Kalevipoja lapsed ehitasid Jõhvit

JÕHVI TEATAJA
Nr 3 (131)
Nrmärts
1 (97)2015
2012
1
Meeldivate
kohtumiste
paik
UUDISED
JÕHVI VALLA AJALEHT
Nr 3 (131) märts 2015
TASUTA
Kalevipoja lapsed ehitasid
Jõhvit
Teede remondiks küsitakse lisaraha
Vallavalitsus teeb aprilli volikogule ettepaneku leida eelarvest
lisavõimalusi teede-tänavate remondiks.
„Tänavuses eelarves on raha teedele suhteliselt vähe. Tavaliselt
on teede lappimine ikka see koht, kust justkui saaks ära võtta, ja
alati on raha mujale rohkem vaja. Paraku maksab see valusalt kätte,”
ütles vallavanem Aivar Surva. Seepärast vaadatakse praegu teede
remondi vajadused üle ja esitatakse selle kohta andmed volikogule,
et küsida teedele rohkem raha.
„Üks võimalus on kasutada remondiks raha, mis on selle aasta
investeeringutes ette nähtud, ent tõenäoliselt kasutusele ei lähe, nagu
näiteks Puru tee pikenduseks eelarvesse kirjutatud omaosalus, mida
on üle 200 000 euro,” lausus Surva. Ta nentis, et vajaduse korral võib
teede remondiks ka laenu võtta, selleks on vallal võimekus olemas.
„Selge on see, et me ei jõua oodata ainult euroraha ja projektiraha
teede parandamiseks.”
Vallavalitsuse liige Märt Marits ütles, et teede remontimisel kavatsetakse katsetada eritehnoloogiaid, mida on mujal juba kasutatud.
„Teeme mõned proovid ja vaatame, kuidas need linnatingimustes töötavad,” sõnas ta.
Vallavalitsuse majandusspetsialist Aivo Tamm, kes valmistab remonti
vajavate teede nimekirja ette, ütles, et kindlasti remonditakse sel suvel
Rakvere tänava lõik Statoili ringteest Lennuki tänavani. Selleks saadi
114 717 eurot majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt ning
vald ise lisab 72 283 eurot.
Raha on olemas ka Veski tänava kergliiklustee ehituseks: 157 760
eurot sai vallavalitsus EASilt linnaliste piirkondade arendamise meetmest ja ise panustatakse 23 880 eurot.
Tamme sõnul plaanitakse teekatte remonti Narva maantee alguse ja
Uue tänava vahelisel alal ehk viaduktialusel lõigul. „See jupp jäi mullu
tegemata ja ilma taastusremondita ei ole seal võimalik sõita,” tõdes
Tamm. Suvel tahetakse korda teha ka Mooni ja Roosi tänava vaheline lõik
Tartu maantee 20 ja 22 alal ehk hoovist läbi viiv tee, mis kuulub vallale.
Remonti vajavate teede nimekirjas on Tamme sõnul ka endise
limonaaditehase ja Säästumarketi vaheline ala. „Vaja oleks veel korda
teha Saeveski tänava ehk Ehituse ABC sissesõit, samuti Salme tänava
ots Kirde ja Jaani tänava vahel, Selveri sissesõit Narva maanteelt,”
loetles Tamm. Ta ütles, et nimekiri remonditavatest tänavatest selgub
siis, kui aprilli volikogu on oma otsuse teinud. „Lisaks teeme tavapärast auguremonti.”
Nii lapitakse tänavu auke Linda tänaval, kuid selle jaoks on juba tellitud ka projekt, mille alusel edaspidi remonti teha.
„Jätkame ka maapiirkonnas teede tolmuvabaks muutmisega, tänavu
tehakse seda kindlasti Edise külas,” lisas Tamm.
Peale muu tehakse garantiiremont viaduktil, Narva maanteel vene
kiriku juures, kus on pinnases praod sees, ja garantii korras pinnatakse
eelmisel aastal korda tehtud Kaare tänav, ütles Tamm.
Regina näitab oma ilusaks tehtud Kalevipoja lasteaia
maketti. Foto: Erika Prave
„Noh, see oli ikka suur töö – terve laupäeva võttis ära,” selgitab Põngerjate
rühma kuueaastane Rene, kuidas tema kodus valmis Jewe kaubanduskeskuse
papist makett. „Alguses tahtsin koolimaja teha, aga siis vaatasin, et see on
liiga raske järgi teha, kõik need aknad ja asjad … Ses mõttes on Jewe keskus
kõige lihtsam – paar pappkasti, palju värvilist paberit ja tehtud!” Tõepärasema
tulemuse nimel käis Rene koos vanematega jalutuskäigul ning uuris, kuidas
keskus päriselt välja näeb. Veelgi rohkem oli „ehituse” juures aga abi arvutist
leitud piltidest – nende järgi papist poekeskus valmis saigi. „Näe, sinimustvalge lipp on ka küljes, see mulle meeldib,” ütleb Rene.
Rene rühmakaaslane Karin aga tutvustab uhkete sammastega ehitud
kohtumaja: „Minu emme töötab seal, seepärast tahtsin just seda hoonet
teha.” Tema sõnul oli kõige keerulisem kohtumaja ees olevaid sambaid järele
teha, sest „sambaks” kokkukeeratud paberi taltsutamine võttis üksjagu aega.
„Tegime nii päris kui võimalik,” ütleb Karin papist maja kohta, mis on tõepoolest justkui päris kohtumaja väiksem vend.
Isemeisterdatud uute ehitiste kõrval troonib iidne Mihkli kirik, mille tegi
Emil koos kodustega. See on muide ka ehitis, mis teistele lastele enda ehitatu
kõrval kõige enam meeldib. „Oli küll raske teha,” tõdeb Emil.
„Kirik meeldib ja kontserdimaja on ilus, Jõhvis on ilusaid maju ja neid
võiks veelgi olla,” räägivad lapsed.
Põngerjate rühma lapsed meisterdasid koos vanematega Jõhvi linna ehitisi
ja tõid need siis lasteaeda näitusele. Ja näitus sai uhke! Seal saab lähemalt
tutvuda kolme Jewe kaubanduskeskusega ja veetorniga ning vaadata täpsemalt, kui ilus näeb nüüd välja renoveeritud Kalevipoja lasteaed ja teised
Jõhvi hooned.
JT
JT
Jõhvi inimeste elukohad ja sooline koosseis
Jõhvi inimeste elukohad ja sooline koosseis
Kotinuka küla
M 31 N24
Kotinuka
küla
M 3155 N24
Edise küla
Linna küla
55
MEdise
104 küla
N 100
MLinna
14 küla
N 21
204N 100
35 N 21
M 104
M
14
Sompa küla
Jõhvi linn
204
35
M
44 N
32
M 4687
N 5844
Jõhvi küla
Sompa
küla
Jõhvi linn
76
10 531
N 219 M 4687
M 44 N 32 M186
N 5844 Pargitaguse küla
Jõhvi küla
M 2 N 1küla
76
Pargitaguse
10 531
M186405N 219
M 23 N 1
405
Pauliku küla
3
Kose küla
M 41 Nküla
43
Pauliku
M
72
N
71
84
Kose küla
M 41 N 43
143N 71
Kahula küla
M 72
84
Tammiku
küla
M
66 Nküla
68
143
Kahula
M
162 Nküla
156
134N 68
Tammiku
M 66
318
M 162 N 156
134
318
Pajualuse küla
M 19 N20
Pajualuse
küla
M 1939 N20
39
Jõhvi vald
(valda sissekirjutatud
Jõhvi vald inimesed,
kellel
täpset postiaadressi)
(valdapole
sissekirjutatud
inimesed,
mehi
(M)täpset
75 ja postiaadressi)
naisi (N) 36
kellel
pole
Allikas: vallavalitsuse
mehi (M)kokku
75 ja111
naisi (N) 36
rahvastikuregister
Allikas: vallavalitsuse
kokku 111
rahvastikuregister
Tasuta treeningud tööealistele
Alates aprillist on spordihalli tasuta
Core-treeningutele oodatud väheliikuva eluviisiga tööealised jõhvilased,
sportimist toetab Euroopa sotsiaalfondi
programm „Tervislikke valikuid toetavad
meetmed”.
„Selle programmiga kutsume liikumisharrastustega tegelema neid, kellel
on istuv töö ja kes liiguvad üldiselt vähe.
Vähene liikumine on seotud paljude haigustega. Loodame, et selle võimalusega
leiavad inimesed tee spordisaali ning saavad parema enesetunde ja ka tervise,” ütles
Alates 2. aprillist spordihallis
tasuta Core-treeningud
neljapäeviti kell 17, aprillis
ja mais, septembris ja oktoobris.
Registreerimine kohapeal
enne treeningut.
vallavalitsuse liige Tiina Kullamä. Pakutakse Core-treeningut, sest see hõlmab
kogu keha ja koormust saavad kõik lihasrühmad. „Olen ise sellel treeningul käinud
ja ütlen, et see on tõesti hea. Tean, et on
inimesi, kellele ei sobi näiteks aeroobika,
sest seal on paju hüppamist; siin nii ei ole,”
sõnas Kullamä.
Treeningud viib läbi OÜ Corrigo füsioterapeut Ele Luuk ning need toimuvad
aprillis ja mais neljapäeviti kell 17.
Kullamä ütles, et treeningule saab nii
palju inimesi, nagu spordisaal mahutab –
umbes kakskümmend. Treening sobib nii
naistele kui ka meestele.
Tasuta saab treenida neli kuud: aprillis ja
mais ning sügisel septembris ja oktoobris.
„Loodetavasti on inimesed siis treeninguga
harjunud ja jätkavad sellega juba ise,” ütles
Kullamä.
Vallavalitsus plaanib sügisest korraldada
ka kepikõnni treeninguid.
JT
Core-treeningu kirjeldus
Tegemist on kogu keha treeninguga, kus
koormuse saavad kõik suuremad lihasrühmad. Sellega anname igapäevategevuses
ühekülgset koormust saanud lihastele võimaluse taastada oma normaalne pikkus
ja toonus ning liigestele liikuvus. Samuti
on harjutusi tasakaalu ja koordinatsiooni
arendamiseks.
Sobib põhitreeninguks algajatele ja
neile, kes on otsustanud üle pikema aja
uuesti liikuma hakata. Kogenumatele, kes
tegelevad ka muude aladega, sobib Core
lisatreeninguks, et arendada keha mitmekülgsemalt ning muutuda nii oma meelisalal kiiremaks ja ennetada vigastusi.
Treeningul on põhiliikumised, kuid
siiski on iga tund veidi erinev, harjutused
varieeruvad vastavalt harjutajate võimetele. Samas saab väga lihtsalt enda jaoks
koormust muuta, kasutades erinevat liigutuste sagedust ja tempot ning muutes
harjutuse lähteasendit.
Ei kasutata kiireid hüppeid ega keerulisi
sammukombinatsioone, samuti ei ole harjutuste jaoks vaja spetsiaalseid vahendeid.
2
UUDISED
Nr 3 (131) märts 2015
Tasuline parkimine võib lõppeda
Vallavalitsus esitab 26. märtsil toimuvale volikogu istungile ettepaneku lõpetada tasuline parkimine vallale kuuluvates tasulistes
parklates, mis asuvad Narva maanteel Jõhvi turu ja vene gümnaasiumi
ees, Veski tänavas kaubanduskeskuse Tsentraal kõrval ning Rakvere
tänavas Swedbanki ja Privaadi piirkonnas.
Vallavalitsuse liige Märt Marits tõdes, et tasulise parkimise
korraldamine maksab rohkem, kui sellest tulu saadakse. „Tegime
ettepaneku hetkel mõttetuks muutunud tasulise parkimise korra
muutmise kohta. Autojuhid on parkimisel korrektsemaks muutunud,”
ütles Marits. Ta rõhutas, et tasulise parkimise lõpetamise ettepanek
tehakse ainult vallale kuuluvate parklate kohta, eravaldusse jäävates
Jewe ja Tsentraali kaubanduskeskuste esistes parklates otsustavad
parkimise üle omanikud.
Tasuline parkimine kehtestati Jõhvi linnas 2007. aasta 1. novembril eesmärgiga parkimist korrastada.
JT
Teeme oma kodu ümbruse korda!
Talv ongi selleks korraks läbi. Et kevadist loodusimet saaks paremini
nautida, oleks just praegu sobilik aeg hakata tegelema kevadise suurpuhastusega. Sügisest on nii mõnelgi pool veel jäänud koristamata
puulehed ja oksapuru. Ohtlike ja suuremõõtmeliste jäätmete utiliseerimise kohta saate infot oma valla keskkonna- ja heakorraspetsialisti käest.
Menetlusteenistus kutsub kõiki kogukonnaliikmeid üles hoolikusele ja aktiivsele tegevusele, et kodu ümbrus saaks puhtaks.
Samuti palume teie kaasabi, märkamaks neid, kes ei austa teiste
tööd ja risustavad prahiga meie kõigi elukeskkonda (viivad prügi
selleks mitte ette nähtud kohtadesse, näiteks metsa alla või võõrale
maale). Oma tähelepanelikkuse ja reageerimisega distsiplineerime
ja aitame õigele teele ka neid, kes ei ole veel aru saanud, kuidas on
kõige õigem käituda.
Menetlusteenistus on teiega. Püüame üheskoos muuta oma elukeskkonna paremaks. Kes siis veel suudab seda paremini teha kui
me ise? Kui näete prügi valesse kohta panijat, siis võimaluse korral
pildistage ja andke olukorrast meile teada e-posti aadressil vtm@
vaivara.ee või telefonil 5307 0912 (Konstantin Ilmenski).
Menetlusteenistus on 2011. aastal viie omavalitsuse (Illuka, Jõhvi,
Mäetaguse, Toila ja Vaivara) peale loodud korrakaitseüksus, kelle
ülesanne on riikliku järelevalve ja väärteomenetluse läbiviimine.
Menetlusteenistuse koduleht on www.menetlusteenistus.vaivaravald.
ee. Mäetaguse ja Toila on nüüdseks menetlusteenistuse teenustest
loobunud.
Heakorranõuete eiramise eest näeb seadusandja füüsilisele isikule
karistuseks ette kuni 400 eurot ja juriidilisele isikule kuni 1300 eurot
trahvi. Jäätmete ladustamise eest selleks mitte ette nähtud kohta näeb
seadusandja ette füüsilisele isikule kuni 1200 eurot ja juriidilisele
isikule kuni 3200 eurot trahvi.
Nautigem puhast elukeskkonda!
MAREK RANNE
Menetlusteenistuse juhataja
Ametnik leidis võimaliku lõhkuja
Reedel, 13. märtsil kella
üheksa ajal õhtul sai vallavalitsuse majandusspetsialist A ivo Tamm
teate, et keegi on Kaare
tänaval katki sõitnud ühe
valgustusposti ja sündmuskohalt lahkunud.
Vallale tekitatud kahju
on umbes 1000–1200
eurot.
Ta m m s õ i t i s v e e l
samal õhtul sündmuskohta kaema, leidis sealt
posti lõhkunud auto kliimaseadme tüki, millel oli
kood, ning tuvastas, et
posti ramminud auto oli
halli värvi.
„Sisestasin maha kukkunud osa koodi internetti
Aivo Tamm tõdes, et harvad pole
ning sain teada auto margi
juhtumid, kus lõhkujad üles leitakse ja
ja väljalaskeaasta,” rääkis
vastutama pannakse. Foto: Erika Prave
Tamm. Edasi hakkas ta
ümbruskonnas otsima sellist autot, millel oleks avarii tunnusmärgid.
„Nädal aega läks, sõitsin läbi Ahtme piirkonna, Jõhvi ja leidsingi
sellise auto. Selle esiots on katki ning leitud detail sobib sinna nagu
rusikas silmaauku,” rääkis Tamm. Ta tegi politseile avalduse sooviga,
et politsei aitaks tuvastada auto omaniku ja avarii ajal roolis olnu, et
vallavara lõhkumise eest hüvitis välja nõuda.
Tamm sõnas, et selliseid vallavara lõhkumisi tuleb ette neli-viis
korda aastas ning ka varem on pahategijaid kätte saadud ja lõhkumise
eest vastutama pandud.
JT
JÕHVI TEATAJA
Noored otsisid keskusele sisu
Märtsi keskel algas kunstikooliga ühe
katuse alla planeeritud noortekeskuse
jaoks ruumide remont, noored ise aga
pakkusid ideid ja soove noortekeskuse
sisu kohta.
„Seal peaks olema võimalus muusikat
teha ja kuulata, niisama sõpradega koos
olla ning üheskoos kokata,” loetlesid noored oma soove märtsi keskel kunstikoolis
toimunud ümarlaual. Noored käisid kaemas ka remondijärgus ruume, et osata
paremini keskuse sisustamise teemal
kaasa rääkida.
Vallavalitsuse liige Tiina Kullamä ütles,
et sai noortelt palju olulist infot, millega
püütakse keskuse loomisel ja sisustamisel
arvestada.
Lisaks noortele arutlesid Jõhvi noorsootöö tugevate ja nõrkade külgede üle ka
noorte ja lastega töötavad inimesed, kes
otsisid kerkinud probleemidele lahendusi.
Nii noorte kui ka täiskasvanute ümarlaudu juhtis Urmo Reitav, kes on noorsootöö lektor Narva kolledžis ja selle
valdkonna eestvedaja Viljandis. „See pole
just igapäevane, et noortele luuakse täiesti
uus keskus, ses suhtes on Jõhvi eesrindlik.
Liiatigi on keskuse asukoht väga hea, see
asub kunstikooliga ühes majas, nii luuakse
ühele hoonele lisaväärtust,” ütles Reitav.
Ta osutas ka sellele, et Jõhvi on unikaalne
omavalitsus, kus on toimiv huvikoolide
ja -ringide süsteem, mille töötajad saavad
omavalitsuselt palka: „Ma ei tea, kuidas
te seda ise tajute, aga see on suur rikkus.
Urmo Reitav. Foto: Mati Rautso
Noortega tegelevaid inimesi on saja ringis, seda on päris palju. Ka sellist valikute
paletti pole igas omavalitsuses.”
Praegu Jõhvis noortekeskust ei ole, viimati noori keskusesse kutsunud ja neid
sinna käima harjutanud MTÜ Noortekeskus pani veebruari lõpus uksed kinni, sest
leping lõppes ja seda ei pikendatud. Nüüd
tehakse ettevalmistusi, et suvel noortekeskusega uuesti alustada.
Noortekeskuse ruumide remondiks sai
vallavalitsus EASilt regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmist 45 000
eurot. Remontimiseks korraldatud konkursil osales neli ettevõtet, kelle hulgast valiti
seaduse järgi välja kõige soodsama pakkumuse teinud OÜ Sepmar. Lepingu kohaselt
peab ehitaja ruumid korda saama 1. juuniks,
ütles abivallavanem Märt Marits.
JT
Vallavalitsus kavandab kolme suuremat detailplaneeringut
Vallavalitsus töötab tänavu kolme suurema detailplaneeringuga, millest üks on
Tammikus ja kaks Jõhvi linnas.
Abivallavanem Vello Juhkovi sõnul
on kavandatud planeeringutest suurim
Tammiku aleviku maakasutuse korrastamise detailplaneering, mis hõlmab
Tammiku aleviku keskust ja selle lähiala.
„Tammiku alevikus ei ole praegu kehtivat
detailplaneeringut, vajadus selle järele aga
on,” ütles Juhkov. Tema sõnul tuleb Tammikus üle vaadata kõik vabad ja reformimata maad – nii vallale kuuluvad kui ka
riigi omad, et need korrastada. Vaadatakse,
kus on avalik ruum, kuhu võib kavandada
mängu- või spordiplatse või paiku ühiskondlikuks tegevuseks, ning kuhu võib
kavandada näiteks individuaalelamuid.
„Tammikus on ka põllumaad, kus on kommunikatsioonid lähedal ning mis võivad
sobida eramute ehituseks,” ütles Juhkov.
Arvestatakse ka ettepanekutega, mis tulevad detailplaneeringu käigus.
Teiseks võetakse ette lasteaia Sipsik
võimalikku uusehitist puudutav detailplaneering, mis hõlmab Narva mnt 21
krunti ja selle lähiala. „Küsimus on, kas
Juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt
2015. aastal kavandatavatest detailplaneeringutest saab jooksvalt
teavet Jõhvi valla koduleheküljelt
planeeringute registrist aadressil
http://wd.johvi.ee/?page=pub_list_
dynobj&desktop=1017&tid=1611.
renoveerida Sipsiku lasteaed või ehitada
täiesti uus. Selleks on vaja teha detailplaneering, et määrata võimaliku uue hoone
ala,” selgitas Juhkov. Praegu on lasteaia
juures probleemiks autodega ligipääsemine ja parkimine. „Kas ehitatakse uus
lasteaed või mitte, sõltub suuresti rahastamisallikate leidmisest,” lisas Juhkov.
Sipsiku lasteaeda on viimastel aastatel
pidevalt rühma- või ruumikaupa projektiraha või omavahendite eest remonditud.
Läinud suvel tehti üldköögis remont, mis
maksis umbes 11 000 eurot, aasta varem
remonditi täielikult kaks rühmaruumi,
uuendati kolme rühma esikut, kahe
rühma tualetti ja kööki. Kokku läks see
maksma üle 56 000 euro. Küsimusele, kas
projektiraha kasutamise korral on hoone
lammutamine lubatud, vastas Juhkov, et
see sõltub lepingutest. „Üldjuhul tahetakse projektiraha korral seda, et ruumid
on kasutuses viis aastat, muidu tuleb raha
tagasi maksta. Aga õnneks ei ole tegemist
väga suurte summadega,” ütles ta. „Kui
volikogu otsustab uue lasteaiahoone ehitamise kasuks, siis tõstatub ka see teema.
Praegu ei oska ma 100% öelda, milline
otsus olema saab. Selge on see, et lihtsam on ehitada ja pidada uut, 21. sajandi
nõuetele vastavat lasteaeda, mis on ka
energiasäästlik, kui renoveerida olemasolev. Kui ehitame uue, ei pea mitu aastat
enam raha remondile kulutama. Tahame
ju, et lastel oleksid parimad võimalikud
tingimused.”
Veel töötatakse vene põhikooli
võimalikuks ehituseks kavandatava
detailplaneeringuga. See käib Puru tee
T7, T8, T10, 3a, 5, 5a, 7, 7b, 7c kruntide ja
lähiala kohta.
Juhkov lisas, et vallavalitsuses on pidevalt käsil suuremad ja väiksemad planeeringud, mille kohta saab täpsemat infot
vallavalitsuse kodulehelt.
Erika Prave
Vallavalitsus otsib ehitusspetsialisti
Vallavalitsus kuulutab lähiajal välja konkursi ehitusspetsialisti leidmiseks, seitse aastat selles ametis olnud Aleksei
Železnjak vabastati töölt märtsi keskel.
Vallavanem Aivar Surva sõnul algatati Železnjaki suhtes 19.
veebruaril distsiplinaarmenetlus, põhjuseks kaks e-kirja, millest
ühe saatis ametnik osale volikogu liikmetele ja teise vallavanemale ning milles ta Surva hinnangul halvustas vallavalitsuse
liiget Märt Maritsat ja oli vallavalitsuse tegevuse vastu. „Selle
eest sai ta käskkirja, ning kolmandaks episoodiks oli allumatus,” ütles Surva. Tema väitel oli rahulolematus ehitusspetsialisti tööga suur.
Železnjak ütles, et ei ole oma vallandamisega päri, ja lubas
selle kindlasti vaidlustada.
„Palun vabandust võimalike ebamugavuste pärast projekteerimistingimuste ja ehituslubade väljastamisel, neid menetlevad
praegu oma põhiliste tööülesannete kõrvalt palgaline vallavalitsuse liige Märt Marits ja vallavara spetsialist Jevgeni Fedorenko,” ütles Surva.
JT
Vallavalitsus tühistas erakorralisel istungil OÜ-le Jõhvi Pargi
Arendus veetorustiku ehitamiseks väljastatud ehitusloa, kuna
see oli keskkonnaameti Viru regiooniga kooskõlastamata.
Kooskõlastust oli vaja, sest ehitustegevus toimub pargi servas,
mis on riikliku kaitse all.
Selle ehitusloa oli nädal varem välja andnud vallavalitsuse
palgaline liige Märt Marits, kuna ehitusspetsialist Aleksei
Železnjak keeldus seda tegemast, põhjendades otsust sellega,
et kõiki kooskõlastusi pole projektile saadud.
Marits põhjendas eksimust asjaolude kokkulangemisega.
„Sellel Jõhvi kaardil, mida mina keskkonnaameti kodulehel
vaatasin, ei jäänud nimetatud ala riikliku kaitse alla, mistõttu
keskkonnaametilt kooskõlastust ei võetud. Hiljem selgus, et
seda on ikkagi vaja. Teeme selle kooskõlastuse ära, loodetavasti saavad tööd juba kuu lõpus jätkuda.”
JÕHVI TEATAJA
UUDISED
Jõhvi võitis talimängud
Märtsi algul peetud Eestimaa linnade talimängud võitis
esmakordselt Jõhvi.
Linnad võistlesid Valgas ning Ida-Virumaad ainsana esindanud
Jõhvi sai 168, teiseks jäänud Viljandi 166 ja Valga kolmandana 165
punkti. Jõhvi edule panid aluse suusatajad ja maletajad, kes saavutasid esikoha, aktiva poole peale võib kanda ka kabetajate 5. koha.
JT
Sportaeroobikas võideti medaleid
Naistepäeval rõõmustasid oma treenerit Tatjana Tulskajat
spordi­k lubi Twist Crew väikesed sportlased, kes saavutasid enda
jaoks esimestel aeroobikavõistlustel Tallinnas häid tulemusi.
Treener Tatjana Tulskaja on rahvusvaheline sportaeroobika
kohtunik.
Kuni 9aastaste individuaalarvestuses
tüdrukud: Polina Rjabušenko II koht, Alisia Kižlo III koht;
poisid: Aleks Rikkonen I koht, Evan Karp II koht
kolmikkava: Polina Rjabušenko, Alisia Kižlo, Lisett Pullerits
II koht
10–11aastaste individuaalarvestuses
tüdrukud: Angelina Mihhailova II koht
kolmikkava: Angelina Mihhailova, Ivika Karp, Niina Vorobjeva
II koht
Noorteklassis 12–14 a
kolmikkava: Polina Šuvalova, Liina Školina, Evelin Kaljura
III koht
JT
Noored poksijad noppisid medaleid
Narvas toimusid Eesti meistrivõistlused poksis, kus osalesid ka
kaheksa noormeest Jõhvi spordikoolist.
15aastaste noormeeste klassis võistles 57 sportlast 15st Eesti
poksiklubist. Jõhvi noormeeste tulemused olid järgmised:
Erik Stüf II k 47 kg, Kristjan Stüf II k 57 kg, Talis JakimainenPõld V k 53 kg, Ilja Handin V k 59 kg.
19aastaste võistlusklassis osales 43 sportlast 15 poksiklubist.
Jõhvi spordikoolist oli osalejaid neli ja nende tulemused olid
järgmised: Daniil Ivanov I k 52 kg, Artjom Tsulitski I k 60 kg,
Nikita Fjodorov II k 52 kg, Zenon Holevinski III k 69 kg.
Treener Vjatšeslav Zarentsev
Veebruaris registreeriti kuue väikese vallakodaniku sünd:
Vasilissa Afanassjeva
Lisete Otšik
Dominika Kapitonova
Ellona Ljutõnskaja
Harald Olt
Raimo Roosipuu
Märtsis tähistavad sünnipäeva
järgmised väärikas eas vallakodanikud:
102
Velda Mägar 4. märts
94
Marta Kalašnik 9. märts
92
Agafia Frolova 24. märts
91
Khristinya Kosenko 14. märts
Antonina Prostokišina 24. märts
Helju Parve 29. märts
Jekaterina Aldahhonova 31. märts
90
Melaine Talli Koidula Kõlvald Adam Habilainen 8. märts
25. märts
1. märts
89
Lehte Kollo Maila Vallimäe Evgenia Pitkevich Aleksandra Preiman Aleksander Jakovlev 4. märts
16. märts
28. märts
30. märts
2. märts
88
Valentina Kovtšeg 16. märts
Galina Dmitrieva 18. märts
Bronislava Petrovitskaja 30. märts
Johannes Vahemets 27. märts
David Štarkman 28. märts
87
Evdokia Mayorova Helju Serebrjakova Maimu Kajando Maria Usacheva Maimu Altrov Elma Tamm 86
Linda Eenmaa Galina Chikaurova 5. märts
5. märts
10. märts
12. märts
27. märts
30. märts
5. märts
7. märts
Valve Rannula Maria Adamson Valve Kuningas Zoja Kotova Roza Korotaeva Aleksandra Jantšenko Konstantin Pypkin Otto Rätsep Jevgeni Vassiljev 18. märts
19. märts
26. märts
28. märts
28. märts
30. märts
8. märts
17. märts
22. märts
85
Nadezhda Bedulina Ada Küttis Zinaida Ušakova Anastasia Zhukova Valentina Soonvald Anna Mikhaylova Robert Vaide Harry Kärber Alexey Ivliev 12. märts
17. märts
21. märts
27. märts
28. märts
29. märts
6. märts
20. märts
30. märts
80
Valentina Hein Elsa Vassiljeva Anna Tarassevitš Alexey Kiryukhin Väino Källi Boris Shasherin 8. märts
19. märts
29. märts
8. märts
8. märts
21. märts
75
Lille Männik Liidi Trumm Albina Kuzmina Mall Teidla Tamara Peterson Galina Filipovitš Larissa Platonova Alla Levašova Ljudmila Aro Nikolay Ershov Lembit Aljaste Aleksander Vorobjov Aare Maidra Yury Kitsenko 6. märts
8. märts
13. märts
14. märts
16. märts
17. märts
23. märts
25. märts
30. märts
2. märts
3. märts
6. märts
13. märts
14. märts
Nr 3 (131)
Nrmärts
1 (97)2015
2012
3
Kümme aastat Jõhvi vaegkuuljate ühingut
Kuigi Jõhvi vaegkuuljate ühing
asutati 9. märtsil 2005. aastal,
algas Eesti vaegkuuljate ühingu
(EVKÜ) algatusel kuulmisabialane teenindamine Ida-Virumaal juba aastail 1997–1998.
Juhatuse esinaiseks valitud
Hilja Makara koos juhatuse
liikmete Mall Enoki ja Galina
Beroviga organiseerisid kuulmisabi üritusi Jõhvis. Revisjoniküsimustega hakkas tegelema
Leili Saguri.
Juba esimesel tegevusaastal
korraldati koos Jõhvi pensionäride ühingu liikmetega väljasõite teistesse maakondadesse
ja linnadesse. Esimese tegevusaasta lõpuks oli ühinguga
liitunud juba üle kuuekümne
vaegkuulja. Teisel tegevusaastal toimus väljasõit purskkaevude avapidustustele Peterhofi,
käidi Türi lillelaadal, Jäneda
Jõhvi vaegkuuljate ühingu esimees
Hilja Makara. Foto: Erika Prave
talupäevadel, Lohusuu kalalaadal jm. Jõhvis võeti vastu Saaremaa vaegkuuljaid.
2006. aastal valiti Hilja
Makara vabatahtlike töötegijate
nominendiks.
Jõhvi vaegkuuljate tegevust on
alati toetanud ka Jõhvi vallavalitsus ja Ida-Virumaa puuetega inimeste koda.
2013. aastal tehti kodanikuühiskonna sihtkapitali rahastatud
projektiga kuulmisnõustamise
koolitusi ja teabeüritusi ning anti
välja nii eesti- kui ka venekeelset
infomaterjali. Korraldati küsitlus
vaegkuuljate rahulolu kohta Jõhvi
ühingu tegevusega. Loodi ka
ühingu oma kodulehekülg. Vene
keelt kõnelevatele liikmetele viidi
läbi tasuta 80tunnine eesti keele
kursus. Koos kuulmisrehabilitatsioonikeskusega osutati kuulmisabi 437-le kuulmispuudega
inimesele.
Hea koostöö eest Jõhvi vallavalitsusega sai Hilja Makara
tänukirja. Ühingu liikmete arv
on aasta-aastalt suurenenud, ulatudes nüüd juba 200ni.
Ida-Virumaal annavad kuulmisabi ka Ida-Viru keskhaigla, OÜ
Corrigo ja Narva haigla.
2014. aastal sai riikliku toetusega uue kuuldeaparaadi või
mõne muu kuulmisabivahendi
470 kuulmispuudega inimest,
kompenseerimiseks kulus 129
746 eurot.
2015. aasta olulisemaid sündmusi on 21. märtsil toimuv pidulik koosolek, millega tähistatakse
Jõhvi vaegkuuljate ühingu tegevuse kümnendat aastapäeva.
Kahel korral kuus, välja arvatud juuli ja august, pakutakse
kuulmisnõustamist ja nõuandeid
kuulmisabivahendite kasutajaile.
Kord kvartalis ollakse abiks kuulmisrehabilitatsiooni spetsialistidele, kes annavad kuulmisabi IdaVirumaa suuremates keskustes.
oma esitlusi erinevatest IdaVirumaal elavatest rahvustest
8.–11. klasside õpilased. Haaravalt jutustati rahvuskultuuride eripärast, sümboolikast ja
Eestisse tulekust. Selline informatsioon lähendab ja muudab
meid tähelepanelikumaks, kannatlikumaks ja palju avatumaks.
Me isegi ei osanud kahtlustada,
milline rahvuste paljusus meid
ümbritseb! Erilise tähelepanuga
jälgiti intervjuusid, mida meie
õpilased tegid, küsides möödujatelt: mis rahvusest te olete?
Kuidas te sattusite Ida-Virumaale? Kas te kavatsete siit ära
sõita? Meeldiv on tõdeda, et vastajad rääkisid oma perekonnalugusid suure soojusega, jutustasid meeleldi oma siinsest elust ja
sellest, et ei kavatse kodupaika
maha jätta.
Loodame, et edaspidi liituvad
meie projektiga „Ida-Virumaa
rahvuskultuuride kaleidoskoop”
ka teised meie regiooni koolid ja
me leiame uusi sõpru, loomingulisi kaaslasi, sest iga lähenemine
annab võimaluse edasiseks arenguks ja kultuuride õitsenguks.
Uno Taimla
Eesti vaegkuuljate liidu auesimees
Ida-Virumaa on meie ühine kodu
Veebruari esimesel nädalal
algas vene gümnaasiumis
projekti „Ida-Virumaa rahvuskultuuride kaleidoskoop”
raames ülekooliline ettevõtmine „Ida-Virumaa – meie
ühine kodu”, mille eesmärgiks
oli tutvuda maakonna rahvaste
kultuuripärimusega.
Iga rahvus ja iga inimene tahab
elada väärikalt ja nii, et teised
teda austaksid. See on võimalik
ainult siis, kui ise austad ennast
ja oma naabreid, tunned oma kultuuri, tead oma kohta inimeste
maailmas. Sest kodumaa suurimaks rikkuseks on inimesed. Ja
inimese suurim väärtus on tunda
iseend: kes me oleme? Kust
tuleme? Ja kuidas elame?
Väga tiheda programmiga
projekt kätkes endas joonistuste
näitust „Minu linn, minu kodukoht” ning kirjandikonkurssi
oma linnast ja regioonist. 5.–7.
klassid võtsid osa rahvustoitude
laadast, kus olid väljas eesti, valgevene, ukraina, tatari, saksa,
vene ja juudi rahvusroad. Sellest
mitmekesisest toiduvalikust tahtsid paljud osa saada.
Ürituste tsükli lõpetas aga
konverents „Ida-Virumaa – meie
ühine kodu”, kus tutvustasid
KULTUURIKALENDER
KONTSERDIMAJAS
• Georg Otsa nimelise muusikakooli sümfoonia­orkester,
dirigent Kaspar Mänd.
N, 26.03 kell 12.
• „Päike ikka paistma jääb” –
kaunimad laulud Jaak Joala
repertuaarist. L, 28.03 kell 19.
• Kontsertkohtumine: Eeva ja
Villu Talsi. K, 1.04 kell 18.
• Vana Baskini Teater esitleb:
etendus „Õnnenumbrid”.
N, 2.04 kell 19.
• H. Hindpere laulude päev
„Kõnnib kevad ...”.
L, 4.04 kell 13.
• Stand-up-teater POINT
esitleb: ANDRUS VAARIK:
MÕTLEMINE ON SEKS.
P, 5.04 kell 19.
• Kontserdisari
„Eliitkontserdid”. Virgo Veldi
(saksofon), Marius Järvi (tšello), Jaak Lutsoja (akordion).
N, 9.04 kell 19.
• VIII rahvusvahelise harrastusfilmide festivali „Laterna
Magica” filmide ülevaatus.
P, 12.04 kell 12.
• „Vaikuse laul”: Kadri Voorand
(vokaal), Eesti Rahvus­­
meeskoor, dirigent Mikk
Üleoja. R, 17.04 kell 19.
• Viljandi laste- ja noorteteater Reky lasteetendus „PöialLiisi”. R, 17.04 kell 11.
• Teater Tuuleveski etendus
„Mašake ja karu” (vene keeles). L, 18.04 kell 12.
• Kontsert „Kodukamara
kolmik”. L, 18.04 kell 19.
• Jõhvi laste ja noorte lauluvõistlus „Jõhvi laulukevad
2015”. P, 19.04 kell 12.
• Kontserdisari
„Müstilised kõlad”
HIINA MUUSIKA ANSAMBEL.
R, 24.04 kell 19.
• „Elukestev skleroos”,
Aleksandr Širvindti monoetendus (vene keeles).
L, 25.04 kell 17.
• VIII rahvusvahelise harrastusfilmide festivali „Laterna
Magica” auhinnagala.
R, 25.04 kell 13.
KINOS AMADEUS
• Film „Fookus”
N, 26.03 kell 19.
• Film „Lammas Shaun. Film”
N, 26.03 kell 17.
• Film „Muumid Rivieral”
P, 29.03 kell 13 ja 15.
• Film „Ex_Machina”
P, 29.03 kell 17.
• Film „Muumid Rivieral”
T, 31.03 kell 17.
• Film „Ex_Machina”
T, 31.03 kell 19.
• Multikas „Kodu”
P, 5.04 kell 13;
T, 7.04 kell 17; T, 21.04 kell 17
• Film „Tabamatud”
P, 5.04 kell 15; T, 7.04 kell 19
• Film „Kiired ja vihased 7”
P, 5.04 kell 17; N, 16.04 kell 19;
T, 21.04 kell 19;
N, 23.04 kell 19
• Multikas „Käsna-Kalle
Kantpüks” P, 26.04 kell 13;
P, 26.04 kell 15;
T, 28.04 kell 17;
N, 30.04 kell 17
RAEKOJA SAALIS
• Eri rahvuste klubi LANDÕŠ
P, 5.04 kell 13.
• Pereklubi SEENIOR
L, 18.04 kell 18.
• Eakate klubi HÕBEJUUS
P, 26.04 kell 13.
SPORDIHALLIS
• XVII käsitöölaat VIRU
NIKERDAJA. 11.-12.04 kell 10.
Projekti korraldajad
Oksana Kutsjak, Tatjana Laada,
Natalja Železnjakova
NÄITUSED
Jõhvi spordihalli üritused
• R, 27.03 Eesti U18 meistrivõistlused korv­­ pallis, KK HITO/JSK - Virumaa PK
• P, 29.03 Eesti U16 meistrivõistlused korv pallis, neli mängu
• P, 29.03 Sulgpalli seeriavõistluse etapp
• T, 31.03 Ida-Virumaa gümnaasiumineidude
karikavõistlused korvpalis
• T, 31.03 Põlevkivi Volle poolfinaal
• T, 7.04 Põlevkivi Volle finaali 1. mäng
• 8.-9.04 Politseinike meistrivõistlused
võrkpallis
• 11.-12.04 Viru Nikerdaja
• T, 14.04 Põlevkivi Volle pronksimäng
• R, 17.04 Lauatennise seeriavõistluse etapp
• P, 19.04 Eesti karikavõistlused sportaeroobikas
• T, 21.04 Põlevkivi Volle 2. finaalmäng
• L, 25.04 Sulgpalli seeriavõistluse etapp
• 25.-26.04 Ida-Virumaa lahtised meistri võistluse koroonas
• T, 28.04 Põlevkivi Volle 3. finaalmäng
(vajadusel)
NB! 3.-5. aprillini ja 1. mail spordihall suletud.
Info www.johvisport.ee
11. ja 12. aprillil
tasuta
raamatute laat
Jõhvi gümnaasiumi fuajees
„Viru nikerdaja” käsitöölaada ajal.
Sissepääs tasuta.
LINNAGALERIIS
• 6.04–10.05 peterburilanna
Angelika Kalinina pastellmaalide
näitus „AkvaPaled”. Avamine esmaspäeval, 6. aprillil kell 16.
KUNSTIKOOLI GALERIIS
• 23.02–02.04 plakatinäitus
„Tehtud Poolas. Poola kultuuriplakatid 2011–2014”.
TEATED
Jõhvi vaegkuuljate ühing teatab
8. ja 25. aprillil kell 12–14 toimub
Jõhvis Kooli 2 vaegkuuljate abistamine kuuldeaparaatide ja -tarvikute
soetamisel, kasutamisel ja hooldamisel.
K
e
s
k
r
a
a
m
a
t
u
k
o
g
u
s
7. aprillil kell 13
kohtumine
Kristiina Ehini ja
Silver Sepaga
kirjanduse- ja muusikakavas
„Iga hetk on kaev”
10. aprillil kell 17.30
vaimse arengu klubi
meditatsiooniteemaline
õhtu Enn Kaljo
eestvedamisel
Info: Anne Kippar,
tel 5805 7007
JÕHVI MUUSIKAKOOLI KORRALDAMISEL
JÕHVI KONTSERDIMAJA KAMMERSAALIS 23. aprillil 2015 kell 12.00
Virumaa I regiooni muusikakoolide
MUDILASTE MUUSIKAPÄEV
Esinevad 5 – 10-aastased noored muusikud
Ida- ja Lääne-Virumaa muusikakoolidest
KELL 14.30 muusikaline lavastus „Neli soovi“
Etendavad Põltsamaa muusikakooli eelkooli õpilased ning õpetaja Tuuli Jukk
Muusikapäevast osasaamine on prii sissepääsuga!
4
JÕHVI TEATAJA
Nr 3 (131) märts 2015
PILTUUDISED
Lapsed tegid
kolm päeva
teatrit
Stseen
Kiikla
näiteringi
etendusest
„Kaardi­
majake”.
Foto:
Erika Prave
Jõhvi kultuuri- ja huvikeskuse kooliteater esindab Ida-Virumaad aprillis üle-eestilisel kooliteatrite võistlusel Narvas,
selgus igakevadisel maakondlikul kooliteatrite festivalil
kontserdimajas.
Kultuuri- ja huvikeskuse näitering sai edasi 5.–9. klasside arvestuses omaloomingulise lavastusega „Häbi”, lapsi juhendab Raili
Tamm. Žürii liige Haide Männamäe tõdes, et keskmises vanuserühmas, 5.–9. klasside seas, tegid lapsed teatrit väga tõsistel ja
elulistel teemadel. „Silma jäi, et õpetaja Raili Tamm on südamega
asja kallal,” ütles Jõhvist pärit Männamäe, kes professionaalse
näitlejana on tuntud kui üks klounide tandemist Piip ja Tuut. „Ei
tea, mille alusel õpetajad repertuaari valivad, aga kindlasti võiks
lastele pakkuda ka võimalust helgematel teemadel näitemängu
teha. Põhiline on aga see, et lapsed teevad teatrit hingega ja et see
neile korda läheb.”
Maakondlik kooliteatrite festival kestis kolm päeva ja sellel esitati 27 lavatükki. Festivali korraldas kultuuri- ja huvikeskus. Männamäe sõnul oli festival väga hästi korraldatud – see oli tempokas ja sujus hästi: „Etendused olid vaheldumisi suures ja väikeses
saalis ning vaheldusid tõrgeteta. Sellest on kahju, et publikut oli
saalis vähe. Kindlasti oleksid väikesed näitlejad end laval paremini
tundnud, kui neile oleks enam kaasaelajaid olnud.”
JT
AugustESTFIN OÜ
www.augustbio.ee
Reovee biopuhastusseadmed
Müük, paigaldus, hooldus
Volitatud esindaja Ida-Eestis OÜ Santalle tel 5524396
[email protected]
See kupong annab 5% allahindlust Tallinnas
messil „Eesti ehitab“ 8.–11.aprill 2015
Märtsi alguses 102aastaseks saanud Velda Mägar rõõmustas,
et vallavalitsus teda tähtpäeval meeles pidas. „Ma ei ütle, et
mul minu aastate kohta tervis vilets oleks,” sõnas ta, tuues
näiteks, et ta loeb prillideta ja armastab väga kohvi juua.
„Eks ma usun endasse ja mõistus on mul selge, see mind alt
ei vea,” rääkis Velda-proua, kes jälgib huviga telesaateid ja
on enda sõnul poliitikaasjadega kursis. „Soovin teile kõigile
head tervist ja pikka iga! Tulge aga järgmine aasta jälle,”
ütles hällilaps õnnitlema tulnuile.
Riigigümnaasiumi infopäeval tutvustasid end kooli tulevased koostööpartnerid
VKG ja Eesti Energia, räägiti Aasia keeltest ja disainist, ainetest, mida koolis õpetama hakatakse. Soovijad võisid esitada avalduse kooli astumiseks ja said vastuseid
huvitavatele küsimustele.
Vastus sellele, kui palju tuleb uude kooli õpilasi, selgub septembriks. Kooli juht
Tarmo Valgepea vastas individuaalselt soovijate küsimustele ja tema ukse taga
lookles küsijatest järjekord.
Tallinnas Kullo lastegaleriis
toimunud üle-eestilise laste
ja noorte keraamikakonkursi
„Savisellid 6” näituse avamisel
ja auhindade jagamisel märtsi
alguses oli kohal ka Jõhvi kunstikooli esindus õpetaja Heli Kallega. Põhjust oli, sest auhinnad
said 6–8aastaste vanuserühmas Emely Raud (töö „Koer”)
ja Kristiine Mõisa (töö „Suvi”)
ning 11–13aastaste vanuserühmas Kristi Laar (töö „Viljandi
paadimees”).
Jõhvi võõrustas üleriigilist
õpetajate tantsufestivali,
mis oli järjekorras 17. Tantsurühmi oli Eesti eri paigust
kokku sõitnud 23, nii Emmastest kui ka Viimsist, tantsijaid
ühtekokku 270. Mitmekesise
ja heatujulise tantsuprogrammi tõi meie kanti eesti
gümnaasiumi õpetajate tantsurühm Kuremari. Kuremarja
juhendaja ja tantsude autor
on Voldemar Berelkovski.
Fotod: Erika Prave
Õnnelikud võitjad Kullo galerii
trepil. Foto: Raimond Kalle
Tammikus esinesid maakonna ansamblid ja solistid
Iga-aastasel maakondlikul
ansamblite ja solistide päeval Tammiku rahvamajas oli
21 esinejat, kes lisaks ühele
vabalt valitud palale esitasid
kohustuslikus korras ka Jaak
Joala laule.
Lauljaid oli igast Ida-Virumaa
nurgast, ansamblite seas hoidsid
Jõhvi lippu kõrgel Jõhvi pensionäride ühenduse ansambel Elulõng (juhendaja Anneli Kasela),
Tammiku segaansambel (juhendaja Anu Vildak) ja tütarlaste
ansambel Bliss (juhendaja Jekaterina Minajeva). Kaks viimast
said ka žüriilt kiita. Tammiku
segaansambel, kes eristus teiste
seas selle poolest, et esitas mõlemad lood ühtmoodi tugevalt, sai
preemia Jaak Joala loo parima
interpreteerimise eest. Tüdrukute ansambel Bliss sai aga eripreemia professionaalsuse eest.
Solistidest esindas Jõhvit
sarmikas Galina Safronova ja
tarmukas Aleksandr Lassikov.
Laulupäeval said kokku nii
kogemustega lauljad kui ka
need, kellele see oli esimene
avalik ülesastumine. Uute tulijate seas oli ka Illuka naisansambel, keda juhendab jõhvilanna Kadi Rebban.
Ansamblite ja solistide päeva
korraldab Tammiku rahvamaja
juhataja Heli Vähk. „See ettevõtmine näitab, kui palju ja kui
huvitavaid esitajaid meie maakonnas on. Võib öelda, et tase
on üsna kõrge, ning see päris
pikk kontsert, mis 42 laulust
kokku sai, oli kõigiti nauditav,”
ütles ta.
Külalisesinejaks oli sel päeval Jaanika Sillamaa.
JT
Ärata sõiduk talveunest!
Aitame leida erinevate seltside pakkumiste
seast Sinule sobivaima liikluskindlustuse.
Asume Pargi 39, Jõhvi.
Oleme avatud K-R: 09.00-17.00
T: 09.00-18.00 ; L: 08.00-15.00
+372 5326 8954
[email protected]
Ootame Sind külla!
Tegemist on finantsteenuse reklaamiga.
Kindlustusteenuse pakkuja on IIZI Kindlustusmaakler AS.
Tutvu tingimustega www.iizi.ee või pea nõu spetsialistiga telefonil 16660.
JÕHVI TEATAJA Väljaandja: JÕHVI VALLAVALITSUS ▪ Toimetaja: ERIKA PRAVE tel 517 1032, [email protected] ▪ Küljendus: Kolmik W ▪ Trükk: trükikoda TRÜKIS