headest10 inspiration and story book (in english and estonian)

Transcription

10 AASTAT
Õ
ppisin,
et pean
näitama oma
emotsioone.
Häid
emotsioone.
Peamine
sõnum, mis
laager minusse
jättis – kõik on
võimalik!
W
or me it
was clearly
a life lesson.
I don’t care
what I learned
technically,
but I know for
sure that this
experience will
be so important
in future
situations.
hen I
first
started the
project I
was shy, but
since then
I am very
open and
also less
shy.
F
Kuidas 10 päeva
muutsid minu elu?
How 10 days
changed my life?
H
K
õikidel Eestis elavatel noortel, sõltumata päritolust, soost, puudest,
perekonnast, on võrdne võimekus
saada toimetulevateks, hoolivateks, sallivateks ja end
teostavateks inimesteks ehk inimesteks,
keda tahaksid oma
sõbraks, töökaaslaseks, ülemuseks,
kaaskodanikuks,
pereliikmeks... HeadEst usub, et kõik noored on võimelised oma elu
kujundama ja neil on selleks võrdne õigus sõltumata oma sotsiaalsetest,
tervislikest või materiaalsetest võimalustest. Vahel vajavad noored aga selleks
pisut toetust.
keks, julgeteks, vastutustundlikeks, leidlikeks, lõbusateks ja aktiivseteks ühiskonnaliikmeteks. Arvame, et noortel
on kõik oskused ja võimed
selleks olemas, kuid teinekord jääb puudu
enesekindlusest või
oskusest oma tugevusi märgata. Vahel
piisab, kui nendega
lihtsalt rääkida, neile infot anda ja neid
kiita, vahel on neid vaja
tagant sundida ja julgustada.
Nii mõnigi kord on vaja neile pakkuda seda kõige esimest kogemust, et nad
hakkaksid endasse uskuma.
Väga
tore, et
siin laagris
USALDATAKSE
noori. Tehke
seda edasi!
H
eadEstile on alguse pannud Epp ja
Pille-Mai, kes ühel hetkel leidsid,
et koos on hea asju teha. Meid ühendas
soov rakendada oma noorte- ja kogukonnaprojektide ideid ning anda oma
panus, et maailm oleks tore koht ka meie
lastelastelastelastele. MTÜ HeadEst sündis 30. septembril 2004. aastal Tallinnas,
Eestis.
S
oovime aidata noortel inimestel saada hoolivateks, iseseisvateks, teadli-
4
HeadEst tegutseb kolmel suunal:
eadEsti tegevused on suunatud
eelkõige mitte-organiseerunud
noortele (vanus 7-30) ja kõikidele noortega töötavatele inimestele, sh õpetajad,
noorsootöötajad, vabatahtlikud, noortejuhid jt. Mitte-organiseerunud noortele keskendume veendumusega, et
enamus inimestele meeldib ühiskonda
panustada, kuid paljudele ei sobi range
liikmelisus, liigne struktuursus või nad
lihtsalt vajavad esimese sammu tegemiseks julgustust, esmakogemust ja
eeskuju. Ühendus soovib viia tänapäeva laialdased valikuvõimalused kõikideni: ka nendeni, kes ei pea ise end piisavalt võimekateks; ei usu, et neil on selleks õigus või kes ei pea end võimaluste
vääriliseks.
Oma tegevustes lähtume järgmistest
põhimõtetest:
Me ei raiska
Kasutame taaskasutatavaid
leidlikke töövahendeid.
Eelistame leidlikke õppemeetodeid, mille eelduseks
ei ole suur hulk asju.
Noored ei ole lapsed.
Noored vajavad usaldavat,
toetavat ja inspireerivat õpikeskkonda
õppimine on lahe, kuid see
on täiskasvanute ülesanne
see toredaks teha.
Iga noor on väärtuslik just
sellisena nagu ta on.
kui vaja,
ja
ia
vi
lu
el
si
tu
is
n
u
a
om
Julge unistada, si ka muuta!
siis julge oma unistu
Kelleks meie
väiksena taht
sime saada?
Salliv ja hooliv ühiskond – rahvusvahelised projektid, koolitused, puuetega noorte projektid.
Iseseisvad ja toimetulevad
noored – simulatsioonimängud, koolitused, laagrid, töötoad.
Noorte arengut professionaalselt ja oskuslikult toetavate
täiskasvanute arendamine –noortega suhtlemist ja metoodilist suutlikkust tõstvad koolitused ja materjalid.
5
H
A
ll young people in Estonia, despi- ponsible, creative, funny and active
te their origin, gender, disability or members of society. We think that young
family background, have equal abipeople have all skills and abilities
lity to become self-sufficient,
necessary, but sometimes
self-reliant, caring, tolethey lack self-confidence
“Its
rant and self-fulfilling
or ability to recognize
great
that
adults. In other words
their own strengtyou TRUST young
people you would
hs. Sometimes it is
like to have as your
enough to just to talk
people in this
neighbor, family
to them, give them
camp. Continue
member, coworinformation or prailike this!”
ker, boss… HeadEst
se them, but sometibelieves that all young
mes you need to push or
people are able to design
encourage them. Often you
their lives and they have equal right
simply need to offer them the first
to do it, despite their social, health or eco- experience, so they could start believing
nomic background. Sometimes they just in themselves.
need a little support.
WE WORK IN THREE AREAS
H
eadEst was started by Epp and Pille-Mai, who at one point found that
it is nice to do things together. We wanted to implement our ideas for youth and
community and give our contribution so
that the world would be great place also
for our greatgreatgreat grandchildren.
NGO HeadEst was born on September
30, 2004 in Tallinn, Estonia.
W
e wish to help young people in
becoming caring, independent,
autonomous, aware, courageous, res6
eadEst targets its activities mainly to unorganized young people (aged 7-30) and all people working
with them, e.g. youth workers, teachers,
parents, volunteers. We target unorganized young people because we are convinced that all people like to and want
to contribute to community and society,
but many people do not like structural
membership, they have not found the
right group or they simply need encouragement, first experience or a rolemodel to make the first step. HeadEst
wants to make the modern diversity of
possibilities available to everybody. That
includes also them who do not consider
themselves able enough; do not believe
they have a right for them or do not consider themselves worthy.
SOME OF OUR PRINCIPLES
We do not waste.
We prefer reusable creative
tools and materials.
We prefer methods that do
not require things and do not
create waste.
Young people are not children.
Young people need trustworthy, supporting and inspiring
learning (not teaching) environment and adults.
Learning is cool, but it is the
task of adults to make it cool.
Every youngster is valuable
just as they are.
ms and if
a
re
d
r
u
yo
ct
a
en
,
m
a
re
d
Dare to
necessary change them! Kelleks meie väiksena tahtsime
saada?
Tolerant and caring society –
international projects, trainings,
projects for special youth groups
Autonomous and self-reliant
young people – simulation
games, trainings, camps, workshops
Supporting and increasing of professional skills of people who
work with youngsters – trainings and
materials to support professional communication and methodological skills,
awareness and attitudes of youth workers, teachers, volunteers etc.
7
Projektijuhi raske ja
mitmekesine
elu. Tähtis on võtta ala
ti
aega, et seda tähistad
a!
HeadEst 10 ehk minu
teekond iseendani
S
elle loo kirjutamine on keeruline ja samas väga lihtne. Ükskõik kuidas ma HeadEstist ka ei
mõtleks, tulemus on ikka sama. See on
olnud üks peadpööritav Rännak, mille
käigus olen leidnud palju inimesi, maailma ja kõige tähtsamana Iseenda. Kuidas see kõik juhtus? Vastus on kogemata või siiski mitte…
HeadEst on olnud tänaseks juba
kümme aastat minu laps, õpetaja, töö,
sõber ja innustaja. Kuid see ei olnud nii
mõeldud.
8
See on olnud üks ilus tants, millest ma ei olnud kunagi unistanud ega
uskunud, et mina võiksin, suudaksin,
oskaksin või isegi tahaksin midagi sellist teha. Ilmselt oli see saatus:) Kas oli
juhus, et minu teele sattus üks ingel Pille-Mai? Meie perekonnanimedest moodustus imeline sõna „HEAD“. Ei saa ju
olla juhus, et sellel sõnal on väga oluline
tähendus nii eesti kui inglise keeles.
HeadEst sai alguse ühest õnnestunud ja hirmutavast unistuse täitumisest.
Korraldasin noortevahetuse ja seda tuli
appi tegema minu töökaaslane ning
sõber Pille-Mai. See edukas ja üllatav
seikluslik unistus tahtis aga kangesti
jätkuda. Nii pidigi HeadEst sündima, et
saaks teostuda järgmine unistus ja ei
midagi enam.
HeadEst on olnud üks vaba ja metsik
hing, kes on väga palju kuulanud oma
südant, on lihtsalt olnud ja teinud ning
kellele liigne planeerimine pole sobinud. Nii on sellest väiksusest ja pidevast armastavast planeerimatusest ning
juhuslikkusest saanud kümme aastat,
enam kui 200 projekti, mis keeruliste ja
peente arvestuste tulemusena on jõudnud ja puudutanud nii umbes 150 000
inimest.
HeadEst on andnud mulle palju nii
nähtavat kui nähtamatut. HeadEst on
muutnud minu mängumaaks kogu
maailma. Ütlus „Act local, think global“
on saanud reaalsuseks. Ma olen näinud
kui keeruline ja mitmekesine on maailm, kuid selle kõrval olen näinud veelgi olulisemat - kui ühesugune, lihtne ja
väike ta tegelikult on. See keeruline lihtsus võlub mind üha enam ja minust on
saanud selle hämmastava „issanda loomaaia“ uhke liige.
Naljatledes olen alati öelnud, et Head
Est parandab maailma. Peab ju suurelt unistama! Saladuskatte all ütlen, et
tegelikult see ei olegi nali. Ma loodan ja
usun, et tänu meie tegemistele on paljude noorte „mõttemenüü“ väga palju avardunud, nad on muutunud julgemaks ja vabamaks, et oma teed leida,
nad on tolerantsemad, sest on näinud
kultuuride sarnasusi, mitte ainult erinevusi. Kõige rohkem loodan, et nad julgevad elada, rõõmustada ja usuvad, et
nad saavad hakkama kõikide väljakutsetega, sest need ju teevadki elu huvitavaks.
HeadEst on toonud minu ellu lugematu hulga armsaid inimesi, kogemusi,
tundeid ja mälestusi. HeadEst on olnud
minu eneseteostus, loomisvabadus ja
avastamisrõõm. Olen leidnud selle, mis
mind kõige enam innustab - sära, rõõm
ja üllatus inimese silmis, kes just avastas, et ta ongi keegi, ta on väärtuslik ja ta
on võimeline palju enamaks kui ta selle
hetkeni arvanud oli!
Sellest avastusest ongi saanud mind
innustav teekond. Kuulates meie osalejate mälestusi on mul tunne, et HeadEst
on üllatanud väga paljusid inimesi just
iseendaga!
Soovin, et maailm liiguks nii inimestest kui loodusest hoolimise poole, kus
kõik võivad ja julgevad olla Ise!
HeadEst ei ole oma missiooni veel
lõpetanud…
Aitäh kõigile kaasteelistele, kes on
aidanud mul seda üllatusterohket, rõõmustavat ja vahel vaevalist teekonda
käia!
Sügavalt kummardades
Epp Adler
HeadEstiga käsikäes algusest peale
9
Challenging, yet colou
rful life of
a project manager.
headest 10 –
my journey to me
W
riting this story is complicated and very easy at the same
time. However I think of HeadEst, the result is the same. It has been
a marvelous head-spinning Journey,
where I have found a lot of people, the
World and the most important – Myself.
How did it all happen? The answer is –
By accident or was it…
HeadEst has been by now already for
10 years my child, teacher, work, friend
and inspiration. But it was not meant to
be like this.
10
It has been a very beautiful dance
that I had never dreamt of or believed
that I could, would, should or wanted.
It must have been destiny Was it an
accident that an angel called Pille-Mai
was thrown on my way? And that the
beginnings of our surnames created
the magical word “HEAD” (in Estonian it
means good in plural).
HeadEst started after a successful
and scary fulfillment of one dream. I
organized a youth exchange and PilleMai, who was then my coworker, came
to help me. But this successful and surprising adventurous dream wanted to
continue. So HeadEst had to come to
be.
HeadEst has been a free and wild
soul, who has listened to its heart, has
just been, has allowed things to happen
and who does not love too much planning. This small loving planlessness
has now suddenly turned into 10 years,
200+ projects and activities, that have
directly touched approximately 150 000
people.
HeadEst has given me a lot, both
visible and invisible. HeadEst made the
whole world as my playground. Saying
“Act local, think global” has become the
reality. I have seen how complex and
diverse the world is, but besides this I
have seen something more important
– how similar, simple and small our
world is. I am more and more amazed
about this complex simplicity and am
happy to belong.
When asked what HeadEst does, I
have always joked and said “We heal
the world”. Everybody says you need to
aim high! But secretly I think it is not a
joke. I hope and believe, that we have
increased and broadened the “mind
menu” of many people, we have raised
their self-confidence, we have encouraged them and they have become freer
to live their own lives. They have also
hopefully become more caring and tolerant, because they have seen the difference and similarity of people and cul-
tures. But most of all I hope, that they
have more desire and courage to live
and they believe that they can do it and
are not afraid of the challenges of life.
HeadEst has brought to my life a
countless number of people, experiences, feelings and memories. HeadEst has been my self-realization, freedom to create and joy to discover. I
have found the thing that inspires me
the most – the spark, joy and surprise
in the eyes of a person, who just found
out that he/she is somebody, he/she is
valuable and is able of much more than
he/she had though until that moment!
This discovery has become my inspiring path. When I read or listen to the
memories and stories of our participants, it seems to me that HeadEst has
managed to surprise many people with
the amazingness of themselves!
I wish that the world would move
towards more care about people and
nature, where everybody can be themselves!
HeadEst has not finished its mission
yet…
I would like to thank everybody
whom I have met on this Journey and
who have helped me to walk this surprising, joyful and sometimes very hard
Journey.
Yours,
Epp Adler
11
Kuidas kümme päeva
noortevahetuses muutsid
mu elu
O
li aasta 2004, kui Epp kutsus
mind endaga kaasa noortevahetust tegema. Jah, ma olin
ud mitõpilase ja üliõpilasena osalen
istel,
tum
metel rahvusvahelistel koh
uhketel
nii väikestel seminaridel kui ka
arvas,
ust
konverentsidel. Nii et osa min
est nooret tean, millega tegu ja et sell
nast. Aga
sar
tevahetusest tuleb midagi
ei tulnud.
etu sOm a esi me ses t noo rte vah
gut. Seltest mäletan pidevat hämmin
on nooed
lest, kui erinevad ja sarnas
Grööred, antud juhul noored Eestist,
putun
leta
nimaalt ja Sardiiniast. Mä
päevast
kahirmu ja pidevat kiljumist,
pesta ja
päeva õhus olevat soovi pesu
lt rääpüüdlikke katsetusi inglise kee
a, et ise
kida. Nüüd hiljem tean ka sed
ette tulla
noortevahetust läbi viies võib
ma selärevust ja katsumusi, aga kui
si tagasi
lele suvele kümme aastat taga
lt toremõtlen, tuleb mulle meelde ainu
ed ööpidus. Tõsised ja naljakad vestlus
plaanid
meduseni, mängud ja arutelud,
avastus,
edasiseks ja loodud sõprus. Ja
ongi.
et selline see noortevahetus siis
mas
Ka mäletan ma seda, et lennujaa
l pisarad
inimesi ära saates jooksid mu
ga nagu
silmist täpselt sama suure hoo
pijuhiosalejatel. Kas see on ühele gru
, et see
le sobilik, ma ei teagi. Küll tean
e Head
elamus ja emotsioon panigi alus
Estile.
Kuidas kümme aastat HeadEstiga on muutnud mu elu
Kümme aastat HeadEsti on minu
jaoks olnud sama suur ja põnev avastusretk nagu see kunagine esimene
noortevahetus. Sellel retkel olen õppinud tundma maailma iseendas ja minu
ümber. Väga lihtne oleks öelda, et tänu
HeadEstile olen saanud käia kohtades,
kus paljud ei ole käinud. Olgu see siis
Gröönimaa väike küla, Kosovo maa12
ilmast äralõigatud mäed või Ukraina
nõukanostalgiline pioneerilaager. Tõsi,
ma olen saanud reisida, aga midagi ei
saa võrrelda nendel nn. reisidel saadud
kogemustega. Ilma HeadEsti ja meie
projektideta oleksin jäänud ilma kogemusest avastada inimesi, nende rõõme ja muresid, oleksin jäänud ilma ka
nii mõnestki keerulisest kogemusest,
mis toimumisehetkel tundus katastroofina, aga hiljem on osutunud eriliseks
elamuseks, mille üle naerda. See on
pagas, mis on aidanud mul hilisemas
elus nii mõnelegi olukorrale teise pilguga vaadata. Targemaks olen ka saanud,
sest mis need projektid muud on kui
üks suur õppimine. Palju pisikesi tähelepanekuid, millest koorub suur tõde.
Ja see kõik on olnud meie enda
oma – tänu HeadEstile on mu elus Epp.
Vähesed saavad kogeda sellist intensiivset koostööd, mis on läbipõimunud
sõprusega. Või pigem sõprust, mis käib
käsikäes tööga. Minu HeadEst ongi kahe
erineva inimese kokku kõlamine, mille
alustalaks on soov muuta maailm paremaks kohaks. Ma usun, et see on meil
ka õnnestunud.
Pille-Mai Helemäe
HeadEstiga käsikäes algusest peale
13
How 10 days in youth
exchange changed my life?
I
me to
t was 2004, when Epp invited
her.
organize a youth exchange with
in
ated
ticip
Yes, as a student I had par
small
many international events – both
So a
s.
nce
seminars and fancy confere
what it is
part of me thought that I know
be the
will
and that this youth exchange
same. But it wasn’t.
ment
I remember constant amaze
ut the
from my first youth exchange. Abo
ngsyou
of
similarities and differences
enlanters, in this case Estonians, Gre
fear
ber
em
dics and Sardinians. I rem
constant
of bugs, constant screaming,
dry and
unexplainable need to do laun
I know
attempts to speak English. Now
exchanthat while organizing a youth
meet
ge you probably feel anxiety and
k back
many challenges, but when I thin
only the
to the first project, I remember
ions until
joy. Serious and funny discuss
re plans
dark, games, workshops, futu
discoand created friendships. And
exchanvery, that this is what a youth
ge is like.
when
I also remember my tears
the end
saying goodbye in the airport at
the parof the project, I was as sad as
able for
ticipants. I don’t know if it is suit
that this
a group leader. But I do know
Headexperience and feeling started
Est.
How 10 years with HeadEst have changed my life?
Ten years of HeadEst has been
equally big and exciting discovery
as the very first youth exchange. On
this journey I have learned to know
world inside me and around me. It
would be very easy to say that thanks
to HeadEst I have been able to go to
places, where many have not. Be it
little village in Greenland, isolated
14
mountains in Kosovo or Soviet pioneer camp in Ukraine. True, I have
been able to travel a lot, but nothing
compares to the experiences gained
during these trips. Without HeadEst
and our projects I would have missed the possibility to discover people, their joys and worries, many challenging experiences that seemed
to be disasters at the time, but now
are good stories to laugh about. This
valuable baggage has helped me to
see many situations in my life differently. I have become smarter. For
what else these projects are than
one big constant learning. A lot of
small observations that in the end
reveal the truth.
And all this has been ours
– thanks to HeadEst there is Epp in
my life. Few can experience this kind
of intense cooperation entwined with
friendship. Or rather friendship that
goes hand-in-hand with work. My
HeadEst is the meeting and echoing
of two different persons that is based
on the wish to make the world a better place. I believe we have succeeded.
Pille-Mai Helemäe
15
läbi 10 aasta
MEIE PROJEKTID
MITU LIIGET?
74
100+
13
3
noortevahetust
rahvusvahelist ja koha-
likku koolitust
Euroopa Vabatahtliku
Teenistuse projekti
töövarju projekti
ja palju muud
MITU PROJEKTI?
200
ja rohkem projekti, neist
140 rahvusvahelised
KUS TEGUTSEME?
Kogu Eesti
+ 32 riiki
KUI PALJUSID PUUDUTANUD?
150 000
noort ja noortega
töötavat inimest
16
MEIE
PROJEKTIDE
PEAMISED
TOETAJAD
• Euroopa Noored Eesti
Büroo – 32 projekti,
~500 000€
• Hasartmängumaksu
Nõukogu
• SA Meie Inimesed
• Euroopa Parlamendi
Infobüroo Eestis
• Generation Europe
Foundation
• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KOOSTÖÖ KOOLIDEGA
141 700
2009.
õpilast said aastatel
2006-2012 kasutada
Euroopa Päevikut
aastal
korraldasime õpetajatele konverentsi “ Kes
õpetaks noore targalt tarbima?”
õpilast
osales aastatel
2012-2014 50 Eesti koolis toimunud simulatsioonimängudes “Euroopa Parlament”,
kokku toimus 56 simulatsioonimängu
põhikooli õpilast 63 koolist
said osa projektist “Mind
Your Rights”, mis muutis kodanike põhiõiguste õppimise lõbusaks
algklasside õpilast kohtusid
2013. aastal noortealgatuse
„Meelte Mosaiik“ raames pimedate ja kurtide noortega
1379
2436
MEIE AUHINNAD
2010.
aastal võitis nägemispuudega noorte iseseisvust edendanud projekt “Yes-we can!”
peaauhinna konkursil Tallinna
Noorte Suured Teod. Projekt kandideeris ka Euroopa Noored programmi parimaks projektiks Eestis.
võitis noortevahetus “The Story of My
Life” üle-euroopalisel Karl Suure
noorteprojektide konkursil 3. koha.
aastal valis Euroopa
Parlamendi Infobüroo Eestis parimaks noorteprojektiks
noortevahetuse „The Rolling Citizens“,
mis seejärel osales ka üle-euroopalisel
Karl Suure noorteprojektide konkursil.
2013.
2014.
800
17
10 years of
HOW MANY MEMBERS?
OUR PROJECTS
74
100+
13
3
youth exchanges
local and
international
trainings
European Voluntary
Service projects
job shadowing projects
etc.
WHAT HAVE WE DONE?
200 +
projects and 140 of
them international
WHERE WE PLAY?
Whole Estonia
+ 32 countries
HOW MANY HAVE WE TOUCHED?
About
150 000
1
youngsters and people
working with them
OUR FUNDERS
• Youth in Action National
Agency – 32 projects ~500 000€
• Council of Gambling Tax
• Integration and Migration
Foundation Our People
• Generation Europe Foundation
• Ministry of Economic and
Communication Affairs
• European Parliament
Office in Estonia
COOPERATION WITH SCHOOLS
141 700
In 2009
students received
young citizen diary
“Europa Diary” in years 2006 – 2012
we
organized the first consumer education conference for teachers
in Estonia with name
„Who would teach
youngsters to be
smart consumers?“
students participated in 56 simulation
games „European Parliament“ in years
2012-2014
basic school students
from 63 schools participated in project „Mind Your Rights“, that
made learning about citizen rights fun.
basic school students met
vision and hearing impaired
young people in 2013 and found out that
they are young people as any other
1379
2436
OUR AWARDS
In 2010
our youth exchange
“Yes – We can!” for
vision impaired young people was chosen
the best youth project of the year in Tallinn
and was a runner-up for best project of
Youth in Action in Estonia.
our youth exchange “The Story
of My Life” won 3rd place in the most
important European youth award competition The Charlemagne Youth Prize
our youth exchange “The Rolling
Citizens” was chosen by European Parliament Office in Estonia as the best youth
project of the year and was nominated as
Estonian candidate to The Charlemagne
Youth Prize 2014
In 2013
In 2014
800
1
Näiteid HeadEsti korraldatud
projektidest läbi 10 aasta
2004 – 2005
LIVING IN
EXTREMES I-III
Aeg ja koht:
I – „Living in Extremes“ 18.-29. juuli
2004 – Eesti, Suure-Jaani, Vanaõue
puhkeküla
II – „Living in Extremes II – Towards
networking“ 18.-30. märts 2005 –
Gröönimaa, Aasiaat
III – „Living in Extremes III – Net
Works“ 3.-11. september 2005, Itaalia, Sardiinia, Sarroch
Mis ja miks toimus:
Kolme omavahel seotud noortevahetuse teemaks oli keskkond, loodushoid ja kultuurid. Eestis toimunud vahetus tegeles teemadega isiklikul tasandil, jätkuprojekt Gröönimaal riikide tasandil ja kolmas noortevahetus globaalses tasandil. Läbi
kolme projekti osalesid samad noored – vaid nii said noored võrrelda
keskkonnaküsimusi ja ekstreemsusi kolme riigi näitel.
20
Osalejate mõtted:
I vahetus:
”K
uigi olen avatud inimene, võin
öelda, et selle nädala jooksul
muutusin veelgi avatumaks, sest erinevate kultuuridega suheldes pead õppima, kuidas erinevate kultuuriruumidega sõbruneda. Ütleksin, et suurimaks
abivahendiks ja relvaks sõbrunemisel
sai saun - alguses nautisid kõik seda
omal moel, hiljem kõik eestlaste moel.
Osad hullumeelsed avastasid enda
jaoks saunaeelse mudasöja, sest eks ta
ole tõsi, et kui iga õhta saunas käia, siis
lõpuks enam pole seda mustust, mida
maha küürida ja eks siis tulegi seda
kunstlikult tekitada.”
Terje
II vahetus:
III vahetus:
äisime täna koerakelgutamas.
See oli vägagi meeliülendav. Asi
nägi välja nii - läksin kellegi kohaliku
juurde, kes ei rääkinud mitte ühtegi sõna
inglise keelt. Surusime kätt ja ta viipas
et ma kelgule läheks. Olin üksi juhiga.
Mõnes mõttes see mulle meeldis, sest
siis oli mõnus mõttesse vajuda ja asja
üle järele mõelda. Gröönimaa on ilus ja
lumine ning kogu see asi, et nii nüüd ma
istun kelgul, mille ees on ehtsad polaar
koerad ja ise viibin Gröönimaal, tundus
vahepeal nii sürr ja imeline. Seal kelgul
istudes tundsin tõesti, et selliseid kogemusi on elus ikka väga vähe. Proovisin
ka pilte teha, ilusad said, kuid kui natuke pikemalt vaatasin, leidsin, et pilt ei
ole selle reaalselt Gröönimaal kelgus
istumise kõrval mitte midagi. Tegi isegi
natuke kurvaks, sest võib-olla ma ei tee
seda enam kunagi.”
Silver
änu LIE-le olen näinud maailma
müstilisemaid paiku, kogenud
meeletuid tunded imelise looduse vastu, näinud reaalsust seal, kus on muinasjutt ning saanud osaks kõigele sellele siin ilmas, millele lihtne Eesti inimene ei oskaks mõelda ka oma kõige
fantaasiarikkamates unelmates.”
Carmen
”K
”T
”S
ellest projektist sain palju teadmisi globaalsetest keskkonnaalastest probleemidest, kuidas need
erinevatele riikidele vastavalt nende
geograafilisele asendile mõju avaldavad. Projektist sain kogemusi peamiselt selle kohta, kuidas saab igavaid
asju huvitavalt esitleda ja inimestele
asi workshoppide, esitluste ja muude
simulatsioonimängude abiga huvitavaks teha.”
Toomas
21
Best practice of youth exchanges of headest through 10 years
2004 – 2005
LIVING IN
EXTREMES I-III
Time and place:
I – „Living in Extremes“, July 18-29,
2004, Suure-Jaani, Estonia
II – „Living in Extremes II – Towards
Networking“, March 18-30, 2005,
Aasiaat, Greenland
III – „Living in Extremes III – Net
Works“, September 3-11, 2005, Sarroch, Sardinia, Italy
Why and what we did:
Three youth exchanges that all tackled the topics of environment, nature preservation and cultures. First
exchange in Estonia put the focus on
personal level, second one in Greenland on national/country level and
the third one in Sardinia on global
level. All the youth exchanges were
interconnected – participants were
the same, only environment changed
in order to experience different environmental and cultural conditions.
22
Participants think:
I YOUTH EXCHANGE
“I
am open person but this week
made me even more open, because while communicating with different
cultures one has to learn how to manage with cultural differences. I would
say sauna had the biggest influence on
people getting along - at first everybody enjoyed it in their own unique way,
but later the way Estonians go to sauna.
Some crazy ones found out how great
it is to have a mudwar before sauna. To
be honest, if you go to sauna every evening you are constantly clean and have
to create new ways to become dirty.”
Terje
II YOUTH EXCHANGE:
III YOUTH EXCHANGE:
e went dog sledging today. It
was breathtaking. The thing
itself appeared as following – I went
to some local who didn’t speak a word
of English. We shaked hands and he
showed me to sit on the sledge. It was
just me and the driver. In some way
I liked it a lot as I could think my own
thoughts. Greenland is beautiful and
snowy and the fact that I am sitting on
the sledge that are lead by snow dogs
seemed almost surreal. At this point
I realised that experiences like these
come in life rarely. I tried to take some
photos also, but looking at the scenery
a bit longer I realised that no picture
can be compared to the fact and experience of me sitting on the sledge. The
thought that I might never do it again
made me even a bit sad.”
Silver
hanks to Living in Extremes exchanges I have seen the most
mystical places, experienced intense feelings towards nature and I have
seen reality where there’s a fairytale. I
have been part of something that ordinary Estonian would not think even in
their wildest fantasies.”
Carmen
“W
“T
“T
hanks to this project I got to
know topics of global environmental problems and how they affect
different states according to their geographical position.I experienced in this
project how it is possible to present
boring things in interesting way and
how all the presentations, worksops
and simulation games help to make
themes such as these fascinating for
the people. ”
Toomas
23
2007
2006
ADAM AND
EVE IN 21ST
CENTURY
DEFINING
RELATIONSHIPS
Aeg ja koht:
Osalejate mõtted:
Aeg ja koht:
Osalejate mõtted:
21.-30. juuni 2006, Sooru,
Valgamaa
a arvan, et kõige rohkem
õppisin ennast tundma. Enda
prioriteete paika panema ja õppima
ka teiste seisukohti arvestama. See,
et meil olid esindatud ka geid andis
laagrile erilise mõju. Ma pole kunagi
mõelnud, kuidas neisse suhtuda, sest
enda teada puuduvad mul omasoohuvilistest sõbrad. Selline kogemus
aitas mul selgitada minu enda nägemusi ja arvamusi geidest, sõpradest
ja vanematest, aga ka kiriku mõjust
suhetele.”
Ingrid
26.juuni - 5.juuli 2007, Odessa,
Ukraina
salesin sellises noorteprojektis
esimest korda ja nüüd arvan, et
see ei jää kindlasti ka viimaseks. Kogemusi, mida seal on võimalik saada, ei
leia kuskilt mujalt. Noored inimesed
tulevad kokku kuuest või viiest riigist
ja kõik on täiesti omamoodi karakterid.
Ühise keele leidmine ja hea läbisaamine ei ole alati kõige lihtsam. See kasvatab tolerantsust ja sallivust. Samas on
väga suur võimalus luua kontakte üle
terve maailma ja miks mitte ka leida
südamesõber terveks
eluks.“
Maarja
Mis ja miks toimus:
Eestimaa äärelalal toimunud noortevahetus oli pühendatud suhetele noorte inimeste elus – millised
suhted määravad inimese elusaatuse, olgu need siis seotud pere,
töö või romantikaga. Ühtlasi said
noored Eestist, Itaaliast, Belgiast,
Hollandist ja Rumeeniast mõtteid
vahetada, kui palju on suhete teematika erinev riigiti.
“M
“P
ean kohe ütlema, et projekt
EI vastanud minu ootustele.
See ületas need mitmekümnemiljoni kordselt. Astusin projekti tegelikult
kerge eelarvamusega, mis ikka juhtub, teades, et osalejad on nii erinevad. Imekombel oli see üks parimaid
seltskondi milles mul on olnud au viibida.“
Rait
24
Mis ja miks toimus:
Euroopa aasta teemast „Võrdsed
võimalused kõigile” inspireerituna
tegelesime noortevahetuses meeste ja naiste küsimustega erinevates
kultuurides. Millised on võimalused, väärtused, erinevused ja sarnasused nii erinevates kultuurides
nagu Ukraina, Itaalia, Eesti, Türgi,
Gruusia.
“O
“J
utuajamised türklaste või ukrainlastega olukorrast nende riigis ning sellest,
mis meeleolud nende
kodudes valitsevad, olid
tagantjärgi mõeldes
ilmselt minu jaoks projekti huvitavaim osa.“
Rein
25
2007
2006
ADAM AND
EVE IN 21ST
CENTURY
DEFINING
RELATIONSHIPS
Time and place:
June 21-30, 2006, Sooru, Valgamaa,
Estonia
In the remote region of Estonia we
discussed the topics connected with
relationships in young person’s life
– what kind of relationships make
a mark on person’s path of life, be
it a family, work or romance. Young
people from Estonia, Belgium, Italy,
Romania and Netherland could
compare also cultural differences
concerning the topic.
26
Participants think:
“M
ost of all I learned about
myself. To set my priorities straight and at the same time acknowledge different opinions of others.
Having also gays in the group made
special impact as I had never thought
before how to relate to them. This
experience helped to clear my own opinion.”
Ingrid
“T
he first thing I want to say is
following: this project did not
meet my expectations. No, it exceeded
my expectations million times! I have to
admit that I joined the project with prejudice knowing that all the participants
are so different. But it turned to be
one of the greatest groups I have been
honoured to be part of.”
Rait
Time and place:
June 26 - July 5, 2007, Odessa,
Ukraine
Youth exchange was inspired by
the year of equal opportunities in
Europe. The central topic of the
project was gender questions in
different cultures – opportunities,
values, similarities and differences.
Ground for good discussions was
set with the different countries participating: Ukraine, Italy, Turkey,
Estonia, Georgia.
Participants think:
“T
his youth exchange was my first
time to participate in the project
of this kind and I am sure now it won’t
remain the last. Experience like this
one can’t find anywhere else. Young
people from five or six countries are
completely different characters. Finding a common language and mutual
understanding is not easy always, but
it grows tolerance. At the same time
its a perfect opportunity to get contacts
from all over the world and even find
your soulmate.”
Maarja
“T
he most interesting part of the
project for me were the
discussions and talks
with Turkish and Ukrainian people about the
mindset in their countries.”
Rein
27
2009
2008
YOUTH POWER
IN NATURE
Aeg ja koht:
Osalejate mõtted:
14.-23. juuli 2008, Vääna-Jõesuu ja
Tallinna Loomaaed, Harjumaa, Eesti
õte korraldada ise üks vahva noorsoovahetus oli täpselt
kaks aastat vana selleks hetkeks, kui
kõik HeadEsti abiga teoks sai. Esialgu
tundub võimatu kirjeldada seda kõike,
mida see laager mulle andis. Täiesti
uskumatu tundub veel siiani, et noored
neljast erinevast riigist tulid kokku sellepärast, et minul tekkis idee.“
Barbara
Mis ja miks toimus:
Noorte loodushuviliste algatud projekt keskendus loodushoiule ja loomaaedade rollile selles. Eriliseks
tegi noortevahetuse tihe koostöö
Tallinna Loomaaiaga, ka partnerid Itaaliast, Portugalist ja Saksamaalt tõid kaasa näiteid loomaaedade tegevusest nende kodumaal.
Ühiselt loodi näitus, mis oli laagrisuvel nähtav Tallinna Loomaaias
lõvipuuride juures.
28
“M
“K
okkuvõttes võin öelda, et see
projekt oli mu suve parimad
kümme päeva ja oli tohutult kahju, et
see asi on läbi. Kuna
tutvused said head,
siis on edasine suhtlus interneti vahendusel loomulik, kuid see
pole enam see, mis
nendega kohapeal
rääkida. Tänu sellele
projektile on mu teadmised laienenud.”
Gert
INNOVATION
IN OUR
EVERYDAY
LIFE:
TRADITIONS
MEET
INNOVATION
Aeg ja koht:
Osalejate mõtted:
19.-27. august 2009, Kloogaranna
Noortelaager, Harjumaa
lguses suhtusin asja skeptiliselt, kuid kui kohale jõudsin,
osutus laager äärmiselt põnevaks.
Kokkuvõtteks julgen öelda, et see oli
selle suve parim nädal, soovitan edaspidi oma sõpradele ka selliseid üritusi
ning kindlasti soovin ise ka neist osa
võtta.“
Ants-Martti
Mis ja miks toimus:
Euroopa loovuse ja innovatsiooni aastal toimunud noortevahetus
tegeles traditsioonide ja innovatsiooni küsimustega – kes me oleme ja kuhu läheme. Kultuuriliselt
erinev taust (osalejad olid Eestist,
Austriast, Belgiast, Itaaliast, Hispaaniast ja Portugalist) lõi tõeliselt
moodsa keskkonna, kus erinevad
traditsioonid panid aluse uutele ja
nüüd juba rahvusvahelistele ideedele.
“A
“T
egevuste kaudu avanesid inimeste mõtted ja tõekspidamised
kultuuri, traditsioonide ja uuenduste teemal. Eriti huvitav oli minu jaoks
kuulata, milline roll on usul ja traditsioonidel teiste rahvuste elus ning kes
mida üldse mõistab sõna traditsioon
all.”
Eveli
29
2009
2008
YOUTH POWER
IN NATURE
Time and place:
July 14-23, 2008, Vääna-Jõesuu and
Tallinn Zoo, Estonia
Youth exchange was initiated by the
young nature friends of Tallinn Zoo
Youth Club. Focus of the project
was nature and its preservation,
plus zoo’s role in this process. The
project resulted in public exhibition
that was held in Tallinn Zoo.
Participants think:
“T
he plan to organize a youth exchange had been two years old
when it finally came into life with the
help of HeadEst. It seems impossible
to describe everything that this camp
gave to me. It seems almost unreal that
young people from four countries came
together just because I had an idea.”
Barbara
“T
o sum it up I can say these were
the best 10 days of my summer
and its a pity its over. As I got good contacts I will definetly continue talking
to these people over
internet, though its
not exactly the same
as it was. Thanks to
this project I have
much wider knowledge.”
Gert
30
INNOVATION
IN OUR
EVERYDAY
LIFE:
TRADITIONS
MEET
INNOVATION
Time and place:
August 19-27, 2009, Kloogaranna
Noortelaager, Estonia
the European year of innovation
but additionally we added also the
topic of traditions to raise the question who we are and where are we
heading. Participants from Estonia, Austria, Belgium, Italy, Spain
and Portugal created modern and
vibrant environment where mix of
traditions (eg cooking) set a ground
for new and already international
ideas.
Participants think:
“A
t first I was a bit sceptical about
the project, but already from the
beginning everything turned out to be
really exciting. All in all, it was the best
week of my summer and from now on
I will recommend projects like this also
to my friends.”
Ants-Martti
“T
hanks to different activities
one could discover beliefs and
thoughts over culture, traditions and
innovation. It was especially interesting
to hear the role of religion and traditions of other cultures and to understand what somebody means with the
word tradition at all.”
Eveli
31
2011
2010
CARE AND
ACT
YES – WE CAN
Aeg ja koht:
Osaleja mõte:
Aeg ja koht:
Osalejate mõtted:
19.-30. juuli 2010, Kloogaranna
Noortelaager, Eestis
Mis ja miks toimus:
20 nägemispuudega noort Eestist, Poolast, Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Itaaliast tulid kokku,
et tõestada nii iseendile kui kogu
ühiskonnale, et nägemispuudega inimesed suudavad teha kõike.
Abiks olid ka tuginoored Eestist.
Koos korraldati ka avalik teavitusüritus Tallinnas Solarise
keskuses. Noortevahetuse
algatamisel saime
inspiratsiooni ka
vaesuse
ja sotsiaal
se tõrjutuse
vastu võitlemise
Euroopa aastast.
imi „yes, we can” õigustas end
igati, sest ma ületasin ennast
mitmel korral ning jõudsin taaskord
järeldusele, et ka mina suudan uskumatult paljude ettevõtmistega hakkama saada ning peaaegu kõik on
võimalik. Ma poleks iial arvanud ega
osanud mõeldagi, et ma saan ja julgen kanuuga sõita. Ma lausa nutsin
hirmust, sest kartsin niivõrd palju ja
kui kuulsin veel, et pean sõitma kuus
kilomeetrit ning mingit
taganemisteed ei
ole, siis olin
ma täielikus paanikas.
Tegelikult kujunes see
veematk väga
toredaks ning
enneolematuks elamuseks. Ma pole kunagi nii palju tantsinud kui nendel õhtutel.“
Mari-Liis
18.-27. juuli 2011, Männiku, Harjumaa, Eesti
rojekti ülesehitus oli väga hea –
koostöö Uuskasutuskeskusega
ning prügimäe ja elektrijaama külastus
olid harivad ja panid maailma nägema
uuest vaatepunktist. Faktiliste teadmiste ja uute praktiliste oskuste kõrvale oli
siiski üks olulisemaid tegureid sisemine areng. Tutvumine noortega võõrastest kultuuridest pani mõistma, et inimesed on tegelikult kõik ühesugused.
Pole vahet, kust keegi pärit on – lõpuks
on tegemist siiski lihast ja luust inimestega, kellel omad unistused, vajadused
ja probleemid.” Mart
32
“N
Mis ja miks toimus:
Euroopas tähistati vabatahtliku
tegevuse aastat ja kes veel, kui mitte noored võiksid anda oma panuse
ühiskonna arengule. Noored Eestist, Belgiast, Saksamaalt, Itaaliast,
Hispaaniast ja Sloveeniast lõid kaasa Uuskasutuskeskuse tegevuses. Kõrvuti vabatahtliku tegevusega saadi ka esimesed kogemused ettevõtluses - ühiselt korraldati näiteks tänavaturg, et tõmmata taaskasutusele veelgi rohkem
tähelepanu.
“P
“Ü
htsus oli vist kogu selle laagri
põhiteema. Olime nagu üks suur
pere, keegi eriti ei pööranud tähelepanu
vanusele või välimusele. Jälle sain kinnitust sellele, et stereotüübid on üsna
mõttetud ja ma ei tohi inimesi hinnata
nende välimuse järgi. Näiteks Amadeo,
keda ma pidasin alguses eksvangiks,
osutus kõige südamlikumaks ja siiramaks inimeseks, keda ma tean.”
Pille
33
2011
2010
CARE AND
ACT
YES – WE CAN
Time and place:
July 19-30, 2010, Kloogaranna Noortelaager, Estonia
20 youngster with vision impairment from Estonia, Poland, Germany, France and Italy came together to prove themselves and society
that they can manage doing the
same things as people without disabilities, this included nature hikes,
horse riding, living independently
etc. Also public event
to inform people about life
with vision
impairm e n t
was held
in central
shopping
mall in Tallinn. Youth exchange was inspired by
the European year of combating
poverty and social exclusion.
34
Participants think:
“T
he name „Yes,we can“ was just
right as I conquered myself
several times and came to a conclusion that I am capable of doing many
great things. Almost anything is possible. I would have never thought that
I dare to go to a canoetrip. I cried out
of fear when they told us that we need
to canoe six kilometers and there is
no way back. It turned out to be extraordinary and positive
experience. And,
i have never
danced so
much as I
did in this
camp.”
Mari-Liis
Time and place:
July 18-27, 2011, Männiku,
Estonia
the European year of volunteering
and brought together young people
from Belgium, Estonia, Germany,
Italy, Slovenia and Spain, who care
about volunteering and environment. The exchange was organised
in co-operation with NGO Uuskasutuskeskus that is the biggest reuse
centre and shop in Tallinn. Most of
the activities took place in the shop
of the recycling centre and in order
to give participants also the idea
and practice of entepreneurship a
big street market was held.
Participants think:
“T
he overall concept of the project
was very good, working in Uuskasutuskeskus and visiting power plant
and landfill made me look at the world from new perspective. But facts and
practical skills are not more relevant
than inner growth. Meeting youngsters
from unknown cultures made me realise that people are the same everywhere. Doesn’t matter from where somebody is coming, in the end we are all
humans with our dreams, needs and
problems.”
Mart
he keyword of the camp is „unity“
for me. We acted like one big
family, where nobody payed attention
to the age or looks. Once again it was
confirmed that prejudice are sensless
and I should not judge people according
to their appearance. Take Amadeo – at
first I thought he was exconvict but he
turned out to be one the most sincere
and open persons I know.”
Pille
“T
35
2013
2012
THE ROLLING
CITIZENS
THE STORY OF
MY LIFE
Aeg ja koht:
Osalejate mõtted:
Aeg ja koht:
Osalejate mõtted:
30. juuli - 8. august 2012, Vanaõue
Puhkeküla, Viljandimaa, Eesti
usalt öeldes läksin ma vanemate inimestega kohtuma väikese
eelarvamusega, kuid juba tunnike hiljem oli see eelarvamus täiesti kadunud.
Nii vahvaid vanureid pole ma veel näinud
ja nagu olen ma oma sõpradele öelnud,
kordan ka siin: nende tädidega võiks ma
iga kell uuesti pittu minna. Täiesti kindlasti võin ma praegu väita, et ma ei vaata
ühtki vanurit enam sellise pilguga nagu
ma tegin seda enne noortevahetust. “
Madis
9.-20. august 2013, Järva-Jaani,
Järvamaa, Eesti
õistsin, et on väga oluline
suhelda inimestega, kellel
on erinevad väärtused, arusaamad ja
taust. See kasvatab iseloomu ja õpetab
olema tolerantsem”
Tene
Mis ja miks toimus:
Vanus ei loe ja põlvkonnad saavad omavahel edukalt suhelda, kui
selleks vaid anda võimalus! Selliselt võib kokku võtta selle erilise
noortevahetuse, kus Eesti, Austria,
Belgia, Hispaania, Itaalia, Portugali, Saksamaa, Sloveenia ja Soome noorte kõrval osalesid laagris
ka aktiivsed Eesti seeniorid Nõmme Vanameeste Klubist ja Kohila Reumaühingust. Koos räägiti
elust, armastusest, tööst ja aktiivsest osalemisest. Ühiselt korraldati ka lõbus infopäev Nõmme turul.
Põlvkondade vahelise dialoogi teema kõlas kokku ka Euroopa aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aastaga.
36
“A
“K
ogu projektis osalemise jooksul mõlkus mul peas mõte, et
kõikidele meie maa noortele oleks tulnud kasuks jälgida seda üritust kõrvalt.
Sõnum on ikka see, et ole avatud, kompleksivaba ja julge, vähemalt püüa selle
poole. Sama käib ka meie kohta! Ära ole
üksi! Nõmme turul tuli üks proua meie
juurde ja ütles, et äkki peaks Kohilasse
elama tulema, tahaks koos teiega tantsida. Ja siis kutsuti meid ka esinema! Tule
ikka toast välja ja elu muutub elamisväärsemaks.” Ingrid
Mis ja miks toimus:
Mida tähendab kodanikuks olemine
ja kuidas sellest noortele ja noortega rääkida? Noortevahetus lahendas selle küsimuse filmide näol.
Euroopa kodanike aastal toimunud noortevahetuses tulid kokku
noored Eestist, Tšehhist, Iirimaalt,
Portugalist, Itaaliast, Saksamaalt ja
Hispaaniast kes lõid üheksa omanäolist linateost. Koos õpiti filmide tegemist ja koos tehtid filmid ka
valmis – igaüks erinevast žanrist
ja erineva teemaga, mis siiski kõik
kodanikuteemaga seotud.
“M
“S
ee laager andis mulle tohutult palju: julgust, inglise keele
praktikat, teadmisi erinevatest filmivaldkondadest ja eelkõige uued sõbrad
üle Euroopa! Ma ei kahetse kordagi, et
ma otsustasin sellesse laagrisse minna ja veeta seal kümme päeva oma
suvest. Tõeliselt äge!”
Maris
“W
hen I first started the project
I was shy, but since then I am
very open also less shy.”
Michael, 20, Ireland
“T
his project for me was like a challenge because it made me feel
other feelings that I hadn’t ever feeled.”
Miguel, 21, Portugal
37
2013
2012
THE ROLLING
CITIZENS
THE STORY OF
MY LIFE
Time and place:
July 30 - August 8, 2012, Vanaõue
Puhkeküla, Viljandimaa, Estonia
Age doesn’t matter and generations can mingle if they are given
the chance – this was the general
idea behind the project that involved youngsters from Estonia, Finland, Austria, Spain, Portugal, Italy,
Belgium, Slovenia and Germany
and active seniors from Estonian
senior clubs. The project was inspired by the idea of active participation and the topic of European
year – active ageing and intergenerational dialogue. The aim was
to enhance intergenerational dialogue, to exchange ideas and experiences of the generations, to help
both young and older people to be
active, caring and well-doing adults
in society.
38
Participants think:
“T
o be honest, I had a prejudice
while going to meet our elderly
participants, but it took only one hour
to loose it. I have never seen so cool
seniors and as I have told already my
friends – with these ladies I can party
any time again.”
Madis
“I
had one thought in my mind
during these days: all the young
people in our country should see this
event. I would like to say to everybody: be open and brave and try to be
free of complexes. Or at least aim at all
this. It goes the same with us, seniors.
Don’t be alone! One lady approached
us in Nõmme market and said that
maybe she should also move to Kohila
– „I would like to dance with you.“ One
should move outside her/his home and
life will become more worthy!”
Ingrid
Time and place:
August 9-20, 2013, Järva-Jaani,
Estonia
Youth exchange combined topic of
active citizenship and skills of team
work and movie making. Youngsters from Estonia, Czech Republic, Portugal, Spain, Italy, Ireland
and Germany obtained information
on the topic and technical knowledge in order to create movies
that cover in some way the topic of
citizenship. The project resulted in
9 outstanding movies that are both
young-minded and raising different
aspects of citizenship. Youth exchange was inspired by the European year of citizens.
Participants think:
“I
realised how important it is to
communicate with people who
share different values, opinions and
who come from different background.
It grows one’s personality and tolerance.”
Tene:
“W
hen I first started the project
I was shy, but since then I
am very open also less shy.”
Michael, 20, Ireland
“T
his project for me was like a
challenge because it made me
feel other feelings that I hadn’t ever
feeled.”
Miguel, 21, Portugal
39
2014
VÄLISEESTI
NOORTE EESTI
KEELE JA
KULTUURI
LAAGRID
Aeg ja koht:
Osalejate mõtted:
I laager - 25. juuni - 5. juuli 2014
Venevere Puhkeküla
II laager - 20. - 30. juuli 2014
- Marja Talu
III laager - 3.-13. august 2014
- Venevere Puhkeküla
have learned and expanded my
Estonian language and have had a
fantastic time. My best friend is now an
Estonian girl and I always write letters
to her. It’s sad that we meet very rarely
but it’s good that we are friends.“
Anna
Mis ja miks toimus:
Suvel toimunud keelelaagrites osales üle 60 noore inimese üle kogu
maailma, kelle ühendavaks lüliks
on Eesti juured. Laagrites osales nii
esimese põlve väliseestlasi, aga ka
neid, kelle seotus Eestiga ulatub mitme põlvkonna taha. Koos kohalike
eestlastega õpiti mõistma oma päritolu ja Eesti kultuuri ja mis peamine
– parandati märgatavalt oma eesti
keele oskust. Keelelaagritesse saabus Eesti juurtega noori nii lähiriikidest kui ka näiteks Hiinast, PõhjaAmeerikas, Itaaliast ja Egiptusest.
40
“I
aegagi igavust tunda. Mida aeg edasi, seda omasemaks kogu see rahvas
muutus, mistõttu laagri lõpus oli tunne, justkui oleks tegu teise
perega. Kõik need paadiga ümberkäimised,
lõppematud võrkpallimängud, ühislaulmised ja kaardi
mängud, öösel
pilkases pimeduses ringilippamised ja
langevate tähtede vaatamine – see oli midagi erilist,
mis ei lähe esiteks iial meelest ning
teiseks – see pani end kuidagi teistmoodi, hoopis olulisemana tundma.
Nähes, kuidas inimesed olid reaal-
selt valmis minuga koos ringi lollitama, tundsin end ausalt öeldes esimest
korda kuidagi kellelegi vajalikuna, et
mina lähen ka kellelegi korda.
Minu jaoks on parim tunne maailmas, kui suudad sõbra südamest
naerma ajada või talle vähemalt väikese
naeratuse suule tekitada.“
Greta-Krislin
“M
inu kogemus selles
projektis oli, et ma räägin nüüd vabamini eesti keelt ja et ma
sain nii ägedaid tutvusi.“
Dylan
„E
simese päeva alguses, kui läksin Tallinna lennujaama kahele egiptlasele vastu, jooksis mu peast
päris mitu korda läbi mõte, et mul pole
õrna aimugi, mis kogu sellest üritusest välja kukub ja kuidas üldse laagris hakkama saan. Pidin oma arvamuse ümber lükkama juba sellesama
õhtu lõpus, kui kogu seltskond istus
peale õhtusööki õues ning kõik tegid
kõigiga tutvust. Sel hetkel mõistsin,
et nende kümne järgneva päeva jooksul ümbritsevad mind ääretult vahvad
ja huvitavad inimesed, ehk siis pole
41
2014
ESTONIAN
LANGUAGE
AND CULTURE
CAMPS FOR
YOUNGSTERS
WITH ESTONIAN
ROOTS
Time and place:
I camp – June 25 - July 5, 2014, Venevere Puhkeküla, Estonia
II camp – July 20-30, 2014, Marja Talu,
Estonia
III camp – August 3-13, 2014, Venevere Puhkeküla, Estonia
Already second summer in a row
HeadEst organized culture and
language camps for young Estonians who are living abroad, some
already for many generations. The
camps brought together 90 Estonian
youngsters from 21 countries, from
as far and exotic as China and Egypt.
The aim was to improve their Estonian language skills and have better
understanding of this culture.
42
Participants think:
“I
have learned and expanded my
Estonian language and have had
a fantastic time. My best friend is now
an Estonian girl and I always write
letters to her. It’s sad that we meet
very rarely but it’s good that we are
friends.”
Anna
until it felt like my second family. All
the happenings with boats, endless
volleyball games, singing and board
games, looking at the falling
stars- it was so special
that I will never forget it. It made me
feel somehow different, more relevant. Seeing how
everybody is open
to fool around with
me I felt for the first
time that I matter. It is
greatest joy in the world to
make somebody laugh or even smile
a bit.”
Greta-Krislin
“T
hanks to this project I speak
better Estonian and I got many
new friends.”
Dylan
“W
hen I went to the airport to
meet two Egyptians I had no
clue what will happen and how I will
manage in the camp. I changed my
mind already the same evening when
everybody was sitting together after
the dinner and introduced themselves. At this point I realised that for
the next ten days I will be surrounded
by great people and I don’t have time
to feel bored. Days went by and the
crowd became more and more close
43
Osalejad räägivad: kuidas
Despite my
shyness,
I ended up
speaking in
English in
front of the
public
I
have always thought it
would be easy to write down
my story. But even after eleven years
since my first youth exchange, the story
seems still too rich to fit on one page.
My first youth exchange was when I
was 17. According to my English teacher, I
should have given up on languages because I would never succeed in speaking
other languages, but Italian. I had heard
so many times this sentence that I ended
up believing it. Still, the summer before
graduating from my high school, I found
myself in a youth exchange in Austria with
a bunch of Italians that didn’t speak one
44
word of English. Thus, I ended up being
the translator during the whole exchange.
Despite my teacher’s low expectations, I
understood in these 10 days that I had to
start believing more in myself. So I decided to do my best to prove her wrong.
The summer after, it was 2004, I was
asked to participate in a youth exchange in
Estonia called “Living in Extremes”. Once
again, I ended up being the translator for
the Italian group. Despite my shyness, I
ended up speaking in English in front of
the public and I realized what I was capable of. This was also the time when my deepest love story with Estonia started.
In five years – from the 2003 to 2008
– I participated in 11 different youth exchanges around Europe and seven of them
were organized by HeadEst. If I would
have to write down one word that makes
me think about youth exchanges, it would
be “Discovery”. At that time, I was so
young and kind of confused and lost in my
thoughts. I was not really aware of what
was really happening in the world.
In each and every youth exchange I
discovered new friends from all over the
world who are still very dear to me. I have
discovered that I am able to communicate
across cultures, that I am keen at discovering the unknown, and even willing to
10 päeva muutsid minu elu
try different foods. I discovered that it is
OK not to have always the same opinion
as others and that it is possible to discuss
and to solve conflicts. I found myself debating topics I would have never thought
about on my own, such as the Kyoto protocol and sustainable consumption, about
the role of women and the importance of
equality in society etc. I also found myself
in difficult situations where I learned that I
am able to cope with fear. At some point,
I just realized that I was not anymore the
spoiled confused girl I used to be - I was
growing up and finding my path in life.
After a few exchanges I became a
group leader. I was convinced that more
and more young people needed to make
a change in their life. I was motivated to
let them know how wonderful it was to
discover the world. I organized seminars
in my little village in Sardinia and some of
them really made something wonderful
of their lives just because they were given
the possibility to trust themselves.
10 years after my first HeadEst youth
exchange, I find myself living in Estonia.
When people ask me why have I chosen
to move here from such a nice and exotic
place like Sardinia (!!!), I always have to go
back in time to that summer of 2004…
I will never know what I would have
become if I would have never decided to
participate in a youth exchange. But I am
extremely grateful that I chose to and I
was offered the chances. And I am extremely grateful for each and every person I
have met on my way – you have made the
person I am now.
Simona Piras
Friend of HeadEst since 2004
45
O
Shared
experiences,
comparisons
with other
cultures, and
discoveries
of new places
are powerful
tools.
ften, the
choices
we make
do not seem to
have big implications on our
life. Sometimes
we make decisions that appear to be free of
consequences or
deeper meanings:
like deciding to
spend a short
period of time,
such as ten days,
in a place totally different from the one
you are living in.
If you don’t know the famous butterfly effect, you won’t believe that a single event can trigger other events in different and distant contexts. But, experiences that happen in a relatively
limited period of time will
twist the way you look at
the world and will open
to you new scenarios.
Suddenly, the natural
distrust towards what
is new is transformed
into curiosity. Cultural differences become very interesting. Differences become values. Gradually you learn to analyse things
from different points of view and to
respect and understand others. There is
46
a Copernican revolution inside you.
Shared experiences, comparisons with other
cultures, and
discoveries of new
places are powerful tools. They create the basis for a
path of growth and
personal improvement. They will
trigger an irreversible process that
cannot be reversed, because it will change
the way you think, the way you
are related to the others. Each and
every youth exchange I have participated
in represents an important stage of my
life, where I met many people who have
given me so much.
After 10 years I can only
thank HeadEst because
taking part in its projects
has been one of my
most formative experiences, a fundamental crossroad for me. I
understood that what I
had considered my world
had become the whole world.
Giammarco Pinna
M
y very first exchange was with
Epp in 2006. It was ‘’Young
people discovering Verona’s
nature’’ in Italy. … And my very last exchange was also with Epp in Estonia 2013
or even 2012. Probably 2012 in autumn...
First exchange impressed me so
much that I started looking for the exchanges more often. Probably I had three
projects in a year. My last year with the
exchanges was little crazy - I had six in a
row. I would say three is pretty enough.
Less you see the more you get.
My first exchange was stressful. Different cultures, different people, temperament, understanding of topics, point of
views – all that gave me great kick. Now
I accept any opinion and point of view.
I am open to the world and world is open
to me. Now I understand and clearly see
that I can be anywhere and do anything I
I
am o
to the pen
and w world
open orld is
to me
want. That kind of hobby – exchanges –
motivates you to be more successful in
life. Thanks to multicultural society now
I live in US in the city where it is always
summer.
It’s an awesome feeling when you go
by your own (without parents) to some
other country, when you are 16 years
young, while your friends spend their
time partying in home-country. You learn
different cultures, drink Romanian wine
and fall in love with sexy Italian guy... and
all that can happen in one day.
Marianna Prokopjuk
47
M
ul on nii hästi meeles, kui
umbes kaheksa aastat tagasi potsatas meilboksi pakkumine osaleda noortevahetuses Itaalias.
Kuna ma polnud kunagi varem nii kaugele reisinud ning Itaalia oli miskipärast juba siis mu vaieldamatu lemmik,
otsustasin, et sinna pean ma minema.
Ega ma tol hetkel täpselt ei teadnudki,
mida see noortevahetus endast kujutab
ja mida seal täpselt tehakse, minu eesmärk oli iga hinna eest Itaaliasse pääseda. Mäletan, et suure hoolega hakkasin motivatsioonikirja kirjutama. Tüütasin sellega ära kõik kodused ja lähemad sõbrad – motivatsioonikiri pidi
tulema nii hea, et mind kindlalt noortevahetusse valitaks.
Rõõm oli suur, kui sain Epult kirja,
et mind valitigi välja. Järgmisel hetkel
viis ema mind lennujaama ning alles
siis taipasin, et ma pean veetma üksinda kümme päeva koos täiesti võõraste inimestega. Kuna ma olin alati olnud
pigem vaikne, tagasihoidlik ja häbelik
ning mitte kunagi varem ei olnud ma
sattunud sellisesse olukorda, kus ma
tõesti peangi täiesti üksi võõras seltskonnas hakkama saama, siis oli ikka
hirmus küll. Võiks öelda, et tekkis isegi väike paanika. Kuni tolle hetkeni olin
suures Itaalia-ärevuses selle „pisiasja“ unustanud, et reisile ei tulegi kaasa ühtki head sõpra või sõbrannat. Aga
etteruttavalt võin öelda, et see hirm oli
täiesti asjatu. Järgnevad kümme päeva
48
Noortevahetuses
osalemine
oli justkui
eneseületamine
muutsidki päriselt minu elu. See lause kõlab justkui mõnes reklaamis, aga
tegelikult on see täiesti tõsi.
Ühised mängud ja matkad liitsid
võõrad inimesed kiiresti lähedaseks.
Sellele esimesele noortevahetusele
tagasi mõeldes meenuvad ainult ülivõrdes positiivsed emotsioonid. Ilmselt
ainus negatiivne emotsioon oli viimasel hommikul lennujaamas kõiki kallistades ning üksteisele lubadusi andes,
et ükskord kohtume veel. Siis oli liht-
salt kurb ära tulla. Ma muutusin ikka
väga palju enesekindlamaks ja julgemaks ning leidsin endale uued toredad
sõbrad. Seda kõike on väga-väga raske
paberil kirjeldada, sest Itaaliast saadud
emotsioonid, kogemused ja uued teadmised on hindamatud.
Minu jaoks oli selles noortevahetuses osalemine justkui veidike eneseületamine. Alates sellest hirmutundest
lennujaamas ning lõpetades jalgrattamatkaga mägedes. Ma poleks arvanud, et selle kõigega nii kergesti hakkama saan. Kindlasti poleks see kõik
nii vahva olnud ilma Epu ja teiste toredate grupijuhtideta, kes meid suunasid
ja juhendasid.
Kuna Itaalias laagis osalemine nakatas mind noortevahetuse-pisikuga, siis
osalesin ka hiljem mitmes noortevahetuse ning tore oli ka koostöös loomaaiaga ise proovida noortevahetuse
korraldamist. Samuti andis uskumatu
kogemuse ise grupijuhina ühes projektis kaasa lüüa. Ma olen täiesti kindel, et
ma ei oleks praegu see, kes ma olen
ning ei teeks sellist tööd nagu praegu,
kui ma ei oleks nendes mitmetes projektides osalenud. Sellistes noortevahetustes osalemine peaks olema igale noorele lausa kohustuslik, sest see
õpetab olema iseseisev, julge ja teistega arvestav.
Barbara Hein
HeadEsti sõber aastast 2006
49
O
n raske sõnadesse panna, kuidas noortevahetused elu muudavad. See areng on olnud
minu jaoks väga aeglane, kuid muutnud mu elu totaalselt. Polnud kuulnud teisi noortevahetustest rääkimas, polnud teisi sõpru, kes selle
maailmaga oleksid tuttavad olnud,
polnud varem otseselt ühegi
välismaalasega vabalt juttu ajanud ja seega päris täpselt ei saanud aru, mis eesmärgil neid korraldatakse ja kuidas see kogemus
mulle endale kasulik on.
Olin noor, kinnise mõttemaailma, ilma enesekindluseta ja
väga väikese silmaringiga, kui
esimest korda kuulsin noorte-
Mu ees
seisis
maailm
täis
imesid ja
õnnelikke
inimesi
50
vahetusest. Polnud ma reisinud väljapoole Skandinaaviat ja Baltikumi ning
Hispaania tundus ülimalt ahvatlev. Nüüdseks ei mäleta ma sellest noortevahetusest ega ka Hispaaniast eriti midagi.
Sel eluetapil tahtsin ainult, et saaks palju nalja ja, et see nali minuni ise jõuaks,
ise midagi pingutamata, mugavusstsoonist välja astumata. Õnnestus siis valituks saada ja reisi päev jõudis kätte. Ülejäänud kolm Eesti noort olid aktiivsed ja
suhtlesid teiste noortega vabalt. Mina aga
oma lolluse ja kinnise mõttemaailmaga
ainult magasin. Ei tekkinud uusi sõpru
ega vapustavat kogemust. Nagu öeldakse – magava kassi suhu hiir ei jookse.
Kuna aga HeadEst korraldas samal
suvel Hispaania noortevahetusele jätkuprojekti nimega „Care & Act“ siis tekkis
võimalus ka enda jaoks teise noortevahetusse sattuda. Kui ootate, et ütlen, et
siin toimus areng ja enda jaoks noortevahetuste võlu avastamine, siis eksite.
Ka selles noortevahetuses olin suhteliselt outsider. Vaikne, ei teinud midagi kogu südamega kaasa. Lihtsalt vedasin end läbi. Kuid mingil viisil tekkis mul
side belglastega. Meil oli uste peal „postkastid“ ja me suhtlesime Belgia grupijuhiga palju üksteisele kirjutades. Kuigi
veetsime kümme päeva üksteise seltsis
ei olnud ma piisavalt kindel oma inglise keeles, pabistasin, ei osanud suhelda. Kuid sellest suhtlusest tekkis siiski
omamoodi sõprus. Nüüd võisin uhkusega öelda, et mul on Belgias sõbranna.
Kindlasti muutis selline kontakt mind
julgemaks. Suhtlesime Facebookis tihedalt ka peale noortevahetust edasi ja juba
mõne kuu pärast teatas ta mulle, et nende organisatsioon korraldab omakorda
jätkuprojekti. Seda kuuldes läksid mu
silmad särama ja see oli esimene kord,
kui ma tõesti pingutasin, et saada sellesse noortevahetusse. Mul oli oma sõber
ja ma tahtsin nii väga teda jälle näha.
Nüüdseks teadsin, mis mind ees ootab
ja see kogemus oli imeline! Kahetsesin
väga, et olin kaks projekti lihtsalt niisama mööda lasknud, ilma midagi nen-
dest võtmata. Võin julgelt öelda, et Belgia noortevahetus „A Quest for Ecotopia“
avas mu silmad ja maailma mu jaoks.
Julgesin ennast avada ja mu ees seisis
maailm täis imesid ja õnnelikke inimesi.
Ma jõudsin mõistmiseni, et need laagrid on maailma kõige ägedamad asjad
ja igal juhul tahan seda tunnet kogeda nii
palju, kui võimalik.
Juba mõni kuu hiljem korraldas Head
Est koolitus „Start-Up – Getting started
with youth exchanges“, millesse kandideerisin kogemata kaks korda. Läbi
imelise juhuse ja segaduse õnnestus
mul ka sinna saada. See oli koht, kus
teadsin, et noortevahetused puudutavad mu südant. Ma polnud elus niivõrd
suurt õnnestumise tunnet kogenud. Ma
ei suutnud ära imestada, kuidas ma selles keskkonnas enesele teadmatagi olin
muutunud. See oli täielik eufooria, mis
mind valdas ja mõeldes tagasi tekib see
sära taas südamesse. Ma tundsin, et
saan millegagi hakkama, olen väärtuslik, julge ja maailma kõige õnnelikum
inimene! Tundsin, et ma tõesti olengi
enesele teadmata õppinud nii palju asju,
millest kohe aru ei saanud. Õpid ilma
õppimata. Ja see, mida õpid on elus edasiviivad oskused ja teadmised. Järsku
avastadki enda jaoks et saad erinevates
olukordades hakkama ja oled teadlik ja
oluline kodanik siin maailmas.
Mereli Noormägi
HeadEsti sõber alates aastast 2007
51
I
believe the question is – how they
didn’t? I am going to tell you a story
about one of the best things that has
ever happened to me and you are going
countries. Everybody had their own point
of view and ideas of the topics. We had
so many funny games and workshops,
w
e
that
I would have never believed
to like it and you are going to want
to take part in exchanges yourself ;)
The year was 2011, though I
always tend to say that it was
2007, cause it feels like I have
enjoyed the amazing international exchanges and
friends already forever. I
was asked if I wanted to take
part in a youth exchange
held in Spain, Murcia. Since
I have always liked travelling I said yes, of course. The
project’s name was „eColideramos“, it was about the environment. I would have never
believed that learning could be so much
fun. It was there, in the exchange, where
I first understood that education isn’t only
about sitting at your desk and listening
to the teacher. Learning can actually be
an amazing experience. Especially when
it’s done with so many foreign youngsters together, we were from six different
52
made so many videos and even more pictures. Looking at them right now brings
me back to the friendly-happy-heartwarming atmosphere, it brings back all the
good memories and the faces of all the
beautiful people I met. These ten days
taught me a lot about other cultures, it
made me understand that the world is
much bigger than just my country, there is so much more to see. It made me
thirsty to experience
come back from an exchange in Luxembourg and heard that there is going to
n
learning could be so much fu
new places, meet new people, learn new languages. I have a picture
of my hands and legs, which we had turned into a Spanish dictionary. I remember staying up until five o’clock in the
morning learning the numbers in Spanish up to one thousand. Unfortunately
after waking up, I only remembered uno,
dos, tres, cuatro, but it was totally worth
it. After the exchange I still have the Spanish culture and language close to my
heart. It encouraged me to take up Spanish in the university.
After that youth exchange I couldn’t
stop applying for new ones. Whenever
I heard from HeadEst that another exchange is coming my first words were
always „I’m coming!“. And then later I
started to think how to make it possible.
Because I knew that I didn’t want to miss
another opportunity to meet awesome people, improve my language skills and spend ten days full of happiness
and fun. A proof for my commitment to
the exchanges is the youth camp „The
Rolling Citizens“ that took place in JärvaJaani, Estonia, in August 2013. I had just
be a camp in Estonia. I heard about it
around two days before it was going
to take place. What do you think I did?
I unpacked my luggage, washed every
thing and packed my luggage again, sat
into my car and took off to Järva-Jaani.
That’s how obsessed I am with the exchanges.
Since my first camp in 2011, „Ecolideramos“, I have now been to eight youth
exchanges and you know what, I’m not
planning to stop. I can say that the ten
days changed my life to the better. The
exchanges are the best way of seeing
the world, meeting new people and learning about the cultures. Because during
these ten days I didn’t just learn about
one country, I learned about the cultures of all six nationalities. I cannot imagine what I would be missing in my life if I
hadn’t said yes to the first youth exchange. Now it is your turn to start applying
for exchanges, I promise you, your life
only gets better after that.
Tairi Lääts
53
There is only one word:
supercalifragilisticexpialidocious!
be the most fun
, and it turns out to
ng
alo
aipl
ex
of
way
here’s not really a
u’ve ever had.
ange feels, yo
ch
ex
an
w
rt of the relaxation
ho
ng
ni
Then there’s the pa
to
ys
wa
e a few
s, where
however, there ar
in between activitie
es
m
ga
d
an
e
y
description, so to giv
th your friends, pla
get a close enough
you can hang out wi
les
.
things, make puzz
others an example
games, talk about
of
ct
pe
as
e
th
e’s
.
First of all, ther
ht earlier that day..
people you boug
nt
re
ffe
di
t
ee
really a way
t
m
no
u
said, there’s
I
friendship: yo
as
,
So
ck
rld, some you cli
it feels, you have
from all over the wo
telling people how
of
to
e
tim
of
, but one
s take a bit
perienced it to know
with instantly, other
ex
ve
ha
to
ys
st me, after two da
scribe it, and I only
warm up to. But tru
n try their best to de
ca
ettog
e
tim
spending
percalifragilisticex
of amazement and
know one word: su
friends!
n’t know what it
her, you’ll be best
lidocious! (If you do
pia
ay
m
e
er
th
tivities:
e missing out )
Then there’s the ac
at means, you’r
wh
d,
go
y
“m
ink
u th
be a few where yo
w
t then you see ho
bu
.”
is this about..
d
an
e having with it,
2011
much fun others ar
d of HeadEst since
ed and tag Frien
tic
en
be
t
bu
lp
he
you just can’t
T
Bram Joostens
54
B
ack in 2012 I was part of
a youth exchange “The
Story of My Life” in Estonia. It was pretty much one of the
best experiences of my entire
life, believe me!!
I was 19 years old and it was
summer, I was coming out from
two year long relationship that
really messed me up. I really needed to start over - I was
thinking and concerned about myself,
so some days out
of my country could only
help “cleaning
the system”.
All my friends
and family
encouraged me
to go and I was
very excited with
the idea. So I packed my
things to fly away.
Over the ten days in the exchange I
experienced so many great things that
I couldn’t even try to describe it in one
page. But I can ensure you: it changed
my life! I made friends for life, learned
great things that made me grow. I miss
that summer so much that if I could I
would go back in time to do it all over
again.
Everyone should have the possibility to try an experience like this, it really
It
gives you
great stories to
tell your kids in
the future
opens your mind,
allows you to meet
people from other
countries and cultures
and it gives you great stories to tell your kids in the future. It
was absolutely fantastic and it’s something I feel very proud of.
Big Big Big thanks to Epp and PilleMai for everything they did, this Empire they created made me and so many
youngsters happy and full of stories to
tell! I will never forget those ten days:)
Felipe Fernandes
55
I
It
gave me
courage to go
to learn art of
dance
want you to
step into a
time machine with me.
We’re travelling
back to the year
2013 and we are
in Germany now.
We are going to take
part in a youth exchange
named “Off to join the circus!”
It’s the second day in Sonnenberg and
we are with all the participants - with our
family, because this is the way I feel.
After doing some serious work in groups
we went to my room and played “truth or
dare”. We got to know a lot about each
other and do some funny things. During
the game we all laugh, sang, did henna tattoos and we were happy, so happy that the only thing what we thought
about was being here.
You know
that each
group has a group
leader and they are
responsible about
what we’re doing
and how do we
act. But our, like
one girl said “mothers” did our exchange even better. They
didn’t yell at us and they did
all these funny things with us. But
at the same time they had the control. It
showed me that I don’t have to be mean
to get the control.
This youth exchange was about
serious work and a lot of fun, but this
place, these people and the things what
we did, gave me a lot of confidence. I
wasn’t afraid to talk to people whom I
didn’t know and I didn’t have to worry about my English anymore because
they taught me that it’s important to dare
to try. After this exchange I trust people
much more than I did before.
It’s time to step back to a time machine and travel back to Estonia. You saw
now how wonderful it was. And it was
so wonderful that I went back there next
year. In this camp I realised how much I
love acrobatics and it gave me courage
to go to learn art of dance in university.
I’m pretty sure that I wouldn’t be learning it without this youth exchange.
Kinne-Riin Reest
56
L
aagrile mõeldes tuleb esimesena meelde jahe varahommik, kui
mägedes ööbisime ja hommikul
pimedas ärkasime, et ronida üles Liechtenseini kõrgeimasse tippu päikesetõusu nautima. Sealt sain armastuse mägede vastu.
Järjest meenuvad töötoad, kaljuronimine, rahvusõhtud, vaba-aja tegevused,
nimede meelde jätmise mängud. Kõik
mis meelde tuleb on täis naeru ja sooja
päikest, avatud inimesi ja hilisõhtuseid
jutuajamisi.
Lisaks kõigele sain laagrist suurepärase keelepraktika ja juurde palju julgust ja enesekindlust. Sellega seoses
tulevad meelde ühe laagris olnud liidri sõnad „Kerli, don’t be shy“- neid sõnu
meenutan siiani hetkedel, mil jääb julgusest puudu. Arvan, et läbi selle olen
julgenud ma palju rohkem teha ja ette
võtta. Varem ma vältisin ja kartsin esineda ja ettekandeid teha, aga siin tänan
Eppu ja laagris olnuid, tänu kellele sain
Leidsin
endale sõbra
kogu eluks
ma tollel suvel sellest jagu. See laager
muutis mind palju, aga ainult positiivses
mõttes.
Mäletan laagri viimast päeva, kui kõik
olid kurvad et peavad koju minema. Lahkumisel sai näha pisaraid. Kartsin, et ei
kohtu nende inimestega enam kunagi.
Eksisin. Suhtlen siiani ühe laagri liidriga päris tihedalt ning meie taaskohtumine toimus küll alles 2013. aasta oktoobris, aga võin julgelt väita, et leidsin endale sõbra kogu eluks. Uuesti kohtumisel
tuli laager silme ette ja korraks tundsin
ennast jälle 15-aastasena. Ma ei vahetaks neid kümmet päeva mitte millegi
vastu. Kui on võimalik minna, siis tuleb
kindlasti sukelduda pea ees oma parimasse suveseiklusesse.
Kerli Kasar
57
O
len osalenud HeadEst programmides kaks korda, 2013.
aastal Itaalias ja 2014.aastal
Gruusias ja need mõlemad muutsid
minu elu kardinaalselt.
Olin
olukorras,
kus
sain ise
teistele abi
pakkuda
58
Oma igapäevaelu elan Võrumaal
Läti piiri ääres üksikus talukohas
koos oma vanemate, vanaema ja nooremate vendade ja õega. Kuna olen
raske puudega, minu nägemisjääk
on väga väike ja minu liikumine raskendatud, siis sõltun päris palju oma
kodustest. Kui mul on tarvis kuhugi
minna, peab keegi mind sinna autoga
viima. Üksi oskan bussiga Võrus päevakeskuses käia.
Itaalia pakkumine tuli mulle täiesti ootamatult ja muutis minu elu. Kuna
projektis osalesid ka päris pimedad,
siis sain tunda end täiesti uues olukorras. Kui tavaliselt olen mina kõige abitum ja teised peavad mind aitama, siis
nüüd olin olukorras, kus sain ise teistele abi pakkuda.
Itaalia reis avas minu jaoks ukse
maailma. Mitte ükski asi pole tegelikult
oluline, tähtsad on inimesed ja head
suhted nende vahel. Kuna ma ei näe,
siis tajun maailma teiste kanalite kaudu ja neist olulisem on inimeste suhtumine. Nendel reisidel ongi tavaliselt
koos eriliselt sõbralikud ja hea huumorimeelega inimesed.
Kuna Itaalias oli raskusi õigeks ajaks
igale poole jõudmisega, siis oli tore,
kuidas olukordi lahendati. Näiteks jäime lennujaama hiljaks ja meil läks kiireks. Võtsime siis pimedatele ratastoolid ja saimegi kiiremini edasi. Ise õppisin liiklema Mereli korralduste – otse,
paremale, otse, vasakule jne – järgi.
Itaalias oli näiteks ka selline tore
lugu, kus üks tüdruk korjas mere
äärest siledaid kive. Järgmisel päeval
bussis sõites pistis ta neist ühe pimedale tüdrukule pihku. Tema pistis selle suhu, arvates, et tegemist oli kommiga.
Teine kogemus Gruusiast on mul
päris värske. Eriline oli see selle poolest, et olin seltskonnas ainuke puudega inimene, aga ma ei tundnud ennast
kuidagi halvasti. Ma arvan, et hea kogemus oli see kõigile. Gruusiasse sõites
läksid meie kohvrid kaduma. Pidin mitu
päeva ilma tagavara riieteta ja pesemisvahenditeta läbi ajama, aga ka sellele
leidsime lahendused.
Huvitava kogemuse sain Gruusia
liiklusest. Kui meie siin kirume oma
liiklusolusid, siis seal saime teada, et
meil on kõik hästi. Tänavaauke oli ilmselt nii palju, et kõige parema tahtmise juures poleks ka juht suutnud neist
kõigist läbi sõita. Tagaistmel turvavööd
otsides selgus, et neid ei peagi seal olema. Üldiselt sõidetakse ikka seal, kus
ruumi on ja kui kaks autojuhti keset
liiklust oma autod seisma jätsid ja juttu ajasid, siis seisiski kogu liiklus. Ja
muidugi roostes ja katkised bussid ja
autod, mis meie liikluspildist on juba
ammu kadunud.
Nendest reisidest võib ilmselgelt
sõltuvusse sattuda. Need on väga vajalikud. Mina olen peale seda palju iseseisvamaks muutunud. Ma vajan märksa vähem väljaspool kodu liikumiseks
vanemate tuge. Ma saan Võrus liigeldes
juba päris hästi ise hakkama, ma olen
julgem inimestega suhtlema ja julgen
küsida abi.
Aitäh Mereli ja Tairi ja kõik ülejäänud laagri- ja reisikaaslased!
Merit Mägise
59
I had never
been so
thankful to
be alive
T
he first project for
me was in Italy and was
supported by Comenius
program. That was the start that was
the trigger to make me participate in
projects. Although I might
have learned a lot with that
project, the time has passed and I must admit that I
dont remember much. But
I remember beautiful Italy,
beautiful Rome, beautiful
Napoli and Lion. I remember how fascinating everything was at
that moment. I was a high school student - I had not seen such magnificent
sights and landscape. That is why I started participating in projects.
My second project was “Youth power
in nature” in Estonia 2008. That was
project that me and my friends created.
As my good mate had a great idea, we
started up our own project. Although
I was not the one writing the project, I
can still say I had some important role
60
in the process. This project gave me
confidence with my English speaking
and I could say that this project had
quite an impact in my interests. After
that project I was about to go study
environment protection. Although my
target changed in time, I have grown
to respect nature and make my life as
environmental friendly as possible.
I try to recycle leftovers as much as
possible.
When „Youth Power in Nature“ was a
great teacher for environment-friendly
thinking, the next project changed my
thinking about life and war. It was year
2008, project was held in Georgia. As
the war over Abkhazia started
right before the project, we
were still about to go. It seemed that this war-like activity was about to end soon, so
the project was not cancelled.
We managed to be in Georgia,
Batumi for three days after the
war started and we were banished to
Turkey. The whole project was like a big
adventure. I never had war breathing to
my neck, I have never seen people worrying about their nation and country. It
was devastating. But this project changed the way I though about life. I had
never been so thankful to be alive, to
have parents, family, friends and steady
life with strong country. Also I learned
that good things happen to good people. As we were saved from the warzone,
we had some disturbing situations on
the boarder of Turkey. But everything
went well, police and Polish ambassador helped us. The adventure didn’t stop
there. But all this proved that if you keep
your Karma good, nothing bad can happen to you. Giving, sharing and caring
can be balanced to getting, being loved
and cared about.
The last project was already when I
was studying special education in the
university. It was “Yes - we can!” in Estonia in 2010 and was held for vision impaired people. It was educative project for
me as I had not learned all that yet. This
project gave me good experiences working with vision impaired people. I’d like
to mention that I work in basic school for
disabled children and I am a teacher for
visually disabled students. So this project helped me to my life at the moment.
And last, but hopefully not least for
me was a Erasmus experience in Finland. As the monologue have got too long
already, I’d just like to mention that I have
now friends all over the world, learned
to speak English and Finnish language,
gained a lot of knowledge and have got a
better view about myself and self confidence. I have learned that we have to live,
laugh and love, because that makes the
life fullest. I learned to be happy about all
the small details in life and appreciate
my lovely family and friends.
Jaanika Aas
61
Tõelisus,
kogemused,
heatahtlikkus
ja ekstreemsus
viivad elus edasi
M
inu jaoks on Head
est olnud kaks imelist
inimest Epp ja Pille-Mai,
tänu kellele olen avastanud nii maailma
kui ka iseennast. Kui ma 10 aastat tagasi
kohtusin Epuga Teeviidal, oli mul tunne,
et olen lõpuks leidnud vinge naise, kes
on sama hull või isegi hullem kui mina,
seda just energia mõttes. Ta rääkis mulle mingist projektist, millest ma väga aru
ei saanud, aga tundus põnev. Eriti inspireeriv oli see osa, et kaasatud on inimesi välismaalt. Noorena tundus alati,
et igal pool mujal on põnevam, kui seal,
kus hetkel viibid Sina. Aga läbi HeadEsti
projektide õppisin aru saama, et tore on
ära käia, aga igas riigis on ikkagi oma
mured. Sain võimaluse kogeda midagi
sellist, mida ükski ühiskonnaõpetaja
selgeks teha ei suudaks.
Tegelikult on peale minu armsa perekonna ja lähedaste sõprade väga suur roll olnud just Epul ja
Pille-Mail. Nad olid kuidagi ägedad
ja kreisid, neis oli miski säde mis
tõmbas meid kõiki nende mõte62
te ja projektidega kaasa. Äkki olingi
kaheksa aastat oma elust mööda noorsoovahetusi käinud, olnud vabatahtlik
suuremates ja väiksemates projektides. Üks minu itaallannast hingesugulane Simona, kellega kohtusin kümme
aastat tagasi Eestis esimeses noortevahetuses, elabki nüüd Eestis ja kokkusattumusena ka veel samas majas
minuga. See kümme aastat tagasi alanud sõprus on minu elule väga palju
värvi juurde andnud.
Minu vasakul käel asub üks põnev
asi, mis meenutab mulle igavesti, et tõelisus, kogemused, heatahtlikkus ja ekstreemsus viivad elus edasi hoides samas
meid aina uutel lainetel ning väljakutsetel. Ning väga olulisel kohal on minu
jaoks ka keskkonnateadlikum elamine,
mille tõid minuni samuti Epp ja PilleMai. Elu on seiklus ja julgete päralt on
maailm.
Carmen Kaarus
E
stonia? Where is that
anyway and why should
I go there just to waste
my winter holidays? Why can’t
I just stay in Liechtenstein, play
some computer games and
watch TV? That’s what
I had in mind when
I packed my stuff
together. Oh,
I really didn’t
want to go to
Estonia. Don’t
get me wrong:
not because of the
country itself but
because I didn’t see
any need to go abroad. You
probably think that I was an idiot
back then and you are probably right. In
fact you could already see that from my
curly long hair what made me look like a
wet mop. But even my hair turned out to
be helpful since my curly “lokilammas”
as they call in Estonia, were one of the
first topics I talked about with my future
girlfriend. But let’s not go too fast: it was
winter, 8 years ago when my friend and
sister tried to convince me to go to this
youth exchange somewhere in Estonia.
They managed, even though I was very
stubborn. A stubborn idiot. But I am still
thankful till today that they succeeded.
How it changed my life? I got to know
my girlfriend with whom I could spend
almost seven awesome years of my life.
I
got so
many friends
who are still a
big part of my
life
And I got to know
so many friends
who are still a
big part of my life.
Friends I don’t see
often but who are
always there. After
the camp in winter we
started to meet each summer and so far we managed. Once
the Estonian friends came to Liechtenstein, once they visited us in Switzerland
and of course vice versa. Over the years
we expanded our trips: road trip in Italy,
sightseeing in Amsterdam or camping
in Poland. To me they are very important
because they are the proof that you can
manage everything in life if you just want
to. We met in the age of 15 and managed
to meet even though it was not always
easy with money, time and so on. Speaking of which: I have to stop writing now.
My friend from Tallinn is waiting for me
in Skype!
Andi Batliner
63
I became older
and younger
simultaneously
“I
t really
changed my
life,” “I learned so much about
myself” were phrases that I had heard
many times about
exchanges before
august of 2014, but
I had never paid
attention to them.
I thought that I
was experienced
enough, but now I
see how wrong I was… Well, in Georgian
language we have one smart phrase:
“Better late than never”. So when I was
20 years old I decided to participate in
exchange project that was hold in my city
Rustavi with hesitations. But even in first
day I found out that my hesitations were
vain and my previous lifestyle wasn’t so
attractive.
New friends, entertaining activities
and games, interesting workshops, funny adventures, smart leaders made these
ten days unforgettable … I learned many
things not only about the subject of project road safety, but also about culture,
64
history, present lifestyle and future plans of development of different
countries. While trying myself as a
guide during hiking
in Georgia and
excursion in Tbilisi, I found out that
I have many skills
that I thought I had
not had before.
Actually it isn’t in
character of Georgians to say that
they were wrong
but I won’t be stubborn and say boldly that I was wrong
thinking such kind
of projects are just
waste of time. I
started to look at
everything from different angle. As if
I become older and younger simultaneously, older because of crazy amount
of experiences, and younger because I
found out that I had been closed person
and not very sociable before, communication was not easy for me, these ten
days changed everything for the better.
A new world opened for me, world what
was so close to me all these years and I
discovered only now.
Avtandil
Germanashvili
V
ahest muudab üks reis lihtsalt inimese arvamust, aga vahest muudab see inimese tervet maailma.
Kümme päeva Belgias tõesti pöörasid
ümber killu minu enda maailmast.
Reisi alguses lugesin kokku, et “New
Colonists on The Moon” on minu seitsmes noortevahetus, kuid võrreldes eelmistega oli see täiesti erinev. Mitte kunagi ei olnud ma enne läinud võhivõõrastega reisima, mitte kunagi polnud ma viibinud mõnes teises riigis lausa kümme
päeva. Hoolimata sellest ei
suutnud ma olla närvis, vaid võtsin uue
reisi elevusega vastu. Juba see oli midagi uut, kuidas on võimalik, et inimesed
võivad nii headeks
sõpradeks saada ühe
päevaga. Ning kuidas
kümne päevaga on
võimalik nendega nii lähedaseks
saada, et valus on neist lahkuda, sest
oled harjunud, et nad on sinu pere.
Inimesed projektis õpetasid mulle nii
mõndagi. Projektis olid koos eestlased,
belglased, itaallased, slovakid, grusiinid
ja kreeklased. Kihvt oli võrrelda erinevate rahvuste iseloomujooni. Erinevused
teiste riikidega tulid tugevalt välja siis, kui
oli vaja milleski kokku leppida. Eestlastel kippusid olema teistsugused arusaamad. Lisaks võttis meil aega leppida sellega, et päris raske on laagris leida hetke, mil räägid üksinda. Siiski sain aru, et see pole
ebaviisakus, vaid lihtsalt viis, kuidas mõned
teised rahvused suhtlevad. Nendest erinevustest mööda vaadates olid laagrikaaslased lihtsalt võrratud.
Ma armastasin seda,
et lõpuks võisin ükskõik kelle juurde minna ja teda kallistada.
Projekti jooksul üllatas ja õpetas mind
karmide reeglite puudumine. Ehk ei olegi vaja seada karmi korda, vaid lasta inimestel leida ühesugune eluviis üksteise tavasid ja piire tundma õppides.
Inimesed
võivad
sõpradeks
saada ühe
päevaga
Joanna
Kurvits
HeadEsti sõber
aastast 2014
65
M
a mäletan nii hästi neid esimesi tunde, mil pidin kokkuleppe kohaselt paar tundi varem
Marja talus ootama ja mujalt tulevaid
noori avasüli vastu võtma - see oli keelelaagris tuginoore kohustus, kuid kõige
naljakam oli see, et mitte kedagi ei tulnudki selle aja jooksul. Kui parkimisplatsile ilmus suur buss, siis tundsin, kuidas
süda tahtis suurest ärevusest ja hirmust
saapasäärde vajuda. Bussist valgus välja
noori, kes olid võhivõõrad, kuid teadsin,
et ma tutvun nendega peagi. See rahustas veidi, kuid ma ei julgenud kedagi
pikemaks vaatama jääda, kõik tundusid
kui turistid.
Sain enamvähem kõikide nimesid
juba esimesel õhtul kuulda, kuid meelde need küll ei jäänud, võib-olla ainult
mõned. Järgnevad kaks päeva pöörati
põhirõhk tutvumisele ja nimede õppimisele, see oli põhieesmärk. Nii koha kui
ka inimestega harjumiseks kulus
mul umbes päev. Mulle hakkas
kohutavalt meeldima see
Teisi
õpetada
on päris
võimas
66
puitmaja, millesse ma magama sattusin. Kõrval olid kaks poistetuba ja minu
toas oli veel viis tüdrukut, seega tuletasin
pidevalt endale meelde, et siin majas küll
magada ei saa. Naljakas oli see, et meie
ja teiste tubade voodisse unne heitjad
kogu aeg erinesid. Päris mitmed vahetasid iga öö oma voodit, olid kui kuutõbised, leides end hommikul teisest voodist. Mina hoidsin ikka enda oma endale, kuid kui see hõivati, siis oli ikka häda
küll. Kus ma nüüd magan? Viimastel
päevadel üllatusin ma isegi, et teise inimese voodis tukkumine oli palju mugavam kui enda omas.
Mul on väga hästi meeles laagri esimesed tunnid kui ka laagri viimane hommik. Kõik kõndisid mornide nägudega
vastu või siis lihtsalt väsinud nägudega, kuna viimane öö venis paljudel väga
pikaks. Isegi viimane hommikusöök polnud enam maitsev, polnud tahtmist isegi
teistele silma vaadata, kui siis ainult selleks, et meelde jätta kalliks saanud inimese näojooned. Ma ei tahtnud lahkuda, hea meelega oleksin kümne küünega mingist postist kinni hoidnud, et mitte
mingil juhul minema ei peaks.
Näen siiani vaimusilmas kaaslaagriliste nägusi, kuulen söögisaali jutupominat või võrkpalli hüüdeid. Laagri päevad möödusid minutitega. Öeldakse ju,
et kui aeg möödub kiiresti, siis on sul
lõbus. Mul oli lõbus. Tekkis selline tunne, et ärkad ja magama minnes oli kõik
juba läbi. See oli kui üks päev, kuid ma
tean, et tegelikult koosnes see sellistest
pisikestest pisiasjadest, mida ma ei jõua
kohe kindlasti siia juttu ära mahutada.
Tundsin end seal hästi, kuna igal hetkel oli tegevust ja öösel tegelikult ei pidanud magama, keegi ei sundinud. Seltskond oli kogu aeg ümber ja sain kirjeldamatult häid sõpru, kellega ma lausa pean
suhteid hoidma, kuna igatsus on suur.
See laager kõnetas mind, öeldes, et
uusi tutvusi ei tasu karta ja et teisi õpetada on päris võimas. See parandas mu
enesehinnangut, muutis mind palju julgemaks ja andis mulle eesti keele õpetamisvõimaluse. Vot nüüd ma tunnen, et
julgen ükskõik kellega rääkima minna ja
et olen avatum kui kunagi varem, mulle
on öeldud isegi, et olen palju rõõmsam.
Ja mis kõige tähtsam, sain uue kogemuse võrra rikkamaks. See laagrikogemus
on siiani mu lemmik, kuigi laagrisse sõites üritasin ma välja mõelda igasuguseid
põhjuseid, miks koju tagasi minna. Ma ei
püstitanud mitte mingisuguseid ootuseid
ja lootuseid, kuid peaks ütlema, et see
laager oli kõvasti üle teiste laagrite ja see
meeldis mulle 100%.
Ja nüüd, kui aega tagasi keerata ja
kõiki neid tegevusi silme ette manada, siis ei soovi ma muud, kui pöörduda tagasi selle armsa Marja talu juurde.
Mu üks suurimaid soove on näha kõiki
neid kümne päevaga üliarmsaks saanud
välismaa noori, juhendajaid ja oma kallist tuginoortegruppi. Ma tahaksin kõigile silma vaadata, siis kõvasti-kõvasti kallistada ja tänada teid selle unustamatu
aja eest, sest kõigil oli selles oma osa.
Kui keegi oleks laagrist puudunud, siis
poleks see laager kohe kindlasti sama
olnud, midagi oleks olnud puudu.
Ma tean, keelelaagrisse minek on raske, kuna sinust võib läbi käia selline hirmulaine millist sa varem pole kohanud.
Uued inimesed, mitte ühtegi tuttavat. Ma
tean seda tunnet, me kõik, kes laagris
viibinud oleme, teame seda tunnet, kuid
ära lase sellel end heidutada ja kasuta
võimalust! See oli parim kogemus minu
elus, ja usun, et ka sinu omas.
Getter Pihlak
67
S
aadud kogemused
aitavad mul
tulevikus enda
eest paremini
This
seista ja teisi
project
paremini
for me was a
challenge - it made
mõista.
me feel feelings that
I haven’t ever
felt.
K
ogesin, kui mõnus on
tegelikult lihtsalt olla
– nautida elu, mõelda,
tunda, proovida…
68
Mida Sina mõtled?
i!
s
i
l
e
e
st
a
a
k
i
k
i
õ
k
e
m
Täna
HeadEst 2014
www.headest.ee

headest10 inspiration and story book (in english and estonian)

Transcription

Similar documents

lecture 18 - Penn State Engineering

Koolitusprojekti kokkuvõte

Adding Reaction Kinetics to ESP

Unit 1: `Alter Egos`, Lesson 11

nugrape clock

Silvia Dalnodar

7-18 issue The Voice of Madhesh pdf

Comverse-OMA Messaging Workshop

The Doctor is Deployed

Lei Flower Poster

rhoma irama and the dangdut style

Estonian Labour Force Survey Eesti tööjõu-uuring