Newspaper `Saphekhuri` #25

Transcription

Newspaper `Saphekhuri` #25
ñàôåõóðè
2010weli
weli
2007
maisi
maisi
N25
N21
ozurgeTis `axalgazrda pedagogTa kavSiris~ gamocema
moswavleTa
nomris gamocema xorcieldeba evraziis TanamSromlobis
TviTmmarTfondis mier Sveicariis saerTaSoriso ganviTarebis
saagentos (SIDA) saxsrebidan
velobebi
“moqmedebaSi”
2
gv.
anonsi
mxolod fuladi daxmareba problemas ver wyvets
_ gaiReT mowyaleba... mravalSviliani dedisTvis! _ am tragikul scenas SarSan ozurgeTSi
wavawydiT, samwuxarod, igi drodadro wleulsac meordeba
ra
moxda?
- ram
gamoiwvia
disciplinis
moSla
skolaSi?!
gv.
2
saxalxo damcveli ozurgeTSi
`swor gzaze dgaxarT, swor saqmes akeTebT.
Tqven SegiZliaT im stigmis msxvreva, romelzec isaubreT. didi madloba Tqveni aqtiurobisTvis, swori azrovnebisTvis~
3
4
gv.
bavSvTa uflebebi daculia?!
qveyanaSi SemuSavebuli bavSvTa keTildReobis saxelmwifo politika ar aris efeqturi da dasaxvewia
debatebis
Sesaxeb
5
gv.
5
axalgazrdobis sabaziso potencialis
ganviTarebisTvis
treninggavlil axalgazrdebs miRebuli cokadri
dokumenturi
dna, SeZenili
Cvevebi, biznes-gegmebis
werisa filmidan
da samewarmeo saqmianobis unari aucileblad
`marto movdivar~
gamoadgebaTai,
mcire
biznesis
wamosawyebad
rogor
Soulobs
zogierTi bavSvi fuls
gv.
didia saskolo
cxovrebaSi
mSobelTa
CarTulobis
mniSvneloba
gv.
Tavis gadarCenisTvis
bavSvis uflebaTa konvencia
muxli 20
ojaxur garemos moklebuli bavSvis dacva
minigrantebis
konkursis meore
etapis
Sede-da Seuqmnas mas
saxelmwifo valdebulia gansakuTrebulad daicvas bavSvi,
romelic moklebulia
ojaxur
garemos
gebi
mSobliuri garemos tolfasi alternatiuli garemo an moaTavsos
Sesabamis dawesebulebaSi. aRniSnul valdebulebaTa
gv.
proeqtisgaTvaliswineba.
mimdinareobis Sesaxeb momzadebulma
ganxorcielebisas aucilebelia bavSvis kulturuli kuTvnilebis
prezentaciebma kidev ufro TvalsaCino gaxada
Catarebuli saqmianobebi
6
bavSvebi sevdisa da monatrebis gareSe
jer kidev 1950 wlebSi moRvawe
britanelma mweralma da bavSvTa ganviTarebis mkvlevarma jon baulbim
aRniSna, rom `bavSvebi, romlebsac akliaT mSobliuri siyvaruli, Znelad
Sedian sxva adamianebTan kontaqtSi~. aseTi bavSvebis mSoblebi Tvlian, rom maTi Svilebi arian Znelad
samarTavni,arakeTilsindisierni, ar
arian gulwrfelni grZnobaTa gamoxatvaSi. ar Rebuloben ra siyvaruls,
TviTonac ar gascemen mas. isini cxovroben bavSvurad, egocentrulad,
impulsurad, sxvebs ar endobian, yovelTvis cdiloben distanciis SenarCunebas. araerTma dakvirvebam gviCvena, rom ZiriTadad aseTi bavSvebi
skola-internatis moswavleebi arian.
swored maT akliaT mSobliuri siTbo
da garemo, sxvadasxva saerTaSoriso
organizaciebis gamocdilebac adasturebs, rom bavSvTa saxlSi bavSvis
aRzrda(yvelaze kargad dafinansebulic ki) ver Seedreba bavSvis ojaxSi
aRzrdas, bavSvTa saxlSi bavSvi srulyofilad ver viTardeba. amitomac
izruna maTze saxelmwifom da gadawyvita aseTi saswavleblis moswavleTaTvis SeeqmnaT sul sxva, alternatiuli momsaxureba.
swored am mizniT ewvia ozurgeTis #6 skola-pansions saqarTvelos
ganaTlebisa da mecnierebis ministri
batoni aleqsandre lomaia da bavSvze
zrunvis sammarTvelos ufrosi qalbatoni Tamar golubiani.
rogorc ministrma imdRevandel
Sexvedraze aRniSna: saministro bavSvze zrunvis reformas 2004 wlidan axorcielebs. reformis dawyebamde bavSvTa saxlebSi 5200 aRsazrdeli iyo.
batonma ministrma brZana: Cveni
amocanaa arc erTi bavSvi ar darCes msgavs sabWoTa tipis dawesebulebebSi.
mandaturebi skolebSi
qveyanaSi policiuri sistemis gaZlierebis erTerTi forma Tu usafrTxo skolis utyuari gabavSvebma unda iswavlon Cveulebriv loblebi, mouTmenlad elian yoveli
ranti
skolebSi da dRis meore naxevarSi paraskevis mosvlas, marTalia isini
dabrundnen sakuTar saxlebSi, ara maswavleblebis kmayofilnic arian, maimitom, rom aseTi calke skola Cven gram mainc fiqroben da xmamaRlac acxam bavSvebisTvis ar gvinda, maT Tavi- adeben: rodis iqneba Cvenc Cveulebriv,
anT TanatolebTan unda iswavlon da Cveni ocnebis garemontebul skolaSi
iseTive mxiarulebi da udardelebi rom vivliT, bevri megobari gveyoleiyvnen rogorc Cveulebrivi bavSvebi ba da rac mTavaria Cveni uflebebi ar
guriaSi
skolebis
SeqmnisSeilaxebao_Cumad,
istoria
arian. me ar minda
maT TvalebSi
sevdamagram, mainc meub1846vxedavde~.
wlis 14 aprils
(Zveli stiliT)
jumaTis
monebodnen
Tvalcremliani
patarebi.
sa da monatrebas
da Semdeg
nasterTan es
sazeimo
viTarebaSi gaixsna
guriis
sa- gv. zrunva aseT
*imedia,
saxelmwifos
ganagrZo: seqtembridan
skola-pansuliero
samrevlo
saswavlebeli
erTi dadebiT
klasiTa Sedegs gamoiRebs,
sioni ukve aRar
iarsebebs,
mas sxva
ti- bavSvebze
da 67Caenacvleba,
moswavliT. gaxsnis
molaparakeba mkafiod dainaxavs
pis saojaxo saxli
sadac Sesaxeb
ris safuZvelzec
gansakuTrebuli
pirobebi
iqnebagrZeldeboda
da mTeli sazogadoeba, rom marTlac
zustad
13 weliwads
iq iswavlian mxolod is moswavleebi, danaSaulis tolfasi iyo maTi aseT
romelTac ubralod
ardamrCa
SeeZlebaT
sa- amerikaSic
dawesebulebebSi
`rac aq
da rac
gamyva,moTavseba, bavSvTa
kuTar ojaxSi qarTveli
dabrunebaxalxis
socialuri
uflebebis darRveva da maTi sulis
siyvarulia~
tirili. amis
Semdgom, TviT yvelaze
Tu sxva gausaZlisi
ekonomikuri
pi- saqarTvelo,
elis pizis
ise Seuyvarda
sami wlis
robebis gamo. Semdeg, xelidan ar gauSva Sansi,
skeptikurad
nawilic ki
sul raRacganwyobili
aTi
rogorc Semdeg
bavSvebTan
saubridameTanxmeba
amaSi.
dRiT kvlav Camosuliyo CvenTan
nineli kalandaZe
sas gairkva, yovel maTgans unda ojaxSi
dabruneba, enatrebaT ded-mama, axsocialuri muSaki
`Zlieri maswavlebeli Rarib
saklaso oTaxSic Seqmnis ukeTes moswavleebs, vidre susti
maswavlebeli _ mdidar saklaso
oTaxSi~
devid hiuzi
7-8
2
ñàôåõóðè
saqmianobas.
jer kidev 1917 wels werda dimitri uznaZe: `dae, skola bers gamocemul iqna ministris mare da erTi prezidenti.
skolis administracia da
ramdenime aqtiuri wevridemokratiulad iyos mowyobili, dae misi marTva, arsebi- #950 brZaneba, romlis mixedviT arCevnebis TariRad dainiS- maswavleblebi aqtiurad ere- saTvis didi problemaa danarTad, moswavleTa xelSi gadavides~.
skolebis odnen arCevnebis procesSi. Ceni wevrebis daTanxmeba sxdoam ganacxads maSin ganxorcieleba ar ewera, sabWoTa na 30 noemberi. guriis
ver xerxdeboda
subsidiebis Tu Seivlis Turme. daxmarebis Tanxa
_skola
gaiReT
mowyaleba... mravalSviliani dedisTvis! _ am tragikul scenas amis gamo SeserT-erT skolaSi maswavlebel- maze daswrebaze, gansakuTrebiT
swored imave principebze iyo agebuli, romelzec direqtorebs am brZanebis
saagentodan
maTi
Semowmeba.
margve- iqve, bankidan plastikuri baraTiT ga25 noembers, xolo ma moswavles ar misca sakuTari maSin, Tu sxdoma gakveTilebis
SarSan
ozurgeTSi
wavawydiT,
samwuxarod,
igi drodadro wleulsac
meordesabWoTa
saxelmwifo.
skola
iyo centralizebuli
da axeb acnobes
laSvilebis
sacxovrebeli
pirobebis
moaqvs da ojaxs erT TeTrsac ar axmars.
moswavleebs
arCevnebis
Sesaxeb
kandidaturis
dayenebis
ufle- Semdeg, an dasvenebis dReebSi
imarTeboda zemodan. moswavleebs, maswavleblebsa da
Sesamsubuqeblad
mezoblebma
SarSan
_ vin ar Sevawuxe, rom es daxmareba: fexSiSveli
deda, romelic SvilebisTvis lukmapuris fuls ver
Soulobs,
anu 4 ba. xSiri iyo SemTxveva, roca (SabaTi) aris.
mSoblebs SesaZlebloba ar hqondaT, arsebiTi gavlena gamoucxades 26 noembers,
gancxadebiT mimarTes
municipalitetis
ba dagvniSnoda,
magramdawyalSi
Cameyara
dRiT
adre.
maswavlebeli
an
direqtori
iSviaTi
umniSvnelo
quCaSi
dadis da
xalxisgan
daxmarebas iTxovs. gavikiTxeT misi vinaoba, manana gamgeobas, _ aRniSnes CvenTan saubarSi yvelaferi. minda,
moexdinaT
skolis
marTvaze.
rogorme
Cems
saxelze
saministros mier arCevne- Sedioda klasSi da asaxelebda gamonaklisebis garda moswavsoflis xelmZRvanelebma.
gaformdes. danarCen Svilebs ra vuyo,
margvelaSvili aRmoCnda.
bis aseT daCqarebul tempSi im kandidats, romelsac unda leTa TviTmmarTvelobebs ar
ozurgeTis municipalitetis gamge- sxvaze rom araferi vTqva, kveba xom unCatarebam gamoiwvia is, rom gaemarjva. direqtori TiTqmis ganuxorcielebiaT aqtivobebi
obaSi ki kenWi
gviTxres,
rom am qalbatonis daT? _ SemogvCivla qalbatonma mananam.
moswavleebs,
romlebmac
yvelgan eswreboda arCevnebs. da ar gamosulan iniciativebiT
`axalgazrda pedagogTa kavSiris~ ufros Svilze. swored is iRebs fulad saxelze aravis aranairi
ar
Tumca,
ara gvgonia,
am problemas
iyaresar
moswavleTa
TviTmmarT- erT-erT gancxadeba
skolaSi direqtori
direqciis
an sameurveo
sabWos
socialuri komponentis specialisteb- daxmarebas da dedas TeTrsac
aZle- Seutania,
ise Seiswavles
ojaxi. dagvdaxmarebis
mxolod dedis saxelze gavelobaSi,
ar
hqondaT
momzadewerda
gancxadebebs
moswavleTa
winaSe.
Tan erTad, davinteresdiT am pirovne- vs. usaxsro ojaxi Tavs ZiriTadad jar- pirdnen, rom kidev daexmarebian.
formebiT eSvelos.
buli umetesad
saarCevno programebi, saxeliT.
informaciis nakleboba
bis cxovrebiseuli problemebiT.
Tis SegrovebiT irCens, amitom
manana margvelaSvilis
TqmiT,
ojaxiswevrebad
ar
uwarmoebiaT
saarCevno
kamsameurveo
sabWos
moswavleTa indiferenturogorc socialuri momsaxurebis mSivrebi arian.
marCenlad
miCneuli
Tavisi ufros
vaJi, is mo- lobis erT-erTi
giorgi
girkeliZe
paniebi.
arCevnebSi
xmas aZlevdgadiodnen
ZiriTadad
mizezi
isicaa,
guriis regionul saagentoSi gviTxres,
ojaxi cxovrobs sofel
meriis
yo- rusTavSia,
xandaxan
dasTan da
siZesTan
nen
megobrebs,
Seyvarebulebs,
swavleebi,
romlebisagan
morom
isini
ver
xedaven
moswavmanana goguaZe-margvelaSvilisa ozur- fili Cais fabrikis amortizebul saxlmaswavleblis an qmed direqtorebs eqnebodaT leTa TviTmmarTvelobaSi imis
geTis municipalitetis sofel meriaSi Si, meore sarTulze. or naTesavebs,
oTaxSi, sadac
skolis administraciis wevris garantirebuli xma direqto- SesaZleblobas, rom realurad
cxovrobs. ar icis wera-kiTxva, radgan mouwesrigebelia eleqtrogayvaniloba,
skolaSi arasodes uvlia. oTxi wlis win damtvreuli da CalewiliaSvilebsa
fanjrebi,Tu
ia- ojaxis wevrebs, ris arCevnebis dros. erT-erT Secvalon situacia skolaSi,
`kai biWebs~ da
skolaSi saerTod ar Catare- maTTvis es mxolod formaluri
gardaecvala meuRle, hyavs oTxi Svili, taki ramdenime adgilas Cavardnilia,
sa-a.S.
warmonaqmnia. es aris moswavsami biWi da erTi gogona. romelic 15 cxovrebels ar aqvs karebi, Camtvreulia
leTa
arainformirebulobis
wlis asakSi gauTxovda rusTavSi da de- asasvleli kibe, Weridan Camodis wyali,
brali.
dasTan da ZmebTan xSiri urTierToba ar binaSi sruli antisanitariaa. dedas ar
moswavleebis umravlesoba
aqvs. ojaxi CarTulia socialur pro- aqvs ganviTarebuli socialuri unarar icnobs `zogadi ganaTlebis
gramaSi, sareitingo qula _ 49 680. iRe- Cvevebi. saxlSi udgaT mxolod rkinis
Sesaxeb~ kanons. arc arCevnebs daxmarebas mxolod 2 wevrze 54 la- logini da karebCamovardnili karada,
bamde, arc arCevnebis Semdeg
ris odenobiT. ufrosi Svili vaJa oci aseve naTxovari Rumeli.
ganaTlebis saministros ar
wlisaa
da saxlSi
iSviaTad
dadis, meore
soflis xelmZRvaneloba acxade`zogadi
ganaTlebis
Sesaxeb~
Cautarebia
arcerTi
semibiWi, daTo kanonma
koxnarisSeqmna
skola-pansionis
bs, rom icnobs margvelaSvilis ojaxis
saqarTvelos
sknari an sainformacio Sexvemoswavle
iyo da
amJamad
imyofeba saxl- problemebs:
olis
marTvis
axali
struqtudra, romelzec moswavleebs
Si, dedasTan,
wlis umcrosi Svili
_ vcdilobT, yvelanairad davexmara.
skola arisoTxi
damoukidebeli
gaacnobdnen moswavleTa TviTmki aris samarTlis
maxinjaurisiuridiuli
SSm bavSvTa saxlis roT, Tumca zogjer ar gamogvdis da
sajaro
marTvelobis funqciebs, ufleaRsazrdeli.
ver axerxebs masze ara Cveni mizeziT. ramdenjerme mivediT
piri,
romelicdeda
damoukideblad
bebsa da daniSnulebas.
zrunvasasakuTar
da mkurnalobas.
da vTxoveT mis ufros biWs wamosulimarTavs
Tavs sameurarc skolis administracia
ukve vTqviT, manana margve- yo CvenTan erTad sajaro reestrSi da
veo rogorc
sabWos meSveobiT.
cdila am sakiTxis mogvarebas.
laSvilma
icis wera-kiTxva.
kanonis arTanaxmad
sameur- amitom gaekeTebina piradobis mowmoba, magram
arc moswavleTa TviTmmarTsocdaxmarebis
baraTi
gakeTda Tavis ver daviTanxmeT. im periodSi swored
veo
sabWo skolis
TviTmmarTvelobis wevrebma, arc danarvelobis umaRlesi, magram ara
Cenma moswavleebma ar ician,
erTaderTi organoa. skolaSi
saministros ar hqonda Se- bula sameurveo sabWos wevris ratom arsebobs moswavleTa
arsebobs maswavlebelTa TviT- (muxli 48. `e~ punqti).
♦ sameurveo sabWosa da muSavebuli saarCevno debule- arCevnebi, aramed is daasaxela TviTmmarTveloba, ra vadiTaaa
mmarTvelobis organo _ skolis
arCeuli, ra uflebebi SeiZleba
pedagogiuri sabWo da moswav- direqciis winaSe daayenos sxva- ba. Sesabamisad, aravin icoda, ra pirdapir maswavlebelma.
wesebiT
unda exelmZRvanelaT.
am, erTi SexedviT, for- hqondes da a.S.
problemebi
da moiTxo`sworTviTmmarTveloba.
gzaze dgaxarT, swor
saqmesdasxva
akeTebT.
Tqven SegiZliaT
im stigmis
damsxvreva,
leTa
orive
demokratiuli ar- maluri moTxovnebis dacva
ozurgeTis
`axalgazrda
vosTqveni
maTi gadawyveta
(muxli kritikuli
48. dairRva
romelzec
isaubreT.
didi madloba
aqtiurobisTvis,
azrovnemaTgans
sakmaod
mniSvnelovani
CevnebisaTvis
`b~ punqti) giorgi tuRuSma am sityvebiT
bisTvis”.akisria
_ saqarTvelos
daamTa-damaxasiaTebeli Zalian mniSvnelovania, gansa- pedagogTa kavSirma~ Caatara
funqcia
skolis saxalxo
marT- damcvelma
principebi:
kuTrebiT maSin, rodesac saqme gamokiTxva guriis 9 sajaro
miiRos sameurveo
vra Sexvedra `axalgazrda pedagogTa♦kavSiris~
liderTasabWosaskolis moswavleebTan.
vaSi.
♦ gaurkveveli niSniT iyvnen moswavleebs exeba, radgan isini skolis moswavleebs Soris.
moswavleTa
TviTmmarT- gan da direqciisgan nebismieri
veloba kanonis siaxlea. aqamde sajaro informacia da gaavr- SerCeulni saarCevno komisiis bavSvobidanve siyalbes da wese- gamokiTxvis Sedegebma aCvena,
(mxolod 2 SemTxvevaSi bis darRvevas ar unda SeeCvion.
rom moswavleTa didi nawili
saqarTvelos
damcveli
da isbroT.
isini
policielebad
celos
(muxlimTavaria,
11. punqti
2; wevrebi
skolis
marTvaSi saxalxo
moswavleebi
emTxveoda
saarCevno
komisiis
indiferentuloba
fiqrobs rom:
misi
ofisis
warmomadgenlebi
liderTa
ar
aRiqvaT.
rac
Seexeba
10
savaldebumuxli
14.
punqti
1.)
ar monawileobdnen. aRsaniSnaSemadgenloba
arCevnebma, romelSic re♦ moswavleTa TviTmmarTskolis
moswavleebs
2010 arsewlis 9 ivniss
lo gamocdas,
es garkveul
pasuxismge-im Semadgenlobas,
♦ gamoxatos
da gaavrcevia,
rom zogierT
skolaSi
romelic
atarebda
sameurveo
alurad
ar
gamovlenila
moswavveloba
Caatarebs
skolis
stumrobdnen.
Sexvedris
dasawyisSi
blobas
ganiWebT,
mogiwevT
ufro
meti
los
sakuTari
azri,
maT
Soris
bobda moswavleTa gaerTianeba,
sabWos arCevnebs).
leTa neba, Sedegad mogvca mos- zeimebs.;
giorgi tuRuSs
saxalxo
damcvelis
dauTmoT
wignebis
da amagamoscesdro
gazeTi
cenzuris
ga- kiTxvas
romlebic
Tavisi arsiT
moswav♦ sarCevno
♦ moswavleTa TviTmmarTrolsaTviTmmarTvelobas
da funqciaze didxans
usauSic cudi
araferia,
giorgi biuletenebi ar wavleTa TviTmmarTvelobebi,
(; (muxli
14. punqtebi
2,3.)_ ganacxada
leTa
war- ar reSe
bria, radgan (moswavleTa
misTvis imTaviTve
cxadi
tuRuSma.skolis yvela iyo xelmowerili da beWeddas- romlebic ar arian dainterese- veloba Caatarebs skolis sare♦ isargeblos
moadgendnen
sabmuli,gadaadgisakontrolo furceli ar bulebi sakuTari skolis prob- monto samuSaoebs.;
gaxda, skolis
rom mozardebi
sakmaod
Semdegi
kiTxva1.)iZulebiT
resursiT (muxli
8. punqti
Woebi,
parlamentebi
da kargad
iyo Cagdebuli
♦ arCeul moswavleebs eqneerkveodnen
am sakiTxSi.
ombudsmenma
lebuli
mozardebis
exe- saarCevno yuTSi. lemebis mogvarebiT.
♦ SeuZlia
eweodes
yvela immdgomareobas
a.S.).
es gaerTianebebi
ar iyvnen
zog
skolaSi
saarCevno
komisiis
moswavleTa
TviTmmarTbaT
privilegiebi.
yuradReba
gaamaxvila
im
ZiriTad
miboda:
“aris
Tu
ara
darRveuli
im
bavSvesaqmianobas,
romelic
kanoniT
formalurni, magram iyvnen nemsjelobdnen, daeweraT velobis mimarT indiferentu♦ moswavleTa TviTmmarTmarTulebebze, romlebzec
saxalxo
dabis uflebebi, romlebic wevrebi
e.w. «getoebSi»
araa
akrZaluli.
bayoflobiTni,
moswavleTa
Tu ara oqmi.
ladaa ganwyobili rogorc mo- veloba daicavs disciplinas
mcvelis aparati
muSaobs _ saqarTvelos
cxovroben?
_ ikiTxes diskusiis
monawikanoniT
gaTvaliswinebuli
iniciativaze
dafuZnebulni
da
♦ kenWisyris oTaxi ar iyo sa- swavleTa
TviTmmarTvelobis skolaSi
sasjelaRsrulebis
dawesebulebebSi
le bavSvebma.
axali sistema
realurad
gamoxatavdnen
mos- skolis marTvis
biT
arigebdnen
saarCevno
lifletebs,
radgan amasarcerTs
mohyveba ar
pedagogis
«gadaTanadod
mowyobili,
ar
iyo
kabiwevrebi,
aseve
sxva moswavleeaqvs Camoyalarsebul
mdgomareobaze,
SesaZlebloba_
cudia,
rodesac
iZulebiT
giwevs
sakmaod
demokratiulia
da
mis
wavleTa azrs.
plakatebs,
es aisaxeba
CvensSekiTxvaze,
niSnebze, gaixmis farulad
micemisTvis.
bic. maSin, roca maT kideba», ibebuli
pasuxi
Tu
SezRuduli
adamianebis,
bavS- sakuTari
sacxovreblis
datoveba.
es akravdnen
moswavleTa
TviTm- nebi
moswavleTa
am tipis qalTa
gaer- daSedegad
ar
SeuZliaT,
gaacnobieron,
vis
uWeren
lanZReba
ojaxi
da
a.S.
Cveni
survilis
amis
gamo
xSir
SemTxvevaSi
xmis
moswavleTa
did
nawils
umratom
undaT
TviTmmarvelobis
vTa,
umciresobebis
uflebebze.
ukve
uflebis
darRvevaa,
Tumca,
romarTvelobebi
aqtiurad
unda
Tianebebma seriozuli roli
mxars.iyo Ria. niSvnelo movlenad miaCnda
sawinaaRmdegod,
micemis
procedura
wevroba. Cvenc stereotipebis
mozardebi
desacskolis
TavSesafars
gaZleven,
es mzrunCarTuliyvnen
marTvaSi
skolis
marTvaSidainteresdnen
ver Seasrula, bavSvTa
_
ara
mgonia,
skolebis
politizebas
xlarTSi
varT
gabmulebi. TviTmmarTTavmjdomarisa
da
sameurveo
moswavleTa
TviTmmarTvelomoswavleTa
uflebebis
sferoSi
gamovlenili
davelobis
gamoxatulebaa
saxelmwifos
da
xeli
unda
SeewyoT
skolis
radgan xSir SemTxvevaSi direqxels yvelgan
uwyobdes bis
skolis
teritoriaze
stumarma
bavSvebs,
sabWos wevris
arCevnebi.
isini arCevnebze
velobamouwoda
_ damsjeli
organo rom
procesisaTrRvevebiTa
maTze Semdgomi
reagi- mxridan. magram
iq aucileblad
undaarCevnebi
cia
maT ar da
aRiqvamda
serio- demokratizaciis
saarCevno
ubnis
mowyoba.
skolebi,
rodarCnen
iseTive
gulwrfelebi
rogoric
Ria
kenWisyriT
Catarda.
gamocxaddnen
mxolod
imitom,
moswavleTa
TvTmmarTvelovis.
rebis
procesiT.
ombudsmenisgan
moisiyos
Seqmnili
yvela
piroba,
rac
mozulad, formaluri Tvalsazwesi, centralur
adgilebSi mdebaarian: `swor
gzaze informaciis
dgaxarT, swor
saqkoordinacia
rom maswavleblebsa
da adminisbis Sesaxeb
naklemagramzards
es erTi
SexedviT.
mines konkretuli
pasuxebi
ganaTlebis
sWirdeba
normaluri arCevnebis
ganviTare- gorc
risiT
maT arsebobas
aranairi
reobs
da
advilad
misadgomia
mosaxleme
akeTebT.
Tqven
SegiZliaT
im
stigmis
saministros
mier
daevala
satracias
gansakuTrebuli
`mobobam
gamoiwvia
misi
gaigiveba
miuxedavad
kanoniT
gaTvalministris
axali
iniciativebis
_sajaro
bisTvis,
_
Tqva
ombudsmenma.
mniSvneloba ar hqonda da a.S..
Tanacbilizacia~
arCevnebi hqondaT
yovelTvis
damsxvreva,
romelzec
isaubreT.
resurscengamocxadesabWoTa
periodSi
arsebuldidi
piiswinebuli
uflebamosilebeskolebSi
institutis
Sedialogi
skolebis ganmanaTleblo
politizebis obisTvis.
`zogadimandaturis
ganaTlebis Sesaxeb~
dasvenebis
dReebSi
imarTeba
da,
Sesabamadloba
Tqveni
aqtiurobisaTvis,
kritrebs,
magram
isini
ar
iyvnen
buli
arCevnebis
dRisaTvis.
onerTa
razmeulebTan
da
kombisa,
moswavleTa
TviTmmarTmoRebisa
da
10
savaldebulo
gamocdis
Temazec
gaimarTa.
kerZod,
ramdenad
saqarTvelos kanonma moswavlepedagogi ar wydeba
sagakveTilo tikuli
kompetenturebi.
sxvadasxva
Tavmjdomareebad
da azrovnebisTvis”.
kavSirebTan. moswavleTa did
`pirveli Taobis~
dawesebis
Sesaxeb.
demokratiulia,
roca saarCevno
ub- misad,
Ta
TviTmmarTveloba
daafiq- velobebis
process.
Tumca,
Tu
maswavlebeli
bavSliderTa
skolis
moswavleebTan
Sexraionis
resurscentrebis
xesameurveo
sabWos
wevrebad
arnawils
moswavleTa
TviTmmarTsaqmianobam
mimdinare
saswavlo
_
rogorc
vici,
mandaturis
instinebi
sajaro
skolebSia
gaxsnili,
disira, rogorc skolis erT-erTi
vebs Tavssxvaaxvevs Ceulni
Tavis politikur
vedris Semdeg
damcvelma
adgiarian me-11Sexeklaselebi,
velobasaxalxo
skolaSi
disciplinis
rom lmZRvanelebi
tuti ufro amerikul
skolebSia
miRe-ganmavlobaSi
reqtorebi aCvena,
da pedagogebi
ki saarCevno iZleodnen
struqturuli
erTeuli,
rom- wlis
dulebebs,
es yovlad
dauSvebelia.
lobrividamcvel
arasamTarobo
organizaciebisa
dasxva pasuxebs
da imave
romlebic
emzadebian erTiani
organod
miaCnia.
ver Seasrules
dakisrebubuli.
idea TavisTavad
cudi armaT
aris.
Stabis wevrebi
arian? ramdenad
misa- erTsa
lis
arseboba
skolaSi savalderac Seexeba imas,
rom bavSvs
aiZu- da
mediasaSualebebebis
warmomadgenleerovnuli
gamocdebis
CasaaseTi
Sexeduleba
aqvs
li misia.
am periodis
manZilze kiTxvaze.
saqarTveloSi gaamarTlebs Tu ara,
am Rebi
da demokratiulia
mozardebis
buloa.
♦ lanCxuTis
raionis
sko- tareblad
da an
ar aqvT
dro TviTrogorc
moswavleebs, aseve masdaarigos
lifletebi
gaakran
bTan gamarTa
dialogi.
gamoCnda
ramdenime procesebSi
metismetad CarTva.
etapze
ar SegviZliaTviTmmarTamaze laparaki.
da- saarCevno
lider- leben,
moswavleTa
xelmZRmmarTvelobaSi samuSaod.
wavlebelebsa
da skolis gaacno
admines kanonsawinaaRmdego
qmedegiorgi
tuRuSma damswreT
mniSvnelovani
problema.
velodoT
movlenebis
ganviTarebas
da Ta skolis
moswavleebma lebSi
aRniSnes, arCevnebs
rom plakatebi,
veloba
xels
unda uwyobdes
vanelobda
resurscentris
arsebobs
skolebi,
sadac
e.w. istracias.
baa, magram xeTu mozards
surs,
CaerTos
saxalxo
damcvelis angariSi saqarTvearademokratiuli
momaval saswavlo
wels, roca
TviTmmarTvelobis saarCevno
periodSi
moswavleTa
Tavisufali
azris Cven isev
lmZRvaneli,
ozurgeTis
raio-es ar
`kai
biWebi~mis
arian
arCeulni
mo- adamianis
ozurgeTis
am procesSi,
arRvevs
uflebas,
loSi
uflebaTa`axalgazrda
da TavisuarCevnebi
SevxvdebiT, maTi
ufro problemebis
konkretulad visauozurgeTSi 12-13 wlis bavSvebi
iZulegamoxatvas,
skolis
swavleTa
TviTmmarTvelobis
kavSirma~ Sesaxeb;
Caat_ aRniSna
ombudsmenma.
flebis pedagogTa
dacvis mdgomareobis
ozurgeTis
`axalgazrda nis sajaro skolebSi
gadaWras, skolis marTvaSi moCoxatauris
SemadgenlobaSi
da `utydebaT~
ara ramdenime
rolebis gacvlis
Semdeg, saxalxo
yuradReba
gaamaxvila seminari,
saxalxosadac
daswavleTa CarTulobas, moswav- pedagogTa kavSiri~ guriis 11 administracia,
skolebSi kiTxvas
ki krebebze
daswreba
da muSaoba.
iyo gamaxvilebuli
ramdenad
aris dacumcvelis yuradReba
sakonstitucio
sarCelebze;
skolaSi akvirdeboda moswav- raionis sajaro damcvelis
leTa uflebebis dacvas.
maTTvis
TviTmmarTvelobis
swored
am sakiTxebze.uflebaze;
SeiZleba
li sajaro skolebSi
moswavleTa
ufle- samarTliani
sasamarTlos
kanonis Tanaxmad moswav- leTa TviTmmarTvelobis, aseve saarCevno komisiebi.
♦ lanCxuTis bebi
raionis
wevroba
mxolod
avtoritetis
iTqvas,
rom seminarebisaRsruSedda raskoproblemebi
aqvT
maT, mozarsasamarTlo
gadawyvetilebaTa
leTa TviTmmarTveloba irCevs moswavleTa TviTmmarTvelobis
airCies debma
TviTmmarTgamtkicebis
moswavleTa
TviTmmarTaseTi pasuxi
gasces: sakiTxia.
lebaze; egad
Sinagan
saqmeTa saministros,
erT saSualo safexuris moswav- Tavmjdomareebisa da sameur- lebSi
2
Tavmjdomare,
erT-erTi
gak- velobebis
warmomadgenlebma
_ uflebebi irRveva.
faqtia,problemaa
rom es saqarTvelos
prokuraturis
muSaobasa
les sameurveo sabWoSi (muxli veo sabWoSi moswavleTa TviTm- velobebis
veTilebis
moswavleTa
met-naklebad
gaacnobieres
samxolodsafexmaswavleblisa
dagacdena
moswavlis
da adamianis
uflebebze;
saqarTvelos
48. `g~ punqti); monawileobas marTvelobis warmomadgenlis amaTgan erTi saSualo
urisaTvis, meore urTierTobis
sabazo safex- dros
TviTmmarTvelobis
kuTari funqciebi
da uflebaar xdeba. aris sxvaSekrebis
sasjelaRsrulebis
dawesebulebebSi
ariRebs skolis Sinaganawesis Se- arCevnebis mimdinareobas.
unda gamo.
moswavleebs
urCevniaT,
movaleobebi. Sekreba-manifestipisesproblemebi.
moswavles
ar aqvs
sebul mdgomareobaze;
moswavleTa
TviTmmarT- urisaTvis (rogorc
muSavebaSi
rekomendaciebis
Tanaxmad),
gakveTili
da ise
Caaproblemas
warmoadgens
is,
saskoli
wignebi,gaacdinon
radgan siZviris
gamo
tacebis,
sityvisa
da gamoxatvis
Tavisuwardgenis saxiT (muxli 48. `a~ velobis pirveli etapis ar- momxdariyo kanonis
ozurgeTis
raionis
skolebSi
taron
moswavleTa
TviTmmarTrom
maswavleblebsa
da
skolis
ver
yidulobs
ojaxi,
aseve,
bevr
skoflebaze;
devnilTa
uflebriv
mdgomaCevnebi
unda
Catarebuliyo
punqti); monawileobas iRebs skda ar
velobis
Sekreba, vidre darCnen
am erovnuli
sakiTxze
laSi jer kidev
aris mowesrigebuli
reobaze;administraciebs
bavSvTa uflebebze;
olis grantis gankargvaSi (mux- 2006-07 saswavlo wlebis dasaw- ki airCies erTi Tavmjdomare
erTi
TanaTavmjdomare;
xolo
gakveTilebis
Semdeg
skolaSi
warmodgena
ar
aqvT
da
moswavsveli
wertilebi,
deficitia
sasmeli
umciresobebis
uflebebis
dacvasa
da
yisSi.
1-li
arCvenebis
Catareba
li 48. `d~ punqti). moswavleTa
da aris
cota
moswyali. sajaro
mTavari ki
is, dro
rom dauTmon
ufle- samoqalaqo
integraciaze; SezRuduli
moxda ministris brZanebis sa- Coxatauris raionis
TviTmmarTvelobas SeuZlia:
2 TavmjdoTviTmmarTvelobaSi
dasasruli
gverdze
darRvevaze wavelTa
ar reagireben.
Cven, SesaZleblobebis
mqoneme-4
pirTa
uflebeb♦ Seqmnas saskolo klubebi fuZvelze. 2006 wlis 22 noem- skolebSi airCiesbis
mxolod fuladi daxmareba problemas ver wyvets
nptxbwmfUb!
UwjUnnbsUwfmpcfcj!
•nprnfefcbTj•
saxalxo damcveli ozurgeTSi
moswavleebi, romlebmac kargad viciT,
rogor davicvaT Cveni uflebebi (oRond
Teoriulad), ver vaxerxebT verc sakuTari Tavis da verc klaselis dacvas,
sa da sxva sakiTxebze.
Temur marSaniSvili
ñàôåõóðè
3
interviu
brujvsj!nTpcfmj!
`Zlieri maswavlebeli Rarib saklaso oTaxSic Seqmniseb!nptxbwmf!
ukeTes
moswavleebs, vidre susti maswavlebeli - mdidar saklaso
oTaxSi~
tbhbonbobUmfcmp!
Sotlandiel pedagogs bavSvTa uflebebis Temaze gamofenis mowyobis idea `axalgazrda pedagogTa
tjtufnbTj
roca dRevandel skole- vamyarebT maTTan
normalur nanaxma
gakveTili namuSevrebma
da
moswavle- STaagona
vfiqrob, rom pasuxismgekavSirSi~
ra moxda? _ ram gamoiwvia
disciplinis moSla skolaSi?!
bze vsaubrobT, aucileblad damokidebulebas.
bavSve- sac didi survili hqondes bloba skolis disciplinis
mosaxleoba
Seadgens daSotlandiis
dedaqalaq
axlomdebare qalaq Tornlis
erT-erTi
skolis ves
disciplinis
sakiTxiT
undaglazgosTan
bisa da maswavleblebisaTvis
gakveTilze
daswrebisa.
rRvevaze
unda gadanawildes
axloebiT 5-5 milions, orives
direqtori
batoni
devid
hiuzi
da
maswavlebeli
karen
sinqliaeri
saqarTveloSi
SardaviwyoT msjeloba. ra xdeba gakveTilis gacdena tragedia
me, rogorc mSobeli aqvs
im sam
rasac
didikategoriaze,
qalaqebi da lamazi
am kuTxiT
saswavlo
daweseb- unda
iyos. skolaSi
misul`axalgazrda
mo- vTli, pedagogTa
rom Cven kavSiris~
bolomde soflebi,
pedagogi, uZvelesi
mSobeli da
mosSan,
oqtomberSi
imyofebodnen.
ozurgeTSi
yofnisas,
musikaara gvaqvs
gacnobierebuli
wavleda
hqvia.
saerTod,tradiyvela
saqmianobis gacnobis Semdeg, stumrebma CvenTan TanamSromlobisa
da urTierTobis
sur- luri
kulturuli
marTalia,
Sotlandiis
sameurveo sab- ciebi.
adamians
motivacia
sWirdeba
vili gamoTqves. rasakvirvelia, es Cveni survilic iyo, radgandRevandeli
sxva qveynis gamocdilebis
inglisTan
Wos sistemas,
SesaZleblobebi
da
ase urTierTobebi
raime samuSaos Sesasrulegacnoba
da
gaziareba
usaTuod
argebs
qarTul
saganmanaTleblo
romlis
srumimaCnia, rom pirvel rigSi es Cveni
mgonia mainc
formaluri
war- axla
blad.umetesad
moswavlemmegobrulia,
rom iswavlyofisTvis jer kidev bevri ram aris gasakeTebeli. Sotlandiel
kolegebs
erTi Tvis
magram Cveni qveynebi _ Sotmonaqmnis saxe miiRo sameur- los dainteresebuli unda
pedagogebis
bralia,
radgan
ara
landiac da saqarTveloc dawinaT internetiT SevexmianeT.
veo sabWoebma. arCevnebisas pyrobili
iyos pedagogebis
mier, Tavis
iyvnen ufro
didi
varT
isedevidma
mobilizebulni,
batonma
interviusTvis gankuTvnil pasuxs Semdegi
Sinaarsis
baraTi
daurSeiZleba garegnulad dar- mezobeli
mxriv pedagogsac
qveynebis sWirdeba
mier da
To:
rogorc saWiroa.
Rvevebsac ar hqonia adgili, orives,
motivacia,
rom srulyofili
Sesabamisad,
aqvT mgzZvirfaso marina, `safexuris~ jgufo da `axalgazrda pedagogTa
yvela nebare
siyvaruli
demokramagram vici,kavSiris~
rom iyo winaswar
gakveTili
Caataros,
Tumca
TanamSromelo!
damoukideblobisa
mosamzadebeli periodi ar- tiisa,
es mainc
misi movaleobaa da
da
`upirveles yovlisa, madlobT, rom momwereT. diax, me CevnebSi
da Cemi monawile
erT-erTisasurvel
maswav- mSvidobisa.
valdebulic aris gaakeTos
1320 wels Sotlandia gaxlebeli
gasuli
wlisTu
oqtomberSi
vstumrobdiT
STabeWdilebebi
iseTi
ulebebSi.
moSlilia
ara swavles
gakveTilzeozurgeTs.
Sesvla Cveni
kandidatebTan
da saerTod,
Tavisi
saqme.qveyana evropaSi,
da
pirveli
cocxali,
Zlieri
da mniSvnelovania,
meCveneba,
rom es
guSinZalian
iyo. didi
bevrjer
disciplina
da visi bralia
es. unda uxarodes.
amisaTvis
ki TiTqos
am arCevnebs
mniS- romelmac
TavisTavad
saswavlo
werilobiT,
Riad
gvifiqria
Cvenimoswavlis
vizitis Tu
Sesaxeb
`axalgazrda
rom da
maswavleblis,
pedagogma
ZalianpedagogTa
bevri undakavSirSi~.
vneloba unda
unda giTxraT,
hqonoda Sedeprocesis
rRvevam
gamoiwvia
Seurigeblad
daayena
TxoTqvenma
pirdapir
imoqmeda
raRac
Cvens gis
skolaSi,
_ merasac
amis dRevanSesaxeb vna
Tavisuflebis
Sesaxeb
mSoblis,muSaobam
Tu yvelasi
erTad?
ikiTxos,
romsamuSaoebze
rac SeiZleba
misaRwevad
disciplinis
moSla
da da
ra
rom demokratia
ufro
dRes mogvianebiT
am sakiTxiTmogiyvebiT.
sazoga- misi gakveTilebi saintereso deli skola moiTxovda, ma- ganacxada,
moxda?
adamianebma
Cven umetesi
ramdenimenawili
skolas
_ aRmosavleTsa
Tu dasavleTSi,
pat- unda gadawyviton
doebis
SeS-vewvieT
iyos. saqarTveloSi
marto maswavlebeli
ve- gram miviReT
sapirispiro
zedmetma Tavisufleda ara mefem Tu mmarTvelma.
foTebulia.aRelvebT
rafers ver
gaxdeba
mSoblisa
Sedegi,
radgan
kvlevebma
bam
erTmaneTisadmi
pativisarasa
Tu didSi, qalaqsaCveni
Tu sofelSi.
vipoveT
bevri
gansxvaveba,
bevri
saerToc.
me ase
ar
.axali
saganmanaTleblo
momavali Taobebis
bedi,
rad- ukve
da direqciis
refor- dagvanaxva
rom skolebSi
am hedlaini
cema daakargvina
ufros-umSemiZlia,
ganvacxado,
TiTqos
bevri ramgareSe.
vici saqarTvelos
(an Sotlandiis!)
saganSotlandiaSi
iwogan udisciplinoba
da magram, rogorc SevZleb, ise gipasuxebT SekiTxvebze.
crosobas.
TukiSotlandiuri
moswavle ver
manaTleblo
sistemisTavi
Sesaxeb,
deba,
rogorc
kurukulumi
Tavia aTasgvari ubedurebemixvda an versrulyofisTvis,
gaiazra skolis
es stimuls aZlevs
Sotlanbisa, rac am bolo dros ase
manam es
probpativiscemiT devid hiuzi _daniSnuleba,
diis
yvela
skolas,
aswavlon
dResdReobiT
ganaTlebis
Sesaxeb
kanonis
momravlda da gaxSirda ganlema mudmivad iqneba sazogamaT aRsazrdelebs, iyvnen pasakuTrebiT
arasrulwlo- gaazreba misi Sinaarsis araadeqvaturia,
doebis winaSe.
suxismgebliani moqalaqeebi,
vanebSi.
ra zo
mebs Rebulobs
dResdReobiT
ganaTleb_ batono
devid,
saqarTve- transformaciuli iyos sazo- socialur-ekonomikuri piro- efeqturi
kontributorebi,
rogorcTupedagogebis,
aseve tradiciebisa
moswavleebis
individebisT- bebisa,
loSi
moklexniani
vizitis gadoebisa
Tu eT- saimedo
amisaTvis
skola? mSobeli?
is Sesaxeb
kanonis da
gaazreba
individebi
warmadros
estumreT
Cvens vis.
nosisa, vfiqrob, skolebs mso- tebuli
CvenTqven
am kiTxviT
mivmarTeT
misi Sinaarsis
araadeqvamoswavleebi.
mxridan.
rogorc
saqarTvelos, flios garSemo bevri saerTo turia,
organizaciasac,
rogorc
me vfiqrob,
rom raRac
sazogadoebis iseve
sxvadasxva
rogorc pedagogebis
ozurgeTis ramdenime skolas. ise Sotlandiis ramdenime aqvT. Tumca, msgavs proble- saerTo aqvs Sotlandiur skofenis
warmomadgenlebs. skolisgan gansxvavebiT, aRaseve moswavleebis mxridan.
sainteresoa, ra STabeWdilebemebs isini sxvadasxvanairad lebs `axalgazrda pedagogTa
gTavazobT
ratomRac yvelas aviwydeba
biT
dabrundiTmaTi
ukan? saubris movaCine, rom `axalgazrda Wrian swored am gansxvavebu- kavSirTan~.
Cven gvinda meti
Canawers:
mac xom imisTvis
kuTxiTgamo.
jerjerobiT
araferi gavakeToT,
rom uflebebis
arsekavSirs~ arsebobs
gaaCnia lobis
_ ra Tqma unda, maqvs ra- pedagogTa
rogor fiqrobT,
vidregarda
gadavceT
da ambiciu- ra
ZnelaZe, pedagogi_
gadaxalisdes sagakveTilo
ar aqvT
gakeTebula.
bobs pasuxismgeblobebi
da
Raclia
STabeWdilebebi,
rogorc keTilSobiluri
saerTo da gansxvave- mxolod
codna; kritikuli
principebi. vigrZeni, ra buli qarTul
Tqven
ambobT,marTlac
STabeWdileda Sotlandiur
disciplina
sava- ri
procesi.
minda yvela
mSobels warmosaxviTi
aman orivem da
unda
daaregugamomxatvesimamace
da mcdelobebebi
adamianisa,
romelicskoZa- didinaTia
Tqveni
ra aris lobiTi
mivudgeT
lalo
mdgomareobaSia
menabde,
mSobeli_ skolebs?
Sevaxseno,
romazriT,
maT SeuZliliros azrovnebiT
urTierTobebi
skobia am principebis praqtika- qarTuli skolebis da, saer- problemas, raTa davinaxoT,
lian
cota
xniT
stumrobda
laSi. mimaCnia, rom pirvel Si
vTvli,
rom
dRevandel
skoaT
qmediTi
roli
iTamaSon
laSi.
mxolod
am
SemTxvevaSi
danergvisTvis. namdvili Tod, saqarTvelos saganmanaT- ra sWirdeba sazogadoebas.
saqarTvelos. es pirveli STarigSi es Cvenida,pedagogebis
lebSi disciplina swavleba
Zalian leblo
TavianTi
Svilebis
SesaZlebeli saswavlo
beWdilebebia
SesaZloa, maswavleblisTvis
sistemis
yvelazemomavdidi iqneba
rogorc
Sotlandielma
bralia,
radgan
ara
varT
ise
moikoWlebs.
Tu
disciplina
lis
gansazRvraSi
da
gTxovT
disciplinis
aRdgena.
ufro
metia,
vidre
skolaSi
Seicvalos
grZelvadiani
problema da ras gvirCevT mis ganmanaTlebelma
toni makmawesebis” mosagvareblad?
mobilizebulni,
ar iqneba`swavlebis
saswavlo procesic
isev pasiur poziciaze nu nusma mariam
mosstumrobis
Semdeg. rogorc misvla,
SeniSna,wiklauri,
Sotlandieli
“miRebuli”
codnis gasadac kimaxsendeba
mivedi, yvelgan
ga- dacva,
_ marTalia, rom gansxvave- moswavleebisgan
saWiroa.
rva-cxra
ar Catardeba
normalurad.
yovelTvis
bavSvebisTvi
da saxlSi buli socialur-ekonomikuri moelodnen, gaerkviaT da aRdavawydi
siTbos, stumarTmowlis winandeli
ambebi, omi- dacema
vfiqrob
pasuxismgebloba
wamosvla dRis bolos. udi- mdgomareobaa msoflios gar- moeCinaT kavSirebi sagnebs
yvareobas
da
didsulovnebas
anobis wlebi, Zlivs vatareb- pedagogebma, mSoblebma da roca Sua gakveTilze SemoaReben
qarTveli adamianebisa. aseve desi maswavleblebi stimuls Semo,
magram aseve gansxvave- Soris, maTi inteleqtualuri
diT gakveTilebs,
mudam SiSis
moswavleebmac
Tanabrad
axalgazrdebs,
rom bulia
vnaxe,
rom ganaTleba
aris aZleven
mdgomareoba ra
qveynebs
eTikuriamas
safuZveli da urbiWebi
Tqmada unda
qveS viyaviT,
TveobiT cneba
xel- monawileoba
unda gadainawilon,
magram SigniTac. karebs
miiRon, TavianZalian
mniSvnelovani
saqarTveloSi me TierTobebi, iseve, rogorc
wvlili
Seitanon,
fasebs ver vRebulobdiT
da Ti
Tavi
da Tavi
mainc ifiqron
pedago- vnaxe
konkretuli
adamianebisTvis,
ramdenime skola, romaswavleblebidan
sapasuxo
reaqciacgamoyeneba
maTi funqciuri
sazogadoebriv
ojaxebisTvis,
TemisTvis
da da
yofiTi problemebiT
ufro
gisimoqmedon
kvalifikaciaa.
rodesac melsac hqonda gacilebiT TemSi. es ar aris damokidebumoyveba da amiT nawilobriv iSleba
am ideis
organizaciebisTvis.
viyaviT dakavebulni, Tumca,
vidre cxovrebaSi.
brwyinvale swored
codnis mqone
da ukeTesi resursebi, vidre li mxolod imaze, rac ici da
naxva
iyo
Zalian
sasiamovno
SesaZloa,
iyos
bevri
gansxvasxva
skolebs. marTali gi- iswavle, aseve damokidebulia
skolis cxovrebiT. xandaxan rac mTavaria, mowodebiT gakveTili.
vebuli idea imis Sesaxeb, ro- `axalgazrda pedagogTa kav- TxraT, garkveuli ar var, ra imazec, ras akeTeb _ eTika ar
gvaviwydeboda kidec Cveni SirSi~.
pedagogi Sedis gakveTilze
gor ganviTardes ganaTlebis
aris amis mizezebi. magaliupirvelesi
magram iyos
isic manroca
icis naxav
Tavisiamsaqme.
igi daar- Tad, did britaneTSi inglis- SeiZleba iyos gamoyofili gadidad
dargi,
an ramisia.
SeiZleba
naTlebidan.
minda
vTqva, mizani.
rom bavSvebic safasebel
aviTar SemTxvevaSi
ar dai- sa da Sotlandias sxvadasxva
ideas maswavleblemisi
ZiriTadi
SesaZlebelia,
saqarTvedainaxav
bavS- saganmanaTleblo
isemaswavleblebi,
arian informirebulni,
wyebs
drois Sedegebsac
gayvanis mizniT
viqnebiT im motiviT,
mainc los
wavle_roca
disciplinis
romelTac bSi,
sistemebi
ramdenime skolaSi
isev
amitom kiTxvas
ar mikvirs,
me
Sevxvdi,
iyvnen
tradiciebi
aqvT da sxva- SeSfoTebas
TiTqos
Zalian
didisakmaod
ufle- vebSi.
Jurnalebis
da rom
sxva da
araferi
ar Seicvlebao.
darRvevaze gamoTqvamen
vsaubrobT imis
ar
romelTac
Tqvens dasxva
mowodebuli
da SemarTuli
midgomebic
am probevrsCemi
laparakoben
bebi aqvT da Cvengan
SeniSvnis bavSvebi,
Temis ganxilvas
gakveTilze.
minda
virwmuno,_ rom
ax- gamo,
mindarom
marto
skoliT
adamianebi. es, upirvelesad, organizaciaSi Sevxvdi, iyvnen blemebis
gadasaWrelad.
moqmedebis stimuls
ladarCeuli
direqtorebi da
Semovifarglo,
radganaZlesxva
“axalgazrda pedagogTa kav- saintereso, uCveulo, naTemimaCnia, rom Zalian bevri ven moswavleebs. es ufro, algacilebiT
ufro
mets
gaaskolebTan
SedarebiT
Cvenli,
sayvareli,
Wkviani
da
miSirSi” vigrZeni, sadac naTaqvT saerTo saqarTvelosa da baT, sabWouri gadmonaSTia. am
keTeben TavianT
Tan ukeTesi
mdgomareobaa.
lad
sjeraT,
rom mSobels
swavleba mzidveli!
Sotlandias
_ orive skolebSi
Soreuli problemas
xandaxan
Sotlanminda
yvela
Sevaxseno,
rom
_ miuxedavad gansxvavebuli kuTxeebia
arsebuli evropisa,
mdgomareobis
morige vxedavT.
maswavleblebi
mudmida swavla SesaZloa, marTlac
ori- diaSic
Cemi azriT,
maT SeuZliaT qmediTi roli iTamaSon
gamosasworeblad, dawyebuli qarTul
vad amowmeben
saswavlo
proskolebs
sWirdebaT
da motivirebuli cdilicess, SeZlebisdagvarad
TavianTi Svilebis momavlis gansazRvraSi disciplinidan damTavrebu- Zlieri
romlebic
stimuls
li elementarul sakiTxamde, derebi,
loben skolaSi
ar SemouSvan
da gTxovT isev pasiur poziciaze nu
TanamSromlebs,
irwTorem damijereT ase rom ar miscemen
ucxo biWebi,
radgan swored
munon maTi samuSaos mniSvnemoxdes es katastrofis tol- maTi gamoCenis Semdeg iwyeba
viqnebiT im motiviT, mainc araferi
loba, waaxalison axalgazrfasi iqneba.
saqmeebis
garCeva,sazogadodanebis
debi,
rom CaerTon
Seicvlebao.
Tamuna kaWarava,-_ Cemi bis
friali,
uwmawuri
cxovrebaSi,
raTasityvebis
gaxadon
azriT
skolebSi
disci- igi
korianteli.
ukeTesi _ zustad ise,
Tqven akeTebT
plinis moSla axla ki ara rogorc
iSviaTad,
magramozurmainc
miRebasac ar kadruloben. mas SeuZlia Tavisi codniT gacilebiT adre cxra- aTi geTSi.
aris iseTi SemTxvevebi, roca
_ Tqven
brZandebiTSemoaReim skomaT ugulebelyofili aqvT da pedagogisaTvis damaxa- wlis win daiwyo, maSin, roca Sua
gakveTilze
lis direqtori, romelsac
TavianTi movaleobebi, anu is siaTebeli TvisebebiT (rac sabWoTa skolebis zedmetad socialurad
ben biWebi karebs,
Tqma
sakmaod ra
mgrZnorom gakveTilze mousminon Zalian Zneli SesaZenia) sa- mkacri disciplina qveya- biare
unda amas
maswavleblebidan
adgilmdebareoba
aqvs
maswavlebels.
mariseburi siCume hqondes. naSi
TavisuflebisaTvis da
sapasuxo
moyveba
skolisreaqciac
beneficiarebTan
maTi asociasaocrad
agresiulebic erTmaneTis azris pativisce- brZolam Secvala. es aris urTierToba,
da amiT nawilobriv
iSlegamo, sakmaod
mZime
arian. gaxSirda mkvlelobebi, ma rom Camouyalibdes bavS- formaciuli
cvlilebebis lurobis
ba gakveTili.
da mainc
Tu
iyos.skolebSi
Tumca, Cveni
inforCemi azriT mentoruli toniT vebs Tanabari monawileoba Sedegi, im momentSi ekonomi- unda
gvinda
sanimuSo
maciiT, Tqven kargad gaumklaar varga bavSvebTan midgoma. unda miiRon
sagakveTilo kurma siduxWirem imoqmeda vdiT
disciplina
iyos yvelam
erTproblemebs
da skolis
ase mgonia urTierTTanam- procesis warmarTvaSi. amis- skolis struqturaze. marto reitingi
drouladsakmaod
unda win
vibrZolod
waswieT.
SromlobiT da megobrobiT aTvis maswavlebelma akade- erTi mxaris dadanaSauleba sainteresoa,
sagakveTilo rogor
procesis
srumoaxeres?
ufro mets mivaRwevT da da- miur doneze unda Caataros ar iqneba mizanSewonili, xeT
lyofisaTvis.
_ Zveli afrikuli andazaa: `imisTvis, rom daasrulon bavSvebis ganaTleba, yovel maTgans sWirdeba mTeli
Cvenma
organizaciam
Temi~.
Cemi azriT,
skolebi
proeqt _ `aqtiuri
mSobeli
dakavSirebuli
unda iyos
sada moswavle da
saganmanaTlezogadoebasTan
TavianT sablo sistemaSi~
_ farglebSi
qmianobaSi
aucileblad
CarTon
Temebi.
fokus-jgufis
Sexvedrebi
irlandielma
mweralma
moawyo
ozurgeTis #1
da #5,
bernard
Soum
Tqva:
zogierTi
Coxatauris
#1
da sofel
Caiadamiani
xedavs raRac
subnis, lanCxuTis
#1, sagne#2 da
bs
da kiTxulobs: “ratom?” me
#4 sajaro skolebis moswavvocnebob raRac sagnebze da
leTa mSoblebTan,
sameurveo
vkiTxulob:
“ratomac
ara?”
sabWos wevrebTan
da skolebis
faqtiurad,
rogorc
saganadministraciebTan.
manaTlebo
lideri, me vfifokus-jgufTan
qrob,
rom Cven undamuSaobis
gavakeToT
am aqtivobebisa
damokidebumizaniorive
iyo im
lebis
kombinacia _gamokveTa,
gvqondes
da iniciativebis
kiTxvebi
romlebicsagnebze,
xels romlebic
Seuwyoben
arasworia,
magram viocneboT
mSobelTa gaaqtiurebas,
maTi
sagnebze,
romlebic
SesaZloa
informirebulobis donis
ammarTali iyos.
aRlebasa
da CarTvas
saskolo
_ rogorc
iciT, saqarTvecxovrebaSi.
loSi
mimdinareobs reformebi
fokus-jgufebTan
muSaoganaTlebis
sferoSi. sabWoTa
bis Sedegad
gamoirkva,
rom
kavSiris
daSlis
Semdeg sismSoblebi
TviTonve Seicvala,
aRiareben
tema
Zirfesvianad
Tumca
Zalian Zlieria
maTi CarTulobis
didZveli
mniSstereotipebi
da Sesabamisad
vnelobas saskolo
cxovreZnelia
maTTan
brZola,
rac
baSi, swored
maTi
am qmedebiT
mentalitetis
cvlilebas
da
sasikeTod gadaiWreba
bevri
Sesabamisad, did dros moiproblema,
namdvilad
Txovs.
aseveTumca
mniSvnelovania
SeiZleba
pasiuri
mSoblebis
is, rom demokratiuli
instigaaqtiurebac
da CarTva
sastutebi
(upirveles
yovlisa,
kolo procesebSi.
sameurveo
sabWo, moswavleTa
rogorc gamoikveTa,
isini
TviTmmarTveloba)
saqarTvelos
saganmanaTleblo
sistenaklebad
arian informiremaSi
`axali
xilia” cxovrebis,
da jerjebulni
saskolo
robiT
ver
aris
popularuli.
maTi uflebebis, am uflebaTa
ramdenad
aqtiuria
es instigamoyenebis
meqanizmebis
Sestutebi SotlandiaSi da raaxeb. fokus-jgufTan muSaomdenad mniSvnelovania maTi
bis erT-erT
amocanas miRebiswored
roli
gadawyvetilebis
imis
dadgena
warmoadgenda,
sas? rogor SeiZleba gavxadoT
Tu rogor,
ra gzebiT
iyomSoSesisini
popularuli,
rom
aZlebeli
informaciblebisa
damaTTvis
maswavleblebisTvis
saintereso
gaxdes skolis
is miwodeba.
mSobelTa
azriT
cxovrebaSi
CarTva? sainformaes SesaZlebelia
_ mebroSurebis,
mesmis, romlifletecvlilecio
bebs
dro sWirbis, mentalobaSi
masmediaSi informaciis
deba. ramdenime maswavlebeli
gamoyenebis saSualebiT, aseve
saqarTveloSi albaT ver xeseminarebis
CatarebiT.
davs
sakuTari
samuSaosiTqva
famSobelTa waxalisebaze
skoseulobasa
da mniSvnelobas.
lis administraciis
mxridan,
yovel
maswavlebels SeuZlia
RonisZiebebis
Tundac
mcire mowyobaze,
zegavlena
moaxdinos
mimdinare proceaqtiuri mSoblebisaTvis
sisebze
da gadacemaze.
am gziT Seexos magelebis
radisobas.
ramdenimemSobelTa
qarTurac Seexeba
li
skola,
albaT,
Tvalyurs
saTaTbiroebisa da klubebis
adevnebs da wuxs Zalian bepraqtikas, mSoblebs ZiriTavri reformis Sedegze mcire
dad bundovani
droSi,
magram Tu warmodgena
ramdenime
aqvT am saxis
organizacieqarTveli
saganmanaTleblo
bis Sesaxeb,
magram Tvlian,
lideri
perspeqtiuli
goneromwin
namdvilad
biT
wamoswevskarg
Tems,Sedegs
maSin
sxvac
dainaxavs
yvelasTvis
moitans
maTi arseboba
skosaWiro
lebSi. am Sedegebs, Semdeg ki
sxvamSoblebma
liderebsacgansakuTrebuda maswavleblebsac,
SesaZloa,
gauCndeT
li yuradReba
dauTmes
disigives
keTebis
survili.
ciplinis sakiTxs da aRniSnes,
rac Seexeba moswavleebis,
rom saswavlo
dawesebulemSoblebis
da Temis
CarTvas
bebma skolis administraciagadawyvetilebis
miRebis
sTan da moswavleebTan
procesSi,
SotlandiaSierTad
youndaskolas
SeimuSaon
vel
hyavs Sinaganawesi,
moswavleTa
TviTmmarTveloba
daskolebSi
mSobelaseve aucilebelia
Ta
sabWo, arCeuli
moswavleedisciplinuri
sabWos
Camoyabis
da mSoblebis
mier imisTlibeba.
konfliqtebis
mogvavis,
rom imuSaon
rebisaTvis
skolasskolasTan
esaWiroeerTad.
zogierTi
ufro efeqba fsiqologi,
romelic
daaturia, zogierTi ki ubralod
regulirebs
urTierTobebs
arsebobs, radganac saxelmwimozardebSi.
fo
ambobs, rom unda arsemSoblebs Zalian awuxebT,
bobdnen.
agreTve,
is
problema,gvyavs
rom
Cems
skolaSi
moswavleTa
komitetebi,
skolebSi ( maT Soris
axalgaromlebic
gvexmarebian,
iseremontebulSic,
axali invenTi
mniSvnelovani
gadawyvetariT)
saskolo merxebi
ar
tilebis
miRebaSi,
rogoricaa
Seesabameba
moswavlis
asaksa
jandacva,
mdgradi
da simaRlesgaremo,
da safrTxes
uqmganviTareba da saTemo kavSinis
bavSvebis
janmrTelobas.
rebi. vcdilobT, movusminoT
da drodadro “vmarToT zurTearom
kupraZe
digan” _ me mjera,
unda
viyo Zlieri gidi, magram aseve mjera, aq imitom var, mogagrZeleba gv.4-ze
4
ñàôåõóðè
jer kidev 1917 wels werda dimitri uznaZe: `dae, skola
interviu
demokratiulad iyos mowyobili, dae misi marTva, arsebiTad, moswavleTa xelSi gadavides~.
am ganacxads maSin ganxorcieleba ar ewera, sabWoTa
skola swored imave principebze iyo agebuli, romelzec
sabWoTa saxelmwifo. skola iyo centralizebuli da
imarTeboda zemodan. moswavleebs, maswavleblebsa da
mSoblebs SesaZlebloba ar hqondaT, arsebiTi gavlena
moexdinaT skolis marTvaze.
bers gamocemul iqna ministris
#950 brZaneba, romlis mixedviT arCevnebis TariRad dainiSna 30 noemberi. guriis skolebis
direqtorebs am brZanebis Sesaxeb acnobes 25 noembers, xolo
moswavleebs arCevnebis Sesaxeb
gamoucxades 26 noembers, anu 4
dRiT adre.
saministros mier arCevnebis aseT daCqarebul tempSi
Catarebam gamoiwvia is, rom
moswavleebs, romlebmac kenWi
iyares moswavleTa TviTmmarTvelobaSi, ar hqondaT momzadebuli saarCevno programebi,
ar uwarmoebiaT saarCevno kampaniebi. arCevnebSi xmas aZlevdnen megobrebs, Seyvarebulebs,
naTesavebs, maswavleblis an
skolis administraciis wevris
Svilebsa Tu ojaxis wevrebs,
`kai biWebs~ da a.S.
mare da erTi prezidenti.
skolis administracia da
maswavleblebi aqtiurad ereodnen arCevnebis procesSi.
erT-erT skolaSi maswavlebelma moswavles ar misca sakuTari
kandidaturis dayenebis ufleba. xSiri iyo SemTxveva, roca
maswavlebeli an direqtori
Sedioda klasSi da asaxelebda
im kandidats, romelsac unda
gaemarjva. direqtori TiTqmis
yvelgan eswreboda arCevnebs.
erT-erT skolaSi direqtori
werda gancxadebebs moswavleTa
saxeliT.
sameurveo sabWos wevrebad
gadiodnen ZiriTadad is moswavleebi, romlebisagan moqmed direqtorebs eqnebodaT
garantirebuli xma direqtoris arCevnebis dros. erT-erT
skolaSi saerTod ar Catare-
saqmianobas.
ramdenime aqtiuri wevrisaTvis didi problemaa danarCeni wevrebis daTanxmeba sxdomaze daswrebaze, gansakuTrebiT
maSin, Tu sxdoma gakveTilebis
Semdeg, an dasvenebis dReebSi
(SabaTi) aris.
iSviaTi
da
umniSvnelo
gamonaklisebis garda moswavleTa TviTmmarTvelobebs ar
ganuxorcielebiaT aqtivobebi
da ar gamosulan iniciativebiT
direqciis an sameurveo sabWos
winaSe.
informaciis nakleboba
moswavleTa indiferentulobis erT-erTi mizezi isicaa,
rom isini ver xedaven moswavleTa TviTmmarTvelobaSi imis
SesaZleblobas, rom realurad
Secvalon situacia skolaSi,
maTTvis es mxolod formaluri
warmonaqmnia. es aris moswavleTa
arainformirebulobis
brali.
moswavleebis umravlesoba
ar icnobs `zogadi ganaTlebis
Sesaxeb~ kanons. arc arCevnebamde, arc arCevnebis Semdeg
ganaTlebis saministros ar
Cautarebia
arcerTi
seminari an sainformacio Sexvedra, romelzec moswavleebs
gaacnobdnen moswavleTa TviTmvrobdnen gansxvavebuli tipis
marTvelobis funqciebs, ufleadamianebi. gvinda, rom Cveni
bebsa
da daniSnulebas.
Svilebi
iyvnen gamocdili da
arc cxovrebiT
skolis administracia
erTad
Tavi aaricdila
am sakiTxis
mogvarebas.
don SiSsa
da stereotipebs,
arc
moswavleTa
TviTmmarTromlebic
SesaZloa,
arsebobvelobis
wevrebma,praqtikulad
arc danardes. integracia
Cenma
moswavleebma
ar ician,
efeqturia
pataraobidanve,
ratom
arsebobs verc
moswavleTa
sxva moswavleebi
ki xvTviTmmarTveloba,
ra vadiTaaa
debian, rom es xdeba.
arCeuli,
ra uflebebi
SeiZleba
_ Cveni
didi survilia
TqvenTan
hqondes
da a.S. urTierTobebis
gagrZeleba.
Tqven `axalgazrda
rogor xedaozurgeTis
vT am urTierTobebs
pedagogTa
kavSirma~CvenTan?
Caatara
_ visurvebdi
gamokiTxva
guriisam9 urTiersajaro
Tobebis gafarToebas,
magram
skolis
moswavleebs Soris.
mas Semdeg, rac
Cems pasuxebs
gamokiTxvis
Sedegebma
aCvena,
waikiTxavT,
iqnebdidi
arcnawili
damerom
moswavleTa
TanxmoT,rom:
radgan Tqveni kiTxfiqrobs
vebi
inteleqtualuri
♦ Zalian
moswavleTa
TviTmmarTda
gamomwvevia,
Cemi pasuxi
ki,
veloba
Caatarebs
skolis
SesaZloa, Znelad gasagebi,
zeimebs.;
arc ise naTeli da mosawyeni
♦ moswavleTa TviTmmarTiyos.
veloba
Caatarebs
sarebodiSs
vixdi, skolis
komunikacia
monto
samuSaoebs.;
ufro ukeTesia, roca erTma♦ arCeul
moswavleebs
eqneneTs
vuyurebT
da vusmenT.
baTZalian
privilegiebi.
moxaruli viyavi,
moswavleTa TviTmmarTrom♦ vsaubrobdi
ganaTlebaveloba
daicavs
ze, magram,
mgoni,disciplinas
aranakleb
skolaSi
saintereso statia gamova,
ar aqvs
CamoyalTuarcerTs
visaubrebdi
fexburTze,
ibebuli
pasuxi
SekiTxvaze,
Tu
simReraze,
kiltenze,
sufraze, qalaqur
vorkaze, viskze,
ratom
undaT TviTmmarvelobis
saferavis yurZenze, mamac guwevroba.
lebze,
gremze an TviTmmarTsulac nana
moswavleTa
mJavanaZis
dedis organo
ugemrieles
veloba
_ damsjeli
xorcis
sousze.
moswavleTa
TvTmmarTveloskolas
Zaliannaklegaubis Cems
Sesaxeb
informaciis
marTla,
rom SarSan
stumrad
bobam
gamoiwvia
misi gaigiveba
gvyavda iseTi
araCveulebrivi
sabWoTa
periodSi
arsebul piadamianebi,
rogoricaa
nana
onerTa razmeulebTan da kommJavanaZe, Sorena geTiaSvili,
kavSirebTan. moswavleTa did
Tamar TurqiaSvili, nino sanawils moswavleTa TviTmmarTnaZe, giorgi garayaniZe, irma
veloba
godriZeskolaSi
da daviTdisciplinis
valiSvili.
damcvel
organod
miaCnia.ozurTu Tqven an nebismieri
aseTi pedagogi
Sexeduleba
aqvs
geTeli
estumrerogorc
moswavleebs,
aseve masbiT lanarkSirs,
Sotlandias,
wavlebelebsa
da skolis radgan
adminZalian gamixardeba,
istracias.
mogvecema am saubris gagrZeozurgeTis
lebis
saSualeba. `axalgazrda
yvela asakis
pedagogTa
kavSirma~
Caatgurulebs didi
siamovnebiT
ara
ramdenime seminari,
sadac
vumaspinZlebT
Cems skolaSi.
am dReebSi
mSvenieryuradReba
iyo Cemma
gamaxvilebuli
ma maswavlebelma
karenma,
swored
am sakiTxebze. SeiZleba
qarTveli
TinasSedda
iTqvas,
romkolegis
seminarebis
sxva maswavleblebis
daxmareegad
moswavleTa TviTmmarTbiT, moawyo warmomadgenlebma
gamofena bavSvTa
velobebis
uflebebis Temaze.
kareni saammet-naklebad
gaacnobieres
bobs,
rom
SotlandiaSi,
Cvens
kuTari funqciebi da uflebapatara miwa-wyalze am gamomovaleobebi.
fenis
mowyobis
idea STaagoproblemas
warmoadgens
is,
na gasuli wlis oqtomberSi,
rom maswavleblebsa da skolis
saqarTveloSi, `axalgazrda
administraciebs am sakiTxze
pedagogTa kavSirSi~ nanaxma
warmodgena ar aqvT da moswav-
`Zlieri maswavlebeli Rarib saklaso oTaxSic Seqmnis ukeTes
moswavleebs, vidre susti maswavlebeli - mdidar saklaso oTaxSi~
Sotlandiel pedagogs bavSvTa uflebebis Temaze gamofenis mowyobis idea `axalgazrda pedagogTa
kavSirSi~ nanaxma namuSevrebma STaagona
dasawyisi gv.3-ze
vemsaxuro Cemi bavSvebis saWiroebebs.
_ saqarTveloSi mSobelTa
aqtiuroba saskolo cxovrebaSi Zalian dabalia. amis mizezi
bevria _ socialuri, ekonomikuri... ramdenad aqtiurebi
arian mSoblebi SotlandiaSi
da ra rCevebs miscemdiT qarTul skolebs saskolo cxovrebaSi moswavleTa mSoblebis CasarTavad?
_ gansxvavebaa TviTon SotlandiaSic. SedarebiT mdidar regionSi mSoblebi ufro
aqtiuri da saimedo arian,
Cems TemSi mSoblebi, zogadad,
ufro Raribebia, maT hqondaT
bevri
gamowveva
cxovrebaSi,
`zogadi
ganaTlebis
Sesaxeb~
aqedan gamomdinare,
naklebad
saqarTvelos
kanonma Seqmna
skiyvnenmarTvis
darwmunebuli,
CarTuolis
axali struqtuliyvnen
cxovrebaSi.
ra.
skola skolis
aris damoukidebeli
Tumca, Cven
miznadiuridiuli
davisaxeT,
sajaro
samarTlis
skolaromelic
gveqcia damoukideblad
Temis centrad
piri,
_ vzrunavdiT
marto
mamarTavs
sakuTarara
Tavs
sameurTematikasa
da wera-kiTxvaze,
veo
sabWos meSveobiT.
aramed
garemos
dacviT
Rokanonis
Tanaxmad
sameurnisZiebebze, janmrTelobaze,
veo sabWo skolis TviTmmarTgaremoze, erTad yofnaze,
velobis umaRlesi, magram ara
Temis fasilitaciaze, saererTaderTi organoa. skolaSi
TaSoriso urTierTobebze da
arsebobs
maswavlebelTa
TviTa.S. vatarebdiT
Ria dReebs,
mmarTvelobis
organo _ skolis
asambleebs, RonisZiebebs
da
pedagogiuri
sabWo da moswavSouebs.
leTa
TviTmmarTveloba.
skolaSi
mgznebare orive
enmaTgans
sakmaod
mniSvnelovani
Tuziasti
bavSvebis
yofnisas
funqcia
skolisCarTumarTizrdeba akisria
mSoblebis
vaSi.
loba im `realuri cxovrebis”moswavleTa
proeqtebSic TviTmmarTki, romleveloba
kanonis siaxlea.
bSic bavSvebi,
rogorcaqamde
wesi,
iumjobeseben
unar-Cvevebs
maskolis
marTvaSi
moswavleebi
Tematikasa
da wera-kiTxvaSi
ar
monawileobdnen.
aRsaniSna-_
ararom
mxolod
merxTan
jdomiT
via,
zogierT
skolaSi
arseda saxelmZRvanelos
kiTxviT.
bobda
moswavleTa gaerTianeba,
moxaruli
var,
rom
Sarromlebic
Tavisi
arsiT
moswavSan Cvens
qarTul Ria dReze
leTa
TviTmmarTvelobas
warZalian bevrma
mSobelma sabgamoadgendnen
(moswavleTa
moiCina
interesi
moswavleTa
Woebi, skolis parlamentebi da
miznisadmi,
radganacarbavSvea.S.).
es gaerTianebebi
iyvnen
bisTvis
mniSvnelovani
iyo,
formalurni, magram iyvnen neras akeTebdnen am dros mSbayoflobiTni,
moswavleTa
oblebi. motivirebulma Cariniciativaze dafuZnebulni da
Tulma bavSvebma SeiZleba mirealurad
gviyvanos gamoxatavdnen
motivirebul mosCarwavleTa
azrs.
Tul mSoblebamde.
pirveli
moswavleTa
tipis
gaersamuSao
aris is,amrom
CavrToT
Tianebebma
seriozuli roli
bavSvebi mniSvnelovan
mxiaskolis
Seasrula,
rul damarTvaSi
realurver
proeqtebSi.
radgan
xSir
SemTxvevaSi SekiTxdireq_ erTi
specifikuri
cia
maT ar direqtorebisgan:
aRiqvamda seriova qarTveli
zulad,
formaluri
Tqveni azriT,
rogorTvalsazSeiZleba
risiT
arsebobaspirobebSi
aranairi
mcire maT
dafinansebis
gaizardos ar
moswavleTa
motimniSvneloba
hqonda da a.S..
vacia,
mozidva,
raTaSesaxeb~
skola
`zogadi
ganaTlebis
gaxdes ufrokanonma
reitinguli?
saqarTvelos
moswavlemoswavleTa motivacia
Ta _TviTmmarTveloba
daafiqiwyeba
warmosaxviT
da ursira,
rogorc
skolis erT-erTi
TierTobebiT. erTeuli,
saukeTesoromrestruqturuli
sursebi,
bevri
kompiuteri,
lis
arseboba
skolaSi
savaldebuloa.
moswavleTa
TviTmmarTveloba xels unda uwyobdes
moswavleTa Tavisufali azris
gamoxatvas, maTi problemebis
gadaWras, skolis marTvaSi moswavleTa CarTulobas, moswavleTa uflebebis dacvas.
kanonis Tanaxmad moswavleTa TviTmmarTveloba irCevs
erT saSualo safexuris moswavles sameurveo sabWoSi (muxli
48. `g~ punqti); monawileobas
iRebs skolis Sinaganawesis SemuSavebaSi
rekomendaciebis
wardgenis saxiT (muxli 48. `a~
punqti); monawileobas iRebs skolis grantis gankargvaSi (muxli 48. `d~ punqti). moswavleTa
TviTmmarTvelobas SeuZlia:
♦ Seqmnas saskolo klubebi
kargi merxebi, axali Senobebi, bevri fuli _ arc erT
amaTgans ar mivyavarT ukeTes moswavleebamde. Zlieri
maswavlebeli Rarib saklaso oTaxSic Seqmnis ukeTes
moswavleebs,
vidre
susti maswavlebeli _ mdidar
saklaso oTaxSi. amis garantia unar-CvevebiT aRWurvili, motivirebuli da dafasebuli maswavleblebia. aqedan
gamomdinare,
direqtorebs
pirdapiri kavSiri unda hqondeT maswavlebelTa gulTan da gonebasTan ise, rom
TanamSromlebma
irwmunon
moswavleTa
SesaZleblobis
gaumjobesebis mniSvneloba.
Tumca, saamisod direqtorebs SesaZloa dasWirdeT daxmareba _ Tu saxelmwifo namdvilad afasebs ganaTlebis
Zalas,
maswavleblebisadmi
pativiscemiT, kargi xelfasebis gacemiT, skolebisTvis
damxmare da saWiro resursebis miwodebiT, igi stimuls
miscems am saqmes. Sedegad
yvelaze SemoqmedebiTi, mgznebare, mzrunveli, saukeTeso
12-13 wlis bavSvebi saqarTve(muxli
48. `e~ punqti).
loSi kidev
erTxel iocnebesameurveo
sabWosa da
ben,♦ gaxdnen
maswavleblebi,
direqciis
daayenos
sxvanaxaven rawinaSe
rom es
aris saukedasxva
problemebi
da moiTxoTeso samuSao
msoflioSi
da
skolebi
gaxdebian Tqvens
vos
maTi gadawyveta
(muxliqve48.
yanaSi
srulyofilebis STama`b~
punqti)
gonebeli
centrebi.
♦ miiRos
sameurveo sabWosadakavSirebugan disciplina
da direqciisgan
nebismieri
lia motivaciasTan.
vixsesajaro
informacia da gaavrneb Semdeg
gamoTqmas:
Tqveni
celos
is (muxli
11. punqti
2;
qceviT14. punqti
Tqveni1.) moswavleebi
muxli
unda
xedavdnen, darom
xarT
♦ gamoxatos
gaavrcesrulad
mobilizebulebi
da
los
sakuTari
azri, maT Soris
zrunavT
maT
keTildReobasa
gamosces gazeTi cenzuris gada momavalze. Tu isini amas
reSe (; (muxli 14. punqtebi 2,3.)
xedaven, dagijereben da pa♦ isargeblos
skolis qcevis
yvela
tivs
gcemen da Tqveni
resursiT
(muxli
8. punqti 1.)darefleqtebis
faseuloba
♦ SeuZlia
eweodesSTabeWdiyvela im
tovebs
waruSlel
saqmianobas,
lebas maTzeromelic
(dalai kanoniT
lama _
araa
akrZaluli. disciplinis
“maswavlebeli”).
kanoniT gaTvaliswinebuli
gaumjobeseba
ukeTesi gzebis
skolis
marTvis
axali dasjaSi.
sistema
swavlebaSia,
vidre
sakmaod
demokratiulia
da mis
ar vfiqrob,
rom es advilia.
Sedegad
moswavleTa
Tanamedrove
skolebiTviTmsavsea agresiuliaqtiurad
da negatiumarTvelobebi
unda
rad ganwyobili
axalgazrda
CarTuliyvnen
skolis
marTvaSi
biWebiT,
amitom
cvlilebebis
da
xeli unda
SeewyoT
skolis
dawyebisas gmarTebT
moTmidemokratizaciis
procesisaTneba, Sesabamisi unar-Cvevebi,
vis.
rwmena
da warmosaxva.
magram
es erTi SexedviT.
_ sainteresoa
asevegaTvalinformiuxedavad
kanoniT
macia skolebis
Sefasebis Seiswinebuli
uflebamosilebesaxeb. moswavleTa
akeTebs Tu TviTmmarTara Tqveni
bisa,
skola TviTSefasebas? rogor
velobebis `pirveli Taobis~
xorcieldeba swavlebis xasaqmianobam mimdinare saswavlo
risxis kontroli skolaSi?
wlis ganmavlobaSi aCvena, rom
rogor umklavdebiT xarisx-
nptxbwmfUb!
UwjUnnbsUwfmpcfcj!
•nprnfefcbTj•
maT ver Seasrules dakisrebuli misia. am periodis manZilze
gamoCnda ramdenime metismetad
mniSvnelovani problema.
arademokratiuli
arCevnebi
ozurgeTis
`axalgazrda
pedagogTa kavSiri~ guriis 11
skolaSi akvirdeboda moswavleTa TviTmmarTvelobis, aseve
moswavleTa TviTmmarTvelobis
Tavmjdomareebisa da sameurveo sabWoSi moswavleTa TviTmmarTvelobis warmomadgenlis
arCevnebis mimdinareobas.
moswavleTa
TviTmmarTvelobis pirveli etapis arCevnebi unda Catarebuliyo
2006-07 saswavlo wlebis dasawyisSi. 1-li arCvenebis Catareba
moxda ministris brZanebis safuZvelze. 2006 wlis 22 noem-
Tan dakavSirebiT gamovlenil
problemebs?
_ Sotlandiis mTavroba
niSnavs inspeqtorTa jgufebs, romlebic stumroben skolebs yovel wels. aradamakmayofileblad Sefasebis SemTxvevaSi, vizits ganagrZoben,
saministros
ar hqonda Sesanam
skolaSi mdgomareoba
ar
muSavebuli
saarCevno debulegamoswordeba.
ba. Sesabamisad,
aravin icoda,
ra
vizitebs atareben
saskolo
wesebiT
undaxarisxis
exelmZRvanelaT.
saqmianobis
dasadgedairRva
demokratiuli
arnadac. skolebi
TviTSefasebisas iyeneben damaxasiaTebeli
wigns `ramdenad
CevnebisaTvis
kargia Cveni skola~, Semdeg
principebi:
vizitorebi
amowmeben
♦ gaurkveveli
niSniTramdeiyvnen
nad sworad
da koreqtulad
SerCeulni
saarCevno
komisiis
aris Catarebuli
TviTSefawevrebi
(mxolod 2 SemTxvevaSi
seba.
emTxveoda
saarCevno komisiis
yvela Sotlandieli
maswaSemadgenloba
im Semadgenlobas,
vlebeli ramdenime
wlis manromelic
atarebda sameurveo
Zilze arCevnebs).
gadis umaRlesi xasabWos
risxis
satreningo
programas
♦ sarCevno biuletenebi ar
universitetSi. mere, sanam
iyo xelmowerili da beWeddasmTlianad
kvalificirebumuli, sakontrolo furceli ar
li maswavleblebi gaxdebian.
iyo
Cagdebuli
saarCevno
yuTSi.
gadian erTwlian probacias
zog
skolaSi
saarCevno
komisiis
erT-erT skolaSi. bolos,
wevrebi
msjelobdnen,
daeweraT
me, rogorc
direqtori,
vmuTu
arara
oqmi.
Saob
klasSi probaciaga♦ kenWisyris
oTaxi ar iyo ersavlil
maswavleblebTan
Tanadod
mowyobili,
ar iyo kabiTad, vawarmoeb
monitorings,
nebi
xmis farulad
vakvirdebi
maT,micemisTvis.
vafaseb
amis
gamo xSirprogress.
SemTxvevaSi vfixmis
moswavleTa
micemis
procedura
iyo Ria.
qrob, Cemi
pasuxismgeblobaa,
rom gavaumjobeso
Cemi
Tavmjdomarisa
da yvela
sameurveo
maswavleblis
kvalifikacia
sabWos
wevris arCevnebi
yvelgan
CemikenWisyriT
CaTvliT. Catarda.
Sen ar amTavreb
Ria
swavlas,
roca didi
xdebi!
arCevnebis
koordinacia
_ danergili
Tu ara
saministros
miergaqvT
daevala
saskolaSi specialuri
prograganmanaTleblo
resurscenmuli magram
uzrunvelyofa,
rometrebs,
isini ar iyvnen
lic exmareba: mSobels
mudam
kompetenturebi.
sxvadasxva
iyos “on-lain”
reJimSi, skoraionis
resurscentrebis
xelas _ operatiulad miawodos
lmZRvanelebi iZleodnen sxvanebismieri informacia mSdasxva pasuxebs erTsa da imave
obels?
kiTxvaze.
♦ lanCxuTis raionis skolebSi
arCevnebs
xelmZRvanelobda resurscentris xelmZRvaneli, ozurgeTis raionis sajaro skolebSi skolis
administracia,
Coxatauris
raionis sajaro skolebSi ki
saarCevno komisiebi.
♦ lanCxuTis raionis skolebSi
airCies
TviTmmarTvelobebis
2
Tavmjdomare,
amaTgan erTi saSualo safexurisaTvis, meore sabazo safexurisaTvis (rogorc es unda
momxdariyo kanonis Tanaxmad),
ozurgeTis raionis skolebSi
ki airCies erTi Tavmjdomare da
erTi TanaTavmjdomare; xolo
Coxatauris raionis sajaro
skolebSi airCies 2 Tavmjdo-
_ komunikaciebis umetesoba isev Zvelia, Tumca imedi
gvaqvs, rom Zalian male gveqneba “cocxali” veb-gverdi.
_ sagnebis mixedviT maswavlebels moswavleebi da mSoblebi irCeven Tu skolis administracia anawilebs saaTebula
sameurveo
wevris
bs sagnebSi?
TusabWos
moswavle
da
arCevnebi,
aramed maSin
is daasaxela
mSobeli irCevs,
ra bedi
pirdapir
maswavlebelma.
ewevaT maTgan
dawunebul, dabalreitingian
maswavlebleam, erTi SexedviT,
forbs? anazRaurebis
ra kriteriumaluri
moTxovnebis
dacva
mi gaqvTmniSvnelovania,
SemuSavebuli? gansaZalian
_ romeli
maswavlebeli
kuTrebiT
maSin, rodesac
saqme
romel klasSi
mTmoswavleebs
exeba,Sevides,
radgan isini
lianad direqtoris
Cemi)
bavSvobidanve
siyalbes(anu
da wesegadasawyvetia.
Cven SeeCvion.
vimedobis
darRvevas ar unda
vnebT,
rom `cudi” maswavleindiferentuloba
blebi
ver gadalaxavdnen
saarCevnebma,
romelSic retreiningo
programas,
an
ver
alurad ar gamovlenila moswavdaasrulebdnen “probaciul”
leTa neba, Sedegad mogvca moswels. radganac maswavleblewavleTa TviTmmarTvelobebi,
bi kvalificiuri arian, maTi
romlebic
ar arian dainteresexelfasi nazRaurdeba
SeTanxbulebi
sakuTari
probmebis mixedviT.skolis
SesaZloa,
lemebis
xandaxanmogvarebiT.
sistemaSi “cudi”
moswavleTa moxvdes.
TviTmmarTmaswavlebeli
Cemi
velobis
mimarT indiferentusaqmea, vizruno
maTi codnis
ladaa
ganwyobili rogorc
mogaumjobesebaze,
maT transswavleTa
TviTmmarTvelobis
formirebaze.
Tu am meqanizwevrebi,
sxva maSin
moswavleemmac ar aseve
imuSava,
unda
bic.
wavidnen skolidan. radganac
TviTon
virCevdid
maswavleblemoswavleTa
nawils umbs, erTi movlenad
maTganic rom
ar
niSvnelo
miaCnda
gamodges, nawilobriv
Cemi
moswavleTa
TviTmmarTvelodanaSauli
iqneba.
me var
bis
arCevnebi.
isiniaxla
arCevnebze
bednieri, rommxolod
TornlSi
myagamocxaddnen
imitom,
vs araCveulebrivi
rom
maswavleblebsa damaswavleadminisblebi _ gansakuTrebuli
isini karg skolas
tracias
`mouzrunvelyofen
dagamocxadeCems samubilizacia~
hqondaT
Saos arCevnebis
xdian Sesrulebads.
buli
dRisaTvis. iseTi Tavmjdomareebad
maswavleblebi, rogoricaa
da
kareni, romelic CemTan ersameurveo sabWos wevrebad arTad imyofeboda `axalgarda
Ceulni
arian kavSirSi~,
me-11 klaselebi,
pedagogTa
sasiaromlebic
emzadebian
erTiani
movnos xdian Cems samuSaos,
erovnuli
mexmarebian,gamocdebis
viyo ukeTesiCasalitareblad
da ar aqvT dro TviTderi.
mmarTvelobaSi
_ da bolos, samuSaod.
Tqveni azri spearsebobs
skolebi, sadac
e.w.
cialuri
saWiroebebis
mqone
`kai
biWebi~ arian
arCeulni mobavSvebis
integraciaze.
axswavleTa
dens Tu araTviTmmarTvelobis
aseT integracias
SemadgenlobaSi
daproblebebis
`utydebaT~
Tqveni skola? ra
gadalaxvadaswreba
gixdebaT?
krebebze
da ramdenad
muSaoba.
mniSvnelovania
integracia?
maTTvis
TviTmmarTvelobis
rogor xvdebian
moswavleebi
wevroba
mxolod avtoritetis
am problemas?
gamtkicebis
sakiTxia.
_erT-erTi
ebrauliproblemaa
gamonaTqvamia:
gakRmerTs madloba,
rom Seqmna
veTilebis
gacdena moswavleTa
arsebebis aseTi usasrulo
TviTmmarTvelobis
Sekrebis
mravalferovneba.
ra uflegamo.
moswavleebs urCevniaT,
ba gvaqvs,gakveTili
uari vuTxraT
negaacdinon
da ise Caabismier bavSvs ganaTlebaze
taron moswavleTa TviTmmarTmaTi Tanatoli adamianebis
velobis Sekreba, vidre darCnen
gverdiT? Cven vcdilobT,
gakveTilebis Semdeg skolaSi
viyoT inkluziurebi. agvyavs
da
cota dro
dauTmon
mosfizikuri
da qceviTi
SezRudwavelTa
TviTmmarTvelobaSi
vebis mqone, Znelad saswavlebeli bavSvebi. gvsurs, rom
Cveni skolebi srulyofilad
asaxavdnen Cvens Tems, sadac
gamoricxuli ar aris, cxo-
namuSevrebma. male gamogigzavniT am RonisZiebis amsaxvel
dasasruli me-4 gverdze
fotoebs.
ase rom, droebiT gemSvidobebiT.
moamzada Tea kupraZem
ñàôåõóðè
5
bavSvTa uflebebi daculia?!
brujvsj!nTpcfmj!
eb!nptxbwmf!
`axalgazrda pedagogTa kavSiris” 18 mohyva isev bavSvebis Sedineba institu- ba, SerCevis kriteriumi aris maTi aqtiusamomavlo strategia
wlamde bavSvebis socialuri keTildRe- ciebSi da maTi migracia sxva regionSi roba da xmauriani SantaJi. ufro metic,
tbhbonbobUmfcmp!
obis gaumjobesebis komponentma 2008 (magaliTad, marto erT instituciaSi, adgilobrivi da centraluri socialuimisTvis,
rom regionSi bavSvTa kewlis 1 dekembridan 2009 wlis 1 ivli- feriis miusafar bavSvTa saxlSi 17 bavS- ri samsaxurebis efeqturi koordinaciis TildReobis gaumjobeseba gaxdes prosamde Seiswavla ozurgeTis (nawilobriv via guriidan).
ararsebobis gamo, isev da isev erTi da gresuli, organizaciam
tjtufnbTj
imsjela da garoca dRevandel
skolevamyarebT _maTTan
normalur
gakveTili
pasuxismgeCoxataurisac)
mosaxleobis
socialurad
saxelmwifo
struqturebis
(ara- daigivemoswavlexalxi iRebsvfiqrob,
daxmarebasrom
(centra-
ra moxda? _ ram gamoiwvia
disciplinis moSla skolaSi?!
qveyanaSi SemuSavebuli bavSvTa keTildReobis saxelmwifo politika ar aris efeqturi da dasaxvewia
moikveTa muSaobis Semdegi strategia:
bze vsaubrobT,
aucileblad
didi ar
survili
hqondes
bloba
skolis disciplinis
daucveli
fenis 330
beneficiari. damokidebulebas.
samTavrobosic) bavSveadamianurisac
resursi
luri da
adgilobrivi
programebidan).
CvenmaTviTmmarTvelobasTan
organizaciam
_ adgilobriv
disciplinis
sakiTxiT
maswavleblebisaTvis
gakveTilze
rRvevaze
unda
kvlevis mizani
iyo 18unda
wlamdebisa
mo-da aris
mzad SemoTavazebuli
politikisdaswrebisa.
_ socmuSakebis
instituti
2 gadanawildes
welia erTad, Seiqmnas
proeqtbavSvze
_ `aqtiuri
zrunvismSobeli
sociadaviwyoTkeTildReobis
msjeloba. ra xdeba
gakveTilis
gacdena tragedia
me, mirogorc
mSobeli
im sam kategoriaze,
rasacpolitikis
zardebis
gaumjobesebis
gasaazreblad
da gasaxorcieleblad.
danergilia
Cvens qveyanaSi,
Tumca, is ga- luri
da moswavle
saganmanaTleregionuli
koncefcia,
am kuTxiT saswavlo
dawesebunda iyos.
skolaSianmisul
mobolomde rogorc
pedagogi,
mSobeli daromelic
mos- blo
xelSemSleli
faqtorebis
dazusteba
nimaluria
xSirad
arc vTli,
arsebobsrom
ko- Cven
saZlierebelia
kvalifikaciiT,
sistemaSi~
_ farglebSi
dainergeba
ozurgeTis
muniguriis regionis magaliTze. kvlevas ordinacia samTavrobo, arasamTavrobo
aseve raodenobrivad.
mo- cipalitetSi
ara gvaqvs gacnobierebuli
wavlesamwuxarod,
hqvia. saerTod,
yvela fokus-jgufis
da warmatebis SemTxvevaSi
Sexvedrebi
hqonda bio-fsiqo-socialuri Seswavlis organizaciebsa da eparqiasdRevandeli
Soris. isini sameurveo
cemul etapze
institu-sWirdeba
sab- socmuSakebis
adamians motivacia
moxdeba misi
ganvrcoba
sxva regionebSi;
moawyo
ozurgeTis
#1 da #5,
saxe, risTvisac gaxorcielda vizitebi damoukideblad zrunaven bavSvebis
saWiti
ver
sargeblobs
avtoritetiT
_ gaxorcieldes
sferos
Wos SesaZleblobebi da ase raime samuSaos verc
SesasruleCoxataurissocialuri
#1 da sofel
CaimimaCnia, rom
pirvel
es Cveni
beneficiarebis
ojaxebSi,
skolebSi, rigSi
sae- roebebze,
Tumca, maT Soris
arasakmarisxva saxelmwifo
da verc
18 wlamdesubnis,
bavSvebis
sakanonmdeblo
bazis
mgonia
mainc formaluri
war- instituciebSi
blad. moswavlem
rom iswavlanCxuTis
#1, #2
da
qimo ambulatoriebSi da ubnis eqimebTan. si TanamSromloba xels uSlis bavSvebis sazogadoebaSi. maTi mxridan beneficia- sakmarisobis
da cvlilebesajaro skolebis
moswavmonaqmnis saxe miiRo sameur- los dainteresebuli unda #4 monitoringi
pedagogebis
bralia,
radgan
ara
amasTan, moewyo Sexvedra aRniSnuli ka- mdgomareobis gaumjobesebas.
rebis monitoringis sistema aris susti,
lobireba;
leTa mSoblebTan, sameurveo
veo sabWoebma. arCevnebisas iyos pedagogebis mier, bis
Tavis
tegoriis
beneficiarebTan,
Sedga sauba_ xSirad saqme gvaqvs saxelmwifo po- aseve unda iTqvas, rom saministroebis
varT ise
mobilizebulni,
_
momzaddes
sabWos gamokveTili
wevrebTan dasaWiroebeskolebis
SeiZleba
garegnulad
darmxriv
pedagogsac
sWirdeba
ri e.w. fokus-jgufTan. gamoTqmuli va- litikis sawinaaRmdego qmedebebTan, maT mxridan TviTon socmuSakebis muSaobis bis socialuri servisebis modulebi
administraciebTan.
rogorc
saWiroa.
Rvevebsac
ar
hqonia
adgili,
motivacia,
rom
srulyofili
raudebisa da kvlevis Sedegad miRebuli Soris, TviT saxelmwifo sabavSvo insti- Sefasebis sistemac ar aris gamarTuli (maT Soris socialuri problemis mqone
fokus-jgufTan muSaobis
magram vici, romdaiyo
winaswar gakveTili Caataros, Tumca
dokumentaciis safuZvelze, gamoikveTa, tuciebidanac ki.
efeqturi.
ojaxebis dRis sareabilitacio - saganiyo im aqtivobebisa
mosamzadebeli
periodi
ar- 5esojaxi
mainc da
misi
movaleobaa
da mizani
rom saqarTveloSi, socialur sferoSi
_ ikveTeba aseve ojaxebi,
romlebic
_ gamoikveTa
maTi
mci- manaTleblo
centris moduli da sxva)
da
iniciativebis
gamokveTa,
CevnebSi
monawile
sasurvel
valdebulic
aris gaakeTos
mimdinare reformebis gaxorcielebas ver sargebloben Cvens qveyanaSi
danerrewlovani
Svilebi,
romelTa uflebebis
centralur xelisuflebaSi warsadgenad
romlebic xels Seuwyoben
axlavs
mravali
sirTule.
servisebiTSesvla
da socialuri
fuladi dacva
TviTon ojaxis
ver da gaxorcieldes
ulebebSi.
moSlilia
Tu ara swavlesgili
gakveTilze
kandidatebTan
da saerTod,
Tavisiwevrebisgan
saqme.
misi pilotireba;
mSobelTa gaaqtiurebas, maTi
daxmarebebiTac
ki, erTaderTi
ubraloZalian
moxerxda
sakanonmdeblo TavisTavad
bazaSi arasak-saswavlo
disciplina da visi bralia es. unda uxarodes.
amisaTvis
ki am arCevnebs
didi mniS_ SemuSavdes socialur sferoSi Teinformirebulobis
amgamoikveTa Semdegi
problemebi:
mizezis
gamo:
ojaxis
wevrebi
arian unda
qme- hqonoda
marisi procedurebis
gamo. rRvevam
saxeze iyo
misa da eklesiis
tradiciulidonis
servisemaswavleblis,
moswavlis
Tu pedagogma
Zalian
bevri
unda
vneloba
Sede- procesis
gamoiwvia
aRlebasa
da CarTvas
saskolo
diTuunaroni.
centraluri
socialuri
bavSvze
emociuri,
fizikuri,
seqsualubis
aRdgenisa
da
danergvis
xelSemwyobi
mSoblis, Tu yvelasi erTad? ikiTxos, rom rac SeiZleba gis misaRwevad rasac dRevan- disciplinis moSla da ra
cxovrebaSi.
_ qveyanaSi
SemuSavebuli
bavSvTa
ke-gakveTilebi
programebissaintereso
adgilobriv deli
filialebs
an moiTxovda,
ri (eWvi) Zaladobis
faqtebi, aseve saba- proeqtebi.
dRes
am sakiTxiT
sazogamisi
skola
ma- moxda?
fokus-jgufebTan muSaoTildReobis saxelmwifo politika ar adgilobrivi municipalitetis socia- ziso pirobebis ugulebelyofa.
doebis umetesi nawili SeS- iyos. marto maswavlebeli ve- gram miviReT sapirispiro
zedmetma Tavisuflebis Sedegad
gamoirkva,
rom
aris efeqturi da dasaxvewia. saxelmwi- lur samsaxurebs ar aqvT erTi, moqnili
_ xSirad kanoni ver aregulirebs baP.S. kvlevis
dasrulebis
Semdgom
foTebulia.aRelvebT Cveni rafers struqtura,
ver gaxdeba romlis
mSoblisa
Sedegi, radgan
kvlevebma
ase sferoSi
bam erTmaneTisadmi
fo struqturebi moumzadeblad iwyeben
valdebuleba
mxo- vSvTa
socialur
Seqmnil pro- pativismSoblebi TviTonve
aRiareben
daiwyo molaparakebebi
adgilobriv
da
momavali Taobebis
bedi, radda direqciis
gareSe. refordagvanaxva
romblemebs
skolebSi
am mizezebis
cema daakargvina
ufros-umcentralur
xelisuflebasTan.
instituciebis
optimizacias
an likvidalod aRniSnuli
beneficiarebis
momsaxuSemdegi
gamo: 1) igi
maTi
CarTulobis did mniSgan da
udisciplinoba
TavisaTanado
da
crosobas.
moswavle ver
mocemuli
etapisTvis
cias
ar aqvT danergili
al- reba da dokumentaciis organizeba iqne- ar aris adeqvaturi;
2) kanonisTuki
aRsrulevnelobas
saskolomiRweulia
cxovregarkveuli
Sedegebic
regionuli
da raioTavia aTasgvari
ubedurebemixvda an verSeqmnili
gaiazra skolis
ternatiuli
servisebi.
an alternatiuli boda.
bas xels uSlis sazogadoebaSi
baSi,
swored
maTi am qmedebiT
warmomadgenlebTan. mabisa, rac
am moklevadiani
bolo dros da
asearaefeqdaniSnuleba, manam
prob- mTavrobis
servisi
aris
_ adgilobrivi municipalitetebis stereotipebi (gasaTvaliswinebelia,
romes nuli
sasikeTod gadaiWreba bevri
galiTad: organizaciasa da xelisuflebas
dResdReobiT
ganaTlebis
kanonis
turi.
magaliTad,
guriaSi daiwyes
socialur samsaxurebs
ar aqvTSesaxeb
deta- aRmasruleblebic
sazogadoebis
momravlda
da gaxSirda
gan- deinslema
mudmivadwevrebi
iqneba sazogaproblema,
Tumca namdvilad
Soris gaformda
memorandumi,
romelic
titucionalizaciis
procesi, daxures
lurad
gawerili
procedurac,
rogor
arian);
3.
imisTvis,
rom
aRmasruleblebsakuTrebiT
arasrulwlodoebis
winaSe.
SeiZleba
pasiurigamovlenili
mSoblebis
gaazreba misi Sinaarsis araadeqvaturia,
iTvaliswinebs
sxvadasxva
skola-internatebi.
aRasrulon kanoni
vanebSi. ra zomebs biologiur
Rebulobs saxleb- moemsaxuron gansakuTrebuli socialu- ma (socmuSaki da sxv.) dResdReobiT
ganaTlebgaaqtiurebac
dadafinansebas,
CarTva sassaWiroebis
xuT programul
pedagogebis,
aseve
moswavleebis
Si
dabrunebul
bavSvebs
daeniSnaTrogorc
dax- ri problemebis
mqone ojaxebs,
romelTa
bavSvTa uflebebisisdacvis
kuTxiT,
isinigaazreba
amisaTvis
skola?
mSobeli?
Sesaxeb
kanonis
aseve regionuli
socialuri politikis
kolo procesebSi.
mareba
erTi
wlis ganmavlobaSi
saWiroeba ar Seesabameba centraluri ar arian daculi fizikuri
an moraluri
SemuSavebas `axalgazrda
pedagogTaisini
kavCven
am kiTxviT
mivmarTeTyovelTmisi Sinaarsis
araadeqvarogorc gamoikveTa,
mxridan.
viurad 90 laris odenobiT. aRniSnuli xelisuflebis mxridan arsebul servi- zewolisgan, metic, sicocxlis xelyofi- SirTan” erTad.
sazogadoebis
sxvadasxva
turia, rogorc pedagogebis naklebad arian informireprogramis dasrulebis Semdeg qveyanaSi sebs.
sagan bavSvebis biologiuri naTesaobis
organizacia iwvevs yvela dainterefenis
warmomadgenlebs.
aseve moswavleebis mxridan. bulni saskolo cxovrebis,
ojaxis gasaZlierebeli programebi ar
_ adgilobriv municipalitetSi ar- mxridan.
sebul pirs, CaerTos aRniSnul proceuflebebis, am
uflebaTa
gTavazobT guriis
maTi skola-internatisaubris
yvelas
aviwydeba
sebSi da maTi
daregistrirdes
`axalgazrda
SemuSavebula.
sebuli socialuri (ZiriTadad finan_ miviwyebuliaratomRac
da saTanadod
ar aris
meqanizmebis
SesCanawers:
mac xomsuri)
imisTvis
arsebobs
kuTxiT
jerjerobiT
araferiTemisa
rom da
uflebebis
garda pedagogTa
arse- gamoyenebis
kavSiris~ ofisis
samdivnoSi,
dan
daTxovil bavSvebs an am saswavledaxmarebebi
erTjeradi
saxisaa,
gamoyenebuli
eklesiis traaxeb.
fokus-jgufTan
muSaodainteresebuli
piris
statusiT.
konslia
ZnelaZe,
pedagogi_
gadaxalisdes
sagakveTilo
ar
gakeTebula.
bobs
pasuxismgeblobebi
da
blis potenciur kontigents, romlebic is ar aris dafuZnebuli gamovlenil diciuli socialuri servisebis roli
bisTanamSromlobiT
erT-erT amocanas
swored
truqciuli
SesaZlebedisciplina
marTlac
savaprocesi.
minda
mSobels
aman
orivem unda
Semdgom
CaerTnen
prevenciis
programasaWiroebebsa da programebze, rac
arae- yvela
miusafari
ojaxebis
daxmarebasa
da gan-daaregulia
18
wlamde
mozardebis
mdgomareobis
imis
dadgena
warmoadgenda,
Si,
daexuraT
daxmarebis fuladi
profeqtiansa
da mSobeli_
araefeqturs Sevaxseno,
xdis momsaxulalo
mdgomareobaSia
skonaTia
menabde,
romviTarebaSi.
maT SeuZli- liros urTierTobebi skogaumjobeseba.
gramebi.
es bavSvebi
xarisxs. xSirad
erTsa daroli iTamaSon laSi. mxolod am SemTxvevaSi Tu rogor, ra gzebiT iyo SeslaSi. mimaCnia,
romgadavidnen
pirvel aWaris
vTvli, rebis
rom dRevandel
sko-swored
aT qmediTi
informaciskola-internatebSi.
e. i. yovelivelebSi
amas, imave
adamians uwevs
erTjeradi
daxmarerigSi es Cveni pedagogebis
disciplina
Zalian
TavianTi
Svilebis momav- iqneba SesaZlebeli saswavlo aZlebeli maTTvis
marina Tofuria
is miwodeba. mSobelTa
azriT
bralia, radgan ara varT ise moikoWlebs. Tu disciplina lis gansazRvraSi da gTxovT disciplinis aRdgena.
es SesaZlebelia sainformamobilizebulni,
rogorc ar iqneba saswavlo procesic isev pasiur poziciaze nu
mariam wiklauri, moscio broSurebis, lifletesaWiroa. maxsendeba rva-cxra ar Catardeba normalurad.
bis, masmediaSi informaciis
wlis winandeli ambebi, omi- vfiqrob
pasuxismgebloba
gamoyenebis saSualebiT, aseve
anobis wlebi, Zlivs vatareb- pedagogebma, mSoblebma da roca Sua gakveTilze SemoaReben
seminarebis CatarebiT. iTqva
diT gakveTilebs, mudam SiSis moswavleebmac
Tanabrad
mSobelTa waxalisebaze skoqveS viyaviT, TveobiT xel- unda gadainawilon, magram biWebi karebs ra Tqma unda amas
lis administraciis mxridan,
bian orive cikls,
maT bolos
gadaecemaT
fasebs
ver vRebulobdiT
daSesabamisi
Tavi dadokumenti,
Tavi mainc
pedago- ganisazRvreba,
maswavleblebidan
sapasuxo
reaqciac
RonisZiebebis
mowyobaze,
2004 wels
evropaSi Seiqmna
romliTac
serTifikatebi. meore ciklis dasruleyofiTi
gis kvalifikaciaa.
rodesacmoqalaqe. gamoaqtiuri
mSoblebisaTvis
sira
tipis problemebiT
kompetenciebs ufro
unda flobdes
nebismieri evropeli
bisas
moxdeba
axalgazrdebis
gamokiTxva
moyveba da amiT nawilobriv iSleba
viyaviT am
dakavebulni,
vidre
brwyinvale
codnis mqone
damSobliur enaze anonimurad, ramdenad kmayofili arian
gelebis gadacemaze.
qveynda
kompetenciebis
erTgvari
nusxa, romelSic
Sedis
gakveTili. isini Catarebuli treningebiT, ra codskolis cxovrebiT.
xandaxan
rac azrovnebis,
mTavaria, adamianebTan
mowodebiT urTierTobis
rac Seexeba mSobelTa
komunikaciis,
samewarmeo,
logikuri
na, unar-Cvevebi gamoimuSaves.
gvaviwydeboda
kidec
Cveni
pedagogi
Sedis
gakveTilze
saTaTbiroebisa da klubebis
unarebi da a. S.
pirveli etapis damTavrebis Semdeg
upirvelesi misia. magram isic man icis Tavisi saqme. igi arpraqtikas, mSoblebs ZiriTadokumentis idea imaSi mdgomareobs, rom nebismier moqalaqes, ganurCev- moxdeba Sedegebis Sejameba da Sesabamisi
minda vTqva, rom bavSvebic aviTar SemTxvevaSi ar daidad bundovani warmodgena
lad ganaTlebisa da specialobisa, unda SeeZlos elementaluri urTierToba daskvnebis gamotana: ramdenad efeqturi
aqvT am saxis organizacieise arian informirebulni, wyebs drois gayvanis mizniT viqnebiT im motiviT,
mainc
wavle_roca
disciplinis
adamianebTan, hqondes gamarTuli metyveleba, logikuri azrovneba, garkveul iyo programa, ra SeiZleba daematos an
TiTqos Zalian didi ufle- Jurnalebis kiTxvas da sxva araferi ar Seicvlebao.
darRvevaze vsaubrobT ar bis Sesaxeb, magram Tvlian,
gamoakldes.
doneze Semecnebisa da Semoqmedebis unari.
bebi aqvT da Cvengan SeniSvnis Temis ganxilvas gakveTilze.
minda virwmuno,
rometapi
ax- gulisxmobs
minda marto
Cemi skoliT rom namdvilad karg Sedegs
meore
analogiuri
kursis
CatarebasSemovifarglo,
adgilobrivi warmoladarCeuli
direqtorebi
radgan sxva moitans maTi arseboba skoam dokumentis mixedviT, konsulmocemuli treningisTvis Sedgenimadgenelis
mier
ukve
axali
jgufebisTtaciis da treningis centri (si-fi-si) li fokus-jgufi mkacradgacilebiT
gansazRvru-ufro mets gaa- skolebTan SedarebiT Cven- lebSi.
vis. ozurgeTSi am saqmes uzrunvelyofs
mSoblebma gansakuTrebugamovida iniciativiT, Seqmniliyo ise- lia, masSi arian 17-dan 24
wlis axalkeTeben
TavianT skolebSi Tan ukeTesi mdgomareobaa.
axalgazrda pedagogTa kavSiri. kargia,
minda
yvela
mSobels
Sevaxseno,
rom
Ti programa, romelic uzrunvelyofda gazrdebi, romelTac ara arsebuli
aqvT aranairi mdgomareobis morige maswavleblebi mudmi- li yuradReba dauTmes disrom regionis warmomadgenlebi eswreaxalgazrdobis
sabaziso
potencialis
umaRlesi
ganaTleba, ariangamosasworeblad,
socialurad
maT SeuZliaT
qmediTi
roli
iTamaSon
vadgaiTavison
amowmebenes
saswavlo
pro- ciplinis sakiTxs da aRniSnes,
biandawyebuli
am kurss, raTa
proganviTarebas. es programa iTvaliswine- daucveli fenebis warmomadgenlebi da
grama,
amasTan,
SesaZlebelia
garkveuli
disciplinidan
damTavrebu- cess, SeZlebisdagvarad cdi- rom saswavlo dawesebuleTavianTi
momavlisarcgansazRvraSi
bs
treningebis Svilebis
Catarebas gansazRvruli
perspeqtiva aqvT imisa,
rom dRes
bebma skolis administraciaSeniSvnebi
an damatebebi
li
elementarul
sakiTxamde,
loben hqondeT,
skolaSi rasac
ar SemouSvan
ciebze ki aplodismentebiT ajildoeben
asakis axalgazrdebisTvis saqarTvelos an xval miiRon umaRlesi ganaTleba.
sTanerTic:
da moswavleebTan
aucileblad
gaviTvaliswinebT,
_
aRniSda
gTxovT
isev
pasiur
poziciaze
nu
erTmaneTs.
garkveuli erTad
wesebi
Torem
damijereT
ase rom ar ucxo biWebi, radgan swored
sxvadasxva regionSi.
aseTi kontigenti ki arc ise
cotaa.
Tu
na `safexurTan~ saubrisas naTia zedgi- SemoviReT,
unda
SeimuSaon
Sinaganawesi,
is,
vinc
daagvianebs,
auciivnisis Sua im
ricxvebSi
konsultaciis
saqarTvelos
es katastrofis
tolmaTi
gamoCenis
Semdeg
iwyeba
viqnebiT
motiviT,
mainc statistikas
araferigadavxedavT, moxdes
niZem.
aucilebelia
skolebSi
leblad aseve
dajarimdeba,
jarimis
saxiT
da treningis centrma treningebi ozur- masStabiT yovelwliurad 20-25
aTasamde
fasi iqneba.
saqmeebis
garCeva,
_ Tqveni, rogorc
treneris,
azri im danebis
SemoviReT
cekva an simRera.
me piradad
disciplinuri
sabWos
CamoyaSeicvlebao.
geTSi,
`axalgazrda pedagogTa kavSirSi~ axalgazrda rCeba umaRlesi ganaTlebis
Tamuna kaWarava,-_
friali, uwmawuri
sityvebis
ozurgeTelCemi
axalgazrdebze,
romlebic
guSin, Sesvenebis
erTi wuTimogvadamalibeba. Semdeg
konfliqtebis
gamarTa.
gareSe.
CarTuli
arian am programaSi?
azriT
skolebSi
discikorianteli.
gvianda da
saqarTvelos
himni esaWiroemamReres,
rogorc si-fi-si-s trenerma naTia
aseTi treningebis Catareba sxvadasxrebisaTvis
skolas
_ ozurgeTSi
aqtiuri da magram
didi rasac
mquxare taSi.romelic daaaxla
ki ara Zalian iSviaTad,
mainc mohyva
zedginiZem ganacxada, mocemuli kursi va regionSi axalgazrdebsplinis
uqmnis moSla
winaba fsiqologi,
iumoris mqone bavSvebia. mixaria, rom
_ me dRevandel taSze gkiTxeT.
Sedgeba
xuT-xuTdRiani
ori ciklisagan.
pirobas,
SeiZinon
elementaluri
unar-adre cxra- aTi aris iseTi SemTxvevebi, roca
miRebasac
ar kadruloben.
mas SeuZlia
Tavisi
codniT
gacilebiT
regulirebs
urTierTobebs
yoveli momdevno dRe ukeTesia winaze.
_ erT-erTma moswavlem
siurpripirveli
cikli eTmoba SemecnebiT,
Cvevebi, romelic
Cveulebriv
yvela
momaT ugulebelyofili
aqvT dako-pedagogisaTvis
damaxawlis
win daiwyo,
maSin, roca
Sua aqtiurobas,
gakveTilze aseSemoaRemozardebSi.
vgulisxmob
bavSvebis
zi mogvimzada, uzarmazari torti gamunikaciis,
logikuri
azrovnebis,
konqalaqes
unda
gaaCndes
da
gamoiyenon
igi
TavianTi movaleobebi, anu is siaTebeli TvisebebiT (rac sabWoTa skolebis
zedmetad
biWebimaT
karebs,
Tqma da moitana.
vTqvaT,
mzaobas daben
interess.
Tvale- ramoacxo
mSoblebs
Zalian naxelavs,
awuxebT,
SesaniSnav
fliqtebis marTvis, gunduri muSaobis Tavis profesiaSi _ es iqneba werilobiTi
bSi raRac
naperwkals
vxedav.
isini ukve rasakvirvelia,
rom
gakveTilze
mousminon
Zalian
Zneli
SesaZenia)
samkacri
disciplina
qveyaunda
amas
maswavleblebidan
agreTve,
is problema,
rom
aplodismentebi
mohyva.
unarebs, romelTa Sesaxeb axalgazrde- komunikacia, zepiri urTierToba, konfiqroben, momavalSi
vin iqnebian,
rogor moyveba
maswavlebels.
mariseburi
siCumemarTva,
hqondes.
naSi
TavisuflebisaTvis
sapasuxo
reaqciac
amitom gepatiJebodiT.
skolebSi ( maT Soris axalgabs
unda gadaeceT codna, ra Tqma unda,
fliqtebis
samuSaos
Zieba da
a.
gamoiyeneben
am codnas,
unarebs.
mTavari iSleP.S. rogorc
`safexurs~
acnobes,
saocrad
agresiulebic
erTmaneTis
pativiscebrZolam
Secvala.
es aris
da amiT
nawilobriv
remontebulSic,
axali
invenTavianTi
unarebisa
da Cvevebis gamomuSS. es azris
aucilebelia,
miT ufro
dRevandearis is, rom maT iswavles gunduri mu- konsultaciis da treningis centrma,
avebiT,
rac konkretul
kompetenciasTan
rodesac yvelgan
yvelaferSi
tariT)
saskolo
merxebi
ar
arian. gaxSirda
mkvlelobebi,
ma rom lobaSi,
Camouyalibdes
bavS- da
formaciuli
cvlilebebis
ba
gakveTili.
da
mainc
Tu
Saoba, gamomuSavebuli aqvT damoukide- naTia zedginiZis kolegebis meSveobiT,
aris
mZafri konkurenciaa.
Seesabameba moswavlis asaksa
Cemi dakavSirebuli.
azriT mentoruli toniT vebs Tanabari
monawileoba Sedegi, im momentSi
gvinda
skolebSi
blad ekonomigadawyvetilebis
miRebis
unari, we-sanimuSo
ozurgeTSi trening-seminaris meore
eZRvneba uSualod samu_ trening-kursma moicva regionebi,
da simaRles
safrTxes
uqmar meore
vargacikli
bavSvebTan
midgoma. unda miiRon
sagakveTilo kurma siduxWirem
imoqmeda
iyos yvelamciklic
erT- Caatares.
rilobiTi
unari _disciplina
daweron gancxadeba,
maTidaTqmiT,
treningSaos Ziebis unar-Cvevebs da samewarmeo axla me TqvenTan ozurgeTSi vimyofemoamzadon
angariSi,
misweron werili
vi- gavlil axalgazrdebs
nis bavSvebis janmrTelobas.
ase
mgonia
urTierTTanamprocesis
warmarTvaSi.
amisskolis
struqturaze.
marto
droulad
unda
vibrZolod
miRebuli codna,
unars, Sesabamisi codnis miRebas. rogor bi, Cemi kolega paralelurad muSaobs
Rac adamians, vTqvaT,
ara martoprocesis
bebias, SeZenili
Cvevebi, biznes-gegmebis werisa
SromlobiT
da rogor
megobrobiT
aTvis maswavlebelma
akademxaris dadanaSauleba
sagakveTilo
sruunda
moemzadon,
unda daweron
quTaisSi, , mesame
kolegaerTi
axalcixeSia.
aramed sakrebulos Tavmjdomares.
da samewarmeo saqmianobis Tea
unarikupraZe
aucilebiznes-gegma,
ra mniSvnelovani
treningebi
ufro mets mivaRwevT
da da-dokumenmiur doneze
undaCavatareT
CaatarosukvearbaTumSi,
iqnebaxa- mizanSewonili,
lyofisaTvis.
_ darbazidan taSi
momesma...
blad gamoadgebaT mcire biznesis wamotebia amisTvis saWiro, erTi sityviT, Sursa da rusTavSi. pirveli ciklis da_ Cveni treningebi midis Zalian spe- sawyebad.
moicavs yvelafers, rac mcire biznesis mTavrebis Semdeg sxva trenerebi modian,
cifikurad, bavSvebi jgufebad da gunwamosawyebad nebismierma moqalaqem unda romlebic meore cikls Caatareben 5
debad akeTeben davalebebs, prezentaTemur marSaniSvili
icodes.
dRis manZilze. axalgazrdebi daeswre-
axalgazrdobis sabaziso potencialis ganviTarebisTvis
treninggavlil axalgazrdebs miRebuli codna, SeZenili Cvevebi, biznes-gegmebis werisa da samewarmeo
saqmianobis unari aucileblad gamoadgebaT mcire biznesis wamosawyebad
6
ñàôåõóðè
saqmianobas.
jer kidev 1917 wels werda dimitri uznaZe: `dae, skola bers gamocemul iqna ministris mare da erTi prezidenti.
skolis administracia da
ramdenime aqtiuri wevridemokratiulad iyos mowyobili, dae misi marTva, arsebi- #950 brZaneba, romlis mixedviT arCevnebis TariRad dainiS- maswavleblebi aqtiurad ere- saTvis didi problemaa danarTad, moswavleTa xelSi gadavides~.
am ganacxads maSin ganxorcieleba ar ewera, sabWoTa na 30 noemberi. guriis skolebis odnen arCevnebis procesSi. Ceni wevrebis daTanxmeba sxdoSes- erT-erT skolaSi maswavlebel- maze daswrebaze, gansakuTrebiT
skola
imave principebze
agebuli, romelzec direqtorebs am brZanebis
_ eliz,swored
didi pativiscemiT
mogsa-iyomoiZaxos.
maswavlebelTa
da mSobelTa meo- lebi usafrTxo
gaxdeba.
skolebSi
axeb
acnobes
25
noembers,
xolo
ma moswavles ar misca sakuTari
maSin, Tu sxdoma
gakveTilebis
sabWoTaganaTlebis
saxelmwifo.
skola iyo centralizebuli
qarTvelos
da mecnierebis
15 aprilidan, da
mandaturebi ukve re nawili axal programas calsaxad mandaturebis SesvliT kidev erTxel
moswavleebs
arCevnebis
Sesaxeb
kandidaturis
dayenebis
ufleSemdeg,
an
dasvenebis
imarTeboda
moswavleebs,
maswavleblebsa
da
saministros
2010zemodan.
-2011 wlebis
erT- Tbilisis
aT sapilote
skolaSi Se- dadebiTad afasebs da miiCnevs, rom dadasturda, rom usafrTxo dReebSi
skolis
gamoucxades
26 noembers,
4 ba. xSiri
iyo SemTxveva,
roca (SabaTi) aris.
hqondaT,
arsebiTi gavlena
erTmSoblebs
gamowvevasSesaZlebloba
warmoadgens ar
usafrvidnen.
skolaSi anu
wesrigis
dasacavad,
narko- kuTxiT
kidev bevria gasakeTebeli. skodRiT
adre.
maswavlebeli
an
direqtori
iSviaTi
da
umniSvnelo
skolis marTvaze.
TxomoexdinaT
skolis koncefciis
ganviTareba
2011-2012 saswavlo wels isini maniisa da mkvlelobis SemTxvevaTa lebSi mandaturebis Seyvana aucilebesaministros
arCevneklasSi
da asaxelebda
gamonaklisebis
moswavda danergva. saswavlo procesis dros ukve Tbilisis yvela sajaro
skolaSi mier
aRsakveTad
misi Sedioda
amoqmedeba
aucilebelia. calsaxad
Cans, rom garda
Zaladobis
fabis saqarTveaseT daCqarebul
tempSi im
kandidats,
unda arsebobs
leTa TviTmmarTvelobebs
ar
skolaSi imuSavebs specialurad mom- imuSaveben. Semdeg etapze
lia. pedagogTa
mesame
nawilisromelsac
azriT, qtebi
rogorc maswavlebleCatarebam
gamoiwvia
is, usafrTxoebis
rom gaemarjva.
direqtori
ganuxorcielebiaT
aqtivobebi
zadebuli 3 adamiani (2 kaci da erTi los didi qalaqebis skolebSi
Sevlen.
skolaSi
dacvis
mizniT, TiTqmis
bis mxridan moswavleebze, aseve pirimoswavleebs,
kenWiSeyvana
yvelgan
eswreboda ar
arCevnebs.
dafaqtebze
ar gamosulan
iniciativebiT
qali) da maTi amocana iqneba ara vin- kerZo skolebSi mandaturebis
Seyva-romlebmac
mandaturTa
aucileblobas
qiT. aseT
mandaturebi
moaxmoswavleTa
TviTmmarT- da
erT-erT
skolaSi
direqtori
direqciis radgan
an sameurveo
sabWos
mes dasja, aramed danaSaulis preven- na damokidebuli iqnebaiyares
direqciebis
warmoadgenda
am problemis
aRmodenen reagirebas,
maTi movalecia.
survilze.
safxvrelad
arsebuli
saskolo
velobaSi, ar hqondaT
momzade-ukve
werda
gancxadebebs
moswavleTa
winaSe. rogorc maswavleblis,
obaa, daicvan
saqarTvelos Sinagan saqmeTa samisaministroSi acxadeben,
man- resursebis
gamoyenebac
buli rom
saarCevno
programebi,
saxeliT. SeiZleboda.
informaciis
ise moswavlis
uflebebi.nakleboba
mandaturebis
nistros akademiaSi sajaro skolebis daturebma, romlebic amJamad
muSao- saarCevno
rac SeexebaT
moswavleebs,
skole-wevrebad
ar uwarmoebiaT
kamsameurveo sabWos
moswavleTa
indiferentuSeyvaniT skolebSi
disciplina
aRdgeba
mandaturTa pirvelma nakadma, ame- ben, umaRlesi donis momzadeba
gaia- bSi
formiani
gamoCenis
gamo, isdamoes yvelam
erTad
unda gavakeToT.
paniebi. arCevnebSi
xmas
aZlevd- pirebis
gadiodnen
ZiriTadad
lobis
erT-erTi
mizezi isicaa,
rikuli programis farglebSi, or- res, magram es ar niSnavs,
maTze Seyvarebulebs,
isini did aRfrTovanebas
gamoxaimis rom
gaTvaliswinebiT,
sanen rom
megobrebs,
swavleebi, ar
romlebisagan
moisini ver xedavenrom
moswavkviriani treningi gaiara. Teoriul kontroli ar arsebobs. naTesavebs, maswavleblis
taven da axali
institutis
warmoqarTvelos
ganaTlebis
sistemaSi imis
2400
an qmed
direqtorebs
eqnebodaT
leTa
TviTmmarTvelobaSi
masalasTan erTad, maT gaacnes pramandaturis
amocanas
skolaSi
madgenlebs
adevneben
skola, 600
aTasze meti rom
bavSvi,
80 aTaskolis
administraciis
wevris sifrTxiliT
garantirebuli
xma direqtoSesaZleblobas,
realurad
qtikuli unar-Cvevebi da Cautares eTikuri normebis dacvac
warmoadTvals.
samde maswavlebeli
da 30 aTasi
admiSvilebsa Tu ojaxis wevrebs, ris arCevnebis dros. erT-erT
Secvalon situacia
skolaSi,
fsiqologiuri testebi.
gens. magaliTad, maswavlebels
ar
sxvaTa Soris,
proeqtis Sesaxeb nistraciuli
Sedis, maTi
`kai biWebs~ da a.S.
skolaSi saerTod ar CataremaTTvispersonali
es mxolod formaluri
mandaturebis movaleoba skolis unda ewyinos, Tu mandaturi Txovs, Sexedulebebi Tavad ganaTlebis sfe- sxvadasxvagvari msoflmxedvelobis
warmonaqmnia. es aris moswavSinaganawesis dacva iqneba. isini sko- rom moswavleebis TandaswrebiT si- ros warmomadgenlebSic araerTgva- gamo, mandaturebis
skolebSi Sesvlas
leTa
arainformirebulobis
laSi gaakontroleben moswavleTa gareti ar moswios. mandaturis kom- rovania.
SesaZloa, uaryofiTi da araerTgvarobrali.
yofaqcevas, raTa ar moxdes danaSau- petenciaSi Sedis skolaSi moswavleTa
sainformacio saagento `pirvelis~ vani reaqcia
mohyves, Tumca Cven amisTmoswavleebis
umravlesoba
lis faqtebi. saWiroebis SemTxvevaSi, daswrebis kontrolic, radgan ga- informaciiT, saqarTvelos pedagog- visac mzad varT,
_ acxadebs
SaSkini.
ar icnobspedagogTa
`zogadi ganaTlebis
fsiqologiur daxmarebasac aRmouCe- naTlebis misaRebad bavSvma skola- Ta da mecnierTa Tavisufali profka`axalgazrda
kavSiris~
Sesaxeb~ kanons.
arCevnenen moswavleebs. mandaturebis fun- Si aucileblad unda iaros. bavSvis vSirebis prezidenti manana RurWume- marina Tofurias
TqmiT, arc
skolaSi
manarc bolomde
arCevnebis
qcia moswavleebis usafrTxoebaze swavlas saxelmwifo vauCeriT afinan- liZe siaxles dadebiTad afasebs. misi daturi bamde,
konfliqts
verSemdeg
aRmosaministros
ar
zrunvaa.
ganaTlebisa
mandaturTa sistema fxvris, ganaTlebis
is mxolod droebiT
SeaCerebs
`zogadiisini
ganaTlebis
Sesaxeb~ da mec- sebs da es fuli mis swavlas unda mox- ganmartebiT,
nierebis saministros
eqvemdebarebian
mardes. sakuTar movaleobas mandatu- amerikis SeerTebul StatebSi apro- mas. konfliqti
Cautarebia
arcerTi skolis
semiki gagrZeldeba
saqarTvelos
kanonma Seqmna
skda armarTvis
aqvT ufleba
sadamsjelo Ro- rebi oqmis meSveobiT axorcieleben. birebuli meTodia da saqarTveloSic Robis gareT:
nari an sainformacio Sexveolis
axali struqtunisZiebebi ganaxorcielon.
oqmSi aRniSnaven im darRvevebs, rasac kargad imuSavebs.
_ rodesac
erT-erTi qarTuli
fedra, romelzec
moswavleebs
ra. skola aris damoukidebeli
skolis mandaturebi sainforma- afiqsireben. oqmi sam egzemplarad
RurWumeliZisgan
gansxvavebuli nomeni gaacnobdnen
`xaTria”, konfliqtebisa
da
moswavleTa TviTmsajaro samarTlis iuridiuli
cio teqnologiebiT aRWurvil, maTT- iwereba. erTi direqtors gadaecema, mosazreba aqvs “zneobrivi frontis” urTierTobebis
dros,
vfiqrob,ufleCvens
marTvelobis
funqciebs,
piri,
romelic
damoukideblad
vis sagangebod gamoyofil oTaxebSi meore _ saministros, mesame ki manda- koordinators avelina daviTulians, realobaSi
mandaturze
bebsaSesaZlebelia
da daniSnulebas.
marTavs
sakuTar
sameurganTavsdebian
daTavs
videokamerebiT
ga- turTan rCeba. vinaidan mandaturs ar romlis SefasebiT, skolebSi mandatu- ufro efeqturi
alternatiuli
gzearc skolis
administracia
veo
sabWos
meSveobiT.
akontroleben skolis Sida da gare aqvs ufleba, vinme dasajos, is oqms rebis Seyvana qveyanaSi policiuri sis- bisa da cdila
variantebis
moZebna.
mTavaria,
am
sakiTxis
mogvarebas.
kanonis aseve
Tanaxmad
sameurperimetrs,
eqnebaT
specialuri direqtors gadascems da mas Txovs, temis gaZlierebis erT-erTi formaa da kargad arc
Seiswavlon
sociumi,
arsebumoswavleTa
TviTmmarTveo
sabWo
skolis TviTmmarTforma
da Tanamedrove
sakomunikacio darRvevaze reagireba moaxdinos. Tu xels Seuwyobs policiuri saxelmwi- li realoba. bavSvTa fsiqologia, maT
velobis
wevrebma,
arc
danarvelobis
umaRlesi,
ara
saSualebebi
(racia magram
da telefoni).
direqtori reagirebas ar moaxdens, fos Camoyalibebas.
Soris Cenma
Zaladobis
Sedegebi bavSvis
moswavleebma ar ician,
erTaderTi
organoa.
skolaSikonfliq- maSin procesSi saministro CaerTveba.
mandaturi
valdebulia
fsiqolog nineli cxovrebaZis fsiqikur
ganviTarebaSi da urTierTSesaministros
hqonda
Se- bula
sameurveo
sabWos wevris ratom arsebobs moswavleTa
(muxli 48. `e~gaamarTlebs
punqti).
turi situacia
SeafasosTviTda calkeul
Tu ara skolaSi
man- ar
azriT,
saskolo
mandaturTa
instituarsebobs
maswavlebelTa
jerebiT miagnon xsnis gzas.
muSavebuli
saarCevno
debule- fsiqologiur
arCevnebi, aramed
is daasaxela
TviTmmarTveloba,
ra vadiTaaa
♦ sameurveo
SemTxvevaSi direqtors
reagireba mosdaturTa sabWosa
SemoRebisdaprograma
da rati mozardebs
daTrgunmmarTvelobis
organo _ skolis
skolebis
mandaturebiT
uzrunba. Sesabamisad,
icoda, ramisipirdapir
arCeuli,
ra uflebebiresursic
SeiZleba
direqciis
winaSe daayenos
sxvaTxovos. Tu sabWo
miiCnevs,
direqtormdenad
efeqturad
moxsnis
es insti- aravin
vas uqadis.
azriT, maswavlebelma.
gamudmebuli velyofaze
ra finansuri
pedagogiuri
da rom
moswavwesebiT unda
am, erTi SexedviT,
for- umjobesia
hqondes da a.S.
dasxva
da moiTxoma amaTviTmmarTveloba.
Tu im faqts wauyrua,
mas problemebi
tuti skolaSi
damkvidrebuli
Zala-exelmZRvanelaT.
meTvalyureoba da kontroli
SiSsa da midis,
is moxmardes skoleTa
orivemaSin
dairRva
demokratiuli
armaluri
moTxovnebis
dacva
ozurgeTis
`axalgazrda
aqvs
ufleba
ganaTlebisa
da
mecnieredobis
problemas,
dro
gviCvenebs.
am
kompleqsebs
warmoSobs,
rac
samomavos
maTi
gadawyveta
(muxli
48.
lebis
administraciebis,
pedagogebis
maTgans sakmaod mniSvnelovani
CevnebisaTvis
ZalianagresiaSi
mniSvnelovania,
pedagogTamomzadebas
kavSirma~ konfliCaatara
bis saministros
mimarTos.
situaciis
etapze mxolod imis Tqma
SegviZlia, damaxasiaTebeli
vlod SesaZlebelia
gadai- gansa`b~ punqti)
da moswavleebis
funqcia
akisria skolis
marTdaZabvisas
mandaturs
SeuZlia
saqmis
rom
pedagogebis
erTi
nawili
miezardos.
mandaturi
igive
policielprincipebi:
kuTrebiT
maSin,
rodesac
saqme
gamokiTxva
guriis
9
sajaro
qtebis
marTvaze.
aseve
sasurvelia
im
♦
miiRos
sameurveo
sabWosavaSi.
kursSi
Caayenos mSobeli.
ukidures
salmeba mxolod
profesiul
doneze Tan
da iyvnen
JandarmTan
asocirdeba.
♦ gaurkveveli
niSniT
moswavleebs
exeba,bavSradgan garemoebebis
isini skolisZieba
moswavleebs
Soris.
da mkurnaloba,
gan da direqciisgan
nebismieri
moswavleTa
TviTmmarTSemTxvevaSi, ufleba aqvs patruli ga- momzadebul mandaturTa instituts. vs ara xaTri da ridi, aramed SiSi da wese-iwvevs
bavSvebSi Sedegebma
aseT moWarbebul
gamokiTxvis
aCvena,
veloba kanonis siaxlea. aqamde sajaro informacia da gaavr- SerCeulni saarCevno komisiis bavSvobidanve siyalbes da rac
uaryofiTi
damokidebuleba
mis
agresias.rom moswavleTa didi nawili
2 SemTxvevaSi
bis darRvevaseqneba
ar unda
SeeCvion.
skolis marTvaSi moswavleebi celos is (muxli 11. punqti 2; wevrebi (mxolod mimarT.
Sedegad miviRebT
ara skolas,
sasurvelia,
fsiqologis
emTxveoda saarCevno komisiis
indiferentuloba
fiqrobs skolebSi
rom:
ar monawileobdnen. aRsaniSna- muxli 14. punqti 1.)
aramed
cixe-koloniis
msgavs
dawesekvalificiuri
Semadgenloba
im
Semadgenlobas,
arCevnebma,
romelSicinstitutis
re♦gaZliereba,
moswavleTa
TviTmmarT♦ gamoxatos da gaavrcevia, rom zogierT skolaSi arsebulebas.
saubari
rom iyos
fsiqolo- moswavkadrebisveloba
momzadeba.
aseve socmuSakeromelic
atarebda
sameurveo
alurad
ar
gamovlenila
Caatarebs
skolis
los
sakuTari
azri,
maT
Soris
bobda moswavleTa gaerTianeba,
giuri ganaTlebis mqone
pirze reliinstitutis
neba, Sedegad mogvcabis
moszeimebs.; gaZliereba, romelic
romlebic Tavisi arsiT moswav- gamosces gazeTi cenzuris ga- sabWos arCevnebs).giuri kuTxiT, esleTa
instituti SedarebiT muSaobs yovel municipalitetSi (isini
♦ sarCevno biuletenebi ar wavleTa TviTmmarTvelobebi,
♦ moswavleTa TviTmmarTleTa TviTmmarTvelobas war- reSe (; (muxli 14. punqtebi 2,3.)
rbili formiT iqneboda warmodgeni- centraluri socialuri saagentoebis
iyo
xelmowerili
da
beWeddasromlebic
ar arian dainterese- veloba Caatarebs skolis sare♦ isargeblos skolis yvela
moadgendnen (moswavleTa sabli. cxovrebaZis TqmiT, sazogadoebasa
warmomadgenlebi arian). gasaTvalimuli, sakontrolo
ar bulebi
sakuTari Zalaskolis prob- monto samuSaoebs.;
Woebi, skolis parlamentebi da resursiT (muxli 8. punqti 1.)
dafurceli
mozardebSi
damkvidrebuli
siwinebelia, rom xSirad mozardis
iyo
Cagdebuli
saarCevno
yuTSi.
lemebis
mogvarebiT.
♦ arCeul biologiur
moswavleebsojaxeqne♦ SeuZlia eweodes yvela im
doba senia, romelsac saxelmwifo do- agresiis safuZveli
a.S.). es gaerTianebebi ar iyvnen
zog
skolaSi
saarCevno
komisiis
moswavleTa
TviTmmarTbaT
privilegiebi.
saqmianobas,
romelic
kanoniT
neze
Zireuli,
kompleqsuri
mkurnaloformalurni, magram iyvnen neSia. amitom Tvisebrivad unda gaizarwevrebi msjelobdnen,
daeweraT mandaturis
velobis mimarT
indiferentu♦ moswavleTa
TviTmmarTba esaWiroeba,
institutis
dos socmuSakebis
roli ojaxebTan
da
bayoflobiTni,
moswavleTa araa akrZaluli.
Tu
ara
oqmi.
ladaa
ganwyobili
rogorc
moveloba
daicavs
disciplinas
kanoniT
gaTvaliswinebuli
SemoReba
ki
igivea,
rac
Sinagani
orgaskolebTan
TanamSromlobaSi.
iniciativaze dafuZnebulni da
♦ kenWisyris oTaxi
ar iyo
sa- swavleTa
TviTmmarTvelobis
noebis
sneulebiT
gamowveul
gamonaCemi skolaSi
azriT, umjobesia vumkurrealurad gamoxatavdnen mos- skolis marTvis axali sistema
Tanadod
mowyobili,
ar
iyo
kabiwevrebi,
aseve
sxva
moswavleearcerTsmizezebs,
ar aqvs Camoyalyars
garegani
mkurnalobiT
ebrZolo.
sakmaod
demokratiulia
da
mis
naloT
gamomwvev
vidre _
wavleTa azrs.
ganaTlebisa bic.
da mecnierebis sami- Sedegs, _
ibebuli
pasuxi
SekiTxvaze,
miiCnevs
marina
Tofuria.Tu
moswavleTa am tipis gaer- Sedegad moswavleTa TviTm- nebi xmis farulad micemisTvis.
nistro imedovnebs,
rom usafrTxo
moswavleTa
did nawils um- ratom undaT TviTmmarvelobis
Tianebebma seriozuli roli marTvelobebi aqtiurad unda amis gamo xSir SemTxvevaSi xmis
skolis koncefciis farglebSi gaP.S. Cvens
xelT arsebuli inforwevroba.
skolis marTvaSi ver Seasrula, CarTuliyvnen skolis marTvaSi micemis procedura iyo Ria. niSvnelo movlenad miaCnda
damwyvet
rols moswavleTa
swored mandaturebi
maciiT,
mosalodnelia
cvlilebebi
Tavmjdomarisa
da
sameurveo
TviTmmarTvelomoswavleTa
TviTmmarTda
xeli
unda
SeewyoT
skolis
radgan xSir SemTxvevaSi direqSeasruleben.
SaSkiniisini
miiCneSevides veloba
mandaturTa
ufleba-movaleyvelgan ministri
bis arCevnebi.
arCevnebze
_ damsjeli
organo
cia maT ar aRiqvamda serio- demokratizaciis procesisaT- sabWos wevris arCevnebi
vs, rom, miuxedavad
cota drois
gas- imitom,
obebSi.
Ria kenWisyriT Catarda.
gamocxaddnen
mxolod
moswavleTa TvTmmarTvelozulad, formaluri Tvalsaz- vis.
vlisa,
es proeqti
warmatebiT
Sedga:
mzia mexuzla
arCevnebis
koordinacia
rom
maswavleblebsa
da
adminisbis Sesaxeb informaciis
naklemagram
es
erTi
SexedviT.
risiT maT arsebobas aranairi
_ darwmunebuli
var, gansakuTrebuli
miviRebT im
saministros
mier
daevala
satracias
`mobobam
gamoiwvia
misi
gaigiveba
miuxedavad
kanoniT
gaTvalmniSvneloba ar hqonda da a.S..
Sedegs, riskenac miviswrafviT _ skoresurscen- bilizacia~ hqondaT gamocxade- sabWoTa periodSi arsebul pi`zogadi ganaTlebis Sesaxeb~ iswinebuli uflebamosilebe- ganmanaTleblo
trebs,
magram
isini
ar iyvnen buli arCevnebis dRisaTvis.
onerTa razmeulebTan da kombisa,
moswavleTa
TviTmmarTsaqarTvelos kanonma moswavlesxvadasxva
Tavmjdomareebad
da kavSirebTan. moswavleTa did
Ta TviTmmarTveloba daafiq- velobebis `pirveli Taobis~ kompetenturebi.
sira, rogorc skolis erT-erTi saqmianobam mimdinare saswavlo raionis resurscentrebis xe- sameurveo sabWos wevrebad ar- nawils moswavleTa TviTmmarTstruqturuli erTeuli, rom- wlis ganmavlobaSi aCvena, rom lmZRvanelebi iZleodnen sxva- Ceulni arian me-11 klaselebi, veloba skolaSi disciplinis
lis arseboba skolaSi savalde- maT ver Seasrules dakisrebu- dasxva pasuxebs erTsa da imave romlebic emzadebian erTiani damcvel organod miaCnia.
erovnuli gamocdebis CasaaseTi
Sexeduleba
aqvs
li misia. am periodis manZilze kiTxvaze.
buloa.
♦ lanCxuTis raionis sko- tareblad da ar aqvT dro TviT- rogorc moswavleebs, aseve masmoswavleTa
TviTmmarT- gamoCnda ramdenime metismetad
lebSi
arCevnebs
xelmZR- mmarTvelobaSi samuSaod.
wavlebelebsa da skolis adminveloba xels unda uwyobdes mniSvnelovani problema.
resurscentris
xearsebobs skolebi, sadac e.w. istracias.
arademokratiuli
`axalgazrdaTavisufali
pedagogTaazris
ka- (ozurgeTis
municipalitetis vanelobda
buli saprezentacio
failebi
moswavleTa
lmZRvaneli,
ozurgeTis raioozurgeTis
`axalgazrda
arCevnebi
vSiri,~ moswavleTa
TviTm- daba
urekis sajaro skola)
kidev ufro TvalsaCinos
xdida `kai biWebi~ arian arCeulni mogamoxatvas,
maTi problemebis
sajaro saqmianobebs.
skolebSi skolis swavleTa
TviTmmarTvelobis pedagogTa
kavSirma~
Caat`axalgazrda nis
marTvelobebis
_ ozurgeTis
`moswavleTa TviTmmarTveCatarebul
gadaWras,
skolis gaaqtiurebisa
marTvaSi mokavSiri~
guriis 11 administracia,
da saskolo
procesebSi
maTi pedagogTa
lobis oTaxis
keTilmowyoba~
Sexvedris bolos Coxatauris
gamocxadda SemadgenlobaSi da `utydebaT~ ara ramdenime seminari, sadac
swavleTa
CarTulobas,
moswavsajaro
ki krebebze daswreba da muSaoba. yuradReba iyo gamaxvilebuli
akvirdeboda
moswav- raionis
CarTulobis
(ozurgeTis
municipalitetis
konkursis
mesame skolebSi
etapi, romeleTa
uflebebismizniT,
dacvas. etapo- skolaSi
komisiebi. moswavleTa maTTvis
TviTmmarTvelobis swored am sakiTxebze. SeiZleba
TviTmmarTvelobis,
kanonis
Tanaxmad
moswav- leTa
brivad
acxadebs
minigrantebis
sofel
gurianTis sajaroaseve
sko- saarCevno
lic iTvaliswinebs
♦ lanCxuTis raionis
sko- wevroba mxolod avtoritetis iTqvas, rom seminarebis SedTviTmmarTvelobis
leTa
TviTmmarTveloba irCevs moswavleTa
konkurss.
la)
TviTmmarTvelobebis
iniciaairCies RonisZiebebis
TviTmmarT- gamtkicebis sakiTxia.
egad moswavleTa TviTmmarTda sameurerT
moswav- Tavmjdomareebisa
12 saSualo
aprilssafexuris
organizaciis
_ `bevri wigni – bevri
codna~ lebSi
tiviT saTemo
2 gaxorcielebas
Tavmjdomare,
erT-erTi problemaa gak- velobebis
warmomadgenlebma
sabWoSi moswavleTa
TviTm- velobebis
les
sameurveo
sabWoSi
(muxli veo
partniori
sajaro
skolebis
(ozurgeTis
municipalitetis
dagegmvasa da
saSualo safexwarmomadgenlis
48.
`g~ punqti);
monawileobas marTvelobis
moswavleTa
TviTmmarTvelobesofel zemo natanebis
sajaro amaTgan
- Temis erTi
gaaqtiurebisa
da mS- veTilebis gacdena moswavleTa met-naklebad gaacnobieres saurisaTvis,
meore sabazo
safex- TviTmmarTvelobis
Sekrebis kuTari funqciebi da uflebamimdinareobas.
iRebs
skolis
Sinaganawesis
Se- arCevnebis
bis mier
konkursis
meore etaskola)
obelTa CarTulobis
gazrdis(rogorc es unda gamo. moswavleebs urCevniaT, movaleobebi.
moswavleTa
TviTmmarTmuSavebaSi
rekomendaciebis
pze gamarjvebuli
proeqtebis _ `rogorme
zamTars
Tu gada- urisaTvis
Tvis.
kanonis Tanaxmad),
problemas warmoadgens is,
pirveli qarma
etapis
wardgenis
saxiT
(muxli 48. `a~ velobis
prezentacia
Sedga.
vurCiT, rogorme
Tuarmi- momxdariyo
Sexvedras eswrebodnen
,,axal- gaacdinon gakveTili da ise CaaozurgeTis
raionis
skolebSi
taron
moswavleTa
TviTmmarTrom
maswavleblebsa da skolis
Cevnebi
unda
Catarebuliyo
punqti);
monawileobas
iRebs skgamarjvebuli
proeqtebia:
gvatova” (Coxatauris municipa- gazrda pedagogTa kavSiris”
airCiesskolebis,
erTi Tavmjdomare
da velobis Sekreba, vidre darCnen administraciebs am sakiTxze
saswavlo
dasaw- ki
olis
grantisTaoba
gankargvaSi
(mux- 2006-07
_ `jansaRi
- bednieri
litetis
sofel wlebis
Suaganaxlebis
samizne
masmediisa
TanaTavmjdomare;
xolo gakveTilebis Semdeg skolaSi warmodgena ar aqvT da moswav1-li
arCvenebis Catareba erTi
li
48. `d~ punqti).
moswavleTa
momavali~
(ozurgeTis,
sofel yisSi.
sajaro
skola)
da sazogadoebis
warmomadgenraionis
sajaro da cota dro dauTmon mosmoxda
ministris hangebi~
brZanebis
sa- Coxatauris
TviTmmarTvelobas
SeuZlia:
baxvis sajaro skola)
_ `musikaluri
(Coxalebi, sul 160-mde
adamiani.
dasasruli me-4 gverdze
2006 wlis 22 noem♦ Seqmnas
saskolo (ozurgeklubebi fuZvelze.
_ `wignTa
samyaroSi~
tauris municipalitetis
so- skolebSi airCies 2 Tavmjdo- wavelTa TviTmmarTvelobaSi
mandaturebi skolebSi
qveyanaSi policiuri sistemis gaZlierebis erT-erTi forma Tu usafrTxo skolis utyuari garanti
nptxbwmfUb!
UwjUnnbsUwfmpcfcj!
•nprnfefcbTj•
minigrantebis konkursis meore etapis Sedegebi
proeqtis mimdinareobis Sesaxeb momzadebulma prezentaciebma failebma kidev ufro TvalsaCino gaxada
Catarebuli saqmianobebi
Tis, sofel Semoqmedis sajaro
skola)
_ `mama-papaTa akldamebidan
gamoviwvie gmirTa aCrdilni~
fel Caisubnis sajaro skola)
mozardebis aqtiurobam Sedegi
marTlac gamoiRo. proeqtis
mimdinareobis Sesaxeb momzade-
Temur marSaniSvili
ñàôåõóðè
guriaSi skolebis Seqmnis istoria
ra moxda? _ ram gamoiwvia
disciplinis moSla skolaSi?!
7
brujvsj!nTpcfmj!
eb!nptxbwmf!
tbhbonbobUmfcmp!
tjtufnbTj
guriaSi
skolis
daarsebisTvis skolas “dumbaZe beris skolas” uwozrunva miekuTvneba im periods, rodes- debdnen. aRniSnul skolebs, ra Tqma
`bevrma sasoflo sazogadoebam, ifiqres ymawvileac aq fexs ikidebda carizmis mmarTve- unda, garkveuli sargebloba mohqonloba, 1801 wlis 12 noembers damtki- daT xalxis ganaTlebisTvis, magram
bis swavla. me giambobT erT SemTxvevas. sofel Semoqcebul dadgenilebaSi `saqarTvelos maT, upirveles yovlisa, sasulieroSinagani mmarTvelobisa da Tanamde- saganmanaTleblo mizniT xsnidnen da
medis mamasaxlisi xsnida sasoflo saswavlebels, SebobaTa
xarjTa
ganrigebis
es maTTan
ukanasknelni
emsaxurebodnen
rocaStatebis
dRevandel
skolevamyarebT
normalur
gakveTilimo- da
moswavle- vfiqrob, rom pasuxismgecxrilis Sesaxeb” ar iyo gaTvaliswi- saxleobis mxolod umniSvnelo nawils.
mdeg
saswavleblis mamasaxlisma miiwvia bevri pirebi
bze vsaubrobT, aucileblad damokidebulebas.
bavSve- sac didi survili hqondes bloba skolis disciplinis
Cvenma
organizaciam
nebuli arc erTi Tanamdeboba da arc am xarvezs nawilobriv avsebda e. w.
disciplinis
sakiTxiT unda
bisa da “saSinao
maswavleblebisaTvis
gakveTilze daswrebisa.
rRvevaze
unda sakuTari
gadanawildes xarjiT
proeqt _momzadebuli
`aqtiuri mSobeli
erTi
kapiki ganaTlebis
dargisTvis.
skolebi” da individualuTavis saxlSi,
sadac
daviwyoT
msjeloba.
ra xdeba hqonda
gakveTilis
gacdenaaRzrdis
tragediapraqtika. me,
rogorc mSobeli im sam kategoriaze, rasac da moswavle saganmanaTlees
saqme mTlianad
mindobili
ri saSinao
umTaam kuTxiT korpusis
saswavlo dawesebunda iyos.
skolaSi
misul
mo- vTli,
rom Cven
bolomde
pedagogi,
mSobeli am
da sadilze
mos- blo didi
hqonda
Cinebuli
sadili.
mxiaruleba
kavkasiis
mTavarsardals,
vresad
am gziT
iRebdnen
ganaTlebas
sistemaSi~
_ farglebSi
romelic Tavisi Sexedulebisamebr aristokratiul ojaxebSi.
aseTive
ara
gvaqvssa-gacnobierebuli wavle hqvia. saerTod, yvela fokus-jgufis
Sexvedrebi
iyo. damswre
pirebma
Seswires
fulebi
imozurgeTis
saswavleblis
`awesrigebda” saxalxo ganaTlebis SualebiT miuRia ganaTleba
cnobil sameurveo
dRevandeli
sab- adamians
motivacia
sWirdeba
moawyo
#1 da #5,
saqmes. is mtkiced atarebda peter- mwerals mamia gurielsac.Wos SesaZleblobebi da ase raime samuSaos Sesasrule- Coxatauris #1 da sofel CaisasargebloT.
yvelas cxadad etyoboda, rom saswavlemimaCnia,
rom imis
pirvel
es
burgis
miTiTebebs
Sesaxeb, rigSi
rom
saeroCveni
swavlebis oficialuri
keraformaluri
mgonia mainc
war- blad. moswavlem rom iswav- subnis, lanCxuTis #1, #2 da
ganaTlebis saqmeSi daculi yofili- sofel SemoqmedSi Cans me-19 saukunis
#4is
sajaro
skolebis
moswavsaxe miiRo
dainteresebuli
unda
pedagogebis
bralia,
radgan
aranaxevridan. ai rasmonaqmnis
blissameurgaxsnalos
maTTvis
sasiamovno
iyo.
Skola
aris erTi
yo
wodebriv-klasobrivi
principi
da meore
wers gazeTi
leTa
mSoblebTan,
sameurveo
veo
sabWoebma.
arCevnebisas
iyos
pedagogebis
mier,
Tavis
amave
dros
moewyoT mxolod `droeba~ amis Sesaxeb:
varT
iseskolebi
mobilizebulni,
sabWos
wevrebTan
skolebis
didi sufTa
da lamazi
oTaxi
ficrisa;
Sig
bevridalamazi
SeiZleba garegnulad
dar- mxriv
pedagogsac
sWirdeba
`adgilobrivi Semosavlebis~ bazaze.
`bevrma sasoflo sazogadoebam,
administraciebTan.
rogorc
saWiroa.
Rvevebsac
ar
hqonia
adgili,
motivacia,
rom
srulyofili
es imas niSnavda, rom laparaki iyo ara ifiqres ymawvilebis swavla. me giambodasajdomaT
dafokus-jgufTan
patara stoli
TamuSaobis
saerTod saxalxo ganaTlebaze, ara- bT erT SemTxvevas. sofel
Semoqmedis
magram
vici, romstolebia
iyo winaswar ymawvilebis
gakveTili Caataros,
Tumca
mizani
iyo
im
aqtivobebisa
med privilegirebul wodebaTa da rus mamasaxlisi xsnida sasoflo
saswavlemosamzadebeli
periodi
ar- es
mainc misi movaleobaa dagarda amisa, didi sawevisi
skamiT
maswavleblisaTvis.
moxeleTa Svilebis ganaTlebaze. ruse- bels, Semdeg saswavleblis
mamasaxlisCevnebSi
monawile sasurvel valdebulic aris gaakeTos da iniciativebis gamokveTa,
Tis
mefe aleqsandre
mxolod
Se- magakveTilze
miiwvia bevriSesvla
pirebi Tavis
saxlSi,
romlebic xels Seuwyoben
ulebebSi.
moSlilia I Tu
ara im
swavles
kandidatebTan
da
saqme.
ri saerTod,
doska. esTavisi
yvela
gakeTebulia soflis
xarjiT. dRes
mTxvevaSi iyo momxre saxalxo skole- sadac sakuTari xarjiT momzadebuli
disciplina da visi bralia es. unda uxarodes. amisaTvis ki am arCevnebs Zalian didi mniSTavisTavad saswavlo mSobelTa gaaqtiurebas, maTi
bis gaxsnisa, Tu igi gaxorcieldeboda hqonda Cinebuli sadili. am sadilze
informirebulobis
donis
amim skolaSi
iricxeba
samoci
ymawvili,
maT Soris
sami
maswavleblis,
moswavlis
Tu pedagogma
Zalian
bevri unda
vneloba
unda hqonoda
Sede- procesis
rRvevam
gamoiwvia
sasuliero
uwyebis
zedamxedvelobiT
didi
mxiaruleba
iyo. damswre
pirebma
aRlebasa da CarTvas saskolo
mSoblis,
yvelasi erTad?
ikiTxos,
rom rac
SeiZleba
gis misaRwevad
dRevan- disciplinis moSla da ra
da
xarjiT.Tumiuxedavad
amisa, sinamdSeswires
fulebi
im saswavleblis
sa- rasac
cxovrebaSi.
patara
qalebi. rogorc miTxra iqaurma
maswavlebelma,
dRes am
sazogamisi gakveTilebi
deli
skola moiTxovda, ma- moxda?
vileSi
TviTsakiTxiT
sasuliero
wresac uxdesargebloT.saintereso
yvelas cxadad
etyoboda,
fokus-jgufebTan muSaodoebis
umetesi
nawili
SeS- iyos.
miviReT
sapirispiro
zedmetma Tavisufleboda
didi
ZalRonis
daxarjva,
raTa marto
rom maswavlebeli
saswavleblis vegaxsnagram
maTTvis
sajer
erTic ar dahklebia
arc erT dRes
swavlas.
RmerTbis Sedegad
gamoirkva,
rom
nebarTva
mieRo skolebis Cveni
gasaxsnelad.
iyo.mSoblisa
is Skola aris
erTi radgan
didi kvlevebma ase bam erTmaneTisadmi pativisfoTebulia.aRelvebT
rafers siamovno
ver gaxdeba
Sedegi,
mSoblebi TviTonve aRiareben
20-iani Taobebis
wlebis dasasrulidan
sufTa gareSe.
da lamazi
oTaxi dagvanaxva
ficrisa; Sig
momavali
bedi, rad- damedireqciis
reforrom ma
skolebSi
am cema daakargvina ufros-um- maTi CarTulobis did mniSxeli moumarTos!”
fis
biurokratia Seudga
bevri lamazi stolebia ymawvilebis
gan udisciplinoba
Tavi sasuliero
da
crosobas. Tuki moswavle ver vnelobas saskolo cxovresamazro saswavleblebis Seqmnas: mefis dasajdomaT da patara stoli Tavisi
Tavia aTasgvari ubedurebemixvda an ver gaiazra skolis
am qmedebiT
1835swored
wlis 13maTi
aprilis
Stati
mTavrobas esaWiroeboda ganaTlebuli skamiT maswavleblisaTvis. garda amisa, aRniSnul Txovnaze mas Tanxmoba miu- SesanaxadbaSi,
bisa,
rac
am
bolo
dros
ase
daniSnuleba,
manam es probRia
mxolod
im
pirobiT,
rom saswavleiTvaliswinebda
400 gadaiWreba
maneTs wliurad.
sasikeTod
bevri
mRvdlebi, kerZod iseTebi, romelTac didi saweri doska. es yvela gakeTebudResdReobiT ganaTlebis Sesaxeb kanonis
momravlda da gaxSirda
lema
mudmivad iqneba
mosaxleobas
unda sazogamagram, aRniSnuli
gamomproblema, mizezebidan
Tumca namdvilad
ecodinebodaT
rusuli ganena. yvela, lia soflis xarjiT. dRes im skolaSi blis Sesanaxi Tanxa
glexoba
gamgeoba mSoblebis
miuTiTebsakuTrebiT
arasrulwlodoebis
winaSe.im xane- dinare, seminariis
vinc
rusuli ena
ar icoda, miaCndaT
iricxeba
samoci
ymawvili, maT
Soris gaeRo, magram guriis
SeiZleba pasiuri
gaazreba
misi
Sinaarsis
araadeqvaturia,
gaWirvebas
da, rom “samwuxarod
amJamad
am miznis
vanebSi. ra zomebs Rebulobs
dResdReobiT
ganaTlebgaunaTleblad.
sami patara qalebi. rogorc miTxra bSi ukidures materialur
gaaqtiurebac
da CarTva
sasrogorc
pedagogebis,
moswavleebis
ganicdida. istoriulad
Seqmnili
pi-gaazreba
miRwevac kolo
SeuZlebelia”
da moiTxovda
amgvarad,
skolebis
gaxsnis pirvel
iqaurma
maswavlebelma, aseve
jer erTic
amisaTvis
skola?
mSobeli?
is Sesaxeb
kanonis
procesebSi.
TavdasxerTxel kidev
SeemowmebinaT
da isini
daenabijad
miCneuli
Tbilisis sasuar dahklebia arc erT dRes swavlas. robebi, TurqTa gauTavebeli
Cven am
kiTxviTiyo
mivmarTeT
misi Sinaarsis
araadeqvarogorc
gamoikveTa,
mxridan.
mebi ukanasknel adgilze ayenebda mas zustebinaT guriis saeklesio Semoliero
seminariis daarseba.
am mizniT RmerTma xeli moumarTos!”
naklebad arian informiresazogadoebis
sxvadasxva
turia,
rogorc
pedagogebis
savlebi, radgan mxolod amis Semdeg
jer
unda moemzadebinaT
maswavlebleXIX saukunis damdegs mamia gu- mTel saqarTveloSi.
bulni
saskologenesazRvraT
cxovrebis,
fenis
warmomadgenlebs.
aseve moswavleebis
iseTi mniSvnelovani
monastrebi,mxridan.
SeiZleboda
`sizustiT
bi samazro sasuliero saswavleblebis- rielis karze arsebobda skola mTamaTi uflebebis,
am uflebaTa
gTavazobT
maTi
saubris
ratomRac
yvelas
aviwydeba
rogoric
iyo
jumaTisa
da
SemoqmediguriaSi
sasuliero
saswavleblis
gaxsTvis, xolo Semdeg Sedgomodnen TviT vris STamomavlobisa da maTTan dagamoyenebis
meqanizmebis
SesCanawers:
mac xomaxloebul
imisTvis arsebobs
kuTxiT jerjerobiT
araferi saeklesio
rom uflebebis
arsesa, flobdnen
glexebisgarda
me- nis
saSualebebi.~
amave
dros, guriis
saswavleblebis
daarsebas. Tbilisis
ojaxTa
SvilebisTvis.
axeb.
fokus-jgufTan
muSaotad
mcire
raodenobas
da
Semosavalic
samRvdeloebis
mesveurebi,
romlebmac
lia
ZnelaZe,
pedagogi_
gadaxalisdes
sagakveTilo
ar
gakeTebula.
bobs
pasuxismgeblobebi
da
sasuliero seminaria gaixsna 1817 wlis erTi cnobiT, mamia gurieli zrunaverT-erT
amocanas
swored
cotamSobels
hqondaT. aman orivem unda daareguicodnen bis
TavianTi
mrevlis
ukiduresi
marTlac
savaminda yvela
1disciplina
oqtombers da
zustad 100
weliprocesi.
iar- da xalxis, ganaTlebisTvis, ymawvilTa
imis
dadgena
warmoadgenda,
guriaSi
saeklesio
Semosavlebis
siRatake,
meore
ukiduresobamde
miseba.
Tbilisis
sasulieroskoseminariisa
saswavleblad
gaaCina manSevaxseno,
ozurgeTSi
lalo
mdgomareobaSia
naTia
menabde, mSobeli_
rom maT SeuZli- liros urTierTobebi skozustad
dadgenisTvis
1835-1840
wlebSi
diodnen
da
cdilobdnen,
rac
SeiZleba
Tu
rogor,
ra
gzebiT
iyo
Sesda
masTan
sasuliero
saswavleblis
skola.
`...gasanaTleblad
daawesa
man
laSi. mimaCnia, rom pirvel vTvli, rom dRevandel sko- aT qmediTi roli iTamaSon laSi. mxolod am SemTxvevaSi
gaigzavna ramdenime komisia.
Semcirebulad eCvenebinaT faqtiuri
gaxsnis
Semdeg,
saxlSi saRamos
rigSi es
CvenisaqarTveloSi
pedagogebis daiwyes
lebSi Tavis
disciplina
Zalian Sesaqcevi
TavianTi SeSvilebis momav- iqneba SesaZlebeli saswavlo aZlebeli maTTvis informacimiuxedavad imisa, rom im droisTvis saeklesio
rom am azriT
gziT
is Semosavlebi,
miwodeba. mSobelTa
samazro
sasuliero
saswavleblebisa
krebileba
asambleebis
msgavsad
(e..i.
bralia, radgan ara varT ise moikoWlebs. Tu disciplina lis gansazRvraSi da gTxovT disciplinis aRdgena.
mTavroba mTlianad
ekisda saeklesio samrevlo skolebis gaxs- balisa), gamoiyvana evropidan musikis guriaSi iyo 77 eklesia, romlis Semo- aeZulebinaT
es SesaZlebelia
sainformamobilizebulni,
rogorc arsaiqneba
saswavlo procesic
isev pasiur
mariam sasuliewiklauri,ramossavlebiTac nu
Tavs inaxavdnen
guriis
sasuliero
saswavlebis
Sena.
30-iani wlebis dasawyisisTvis
maswavlebeli,
Seadgina Tavisi
musika poziciaze
cio
broSurebis,
lifletesaWiroa. samazro
maxsendeba
rva-cxra ar
normalurad.
suliero
saswavleblebi
ukveCatardeba
da Cveulebad
gaaCina evropuli tan- ro pirebi, sul 287 kaci, metad Zne- naxvis xarjebi.
bis, masmediaSi informaciis
li gaxda umniSvnelo Tanxebis gaReba
jumaTis monasteri yvelaze mdidawlis winandeli
ambebi,
omi-TelavSi,
vfiqrobcebi”.pasuxismgebloba
arsebobda
TbilisSi,
gorSi,
gamoyenebis saSualebiT, aseve
saswavleblis gasaxsnelad.
ri iyo guriaSi. igi Tavis Semosavleanobis wlebi,
Zlivs vatarebmSoblebma
da roca Sua
siRnaRSi,
samegrelosa
da raWaSi. pedagogebma,
im xanebSi
swavla-ganaTlebis
ga- gakveTilze
SemoaReben
seminarebis
iTqva
rodesac
guriis
samRvdeloebas
bs
TiTqmis
mTlianadCatarebiT.
naturis saxiT
seminariisa
da sasuliero
saswavlevrcelebis saqmeSi
dadebiT rols asdiT
gakveTilebs,
mudam SiSis
moswavleebmac
Tanabrad
mSobelTa
waxalisebaze
skounda ra
gamoenaxa
iRebda, romelic amave monastris Zmokarebs
Tqmasaxsrebi
unda ganzraxuli
amas
blebis
gaxsnamde
swavla-ganaTlebis
rulebdnen wera-kiTxvis
mcodne mRvqveS viyaviT,
TveobiT
xel- unda gadainawilon,
magram biWebi
lis administraciis
mxridan,
sasuliero
samrevlo
saswavleblis
bis
Senaxvas
xmardeboda.
aranakleb
saqme
saqarTveloSi
ZiriTadad
ojaxebSi
bevrimaswavleblebidan
axalgazrda
fasebs
ver vRebulobdiT
da monasTavi dadlebi.
Tavi maT
mainc
pedagosapasuxo reaqciac
RonisZiebebis
mowyobaze,
qmnida naturaluri
Setrebis
iyo. im dros
arsebobda
swavlobda wera-kiTxvas,
xucurs, ga- (erTi klasis) gaxsnisTvis, pirveli dabrkolebas
yofiTixelSi
problemebiT
ufro
gis kvalifikaciaa.
rodesac
aqtiuri
mSoblebisaTvis
sireviziiT
aRmoCnda,
rom
mTeli
gumosavlebis
realizacia,
viwro
bazris
ramdenime e.w. samonastro skola.
lobasa da sxvadasxva saeklesio
wess.da amiT nawilobriv iSleba
moyveba
viyaviT dakavebulni, vidre brwyinvale codnis mqone da
gelebis gadacemaze.
rogorc cnobilia, saqarTveloSi Segirdebi maswavleblebs swavlisa da riis eklesia-monastrebis fuladi gamo.
skolis cxovrebiT.
xandaxanjer
rac
mowodebiT
zemoaRniSnulidan
rac Seexebagamomdinare,
mSobelTa
samonastro
skolebi gauqmda
ki- mTavaria,
xarjis fass
ar aZlevnen,gakveTili.
amis magier Semosavali ar aRebateboda 20 maneTs
gvaviwydeboda
kidec
Cveni
pedagogi
Sedis
gakveTilze
daskvnamde, da
romklubebis
`radgan
saTaTbiroebisa
dev 1811 wels, saqarTvelos eklesiis exmarebodnen saojaxo saqmeebSi da weliwadSi, xolo naturiT miRebuli komisia mivida
Semosavali mTlianad xmardeboda amave adgilobrivi
sursaTis
gasaRebaZiriTamudam
upirvelesi misia.
isic gauqmeman iciseklesiebSi
Tavisi saqme.
igi arpraqtikas,
mSoblebs
avtokefaliisa
da magram
kaTedrebis
RvTismsaxurebis
dros.
da metad
umniSnvneloa,
amibasTan
magrambavSvebic
saeklesio aviTar
eleganaTlebisarsaqmis
minda erTad.
vTqva, rom
SemTxvevaSi
dai- amgvari dayene- monastrebTan myofi winamZRvrebisa da Zneldebadad
bundovani
warmodgena
berebis
Senaxvas.
tom
eklesiisTvis
ufro
moxerxebulia
mentaruli
ganaTlebis
mqone
pirebze,
ba
araTu
mSromel
xalxs,
aramed
TviT
ise arian informirebulni, wyebs drois gayvanis mizniT viqnebiT im motiviT, mainc wavle_roca
disciplinis aqvT am saxis organizacieguriis sasuliero saswavleblis guriis saeparqios
glexebisagan fumzardi
maleJurnalebis
isev privilegirebul
ar akmayoTiTqosmoTxovnilebis
Zalian didi gamo,
uflekiTxvas da wodebasac
sxva araferi
ar Seicvlebao.
darRvevaze vsaubrobT ar bis Sesaxeb, magram Tvlian,
gaxsnasTan dakavSirebiT, saqarTvelos ladi gadasaxadi akrifos~.
daiwyes
aRorZineba
samonastro
skolefilebda,
amitom
swavlasmowyurebuli
rom namdvilad karg Sedegs
bebi aqvT da Cvengan SeniSvnis Temis ganxilvas gakveTilze.
minda virwmuno, rom ax- minda marto Cemi skoliT
aseTi iyo garemoebani, romlebic
bma, gansakuTrebiT 20-30-ian wlebSi.
gurulebi elodnen skolis daarsebis- egzarqos evgenis gankargulebiT, 1840
moitans maTi arseboba skoladarCeuli wels
direqtorebi
Semovifarglo,
radgan
sxva
kidev erTi komisia gaigzavna gu- aferxebdnen
saswavleblis daarsebas.
guriaSi mdgomareoba ramdenadme Tvis xelsayrel moments. es momenti
lebSi. miswrafeba swavlisadgacilebiT
mets
gaa- skolebTan
SedarebiT magram
Cven- xalxis
riaSi
Semosavlebis
dasazusteblad.
gansxvavebuli iyo. rusuli mmarTve- dadga 30-iani wlebis dasawyisSi,
rocaufro
TavianT
skolebSi
Tan ukeTesi
saeklesio
Semosavlebis
udidesimdgomareobaa.
nawi- mi rogorc mSoblebma
guriaSi, isegansakuTrebusaerTod salobis
(me-18 mSobels
saukunis 30-iani
aq fexs ikidebda
mmarTvelomindagvian
yvela
Sevaxseno,
rom rusulikeTeben
li yuradReba
disli naturiT Semodioda.
qarTveloSi
didi iyo. dauTmes
saqarTvelos
arsebuli
mdgomareobis
morige maswavleblebi mudmiwlebi) damyarebisa da centridan ma- ba.
ciplinis
sakiTxs
da
aRniSnes,
savaraudod,
1838
wlisTvis
gasaxsegzarqosi
mimarTavda
saidumlo
wemaT
SeuZliaT
qmediTi
roli
iTamaSon
zris sakmaod daSorebis Sedegad, aq
rogorc vTqviT, im droisTvis
Seigamosasworeblad,
dawyebuli vad amowmeben saswavlo prorom
saswavlo
dawesebuleneli
guriis
sasuliero
saswavleblis
riliT
amierkavkasiis
mTavarmarTebel
swavla-ganaTlebis
saqme
didxans
adZleboda
daarsebuliyo
mxolod
sasudamTavrebu- cess, SeZlebisdagvarad cdiTavianTi Svilebis momavlis gansazRvraSi disciplinidan
bebma
skolis
administraciawliurad gaTvaliswinebuli golovins,
rom
quTaisSi
arsebuli
gilobriv iniciativaze iyos damyare- liero saswavlebeli. amitom
Semoq- Sesanaxad
li elementarul
sakiTxamde, loben skolaSi ar SemouSvan
iyo sul 1375 maneTi vercxliT.
saswavlebeli
arasakmaoa
mTelierTad
imesTan da
moswavleebTan
buli.
medis arqimandrit
arsens
1833
wels,
da gTxovT isev pasiur poziciaze
nu
Torem damijereT ase
romwels
ar saswavlebelSi
ucxo biWebi, radgan
pirvel
Casari- swored
reTisa da
guriisTvis
daSinaganawesi,
moiTxovda,
unda
SeimuSaon
am droisTvis isev arsebobda sko- TbilisSi yofnis dros, saswavleblis
moxdes es katastrofis tol- maTi gamoCenis Semdeg iwyeba
viqnebiT
mainc gaxsnis
araferi
gaexsna
saxalxo skolebSi
skolebi
lebi
jumaTisaimda motiviT,
Semoqmedis monasSesaxeb sityvieri TxovniT miu- cxavad aRricxuli iyo 61 bavSvi TiTq- mTavrobas
aseve
aucilebelia
fasi iqneba.
saqmeebis
garCeva,
mis yvela sasuliero
wridan.
guriis danebis
imereTsadisciplinuri
da guriis sxvasabWos
olqebSic.
es
trebTan.
am ukanasknelTan arsebul marTavs saqarTvelos egzarqosisTvis.
CamoyaSeicvlebao.
Tamuna kaWarava,-_
Cemi friali,
uwmawuriSesityvebis
samazro sasuliero
saswavleblis
mimarTva libeba.
uSedegokonfliqtebis
darCa.
mogvanaxvas dasWirdeboda
2 725 maneTi. es
glexTa
ajanyeba skolas
utyuari
sabuTi
azriT
skolebSi
disci- korianteli.
rebisaTvis
esaWiroeaRemateboda
imisa, Tu ramdenad mZime ekonoplinis moSla Tanxa
axla orjer
ki ara da metad
iSviaTad,
magram iyo
mainc
ba fsiqologi, romelic daaguriis
realur
imyofeboda gumiRebasac ar kadruloben. mas SeuZlia Tavisi codniT gacilebiT adre
cxraaTi saeklesio
aris iseTiSemosavals.
SemTxvevebi, mikur
roca mdgomareobaSi
regulirebs
urTierTobebs
garda
amisa,
mTeli
saeklesio
Semoriis
glexoba,
rom arsebul
pirobebSi
maT ugulebelyofili aqvT da pedagogisaTvis damaxa- wlis win daiwyo, maSin, roca Sua gakveTilze SemoaRe- mozardebSi.
savlis daaxloebiT erTi mesamedi Sei- igi ver SeZlebda sakuTari saSualeTavianTi movaleobebi, anu is siaTebeli TvisebebiT (rac sabWoTa skolebis
zedmetad
ben biWebisasuliero
karebs, rabebiT
Tqma daefara
mSoblebs
Zalian awuxebT,
Zleboda
gamoyenebuliyo
is umniSvnelo
xarjerom gakveTilze mousminon Zalian Zneli SesaZenia) sa- mkacri disciplina
qveyaunda
amas
maswavleblebidan
agreTve,
is problema,
rom
saswavleblis Sesanaxad, danarCeni 2/3 bi, romlebic
sasuliero
samrevlo
maswavlebels.
mariseburi siCume hqondes. naSi
TavisuflebisaTvis
sapasuxo
reaqciac moyveba
skolebSi
Sorisda
axalgaunda moxmareboda
TviT monastrebisa
saswavleblis
(ori( maT
klasiT
ori
saocrad
agresiulebic erTmaneTis azris pativisce- brZolam Secvala.
es aris
da amiT nawilobriv iSleremontebulSic,
axali
invenda berebis
Senaxvas.
maswavlebliT)
Sesanaxad iyo
saWiro.
amave dros, Semoqmedisa
da jumaTis
molaparakeba
saswavleblis
gaxstariT) saskolo
merxebi
ar
arian. gaxSirda mkvlelobebi, ma rom Camouyalibdes bavS- formaciuli
cvlilebebis
ba gakveTili.
da mainc Tu
monastrebTan
ioane-naTlismcemlis
nis Taobaze
ganaxlda
1845 asaksa
wels.
Seesabameba
moswavlis
Cemi azriT mentoruli toniT vebs Tanabari monawileoba Sedegi, im momentSi
ekonomi- da gvinda
skolebSi sanimuSo
udabnoSic
saswavleblis
gansaTavseepiskopos
dastusimaRleseqvTimes
da safrTxes
uqmar varga bavSvebTan midgoma. unda miiRon
sagakveTilo kurma siduxWirem
imoqmeda
disciplina
iyos yvelamguriis
erT- da
blad vargisi
ar iyo. unda vibrZolod
riT, guriaSi
sasuliero
samrevlo
nis bavSvebis
janmrTelobas.
ase mgonia urTierTTanam- procesis warmarTvaSi. amis- skolis struqturaze.
martoSenoba
droulad
am garemoebaTa, agreTve sxva mra- saswavleblis gaxsna miendo Tbilisis
SromlobiT da megobrobiT aTvis maswavlebelma akade- erTi mxaris dadanaSauleba sagakveTilo procesis sruvali motivis gaTvalsiwinebiT, semi- seminariis kursdamTavrebul
ivane
Tea kupraZe
ufro mets mivaRwevT da da- miur doneze unda Caataros ar iqneba mizanSewonili,
lyofisaTvis.
nariis gamgeoba mivida
im daskvnamde, beSkenaZes. saswavleblis zedamxedrom guriaSi SeiZleba gaixsnas mxolod veladac is dainiSna. rodesac beSkesasuliero samrevlo saswavlebeli 2 naZe gamocxadda ozurgeTSi, sadac
gagrZeleba gv.8-ze
klasiTa da 2 maswavlebliT, romelTa
8
ñàôåõóðè
saqmianobas.
jer kidev 1917 wels werda dimitri uznaZe: `dae, skola bers gamocemul iqna ministris mare da erTi prezidenti.
skolis administracia da
ramdenime aqtiuri wevridemokratiulad iyos mowyobili, dae misi marTva, arsebi- #950 brZaneba, romlis mixedviT arCevnebis TariRad dainiS- maswavleblebi aqtiurad ere- saTvis didi problemaa danarTad, moswavleTa xelSi gadavides~.
skolebis odnen arCevnebis procesSi. Ceni wevrebis daTanxmeba sxdoam ganacxads maSin ganxorcieleba ar ewera, sabWoTa na 30 noemberi. guriis
lebTan biblioTekebi, brZaneba gasca Zina aTi Tumnis wignebi ozurgeTis
direqtorebs am brZanebis Ses- erT-erT skolaSi maswavlebel- maze daswrebaze, gansakuTrebiT
1846
wlis
14 aprils
(Zveliiyo
stiliT)
jumaTis monasterskola
swored
imave principebze
agebuli, romelzec
jvari ar daeweraT Tu nefem da dedo- samoqalaqo saswavleblisTvis. 1891
xolo ma moswavles ar misca sakuTari maSin, Tu sxdoma gakveTilebis
sabWoTa saxelmwifo. skola iyo centralizebuli da axeb acnobes 25 noembers,
falma xelis
mowera mainc ar icodnen. wels saero skolas gadasca 500 mamoswavleebs
arCevnebis
Sesaxeb kandidaturis dayenebis ufle- Semdeg, an dasvenebis dReebSi
Tan
sazeimo
viTarebaSi
gaixsna
guriis
sasuliero
samimarTeboda zemodan. moswavleebs, maswavleblebsa da
gabrielma
1874 wels `Tavis samSoblo neTi Rarib moswavleTaTvis wignebis
anu 4 daarsa
ba. xSiri
iyo SemTxveva,
roca (SabaTi)
mSoblebs SesaZlebloba ar hqondaT, arsebiTi gavlena gamoucxades 26 noembers,
sofel baxvSi
skola”,
romlis SesaZenad.
gardaaris.
15 000 maneTisa, grirevlo
saswavlebeli
dRiT adre.
maswavlebeli
an direqtori
iSviaTi
da
umniSvnelo
moexdinaT
skolis marTvaze.erTi klasiTa da 67 moswavliT.
pirveli maswavlebeli
da gamge yofila
gol gurielma
ozurgeTis
sasuliero
saministros mier
arCevneSedioda
klasSi
da
asaxelebda
gamonaklisebis
garda
Rvawlmosili pedagogi gigo SaraSiZe.
saswavlebels Seswira mTeli moswavTavisi
gaxsnis Sesaxeb molaparakeba zustad 13 weliwads
bis aseT grdaCqarebul
tempSi
im kandidats,
unda biblioTeka.
leTa TviTmmarTvelobebs ar
aseve
aRsaniSnavia
grigol romelsac
gurie- qoneba,
Catarebam gamoiwvia
is, rom gaemarjva.
direqtori
ganuxorcielebiaT
aqtivobebi
lis daintereseba
da Rvawli
ozur- TiTqmis
ufro
adro, 1850 wlidan,
TviT
Zeldeboda
moswavleebs, romlebmac
kenWi yvelgan saqmis
eswreboda
arCevnebs.
da ar gamosulan
geTSi saganmanaTleblo
xelSewozurgeTSi
samazro iniciativebiT
saswavlebeli
iyares moswavleTa
TviTmmarT- erT-erT skolaSi direqtori
sameurveoerTklasabWos
yobisTvis.
gaixsna. direqciis
amave drosanixsneboda
ar hqondaTgrigol
momzadewerda saxli
gancxadebebs
moswavleTa
dasawyisi gv.7-ze
gurielis
ozurgeTsiani dawinaSe.
orklasiani sasoflo skolegram samazro, sasulierovelobaSi,
da samrevlo
buli
saarCevno Siprogramebi,
saxeliT.
informaciis
nakleboba
iseTive saloni
iyo inteligenciis- bi. 1871 wels
ozurgeTis
mazraSi moar gansxvavvaraudobdnen saswavleblis gaxsnas, saswavleblebi arsebiTad
uwarmoebiaT
kam- al. WavWavaZis
sameurveo da
sabWos
moswavleTa
indiferentuTvis, rogorc
romanwevrebad
qmed 18 saxalxo
skolaSi
797 bavSvi
swavlebis
va- saarCevno
iq ver gamounaxavT saswavleblisTvis debodnen struqturiT, ar
paniebi. arCevnebSibagrationisa
xmas aZlevd- _ TbilisSi.
gadiodnen aqZiriTadad
mo- lobis
erT-erTi
mizezi
isicaa,
ewyoboda isswavlobda.
1878
wlisTvis,
marTalia,
Sesaferisi bina. amgvarad, kvlav dai- debiTa da saswavlo gegmebiT.
nen da
megobrebs,
romlebisagan skolebis
mo- romricxvi
isini ver
xedaven moswavliteraturuli swavleebi,
saRamoebi, TeatraluSemcirda,
magram
aseTi xanmokle kursiTa
SezRu- Seyvarebulebs,
rRva saswavleblis gaxsnisTvis dawenaTesavebs,
maswavleblis
an evropuli
qmed direqtorebs
eqnebodaT
leTaraodenobam
TviTmmarTvelobaSi
imis
ri dadgmebi,
mejlisebi. samoswavleTa
moimata da
am
arseboba
sebuli vada. Semdeg guriis episkopos duli programiT uxdeboda
skolis
administraciis
wevris
garantirebuli
xma direqtoSesaZleblobas,
realurad
Ramoebze
Semosuli
Tanxa _ 79 maneTi
maCvenebliT
quTaisis rom
guberniis
masaswavleeqvTimes gaucia gankarguleba, raTa guriis sasuliero samrevlo
Svilebsa Tu ojaxis
wevrebs,
ris arCevnebis
dros.
Secvalon
situacia
skolaSi,
gadauciaT
sazogadeobis
saqmeTa
mo-erT-erT
zrebs Soris
ozurgeTs
pirveli
adgisaswavleblisTvis droebiT daeTmoT bels 70-iani wlebis damlevamde.
`kai biWebs~
da a.S. sawesrigeblad da
skolaSi
saerTod
ar Catareskolebis
dasaxmareli ekava.maTTvis es mxolod formaluri
guriis
samRvdeloebas
imedi
bina jumaTis monasterSi.
aris moswav1897 warmonaqmnia.
wels, mweral es
T. saxokias
cnobolos, rogorc iqna, 1846 wlis 14 gaucruvda. miuxedavad imisa, rom blad.
arainformirebulobis
grigol gurielis mzrunvelo- biT, q. leTa
ozurgeTSi
arsebobda oTxi
aprils (Zveli stiliT) jumaTis monas- saswavleblis Senaxvis TiTqmis mTeli
brali.(sasuliero oTxklasiani
terTan sazeimo viTarebaSi gaixsna gu- xarji maT kiserze iyo, Svilebi ara- ba ar mohklebia guriis skolebsa da saswavlebeli
moswavleebis
umravlesoba
saqalaqo saswavlebeli,
riis sasuliero samrevlo sasawavle- sakmao ganaTlebas euflebodnen, rac saswavleblebs. igi sistematurad exma- saswavlebeli,
ar icnobs
`zogadi ganaTlebis
da samrevlo
saswavlebeli erTi klasiTa da 67 moswavliT, mTavaria, ar hqondaT swavlis gagrZe- reboda ozurgeTis mazris sxvadasxva qalTa skola
Sesaxeb~ kanons.
arc moswavle
arCevnesul 681
gaxsnis Sesaxeb molaparakeba zustad lebis saSualeba, vinaidan seminaria- skolas. am skolebisTvis mas mTeli beli), romlebSic
bamde,
arCevnebis Semdeg
am arc
saswavleblebis
funqSi mxolod oTxklasdamTavrebulebs wlis manZilze hyavda daqiravebuli swavlobda.
13 weliwads gagrZelda.
ganaTlebis
saministros
ar
weliwadSi
20 750 mane1846 wlis
damlevsSesaxeb~
seminariis ga- iRebdnen, xolo saswavleblisTvis maswavleblebi. 1973 wels xsenebul cionirebisTvis
`zogadi
ganaTlebis
Cautarebia
arcerTi
semimgeobas guriis
sasuliero
saqarTvelos
kanonma
Seqmna sk-saswavle- klasebis damatebisa da misi oTxkla- saswavleblebSi 18 qal-vaJi swavlob- Ti ixarjeboda.
dReisTvis
ozurgeTis raionSi
nari anki sainformacio
SexvebelTan
damatebiT
kidev erTi sianad gadakeTebis sakiTxi adgilidan da, mecadineoba TviT gurielis saxlSi
olis
marTvis
axaligauxsnia
struqtu100 skolaa.
umravlesobis
arsedra, maTi
romelzec
moswavleebs
klasi,
romlis
maswavleblad miuvli- ar iZvroda. amave dros, garkveul siZ- tardeboda.
ra.
skola
aris damoukidebeli
grigol guriels 1887 wlis 5 ian- boba swored
sazogadoebis
keTil
negaacnobdnen
moswavleTa
TviTmnebia quTaisis
sasuliero
sajaro
samarTlis
iuridiulisaswavle- neleebs qmnida bavSvebis Senaxva iseT
radganac skolas,
marTvelobis funqciebs,
ufleblis romelic
kursdamTavrebuli
giorgi kikva- mivardnil kuTxeSi, rogoric juma- vars sofel CibaTSi skolisTvis wig- bazea damokidebuli,
piri,
damoukideblad
gamo, xSirad sWirdebebsa da daniSnulebas.
Ze. aseTisakuTar
SemadgenlobiT
(ori klasiT Ti iyo. amitom maT pirvel sazrunavs nebi Seuwiravs, 1888 wels ki Tavisi mwiri resursebis
marTavs
Tavs sameurda Temis
mxardaWera.
arc skolis
administracia
da sabWos
ori maswavlebliT)
arsebobda gu- Seadgenda saswavleblis q. ozurgeT- wisqvilis wliuri Semosavlis naxevari ba sazogadoebis
veo
meSveobiT.
gauRia.
aseTi
uxvi
Sewiruloba
gugurul
xalxs
ki,
rogorc
am patara
cdila
am
sakiTxis
mogvarebas.
Si
gadatana,
es
saqme
daaxloebiT
2
riis
sasuliero
samrevlo
saswavlebekanonis Tanaxmad sameurriels araerTxeli gauwevia.
narkvevSi
davinaxeT,
didi TviTmmarTsaqvelmoqarc
moswavleTa
li mravali
wlis ganmavlobaSi,
veo
sabWo skolis
TviTmmarT- magram wels gaWianurda da bolos, 1848 wels
1888 wels man 5000 maneTi Seswira medo kultura
velobisgaaCnia.
wevrebma, arc danarigi ar warmoadgenda
yvelasTvis
xel- saswavlebeli gadmotanil iqna jumavelobis
umaRlesi, magram
ara
ozurgeTis saero skolas. aseve SeiCenma moswavleebma ar ician,
misawvdom organoa.
saswavlo skolaSi
dawesebulebas. Tidan ozurgeTSi.
erTaderTi
wlis Semodgomaze,
guriaSi ar hqonda Se- bula sameurveo sabWos wevris ratom arsebobs moswavleTa
saqarTvelos
egzarqosmaTviTfeofilaqtem
saministros
(muxli 48. `e~1850
punqti).
arsebobs
maswavlebelTa
saqarTvelos
egzarqosis
isidores visavaldebulod
gauxada
yvela mRvsaarCevno debule- arCevnebi, aramed is daasaxela TviTmmarTveloba, ra vadiTaaa
♦ sameurveo
sabWosa
da muSavebuli
mmarTvelobis
organo
_ skolis
romelic
darwmunebula
dels, romelTac
wlamde direqciis
asakis zitis
Sesabamisad, aravin icoda, ra pirdapir maswavlebelma.
arCeuli, ra uflebebi SeiZleba
winaSeSemdeg,
daayenos
sxva- ba.
pedagogiuri
sabWo10-15
da moswavswavlisadmi
did miswrafebavSvebi
hyavdaT, etarebinaT
sa- problemebi
unda exelmZRvanelaT.
am, erTi SexedviT, for- hqondes da a.S.
dasxva
dagurulebis
moiTxo- wesebiT
leTa
TviTmmarTveloba.
orive isini
baSi, misive gankargulebiT, seminariis
sulierosakmaod
saswavlebelSi.
ozurgeTis
`axalgazrda
maTgans
mniSvnelovani vos maTi gadawyveta (muxli 48. dairRva demokratiuli ar- maluri moTxovnebis dacva
guriis sasu- damaxasiaTebeli Zalian mniSvnelovania, gansa- pedagogTa kavSirma~ Caatara
sasuliero saswavleblebi moqme- gamgeobam gamohyo Tanxebi
CevnebisaTvis
funqcia akisria skolis marT- `b~ punqti)
liero
samrevlo
saswavlebelTan
mesadebdnen zustad gansazRvruli debuprincipebi:
kuTrebiT maSin, rodesac saqme gamokiTxva guriis 9 sajaro
♦ miiRos
sameurveo
sabWosavaSi.
me klasis gasaxsnelad, sadac
zustad
lebiT. samazro sasuliero saswavle♦ gaurkveveli
niSniT iyvnen moswavleebs exeba, radgan isini skolis moswavleebs Soris.
moswavleTa
TviTmmarT- gan da direqciisgan nebismieri
belSi iswavleboda: saRvTo sjuli, iyo naCvenebi, romel maswavlebels ra
veloba kanonis siaxlea. aqamde sajaro informacia da gaavr- SerCeulni saarCevno komisiis bavSvobidanve siyalbes da wese- gamokiTxvis Sedegebma aCvena,
ariTmetika, rusuli ena (gramatika, raodenobis xelfasi unda miscemoda,
rom moswavleTa didi nawili
skolis marTvaSi moswavleebi celos is (muxli 11. punqti 2; wevrebi (mxolod 2 SemTxvevaSi bis darRvevas ar unda SeeCvion.
aseve
momavlis
gegmebi, raTa
saswavleTargmanebi rusul enaze da rusuliemTxveoda
saarCevno
komisiis
indiferentuloba
fiqrobs rom:
muxli
14.
punqti
1.)
ar monawileobdnen. aRsaniSnabeli 4-klasianad
gadaekeTebinaT.
dan qarTulze). samrevlo skolis♦ I gamoxatos
Semadgenloba im Semadgenlobas,
arCevnebma, romelSic re♦ moswavleTa TviTmmarTda gaavrcevia, rom zogierT skolaSi arse60-70-ian
wlebSi romelic
reformebis
klasSi aswavlidnen: rusul enas los
(wera-sakuTari
atarebda
sameurveo
alurad
ar
gamovlenila
moswavveloba
Caatarebs
skolis
azri,
maT
Soris
bobda moswavleTa gaerTianeba,
saerTod,garuseTSi
kerkiTxva), qarTul enas (wera-kiTxva) da Sedegad,
sabWosda,
arCevnebs).
leTa neba, Sedegad mogvca mos- zeimebs.;
gazeTi cenzuris
romlebic Tavisi arsiT moswav- gamoscesZod,
saqarTveloSic
e.w. saubrebs (qarTul-rusul enebze).
sarCevno biuletenebi ar wavleTa TviTmmarTvelobebi,
♦ moswavleTa TviTmmarTreSe (; (muxli 14.
punqtebi 2,3.) Seiqmna♦ramdenadleTa
TviTmmarTvelobas
me
xelsayreli
piroba skolebis
qseII klasSi
_ saRvTo sjuls,warrusul enas
iyo xelmowerili
da beWeddas- romlebic ar arian dainterese- veloba Caatarebs skolis sare♦ isargeblos skolis yvela
moadgendnen
(moswavleTa
sablis gafarToebisTvis.
(gramatikas), qarTul enas (gramatikas),
muli, sakontrolo furceli ar bulebi sakuTari skolis prob- monto samuSaoebs.;
8. punqti 1.)
Woebi,
skolis parlamentebi da resursiT (muxli
im xanebSi gansakuTrebiT gaZlierariTmetikas.
♦ arCeul moswavleebs eqne♦ SeuZlia eweodes yvela im iyo Cagdebuli saarCevno yuTSi. lemebis mogvarebiT.
a.S.).samrevlo
es gaerTianebebi
ar
iyvnen
da xalxis
ltolva
ganaTlebisadmi.
skolebi, wesisamebr,
zog
skolaSi
saarCevno
komisiis
moswavleTa
TviTmmarTbaT
privilegiebi.
saqmianobas,
romelic
kanoniT
formalurni,
magram iyvnen
ne-sasuliedasavleT saqarTveloSi
saxalxo
unda arsebuliyvnen
samazro
wevrebi
msjelobdnen, daeweraT velobis mimarT indiferentu♦ moswavleTa TviTmmarTaraa akrZaluli.
bayoflobiTni,
moswavleTa
ganaTlebis ganviTarebaSi garkveuli
ro saswavleblebTan, rogorc mosamzaladaa ganwyobili rogorc mo- veloba daicavs disciplinas
kanoniT gaTvaliswinebuli Tu ara oqmi.
iniciativaze
dafuZnebulni
da
Rvawli miuZRvis episkopos♦gabriels.
debeli safexuri
am saswavleblisTvis,
kenWisyris oTaxi ar iyo sa- swavleTa
TviTmmarTvelobis skolaSi
skolis marTvis axali sistema
realurad
gamoxatavdnen
mosmose janaSia
iseve, rogorc samazro saswavleble- rogorc istorikosi Tanadod
mowyobili,
ar
iyo
kabiwevrebi,
aseve
sxva moswavleearcerTs ar aqvs Camoyalsakmaod
demokratiulia
da
mis
wavleTa
azrs.
bi _ sasuliero
seminariebisTvis. ma- wers, man gaxsna mravali skola da skobic. skolebis maswavleblebi da
ibebuli
pasuxi SekiTxvaze,
guriis saxalxo
moswavleebi,
1911 weli.Tu
moswavleTa am tipis gaer- Sedegad moswavleTa TviTm- nebi xmis farulad micemisTvis.
amis
gamo
xSir
SemTxvevaSi
xmis
moswavleTa
did
nawils
umratom
undaT
TviTmmarvelobis
marTvelobebi
aqtiurad
unda
Tianebebma seriozuli roli
skolis marTvaSi ver Seasrula, CarTuliyvnen skolis marTvaSi micemis procedura iyo Ria. niSvnelo movlenad miaCnda wevroba.
moswavleTa
TviTmmarTradgan xSir SemTxvevaSi direq- da xeli unda SeewyoT skolis Tavmjdomarisa da sameurveo moswavleTa TviTmmarTvelocia maT ar aRiqvamda serio- demokratizaciis procesisaT- sabWos wevris arCevnebi yvelgan bis arCevnebi. isini arCevnebze veloba _ damsjeli organo
Ria kenWisyriT Catarda.
gamocxaddnen mxolod imitom,
moswavleTa TvTmmarTvelozulad, formaluri Tvalsaz- vis.
amerikis SeerTebuli Statebis magram
`mSvidobis
korpusis”
moxalisearCevnebis
elis pizi saqarTveloSi
koordinacia rom
maswavleblebsa
da adminis- bis
Sesaxeb siyvarulia.
informaciis naklearasamTavrobo
organizaciebi.
li xalxis
es erTi
SexedviT.
risiT maT arsebobas aranairi
pirvelad
2005
wels
Camovida,
samuSaod
gaanawiles
`axalgazrda
pedagogTa
kavSirSi”
2
wliT.
saministros
mier
daevala
satracias
gansakuTrebuli
`mobobam
gamoiwvia
misi gaigiveba
miuxedavad
kanoniT
gaTval_
ra
iyo
is
yvelaze
mniSvne_
axla
ras
saqmianobT
da ras
mniSvneloba ar hqonda da a.S..
ganmanaTleblo
gamocxadeperiodSi arsebul pieliss
ise Seuyvarda
da qarTvelebi,
xelidan ar gauSva
Sansi, sami wlisresurscenSemdeg kv- bilizacia~
uflebamosilebelovani, rachqondaT
`mSvidobis
korpu- sabWoTa
gegmavT samomavlod?
`zogadi
ganaTlebissaqarTvelo
Sesaxeb~ iswinebuli
trebs,
magram
isini
iyvnen buli
arCevnebismiiReT
dRisaTvis.
razmeulebTan
kombisa, moswavleTa
TviTmmarTlav Camosuliyo
CvenTan
_ saqarTveloSi
sul raRac
aTi, guriaSi
ki ori
dRiT,
rac,arrogorc
saqarTvelos
kanonma
moswavlesis~ moxalisem
saqarTve- onerTa
_ amJamad
gavdivardasadosxvadasxva
Tavmjdomareebad
da kavSirebTan. moswavleTa did
velobebis
`pirveliaxloblebis
Taobis~ kompetenturebi.
TviTon
ambobs, Zalian
cota droa
monatrebuli
mosanaxuleblad, sasiamovno
Ta
TviTmmarTveloba
daafiqloSi, `axalgazrda pedagogTa qtoro programas kolorados
raionis resurscentrebis xe- sameurveo sabWos wevrebad ar- nawils moswavleTa TviTmmarTsaqmianobamrom
mimdinare
saswavlo
sira,
rogorc skolis
erT-erTi Segvpirda,
mogonebebis
gasacocxleblad.
momavalSic
mogvinaxulebs.
kavSirSi~
muSaobisas.
ra dagr- veloba
universitetSi.
da
arian
me-11 klaselebi,
skolaSi vswavlob
disciplinis
struqturuli erTeuli, rom- wlis ganmavlobaSi aCvena, rom lmZRvanelebi iZleodnen sxva- Ceulni
CaT
da
da
ra
gagyvaT
amerikaSi?
vaswavli
politikur
mecnielis arseboba skolaSi savalde- maT ver Seasrules dakisrebu- dasxva pasuxebs erTsa da imave romlebic emzadebian erTiani damcvel organod miaCnia.
_ vfiqrob,
`mSvidobis Casakor- rebebs.
erovnuli
gamocdebis
aseTiTu SesaZlebeli
Sexeduleba iqneba,
aqvs
li misia. am periodis manZilze kiTxvaze.
buloa.
dakavSirebuli
ltolvi_ eliz, didi pativiscemiT tikas
pusidan~ yvelaze
mniSvnelovamsurs, vaswavlo
kolejis
do♦ lanCxuTis
raionis
sko- tareblad
da ar aqvT
dro TviT- rogorc
moswavleebs,
aseve masmoswavleTa
TviTmmarT- gamoCnda ramdenime metismetad
lebis integracia
saqarTvelos
mogesalmebiT!
CvenTvis ram- lebSi
arCevnebs
xelmZRmmarTvelobaSi
samuSaod.
wavlebelebsa
da
skolis
adminni
gamocdileba
iyo
kulturuneze
(sakmaod
konkurentulia)
mniSvnelovani
problema.
veloba xels unda uwyobdes
sazogadoebaSi.
me vici, romxeam li arsebobs
denadme
moulodneli, Tumca, vanelobda
resurscentris
skolebi, sadac
e.w. istracias.
arademokratiuli
da pirovnuli
urTierda gavakeTo qveynebis politimoswavleTa Tavisufali azris
sakiTxze
saqarTvelos
mTavrolmZRvaneli,
ozurgeTis
raio`kai
biWebi~ arian arCeulni mo`axalgazrda
amave
dros,
sasixarulo
da
arCevnebi
Tobebi.
kis ozurgeTis
SedarebiTi kvleva.
gamoxatvas, maTi problemebis
sajaro erT-erTi
skolebSi yvelaze
skolis swavleTa
kavSirma~
bas gaaCnda
ozurgeTisiyo saqarTveloSi
`axalgazrda nis
sasiamovno
muSaobisTviTmmarTvelobis
bevri SesaZleb- pedagogTa
_ minda giTxraT,
rom CaatCvens
gadaWras, skolis marTvaSi moCoxatauris
da `utydebaT~ ara ramdenime seminari, sadac
kavSiri~gamgzavrebiguriis 11 administracia,
didsulovani politika.
man SemadgenlobaSi
Tqveni gamoCena
swavleTa CarTulobas, moswav- pedagogTa
lobebia rogorc
amerikis, ise urTierTobebSi
araferi
sajaro
skolebSi
ki krebebze daswreba da muSaoba. yuradReba iyo gamaxvilebuli
skolaSi
bevrad meti
gaakeTa
iZulebiT
leTa uflebebis dacvas.
dan samiakvirdeboda
wlis Semdeg. moswavTu sai- raionis
sxva qveynebis
arasamTavrobo Seicvleba, garda imisa, rom isev
komisiebi.adamianebis- maTTvis
TviTmmarTvelobis swored am sakiTxebze. SeiZleba
TviTmmarTvelobis,
aseve saarCevno
kanonis Tanaxmad moswav- leTa
gadaadgilebuli
dumlo
ar aris, gagvacaniT
organizaciebSi,
Tqveni iTqvas,
Zalian mogvenatrebiT.
♦ lanCxuTis raionis sko- wevroba mxolod magram
avtoritetis
rom seminarebis SedTviTmmarTvelobis
leTa TviTmmarTveloba irCevs moswavleTa
Tvis,
vidre sxva mTavrobaTa organizaciis TanamSromlebis
Tqveni vizitis
mizani.
_ mec
menatrebodiT
da molebSi
airCies
TviTmmarTgamtkicebis
sakiTxia.
egad
moswavleTa
TviTmmarTTavmjdomareebisa
da
sameurerT saSualo safexuris moswavumetesobam.
Tumca,
sasurveli
_
mec
Zalian
gamixarda,
msgavsi
Tbili
adamianebi
armenatrebiT.
amitom,
kvlav
Sex2
Tavmjdomare,
erT-erTi problemaa gak- velobebis
warmomadgenlebma
les sameurveo sabWoSi (muxli veo sabWoSi moswavleTa TviTm- velobebis
Sedegis erTi
misaRwevad
kidev
be- veTilebis
rom SemexmianeT.
rac Seexe- amaTgan
sad,
arc
erT
qveyanaSi
ar
arsevedris
surviliT
gemSvidobesaSualo
safexgacdena
moswavleTa
met-naklebad
gaacnobieres
samarTvelobis
warmomadgenlis
48. `g~ punqti); monawileobas
vria gasakeTebeli.
maintereba vizitis mizans, mainte- urisaTvis,
meore sabazo
safex- TviTmmarTvelobis
funqciebi mec
da uflebaboben. amitom, yvelazeSekrebis
mniSvne- kuTari
biT. SevTanxmdeT:
Camoval
iRebs skolis Sinaganawesis Se- arCevnebis mimdinareobas.
sebs ras fiqrobs
mTa- gamo.
resebs
mTavrobis
politika urisaTvis
(rogorcxalxi
es unda
moswavleebs
urCevniaT,
moswavleTa
TviTmmarTlovani,
rac aq damrCa
da rac movaleobebi.
da Tqvenc CamodiT.
muSavebaSi
rekomendaciebis
vrobis am politikaze,
aseve, gaacdinon
kanonis Tanaxmad),
da ise Caaproblemas warmoadgens is,
droebiT
gadaadgilebul
pi- momxdariyo
pirveli
etapis aramerikaSicgakveTili
gamyva, megobroba,
wardgenis saxiT (muxli 48. `a~ velobis
ozurgeTis
raionis
skolebSi
taron
moswavleTa
TviTmmarTrom
maswavleblebsa
dakupraZem
skolis
ras
akeTeben
am
mimarTulebiT
Cevnebi
unda
Catarebuliyo
rebTan
dakavSirebiT,
polipunqti); monawileobas iRebs skuerTierTkavSirebi da qarTvegverdi
moamzada Tea
olis grantis gankargvaSi (mux- 2006-07 saswavlo wlebis dasaw- ki airCies erTi Tavmjdomare da velobis Sekreba, vidre darCnen administraciebs am sakiTxze
li 48. `d~ punqti). moswavleTa yisSi. 1-li arCvenebis Catareba erTi TanaTavmjdomare; xolo gakveTilebis Semdeg skolaSi warmodgena ar aqvT da moswavxorcieldeba
evraziis TanamSromlobis fondis
raionis sajaro da cota nomris
dro gamocema
dauTmon
mosmoxda
ministris brZanebis sa- Coxatauris
misamarTi:
TviTmmarTvelobas
SeuZlia:
nomerze pasuxismgebeli:
Temur
marSaniSvili.
mier
Sveicariis saerTaSorisodasasruli
ganviTarebis saagentos
(SIDA) saxskolebSi
airCies
2
TavmjdowavelTa
TviTmmarTvelobaSi
me-4 gverdze
fuZvelze.
2006
wlis
22
noema
♦ Seqmnas
saskolo klubebi
ozurgeTi. gabriel episkoposis q. # 3
srebidan. gazeTSi gamoTqmuli mosazrebebi SeiZleba ar gamoxatgazeTis
gamocemaze
muSaobdnen: marina Tofuria,
guriaSi skolebis Seqmnis istoria
nptxbwmfUb!
UwjUnnbsUwfmpcfcj!
•nprnfefcbTj•
`rac aq damrCa da rac amerikaSic gamyva, qarTveli xalxis siyvarulia~
nona sadraZe, mzia mexuzla, gia menabde, Tea kupraZe,
levan mJavanaZe, sofo kalandaZe.
tel.: 7 6434 mob.: 893 33 23 17
www.apk.ge
avdes evraziis TanamSromlobis fondis oficialur pozicias.
gazeTi aiwyo da daibeWda q. TbilisSi,
gamomcemloba „petitSi“

Similar documents

JMNJV,THB7 JHIF,FSB

JMNJV,THB7 JHIF,FSB daskvnaSi veneciis komisias ramdenime SeniSvna aqvs. komisiis rekomendacia parlamentis rols exeba. daskvnaSi 26-e punqtis ganxilvisas aRniSnulia - `parlaments sWirdeba umravlesoba, rom premieris wi...

More information