakette.
Oluliseks suundumuseks on inimeste terviseteadlikkuse kasv. Ebatervislikuna
tunduvaid sihtkohti välditakse, kasvab aktiivse puhkuse populaarsus (eriti seiklusturism)
ning suureneb nõudlus heaolu- (wellness) ja spaatoodete järele. Tervisetootede kasv
omakorda tõstab huvi kultuuriturismi ja eripakkumiste vastu, mida tuleks pakkuda ühtse
paketina.
Külastajate kasvav reisikogemus mõjutab samuti turismiturgu – inimesed on
teadlikumad oma vajadustest ja õigustest ning see omakorda suurendab kriitilist
suhtumist kvaliteeti ning hinna-kvaliteedi suhtesse. Alternatiivsed vaba aja ja raha
kulutamise võimalused (internet ja muu meelelahutus) suurendavad konkurentsi
78
sihtkohtade vahel – sihtkohad, mis ei vasta üldiselt aktsepteeritavatele standarditele
kannatavad nõudluse languse tõttu. Kogenumad turistid omavad ka kriitilisemat
suhtumist võlts-toodetesse ning eelistavad autentseid tooteid, mis pakuvad
suuremat emotsionaalset rahulolu. Regioonid, mis suudavad pakkuda terviklikku
kontseptsiooni, on eelisolukorras ja nõudlus selliste sihtkohtade järele kasvab. Kuna
turism areneb, on toimunud reisikogemuste puhul välismõju tegurite (demograafiline,
kliima)
nihkumine
sisemiste
mõjude
(enese
arendamine,
elamus)
poole.
Reisikogemustest saadav impluss paneb inimesi rohkem reisima ja nad muutuvad
karjäärireisijateks, nõudes üha rohkem uusi ja sügavamaid kogemusi. Otsitakse mitte
ainult autentseid tooteid, vaid ka ehedaid ja algupäraseid teenuseid.
Staatus on inimeste jaoks üha vähem tähtis. Uuringute järgi suureneb nõudlus
väikesemahuliste majutusasutuste järele (väikesed autentsed turismitalud ja
peremajutused). Teenuste pakkujad peavad tooma turule täiesti uusi (niši) tooteid,
teenuseid ja kontseptsioone, mis eristavad neid teistest juba turul olevatest pakkujatest.
Sellega seoses kasvab vajadus teenustepakkujate spetsialiseerumise järele.
Kasvab ka külastajate mure looduskeskkonna pärast, mis turismis väljendub
nõudluses loodussõbralike toodete-teenuste ning rikkumata sihtkohtade järele.
Ohutus on jätkuvalt külastajate mure. Terrorismiaktid, regionaalsed sõjad ja
looduskatastroofid omavad väga suurt mõju inimeste igapäevaelule, suurendades
vajadust turvalisuse tunde järele.
Kasvab klientide keskmine haridustase, mis omakorda tähendab suuremat huvi
kunsti, kultuuri ja ajaloo järele – suureneb nõudlus spetsiaaltoodete järele ning
prognoositakse nõudluse kasvu Kesk-, Ida-Euroopa ja Aasia sihtkohtade järele. Kuid
kultuuriturismi trend on nihkumas erihuvist üldisemaks. Sellest tulenevalt peab hakkama
kultuuri, vabaaega ja meelelahutust kombineerima (pakettima).
Reisimine pole enam luksus, vaid on osa elustiilist. Viimase minuti reisiotsused, eriti
lühireiside puhul, saavad valdavaks.
Lisaks eelpool toodud teguritele mõjutavad nõudlust ja pakkumist infotehnoloogilised
arengud ning just interneti olulisuse kasv nii informatsiooni otsimisel kui ka
turismitoodete ostmisel. Sihtkoha turundamisel tuleb suurt tähelepanu pöörata eturundusele, sh hästitoimivale kodulehele. Teisalt otsivad külastajad konkreetsete
toodete kohta väga põhjalikku informatsiooni – pealiskaudsed leheküljed pigem
hirmutavad
potentsiaalsed
külastajad
eemale
kui
ärgitavad
edasisele
informatsiooniotsingule. Interneti kõrval tuleks tähelepanu pöörata ka mobiilside,
digi TV ja GPS (Global Positioning Systems) võimalustele.
79

Lisa - Riigi Teataja

Transcription

Similar documents

Pärnu maakonna veeäärsete asumite tulevik.

Lk. 283-286