docLoga aviissa PDF hámis
download 
Report Transcription
Loga aviissa PDF hámis
14. JA 15. SIIDDUIN 7. – 21. SIIDDUIN Ragnhildii NSR ávvuda gudnebálkkašupmi SÁMEGIEL OĐASAVIISA 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 - 1. JAHKEGEARDI NOK 15,- 40-jagi Olles dát ášši govve nu čielgasit mo stuorrakapitála lea guolásteamis oalát mearrideaddjin Dag T. Elgvin vuohttá sámepolitihka geainnu: – SÁMI STÁHTA ásaheame Finnmárkku Luonddugáhttenlihtu jođiheaddji Dag T. Elgvin lohká bures vuohttit soames sápmelaččain dáhtu ásahit sierra sámi stáhta go buot orru manname dan guvlui. 5. SIIDU 4. SIIDU 6. SIIDU Servet dutkat Proffat beaskidit lossa mánáid «sámesávzzaid» S Á M E G I E L O Đ Đ A S AT N E A H TA S : w w w . a v v i r . n o OAIVEČÁLUS Ávvira váldonummár: 934 40 700 Jus riŋget olggobeal Norgga, de fertet bidjat +47 telefunnummáriid ovddabeallái. ÁIDNA SÁMEGIEL OĐASAVIISA Váldodoaimmaheaddji ja hálddáhuslaš jođiheaddji Ánte Bals Eai go goassege oahpa? Mannan vahkku mearridii Norgga ja Ruošša guolástankommišuvdna fas rahpat šákšabivddu. Dán vuoru lea addon lohpi bivdit 390 000 tonna šávšša boahtte jagi. Vuođđun dán mearrádussii lea guolledutkiid árvvoštallan man stuorra šákšahivvodat mearas gávdno dál. ÁVVIR GUOVDAGEAINNUS ÁVVIR KÁRÁŠJOGAS E-POASTTA ČUJUHUSAT Pb 235, 9521 Guovdageaidnu Telefáksa: (+47) 78 48 50 00 Suomageaidnu 14, 9730 Kárášjohka Telefáksa: (+47) 78 46 75 30 Váldočujuhus ..................... [email protected] Almmuhusat:............... [email protected] Aviissa diŋgon: [email protected] Doaimmahussii: .... [email protected] Lohkiid čállosat: ............ [email protected] Guossis fitnát? Boaronjárga 1 (Siva-viesus) Guossis fitnát? Suomageaidnu 14 (DSF-visttis) GUOSSIS FITNAT ÁVVIRIS ROMSSAS? Grønnegata 23, Tromsø (tidl. Arctic Gallery, NRL-bygget) Sátnevajas Nu go diehtit, de lea šákša biebmun eará guliide mearas, nu go dorskái, sáidái ja lussii. Dán rájes go vuosttas geardde gurrejedje šávšša mearas, de álge maiddái dáid guliid hivvodagat unnut, ja dat lea áddemis, go biebmu nohká, de vátnu maiddái eará guolli. Dán leat riddoguovllut beassan ollásit vásihit go rittuin ja vuonain leat guolit nohkan, ja ii oro čuovgadat áigi boahtimin. Dat mii duođaid lea imaš dán oktavuođas, lea go politihkkariid bealis measta ii gávdno digaštallan dán áššis. Leat dušše muhtin báikkálaš guolásteaddjit geat vigget čuorvut váruhusaid dán oktavuođas. Sii vigget cuiggodit mo dáhpáhuvai ovddit háve go mearra gurrejuvvui šávššain. Maŋŋá go vuotna- ja riddodorski ledje eret bivdán, de ii boahtán mihkkege šat sadjái. Dan lea álki ipmirdit, gos ii gávdno biebmu, doppe eai leat guolitge. Olles dát ášši govve nu čielgasit mo stuorrakapitála lea guolásteamis oalát mearrideaddjin Dát eahpebalánsa bivddu ektui mearas lea dál beassan sajáiduvvat. Go veaháš ihtá muhtinlágan guollesorta, de lea stuorrakapitála dan maŋis ja dinestit ruđa jođánepmosit. Go dát vuogádat lea beassan leat stivrejeaddjin, de eat beasa goassege oaidnit ealli ja dearvvas vuotna- ja riddoguolásteami, gos olbmot ellet ja birgejit. Olles dát ášši govve nu čielgasit mo stuorrakapitála lea guolásteamis oalát mearrideaddjin. Stuorrakapitála lea oalát nagodan čatnat buot váldopolitihkkariid dan dássái ahte álo lea dušše bivdoeriid birra sáhka. Ii oktage olat jienainis mearrideddjiid lusa dainna ságain ahte mii fertet oažžut ekovuogádaga fas balánsii. Das ii leat goassege sáhka, ja jus leš, de sin jietna álo šaddá menddo geahpas ja jávká hivvodatgáibádusaid huikasa duohkai. Mii galggašeimmet leat dál oahpan mo ii galgga dahkat. Mis leat vuonat guoros ja rittuin vánis guolli ja ealli báikkit šaddan ávdin. Dál livčče áigi min njunuš politihkkáriin geavahit dán oahppu ja mokkirdit iežaset eret stuorrakapitála njivlefierpmis ovdal go olles meara billistit. Ii leat sihkar mii oažžut ovtta vel vejolašvuođa. ALMMUHEADDJI: Min Áigi AS ja Sámi Aviisa AS Doaimmahushoavda Josef Isak Utsi Kulturredaktevra Ammun Johnskareng Hábmen: ÁVVIR - sámegielat ođas áviisa Deaddileapmi: Finnmark Dagblad ISSN: 0805-5017 2 Jus jáhkežat buot maid gulažat, de oza kaniinnaid ábis ja guliid vuovddis. Ávvir bargá «leage várrugasplákáhta» buori preassavieru njuolggadusaid mielde. Son guhte oaivvilda iežas vigiheamit gillát unohis áviisabeaggima, ávžžuhuvvo váldit oktavuođa doaimmahusain. Pressens Faglige Utvalg (PFU) lea váidalusorgána man Norsk Presseforbund lea nammadan. Orgána, mas leat lahtut preassaorganisašuvnnain ja álbmogis, gieđahallá váidalusaid preassa vuostá preassaetihkalaš áššiin. (Tormod Kinnesa čoakkáldagas) Čujuhus: Prinsensgt. 1 Postboks 46, sentrum,0101 Oslo, Telefuvdna: 22 4 50 40. Fáksa: 22 40 50 55 ÁVVIR - SÁMEGIEL OĐASÁVIISA Boaronjárga1, GUOVDAGEAIDNU Suomageaidnu 14, KÁRÁŠJOHKA www.avvir.no HATTIT ja DIEĐUT ALMMUHUSAT [email protected] Dábálaš almmuhusat ........... 8,35 r. Virgealmmuhusat .................. 11,00 r. Teakstasiidu ............................ 10,90 r. 1. siidu ...................................... 16,80 r. Maŋimuš siidu ....................... 11,05 r. Ivdnelasáhus .......................... 1,00 r. RAHPANÁIGGIT Árgabeivviid ................ 08.00 - 15.30 FITNODATNUMMÁR: ................................. 968 024 280 MVA ÁVIISAHATTIT [email protected] 1/1 jahkái ................................. 1200 r. 1/2 jahkái ................................. 690 r. 3 mánnui................................... 390 r. FUOM! OBS! 20% hálbbit studeanttaide (Ferte čájehit duođaštusa) Haddelasáhus (girdilasáhus) lohkkiide olggobealde Finnmárkku 200,- jáhkái 120 ,- jáhkebeallái 75,- golmma mánnui KONTUNUMMARAT Báŋkogiro: ................4901.10.21386 IBAN: ................ NO9049011021386 SWIFT:............................SNOW NO 22 POP-Gáregasnjárga: 564173-22750 Báŋku Ruoŧas: 5671-77 62 Rehketčujuhus: Ávvir c/o Altaposten P.b. 1193 9504 ALTA ÁVVIRA BARGIT Njuolggonummár e-poasta VÁLDODOAIMMAHEADDJI ....................Ánte Bals...............................................478 26 [email protected] DOAIMMAHUSHOAVDA..........................Josef Isak Utsi .....................................917 70 [email protected] JOURNALISTA ..............................................Ammun Johnskareng ......................466 33 [email protected] JOURNALISTA .............................................Hans Solbakken .................................466 33 [email protected] JOURNALISTA ..............................................Astrid Helander ..................................466 33 [email protected] JOURNALISTA .............................................Sara Victoria Andersen ....................466 33 [email protected] JOURNALISTA .............................................Kari Lisbeth Hermansen ................478 26 [email protected] JOURNALISTA .............................................Åse-Márgget Holm ..........................975 78 [email protected] JOURNALISTA ..............................................Johan Ánte Utsi..................................466 33 [email protected] JOURNALISTA .............................................Inga Márjá Steinfjell..........................466 33 [email protected] GIELLABARGI ...............................................Jørgen Per Gaup ................................466 33 [email protected] GIELLABARGI ..............................................Sara Marit Gaup .................................466 33 [email protected] JOURNALISTA .............................................Silje Malene Varsi ...............................466 33 [email protected] TYPOGRÁFA ................................................Gudrun Balto ......................................466 33 [email protected] TYPOGRÁFA ................................................Anne Gro Gaup .................................947 84 [email protected] TYPOGRÁFA OAHPPI.................................Anita Bjørnback .................................466 33 [email protected] IT OVDDASVÁSTIDEADDJI .....................Per Christian Biti ................................466 33 [email protected] ALMMUHUSVUOVDI.................................Inger Anna Anti ................................466 33 764 [email protected] ALMMUHUSVUOVDI.................................Isak Nils Siri .........................................466 33 [email protected] HÁLDDAHUSBARGI ...................................Svein Nordsletta ................................416 45 [email protected] HÁLDDAHUSBARGI ..................................Karen Anna Buljo ..............................466 33 [email protected] Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 ALMMUHUSAT BRUKTLISTE fra Frode Utsi AS MODELL: .........................................................PRIS: ............ KM: .......... 2008 LYNX RAVE 800 R.............................................. KR 125 000,- ..1500........... SOM NY,Demo 2007 LYNX RAVE 800 RC ........................................... KR 85 000,-.....3600........... For kunde 2005 LYNX RAVE 800 SPECIAL ................................ KR 80 000,-.....4800........... Strøken 2001 LYNX RAVE 800 SPECIAL ................................ KR 39 000,-.....10100 ........ God stand 2007 LYNX RAVE 600 HO RE .................................... KR 85 000,-.....3000........... Strøken 1991 LYNX GLS 643 RAVE......................................... KR 12 000,-.......................... 1997 LYNX ENDURO 500 T ....................................... KR 12 000,-.....6000........... Rep.objekt 2008 LYNX X-TRIM 600 SDI....................................... KR 105 000,- ..5400........... Strøken,DEMO 2007 LYNX ADVENTURE V-800 LT ........................... KR 68 000,-.....14530 ........ 2006 LYNX ADVENTURE 550 LX ............................. KR 60 000,-.....4032........... SOM NY 2004 LYNX SPORT TOURING 800 SDI .................... KR 69 000,-.....8000........... Strøken 2003 LYNX SPORT TOURING 800 SDI .................... KR 69 000,-.......................... Ikke klargjort 2002 LYNX SPORT TOURING 800 ............................ KR 52 000,-.....8100........... Strøken 2002 LYNX SUPER TOURING 700............................ KR 54 000,-.......................... Ventes inn 2003 LYNX SPORT TOURING 600 HO..................... KR 59 000,-.....6800........... 2003 LYNX RANGER V-1000 4-TECH...................... KR 60 000,-.....7300........... SOM NY 2006 SKI-DOO MXZ 1000 X SDI RENEGADE ...... KR 103 000,- ..2000........... For kunde 2004 SKI-DOO MXZ 800 X HO ................................ KR 62 000,-.....11500 ........ Strøken 2002 SKI-DOO MXZ 800 RENEGADE .................... KR 58 000,-.....1200........... For kunde 2002 SKI-DOO MXZ 800 RENEGADE .................... KR 50 000,-.....6600........... For kunde 2008 SKI-DOO MXZ 600 X SDI RENEGADE......... KR 112 000,- ..2220........... SOM NY 2008 SKI-DOO MXZ 600 X SDI RENEGADE......... KR 112 000,- ..3353........... Strøken,DEMO 2007 SKI-DOO MXZ 600 X SDI RENEGADE......... KR 93 000,-.....1800........... For kunde 2007 SKI-DOO MXZ 600 X SDI RENEGADE......... KR 95 000,-.....2864........... SOM NY 2007 SKI-DOO MXZ 600 X-RS SDI ......................... KR 89 000,-.....5000........... Ventes inn 2008 SKI-DOO MXZ TNT 600 .................................... KR 97 000,-.....2100........... SOM NY 2004 SKI-DOO MXZ 500 SS(600) ........................... KR 60 000,-.....6800........... Strøken MODELL: .........................................................PRIS: ............ KM: .......... 1999 SKI-DOO FORMULA Z 500 ............................ KR 24 000,-.....7100........... God stand 2007 SKI-DOO SUMMIT 800 X-RS .......................... KR 109 000,- ..3400........... Strøken 2007 SKI-DOO SUMMIT 550 F ................................. KR 62 000,-.....4500........... SOM NY 2003 SKI-DOO SUMMIT 550 F ................................. KR 42 000,-.....3693........... 2007 SKI-DOO FREESTYLE 550 BC ......................... KR 48 000,-.....8400........... 2007 SKI-DOO FREESTYLE 550 BC ......................... KR 52 000,-.....4649........... Strøken 2007 SKI-DOO FREESTYLE 550 BC ......................... KR 52 000,-.....4700........... Strøken 2006 SKI-DOO GTX 600 SDI ..................................... KR 80 000,-.....4500........... Ventes inn 2007 SKI-DOO GTX 500 SS(600) ............................. KR 82 000,-.....1600........... SOM NY 2005 SKI-DOO GTX 380 F.......................................... KR 43 000,-.....3800........... 2004 SKI-DOO LEGEND GT 500 SS(600) .............. KR 59 000,-.....6200........... SOM NY 2008 SKI-DOO EXPEDITION 600 SDI WT .............. KR 106 000,- ..465 ............. SOM NY 2008 SKI-DOO SKANDIC TUNDRA 300................. KR 42 000,-.....10300 ........ Strøken 2006 YAMAHA RS VIKING 4-stroke........................ KR 79 000,-.....5500........... Ventes inn 2003 YAMAHA SX VIPER 700 MOUNTAIN ............ KR 56 000,-.....8375........... Strøken 2002 YAMAHA SX VIPER 700 ERTT ......................... KR 61 000,-.....5100........... Strøken 1999 YAMAHA VENTURE 500 XL ............................ KR 28 000,-.......................... Ventes inn 2007 ARCTIC CAT JAGUAR Z 1 4-stroke ............... KR 89 000,-.....3800........... SOM NY 2003 ARCTIC CAT ZR 900........................................... KR 39 000,-.....6900........... 2004 ARCTIC CAT Z 570 ............................................. KR 45 000,-.....720 ............. SOM NY 2006 ARCTIC CAT M5 EFI ........................................... KR 52 000,-.....3400........... 2003 ARCTIC CAT PANTHER 570 ESR ..................... KR 38 000,-.....7380........... SOM NY 2008 POLARIS SWITCHBACK 700 DRAGON IQ .. KR 104 000,- ..3000........... SOM NY 2007 POLARIS SWITCHBACK 600 CFI ...............................................8000........... Ventes inn 2001 POLARIS XC 800 SP ......................................... KR 45 000,-.....4648........... SOM NY 2008 POLARIS DRAGON 700 IQ ............................. KR 99 000,-.....2000........... SOM NY 2008 POLARIS IQ 600 RR .......................................... KR 90 000,-.......................... Ventes inn 2005 POLARIS FUSHION 900 .................................. KR 69 000,-.....5400........... Strøken MC-MOPED-ATV-BIL ..................................................................4-takt CROSSER, «Ubrukt» .................................. KR 17 900,- ................... 1 time ...........................SOM NY 2008 KTM SXF 250 .....................................................................4-takt HelCross ....................................................... KR 48 000,- ................... 43 timer .......................SOM NY 2006 KTM SX 250........................................................................HelCross.................................................................... KR 30 000,- ............................................................God stand 2006 YAMAHA PW 80 ...............................................................CROSSER .................................................................. KR 11 900,- ............................................................God stand 2004 KAWASAKI KVF 360 4X4 ...............................................Grønn, Nye dekk .................................................... KR 34 000,- ................... 7150 ..............................Strøken 2007 CAN AM OUTLANDER 650 MAX .................................Hvite skilt, Vindrute, Boks ................................... KR 99 000,- ................... 2700 ..............................Som ny 2007 CAN AM OUTLANDER 400 ...........................................Nye fordekk, Sorte skilt ....................................... KR 50 000,- ................... 4735 .............................. 2005 BOMBARIDER OUTLANDER 400 MAX XT .................Winsj, Vindrute, Håndvarmere, m.m............... KR 72 000,- ................... 3500 ..............................For kunde 2003 BOMBARDIER TRAXTER 500 MAX ...............................Winsj, Vindrute, Håndvarmere, m.m............... KR 60 000,- ................... 4700 ..............................SOM NY 2003 POLARIS SPORTSMAN 700 4WD Camo ...................Bukplate ................................................................... KR 37 000,- ................... 6350 .............................. 1997 TOYOTA CARINA E TURBO DIESEL ..............................Senkesett, 17» ALU ............................................... KR 45 000,- ................... 309000 .........................For kunde ITILLEGG KOMMER OMREGISTRERINGSAVGIFT. FINANSIERING FRA 0,-KONTANT. Outlander 400 EFI Outlander 400 MAX 2-seter m/winsj Plogsett 62 000,- Sorte skilt 69 900,- Sorte skilt 93 200,- Hvite skilt fra kr Outlander 500 EFI NÅ kr 93 200,på Hvite skilt Før 99 500,- Kjettingpar kr 6190,- 677,- Opptil 50% rabatt på bekledning fra bl.a SCOTT og TO BE Telt og Turutstyr fra FRISPORT BRUKTLISTE www.frode-utsi.no Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 3 OĐĐASAT Prošeaktabuohccedivššár Lin Hagen Sjøgren, Guovdageainnu dearvvašvuođadivššár Astrid Rasdal Kemi ja mánáiddoavttir Ane Kokkvoll galget ovttas gávnnahit makkár dikšunvuohki lea beaktileamos mánáide geat bártidit badjelmearálaš deattuin. Servet dutkanprošektii Guovdageainnu suohkan lea mearridan searvat dutkanprošektii man ulbmilin lea gávnnahit makkár dikšunvuohki lea buoremus mánáide geat bártidit badjelmeare lossa deattuin. nuoraiguin geain ledje deaddováttisvuođat, de dovden ahte in nagot fállat sidjiide doarvái buori veahki. Nu álggiimet geahččaladdat eará bargovugiid ja ovttas Hámmárfeastta dearvvašvuođadivššáriin vuolggahin jurdaga álggahit prošeavtta maid gohčodeimmet "doaibmaskuvla", muitala Kokkvoll. Duhtavaččat Dutkanprošeakta masa Guovdageainnu suohkana dearvvašvuođabálvalus lea searvan, lea ovttasbargoprošeakta Hámmárfeastta buohcceviesuin. Prošeakta lea oaivvilduvvon mánáide geat bártidit badjelmearálaš deattuin ja sin bearrašiidda. Dát lea čuovvuleapmin ovdaprošeavttas maid Hámmárfeastta buohcceviesu mánáiddoavttir Ane Kokkvold ja Hámmárfeastta dearvvašvuođadivššár Gro Hågensen čađaheigga 2005 (geahča fáktarámma). – Go bargen mánáiguin ja Prošeakta "doaibmaskuvla" manai jagi badjel ja dasa serve 12 Hámmárfeastta bearraša. Buot bearrašat orro vuos golbma jándora buohcceviesu mánáidossodagas. Earret medisiinnalaš iskkadeami ožžo bearrašat oahpaheami borramušaid birra ja aktivitehtaid birra. Váhnemat biebmoráhkadeami birra ja mánát ges besse geahččaladdat iešguđetlágan doaimmaide searvat. Bearrašat serve maid oktasaš tuvrabeivviide ja merkejedje beavdegirjjiide áiggi maid mánát bidje fysalaš doaimmaide beaivválaččat. Go vulge ruoktot fas, de ožžo mielde doaibmaplánaevttohusa. Dasto čuovui dearvvašvuođastašuvdna bearrašiid, sihke joavkkuid mielde ja individuála ságastallamiid bokte. Muhtun áiggi maŋŋel serve bearrašat vel ovttas moadde beaivásaš meahcástanskuvlii. – Mii leimmet duhtavaččat bohtosiiguin maid mánát olahedje. Danne mearrideimmet bidjat johtui dutkanprošeavtta gávnnahit ja dieđalaččat duođaštit lea go "doaibmaskuvla" beaktilis vuohki ja makkár váikkuhusat das leat. Mihttun lea gávnnahit sáhttá go dát ođđa máŋggafágalaš dikšunmodealla mas guovddážis lea addit mánáide ja sin bearrašiidda máŋggafágalaš praktihkalaš ja teorehtalaš neavvuma oktan aktivitehtafálaldagaiguin buoret dahje heajut go dat ahte mánát ja bearrašat ožžot individuála neavvuma, čilge Kokkvold. Dán dutkanprošeavtta oktavuođas leat ge buot Finnmárkku suohkanat geat leat searvan fylkka álbmotdearvvašvuođaprošektii bovdejuvvon searvat. Guovdageainnu suohkan šattai vuosttaš suohkanin mii vuollái čálii ovttasbargošiehtadusa, ja gos dál besset ohcagoahtit ja bovdet mánáid ja bearrašiid geat háliidit searvat dutkanprošektii. – Mii dárbbašit nu olu bearrašiid go vejolaš. Olles Finnmárkkus lea mis mihttun oažžut 100 bearraša searvat. Dan mađe olu dárbbašit vai galgat sáhttit dadjat goappálágan dikšunvugiin olahit buoret bohtosiid, čilge Kokkvold vel ja ávžžuha olbmuid váldit oktavuođa suohkana dearvvašvuođabálvalusain jus háliidit gullat eambbo prošeavtta birra. Kari Lisbeth Hermansen [email protected] Illuda boahtit johtui Dearvvašvuođadivššár Astrid Rasdal Kemi. Guovdageainnu suohkana 4 dearvvašvuođadivššár, Astrid Rasdal Kemi lohká iežas illudit boahtit johtui prošeavttain, go lea máŋgii dovdan ahte ii nagot fállat dan veahki maid mánát geain leat deaddováttisvuođat dárbbašit. – Váttisvuohtan lea máŋgii leamašan ahte mis eai leat leamašan doarvái resurssat fállat mánáide dan veahki maid dárbbašit, lohká Rasdal Kemi. Eai ovdal geahččalan Guovdageainnus ii leat ovdal leamašan sullásaš veahkkefálaldat mas olles bearaš váldo mielde. – Mii leat ovdal eanemus fokuseren dan máná geas leat deaddováttisvuođat, eat ge nu olu su bearraša. Dan dihte orro somá dál geahččalit vuogi mas bearaš maid lea guovddážis, oaivvilda dearvvašvuođadivššár. Dárbu Dearvvašvuođabálvalusas eai dieđe man olu mánát ja nuorat Guovdageainnus leat geat bártidit lossa deattuin. Sivvan dasa lea go eai čađat šat dearvvašvuođaiskkademiid maŋŋel go mánát álget 1. luohkkái. – Vaikko vihkket mánáid vaksineremiid oktavuođas, de ii leat unnán resurssaid geažil leamašan čuovvoleapmi sin ektui geat dárbbašivčče veahki nu buorre, čilge Rasdal Kemi. Rasdal Kemi lohká vel ahte son jáhkká dárbbu bidjat johtui dákkár prošeavttaid, ii dušše Guovdageainnus, muhto miehtá Norgga, go badjelmearálaš deaddu leat Duogáš Buidodat ja badjelmearálaš deaddu lea dađistaga šaddagoahtán stuora dearvvašvuođaváttisvuohtan miehtá máilmmi, ja WHO (máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvdna) gohčoda dan dakkar globála epidemiijan mii lea okta deháleamos áittan álbmotdearvvašvuhtii. Hámmárfeastta buohcciviessu dikšu eanet ahte eanet mánáid geat leat badjelmeare lossadat. Dán oktavuođas vuolggaheigga dearvvašvuođadivššár Gro Hågensen ja mánáiddoavttir Ane Kokkvoll 2005 ovdaprošeavtta maid gohčodeigga "Hámmárfeastta doaibmaskuvla". Soai ovddideigga doaresfágalaš lahkoneami dáidda mánáide ja bearrašiidda ja mii lei vuođđuduvvon hui lagas ovttasbarggu ala gaskkal suohkaniid ja spesialistad earvvašvuođabálvalusa. Dearvvaš vuođadivššárdeaivvadeamis Kárášjogas 2007 ovdanbuktojuvvojedje plánat stuorebuš dikšunprošektii ja fálaldat váldui hui bures vuostá. Dan oktavuođas bovdejuvvojedje buot dearvvašvuođastašuvnnat Finnmárkkus searvat iskkadeapmái ja das čogge dieđuid dearvvašvuođastašuvnnain mánáid deattuid birra. Doaibmaskuvla ovttasbargá Finnmárkku fylkkasuohkaniin ja fylkkasuohkana álbmotdearvvašv uođaprošeavttain. Suohkanat geat leat juo searvan Finnmárkku álbmotdearvvašvuođaprošektii bovdejuvvojit dál searvat doaibmaskuvlaprošektii. šaddagoahtán stuora váttisvuohtan miehtá. Kari Lisbeth Hermansen [email protected] Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 OĐĐASAT Dag T. Elgvin vuohttá sámepolitihka geainnu: – Sámi stáhta ásaheame Finnmárkku Luonddugáhttenlihtu jođiheaddji Dag T. Elgvin lohká bures vuohttit soames sápmelaččain dáhtu ásahit sierra sámi stáhta go buot orru manname dan guvlui. Dag T. Elgvin háliida garrasit deattuhitahteluonddugáhttenlihtus ii leat makkár ge almmolaš oaidnu sierra sámi stáhta hárrái. – Muhto mun dušše lean analyseren sámi politihkalaš ovdáneami. Mii oaidnit Sámedikki oažžut dađistaga eambbo fámu, sámit gáibidit sierra vearroortnegiid ja dađistaga ásahuvvojit sierra sámi ásahusat, lohká Elgvin. Dasa lassin lean maid oaidnán ahte muhtun sámi politihkkarat dáhttot sierra sámi oljofoandda ja Sámediggi gáibida eamiálbmotdivadiid ođđa minerallágas. – Dat leat áibbas dábálaš mearkkat dasa mot ođđa stáhta álggahuvvo, nu ahte ovtta beaivvi go buot lea sajis, sihke sierra dietnasat, ásahusat, lágat ja nu ain, de lea álki dadjat, ahte dál áigut sierra stáhta, lohká Dag T. Elgvin. Ii namut namaid Son oaidná buot dáid ovdánemiiguin sámeservodagas ovttaláganvuođa gaskkal Norgga ja Dánmárkku 1814:s, go Norga luovvanii Danmárkku stivrejumis. Lávvordat Ságat portretterii Dag T. Elgvina gos son dajai, ahte oažžu jearrat háliidit go sii, geat eai doahttal Norgga lágaid, ásahit sierra Sámi stáhta. Elgvin dadjá sierra sámi stáhta ásaheami leat ge bidjame čoahkkái bihtáid bihtáid mielde, vaikke njunuš sámepolitihkarat eai almmolaččat daja alddiineaset leat dáhtu ásahit stáhta. Son liikká jáhkká muhtuniin leat dan oainnu vaikke eai dovddas II LEAT OAIVIL: – Mus ii leat Finnmárkku Luonddugáhttenlihtu jođiheaddji ámmáhis makkár ge oaidnu dasa ahte lea go riekta vai boastut ásahit sierra sámi stáhta, muhto dušše guorahalan ahte dan guvlui lea manname, dadjá Dag T. Elgvin. Hanne Klemetsen/Ságat govven dan almmolaččat. – Muhto mus eai leat namat máid háliidan namuhit. Dál gal gullat Sámedikki politihkkariin ahte ii leat dáhttu sierra sámi ásahusaide, muhto buohkat muitit Álttá stuimmiid áigge go soames aktivisttain ledje dakkár áigumušat, dadjá Elgvin. Gazzalaga sámepolitihkkariiguin Luonddugáhttenlihttu lea ge leamaš sámi suohkaniiguin gazzalaga moanat jagiid, go dát suohkanat addet dakkar sierranas vuodjinlobiid máid meahccevuodjinláhka ii atte rievtti dahkat. Dáid suohkaniid politihkkarat leat čuoččuhan ahte Elgvin lea njulgestaga áittan sámi meahcástanárbevieruide. Sámedikkis lea maid čavga oaidnu dakko ahte sápmelaččaide galgá álkit vuodjit mehciin go eará Norgga ássiin. – Mus ii leat vuođđu čuoččuhit ahte dain sámi politihkkariin lea dáhttu ásahit sierra sámi stáhta, dadjá Dag T. Elgvin diplomáhtalaččat. Demokratiija dávda Son atná demokratijii stuorra váttisvuohtan go sámiin leat duppal jienat, sihke dábálaš Norgga válggaide, muhto seammás sierranas jienastanváldi Sámediggái, mii dađistaga oažžu eambbo ahte eambbo válddi. – Muhto mu mielas lea dat áibbas ortnegis nu guhká go Sámediggi dušše lea ráđđeaddiorgána eiseválddiide, muhto dan beaivvi go Sámediggi beassá iežas lágaid mearridit sámeguovlluide, de šaddá váttisin demokratijii. Dalle han lea juo šaddan sierra stáhta stáhta siskkobeallái. – Buohkain ferte váikkuhanvejolašvuohta váikkuhit Stuorradikki bokte mearrádusaide, gosa buot Norgga ássit jienastit ovddasteddjiid, sihke sámit, kveanat ja buohkat, lohká Dag T. Elgvin. Seammás son šiitá ahte sus ja luonddugáhttenlihtus lea ulbmil luonddugáhttema namas bargat dan ala ahte ii Elgvin diehtemeahttun: – Das šattašii kaos – Elgvinas ii oro máhttu stáhtaid organiseremis, Norgga historjjás, sámi historjjás ja guhkkin eret mot sápmelaš smiehttá. Dan dadjá Čielga Sámi Jiena sámediggeáirras Jánoš Trosten luonddugáhttenlihtu analysii. – Lea veadjemeahttun ásahit sierra sámi stáhta, go sápmelaččat dán njealji riikkas leat oahpahuvvon iešguđet stáhtain Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 eallit, sihke geatnegasvuođaid ja vuoigatvuođaid hárrái, dadjá Trosten ja konkludere mii das šattašii boađusin. – Das ii boađáše eará go kaos. Oahppat eambbo Su mielas galggašii Elgvin gazzat eambbo oahpu, erenoamážit Norgga vuođđolága birra ja maiddái ON julggaštusaid birra, ovdal go dákkár čuoččuhusaid luonddugáhttema olis ovddida. – Mu mielas lea son dušše duotna, dadjá Trosten. Bargat ovttas Jánoš Trosten liikká atná áibbas lunddolažžan ahte sámit boahtte áiggis barget ovttas oktasaš parlameanttas. – Nu go ovddidit oktasaš arenas sámegiela, kultuvrra ja muhtun muddui maid resurssa gažaldagaid. Muhto dat lea áibbas eará go sámi stáhta, lohká Trosten. Josef Isak Utsi [email protected] ásahuvvo sierra sámi stáhta. – Dasa ii gávdno lihtus makkár ge almmolaš mearrádus dahje oaidnu, dadjá son, Josef Isak Utsi [email protected] Vuostehágu Sámediggeáirras Susanne Amalie Andersen (NSR) ávžžuha sámi nuoraid doarjut plánejuvvon miellačájehemiid Roavvenjárggas 30.10.08 ja čájehit vuostehágu das mo suoma turistaindustriijas vealahit ja boastut geavahit earret eará sámi gávtti. - Mun oaivvildan leat dehálažžan ahte mii sámi nuorat čájehit vuostehágu das mo Roavvenjárggas dulbmot gávtti. Mii fertet muitalit suoma mátkeealáhusfitnodagaide ahte mii eat dohkket dan go sii geavahit romes, hálbbes gáktekopiijaid ja dan láhkai dájuhit turisttaid olles máilmmis jáhkkit ahte nie mii sápmelaččat gárvodit ja láhttet, cealká Susanne Andersen preassadieđáhusas. Miellačájeheamit lágiduvvojit Roavvenjárggas golggotmánu 30.b. 2008 19. Sámekonfereanssa oktavuođas. 5 OĐĐASAT Lea go guovža Sirpmás? Lea eahpesihkar lea go guovža Sirpmás vai lea go eará ealli mii lea vuhtton Bievráváris Sirpmás. – Leat vuohttán maid nu Bievráváris Sirpmás, jáhkkit ahte lea guovža, muhto dat ii leat sihkar. Lean vuohttán ahte lea moiven hirbmasit eatnama ja vel ráhka- dan sámmál balssa, muitala Johannes Varsi Sirpmás. 800 mehtera Bievrávári vuolábealde leat olbmuin stobut ja návehat mas leat eallit vel. Dat lea dušše 800 mehtera eret E6 geainnus gos leat vuohtton luottat. Lea issoras smiehttat jos de lea guovža mii lea vuhtton ja dat han lea nu lahka gos olbmot orrot. Iskkadeapmi mii lea vuhtton. Sii gávdne baikka mas sii leat iskosa váldán ja beassat dálvvi mielde diehtit lea go guovža vai ii maid leat vuohttán. Silje Malene Varsi [email protected] Meahccebálvalus lea fitnan Sirpmás geahččamin mii son dat lea Sam McDonald ja John Quigley leaba olles leavttuin barggus. Silje Malene Varsi govven John luoitá sávzza ovdal go lea geargan beaskideamis, čuohpasta vel dan maŋemus ulloduhku mii lea báhcán ovdal go sávza ruohtasta eret. Silje Malene Varsi govven Olgoriikka sávzabeaskideaddjit boahtán Kárášjohkii Nortura njuovahahkii sávzzaid beaskidit. Albmáguovttos galgaba leat Kárášjogas guokte mánu sávzabeaskidanbarggus. OLGORIIKKALAŠ John Quigley lea beaskideamin ullu ovtta sávzzas. Silje Malene Varsi lea govven sávzabeaskideaddjit Sam McDonald lea nuorra proffa sávza beaskideaddji ja son lea Ođđa Zealánddas eret. Dál lea son vuosttaš geardde Kárášjogas ja son lea leamaš 3 vahku doppe. John Quigley lea Irlánddas eret ja dá lea su njeallját áigodat Kárášjoga njuovahagas sávzabeaskidanbarggus. Soai beaskida lagabui 250 sávzza beaivái ja dan botta go Ávvir lei doppe govvideamin de juo háhppeheigga beaskidit 12 sávzza. Sudno áhčit leigga maid sávzabeaskideaddjit ja danne soai leaba 6 váldán dán veahá earenoamáš virggi. Soai johtiba birra máilmmi sávzabeaskidanbargguid mielde ja tiineba lagabui 50 duhát euro jahkái. Boahtá buorre tienas sávzabeaskideaddjin. Go bargaba dás Kárášjogas de tiineba veahá eanet go dalle jus bargaba muhtin eará riikkas. Johtimin Sam lea juo čieža mánu leamaš jođus barggu geažil ii ge leat fitnan ruovttus dan rájes. Dat gal boahtá ruovttugoiku go lea leamaš nie guhká ruovttus eret. – Lea hui somá daid vuosttaš vahkuid ja manná nu bures, muhto maŋŋážassii de ii leat nu somá šat ja de álgá ruovttugoiku. Beare geahčas Sam:a, muitala John ja ferte vel čaimmihit. pmi vuosttaš beaivvi miessemánus ja bistá čakčamánu lohppii. Nu ahte leat ollu sávzzat maid dát albmáguovttos beaskideaba jahkái. Dušše Kárášjogas galgaba beaskidit lagabui 9500 sávzza. Áigodat Movttegis albmáguovttos Norggas bistá sávzabeaskidan áigodat dušše guokte mánu ja dat gal lea hui oanehaš eará riikkaid ektui. Ođđa Zealánddas lea sávzabeaskidanáigodat skábmamánus gitta guovvamánu lohppii. Irlánddas álgá sávzzabeaskidea- Jearralin maid smiehttaba Sámi nissoniid birra go juo leaba dás Kárášjogas. De gal soai čaibmaleigga ja muođut ruvssodedje. – Dien gal fertet jearrat Sam´as, čaimmiha vel eanet John. Sam nivkala oaivvi ja John joatká. –Moai gal barge nu ollu, ii dat šatta nu ollu áigi geahčadit nieiddaid. Muhtumin moai álge bargat guđa áigge iđđedis ja gerge 12 áigge beaivit ja de fas álge bargat njeallji áigge maŋŋágaskabeaivvi. Albmá guovttos fitnaba muhtimin Bivdu nammasaš báikkis Kárášjogas váldimen moadde vuola go ii leat bargu nuppi beaivve. Lea somá deaivvadit eará olbmuiguin ja veahá vuoiŋŋastit go leat nu guhkes beaivvit, muitala John Irlánddas eret. Silje Malene Varsi [email protected] Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 NSR RIIKAČOAHKKIN 40 jagi ávvudeapmi 1968 - 2008 40 jagi 40 års ávvudeapmi jubileum NSR riikačoahkkin Guovdageainnus golggotmánu 24. – 26. beivviin NSR landsmøte Kautokeino 24.-26. oktober Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 7 NSR RIIKAČOAHKKIN 40 jagi ávvudeapmi Prográmma BEARJADAGA GOLGGOTMÁNU 24. BEAIVVI Dii. 1300 Dii. 1400 Dii. 1430 Ášši 1 Ášši 2 Registreren, borran ja lanjaid juohkin Dearvvuođat riikkačoahkkimii: • NSR riikkastivrras • Guovdageainnu sámiid searvvis Sámeálbmotlávlla Dearvvuođat gussiin: • Guovdageainnu sátnejođiheaddji Klemet Erland Hætta • Sámediggepresideanta Egil Olli • Stáhtačálli Raimo Valle, Bargo- ja searvvadahttin departemeanta Rahpan Konstitueren Dii. 1445 NSR-jođiheaddji Silje Karine Muotka sárdni Dii. 1500 Ášši 13 Riikkačoahkkin gudnejahttá olbmo Dii. 1515 Ášši 8 Eamiálbmogiid iešmearrideapmi (joatká sotnabeaivvi dii. 0900) Álgu ON eamiálbmotforuma jođiheaddji bokte, Victoria Tauli-Corpuz: The UN declaration on indigenous people and the right to selfdetermination Gáffe, šattut ja gáhkut Dii. 1600 Dii. 1615 Dii. 1630 Ášši 3 Joavkojođiheaddji Aili Keskitalo sárdni Jahkedieđáhus 2007–2008 NSR riikkastivra, NSR-N ja SOL: mearriduvvojit Dii. 1700 Ášši 4 Jahkerehketdoallu 2007 NSR váldoorganisašuvnna jahkerehketdoallu oktan revišuvnnain, SOL jahkerehketdoallu oktan revišuvnnain: mearriduvvojit Dii. 1720 Ášši 11 NSR njuolggadusaid nuppásteapmi Divaštallan ja mearrádus Dii. 1750 Boddu (15 minuhta) Dii. 1805 Ášši 6 NSR válgaprográmma 2009–2013 (joatká lávvardaga dii. 1115) Válgaprográmmalávdegotti ovdanbuktá Ášši 3.4 Politihkalaš rehketdoallu 2005–2007 (joatká lávvardaga dii. 1115) NSR sámediggejoavkku jođiheaddji Aili Keskitalo čilge Dii. 1855 Ášši 17 Riikkačoahkkincealkámušat (joatká sotnabeaivvi dii. 0900) Dii. 1930 Dii. 2000 Resolušuvnna evttohusat galget buktojuvvot ovdan Čoahkkimat nohket Gaskabeaivvit LÁVVARDAGA GOLGGOTMÁNU 25. BEAIVVI Dii. 0900 Ášši 14 Gulaskuddancealkámuš: Vuoigatvuohta guolástit Finnmárkku rittus Riddoguolástuslávdegotti árvalus – divaštallan ja mearrádus Dii. 0920 Ášši 7 Gulaskuddancealkámuš: Ođđa sámevuoigatvuohta (joatká dii. 1830) Dr. polit Else Grete Broderstad: Sámi iešmearrideapmi gaskal juss ja politihkka – gávdno go álbmotrievttálaš fasti vástádus? Dii. 1020 Dii. 1035 Dii. 1115 Ášši 6 Jurista ja ON eamiálbmot ekspearta orgána lahttu, John Bernhard Henriksen: Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalus ja álbmotriekti Boddu Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalus divaštallojuvvo joatká NSR válgaprográmma 2009–2013 (joatká dii. 1745) ja Ášši 3.4 Politihkalaš rehketdoallu 2005–2007 (joatká dii. 1745) Dii. 1250 Dii. 1300 Divaštallan NSR-N jođiheaddji Ol-Johan Gaup sárdni Boradeapmi Dii. 1400 Ášši 10 Biraspolitihkalaš prinsihppaprográmma Birasappealla sámediggeáirasa Susanne Amalie Andersen bokte Divaštallan ja mearrádus Dii. 1500 Ášši 5 Báikkálaš servviid ovdanbuktimat Guovdageainnu sámiid searvi ja Máze sámiid searvi Dii. 1530 Ášši 15 Doaibmaplánat 2009–2010 NSR riikkastivra, NSR-N ja SOL Dii. 1610 Ášši 16 Bušeahtat 2009–2010 NSR riikkastivra, NSR-N ja SOL Dii. 1630 Ášši 12 NSR listonjuolggadusaid nuppásteamit Divaštallan ja mearrádus Dii. 1700 Boddu Dii. 1715 Ášši 9 Ovttasbargu Sámi álbmotbellodagain sámediggeválggas Divaštallan ja mearrádus Dii. 1745 Ášši 6 joatká NSR válgaprográmma 2009–2013 ja Ášši 3.4 joatká Politihkalaš rehketdoallu 2005–2007 Mearrádus Dii. 1830 Ášši 7 joatká Gulaskuddancealkámuš: Ođđa sámevuoigatvuohta Mearrádus Dii. 1900 Čoahkkin loahpahuvvo Dii. 2000 Ávvudanpáhkka Bulet Eco Siida Dii. 2200 Rabas ávvudanfeasta Bulet Eco Siida (geahča sierra prográmma) SOTNABEAIVVI GOLGGOTMÁNU 26. BEAIVVI Dii. 0900 Ášši 8 Eamiálbmogiid vuoigatvuohta iešmearrideapmái ja Ášši 17 joatká NSR riikkačoahkkincealkámušat 2008 Mearrádus Dii. 1000 Boddu 8 Dii. 1015 Ášši 18 Válggat NSR presideantakandidáhtta sámediggeválgii 2009, NSR riikkastivra, NSR-N, SOL ja válgalávdegoddi Dii. 1100 Boradeapmi Dii. 1230 Ruoktot vuolgin Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 NSR RIIKAČOAHKKIN 40 jagi ávvudeapmi Program FREDAG 24. OKTOBER Kl. 1300 Kl. 1400 Kl. 1430 Kl. 1445 Kl. 1500 Kl. 1515 Registrering, lunsj og innsjekking Velkomsthilsninger: • NSRs landsstyre • Kautokeino sameforening Samefolkets sang Hilsninger fra gjester: • Kautokeino kommunes ordfører Klemet Erland Hætta • Sametingspresident Egil Olli • Statssekretær Raimo Valle, Arbeids- og inkluderingsdepartementet Sak 1 Åpning Sak 2 Konstituering NSR-leder Silje Karine Muotkas tale Sak 13 Utdeling av landsmøtets ærespris Sak 8 Urfolks rett til selvbestemmelse (forts. søndag kl. 0900) Innledning v/ leder for FNs permanente forum for urfolk, Victoria Tauli-Corpuz: The UN declaration on indigenous people and the right to self-determination Kaffepause med frukt og kake Kl. 1600 Kl. 1615 Kl. 1630 Sak 3 Kl. 1700 Kl. 1720 Kl. 1750 Kl. 1805 Gruppeleder Aili Keskitalos tale Årsmelding 2007–2008 NSRs landsstyre, NSR-U og SOL: vedtak Sak 4 Årsregnskap 2007 NSR hovedorganisasjonen med revisjonsberetning, SOL med revisjonsberetning: vedtak Sak 11 Vedtektsendringer NSR Diskusjon og vedtak Kaffepause Sak 6 NSRs valgprogram 2009–2013 (forts. lørdag kl. 1115) Framlegg v/ valgprogramutvalget Sak 3.4 Politisk regnskap 2005–2007 (forts. lørdag kl. 1115) Redegjørelse v/ NSRs sametingsgruppeleder Aili Keskitalo Kl. 1855 Sak 17 Uttalelser fra landsmøtet (forts. søndag kl. 0900) Fremlegging av resolusjonsforslag Kl. 1930 Møtet avsluttes for dagen Kl. 2000 Middag LØRDAG 25. OKTOBER Kl. 0900 Sak 14 Høringsuttalelse: Retten til fiske i havet utenfor Finnmark Kystfiskeutvalgets forslag – diskusjon og vedtak Kl. 0920 Sak 7 Høringsuttalelse: Den nye sameretten Kl. 1500 Sak 5 Kl. 1530 Sak 15 (forts. kl. 1830) Innledning v/ dr. polit Else Grete Broderstad: Samisk selvbestemmelse mellom juss og politikk – finnes det et folkerettslig fasitsvar? Kl. 1020 Kl. 1035 Kl. 1115 sak 6 Innledning v/ jurist, og medlem av FNs ekspertorgan for urfolk, John Bernhard Henriksen: Samerettsutvalgets forslag i folkerettslig perspektiv Kaffepause Samerettsutvalgets forslag legges frem til debatt forts. NSRs valgprogram 2009–2013 Kl. 1610 Sak 16 Kl. 1630 Sak 12 Kl. 1700 Kl. 1715 Sak 9 Kl. 1745 sak 6 sak 3.4 (forts. kl. 1745) og sak 3.4 forts. Politisk regnskap 2005–2007 Kl. 1830 sak 7 (forts. kl. 1745) Debatt Kl. 1250 NSR-U-leder Ol-Johan Gaups tale til landsmøtet Kl. 1300 Lunsj Kl. 1400 Sak 10 Miljøpolitisk prinsipprogram Appell v/ sametingsrepresentant Susanne Amalie Andersen Debatt og vedtak Kl. 1900 Kl. 2000 Kl. 2200 Lokallagenes time Kautokeino sameforening og Máze sameforening Virksomhetsplaner 2009–2010 NSRs landsstyre, NSR-U og SOL Budsjetter 2009–2010 NSRs landsstyre, NSR-U og SOL Endring i NSRs regler for listearbeid Debatt og vedtak Kaffepause Intensjonsavtale om valgsamarbeid med Samefolkets parti Debatt og vedtak forts. NSRs valgprogram 2009–2013 og forts. Politisk regnskap 2005–2007 Vedtak forts. Høringsuttalelse: Den nye sameretten Vedtak Møtet avsluttes for dagen Jubileumspakke Bulet Eco Siida Åpen jubileumsfest Bulet Eco Siida (se eget program) SØNDAG 26. OKTOBER Kl. 0900 sak 8 sak 17 Kl. 1000 forts. Urfolks rett til selvbestemmelse og forts. Uttalelser fra NSRs landsmøte 2008 Vedtak Kaffepause Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 Kl. 1015 Sak 18 Valg NSRs presidentkandidat til sametingsvalget 2009, NSRs landsstyre, NSR-U, SOL og valgkomité Kl. 1100 Lunsj Kl. 1230 Avreise 9 NSR RIIKAČOAHKKIN 40 jagi ávvudeapmi Bures boahtin ávvudeapmái! Iluin sávan bures boahtin Norgga Sámiid Riikkasearvvi 40 jagi ávvudeapmái dáppe Guovdageainnus golggotmánu 24. – 26. beivviid 2008. Skábmamánu 30. beaivvi 1968 čoahkkanedje iešguđet sámeservviid delegáhtat ásahit Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) dáppe Guovdageainnu (Stáhta ruovttufidnoskuvllas). Čoahkkimii ledje boahtán Guovdageainnu, Deanu, Porsáŋggu ja Kárášjoga sámeservviid delegáhtat. Guoktenuppelohkái sámi servodatberošteaddji ja pionera čálle vuollái beavdegirjji. Siebe Johan Máhtte válljejuvvui vuosttaš jođiheaddjin, ja nubbejođiheaddji šattai Hans J. Nergård. Ruhtadoalli lei Lemet Lemet Edel ja stivralahtut leigga Peder Andersen ja Bikk-Áillu Ásllat Niillas. Rehketdoalu dárkkisteaddjin válljejuvvuiga Máhte Dánela Odd Máhtte ja Kristian Nymo. Njealjis dain geat ledje mielde ásaheamen organisašuvnna, lea dáppe dán jagáš riikkačoahkkimis. Sii leat Hánsa Ándde Hánsa, Lemet Lemet Edel, Áillu-Mihkkal ja Máhte Dánela Odd Máhtte. Mii leat hui giitevaččat go lehpet min fárus ja mii beassat gudnejahttit din dán oktavuođas. Álggu rájes gitta otná beaivvi rádjái leamaš deháleamos áššin ahte mii ieža beassat iežamet organiseret ja ieža beassat bargat iežamet áššiid ovddas. Mii fertet álo atnit čalmmis demokráhtalaš ulbmila váikkuhit ja hábmet iežamet boahtteáiggi. NSR:s mii čoahkkanit ja bargat oktasaš ulbmiliin hábmet sámiid boahtteáiggi oktan álbmogin. Dán dehálaš barggus mii hástalit sihke guhtet guoibmámet ja earáid demokráhtalaš ságastallamiin. ridii searvat sámediggeválggaide 1989. Dál, jagis 2008, de oaidnit ahte lei rievttes mearrádus bargagoahtit Sámedikki bokte. Mii leat nákcen rievdadit servodaga buoret guvlui máŋgga surggiin. NSR háliidii searvat sámi álbmotstivrejuvvon orgánii, Sámediggái, ja dat heive bures min bargovuohkái. Mii eat čohkká lummas gieđat dan botta go earát gávdnet čovdosii min ovddas. Ii fal. Mii leat duohtan dahkamin daid sávaldagaid ja jurdagiid mat mis leat boahtteáiggi hárrái! NSR ii leat dušše Sámedikkis. Min báikkálaš searvvit ja eaktodáhtolaš áŋgiris olbmot atnet ollu áiggi searvebargguide. Báikkálaš searvvit lágidit giellakurssaid, duodjekurssaid, goikebiergokurssaid, juoigangilvvuid, duodjemárkaniid, festiválaid ja Sámi álbmotbeaivvi doaluid miehtá riikka. NSR bearráigeahččá ahte sámiin leat juobe veaháš kulturfálaldagat doppe gos sii orrot. Olbmot oahpásmuvvet ja ohppet nubbi nuppis. Biras ja iešmearrideapmi leat fáddá dán riikkačoahkkimis. Mii mearridit válgaprográmma ja válljet presideantakandidáhta. Mii ávvudit 40 jagi sámeáššiid ovddas. Mii muittašit vássán áiggi ja mii geahččat ovddasguvlui boahtteáiggi mihttomeriide. Dáiguin sániiguin sávan bures boahtin NSR ávvudeapmái! Silje Karine Muotka Norgga Sámiid Riikasearvvi jođiheaddji Organisašuvnnas šadde hirbmat stuorra digaštallamat go NSR mear- Velkommen til jubileumsfeiring! Det er med den største glede jeg ønsker velkommen til 40 års jubileumslandsmøtet for Norske Samers Riksforbund (NSR) her i Kautokeino 24.-26.oktober 2008. Den 30. november i 1968 ble det holdt konstituerende møte for Norske Samers Riksforbund (NSR) i Kautokeino (på statens heimeyrkesskole). Tilstede var delegater fra sameforeninger i Kautokeino, Tana, Porsanger og Karasjok. Blant de 12 utsendte delegatene i protokollen fra dette historiske møtet finner man kjente navn på samiske samfunnsaktører og pionerer. Det var Johan M. Klemetsen som ble valgt til første formann, nestformann var Hans J. Nergård, videre valgte tillitspersoner var kasserer Edel Hætta Eriksen og styremedlemmene Peder Andersen og Aslak Nils Sara. Valgte revisorer ble Odd Mathis Hætta og Kristian Nymo. Fire av disse, 10 Hans J. Nergård, Edel Hætta Eriksen, Mikkel A. Gaup og Odd Mathis Hætta deltar på dette landsmøtet – og det er vi spesielt glade for. Vi skal bruke tid på å hedre stifterne våre ved denne spesielle anledningen. Fra stiftelsen frem til i dag er kjernen i vårt arbeid at vi selv skal organisere oss for å arbeide for vår sak. Den demokratiske målsetningen som ligger i at vi skal ta ansvar for å påvirke egen fremtid må vi ikke miste av synet eller ta for gitt. NSR som felleskap er en møteplass hvor vi setter oss felles mål for å påvirke fremtiden for samene som et folk. I dette viktige arbeidet utfordrer vi både hverandre og andre gjennom demokratiske meningsbrytninger. Da NSR tok beslutningen om å stille til sametingsvalg i 1989 var dette en avg- jørelse som skapte store debatter i organisasjonen. Når vi skriver 2008 og ser tilbake på resultatene av engasjementet vårt gjennom Sametinget, er det klart for meg at det var en avgjørelse som har endret samfunnene vi lever i på svært mange konkrete måter. At NSR valgte da å selv ta ansvar for å virkeliggjøre samisk folkestyre gjennom Sametinget og det er i tråd med den ånd som preger arbeidet vårt. Vi sitter ikke passive og venter på at andre skal finne løsninger – vi arbeider for virkeliggjøring av de håp og tanker vi har for fremtiden! kjøtt, joikekonkurranser, duodjimarkeder, festivaler og samefolkets dag flere steder. Gjennom dette bidrar NSR til å sikre et minimum av kulturtilbud i samiske lokalsamfunn. Dette er arenaer for samvær og overføring av kunnskaper. NSR er likevel så mye mer enn arbeidet på Sametinget. Våre lokallag og de mange ildsjelene som på daglig basis velger å bruke tid og krefter for å arbeide for samesaken. Lokallagene er sterkt involvert i mange ulike aktiviteter som for eksempel språkkurs, duodjikurs, kurs i å røyke Med disse ord ønsker jeg velkommen til feiring av NSRs virke! På dette landsmøtet er hovedtemaene miljø og selvbestemmelse. Vi skal vedta valgprogram og velge presidentkandidat. Sammen skal vi feire 40 år med banebrytende arbeid for samesaken. Vi vil markere både fortiden og se fremover mot nye milepæler. Silje Karine Muotka Leder i Norske Samers Riksforbund Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 NSR RIIKAČOAHKKIN 40 jagi ávvudeapmi Bures boahtin Guovdageidnui! Munnje lea stuorra illu sávvat Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) riikkačoahkkináirasiidda oktan gussiiguin bures boahtin deike Guovdageidnui doallat NSR riikkačoahkkima dáppe! Nu go mii diehtit, de ásahuvvui NSR dáppe Guovdageainnus skábmamánu 30. beaivvi 1968, go njeallje sámiid searvvi čoahkkanedje deike Guovdageidnui juste dan dihte ahte ásahit Norgga Sámiid Riikkasearvvi. Danne lea hui stuorra illu munnje go NSR doallá 40. jagi ávvudanriikkačoahkkima dáppe Guovdageainnus. NSR áigu ávvudit 40 jagi barggu sámi kultuvrra ja sámi politihka ovddas, danne go guktot leat seammá dehálaččat NSR barggus. Seammás go NSR ávvuda, de meannuda maid dehálaš sámi áššiid dáppe. Ja erenoamáš illudahtti lea go ON bissovaš eamiálbmotforum jođiheaddji Victoria Tauli-Corpuz boahtá deike Guovdageidnui riikkačoahkkima oktavuođas. Ja go sámi jurista ja áššedovdi John Bernard Henriksen, bajásšaddan Guovdageainnus, lea boahtán. Son lea gieskat válljejuvvon ON ođđa áššedovdi orgána jođiheaddjin, eŋgelasgillii ”Expert Mechanism on the Rights of Indigenous Peoples”. NSR lea gusto čohkken riikkaidgaskasaš áššedovdiid deike. Guovdageainnu suohkan sávvá NSR:i ollu lihkku ávvudanriikkačoahkkimiin! Bures boahtin Guovdageidnui! Dearvuođaiguin Klemet Erland Hætta Guovdageainnu suohkan sátnejođiheaddji Velkommen til Kautokeino! Det er en stor glede å ønske representanter fra Norske Samers Riksforbund (NSR), med sine gjester velkommen til Kautokeino for å avholde NSRs jubileumslandsmøte! NSR ble jo som kjent dannet 30. november 1968, da 4 sameforeninger hadde samling nettopp her i Kautokeino og grunnla Norske Samers Riksforbund. Derfor er det ekstra gledelig for undertegnede at NSR avholder sitt 40. års jubileumslandsmøte her i Kautokeino. NSR har satt av tid til både å markere sitt Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 eget 40 års arbeid for samisk kultur og politikk, som begge har vært og er viktige deler av NSRs arbeid. Og samtidig med markeringen behandler NSR viktige dagsaktuelle samiske saker. Ekstra gledelig er det at leder for FNs permanente forum for urfolk Victoria Tauli-Corpuz kommer til Kautokeino i forbindelse med landsmøte. Og at den samiske juristen og eksperten John Bernard Henriksen, oppvokst i Kautokeino, som nylig ble valgt som leder i FNs nye ekspertorgan for urfolk ”Expert Mecha- nism on the Rights of Indigenous Peoples” gjør det samme. Dette viser at NSRs landsmøter også er en viktig arena for internasjonale urfolkskapasiteter. Kautokeino kommune ønsker NSR til lykke med jubileumslandsmøtet! Velkommen til Kautokeino! Med vennlig hilsen Klemet Erland Hætta Ordfører Kautokeino kommune 11 ALMMUHUSAT Velkommen til det nye Thon Hotel Kautokeino 66 komfortable rom, moderne konferanseavdeling Ny og spennende a la carte meny i Restaurant ”Duottar” Nyt en forfriskning i ”Aja Bar” thonhotels.no/kautokeino, tel 23 08 02 00 Tospråklig samisk-norsk tidsskrift Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi Norske Reindriftsamers Landsforbund Sami Reindeer Herders’ Association of Norway Mii sávvat ollu lihku Norgga Sámiid Riikkasearvái 40 jagi ávvudemiin golggotmánu 24. – 26.10.2008 ja lihkku ain viidáseappot bargguin Abonnér på Gába! Seks nummer pr. år. Abb. pr. år: 300 nkr / 325 skr / 35 euro inkl. porto. I Norge: DnB NOR 7593.05.03207 Postbanken 0540.04.01146 I Sverige: Plusgirot 178 04 62-6 I Finland: POP Utsjoki 564173-23071 Kontakt/Bestill: Gába, Box 110, N-9735 Karasjok [email protected] Tel. (+47)78 46 73 32 / 959 35 626 Utgis av SNF-Sámi NissonForum / Samisk KvinneForum. Dearvvuođat NBR ovdaolbmo bokte Nils Henrik Persen Sara Áigemearit: ALMMUHUSAT ja RIEGÁDANBEAIVVEDEARVUOĐAT: Maŋŋebárgga aviisii: ................. vuossárgga dii. 1000 Gaskavahkku aviisii: .................. maŋŋebárgga dii. 1000 Duorastat aviisii: .......................... gaskavahkku dii. 1000 Bearjadat aviisii: .......................... duorastaga dii. 1000 Lávvardat aviisii: .......................... duorastaga dii. 1400 12 Jus áiggut dearvvuođaid cealkit dahje dávviriid almmuhit, de sáddes e-boasttaža deike: [email protected] tel. 934 40 700 Jus áiggut almmuhusa bidjat Ávvirii, de sáddestat [email protected] e-bosttii. Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 DIEĐUT NSR 40 jagi ávvudeapmi - guossit ja logaldallit Olu guossit bohtet NSR riikačoahkkimii ja ávvudeapmái bohtet badjel 100 bovdejuvvon guossi, muhto muđui bohtet maiddái eará berošteaddjit. Báikkálaš servviin 75 áirasa / Lokallagene stiller med 75 delegater Álttá sámiid searvi / Alta sameforening: 5 Bergen sámiid searvi / sameforening: 2 Davvinjárgga sámiid searvi / Nordkapp sameforening: 2 Deanu sámiid searvi / Tana sameforening: 3 Deatnogátti sámiid searvi / Tanabredden sameforening: 4 Gáivuona sámesearvi/ Kåfjord sameforening: 3 Guovdageainnu sámiid searvi / Kautokeino sameforening: 4 Harstad ja biras sámiid searvi / Harstad og omegn sameforening: 2 Iinná ja biras sámiid searvi / Hinnøy og omegn sameforening: 4 Kárášjoga sámiid searvi / Karasjok sameforening: 4 Maadtoej sijte: 2 Máze sámiid searvi / Máze sameforening: 4 Mjösan dajve saemien siebrie / Mjøsa og omegn sameforening: 2 Moskkavuona NSR / Ullsfjord NSR: 2 Møre & Romsdal sámiid searvi / Møre & Romsdal sameforening: 2 Noerhte-Trøndelagen saemien siebrie / Nord-Trøndelag sameforening: 2 Oslo sámiid searvi / sameforening: 6 Porsáŋggu sámiid searvi / Porsanger sameforening: 2 Ráhkká ja biras sámiid searvi / Bjerkvik og omegn sameforening: 2 Ránen sámiid searvi / Rana sameforening: 2 Romssa sámiid searvi / Tromsø sameforening: 5 Sáččá ja biras sámiid searvi / Senja og omegn sameforening: 2 Sálto sámesiebrrie / Salten sameforening: 3 Stuornjárgga sámenuorak: 2 Sør-Trøndelag & Hedmark saemiej saervi: 2 Unjárgga sámiid searvi / Nesseby sameforening: 2 Riikastivra / landsstyret: 6 lahtu / medlemmer Sámediggeáirasat / sametingsrepresentanter: 17 (buohkat/alle) NSR-nuorat / NSR-U: 5 Sámi oahppolávdegoddi (SOL), stivra / styret: 3 Válgalávdegoddi / valgkomiteen: 2 Čállingoddi / sekretariatet: 4 Lassin bohtet vel eará guossit, searvvi álggaheaddjit (njealjis), buot golbma ovdalaš presideantta ja čieža ovdalaš jođiheaddji. I tillegg kommer 4 stiftere/fra første landsstyret, alle tre tidligere NSR-presidenter er her, 7 tidligere ledere kommer. Guossit/gjester - Sámiid Riikkasearvi (svenska samernas riksförbund) Suoma Sámi Guovddášsearvi Samerådet m/ følge (to urbefolkningsrepresentaner fra Australia og Canada) Universitetet iTromsø m/ masterstudenter fra University of Montana Logaldallit/innledere (geahča sierra ášši/se egen sak) Muđui áirasat sámi guovddážiin, sámi ásahusain ja servviin Norggas Ellers representanter for samiske sentre, samiske institusjoner og samiske organisasjoner i Norge. Else Grete Broderstad (Ávvira vuorkágovva) Oahppan oahpaheaddji gii lea lohkan davviriikkalaš gielaid, sámegiela vuođđofága ja stáhtadiehtaga cand.polit. Romssa universitehtas. Davviguovlluid ekspeartalávdegotti láhttu, mii čálii NÁČ 2003:32 ”Davás! Hástalusat ja vejolašvuođat davviguovlluin” ja Sámi vuoigatvuođalávdegotti lahttu mii buvttii ovdan NÁČ 2007:13 ”Ođđa sámevuoigatvuohta”. Gearggai nákkusgirjjiin dán jagi. Čálii vuoigatvuođaid ja eamiálbmogiid birra stáhtaboargárvuođa ektui ja máilmmiviidosaš njuolggadusaid ektui. Bargá Romssa universitehta Sámi dutkamiid guovddáža hálddahusjođiheaddji. Lei Iinna ja biras sámiid searv- Utdannet allmennlærer, har nordisk og samisk grunnfag og cand.polit. i statsvitenskap fra Universitetet i Tromsø. Medlem av Ekspertutvalg for nordområdene som jobbet fram NOU 2003:32 ”Mot nord! Utfordringer og muligheter i nordområdene” samt medlem av Samerettsutvalget som la fram NOU 2007:13 ”Den nye sameretten”. Avla doktorgraden i år under tema rettighetsproblematikk og urfolksbegrep sett i forhold til statsborgerskapets begrep om universelle regler. Jobber som administrativ leder for Senter for Samiske studier (SESAM) ved Universitetet i Tromsø. Har tidligere jobbet i samepolitikken og var lokallagsleder i Hinnøy og omegn sameforening i 1981 da vi jođiheaddji 1981 go riikkačoahkkin lei Lulli-Romssas Skániin, vuosttaš geardde go Carsten Smith finai NSR guossis. 2008 riikkačoahkkimis čilge sámi iešmearrideami birra, juridihka ja politihka gaskkas, ja jearrá gávdno go álbmotrievttálaš vástádus. NSR holdt landsmøte på Evenskjer i Skånland, første gang Carsten Smith gjestet NSR. På landsmøtet 2008 innleder hun om samisk selvbestemmelse mellom juss og politikk og spør om det finnes et folkerettslig fasitsvar. John B. Henriksen Romssa Universitehtas oahppan jurista. Lea lohkan riikkaidgaskasaš politihka mastergráda Bristol universitehtas. Bargan ráđđeaddin Sámedikkis ja Olgoriikkadepartemeanttas Norggas, ja olmmošvuoigatvuođaid koordináhtoriin Sámeráđis. Bargan advokáhttan ja vel ON allakommiseara Jurist fra Universitetet i Tromsø. Har mastergrad i internasjonal politikk fra Universitetet i Bristol. Har vært rådgiver i Sametinget og i Utenriksdepartementet i Norge, og menneskerettighetskoodinator i Samerådet. Har arbeidet som advokat, og ved FNs høykommissærs kantuvrras Geneves. Lei lávdegoddeláhttu ráhkadettiin ođđa lága čearddalaš vealaheami vuostá Norggas (2000–2002) ja ekspeartalávdegotti oassi ráhkadettiin Davviriikkalaš Sámekonvenšuvnna árvalusa (2003–2005). ON eamiálbmotvuoigatvuođaid ekspeartamekanismma jođiheaddji kontor i Geneve. Medlem i lovutvalget som la fram forslag til ny nasjonal lovgivning mot etnisk diskriminering i Norge (2000–2002), og var del av ekspertkomiteen som utarbeidet forslaget til Nordisk Samekonvensjon (2003–2005). Leder for FNs ekspertmekanisme for golggotmánu 2008 rájes. Lea almmuhan ollu čállosiid. Bargá sorjákeahtes ráđđeaddin riikkaidgaskasaš eamiálbmotgažaldagain, ja Gáldu sierraráđđeaddin. Riikkačoahkkimis sárdnida sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa birra álbmotrievtti perspektiivvas. urfolks rettigheter fra oktober 2008. Har gitt ut flere publikasjoner. Arbeider som uavhengig rådgiver i internasjonale menneskerettighetsspørsmal, og som spesialrådgiver for Gáldu. Til landsmøtet taler han under tittelen ”Samerettsutvalgets forslag i folkerettslig perspektiv”. (Ávvira vuorkágovva) Susanne Amalie Andersen Sarriid dakŋasiid gaskkas lea bajásšaddan ja ollu politihkalaš ságastallamiid lea gullan ruovttus Skániin. Nieidan juo beroštišgođii Susanne Amalie Andersen (23) Oppvokst mellom blåbærtuer og kjøkkenbordspolitikk i Skånland, ble Susanne Amalie Andersen (23) tidlig engasjert i den lokale samiske ungdomsforeningen sámepolitihkas Stuornjágga sámenuorak searvvis. Guoktelotjahkásažžan válljejuvvui Sámediggái NSR ovddas ja lea Sámedikki sárdnestuolus lokten birasáššiid. Dál lohká eamiálbmotoahpu masterprográmma Romssa universitehtas. Riikkačoahkkimis doallá birasáššiid apealla. Stuornjárgga Sámenuorak. Som 20-åring ble hun valgt inn på Sametinget for NSR, og har blant annet brukt tiden der til å snakke om miljøsaker. I dag tar hun mas- tergradsprogrammet i urfolksstudier ved Universitetet i Tromsø. På landsmøtet holder hun appell i miljøsaken. (Govven: Anne Karen Hætta) Victoria Tauli-Corpuz Victoria Tauli-Corpuz lea álgoálbmot aktivista, oahppan buohccedivššár, ja lea lohkan servodatfágaid ja nissonfáttáid. Lea guhká bargan dáiguin áššiiguin ja jođiha Victoria Tauli-Corpuz er urfolksaktivist, utdannet sykepleier, og har master i samfunnsfag med fokus på kvinnestudier. Hun har en lang merittliste, og er blant annet leder for FNs permanente forum dál ON bissovaš eamiálbmotforuma (UNPFII). Son ásahii Tebtebba (Indigenous Peoples’ International Center for Policy, Research and Education) ja jođiha for urfolk (UNPFII), og grunnlegger av stiftelsen Tebtebba (Indigenous Peoples’ International Center for Policy, Research and Education) som hun nå leder. Tauli-Corpuz tilhører urfolket Kankana-ey Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 dan. Tauli-Corpuz gullá Kankana-ey Igorot álbmogii Filippinnain. Riikkačoahkkimii ságastallá eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuođas. Igorot og er fra Filippinene. Til landsmøtet vil hun tale om urfolks rett til selvbestemmelse. (Ávvira vuorkágovva) 13 NSR RIIKAČOAHKKIN 40 jagi ávvudeapmi NSR gudnejahttá Nystad bálkkašumiin NSR 40. jahkečoahkkin gudnejahttá Ragnhild Nystad gudnebálkkašumiin ihttin bearjadaga su guhkes barggu ovddas sihke NSR:s ja sámi álbmoga ovddas. Ragnhild Nystad lea bargan erenomáš buori barggu ja son lea min vuosttaš nisson jođiheaddji. Son lea min movttiidahttán ja ovdagovva su politihkalaš maŋisbohttiide. Lea čielggas ahte son ánssáša erenomáš gutni, sihke su duostilja roahkkatvuođa ovddas dehálaš áššiin, lohká NSR jođiheaddji, Silje Karine Muotka ja lohká bálkkašupmi geigejuvvo ihttin veaigin golmma sulaid. – Mii dat lea, eat almmut vuos, sáhttá leat dáidda dahje mii nu eará, dadjá Muotka moju njálmmiid. Muhto álo go leat sámi dáiddačájáhusa rahpamat, gii eará oidno go Ragnhild Nystad doppe, das go su váibmoášši leage dáidda, sámi dáidda ja designa. Sámi gábii gutni – Son leamaš golbma báikkálaš searvvis jođiheaddji, Oslos, Romssas ja Kárášjogas. Son lea Politihkalaš doaimmat • 1974 –1975 ja 1978- 1983 Jođiheaddji Oslo Sámiid Searvvis. Álttáášši ja sámi vuoigatvuođat. • 1984 – 1985 Jođiheaddji Romssa Sámiid Searvvis. • 1985 - 1991 Álggahii ja jođihii Sámiid buohccidivššársearvvi. Sámi buhcciid rievttit. • 1985 – 1991 Jođiheaddji Norgga Sámiid Riikkasearvvis. Sámeláhka 1987, Vuođđolága 110 A 1988 paragráfa. Sámedikki ásaheapmi ja vuosttaš Sámediggeválga. Sámelága giellanjuolggadusat 1990. ILO-soahpamuša 169 dohkkeheapmi, eamiálbmogat iešheanalaš riikkain 1991. • 1986 – 1997 Davviriikkaid sámiráđi ráđđelahttu. Sámeálbmot leavga, lávlla ja beaivi. Sáme kulturpolitihkalaš prográmma, ealáhuspolitihkalaš prográmma, Ovttasbargoásaheapmi Sámi ja Ruošša eamiálbmogiid gaskkas. Barents ovttasbarggu ásaheapmi. ON Eamiálbmot Bistevaš Forum. ON eamiálbmot julggaštus. • 1993 – 1997 Sámiráđi várreáirras WCIP eamiálbmogiid ráđis. • 1993 – 1997 ja 2001 –2003 Jođiheaddji Kárášjoga Sámiid Searvvis. • 1991 – 1997 Sámeálbmotlisttu áirras Finnmárkku fylkkadikkis. Boazodoalu nuppástuhttinprográmma. • 1991-1995 Nubbinjođiheaddji Dearvvašvuođa- ja sosiallávdegottis Finnmárkku fylkkas. Sámi dearvvašvuođaplána ja sámi psykiátralaš doaimma ásaheapmi. • 1992 – 1995 Finnmárkku Fylkkadikkis várrelahttu dásseárvolávdegottis. • 1995 - 1997 Finnmárkku Fylkkadikkis lahttu Dearvvašvuođa- ja sosiallávdegottis. • 1993-1995 Finnmárkku fylkkadikki lahttu Finnmárkku-, Romssa- ja Nordlándda guovlluid dearvvašvuođalávdegottis. Fylkkaid ovttasbarggu ásaheami čielggadeapmi ja buohcciviesuid ovttasbargu. • 1989 - 1991 KSS/SL Várrelahttu Sámedikkis. • 1993 – 1997 NSR/SL lahttu Sámedikkis. Evttohii vuosttaš áššin dievasčoahkkimis; hukset sierra Sámediggevistti. • 1995 -1997 NSR parlamentáralaš jođiheaddji Sámedikkis. • 1993-1997 NSR áirras ja dárkkistanlávdegotti jođiheaddji. • 1997- 2005 Sámedikki várrepresideanta. Ovddasvástádus čuovvovaš áššiin: mánáidgárddit ja mánáid bajásšaddan. Skuvla ja oahppu. Dearvvašvuohta ja fuolahusáššit. Barents ovttasbargu. Sámi vuoigatvuođat, erenoamážit minerálat. ON ovttasbargu. Dásseárvu 1. áigodagas. Oktan presideanttain: Finnmárkkuláhka. Ovddastan presideantta. • 1999 – 2004 Eamiálbmogiid áirras Barents ovttasbarggu guovlluráđis. Nanusmáhttit eamiálbmogiid dili Barents guovllus. • 1999-2001 Sámedikki áirras Kvalviklávdegottis (nammaduvvon departemeanttas). Árvvoštallan mo čatnat Kárášjoga ja Guovdageainnu joatkkaskuvllaid oktii. • - 2001 Jođiheaddji Sámedikki válganjuolggaduslávdegottis. Guorahallan erenoamážit mo oažžut eanet nissonolbmuid ja nuoraid fárrui. Norggabeale áirras Sámi Parlamentáralaš ráđis. Ovttasbargodoaimma ásaheapmi. Dásseárvu. • 2001- 2005 Várrelahttu Sámedikkis. Interreg Nord Mearridanlávdegottis. • 2006Finnmárkku dearvvašvuođa áirras. 14 váikkuhan ollu sihke báikkálaš dásis gitta Sámediggái, joatká Muotka. Kárášjoga Sámiid Searvi ja NSR riikastivra evttohedjege su gudnejahttit bálkkašumiin maid olles NSR organisašuvdna čuovvolii. – Lei lunddolaš su dán háve gudnejahttit. Sus leamaš maid njunnošis birasáššiin mii lea dán jagáš váldofáddá jahkečoahkkimis, mo suddjet iežamet birrasa, dadjá Muotka. Astrid Helander [email protected] Ole Henrik Magga: «Jus galggaš monumentii čujuhit, de lea Sámediggevisti Ragnhild Nystad monumeanta» Ollislaš ja čeahpes politihkar Hárjánan sámepolitihkar ja Sámedikki ovddeš várrepresideanta, Ragnhild Nystad, rávve maŋisboahtti sámi politihkkariid olles álbmoga ovddas bargat, eaige seahkánit dábálaš politihkalaš gižžui. – Dušše kollektiivvalaš bargu addá bohtosiid, deattuha son. Ragnhild Nystad muitala ahte sus mánnávuođas juo badjánii beroštupmi sámi áššiid ovddidit. – Áidna vejolašvuohta ovddidit áššiid lea politihka bokte bargat, lohká kárášjohkalaš nisu gii eallenagi lea gozihan sámi áššiid. Sivva dán beroštupmái lei go sámi álbmot ii namuhuvvon gosge, ii skuvllas, iige girjjiin, ja ahte ledje earát geat mearrededje mii lei buoremus sápmelaččaide. Son lea vásihan ollu vuostebiekka politihkas, muhto dadjá ii sáhte vuordit ahte politihkas buot áššit mannet nu álkidit. – Idealisma leamaš vuođđun mu politihkas ahte lean viššan politihkket, joatká son. Nystad lohká iežas lean seamma dásis go Áillo Niillas ja Ole Heandarat gázze go álggii NSR:i. Son lea álo čuollan kollektiiva dahje oktasaš jurdagiid politihkas. – In leat persovnnalaš vuoittu geahčadan, baicce geavahan návccaide earáide vuoitun, lohká son vuollegaččat. Hástalusat ja áitta Stuorámus hástalus leamaš sutnje oažžut sámi álbmoga ja sámegiela dohkkehuvvot almmolaš čeardan ja almmolaš giellan ja dat leat váldán guhkes áigge. – Dál lea vuođđoprinsihpat sajis ja sámi álbmot lea dohkkehuvvon almmolaš álbmogin ja ožžon vuođđolága bokte suodjalusa sierra ortnegin vai sámi álbmot oažžu vejolašvuođa ceavzit, dadjá Nystad. Son lohká unnit čeardda stuorámus hástalus ja áitta lea, ahte álo lea ballu ja jurdagat, ceavzá go álbmot ja giella. – Borrá go ođđa áigi dan. Mii de jus sámevuohta jávká, ja mii lea sámevuohta? Máid lea veara gáhttet ja ovdánahttit ja mo daid ovddidit, jearrá son. Muđui smiehttá maid lea go sámi politihkka šaddan ávkin álbmogii ja lea go šaddan buoret ja geat das leat ožžon ávkki. Lohká iežas oaidnit ođđa hástalusaid boahtte áiggi sámi buolvvaide. Illu ja moraš – Sámeláhka. Vuođđoláhka. Giellaláhka. Vuoigatvuođa duođaštus ahte sápmelaččaid materiálalaš kultuvra suodjaluvvo. Stuorámus illu lei go Sámeláhka meannuduvvui ja mii diđiimet Vuođđolága boahtit ja doaimmat biddjojit johtui, muittaša Sámedikki ovddeš várrepresideanta. Nystad muitala olu áššiin, nu mo ieš jurddašii, erenomážit sámi birgenkultuvrra vuđđui, lea son behtton. – Eananvuoigatvuođa áššiin ja luondduriggodagaid geavaheamis lea vásihan mo ollugat leat háhpohallame daid goaridan dihtii Sámi guovllu. Siskkáldasat Sámis lea báhcán ja báhcá luonddugažaldagat nu go dálkkádatrievdamat ja luonddugeavaheapmi. In dieđe ležžet go sápmelaččat ja eará eamiálbmogat nu čeahpit suodjalit ja gáhttet luonddu bissovaččat boahttevaš buolvvaide. Dán oainnán stuorámus hástalussan ja váigadeamos áššin, lohká Nystad. Luondduvánddardeami oktavuođas muitala iežas oaidnán mo olbmot nuoskkidit ja su mielas orru leamen nu ahte leat vikkaheamen mohtorfievrru lundui sajáiduhttit ja šaddat gáđohussan. Sáva boahtte áigái – Vuorddán sámegiella geavahivččii eambbo, ahte dáidda nannejuvvošii ja maid musihkka. Leat go dát kulturoasit ožžon dan saji dahje vejolašvuođaid ruhta- Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 NSR RIIKAČOAHKKIN 40 jagi ávvudeapmi Ragnhild Nystad ovddabeal Sámediggevistti Kárášjogas. – Jus galggaš monumeanta Ragnhild Nystada barggus čájehit, de lea Sámediggevisti su monumeanta go son vuosttaš dievasčoahkkimis 1989 evttohii dan hukset ja jođihii barggu, lohká Ole Henrik Magga. Ammun Johnskareng govven. Vuorkágovva. deami bokte, ovdánit ja beassat seamma dássái go eará álbmogiid dáidda ja kultuvra, joatká Nystad ja lohká sámegiella unnán gullo ja imašta mo sápmelaččat giela vuoruhit dán áigge. Su niegut leat báhcán, muitala son. Muhto dattetge doaivu ahte sápmelaččat bidjet idealismma vuođđun, ahte álbmot lea guovddážis eaige ovttaskas olbmot. – Rávven nuoraid ahte unnit álbmot politihkas galgá leat kollektiiva jurdda vuođđun. muđui ii ceavzze álbmot. Sávan eamiálbmogiid bargu nanusmuvašii ja sin máhtolašvuohta gillii ja kultuvrii geavahuvvošii, rávve ja sávvá Sámedikki ovddeš várrepresideanta. Liikkoš vai ii Son oaidná boahtte áiggi hástalussan mo ceavzit dálkkádatrievdamiid čađa. – Sávan ahte eará álbmogat fertejit dovddastit eamiálbmogiid máhtolašvuođa vuođđojurdagat lei duohta luonddu, giela ja kultuvrra birra. Ahte dát šattašii ovdagovvan buohkaide jus eanaspáppas galgá birget. Ahte buot čearddat leat seamma dásis, ii oktage buoret iige heajut go nubbi, sávvá Nystad. Su mielas galggašedje eanetlogu servodagat fuomášit man stuorra riggodaga máŋgga kultuvrralaš ja gielalašvuohta buktá olles servodahkii. Son rávve maid boahttevaš sámi politihkkariid iežaset seahkánit dábálaš politihkalaš gižžui, go das ii ovdán. Bohtosat bohtet jus bidjá návccaid kollektiivvalaš bargui. Ollislaš politihkar – Ragnhild Nystad lea okta daid čeahpimus politihkkariin Sámis, erenomážit oidnui dat 1987 sámelága dohkkehanbarggus. Ragnhild vuostá ledje dážat, ja SLF ja NBR gilvaledje goahcit barggu. Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 Dalle dagai Ragnhild čeahpimus politihkalaš giehtabarggu mun lean oaidnán, rábmo Ole Henrik Magga iežas guhkes áiggi ustiba. Magga logai maid Nystad su hirpmástuhttán go lei Oslo Sámi Searvvi jođiheaddji nealgudanáššis Oslos Álttá ášši oktavuođas. – Lei váttis áddet makkár olahusa son duođai dagai dan moivves dilis. Dan eat máhtege jurddašit. Várrepresideantan Sámedikkis doalai Ragnhild kurssa ja dat lei nu alla dásis ahte ii oktage opposišuvnnas nagodan ráhkadit váttisvuođaid sutnje, joatká Magga ja muitala mo Nystad lea ahtanuššan politihkalaččat dan rájes go deaivvadeigga Oslos 1970logu álggus. stuorra bargonávccaid. Soai oahpásmuvaiga NSR:s dalle go Nystø lei nuorra. – Son lea erenomážit čuollan prinsihpalaš beliid ja rávven daid čuovvut árgabeaivvi politihkas, iige mannat ruossut rássut. Ragnhild leamaš njunnošis gállimin luotta sámi politihkas ja sámi álbmoga sajádaga stuorra servodagas, lohká Nystø ja lohká Nystad oahpahuspolitihka bokte lea láhčán boahttevaš sámi buolvvaide vejolašvuođaid. Nystø lohká Ragnhild Nystad leamaš njunnošis NSR:s moaddelogi jagi bargamin ja ovddideamen searvvi politihka, vásihan vuostebiekkaid ja okta sis geat lea guoddán losimus noađi. Gállán luotta sámi álbmogii Olmmoš guovddážis Guokte áigodaga ovddeš sámediggepresideanta Sven Roald Nystad muitá Ragnhild Nystad Guktot ovddeš sámediggepresideanttat geassiba Nystad olmmošlaš beliid ovdan. Muitaleaba Ragnhilda čuovvu vuođđojurdagiid ja ahte das ii spiehkas. Vuođđu su barggus lea ovttaskas olbmuid beroštupmi ja sin dili oppalaš politihka bokte buoridit. Nystø muitala Nystad ii ballan politihkas čájehit dovdduidis, suhttu ja ilu, ja dan bokte čájehii maid ahte songe lea olmmoš ja lea hui lojála. Magga muitala Nystad priváhta lea hui somás olmmoš gii dávjá suohtastallá, sáhttá iežas bárttiid badjel reaškit ja muitalit dan birra suohtas vugiin. – Mis leat oalle ollu polithkkarat geat oidnet dušše iežas njuniovddas áššiid, eaige oainne ollislašvuođa nu mo Ragnhild Nystad dagai, lasiha Magga ja joatká: – Jus Ragnhild ii ánssáš ánssu gii vel ánssášivččii dan buorebut. Jáhkán NSR ja olles sámi servodaga olles váimmus udnojit buriin váimmuin dán gudnebálkkašumi. Astrid Helander [email protected] 15 NSR RIIKAČOAHKKIN 40 jagi ávvudeapmi Virkosis 40-jahkásaš guovttos Aili Keskitalo riegádii Hámmárfeasttas muhtin čakčaeahkeda 40 jagi dassái. Seammás ledje 12 sámenissonat ja dievddut čoahkkanan Guovdageidnui ásahit ođđa sámi organisašuvnna – namalassii Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR). Go organisašuvdna dál deavdá 40 jagi, de lea nubbi 40-jahkásaš Aili njunnošis. Vuordimis riikkačoahkkin dán vahkkoloahpa vállje su sihke jođiheaddjin ja presideantakandidáhttan. Son lea aitto vuoššan varas gáfe ja lea láhttis stoahkamin 9 mánnosaš váhkarnieiddain go mii guovlalat vissui. – Vuordilastte, dadjala ja vástida telefovnna mii čuodjá. Lea journalista mii dáhttu gullat Aili oaiviliid das go BB sivahallá NSR ahte Sámis eai leat dutkamin guollejávrriid. Aili gullo áŋgirit čilgemin. Šuohkeha go deaddila telefovnna eret. Orru leamen NSR ovddasvástádus álgo go Sámis lea juoga nu movt ii galggašii leat. Mis lea dieđusge ovddasvástádus daid áššiin maid mii leat bargan Sámedikkis, muhto ii buot gal sáhte leat NSR sivva. Mediai son gal lea juo hárjánan. Soapmásat muitalit son lea čeahppi áššiid čilget. – Nu bat lohket? Jearrá Aili ja dadjá hui hávskin go nie dadjet. Journalisttat gal máhttet čavggahit, muhto juste dál lea aŋkke 14-jahkásaš nieida eatni stuorámus hástalus. – Sus lávejit jearaldagat maid ii leat nu álki oanehaččat vástidit. Nu mo duvle go son dáhtui mu čilget mii lea Amerihká demokráhtaid ja republikánaid erohus. Diet gal lei váttis, vuige Aili. Jurddašallá ja geahččá láseráiggi. Alit viessu guovdu Guovdageainnu márkana lea várdosis báikkis. Aili geahččá skuvlla mii lea das nuppi bealde luotta. – Otná sámi nuorat dávjá atnet diehttelas áššin dakkáriid maid mii ollesolbmot eat ane diehttelas áššin. Ikte nieiddaš jearai mus manne bat kafea menya ii leat sámegillii. Sutnje livččii diehttelas áššin ahte livččii sámegillii. Mu mielas dát govve mo servodat ovdána, ja ahte NSR barggus maŋimuš 40 jagi leamaš ávki - vaikke lea ge ain olu čoavddekeahtes áššit. Jagis 1978 lei NSR doaibman 10 jagi ja Álttá ášši lei vuolggahuvvon. Aili lei 4. luohkás ja lei nuppes šaddamin stuorraoabbán. Álttá ášši lea vuosttaš politihkalaš ášši Áilli muittus, ja dat bovttii sus servodatberoštumi mii ain lea nanus. – Muittán mo ballájin ja suhtten go oidnen stuorra politiijafatnasa Janina káijas Álttás, 16 Aili Álttás ávvudeamen miessemánu 17.b. iežas oappáin ja etniin. Bearaš ásai golbma jagi Álttás go Aili váhnemat barggaiga oahpaheaddjiskuvllas. Aili feirer 17. mai i Alta sammen med sin mor og sin søster. Familien bodde tre år i Alta mens foreldrene jobbet på lærerutdanninga. muhto buot čielgasepmosit muittán nealgudeddjiid Stuorradikki tráhppas. Mun measta ganjaldin go ballen ahte dál sii jápmet, muittaša Aili. Aili lea bajásšaddan servodatberošteaddji ruovttus. Su eadni, Ellen Marit Guttorm, oaččui gieskat gonagasa ánssogolli go máŋga jagi lea bargan sámi oahpponeavvuid ovddas. Áili rámiida eatnis. – Mu váimmu lahka leat oahpahusáššit, ja dat lea ge stuorra ágga mus searvat fas válggaide. Mun in sáhte dohkkehit ahte mii mahkáš eat bargga doarvái buori barggu sámi skuvlla ovddas. Mun dieđán mis lea ollu bargu barggakeahttá, muhto NSR áigu bargat erenoamážit oahpahusáššiiguin boahtte válgaáigodaga, lohpida Aili. Jagis 1988 lei Áili 20 jagi boaris, ja beroštii eanemusat studeantaeallima sosiálalaš beliin. NSR ges lei bures sajáiduvvan guovddáš sámi organisašuvdnan ja lei ráhkkaneamen cegget Sihke Aili ja NSR ávvudit dáid beivviid 40 jagi. – Mun illudan joatkit ovttasbarggu NSRain. Sámi s sat vuordimin, ovttasráđiid mii nákcet daid čoavdit listtuid historjjá vuosttaš Sámediggeválgii. Bovttii stuorra digaštallamiid go NSR mearridii searvat válggaide. – Mii leat 20 jagi leamaš Sámedikkis ja dál oaidnit ahte lei áibbas riekta searvat válggaide, nanne son guhte vuosttaš nissonin šattai sámediggepresideantan, ja gii dál nuppes galgá vuolgit NSR presideantaevttohassan. Fuomáša álkidit ahte Aili lea ollu doaimmaid siste. Humadettiin ii astta guhká jaska čohkkát. Čorgesta eret ievttá gáffegohpuid ja geahčasta johtilit otná áviissaid. – Oalle soaittáhagas serven politihkkii, dadjala fáhkkestaga. Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 NSR RIIKAČOAHKKIN 40 jagi ávvudeapmi To spreke 40-åringer Aili Keskitalo ble født i Hammerfest en høstkveld for 40 år siden. Samtidig var 12 samiske kvinner og menn samlet i Kautokeino for å stifte en ny samisk organisasjon – Norske Samers Riksforbund (NSR). Når organisasjonen nå feirer 40 år som samepolitisk spydspiss, så er det med Aili som ledestjerne. Etter alle solemerker vil helgens landsmøte velge henne både som organisasjonens leder og presidentkandidat. Det dufter nykokt kaffe når vi kommer inn i stua. Aili leker med minstejenta på 9 mnd. – Bare vent litt, sier hun og svarer telefonen som ringer. En journalist vil ha en kommentar til at AP skylder på NSR for at det ikke forskes på fiskevann i Sápmi. Aili gestikulerer ivrig med hendene mens hun snakker. – Noen ganger blir man oppgitt, sukker hun i det hun legger på. – Noen vil ha det til at NSR har ansvar for alt som ikke er som det skal være i det samiske samfunnet. Selvsagt skal vi ta ansvar fordi vi har ledet Sametinget, men det får da være grenser. Aili har blitt vant til å håndtere media. Mange synes hun er tydelig og flink til å få frem budskapet. – Sier de virkelig det? Det er hyggelig å høre, smiler Aili. Til tross for journalistenes konfronterende spørsmål, er det datteren på 14 år som gir de største utfordringene. – Hun stiller spørsmål det kan være tøft å gi korte og klare svar på. Som da hun ba meg forklare på en enkel måte hva som er forskjellen på demokratene og republikanerne i amerikansk politikk. Da slet jeg litt, innrømmer Aili. Hun blir tankefull og ser ut av vinduet. Fra det blå huset midt i Kautokeino har hun flott utsikt. Hun ser bort på skolen som ligger like over veien. – Dagens samiske ungdom tar mange saker for gitt, saker som kanskje ikke er like selvfølgelig for oss voksne. Som forleden dag da jentungen lurte på hvorfor i alle dager menyen på kafeen vi var på ikke hadde samisk tekst. For henne er det helt naturlig, mens for oss som vokste opp på 70-tallet er det ikke nødvendigvis like naturlig. Men det viser jo at samfunnet går fremover, og at arbeidet som blant annet NSR har stått for gjennom 40 år har båret frukter - selv om vi fortsatt har langt igjen. servodagas leat olu hástalut! Både Aili og NSR runder i disse dager 40 år. – Jeg gleder meg til å ta fatt på fire nye år sammen med NSR. Det samiske samfunnet står overfor store utfordringer, men sammen skal vi klare det! – Lean rievtti mielde oalle ujus olmmoš in ge leat luonddus politihkkár. Veaháš smiehtasta ovdal go joatká: – Mun lean háliidan bargat politihkain danne go beroštan ollu áššiin. Politihkka doalvu ge stuorra oasi su áiggis. Čoahkkinplána lea áigá dievvan, telefovdna ii beasa guhká vuoiŋŋastit ja leat látnan e-poasttat maid galggašii vástidit. Lea goit ge álo bearaš mii lea deháleamos, ja Aili deattuha man dehálaš sutnje lea sis oažžut doarjaga. Jahki 1998 lea máŋgga dáfus báhccán muitui olles feastajahki. Aili devddii 30 jagi ja lei fárren ruoktot Guovdageidnui, ožžon guokte máná ja náitalan. NSR gis lágidii 30-jagi feastta ja ávvudeami Guovdageainnus. – Mun nu illudan dán jagáš riikkačoahkkimii! Doppe beassat sihke politihkket ja deaivvadit ja oahpásmuvvat. Soapmásat dadjet sii ožžot bargonávccaid go fitnet luonddus. Mun ges oaččun bargonávccaid go lean earáiguin ovttas. Liikon reaškit ja suohtastallat, ja NSRs gal beasan dan dahkat! Dáid beivviid devdet sihke Aili ja NSR 40 jagi. Soapmásiid mielas áđamus ahki; láddan ja jirbmon, ja seammás bargonávccat dievva. Áibbas duohta! Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 I 1978 rundet NSR 10 år, og Alta -saken var under opptrapping. Aili gikk i 4. klasse, og skulle bli storesøster for andre gang. Alta-saken er den første politiske saken hun husker, og den formet et samfunnsengasjement som har fulgt henne gjennom livet. – Jeg husker hvor redd og sint jeg ble da jeg så politibåten Janina ligge til kai i Alta, men aller tydeligst husker jeg at jeg nesten gråt over de sultestreikende ved Stortinget. Tanken på at de kunne dø skremte meg, minnes Aili. Aili kommer fra en samfunnsengasjert familie. Nylig fikk moren, Ellen Marit Guttorm, kongens gull for mangeårig innsats for samiske læremidler. Aili er stolt av dette. – Utdanning er en hjertesak for meg, og en stor motivasjonsfaktor for å stille til valg igjen. Jeg kan ikke slå meg til ro med påstander om at vi ikke gjør nok for den samiske skolen. Det er langt igjen før vi kan være fornøyde, men NSR skal gjøre det til hovedfokus i den kommende sametingsperioden, lover Aili engasjert. I 1988 var Aili 20 år og mest opptatt av studentlivets sosiale sider. NSR på sin side var en voksen samepolitisk organisasjon, og forberedte historiens første sametingsvalg året etter. Vedtaket om at NSR skulle stille til valg skapte voldsomme diskusjoner. – De 20 årene som har gått viser at det var et riktig valg man gjorde, slår hun fast, kvinnen som ble historiens første kvinnelige sametingspresident og som nå skal velges som NSRs presidentkandidat for andre gang. At Aili er en kvinne med mange jern i ilden er lett å se. Hun sitter ikke i ro lenge av gangen mens vi snakker. Hun rydder unna noen kaffekopper etter gårsdagens besøk, og blar raskt gjennom dagens aviser. – Vet du, det var ganske tilfeldig at jeg kom inn i politikken, utbryter hun plutselig. – Jeg er egentlig en sjenert person. Hun tar en liten pause, før hun fortsetter: – Jeg har likevel valgt å jobbe politisk fordi det er saker jeg brenner for. Politikken tar mye av Ailis tid. Møtekalenderen er fullstappet, telefonen er sjelden stille lenge av gangen og e-postene står i kø for å bli besvart. Allikevel er det alltid familien som kommer i første rekke, og Aili understreker hvor viktig deres støtte er for henne. 1998 ble på mange måter et festår. Aili var 30 år, hadde flyttet hjem til Kautokeino, fått to barn og giftet seg. NSR på sin side arrangerte 30-årsjubileum, også den gang i Kautokeino. – Jeg gleder meg veldig til årets landsmøte! Det er både et politisk verksted og en arena der vi møtes og blir kjent med hverandre. Noen sier de henter kreftene i naturen, jeg henter mine i samspillet med andre mennesker. Jeg liker å ha det artig og le sammen med andre, og det har jeg virkelig kunnet i NSR! I disse dager runder både Aili og NSR 40 år. Noen vil si de befinner seg i sin beste alder; moden og reflektert, men samtidig full av energi og pågangsmot. Vi er fristet til å være enige! 17 ALMMUHUSAT 18 Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 NSR RIIKAČOAHKKIN 40 jagi ávvudeapmi Norgga Sámiid Riikkasearvi Vuosttaš riikačoahkkimis Guovdageainnus ledje delegáhttan Marit Stordahl, Olaf Guttorm, Odda Mathis Hætta, Per Fokstad, John Helander, Peder Andersen, Hans Hanssen, Hans Nergård, Mikkel A. Gaup, Johan Mathis Klemetsen. Hans J. Henriksen ja Albert Johansen leigga maid doppe ja oaččuiga sihke árvalit ja cealkit. Vuosttaš jođiheaddjin šattai Johan M. Klemetsen, ja su árvalii Per Fokstad. Johan M. Klemetsen ges árvalii Odd Mathis Hætta. Johan válljejuvvui jođiheaddjin čiežain jienain, ja Odd Mathis oaččui golbma jiena. Edel Hætta Eriksen ii geavat daid garraseamos sániid go čilge ovdáneami sámi servvodagas, muhto lohká min sáhttit giitit NSR go Sápmi lea joavdan dán muddui go dál. Ieš Edel Veterána ieš Searvvis leat áiggiid čađa leamaš 15 jođiheaddji. Golmmas sis leat nissonolbmot. Dál lea 7. geardde go jahkečoahkkin lágiduvvo Guovdageainnus. Eai leat galle riikačoahkkima gos dát áhkku ii leat leamaš. Ii leat olu mas son ii beroš. Edel Hætta Eriksen (87) lea Guovdageainnu sámi searvvi delegáhtta, ja čoahkkima boarráseamos. Son ii šaddan vuosttaš čoahkkimii masa Guovdageainnu Sámi Searvi gohčui, go dat doaimmalaš nisu lei mátkkis, muhto jagiid maŋŋel lea leamaš dadjat juo juohke čoahkkimis. Son atná stuora gudnin beassat ain delegáhttan. – Mun nu illosin. Go mu muitet. Eai nuorat láve min vuorrasiid muitit, dadjá áhkku guhte ávvudii 87 jagi beaivvi mannan vahkku. Muitá iluin Son muitá iluin vuosttaš riikačoahkkimiid 70-logus, go sápmelaččat eanebuš guovlluin ain hárve deaivvadedje. – Dat lei dakkár vásáhus ja nu somá. Álgojagiid ledje eanaš Finnmárkku sámit, muhto mii maid šattaimet oaidnalit hui hárve. Dađistaga go jagit vásse bohte sámit lullelis ja lullelis. Lei nu erenoamáš buorre deaivvadit, muittaša son. Dalle lei Edel oalle akto nissonin dain olu čoahkkimiin. – Go geahčadin boares govaid ikte dien áiggis, de oainnán ahte ledjen dávjá áidna nisu, moddje son. Dilli dál lea áibbas eará. NSR roasuid čađa Rámida Jagi 1981 lei NSR:s liigejahkečoahkkin Eibos Álttás. Lei ákšuvdnaáigi ja NSR lei roasuid siste. Lei boahtán árvalus ahte NSR galggai geassit buot iežas láhtuid almmolaš lávdegottiin ja heaittihit buot gulahallama ráđđehusain, danin go Sávvonii ledje álgán hukset luotta. Danin lei gohččojuvvon liigejahkečoahkkimii Eiboi golggotmánu maŋemus beaivvi. Váiban ja gallánan celkkii Edel ná riikačoahkkimii. – Mun gal áiggun rámidit NSR. Mii lea olu moitojuvvon maid. Nu movt dulvadeami áigge. Jus dat ii livčče nu áŋgir ovddidit sámi áššiid de ii livččii mis Sámediggi, sámegiel oahpahus skuvllain ja buot mii mis dál lea. Áigi ja organisašuvdna lea rievdan, ja nu leat min doaimmat. Dalle doaimmaheimmet mii buot, masa dál leat olu veahkit, nu movt Sámediggi. Dalle dagai NSR buot, muittuha son. – "Dán áššái lea nu olu daddjojuvvon, muhto ođđa bealit eai leat boahtán ovdan máŋgga diibmui. Dás ferte oaidnit ahte stivrra árvalus lea vuđolaččat árvvoštallojuvvon. Livččii buorre diehtit mii maŋŋel dán boahtá. Lean sin guldalan geat háliidit botket oktavuođa Sámi vuoigatvuođalávdegottiin, muhto go eai sáhte vástidit movt sii oidnet boahtteáiggi, mii lea nu dehálaš gažaldat, de ii leat jierpmálaš botket eiseválddiiguin. Mun árvalan mii čuovvolit stivrra evttohusa", dajai Edel riikačoahkkimii ja nu šattai. Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 Geahččalii Gurutbellodaga Eai leat galle garra sáni mat gahččet go čohkkeda muittašit 40 jagi searvvi historjjás. – Min presideanttat leat nai dahkan buori barggu, vaikko láitojuvvojit. Nu lea politihkas, dadjá hárjánan áhkku gii lea geahččalan Gurutbellodaga politihkarin maid. Son finai sin riikačoahkkimis jagi 1969, muhto doppe geavai dieđihit go lei viggan ovddidit sámi gažaldagaid. Stádaráđđi doppe ii liikon ja dajai Edelii: – Dis sámiin han lea eanadoallodepartemeanta mii hoide buot sámiid áššiid, dajai munnje. De mun gal čuoččohin ja giiten oasistan ovddas ja vázzájin. Dan rájes lea NSR leamaš Edel Hætta Eriksena searvi. Nu lea ain, ja nu guhká go fal eallá. Inga Marja Steinfjell [email protected] 19 NSR RIIKAČOAHKKIN 40 jagi ávvudeapmi Gáibidii ráfáiduhttima Porsáŋgguvuonas 1969:s NSR vuoruhii Porsáŋgguvuona vuosttas riikačoahkkimis juo, 1969:s. Gáibádus lei ahte stáhta galggai heaittihit sáidesoaiko- ja feastonuohttuma vuonas. Dát čájeha ahte NSR politihkkarat guldaledje álggu rájes juo báikkálaččaid máhtu, ja balle Porsáŋgguvuona katastrofas. 1969 riikačoahkkima cealkámušas čuoččui ná: “Riikačoahkkin gáibida ahte guolástandepartemeanta jođáneamos lági mielde ráfáidahttigoahtá oagguma sáidesoaiko- ja feastonuohttuma Porsáŋgguvuonas. Dál dáhpáhuvvá juohke jagi billistupmi guollegávnnahusain dán vuonas, ja dan seammás máŋga eará Finnmárkku vuonain, dat dagaha ahte báikkálaš vuotnaguolásteami ekonomalaš vuođđu lea garrasit binnuduvvon. Vuotnaguolásteapmi lea dárbbašlaš lassi eanandollui dán guovllus, ja dattetge mearredeaddji ásaheapmái guovllus.” NSR:s leat leamaš vuotnacealkámušat máŋgii jagiid mielde. 20 Guolástanvuoigatvuođat buot finnmárkulaččaide Muhto dán beaivái ii leat stáhta váldán báikkálaš olbmuid vuhtii Porsáŋggus, ovdal daid maŋemuš jagiid. Ain lea stuorra kapitálas vuosttas vuorru ja vuoigatvuohta oaggumiid Finnmárkku vuonain. Dát ii leat NSR jođiheaddji Silje Muotka mielas riekta. Son doarju Riddoguolástanlávdegotti guhte leat buktán evttohusa álggahit Finnmárkku guolástanhálddašeami (FiFo), mii addá buot finnmárkulaččaide vuoigatvuođa bivdit fylkka rittu. – Mii leat NSR:s duhtavaččat evttohusain maid Riddoguolástanlávdegoddi leat ovdanbuktán, lohká Muotka ja oaivvilda ahte dát boahtá ovddidit mearrasámi kultuvrra. Ceavzilis resursavuođus Dát evttohusat dagahit ahte sii geat eai leat eret Finnmárkkus eai beasa oaggut evttohuvvon FiFo guovllus. Dattetge dagaha ahte guollenálit siskkit vuonain eai bivdo nu garrasit. – Dát evttohusat dagahit ahte šaddá ceavzilis resursavuođđu, oaivvilda Silje Muotka. 50 jagi leat báikkálaččat viggan Báikkálaš bivdit Porsáŋggus leat 50 jagi juo viggan eiseválddiid guldalit sin, ja miettaštallan ekologalaš katastrofa. • Cuoŋománu 14. beaivvi 1959, dollui álbmotčoahkkin Ruoššanjárggas, Porsáŋggus, vuostálastin dihtii sallitveajetbivddu sáidesoaiko- ja feastonuhtiin, siskkimuččas Porsáŋgguvuonas. Sii čálle reivve guolástandepartementii, mas čálle ahte sii gáddet dát fargga dagaha katastrofa. • Njukčamánu 23. beaivvi 1962:s válddii Čuđegieddi ášši fas ovdan mas čálle ahte guolástanpolitihkka lea boastut, ja atne šállošahttin go ovddit reivve eai váldán vuhtii. • Seamma jagi mo NSR dagai cealkámuša, 1969:s, bođii ášši fas ovdan Porsáŋggu gielddastivrras. Dalle lasihedje velá ahte lea veadjemeahttun báikkálaččaide goddit maidige, go dat stuorra fatnasat bohte gitta fiervágeđggiid rádjái, dattetge ballá guolli. • 1954:s bođii maiddái nuppe beale Várjjaga, Jáhkovuonas, Fállenuori gielddas gáibádus geahpedit sáidesoaikonuohttuma. NSR:s lei rievtti mielde vuosttas riikačoahkkin 1968:s, muhto dat lei álggahančoahkkin. Vuosttas cealkámušat bohte 1969 riikačoahkkimis. Carl-Gøran Larsson Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 NSR RIIKAČOAHKKIN 40 jagi ávvudeapmi Čeavlái birasplánain Norgga Sámiid Riikkasearvvi riikačoahkkimis leat guokte váldoáigumuša, nubbi lea birasplána. – Dát lea leamaš persovnnalaš mihttomearri mus, ja lean hui čeavlái dáinna, muitala duhtavaš jođiheaddji Silje Muotka. NSR:s ii leat goassege ovdal leamaš ná dárkilis birasplána ovdal. Plána maid riikačoahkkimis áigut digaštallat lea leamaš gulaskuddamis jahkebeale juo. Birasplánas leat ollu dehálaš birasáššit, earret eará Porsáŋgguvuotna, ja eará vuonat. Álgoálbmogat eai váikkut dálkkádatrievdademiid Globálalaš liegganeapmi lea okta dehálaš ášši. NSR oaivvilda ahte dálkkádatrievdadeapmái lea olmmoš sivalaš, ja hástalusat mat gusket dása leat stuorra, erenomážit árktalaš guovlluin. Maiddái lea dehálaš váldit vuhtii ahte álgoálbmogat illá leat váikkuhan nuoskkideapmái mii dagaha dálkkádatrievdademiid, go álgoálbmogat ellet ain vugiid mielde mat gáibidit unnán resurssaid. – Lea árktalaš guovlluin mii vuosttažettiin dovdat rievdademiid, dan dihte lea dehálaš ahte min jietna gullo dálkkádatdigaštallamiin, čilge Muotka. Mátta-sápmelaččaide lea dát leamaš hui stuorra váttisvuohtan, go sin bohccuide lea 1986 Tsjernobyl roassu dagahan ollo birasmirkkuid. • Gassanjárga ruskavuorkárusttegat. Báikkálaččat ballet ahte ruskkat galget golgat Detnui. • Čižžemielkkis leat eambo birasmirkkut árktalaš nissoniin go earáin. • Globálalaš birasváttisvuođat, nu go stuorra kapitalismma nuoskkidandábiid váikkuhusat árktalaš guovlluide. Váttisvuođat ihtet árktalaš guovlluide álggus. Álo beroštan birrasis Vaikko vel NSR:s ii leat leamaš ná dárkilis birasplána ovdal, de lea NSR álo beroštan birrasis. Erenomážit ja lunddolaččat lagas birrasii. Álttá akšuvdna lea ovdamearka dása, gosa sihke biras- ja álgoálbmotgažaldagat ledje dehálaččat. Maiddái vuotnapolitihkka, ja muđui sámi biras ja luondu. FN-raporta baldá FN-raporta lea maid balddihahtti Muotka mielas. Das čuožžu ahte FN jáhkká jus ovdáneapmi joatká nu mo dál, ja boazodoalu areálat jávket, de sáhttá boazodoallu jávkan 50 jagi geahčen. – Dát lea hui balddihahtti, ja maid juoidá maid mii váldit hui duođalaččat iežamet biraspolitihkas, loahpaha NSRjođiheaddji Silje Muotka. Eará áššit mat galget digaštallot riikačoahkkimis leat: Carl-Gøran Larsson • Birasmirkkut borramušas. Ávvira čájáhusgovva Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 21 ALMMUHUSAT KautoMaskin AS Mii savvat OLLU LIHKU Norgga Samiid Riikasearvai 40 jagi avvudemiin Mii sávvat lihkku Norgga Sámiid Riikasearvvi Bredbuktnesveien 44 Postboks 204, 9520 Kautokeino Tlf: 78 48 61 51, Fax: 78 48 68 55 Mobil: 957 91 363 / 913 02 765 E-post: [email protected] 40 jagi avvudeapmái Ođđa girji - Ny bok Gunvor Guttorm & Solveig Labba Ávdnasis duodjin Dipmaduodjesánit Ávdnasis duodjin lea sátnegirji dutnje gii duddjot ja buohkaide geat beroštit gielas. Sátnegirji heive maid bures oahpahusas. Bargiidbellodaga sámediggejoavkku Duodjetearpmaid bokte oainnát makkárat leat ávdnasat, mo daid dikšu, makkár reaidduid dárbbašat, dasto lávket duddjomii ja loahpas oainnát gárvves duoji. [email protected] www.dat.net Pb 31, N-9521 Guovdageaidnu sávvá NSR lihkku ávvudeamiin Govvasátnegirji / Illustrert ordbok 195 s. I NOK 195,ISBN 978 82 90625 60 8 www.ap-samediggi.no MEGA KARASJOK DAGLIGVARE Hel LAMMESKROTT ............................................................. kr 89,- pr kg JERNVARE Aduro VEDOVN ................................................................... fra kr. Diesel AGGREGAT 3.6 kw .....................................................kr. AGGREGAT 2.0 kw ........................................................................kr. VEDKLØYVER 2hk .......................................................................kr. MANUFAKTUR Endel VINTERKLÆR ankommet COOP MEGA TLF: 78467000 FAX:78467181 8690,4995,1995,2295,- Velkommen til en hyggelig handel! COOP JERNVARE TLF: 78466900 ÅPNIGSTIDER: 9-22 / 9-20 a n n o n s e @ a v v i r. n o 22 Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 ALMMUHUSAT Leago juoga maid hálidat vuovdit, dahje dárbbašat go geavahuvvon áđaid oastit? Geahččal almmuhit Ávviris. Leat go dus ∏oavjebák∏asat? Mielkesohkar (dahje laktose) lea mielkkis ja mielkebuktagiin. Laktosemolekyla lea beare stuoris ahte ∏oalit nagodit váldet vuostá. Eanas olbmot buvttadit ieΩa enzyma-laktase mii ludde laktose nu ahte joπánit váldo ∏oliide ja ávkin ªaddá biebmun. Muhtin olbmuin lea váilevaª dahje juo unnán buvttadit dan dehálaª enzyma. Dat olbmot oΩΩot unnán laktose ∏oliin ja bártidit ∏oavjebák∏asiin ma∫∫el go leat borran biepmuid main lea laktose. ¢ottabuollin, gákkahat, áibmogiksi, ∏oavjebaggan ja ∏oalasvihki leat dávdam earkkat maid vásiha go leat váttisvuoπat váldit vuostá laktose ∏oliide. Go lea duoπaªtuvvon ahte diekkár dávdamearkkaid sivva lea váilevaª dahje unnán laktose ∏oliide, lea hupmu laktoseintoleránssa birra. Dál lea vejolaª molsut váilevaª laktase-buvttadeami, váldde laktase-enzyma biebmolasáhussan. Guovdageainnu suohkan sávvá lihku Norgga Sámiid Riikasearvái 40 jagi ávvudemiin mii lágiduvvo Thon Hoteallas Guovdageainnus golggotmánu 24.–26. beivviid. Navddát go ahte dus lea laktoseintoleránsa? NUVTTÁ almmuheapmi priváhta olbmuide Máksá go maidige? Ii fal ii maidige, muhto mii hálidit ahte don geaččalat almmuhit aviissas. Almmuhusa sáhtát bidjat dáro- dahje sámegillii. Sáddes e-poastta [email protected] dahje SMS bokte: Di∫go geah∏∏alanpáhká: Guovdageainnu suohkan Kautokeino kommune Namma: .............................................................................................. ¢ujuhus:.............................................................................................. Sátnejođiheaddji Klemet Erland Hætta Mun lean badjel 18-jahkásaª: ............................................................. AVVIR (du diehtu) tel nr. 2097 dahje riŋges: 934 40 700 Sáddejuvvo: Jan F. Andersen AS, Bergermoen Industriområde, 3520 Jevnaker e-poasta: [email protected] a n n o n s e @ a v v i r. n o Vi gratulerer NSR med 40 års jubileum! Mii sávvat NSR:i lihku 40 jagi ávvudemiin! En av de samiske hovedorganisasjonene - likeverd for alle - Nubbi guovtti sámi váldoorganisašuvnnain Sámiid Álbmotlihttu - buohkaide seamma árvu Vi arbeider for at alle skal ha like muligheter. Det samiske samfunn har bruk for de samiske hovedorganisasjonene. Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 Mii bargat dan nammii ahte buohkain galget ovttalágan vejolašvuođat. Sámi servvodagas lea atnu sámi váldoorganisašuvnnaide. 23 Showview: Showview: Showview: 002 029 013 06.30 Diverse. 06.00 06.30 08.30 09.30 10.25 11.20 12.15 13.05 14.00 14.30 06.30 10.00 10.05 10.35 11.00 11.05 11.35 12.00 12.10 Morgennytt. 38197588 NRK nyheter. 99014 Solens mat (t) (R). 8942588 Norge rundt (ttv) (R). 6547149 NRK nyheter. 69859 I kveld (R). 1219781 Naboer (t) (R). 2208101 NRK nyheter. 25491 Med hjartet på rette staden (t) (R). 3664149 13.00 13.05 14.00 14.05 14.30 15.00 15.03 15.30 16.00 16.10 16.35 17.00 17.10 17.25 17.40 17.55 18.00 18.40 NRK nyheter. 40255 Jessica Fletcher (t) (R). 249120 NRK nyheter. 95491 Barmeny (ttv) (R). 4895694 ‘Allo, ‘Allo! (t) (R). 1014 NRK nyheter. 22507 Fabrikken (R). 300002743 Ace Lightning (R). 5830 NRK nyheter. 96168 Hannah Montana (R). 265168 Mona Mørk (R). 9042410 NRK nyheter. 41694 Oddasat (t). Nyheter på samisk. 441946 Verdensarven (R). 462439 Mánáid-TV (t). 813149 Nyheter på tegnspråk. 5844746 Barne-TV. 18.00 Uhu. 18.35 Peo. 46526 Distriktsnyheter. 200491 19.00 Dagsrevyen (ttv). 410 Med sport. 19.30 Schrödingers katt (ttv). 48526 23. OKTOBER Showview: 007 06.30 06.55 10.00 10.30 12.05 12.35 13.35 14.00 14.50 15.40 16.10 16.35 17.05 17.30 18.00 TV 2 junior. 8527656 God morgen Norge. 87616149 FrokostQuiz. 6526 God morgen Norge (R). 1634255 Tabloid (R). 583781 Landstinget (R). 4996584 Home and Away (R). 797217 Den syvende himmel (R). 6713781 MacGyver (R). 1292052 Home and Away. 8071120 Waschera. 523694 Venner for livet (R). 9928410 Dharma & Greg. 5760675 That ‘70s Show (R). 1120 Hotel Cæsar (R). (142) 9149 18.30 18.50 18.55 19.30 20.00 20.30 Nyhetene og Sporten. 55491 Været. 8165859 Tabloid. 8908491 Hotel Cæsar. (143) 6656 Hjelpekorpset. (5:10) 6897 TV 2 hjelper deg. 5168 21.00 Nyhetene. 66472 21.20 Været. 6829168 21.25 Sportsnyhetene. 4734439 70-TALLET: Visesangeren Ole Paus var en av dem som satte sitt preg på året 1970. NRK1 kl 19.55 TORSDAGSKLUBB: Thomas Giertsen har høyst subjektive synspunkter på ukens hendelser. TV 2 kl 21.40 19.55 Tilbake til 70-tallet (ttv). (1:10) 494930 20.25 Redaksjon EN (ttv). 610965 20.55 Distriktsnyheter. 8438472 21.00 Dagsrevyen 21 (ttv). 946 Med Norge i dag og sport. 21.30 Rebus: Blodsbrødre (t). Br. krimserie. 9485472 22.40 Tracey Ullmans USA (t). (4:5) 272110 23.05 Kveldsnytt. 5594410 Med sport. 23.20 Urix (R). 7303743 23.50 Diamantenes verden (t). (1:3) Dokumentarserie. 6508566 00.40 Spooks (t) (R). (6:10) Br. krimserie. 7548076 01.35 Norsk på norsk jukeboks. 9077569 03.00 Sport jukeboks. 85900811 06.00 Slutt. 06.30 Morgennytt. 10.00 NRK nyheter. 10.05 Solens mat (t). 10.35 Norge rundt (ttv). 11.00 NRK nyheter. 11.05 I kveld. 11.35 Naboer (t). 12.00 NRK nyheter. 12.10 Med hjartet på rette staden (t). 13.00 NRK nyheter. 13.05 Jessica Fletcher (t). 14.00 NRK nyheter. 14.05 Barmeny (ttv). 14.300 ‘Allo, ‘Allo! (t). 15.00 NRK nyheter. 15.03 Megafon. 15.30 Ace Lightning. 16.00 NRK nyheter. 16.10 Hannah Montana. 16.35 Mona Mørk. 17.00 NRK nyheter. 17.10 Oddasat (t). 17.25 Viten om: Giften som helbreder (t). 17.55 Nyheter på tegnspråk. 18.00 Barne-TV. 18.40 Distriktsnyheter. 19.00 Dagsrevyen (ttv). 19.300 Norge rundt (ttv). 19.55 Beat for beat (ttv). 20.55 Nytt på nytt (ttv). 21.25 Grosvold (ttv). 22.10 Detektimen: Taggart (t). 23.05 Kveldsnytt. 23.20 Si at du elsker meg (t). 00.10 Céline Dion - live i Los Angeles. 00.55 Berserk til Valhall (ttv). 01.25 Kulturnytt. 01.35 Country jukeboks med chat. 04.00 Dansefot jukeboks. 06.00 Slutt. 02.50 Sportsnyhetene. 2938328 03.05 Været (R). 6476366 03.15 Slutt. I MORGEN: 20.00 20.10 21.05 21.25 21.55 NRK nyheter. 6220472 Det søte liv i Afrika (t). 3803859 Jon Stewart (t) (R). 7226859 Urix. 207407120 Keno. Dagens trekning. 4033410 22.00 NRK nyheter. 3830304 Siste nytt med sport og vær. 22.10 Kulturnytt (t) (R). 140609439 22.20 I kveld. 1466217 22.50 Oddasat (t). 42697149 23.05 Dagens Dobbel. 20469694 23.15 Ubåtjakt langs norskekysten (ttv). 06.30 TV 2 junior. 06.55 God morgen Norge. 10.00 FrokostQuiz. 10.30 God morgen Norge. 12.05 Tabloid. 12.35 Frasier. 13.05 Hotel Cæsar. 13.35 Home and Away. 14.00 Den syvende himmel. 14.50 MacGyver. 15.40 Home and Away. 16.10 Alle hater Chris. 16.35 Venner for livet. 17.05 Dharma & Greg. 17.30 That ‘70s Show. 18.00 Hotel Cæsar. 18.30 Nyhetene og Sporten. 18.50 Været. 18.55 Fredag. 19.30 Skal vi danse. 21.00 Nyhetene. 21.20 Været. 21.25 Sportsnyhetene. 21.40 Skal vi danse - resultater. 22.10 Senkveld med Thomas og Harald. 23.15 Golden Goal. 23.45 Twin Peaks. 00.35 «Spreading Ground». 02..15 Pokerfjes. 03.10 Sportsnyhetene. 03.25 Været. 03.35 Slutt. Showview: 011 TV-shop. 318255 Barnetreern. 3888014 TV-shop. 753439 Dawson’s Creek (R). 8894033 Oprah (R). 7803385 Dr. Phil (R). 3691743 I gode og onde dager (R). 1800472 I gode og onde dager. 556878 Reba (R). 134255 Ekstrem oppussing USA (R). 184385 15.30 16.30 17.00 17.30 18.00 Akutten (R). 559675 8 Simple Rules (R). 564472 According to Jim (R). 565101 Alle elsker Raymond (R). 575588 Two and a Half Men (R). (82) Am. komiserie. 576217 18.30 Kongen av Queens. (123) Am. komiserie. 584236 19.00 Oprah. (822) 317526 07.00 10.10 11.10 12.10 12.35 13.35 14.25 14.40 15.30 16.00 16.30 17.00 17.30 Interaktiv frokost. 31016762 Slankekrigen (R). 3938743 SOS barnevakten (R). 8634946 Glamour. 9288694 The Rachael Ray Show. 9139675 Gilmore Girls (R). 8614120 Spotlight (R). 8825217 One Tree Hill (R). 6662439 Girlfriends. 851410 Steg for steg (R). 869439 The War at Home (R). 211878 Will & Grace (R). 212507 Lokale sendinger/OSLO-TV. 215694 18.00 18.20 18.30 19.00 Aktuelt, sporten og været. 455830 Spotlight. 1857675 Lokale sendinger/OSLO-TV. 291014 America’s Funniest Home Videos (R). (13) 677385 19.30 Ungkaren: Hvor er de nå? 676656 5236656 00.05 Schrödingers katt (ttv) (R). 94570781 00.30 Redaksjon EN (R). 7056472 01.00 Distriktsnyheter. 82054328 042 19.30 19.55 20.40 21.25 22.20 23.15 00.15 00.35 01.00 02.00 04.00 06.30 Naboer (t). Austr. dramaserie. 3509323 Dansestjerner (t). (9:10) 3519878 Skins (t). (8:9) Br. dramaserie. 3527897 Blod, svette og t-skjorter (t). (4:4) Br. dokumentarserie. 76002746 Hotell Babylon (t) (R). (8:8) 74147491 Sommer (t) (1:10) Dansk serie. 1932897 Jon Stewart (t). Am. talkshow. 61505323 Naboer (t) (R). 13194236 Svisj hiphop. 7730453 Svisj. 9583453 Svisj natt. 49284231 Slutt. 036 07.00 09.45 10.15 11.00 11.30 12.15 12.45 13.30 14.00 14.30 15.00 15.50 16.20 17.10 18.05 19.00 19.30 20.00 20.50 21.30 22.15 22.25 23.00 23.45 01.35 02.00 02.50 03.20 Diverse. Hollyoaks (R). 3384304 Fashion House (R). 17884472 Helene og gutta (R). 7924830 Ellen DeGeneres Show (R). 33519217 Hotel Cæsar. 5470588 Ellen DeGeneres Show. 38484743 Hollyoaks. 2803174 King of the Hill. 1453633 Pizzagjengen (R). 3899474 Melrose Place (R). 4021946 Zorro. 8807304 Sinbad Sjøfareren (R). 70720255 Lost World. 6829323 Magnum. (13:23) 69713656 Mot i brøstet (R). (13:26) 2148743 Karl og Co (R). (7:26) 2147014 Amazing Race. (3:13) 8340014 Tonight med Timothy Dahle. 15116946 Monk. (14:16) Am. dramaserie. 6987410 Naked and funny. 32632385 Golden Goal. (6:14) 9949168 Jimmy Kimmel. Am. talkshow. 8828743 «Keep the Faith, Baby». Am. TV-drama fra 2002. I rollene: Harry Lennix, Vanessa Williams, Russell Hornsby, Lance Reddick og Naomi Gaskin. Regi: Doug McHenry. 77105588 Pizzagjengen (R). (24:24) 61138705 American Idol - resultater (R). 96366057 Sonen. 69099038 Slutt. TVN 20 ÅR: Hallvard Flatland introduserte gameshowet «Casino» i 1989. TVN kl 20.30 SYKEHUSET: Gynekologen Thomas skal fjerne en livmor vaginalt. TV3 kl 20.00 Showview: Showview: 21.40 Torsdagsklubben. Norsk underholdningsprogram. Silje Stang, Thomas Giertsen og Otto Jespersen kaster seg, usensurert og høyst subjektivt, over ukens aktuelle hendelser - direkte fra Smuget i Oslo. 4680304 22.40 Numbers. (10) Am. krimserie. Don og resten av teamet må redde en av sine egne når en FBI-agent blir skutt og tatt til fange. 3866236 23.30 Hack. (8:9) Am. krimserie. 14491 00.20 Criminal Minds (R). (5) Am. spenningsserie. I flere uker har unge kvinnelige studenter ved ulike religiøse skoler blitt angrepet av en voldtektsmann. 3445279 01.10 Numbers (R). (1) Am. krimserie. 4929960 02.00 Headland. (56:58) Austr. dramaserie. 4684250 I MORGEN: 18.00 NRK nyheter. 4997149 18.03 Dagsnytt 18. 301966033 19.00 Migrapolis: En jobb for deg, ikke for meg (t) (R). 9415304 19.30 Winter X-games 2008. 9414675 © ANB TV/RADIO 20.00 Sykehuset. (28) Norsk dokumentarserie. 959491 20.30 Hellstrøm rydder opp. (5) Norsk underholdningsserie. 930491 21.30 Prison Break. (60) Am. dramaserie. Michael prøver å spore opp personen med datakortet. Wyatt får ny informasjon om hvor Sara befinner seg, og T-Bag ønsker å starte et nytt liv og skifter identitet. 936675 22.30 Las Vegas. (7) Am. krimserie. Delinda starter en kampanje for å hjelpe byens strippere. 523526 23.25 Two and a Half Men (R). (82) Am. komiserie. 4623491 23.55 Kongen av Queens (R). (168) Am. komiserie. 8922439 00.20 Seinfeld (R). (148) 239540 00.50 «Infested». (Infested: Invasion of the Killer Bugs). Am. grøsser fra 2003. I rollene: Zach Galligan, Lisa Ann Hadley, Daniel Jenkins, Amy Jo Johnson, Nahanni Johnstone, Robert Duncan McNeill. Regi: Josh Olson. (Anb. aldersgrense: 15 år). 2028453 02.15 The Unit. (11) dollar fra kvinnenes investeringsfond. 9941960 03.00 The Nine. (1) Am. actionserie. 3076328 03.45 04.30 05.20 05.59 Oprah. (794) 8185434 Dr. Phil. (1031) 3096328 TV-shop. 1556434 Slutt. I MORGEN: 20.30 TVNorge 20 år. (3) TVNorge fyller 20 år 5. desember i år og vi får et tilbakeblikk på kanalens lange og underholdende historie. Hallvard Flatland innførte gameshowet Casino for det norske publikum i 1989. Siden dette har gameshow slått stort an i Norge, i mange forskjellige former. I kveld viser vi hvordan det hele begynte; med den aller første Casino-sendingen. Du får vite hvorfor tause Birgitte var så stille, og får et gjensyn med flere kjente Casino-vertinner. Det blir også klipp fra flere av TVNorges andre gameshow, både de som slo an, og de som gikk riktig så galt. 661859 21.30 Ungkaren. Am. realityserie. 650743 22.30 22.50 23.20 00.10 Aktuelt, sporten og været. 679323 Ungkaren. 2589033 The Closer. 1262385 The Late Show med David Letterman. 5269960 00.55 The War at Home (R). (2:22) Am. komiserie. 943231 01.25 C.S.I. (R). (13:23) Am. spenningsserie. 4110892 02.15 Aktuelt, sporten og været. 4667231 02.35 CSI: N.Y. (R). (13) Am. spenningsserie. 4863521 03.25 Mess-TV. 63485279 07.00 Slutt. I MORGEN: 06.00 TV-shop. 06.30 Barnetreern. 08.30 TVshop. 09.30 Dawson’s Creek. 10.25 Oprah. 11.20 Dr. Phil. 12.15 I gode og onde dager. 13.05 I gode og onde dager. 14.00 Reba. 14.30 Ekstrem oppussing USA. 15.30 Akutten. 16.30 8 Simple Rules. 17.00 According to Jim. 17.30 Alle elsker Raymond. 18.00 Two and a Half Men. 18.30 Kongen av Queens. 19.00 Homsepatruljen USA. 20.00 Two and a Half Men. 20.30 Ekstrem oppussing USA. 21.30 Charterfeber - tur-retur Ayia Napa. 22.30 «Welcome to the Jungle». 00.15 12 Sexiest Hollywood Jobs. 01.15 «Separate Lies». 02.45 «La Bamba». 04.30 The Inside. 05.25 TV-shop. 05.59 Slutt. 07.00 Interaktiv frokost. 10.10 Slankekrigen. 11.10 SOS barnevakten. 12.10 Glamour. 12.35 The Rachael Ray Show. 13.35 Gilmore Girls. 14.25 Spotlight. 14.40 One Tree Hill. 15.30 Girlfriends. 16.00 Steg for steg. 16.30 The War at Home. 17.00 Will & Grace. 17.30 Lokale sendinger/OSLO-TV. 18.00 Aktuelt, sporten og været. 18.20 Spotlight. 18.30 Lokale sendinger/OSLO-TV. 19.00 America’s Funniest Home Videos. 19.30 America’s Funniest Home Videos. 20.00 Galileo. 20.35 Nigel Marvens dyreverden. 21.35 C.S.I. 22.30 Aktuelt, sporten og været. 22.50 ROME. 23.50 Big Bang Theory. 00.20 The War at Home. 00.50 «Biker Boyz». 01.50 Aktuelt, sporten og været. 02.110 «Biker Boyz forts». 03.05 Mess-TV. 07.00 Slutt. RADIO-PROGRAMMENE Dagsnytt hver time. 06.03 Distriktsprogram. 06.30 Dagsnytt. 06.40 Distriktsprogram. 07.30 Dagsnytt. 07.40 Distriktsprogram. 07.50 Radiosporten. 07.54 Distriktsprogram. 08.20 Morgenandakt (R). 08.27 Distriktsprogram. 08.30 Dagsnytt. 08.33 Distriktsnyheter. 08.35 Distriktsprogram. 09.03 Distriktsnyheter. 09.05 Nitimen. 10.03 Distriktsnyheter. 10.05 Nitimen forts. 11.03 Distriktsprogram. 11.50 Radiosporten. 11.54 Distriktsprogram. 11.59 Trafikkradio. 12.03 Distriktsprogram. 12.30 Dagsnytt. 12.45 Distriktsprogram. 12.59 Trafikkradio/Tidssignal. 13.03 Distriktsnyheter. 13.05 Norgesglasset. 13.59 Trafikkradio. 14.03 Distriktsnyheter. 14.05 Norgesglasset forts. 14.59 Trafikkradio. 15.03 Distriktsnyheter. 15.05 Her og nå. 15.59 Trafikkradio. 16.03 Distriktsprogram. 16.30 Dagsnytt. 16.33 Distriktsprogram. 17.30 Dagsnytt. 18.03 Distriktsnyheter. 18.05 Kamfer. 18.40 Barnetimen for de minste. 19.03 Kveldsåpent. 20.03 Værmelding med langtidsvarsel. 20.07 Kveldsåpent forts. 22.05 Pepper & pasjon. 00.05 Nattradioen. 06.00 Slutt. Dagsnytt hver hele time unntatt kl. 19.00, 20.00, 21.00 og 23.00. 06.03 Tidlig tonefølge. 06.29 Nyhetsmorgen i P2 og Alltid Nyheter. 08.05 Kulturnytt. 08.30 Dagsnytt. 08.33 Kulturnytt. 09.03 Mørkets opplevelser. 09.30 Ukas P2-artist. 10.03 Sånn er livet. 11.03 Musikkmassasjen. 12.03 Verdt å vite. 12.30 Dagsnytt. 12.45 Kulturnytt. 13.03 P2-Akademiet: Henning Frydenlund Hansen - Noen er likere enn andre! 13.30 Sámi Radio. 14.03 Jazzbasillen. 14.30 På livet laus (R). 15.03 Kulturnytt. 15.30 Musikkredaksjonen. 16.03 RadioSelskapet. 17.03 Mørkets opplevelser (R). 17.30 Dagsnytt. 18.03 Dagsnytt atten. 19.00 Ukas P2-artist (R). 19.25 På konsert: Olavshallen i Trondheim. 21.30 P2-Akademiet: Henning Frydenlund Hansen - Noen er likere enn andre! (R). 22.05 P2s Blå Mix. 00.05 Notturno. 06.00 Slutt. P3nyheter hver halvtime fra 07.00 til 09.30, deretter hver hele time fra 10.000 til 17.00. Dagsnytt 05.00, 06.00, 18.00, 20.00, 23.00, 24.00 og hver hele time frem til kl. 05.00. 05.03 P3 Natt Musikk. 06.03 Grisetidlig. 07.02 P3morgen. 10.02 Radioresepsjonen. 12.02 Ken eller Torkil. 13.05 Drillpikene. 14.02 Kompani Knudsen. 16.02 Osenbanden. 18.03 DJ Friendly. 20.03 Harald Are Lund. 23.03 Urørt. 00.05 P3 Natt med DJ. 02.03 Radioresepsjonen (R). 04.03 Ken eller Torkil (R). 05.00 Slutt. Nyheter hver hele time 06.00 - 24.00, hver halvtime 06.00 - 09.00 og 15.00 - 18.00. P4-Kulltur kl. 10.00, 12.00 og 14.50. P4-sport kl. 07.03, 08.03, 09.03, 15.03 og 16.03. 06.00 P4s Radiofrokost. 10.00 Michael direkte. 12.000 Ett-to-tre. 15.00 Midt i Trafikken. 17.30 Sytten Tretti. 18.00 RadioRama. 19.30 Barnas Beste. 20.00 P4 Topp 30. 23.00 Den Beste Tiden (R). 01.00 Sytten Tretti (R). 01.30 Lyden av P4. 06.00 Slutt. Nyheter hver halvtime mellom 06.00 og 19.00 og hver time mellom 19.00 og 24.00. 06.00 Morgenshowet. 10.00 Heges formiddag. 12.00 Lunsj. 14.00 God ettermiddag. 18.00 NorgesMagasinet. 19.00 Popcorn. 20.00 God kveld! 21.000 Norgesnyhetene. 21.15 God kveld! forts. 22.00 Norgesnyhetene. 22.15 God kveld! forts. 23.00 Norgesnyhetene. 23.15 Inspektor. 24.00 Norgesnyhetene. 00.15 Nyheter på samisk. 00.20 Variert musikk fra de siste 4 tiår! 05.00 Slutt. ANNONSE 24 Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 GOVVARÁIDDUT GLR sáddagat neahttaradio bokte: www.glr.as DUORASTAT 08.30-09.30 10.00-11.00 16.30-17.00 20.00-21.30 Ivttá ođassátta nuppádassii Ivttá ođassátta nuppádassii Ođđasat ja reportášat GLR's radiobingot BEARJADAT 08.30-09.00 Ivttá ođassátta nuppádassii 10.00-10.30 Ivttá ođassátta nuppádassii 16.30-17.30 Bearjadat-GLR vdit? Dávvirat vuo Oastit? gat? Lihkosávalda ? Dearvvuođat Cavgileamit? ovat Erenoamáš g sat? u h á p h á d je dah ALMMUHEAPMI Eaktodáhtolaš servviide 2 sp x 100 mm = 200 kr 1 sp x 100 mm = 100 kr Almmuhusa sáhtát bidjat dáro- dahje sámegillii. Sáddes e-poastta [email protected] Sáddes SMS dahje MMS midjiide. Čále AVVIR [du diehtu] nummárii 2097. dahje SMS bokte: AVVIR (du diehtu) tel nr. 2097 dahje riŋges: Máksá 5 ruvnno sáddet dieđu AVVIRII. 934 40 700 PONDUS Gavri go …njalk… …njalk… njalkkuhan! Leat go doallan vuoiŋŋahaga? Lean! Vuoigŋat gal ferten! juhkan čázi? Borran? Njuikon? Juo! Njalk! Lean! LEAN! Lean, Elze! Viehkan? Ferten duođaid fárret fargga! Lean… njalk… Njurgon? Siidu 190 vuosttaš siidu - bajilčállagat Siidu 191 ođassiidu Siidu 192 kultuvra Siidu 193 Lullisámegiella Siidu 194 Julevsámegiella Siidu 195 Prográmmadieđut DUORASTAT 23.10. 07.00 07.10 07.30 08.00 08.30 08.35 13.30 13.35 13.45 14.00 14.05 15.00 16.00 16.15 16.30 17.10 17.24 Miehtá sámi ođđasat Buorre iđit sápmi Ođđasat Ođđasat Ođđasat Rohkos Anáris Nyheter på norsk Ođđasat ÅARJEL FAAROE Máttasámegiel prográmma Ođđasat Sápmi dál! Miehtá sámi ođđasat Ođđasat Kvartta badjel Ízú – Nuoraidprográmma TV-ođđasat Máidnosat ja musihkka DAB - SÁDDAGAT: 07.00-13.00 Beaivvi sáddagat (njuolggasátta nuppád.) 13.30-01.30 Beaivvi sáddagat (njuolggasátta nuppád.) TV - SÁDDAGAT: NRK Super: 13.45 Mánáid-TV (vuossárgga pro) NRK 1: 17.10 TV-ođđasat 17.40 Mánáid-TV NRK2: 22.50 TV-ođđasat nuppádassii BEARJADAT 24.10. 07.00 07.10 07.30 08.00 08.30 13.00 13.30 13.35 13.45 14.00 14.05 15.00 16.00 16.05 16.45 17.10 17.24 Miehtá sámi ođđasat Buorre iđit sápmi Ođđasat Ođđasat Ođđasat Rapport fra Sameland Nyheter på norsk Ođđasat Árdna Ođđasat Sápmi dál! Miehtá sámi ođđasat Ođđasat Dákteviđeš Bearjadat guoimmuheapmi TV-ođđasat Bearjadat guoimmuheapmi DAB - SÁDDAGAT: Revgon? LEAN! 07.00-04.00 Beaivvi sáddagat (njuolggasátta nuppád.) Jáhke beare! Lean geahččalan buot!! NRK Super: 13.45 Mánáid-TV (Duorastaga pro) NRK 1: 17.10 TV-ođđasat NRK2: 21.20 TV-ođđasat nuppádassii TV - SÁDDAGAT: DUORASTAT 23.10. 07.15 Buorre iđit Sápmi 07.30 / 08.00 / 08.30 Ođđasat 07.35 Buorre iđit Sápmi joatká Sámis 30 jagi dassá 08.10 Buorre iđit Sápmi 08.35 / 09.10 Iđitsátta Kárášjogas 09.00 / 09.30 Ođđasat 09.35 Rohkos ja vuoiŋŋalaš musihkka 10.00 Nuõ’rtt säämas (ođđest) 14.00 Anarâš-saavah 14.30 / 15.00 Ođđasat 15.05 Bures ain Studios Niilo Vuomajoki 15.30 Ođđasat 30 jagi dassá 15.35 Bures ain joatká 16.00 / 16.30 / 17.00 Ođđasat 16.05 / 16.35 Duoldi ája: Veaigesátta Gironis 17.15 Kvartta badjel 17.30 IZU - Nuoraidprográmma 18.10 TV-ođđasat 18.30 Rohkos ja vuoiŋŋalaš musihkka nuppádassii EALLIS EALLÁI TV - SÁDDAGAT: TV2: 09.00 Maŋŋebárgga TV-ođđasat FST5: 18.15 TV-ođđasat FST5: 23.25 TV-ođđasat BEARJADAT 24.10. ZITS Bures, Britttany. Makkár ođđasiid dál dieđát? Juo, galgabeahtti oaidnit Chelsea ii šat huma Benjaminiin go Maya muitalii sutnje juoidá máid gulai skuvllas, ja dieđusge de Matt de veaháš heahpanii go lei sádden dieđuid Jessica mobilii ija miehtá. Ártet. Munnos orru sierra ođassátta. Dego fal NRK ođđasat. 07.15 Buorre iđit Sápmi 07.30 / 08.00 / 08.30 Ođđasat 08.35 Iđitsátta Kárášjogas 09.00 / 09.30 Ođđasat 10.00 Anarâš-saavah (nube keerdi) 14.00 Bures ain Studios Ánneristen Juuso 14.30 / 15.00 / 15.30 Ođđasat 14.35 Sámi Radio 60 jagi 15.05 / 15.35 Bures ain 16.00 / 16.30 Ođđasat 16.05 Ávvudanáigi (SR) 17.00 Ođđasat 17.10 Dákteviđeš (NRK) 17.45 Bearjadat guoimmuheapmi (NRK) 18.10 TV-ođđasat 18.25 Bearjadat guoimmuheapmi (NRK) TV - SÁDDAGAT: TV2: 09.00 Duorastaga TV-ođđasat FST5: 18.15 TV-ođđasat FST5: 23.30 TV-ođđasat Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 25 SÁHKALAGA Giella-festivála 2008 Boahtte distaga, golggotmánu 28 beaivvi de lágiduvvo 17 geardde Giella-festivála Upmi Universitehtas. Dán jagáš čálli Anita Salomonsson finada festiválas. Fáddá dán jagi lea "Linguistic Diversity" mas sámi lávlagat, tevdnetgiella ja davviguovllu suopmaniid viidodat ovddastuvvojit. Giellaráđi professor AnnCatrine Edlund, gii lea okta lágideddjiin, lohká preassadieđáhusas ahte Anita Salomonsson lea dán jagi gelddoleamos girječálli ja sii leat maid hui movttegat go besset presenteret universitehta, Daum ja Giellaráđi logaldalliid. Juohke jagi bovdejuvvojit giella festiválii Ruoŧa oahpaheaddjit ja vuođđo- ja joatkkaskuvlla giellaoahpaheaddjit. Lea Upmi universitehta gii ovddas DAUM, (Dialektortnamns og folkminnesarkivet) Upmis lágida festivála. Kulturráđi juolludeamit Ruoŧa sámedikki kulturráđđi lea ovttasráđiid NAPTEK;ain čoahkkimis golggotmánu 16. beaivvi juolludan doarjagiid čuovvovaš olbmuide ja prošeavttaide: Gaaltije, sydsamiskt kulturcentrum. Juolluduvvon: 150 000 Ulbmil: ”Hantering av måltidsben i ett långtidsperspektiv”. Dat studie galgá čájehit guhkit áigge váttisvuođa movt boares árbevieruiguin lea mannan ja movt dat leat heivehuvvon ođđaáigásaš servodahkii. Ájtte, svenskt fjäll och samemuseum Juolluduvvon: 60 000. Ulbmil: ”Traditionell ekologisk kunskap om markanvändningen bland samer i världsarvet Laponia”, Ráhkadit oahppo báŋkokonto. Dokumenteret sámi terminologi eatnamiin, bargovugiin, bargoávdnasiiguin. Idre Nya Sameby juolluduvvon: 40 000. Ulbmil: ”Traditionell samisk slaktteknik”. Dokumenteret sámi árbevirolaš njuovvanvugiid, máhtu, ávkkastallat nugo čoavjji, siskkožiid, vara ja buot mii bohccos lea. Anna Sunna och Birigitta Lindström Juolluduvvon:100 000. Ulbmil: ”Luovvaluokta –sámi orrunbáiki” vugiid ja teknihkaid oččodit sámi nuoraid árbebarggu bargui searvat. Museat galget bargat golmma riikka nuoraiguin ja skuvllaiguin, gos nuorra olbmot galget dokumenteret sámiid eallima video, kamera ja čállosiid bokte. Sámediggi Juolluduvvon: 150 000. Ulbmil: ”Lottit sámi kultuvrras”. Lodde fearánat/cuvccat muitalusain ja bivddus. Juolluduvvon: 50 000. Ulbmil: ”SPR:s nuoraidkonferánsa 2008”. Nuoraid konferansa lágideapmái Lycksele golggotmánu 3-5 beivviid Sara Linnea Rimpi Sámi Jienat Laila Spik Juolluduvvon: 100 000. Ulbmil: ”Guollebivdu Stora Lulevatten – ealli ja árbevirolaš kulturárbi”. Dokumenteret báikkálaš árbevirolaš guollebivdinmáhtu. Kulturráđđi lea juolludan dáidda prošeavttaide doarjagiid: Ájtte, svenskt fjäll och samemuseum Juolluduvvon: 30 000. Ulbmil: ”Interregprojekt Sámi Nuorat”. Movt lea leat nuorra odne ja makkár váttisvuođat dan áiggi nuorain leat. Ájtte ovttasbargá Várjjat Sámi museain, Saemien Sijte:ain, ja Siida museain gávdnát 3./7-/"),%3 0%2&/2-!.#%#2/33/6%24/52).'54),)49$%%03./7 Juolluduvvon: 70 000. Ulbmil: ”Ođđa eatnamat ”. Álggahit koarajoavkku Bealjaža badjel maid Bernt Mikkel Haglund ráhkada Nils Aslak Walkeapääs komposišuvnnaiguin ja repertoarain. Galgá maid ráhkaduvvot CD. Sámi Jienat joavkku koaras leat olbmot Norggas, Ruoŧas ja Suomas mielde. Jörgen Stenberg Rennäring Juolluduvvon: 80 000. Ulbmil: Buvttadit CDa mas leat sihke árbevirolaš ja ođđaáigásaš sámi lávlagat ja luohti. Rabas bartasajit Finnmárkkuopmodat dieđiha dál leat bartasajit Čahppirjogas Porsáŋggus. Dohko leat mearridan addit 7 bartasaji. Sajit leat oarjjabealde Porsáŋgguvuona sullii 30 km eret Leavnnjas Bissojoga guvlui. Jus háliidat ohcat bartasaji de gávnnat ohcanskoviid Finnmárkkuopmodaga neahttasiidduin. Sámedikki dievasčoahkkin golggotmánus Distaga golggotmánu 28. beaivvi dollojuvvo sámi parlamentarih kkariidkonferánsa. Dasto lea Sámi Parlamentáralaš Ráđi čoahkkin gaskavahku golggotmánu 29. beaivvi. Buot ovdalis namuhuvvon čoahkkimat dollojuvvojit Clarion Hotel Santa Clausas Roavvenjárggas. Áššit mat galget meannuduvvot leat Sámediggeráđi doaibmadieđáhus, Sámediggeráđi dieđáhussámiásahusovddideami birra, Gáibádus listaevttohusaid sohkabealjuogadeapmái 2009 sámediggeválggas ja Sámedikki cealkámuš 2009/ 2010 boazodoallošiehtadussii. Kom innom for en god handel! Snowcheck og fri Polaris forsikring i et år. Gjelder t.o.m. 30. november 2008 Meierivn.1. Postboks 206. 9711 LAKSELV www.motorogfritid.no 26 Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 ALMMUHUS Álgge diŋgot... áidna sámegiel ođasaviisa 3 buori ákka diŋgot sámegiel aviissa: - aviisa 5 geardde vahkkus njuolga du poastakássii - sámegillii ođđasat - ođđasat ja ságat Sámis Jahkái ............................ 1.200,- Dieđit iežat Jahkebeallái .................. 690,- Ávvira lohkkin dál! Sáddes dán lihppu midjiide. Sáhtát maid 3 mánnui ....................... 390,- čuojahastit 934 40 700 dahje sáddet Girdilasáhus, 200,- ru. jáhkái, 120,- jáhkebeallái ja 75,- golmma mánnui. e-boasta: [email protected] Mun hálidan di∫got Jahkái Olles............................... jahkái ru. 1.200,980,Jahkebeallái ..................... Jahkebeallái ru.690,580,3Golmma mánnui .......................... 390,mánnui ru. 330,Nammá: ................................................................................. ¢ujuhus: ................................................................................. Poastanr.: ............................................................................... Báiki: ....................................................................................... Telefuvdna:............................................................................. Svarsending 00989693 Postboks 235 9521 Guovdageaidnu Norga E-poasta: ................................................................................. Girdilasáhus, 200,- ru. jahkái, 120,- jahkebeallái ja 75,- golmma mánnui. Juovllat lahkonit... Ávvir juovlaskeaŋkan? Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 27 ALMMUHUSAT ávvudeapmi 20 jagi Váibmodoavttir Egil Utsi. Dán čavčča lean mun leamašan leamašan 2200 jagi váibmodoavttirin Kárášjogas olles áiggi Ulbmil leamaš addit spesialistadoavtterfálaldaga maiddái sámegielhálli olbmuide Fálaldat lea addojuvvon privahta dásis Giittán mu bargiguoktá buohccidivššára Anne Kirsten Balto ja čálli Solveig Anti Aasen geat oskkáldasat leaba bálvalan mu dán guhkes áiggi Mun joatkkan fálaldaga nu guhká go sáhtán Kardiolog Utsi Deanugeaidnu 8 9730 Kárášjohka Tlf 78 46 99 99 Faks 78 46 99 98 Mob 951 16 731 E-poasta: [email protected] 28 20 års jubileum • Denne høsten har jeg vært 20 år sammenhengende i Karasjok som hjertespesialist • Målet har vært å gi spesialisttilbud på samisk til den samisktalende del av befolkningen • Jeg har hele tiden jobbet som privatpraktiserende spesialist • Jeg takker sykepleier Anne Kirsten Balto og sekretær Solveig Anti Aasen som har fulgt meg trofast gjennom alle disse 20 år • Tilbudet gies så lenge jeg er i stand til det Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 ALMMUHUSAT ČállidLágádus ForfatternesForlag Vuođđudus Stiftelse Authors’ Publisher Foundation Bøker fra ČálliidLágádus 2008 - Girjjit ČálliidLágádusas 2008 Nils Ole Gaup Guolit Lubmagirjjáš mas oanehaččat čilget ja govvet guliid. Bok i lommeformat om fisk. ISBN 978-82-92044-71-1. 66 s. NOK 130,Davvisámi / Nordsamisk. Skábmamánus / November. Aage Solbakk Amerihkábreavat Goavddis Volum 2 ISBN 978-82-92044-59-9. 106 s. NOK 150,Davvisámi / Nordsamisk. Skábmamánus / November. Heidi Guttorm Einarsen Historjá 7. luohkkái Aage Solbakk Einar Eiþórsson Lena Kappfjell Sjøsamene og kampen om fjordressursene Vuelieh jïh tjïhtesh ČálliidLágádus - Sámi academica. 3 voernges åarjelsaemien vaajestæjjah (Juigosat ja divttat. 3 guovddas máttasámi poehta) (Joik og dikt. 3 sentrale sørsamiske poeter) ISBN 978-82-92044-63-6. 106 s. Samfunnsforskning formidlet på en lettfattelig måte, Aktuell for debatten om sjøsamenes situasjon og rettsstilling, og om bevaring av fjordressursene. ISBN 978-82-92044-58-2. 240 s. NOK 200,Oarjelsaemie / Sørsamisk. Golggotmánus / Oktober. NOK 250,-. Dárogillii / Norsk. Čakčamánus / September. Hva vi tror på Innføring i samenes religion før kristendommen gjorde sitt inntog i Sápmi. Sápmelaččaid dološ oskku birra. ISBN 978-82-92044-57-5. 52 s. NOK 140,-. Dárogillii / Norsk. Borgemánus/August. Historjjá oahppogirji Lærebok i historie for 7. kl. ISBN 978-82-92044-64-3. 128 s. NOK 150,Davvisámi / Nordsamisk. Skábmamánus / November. Aage Solbakk Sápmi – Norga – Eurohpa Historjjá oahppogirji 8. luohkkái Lærebok i historie for 8. kl. ISBN 978-82-92044-62-9. 160 s. NOK 200,-. Davvisámi / Nordsamisk. Skábmamánus / November. Torkel Rasmussen Áigin Lavra – Bassegohpi geassi HARALD GASKI LUOTTAT BÁLGÁT j jahkeduhátmolsumis Nuoraidromána / Ungdomsroman ISBN 978-82-92044-65-0. 66 s. NOK 100,Davvisámi / Nordsamisk. Skábmamánus / November. Torkel Rasmussen Ođđaset sámi girjjálašvuohta Áigin Lavrra 1 – Bassegåbe giesse Nuoraidromána / Ungdomsroman ISBN 978-82-92044-66-7. 66 s. NOK 100,Julevsáme / Lulesamisk. Skábmamánus / November. Torkel Rasmussen Aigin Lavra – Giessie bassegohpesne ČálliidLágádus Lemet-Jon Ivvár Heikkiarmas Lukkari/ John T. Solbakk Harald Gaski Eallit Sámis Luottat Bálgát jahkeduhátmolsumis Girji fitnodatálggaheaddjiide, ja joatkkaskuvlla ja allaskuvlla ekonomiija oahpahussii. Lærebok i økonomi. ISBN 978-82-92044-51-3. 176 s. Lubmagirjjáš mas oanehaččat čilget ja govvet elliid. Bok i lommeformat om dyr i Sápmi. ISBN 978-82-92044-60-5. 76 s. Ođđaset sámi girjjálašvuohta. Oahppogirji joatkkaskuvlii. Nyere samisk litteraturhistorie. For videregående skole. ISBN 978-82-92044-61-2. 96 s. NOK 200,-. Davvisámi / Nordsamisk. Geassemánus / Juni. NOK 130,Davvisámi / Nordsamisk. Skábmamánus / November. NOK 140,Davvisámi / Nordsamisk. Golggománus / Oktober. Ekonomiijaoahppu t/ sráiddu Sárgga serier Tegne ja s 2008 at 2008 u d n o P Juovll sámegillii. tta teainna Kap k. e-, má levsám k og sørsamis ju , e m is á m is a r. les Davv esembe misk, lu Nordsa vlamánus / D Juo Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 Nuoraidromána / Ungdomsroman ISBN 978-82-92044-67-4. 66 s. NOK 100,Oarjelsaemie / Sørsamisk. Skábmamánus / November. Torkel Rasmussen Áigin Lavra - Sommeren i Bassegohppi Nuoraidromána / Ungdomsroman ISBN 978-82-92044-69-8. 66 s. NOK 150,Dárogillii / Norsk. Skábmamánus / November. Rauna Kuokkanan Eamiálbmot diehtu ja filosofiija ČálliidLágádus – Sámi academica Urfolks kunnskap og filosofi. ISBN 978-82-92044-70-4. 166 s. NOK 200,Davvisámi / Nordsamisk. Skábmamánus / November. Aage Solbakk Báikenamat Deatnogáttis Fitnodatgeaidnu 13, PB 140, NO-9735 Kárášjohka Tlf.: +47 78 46 83 30 - Mob.: +47 91590606 - Fax: +47 78 46 83 29 [email protected] - [email protected] www.calliidlagadus.org Stedsnavn i Tanadalen. ISBN 978-82-92044-72-8. 66 s. NOK 140,Davvisámi / Nordsamisk. Skábmamánus / November. 29 ALMMUHUSAT Mii sávvat lihku Norgga sámiid riikasearvái 40 jagi avvudemiin golggotmánus 2008 • EO dárkkisteapmi • Biiladivohat • Biilagádjun • Láigobiillat ATV-DRESS (jakke og bukse) kr.2399,- GOOD-YEAR RUNFLAT STEELBELT ATV-DEKK Beaivváš Sámi Teáhter hálida sávvat lihkku NSR:ai 40. ávvudanriikačoahkkimiin. 995 kr foran, 1249kr bak Auto-mek AS TESTVINNER liitta 5 Mokian Hakkape nje. og SUV5 i kampa Sarre OY - Tasala 1 - 99950 Karigasniemi - Finland Tlf. +358 16 676 111 Faks. +358 16 676 122 eMail: [email protected] Girunluodda 2 9520 Guovdageaidnu tlf 78486740 www.beaivvas.no Áigemearit: ALMMUHUSAT ja RIEGÁDANBEAIVVEDEARVUOĐAT: Maŋŋebárgga aviisii: ......vuossárgga dii. 1000 Gaskavahkku aviisii: .......maŋŋebárgga dii. 1000 Duorastat aviisii: ...............gaskavahkku dii. 1000 Bearjadat aviisii: ...............duorastaga dii. 1000 Lávvardat aviisii: ...............duorastaga dii. 1400 Registtaretáhtta ja dihtorgáldu Velgoheaddjediehtu Heaittiheapmi KAUTOKEINO ØL OG BRUS AS, Njuorgoluodda 1, 9520 GUOVDAGEAIDNU, org. nr. 967 053 708. Vejolaš gáibádusaid/ cealkámušaid ferte dieđihit fitnodaga heaittihanstivrra jođiheaddjái Johan Henrik Buljo, Jávrehašdievvá, 9520 GUOVDAGEAIDNU guovtti mánu rádjái rehkenaston 18.10.2008 rájes. www.sarres.fi Ollislaš almmuhus gávdno dáppe: www.brreg.no Lager, reparerer og pusser opp søljer og annet koftesølv Mine smykker kan også kjøpes i • Galleri I i Vadsø, • Samisk Hus i Oslo og • Håndverkshuset i Alta SØLVSMIA ANU FORSELIUS 9840 VARANGERBOTN tel 970 85 018 www.anu.no Mii sávvat lihkku Norgga Sámiid Riikkasearvái 40 jagi ávvudemiin! Vi gratulerer Norske Samers Riksforbund med 40 års jubileumet! Kautokeino Elektro Alltid klar til nye oppdrag Tlf 78 48 61 12 • Fax 78 48 61 12 • Mob 957 35 296 • [email protected] Smávvafápmoseminára Ale divtte árvvuid golgat merrii! Jus dus leat gahčahatvuoigatvuođat maid háliidivččet ráhkadit smávvafápmorusttegin, de gávdnáTinfos dasa čovdosa! Mii fállat badjelaš 100 jagi vásáhusa elfápmosuorggis, gelbbolašvuođa olles proseassas vejolaš kártema rájes rusttegiid álggaheami rádjái, ja ruđalaš sihkarvuođa mii lea buoret go máŋgga earás. Háliidat go ovttasbargoguoimmi hukset iežat čáhcegahčahaga, dahje oahppat eanet smávvafámu birra? De lea dutnje váimmolaš bures boahtin oassálastit min eahketsemináraide mat leat nuvttá, ja lágiduvvojit 49. vahkku: Áltá Reaššegeahči Boallobahta Romsa Rica Hotell Reisafjord Hotell Vollan Gjestestue Clarion Colletion Hotel With Váldde oktavuođa jus háliidat searvat Tinfos AS:in Bente Stykket bokte, [email protected], tlf 35 01 78 40, mob. 988 23 108, ovdal skábmamánu 25. b. 2008. Seminárat álget dii. 17.00 ja bistet sullii dii. 22.00 rádjái. Lea maid guossoheapmi. Čujuhus/adresse: Ájastealli 5, 9520 GUOVDAGEAIDNU - Telefuvdna/telefon: 78484500 - Telefáksa/telefaks: 78484510 E-boasta/e-post: [email protected] - Internet: www.samisk.vgs.no 30 1/12 2/12 3/12 4/12 Lutherlaš girku, Guovdageaidnu Lávvordaga golggotmánu 25. beaivvi 2008 Dii. 1700 Lohkan. 10 jagi ávvudeapmi. Bismá Børre Knudsen ja earát. Girkogáffe. Gáhtamuš- ja rohkosbeaivi. Golggotmánu 26. beaivvi 2008. Dii. 1100: Rihpat ja eahkedismállásat. Buot basiid beaivi. Skábmamánu 2. beaivvi 2008. Dii. 1100: Mii lohkat sin namaid guđet leat eret vádjolan maŋemus jagi. Rihpat ja eahkedismállásat. OBL. Bures boahtin gullat Ipmila sáni! Den lutherske kirke, Kautokeino Lørdag 25. oktober 2008 Kl. 1700 (5): Samling. 10 års jubileum. Biskop Børre Knudsen, med flere. Kirkekaffe. Bots og bededag, 26. oktober 2008, Kl. 1100: Skriftemål og nattverd. Alle helgensdag, 2. november 2008, Kl. 1100: Vi leser navnene på dem som er gått bort det siste året. Skriftemål og nattverd. OBL. Vel møtt til samlinger om Guds Ord! Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 ALMMUHUSAT TOYOTA AVENSIS 2005/2006 Toyota Avensis 2,2 D4D, 150 hk, km 113.00, til salgs. Damekjørt. Sommer- og vinterhjul. Kun langkjørt. Pris kr. 259.000,-. Tlf. 958 91 101 GÁPMASAT Vuovddán goikegápmasiid, sáltejuvvon ja dikšojuvvon. Tlf. 474 07 901 ÁSODAT/LEILIGHET Ásodat láigomassii skábmamánu 1. beaivvi 2008 rájes Oalgeváris, Kárášjogas. Gievkkanrusttegiid hágan jus dárbu. Leilighet til leie fra 1.november 2008 i Oalgevárri, Karasjok. Hvitevarer kan skaffes ved behov. Tlf. 928 88 489 ANTONIO ZOLI Jaktrifle kal. 308, Antonio Zoli selges for kr. 3900,-. Pent brukt. Tlf. 911 07 881 Cavgil midjiide! 934 40 700 [email protected] SÁMEGIEL OĐASAVIISA Áigemearit: ALMMUHUSAT ja RIEGÁDANBEAIVVEDEARVUOĐAT: Maŋŋebárgga aviisii: ......vuossárgga dii. 1000 Gaskavahkku aviisii: .......maŋŋebárgga dii. 1000 Duorastat aviisii: ...............gaskavahkku dii. 1000 Bearjadat aviisii: ...............duorastaga dii. 1000 Lávvardat aviisii: ...............duorastaga dii. 1400 Jus áiggut dearvvuođaid cealkit dahje dávviriid almmuhit, de sáddes e-boasttaža deike: [email protected] Jus áiggut almmuhusa bidjat Ávvirii, de sáddestat [email protected] e-bosttii. Badjemanaid beaiveruoktu AL er en 1-avdelings barnehage for reindriftssamebarn i Karasjok med nær tilknytning til naturen og nærmiljøet. Reindriftskulturen vektlegges i barnehagens innhold og i det daglige. Pedagogisk leder/ førskolelærer- vikariat 40% stilling fra 01.12.08 til 30.06.09. Søkeren må være samisktalende og ha førskoleutdanning. Andre med relevant pedagogisk utdanning oppfordres også til å søke. Personlige egenskaper, reindriftsbakgrunn og god kjennskap til samisk kultur og tradisjoner vil bli vektlagt. Aktuelle søkere vil bli innkalt til intervju. Lønn etter gj.tariff. Søkeren må legge frem godkjent politiattest jfr. bhg.loven. For flere opplysninger, kontakt bhg - Tlf 78 46 73 20 Søknad sendes:. Styret for Badjemanaid beaiveruoktu AL Latevuovdi 2, 9730 Karasjok Badjemanaid Beaiveruoktu Al lea 1-oss.privahta manaidgardi boazodoallomanaide Karasjogas ja mii lea luonddu birrasis. Manaidgardi galga boazodoallukultuvrra deattuhit beaivválaš doaimmaid bokte. Pedagogalaš jođiheaddji/ ovdaskuvllaoahpaheaddji- sadjásaš 40% virge, aigodagaa 01.12.08- 30.06.09 Ohcci ferte máhttit sámegiela ja sus ferte leat ovdaskuvlaoahpaheaddji oahppu. Earát heivvolaš ped.oahpuin ávžžuhuvvojit maid ohcat. Persovnnalaš galggat oaphis sámekultuvrii ja árbevieruide ja boazodoallu ealáhussii deattuhuvvo. Dohkkálaš ohcciid gohččur gazádeapmái. Bálkágustojeaddji soahpamuša mielde. Gii virgái nammaduvvo ferte čájehit dohkehuvvon bolesduođasštusa. buo,mánaidgárdelága. Eanet deiđuid addá mánaidgárdi - Tlf. 78 48 73 20 Ohcan sáddejuvvo: Badjemánaid Beaiveruokttu A/L stivrii. Látevuovdi 2 9730 Kárásjohka Ohcanági: Nu jođanit go vejolaš. Buohccindieđihuvvon? Sis-Finnmárkku proavássuohkan Tips oss! Dieđáhus elektrifiseret Goliat-guovllu Norgga čázádat- ja energiijadirektoráhtta (NVE) lea ožžon dieđu ahte Goliat-guovlu olggobealde Hámmárfeastta Finnmárkkus elektrifiserejuvvo. Doaibma máid ohcet mielddisbuktá jođasoktavuođa Norgga nannáma ja Goliat-guovllu buvttadanrusttega gaskka Barentsábis, masa gullet transformáhtorstašuvdna ja neahttaođasteamit nannámis. Dálá 66 kV-áibmojođas Hámmárfeastta transformáhtorstašuvnna ja Fuglenes transformáhtorstašuvnna gaskka leat plánen njeaidit. Sullii 3,5 km guhkkosaš ođđa elfápmojođas mas gealdodássi lea 132 kV leat plánen hukset Hámmárfeastta transformáhtorstašuvnna ja Hyggevatn transformáhtorstašuvnna gaskka. Ohccojuvvon elfápmojođas čuovvu eanas dálá 66 kV-elfápmojođđasa spáittu. Ođđa Hyggevatn transformáhtorstašuvnna rájes lea ohccojuvvon sullii 5 km guhkkosaš eananjođas Årresjåbuktai Fállevuonas, mii galgá leat laktinbáikin nannáma ja meara gaskka ohccojuvvon jođđasii Goliat-rusttegis (sullii 100 km). IPMILBÁLVALUSAT Gáhtamuš- ja rohkosbeaivi: Luk 13, 23-30 KÁRÁŠJOGA BÁHPASUOHKAN Sotnabeaivi 26.10. Kárášjoga girku dii.18.00. Nuoraid meassu. Sb. Karl Yngve Bergkåsa ja kat. Berit F.S. Johnsen. Eahkedismállásat. Oaffar: Konfirmánttaid bargui. Pizza guossohuvvo. Sotnabeaiskuvla searvegotteviesus dii.16.00. Gaskavahkku 29.10. Guovdageainnu girku dii. 19.00. Lullisámi ipmilbálvalus. Sb. Bjarne Gustad. Rihpat. Eahkedismállásat. Girkogáffe searvegotteviesus. DEANU JA UNJÁRGGA PORSÁŊGGU BÁHPASUOHKAN BÁHPASUOHKAN Sotnabeaivi 26.10. Sotnabeaivi 26.10. Juovlavuona girku dii 11.00. Ii leat ipmilbálvalus. Allameassu. Sb. Petra Lihl. Eahkedismállásat. GUOVDAGEAINNU Oaffar: Girku BÁHPASUOHKAN. gávpotmiššuvdnii Tromssas. Sotnabeaivi 26.10. Šuoššjávrri duottargirku dii. Girkogáffe. Unjárgga girku dii. 17.00. 11.00. Allameassu. Sb. Ipmilbálvalus. Magne Kolvik. Rihpat. Sb. Petra Lihl. Gásta. Eahkedismállásat. Oaffar: Eahkedismállásat. Girkui. Girkogáffe Oaffar: Normiššuvdnii. GIELDA- JA GUOVLODEPARTEMEANTA Doarjja diehtojuohkindoaimmaide stuoradigge- ja sámediggeválga Sáhttá ohcat doarjaga čađahit diehtojuohkindoaimmaid lasihan dihte jienasteddjiid máhtu válgga birra ja lasihan dihte válgaoassálastima. Ohcanáigemearri lea juovlamánu 10. beaivvi 2008. Eambbo dieđut, geahča www.valg.no ENI Norge lea ráhkadan dieđáhusa mas leat evttohusat guorahallanprográmmii plána- ja huksenlága láhkaásahusaid njuolggadusaid vuođul. Ulbmil dieđáhusain lea addit árrat doaimma birra dieđuid. Dieđáhusa gulaskuddama bokte háliida NVE oažžut cealkámušaid makkár guorahallamiid galgá čađahit ovdal rusttega huksema ja jođiheami konsešuvdnaohcama gárvvisteami. Guorahallanprográmma evttohusa vuođul, cealkámušaid ja iežas árvvoštallamiid vuođul mearrida NVE doaimma guorahallanprográmma. NVE doallá almmolaš čoahkkima ášši birra distaga 28.10.2008 dii. 1900 Hámmárfeastta ráđđeviesu suohkanstivralanjas. NVE áigu muitalit dieđáhusa áššemeannudeami birra. Doaibmaeaiggát maid lea mielde ja muitala prošeavtta ja guorahallanprográmma evttohusa birra. Okta gahppalat dieđáhusas biddjo suohkanii almmolaš geahčadeapmái. Dieđáhus gávdno maid dáppe: www.nve.no/kraftledninger Eanet dieđuid addá NVE Ingvild Vaggen Malvik bokte, tlf. 22 95 94 54 dahje e-boasta [email protected] Jus leat cuiggodeamit dieđáhussii de sádde daid NVE:i ovdal 20.11.2008. Diehtote lefovdn a Ávvir lea áidna sámegiel aviisa ja neahttaaviisa ja ilbmá vihtta beaivvi vahkkus. Mii leat dál 21 bargi ja mis leat kantuvrrat Guovdageainnus, Kárášjogas, Romssas ja Deanu šalddis. Ávvir lea davvisámegiel aviisa, muhto mis lea áiggi vuollái áigumuš julevja lullisámegiela oažžut lunddolaš oassin min aviissas. Dál leat sajáiduhttime Ávvira beaivválaš aviisan ja áigut ain nannet iežamet doaimmahuslaš návccaid. Danne ohcat JOURNALISTTA - ROMSII Mii ohcat Ávvirii áŋgiris ja servvodatberošteaddji journalistta, gii lea duostil ja iešheanalaš. Bargosadji lea min kantuvrras Grønnegata 23:s, Romssa gávpogis, muhto journalista oažžu ovddasvástádusa viiddis geográfalaš guvlui. Virgi lea álgoálggos jahkebeallái, muhto lea vejolaš ahte šaddá bistevaš virgin. - Journalista galgá buvttadit sihke báberaviisii ja neahttaaviisii ja lea nu oassin Ávvira doaimmahusas. Bargi ferte hálddašit sámegiela, sihke čálalaččat ja njálmmálaččat, ja ferte rehkenastit mátkkošteami ja eahket- dahje vahkkoloahpabargguid lunddolaš oassin iežas barggus. Bargi ferte maid rehkenastit soames áigodagaid bargat doaimmahusain Guovdageainnus dahje Kárášjogas. - Journalista beassá leat mielde ovdánahttimis vuosttaš sámegiel beaivválaš aviissa riikaviidosaš aviisan ja lea nu maid mielde hábmemis iežas bargosaji ja maiddái sámi boahtteáigásaš mediafálaldaga. - Ohcat vuosttamuččat bargi geas lea journalistaoahppu dahje journalisttalaš bargoduogáš, muhto máŋga bargoduogáža sáhttet heivet virgái. Lea maid ovdamunnin jus bargis lea buorre čállingiella ja máhttá govvet, dahje ahte lea beroštupmi govvemii ja čállimii. Háliidat go boahtit «jođáneappot ruovttoluotta» ovttas minguin? - Bálká ja eará eavttut soahpamuša mielde. - Bargis ferte vuodjinkoarta ja biila. - Álgin farggamusat. www.oif.no Ohcanáigemearri lea golggotmánu 31. beaivvi 2008. Ávvir 127. nr. – duorastat, golggotmánnu 23.b. 2008 31 Sádde govaid ja cavgilemiid, čále: AVVIR (du diehtu) tel nr. 2097 ÁVVIRA VÁLDOTELEFUNNUMMÁR: 934 40 700 DÁLKI KÁRÁŠJOHKA Duorastat 23.10 ....... 2 Bearjadat 24.10........ 2 GUOVDAGEAIDNU Duorastat 23.10 ....... 1 Bearjadat 24.10........ 1 BEAIVVÁŠ DEATNU 23/10 .....badj ...7.57 ..... luoit..... 15.44 24/10 .....badj ...8.02 ..... luoit..... 15.39 GÁIVUOTNA - BIERTAVÁRRI 23/10 .....badj ...8.22 ..... luoit..... 16.19 24/10 .....badj ...8.26 ..... luoit..... 16.14 GUOVDAGEAIDNU 23/10 .....badj ...8.10 ..... luoit..... 16.13 24/10 .....badj ...8.14 ..... luoit..... 16.09 KÁRÁŠJOHKA 23/10 .....badj ...8.03 ..... luoit..... 16.00 24/10 .....badj ...8.07 ..... luoit..... 15.56 PORSÁŊGU MÁNNU ULLI ja FIERVÁ 29/10 dii 0.14...Riegáda ..............................(mánnočalbmi) 2/11 dii 06 ........Guhkimus ..............................eananspáppas 6 /11 dii 5.03 ....Šaddi beliin 13/11 dii 07.17 Láđas mánnu 14/11 dii 11 ......Lagamus eananspáppa 19/11 dii 22.31 Nohkki beliin 27/11 dii 17.55 Riegáda ..............................(mánnočalbmi) 29/11 dii 18 ......Guhkimus ..............................eananspáppas 5/12 dii 22.26...Šaddi beliin 29.10. 6.11. 13.11. 19.11. NAMMABEAIVI GÁIVUOTNA 23/10 ...fiervá ...3.08 ......... ulli .........9.41 ...............fiervá ...15.39 ...... ulli .........21.57 24/10 ...fiervá ...4.28 ......... ulli .........10.54 ...............fiervá ...16.54 ...... ulli .........23.05 GOLGGOTMÁNNU, 23.b Sámis: ........... Sierge Norggas: .......Severin ja Søren Suomas: ........Severi Ruoŧas: ..........Severin ja Sören PORSÁŊGGU VUOTNA 23/10 ...fiervá ...5.03 ......... ulli .........11.32 ...............fiervá ...17.34 ...... ulli .........23.50 24/10 ...fiervá ...6.16 ......... ulli..........12.42 ...............fiervá ...18.44 ...... GOLGGOTMÁNNU, 24.b Sámis: ........... Algebeaivi Norggas: .......Eilif ja Eivor Suomas: ........Rasmus ja Asmo Ruoŧas: ..........Fjalar ja Rasmus RÁTTOVUOTNA 23/10 ...fiervá ...5.51 ......... ulli..........12.22 ...............fiervá ...18.22 24/10 ...ulli ........0.35 ......... fiervá ....7.06 ...............ulli ........13.34 ...... fiervá ....19.36 Duorastat 23.10 ....... 3 Bearjadat 24.10........ 2 ÁLTÁ Duorastat 23.10 ....... 3 Bearjadat 24.10........ 3 DEATNU/OHCEJOHKA Duorastat 23.10 ....... 0 BEAIVVÁŠ SÁMI TEÁHTER Bearjadat 24.10........ 0 ČÁHCESUOLU Duorastat 23.10 ....... 3 Bearjadat 24.10........ 2 ROMSA Duorastat 23.10 ....... 6 Bearjadat 24.10........ 6 DIVTASVUODNA Duorastat 23.10 ....... 6 Bearjadat 24.10........ 7 Čálli/manus: Nils Isak Eira Bagádalli/regi: Alex Scherpf Musihkka/musikk: Wimme Saari Čuovgadahkki/Lysdesign: Lars Lidstrøm HEAHTTÁ Duorastat 23.10 ....... 0 Bearjadat 24.10........ 2 AVVIL Duorastat 23.10 ....... 2 Bearjadat 24.10........ 4 GÁRESAVVON Duorastat 23.10 ....... 1 Bearjadat 24.10........ 1 JÅHKÅMÅHKKE Duorastat 23.10 ....... 4 Bearjadat 24.10........ 2 REAŠKKAS: Kautorevyen galgá guoimmuhit Guovdageainnu Thon hoteallas bearjadaga. Ávvira vuorkágovva Reaškkas Norgga Sámiid Riikkasearvvi riikačoahkkima oktavuođas lágidit maid kultuvrralaš doaluid sihke gos beassá sihke dánsut ja boagustit. Go Norgga Sámiid Riikkasearvi doallá riikačoahkkima Guovdageainnus, de lágidit maid kulturdoaluid golggotmánu 24 ja 25. beaivvi. Bearjadaga leat doalut Guovdageainnu Thon hoteallas, ja dát álget diibmu 22.00. De doallá Odd Mathis Hætta kåseriija "Vai eat ja dánsun vajálduhte". Diimmu maŋŋel lea áigi reaškit, go de lea Kautorevyen mii galgá čájehit revyteáhtera. Dušše 200 saji Lávvordaga sirdet kulturdoaluid Bulet Eco Siidii. Doppe maid álget doalut diibmu 22.00, ja de galgá Dimitri-Joavku lávlut, ja de leat maid juoigamat. diibmu 23.00 lávke Sančuari lávdde nala čuojahit dánsii. Lágideaddjit muittuhit ahte ii leat sadji go 200 olbmui, ja dan dihte fertege árrat leat mátkkis jus galgá oažžut saji. Neavttárat/skuespillere: Iŋgor Ántte Áilu Gaup, Egil Keskitalo, Mary Sarre, Ánne Mággá Wigelius, Bjørn Sundquist, Rolf Degerlund, Anitta Suikkari, Beaska Niillas, Elisabeth Heilmann Blind, Nicko Buljo Kulturskolen, Dimitri joavku Gilišillju (Riddo Duottar Museat), Bulet Eco Siida Ruoŧa Sámi Teahter "1852" Olles billeahtta / Voksen - 200 NOK Mánáide, studeanttaide ja honnør / Barn, honnør, student - 100 NOK Bearjadat/Fredag 07.11.08 Lávvordat/Lørdag 08.11.08 Distat/Tirsdag 11.11.08 Gaskavahkku/Onsdag 12.11.08 Duorastat/Torsdag 13.11.08 Bearjadat/Fredag 14.11.08 Lávvordat/Lørdag 15.11.08 kl. 1900 kl. 1800 kl. 1800 kl. 1800 kl. 1800 kl. 1900 kl. 1800 Gilišillju, Guovdageaidnu - Kautokeino www.beaivvas.no
