Kichwa shimita sinchiyachishun

Transcription

Kichwa shimita sinchiyachishun
WIÑAY KAWSAY
C U L T U R A
M I L E N A R I A
PROMUEVE LA IDENTIDAD EN LA DIVERSIDAD
Nº60 RAYMI KILLA (JUNIO) 2014 WATA
Runapa ukkuta riksichun
Cuerpo humano
PERIÓDICO MENSUAL KICHWA
USD 0,50
Kichwa shimita sinchiyachishun
Fortaleciendo la lengua materna kichwa
akcha
P.
12-14
um
maki
a
uma
mati
a
rikr
P.
16
Natabuela
kitillipa
kawsaymanta
Vivencia de la
parroquia de Natabuela
P.
2-6
Shuyu: María Venancia Yamberla, 2014. Universidad Técnica del Norte ukumanta kichwa shimita sinchiyachinkapami yanapakun.
Aya Umamanta ñawpa rimay
Leyenda del “Aya Uma”
P.
11
Shuyu: Radio Ilumán. Shinami kichwa natabuela runakunapa kawsay.
Shuyu: María Yamberla, 2014. Domingo Sarmiento yachana wasimanta Inti Raymitami tushunakun.
Sugerencias y aportes envíenos al siguiente correo: [email protected] / Telf: 2 572 041 - 0997979524.
Dirección: Parroquia San Juan de Iluman, junto al parque central, cantón Otavalo / Facebook: Wiñay Kawsay.
SHUKNIKI PANKA
PAG. 1
ÑUKANCHIK KAWSAYMANTA
RAYMI KILLA (JUNIO) 2014 WATA
WIÑAY
KAWSAYTA
RURAKKUNA
WIÑACHIK
Asociación de Jóvenes Kichwas de
Imbabura - AJKI
Natabuela kitillipa
kawsaymanta riksishunchik
Parroquia de Natabuela
N
atabuela kitillika Antonio
Ante kitipi, Imbabura
markapimi sakirin. Kaypika
5651 runakunami kawsan.
Mashna
ayllullaktakuna
kawsashkamanta, kitillipa
pushak tayta Jorge Siza
shinami willachin: “Catabamba,
Central, Cutzaburo, El Coco,
Flores Vásquez, La Tola, Los Óvalos, shinallata Palto”.
Kay sasi killapika, Natabuela kitillika ñami 79 wata
paktariyta kushikushpa raymikunka.
Wiñay kawsayta
Pushak
María Venancia Yamberla
Ishkantin shimipi
killkakkuna
María Venancia Yamberla
Janeth Otavalo
Yanapakkuna
Martha Picuasi
Gonzalo Díaz
Carmen Yamberla
Apawki Flores
Pankata allichik
Inti Díaz Saravino
Kamuyachik
Grupo Corporativo del Norte
(GCN)
Yanapak
Ukukuna
Con el
auspicio de:
Shuyu: Inti Díaz, 2014.
Kikin kawsay
(Identidad cultural)
TRADICIONES PARA
EL MAÑANA
Shuyu: Inti Díaz, 2014.
Kay kitillipika yalli mishukunami kawsan. Patsakmanta chunka
chuskullami (24%) kichwa runakuna kan. Shinapash kichwa
shimita rimakkunaka, patsakmanta kimsa (3%) runakunallami
riman.
SHIMIKUNA = VOCABULARIOS
Kitilli = parroquia
Kiti = cantón
Marka = provincia
Ayllullakta = comunidad
Willachina = informar
ISHKAYNIKI PANKA
PAG. 2
Paktarina = cumplir
Kikin Kawsay = identidad cultural
Patsak = 100
Chunka chusku = 24
KICHWA RUNAKUNAPAK KAWSAY YACHAYKUNA - CONOCIMIENTOS Y VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
RAYMI KILLA (JUNIO) 2014 WATA
RUNAKUNAPAK KAWSAYMANTA RIKSISHUNCHIK
K
Churakunamanta (Vestimenta Natabuela)
ichwa Natabuela churakunataka, ayllukunaka shunkupimi Raymi, San Pedro, Corpus Cristi, Semana Santa shinallata
apan. Hatunlla raymikunapika paykunapapacha wata paktari raymipash.
churanawanmi willkankuna. Wakin raymikunaka kanmi: Inti
Tantariynamanta (Estructura oragnizativa)
Shuyu: María Yamberla, 2013. Tayta Teodoro Potosí (lluki), payka san vicente de
los ovalos ayllullaktapa alcalde apukmi kan.
Ashtawanpash, kichwa Natabuela ayllullaktakunaka kikin masmapi tantarishkami kawsan.
Shinami paykunaka markapuk pushakkunata (gobernador), llaktakay pushakkunata
(pueblo), shinallata kiti pushakkunata
(alcalde) shutichishpa sumaychashpapash Gobernador (Pueblo Natabuela)
kawsan. Kay apukkunapa llamkayka
yupanki (honorífico) ruraykunami kan.
Alcalde (Comunidades)
Paykunaka kikin raymikunatami ashtawan
sinchiyachinata rikun.
SHIMIKUNA = VOCABULARIOS
Churana = vestimenta
Ayllu = familia
Shunku = corazón
Hatun = grande
Raymi = fiesta
Willkana = celebración sagrada
Masma = estructura
Tantarishka = reunidos
Paykuna = ellos
Markapuk = Gobernador
Llaktakay = pueblo identitario
Kiti = ciudad
Pushak = autoridad
Sumaychana = Respetar
Yupanki = Honorífico
Kikin raymi = Fiesta propia
KICHWA RUNAKUNAPAK KAWSAY YACHAYKUNA - CONOCIMIENTOS Y VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
KIMSANIKI PANKA
PAG. 3
RAYMI KILLA (JUNIO) 2014 WATA
VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
RUNAKUNAPAK KAWSAYMANTA RIKSISHUNCHIK
Kikin mikunamanta (gastronomía típica)
N
atabuela kitillipa chirikunuyka sumakpachami kan, shinallata yaku
larkapash kay kuskapika mana illanchu. Chaymantami tukuylaya
murukunapash sumakta pukunlla, shina: Sara, purutu, palta, pakay
ilta, turunchi, upilla, uchu, matilulun, tawzu, muras, pipinu, shuk
murukunapash.
Kullki pukuchiy llamkaykuna
(Diversidad de actividades
económicas)
Natabuela kitillipi kawsak ayllukunaka tawka ruray yachaykunatami
charin, shina: Wakinkunaka mintalayukunami kan; shukkunaka kikin
mikunata yanushpa hatukkunami; shuk ayllukunaka chakrakamakkunami;
kayshukkunaka maki awakkunami; shinallata wakinkunaka kaspiwan
maki ruraykunatami yachan. Ashtawanpash minkapi rurashpami
ayllukunaka ñawpakman llukshin.
Shuyu: Internet.
Kuchikunaka ayllukunapak wasikunapillatami kusarin. Chaymantami
Natabuela kichwa ayllukunaka, paykunapak wasipampapika yantawan
kusana hurnupash wasintin tiyan.
Shuyu: Inti Díaz, 2014. Kuyi wiwakuna.
Shuyu: Inti Díaz, 2014. Ovalos Ayllullaktapi mama Cecilia Cabascango, payka kuchitami hurnupi kusashpa
hatushpa kawsan.
Shuyu: Inti Díaz, 2014. Natabuela llaktapi kaspillakllay yachaykuna.
SHIMIKUNA = VOCABULARIOS
Kikin mikuna = comida típica
Yantawan kusashka = Horneado
Wirawan kusashka = Frito
Kuchi aycha = carne de chancho
Karanti papa = papa con cáscara
Wasintin = de casa en casa
Wakinkuna = algunos
CHUSKUNIKI PANKA
PAG. 4
Shukkuna = otros
Mintalaykuna = comercio
Maki awaykuna = artesanía textil
Chakrakamaykuna = agricultura
Kaspi = palo
Maki ruray = artesanía
KICHWA RUNAKUNAPAK KAWSAY YACHAYKUNA - CONOCIMIENTOS Y VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
RAYMI KILLA (JUNIO) 2014 WATA
RUNAKUNAPAK KAWSAYMANTA RIKSISHUNCHIK
N
Chakrakamaykuna (Agricultura)
atabuela kitillipa chirikunuyka sumakpachami kan, shinallata yaku
larkapash kay kuskapika mana illanchu. Chaymantami tukuylaya
murukunapash sumakta pukunlla, shina: Sara, purutu, palta, pakay
ilta, turunchi, upilla, uchu, matilulun, tawzu, muras, pipinu, shuk
murukunapash.
Shuyu: Janeth Otavalo, 2014. Natabuela ayllukunapa purutupampa.
Shuyu: Inti Díaz, 2014. Natabuela kitillipi chakrakamakkunapa yaku larka.
Maki awaykuna
(Artesanías de textil)
Mama
Margarita
Cabascango,
payka Los Ovalos
ayllullaktapimi
kawsan.
Pay
mamami Natabuela
kichwa runakunapak
churakunakuna
sirashpa kawsan. Kay
siraykunataka Inti
Raymi pachakunapimi
ashtawan
rurani
ninmi. Paykunapa
churanaka ashtawan
waminsi tullpukunami.
Maki
rurashka
Waminsi
ribusu
yura
tallpa
Millma
muchiku
Tallpapa
urachaki
Waminsi
ruwana
Anaku
kinku
yura
wara
yura
ushuta
Shuyu: Inti Díaz, 2014.
Doña Margarita Cabascango es la señora que confecciona la vestimenta del
Pueblo Kichwa Natabuela. Ella nos comenta que su elaboración y demanda se
concentra para las festividades del Inti Raymi y San Pedro.
Chakrakamay = agricultura
Chirikunuy = clima
Yaku larka = canal de riego
Kuska = lugar, sitio
Tukuylaya = variados
Murukuna = frutos
Pukuna = producir
Shuyu: Radio Ilumán.
SHIMIKUNA = VOCABULARIOS
Purutu =frejol
Palta = aguacate
Pakay ilta = guabas
Turunchi = tomate de árbol
Upilla = uvilla
Uchu = ají
Matilulun = granadilla
Churakuna = Vestimenta
Kawsana = vivir
Chayamuna = llegar
Raymi= fiesta
Tallpa= camisa
Wara= pantalón
Pintu= tela
Pucha= hilo
Churikuna= hijos
Patak= Ancho
Chanta= bordado
KICHWA RUNAKUNAPAK KAWSAY YACHAYKUNA - CONOCIMIENTOS Y VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
PICHKANIKI PANKA
PAG. 5
RAYMI KILLA (JUNIO) 2014 WATA
VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
RUNAKUNAPAK KAWSAYMANTA RIKSISHUNCHIK
Mirachishka ruray yachaykuna
(Experiencias productivas)
T
ayta Francisco Simón Endara, payka Natabuela llaktapimi ña
kimsa chunka pusak (38) watakunata kaspillakllaypi llamkan. Payka
tawka ruraykunatami yachan shina: Uchilla wasikunata, kawitukunata,
patakukunata, tiyarinakunata, shinallata wasihatakunatapashmi (palos
de tumbado) ruran.
Sarun watakunapika laurel, pino, eucalipto kirukunataka Intag llaktamantami apamun kashka. Kunan watakunapika Antisuyu sachamantami apamun.
Pita kaspillakllayta yachachirka
nikpika, tayta Francisco shinami
kutichin:
Ñukapa taytami wawasapa kaymanta (15 wawakuna), tukuylla churikunaman llamkayta maskashpa kurka. Chaypaka ñuka taytaka shuk
yachak ayllukunapakpimi, karanawan rishpa yachachichun nishpa
minkan karka. Tukuyllakunami shikan llamkayta munarkanchik; shukkunaka sirakkuna, awakkuna, hampikkunapashmi tukurkanchik.
Patakuta ruranamanta (Cómo
construir una mesa)
Kallaripika kirupa tukuylla karatami lluchushpa wakaychina. Hipaka
tukuylla mutsurishkatami kuchushpa katina.
Patakuta rurankapakka chusku pakta chakikunami mutsurin. Shinallata
chusku uchilla sunichuskupallkatami (tríangulo) huchukunapi churana.
Shinallata shuk hatunlla chuskushka (cuadrado) kiru kaspitami mutsurin. Kaypimi ña allikuta rikushpa, chakikunata shinallata sunichuskupallkatapash (triángulo), sinchilla pataku shayarichun takashpa churana
kan.
Kaykunata rurankapakka mutsurinmi: Takarpukuna (clavo), takana
(martillo), shinallata shuk hillaykunapash (herramientas).
Shuyu: Inti Díaz, 2014. Pataku rurashkakuna (mesas).
Don Simón Endara nos enseña la elaboración de todo tipo de muebles, tallados
y escultura en maderas como: ciprés, eucalipto, pino y laurel. Su labor lo viene
realizando desde hace 35 años. Proviene de una familia numerosa de 15 hijos,
pero con alegría recuerda el conocimiento que heredó su padre a todos los hijos
a través de personas expertas en diferentes actividades económicas.
Shuyu: Inti Díaz, 2014. Natabuela llaktapi tayta Francisco Endara, payka kaspillakllak mashimi.
SHIMIKUNA = VOCABULARIOS
Kaspillakllay = carpintería
Wasikuna = casas
Kawitukuna = camas
Patakukuna = mesas
Tiyarinakuna = sillas
Wasihataykuna = maderas
de tumbado
Kirukuna = árboles
Apamuna = traer
SUKTANIKI PANKA
PAG. 6
Antisuyu sacha = región
oriental
Yachachirka = enseñó
Kutichin = responde
Churikuna = hijos
Wawasapa = muchos hijos
Llamkay = trabajo
Maskashpa = buscando
Yachak = sabio
Karana = regalo
Rishpa = yendo
Tukuyllakuna = todos
Shikan = diferente
Llamkay = trabajo
Munarkanchik = quisimos
Minkana = encargar
Sirakkuna = costureras
Awakkuna = tejedores
Hampikkuna = médicos
Tukurkanchik = hicimos
Kiru = árbol
Kara = corteza, cáscara
Lluchuna = pelar
Kuchuna = cortar, acerrar
Chakikuna = patas
Kaspi = palo
Takana = clavar
KICHWA RUNAKUNAPAK KAWSAY YACHAYKUNA - CONOCIMIENTOS Y VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
WIÑAY YACHAKUY
Nº60 RAYMI KILLA (JUNIO) 2014 WATA
KICHWA ESTUDIANTIL
KICHWA SHIMITA YACHAKUSHUNCHIK
Killkak mashi: Gonzalo Díaz Cajas
Wasi ukupi uchilla mishki shimi (-ku-) rimarikuna
Pequeños diálogos corteses en la familia, con el morfema –ku-
Tutamanta rikcharishpaka, wasi ukupika kay shimikunatami rimarinchik.
Ushi:Alli puncha mamitaku (Buen día madrecita)
Mama: Alli puncha ushiku (Buen día hijita)
Ushi: Allillachu pakarishkanki mamita (¿Que tal has amanecido mamá?)
Mama: Allillami pakaripashkani ushiku. (Bien gracias hijita)
Mama: Maymanta rikrikunki ushiku (Ha donde vas a ir hijita)
Ushi: Yachana wasimanmi rikuni mamita. (Me voy a la escuela mamá)
Mama: Mikunata shunkunchishpachu rikunkiyari ushiku (Pero desayunaste hijita?)
Ushi: Ari mamitaku, mishki yakuta ña upiyarkanimi. (Sí madrecita, ya me serví el café)
Mama: Ima pachapitak tikramukrinki ushiku (A qué hora regresas hijita?)
Ushi: Ishkay pacha chishipika tikramushami mimitaku. (A las 14:00 ya estaré de regreso madrecita).
Mama: Shuyakushami ushiku, Pachakamak wakaychishka kachun. (Que Dios te bendiga hijita, te estaré esperando)
Ushi: Yupaychani mamitaku (Te agradezco madrecita).
Kichwa shimipi tapuchinamanta (Los signos de interrogación)
Kichwa shimipika tapuk unanchakunaka (¿?)
mana tiyanchu, chaypak rantika –tak, –chu shimikikunawan, tapuk shutirantikunawanpashmi
tapunchik.
En la escritura kichwa no existen signos de interrogación. En vez de eso se utiliza las morfemas
o partículas tak y chu.
Shina:
-tak shimikuwan:
-chu shimikuwan:
Chay warmichu kantaka kuyan. ¿Es esa mujer quien te quiere?
Chay warmika kantachu kuyan. ¿Esa mujer a tí te quiere?
Chay warmika kanta kuyanchu. ¿Esa mujer te quiere a tí?
Chay wawaka kamuta charinchu.
¿Ese niño tiene libro?
Kay runaka allichu llamkarka. ¿Este hombre trabajó bien?
Kikinka maypitak kawsanki. ¿Dónde vive usted?
Pitak wasimanka shamunka.
¿Quién viene a la casa?
Payka mashna wawatatak charin. ¿Cuántos años tiene él/ella?
Paytaka pitak kuyarka.
¿Quién le amó a ella /el?
KICHWA RUNAKUNAPAK KAWSAY YACHAYKUNA - CONOCIMIENTOS Y VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
KANCHISNIKI PANKA
PAG. 7
KICHWA ESTUDIANTIL
RAYMI KILLA (JUNIO) 2014 WATA
KICHWA SHIMITA YACHAKUSHUNCHIK
Shimikipa masmay (La estructura silábica)
Kichwa shimi maypi kashpapash alli rimarichunka, shimikikuna shinami killkarina kan.
Con el fin de responder a la estandarización de la lengua kichwa, las sílabas mantienen las siguientes combinaciones:
Shimikipa masmay
Vocal
(uyaywa)
Vocal + consonante
(uyaywa + uyantin)
Vocal + consonante
(uyaywa + uyantin)
Vocal + consonante
(uyaywa + uyantin)
Shina:
V
VC
CV
CVC
Imashina riksina
u–ma
a - chik
i - llul
in–ti
ur-pi
all-ku
ma–ki
cha-ki
ta-za
taw–ka
ham-patu
man-ka
sílaba vocálica
(uyaywa shimiki)
sílaba inversa
(tikrashka shimiki)
sílaba abierta
(paskashka shimiki)
sílaba trabada
(harkashka shimiki)
Kuyayay kichwa shimi taki (Canción al idioma kichwa)
Shuk (1)
Kuyayay, kuyayay may sumak runa shimi,
kuyayay, kuyayay runa llaktapa shimi,
kutin
kuyayay, kuyayay.
Tutay puncha rimashun kichwata, kichwata
tukuy pacha killkashun kichwapi, kichwapi,
tukuy pacha takishun kichwapi, takishun
may sumak kichwa shimi, kuyayay, kuyayay.
Ishkay (2)
Kuyayay, kuyayay kichwa llaktapa shimi,
kuyayay, kuyayay tukuy pacha kawsachun,
kutin
kawsachun, kawsachun.
Muskuypipash rimashun kichwapi, kichwapi
sinchi, sinchi rimashun kichwata, kichwata,
kunuk llaktami kanchik, kuyayay, kuyayay
hatun apuk kawsanchik, kuyayay, kuyayay.
PUSAKNIKI PANKA
PAG. 8
KICHWA RUNAKUNAPAK KAWSAY YACHAYKUNA - CONOCIMIENTOS Y VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
KICHWA SHIMI YUYAY
RAYMI KILLA (JUNIO) 2014 WATA
PUKLLASHPA YACHAKUSHUNCHIK
CHAPUSHKA KILLKAKUNAWAN PUKLLAY
1. Puerta
2. Ventana
3. Familia
4. Cama
5. Silla
6. Mesa
7. Espejo
8. Pared
Y
P
U
N
K
U LL P
A
K
R
I
R
P
Y
A
U
P
I
R LL T
LL W LL N
I
A
I
A
U
A
U
I
N
K
U
R
Y
K
T
T
A
W A
Y
K
U
K
U
T
U
K
U
Y
A
A
N
I
R
A
Y
I
T
ÑAWPASHPA WILLACHIYKUNA - SIGNOS Y SEÑALES
Kuyi shukanshinalla wakakpika:
Warmi atallpa takikpika:
Maykanpash ayllukunapi wañuna llaki tiyana
kakpimi takin ninchik; ama wañuy llakikuna
tiyachunka, kunkamanta hapishpa wasi hawaman shitana kanchik ninmi, tukuy chikikuna
Cuando el cuy hace hipo como ñukanchik ayllumanta wayrapi tikrachun.
Maykanpash karumanta ayllukuna ña shamuna kaktami shina wakashpa willachikun; mana
kashpaka ninan mutsurishka ayllu shamunatapashmi willachikun.
si estara atorándose:
Es porque algún familiar que ha estado viviendo lejos o algún personaje muy importante
nos visitará muy pronto en nuestra casa.
Cuando una gallina canta:
Es porque la muerte se acerca a alguien de
nuestra familia. Para evitar que eso no suceda, se debe coger la gallina del
pescuezo y tirar hacia el techo
de la casa, y así ahuyentar
la mala
suerte desde nuestra familia.
Akchashuwa wasiman yaykukpika:
Shuwa wasiman yaykunkapak muyukuktami
willachikun. Chaymantami chay akchashuwataka hapishpa wañuchina, mana kishpirichun sakinachu nin. Shina wañuchikpika, ima
puncha shuwa wasiman yaykukpipash shinallata hapita usharinkami nin; mana kashpaka
pipash rikuk tiyashpa ñapash shimi shitankami
nin.
Cuando una libélula entra a
nuestra casa:
Es porque el dueño del ajeno está rondando
la casa. Por eso no se debe dejar escapar a
la libélula, es mejor matar y así cuando entre
el ladrón también se podrá atrapar, o al menos
alguien alcanzará a ver y se enterará quién
fue el ladrón que ingresó a nuestra casa.
KICHWA RUNAKUNAPAK KAWSAY YACHAYKUNA - CONOCIMIENTOS Y VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
ISKUNNIKI PANKA
PAG. 9
KICHWA ESTUDIANTIL
RAYMI KILLA (JUNIO) 2014 WATA
KICHWA SHIMITA YACHAKUSHUNCHIK
Palama wiwakunata riksishunchik (Insectos)
mishkichuspi
yana hatsu
tarampira
uputinti
puka hatsu
huzu
uru
ayapyu
waylla hatsu
patsakchaki
huru
akchashuwa
kuyka
ninakuru
pillpintu
waranka chaki
chuspi
añanku
atararu
CHUNKANIKI PANKA
PAG. 10
malun
chillik
muruysi
usa
piki
KICHWA RUNAKUNAPAK KAWSAY YACHAYKUNA - CONOCIMIENTOS Y VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
MITOS Y LEYENDAS
RAYMI KILLA (JUNIO) 2014 WATA
ÑAWPA RIMAYKUNA
A
Aya Umamanta ñawpa rimay
ya Uma runaka pachamamapak sinchi samayta hapishka
runami. Paymi Inti Raymi tushuypika ñawpaman pushak kan.
Kay runaka zamarru churarishka, asutita warkuchishka, churuta
charishka, ishkay ayuyuk, chunka ishkay kachuyukmi kan. Asutiwanka
tushuk runakunatami allí ñampi charin; churuta wakachishpaka
tukuyllakunatami Inti Raymi tushuyman kayachikun; ishkay
uyakunaka ishkaypi paktarishka kawsaytami rikuchin
(allipash mana allipash, punchapash tutapash);
shinallata chunka ishkay kachuka, watapak
chunka ishkay killakunatami rikuchin.
Ñawpa rimayka shinami riksichin: Sarun
watakunapimi Inti Raymita
tushuk
runakunataka, shuk sapalla taytaku wasipi
chaskishpa, sumakta mikunata karashpa
kawsashka nin. Shuk tutami ninanta
shaykushka yarishpa ña puñunkapak
siririkushka, shina puñukrikukpimi hatun
sinchi tushukkuna chayamuk uyarishka nin.
Chaymi sapalla runaka mikunata karasha
yuyaywan hatarishka. Shina llukshishpami
ninan sinchi tushukkunata rikushka: Kanllapika
allpapash chukchukta, gaytapash tukuy manyaman
uyarikta tushunakushka. Shinallata tushukkunaka
ishkay uyayuk, raku akchasapa, hatun millmayuk warawan,
A
wakinkunaka churu charishka, shukkunaka asuti warkuchishka,
kayshukkunaka gaytakunawan, chakikunapash washaman
tikrashkakuna tushunakushka nin.
Chaypimi wakcha taytaka, Pachamamapak ayakuna paypak
wasiman chayamushkata yachashka. Chaymi taytaka,
rikcha churanata awachishpa churakushpa,
ayakunapak tushuyta katichishpa, tukuy Inti Raymipi
tushushpa kawsashka. Payka aya kumpashka
runa kashpami, tawka puncha tutakunantin
tushushpapash mana shaykushpa tushun
kashka. Tukuylla ayllukunapash paytaka
ninanta sumaychashpami rikun kashka,
paypak shimipash sumaktami llaktata
kuyuchin kashka, shinallata pipash
mana urmachita ushanchu kashka ninmi.
Paypak chakika, mana allpapi sarushpa,
wayrapillami tushun kashka nin. Payka
Inti Raymi pacha chayamukpika willka
kuskakunapimi puñun kashka.
Shinapash, shuk punchami wakcha taytaka
ayllullaktamanta
chinkarishka.
Kunan
pachapika, paypak samayka pachamamapak willka
kuskakunapimi tukuyllakunata wakaychishpa kawsakun
ninmi.
Leyenda del “Aya Uma”
ya Uma proviene del término kichwa que significa:
Aya = espíritu, fuerza, energía; Uma = cabeza,
líder o mando. Entonces el “Aya Uma” representa
al personaje, quien con el poder energético de la
Pachamama, tiene la capacidad de guiar, liderar,
proteger y mantener unidos al grupo de bailadores
durante las celebraciones del Inti Raymi.
durante las celebraciones del Inti Raymi. Una noche, el
hombre se disponía a dormir luego de la larga jornada
de atención, y súbitamente escuchó zapateos energéticos cerca de su casa, al ritmo de la música guerrera
entonada con flautas.
El viudo creyó que había llegado otro grupo de bailadores, se levantó como de costumbre para ofrecer
Este personaje se viste de zamarro y lleva en sus comida y chicha festiva, y al salir se encontró con
manos dos instrumentos básicos: El acial y el churo. algo impresionante: Los zapateos hacían retumbar los
La primera sirve para poner el orden interno; y con el suelos, el sonar de las flautas salía por doquier y las
sonido del churo invita a las personas y a los seres voces de los danzantes se escuchaban como trueno.
espirituales para participar de la fiesta del Inti Raymi. Entonces se dio cuenta que eran unos extraños de
Además, el Aya Uma tiene doble cara, que simboliza la dos caras, con cabellos gruesos alborotados, algunos
vida complementaria de la cosmovisión de los pueblos tenían churos, otros látigos y otros eran extraordiandinos (el bien y el mal, la noche y el día, hombre y narios flauteros. Su indumentaria tenía un pelaje largo
mujer, etc). En la parte superior lleva 12 cuernos de en las piernas y llevaban los pies al revés.
distintos colores que representa los 12 meses del año.
La aparición duró pocos instantes, y con la misma rapiCuenta la leyenda que hace mucho tiempo, un hom- dez con que habían llegado desaparecieron, dejando
bre viudo y solitario se acostumbraba a atender con un profundo silencio. Entonces el viudo se dio cuenta
comida y chicha a los danzantes que visitaban su casa que los visitantes eran los llamados “Ayas”. Quedó
tan impresionado con la extraña aparición y decidió
confeccionarse una vestimenta igual; tratando de
recordar cada detalle empezó a bailar como “Aya”
en cada Inti Raymi. Desde entonces el hombre viudo
cambió su forma de ser: En cada Inti Raymi era el
primero en entrar y el último en salir, su voz movía a
todo el pueblo, y él con su traje era casi invencible,
nunca se agotaba de los incansables bailes de días
y noches seguidos, guiaba y animaba a los demás en
todo momento. Cuando bailaba sus pies no tocaban
el suelo. Acostumbraba bañarse y dormir en estos
días festivos junto a las cascadas, vertientes, lagos y
lugares ceremoniales.
Cada año este hombre demostraba su fuerza y resistencia, por lo que toda la comunidad le respetaba y
apreciaba. Un día se desapareció de la comunidad.
Existe la creencia de que fue llevado por los Aya a
quienes tanto trató de imitar. Su espíritu permanece en
los lugares bravos de la Pachamama (cascadas, vertientes, quebradas) y es el protector de la naturaleza y
de los hombres sabios.
KICHWA RUNAKUNAPAK KAWSAY YACHAYKUNA - CONOCIMIENTOS Y VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
CHUNKA SHUKNIKI
PAG. 11
RAYMI KILLA (JUNIO) 2014 WATA
FORTALECIMIENTO DEL KICHWA
KICHWA SHIMITA HATUNYACHINAMANTA
Cómo fortalecer la lengua materna kichwa
K
ichwa shimita hatunyachinkapakka, tawka ruraykunatami paktachina
mutsurinchik, shina:
1. Kichwa shimipi rimayta
killkaytapash yachakushunchik.
Shuyu: Inti Díaz, 2014. Ilumán kitillipi kichwa yachakuy kallari (Inauguración).
2. Kichwa shimipi llaktakunaman
willachishunchik.
Shuyu: Inti Díaz, 2014. kichwa shimipi killka katishpa yachakunakun.
Shuyu: Slawo Plata, 2013. Kichwa shimipi uyachik anta llaktakunaman chayakun.
CHUNKA ISHKAYNIKI
PAG. 12
Shuyu: Inti Díaz, 2013. Kichwa shimipi willachik panka llaktakunaman chayakun.
KICHWA RUNAKUNAPAK KAWSAY YACHAYKUNA - CONOCIMIENTOS Y VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
FORTALECIMIENTO DEL KICHWA
RAYMI KILLA (JUNIO) 2014 WATA
KICHWA SHIMITA HATUNYACHINAMANTA
Cómo fortalecer la lengua materna kichwa
3. Pushakkunaka mama
shimimanta shunkukuyuchinami
(concientizar) kan.
5. Kichwa shimita allikachinami
kanchik.
Shuyu: Inti Díaz, 2013. Wawa Joel Cuyo Tituaña, payka kichwa mamashimipimi ayllukunaman yuyayta
chayachikun.
6. Shuk runakuna kikin shimita
imashina wakaychishkata riksina
kanchik.
Shuyu: Radio Ilumán, 2014. Tayta Raúl Amaguaña(chawpipi), payka kichwa Otavalo llaktapa pushakmi.
Paymi kichwa kawsayta hatunyachinamanta llaktakunaman shunkupi chayachikun.
4. Tantanakuykunapi kichwapimi
rimarina kanchik.
Shuyu: Vasco mamallaktapimi mamashimita hantunyachinkapa tukuy mamallaktakunamanta yachakunakun,
2013.
Shuyu: Janeth Otavalo, 2014. Mashi Rosa Elena Conterón, payka kichwa mamashimipimi Pachakamakman
willkankapa mashikunata tantachikun.
Shuyu: Janeth Otavalo, 2014. Tayta Arexolaleiba Biteri, payka Vasco mamallaktamantami, kichwamama
shimita imashina sinchiyachinamanta Ilumán kitillipi riksichikun.
KICHWA RUNAKUNAPAK KAWSAY YACHAYKUNA - CONOCIMIENTOS Y VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
CHUNKA KIMSANIKI
PAG. 13
RAYMI KILLA (JUNIO) 2014 WATA
FORTALECIMIENTO DEL KICHWA
KICHWA SHIMITA HATUNYACHINAMANTA
7. Ñukanchik wawakunawan kichwa 8. Kichwa shimipi tushuna
shimipi rimarishunchik
takinapashmi kanchik
Shuyu: Tayta Shayri Jimbo, payka shunkuwan rimashpami kichwa shimita riksichikun.
Shuyu: Inti Raymipika ñukanchik taytakunaka kichwa shimipi rimashpami tushuyta yachan.
Tula llakta (Natabuela)
Natabuela kitillitaka tula llakta nishpapashmi riksin. Kay kuskapimi tawka
tulakuna sakirin, shina: Cruz Tula, Payla Tula, Pupu Tula, Troje Tula, Tula,
Pukara Tula shinallata Orozca Tula.
Kay tulakunaka, kawinka willka kuskakunami kashka, shukkunaka
aya pampakunami kashka, kayshukkunaka hatun ayllukuna kawsana
kuskakunami
kashka.
Shuyu: Internet. Pupu tulapi willkay paktarikuna.
Shuyu: Inti Díaz, 2014. Natabuela kitillipi Apunchikpa wasi.
CHUNKA CHUSKU NIKI
PAG. 14
KICHWA RUNAKUNAPAK KAWSAY YACHAYKUNA - CONOCIMIENTOS Y VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS
RAYMI KILLA (JUNIO) 2014 WATA
NATABUELA KITILLIPA KAWSAY
N
Parroquia de Natabuela
atabuela es la parroquia rural del cantón Antonio Ante en la
provincia de Imbabura. Tiene una población de 5651 (13% del
cantón) habitantes según el Censo 2010 y un área geográfica de
949 hectáreas, los mismos están organizados territorialmente en 8
comunidades y barrios: Catabamba, Central, Cutzaburo, El Coco,
Flores Vásquez, La Tola, Los Óvalos y Palto. La parroquia cumple 79
años de fundación en el mes de noviembre.
Identidad cultural
Dentro de su identidad cultural, la parroquia
comprende de 71,26% población mestiza
y 23.73% población indígena. De esta
última sólo el 2,98% habla el idioma
materno kichwa. Sin embargo, la
vestimenta autóctona utilizada con
orgullo en las festividades culturales
más sobresalientes como el Inti Raymi,
San Pedro, fiestas patronales, Semana
Santa y Corpus Cristi; y la propia forma
organizativa comunitaria representada
por el Gobernador y el Consejo de Alcaldes
(cargos honoríficos) resaltan la identidad
propia del pueblo Natabuela. La gastronomía
como el hornado, las fritadas, el mote, el cuy, el choclo
y papas forman parte de esta autenticidad así como las viviendas
construidas de tapial y hornos de barro.
Actividades económicas propias de la parroquia
Natabuela se desarrolla por la diversidad de actividades económicas,
siendo éstas relacionadas al comercio, gastronomía con platos típicos,
agricultura, construcción, crianza de cuyes, confección de prendas
de vestir, fábricas de muebles de madera, fabricación
de puertas y ventanas de metal, turismo en
pequeña escala, entre otros. La minga aún
predomina en las comunidades como
parte de las actividades económicas,
especialmente en la construcción y
la agricultura.
Diversidad agrícola
La parroquia de Natabuela por
su condición climática apta para
granos y frutas, produce una
variedad de productos entre los
que están el maíz, frejol, arveja,
aguacates, guabas, tomate de árbol,
uvillas, ají, granadilla, taxo, mora, pepino,
entre otros.
KICHWA RUNAKUNAPAK KAWSAY YACHAYKUNA - CONOCIMIENTOS Y VIVENCIAS DE LOS PUEBLOS KICHWAS
CHUNKA PICHKANIKI
PAG. 15
RAYMI KILLA (JUNIO) 2014 WATA
RUNAPA UKKU (CUERPO HUMANO)
uma
uma mati
rinri
ñawi chichu
akcha
kunka
rikra uku
rikra
washa
maki muku
rikra muku
ñawi lulun
sinka
shimi
kashtuna
kasku
maki sillu
maki ruka
maki
wiksa
pupu
siki
chanka
chaki chichu
kunkuri
chaki washa
sanpi - pinkullu
chaki muku
chaki ruka
chaki
CHUNKA SUKTANIKI
PAG. 16
ullu
chaki sillu
Imatak kashpapash zirma chaskiman(correo) killkamupaychik: [email protected] / Telf: 2 572 041 - 0997979524.
Kuska: San Juan de Iluman kitillipi, samana pampa kimiryapi - Otavalo. Ñawikamu(facebook): Wiñay Kawsay.

Similar documents

Descargar

Descargar de Asoc. Tradiciones para el Mañana. www.tradi.info Entrevistado por: Humberto Yamberla Conocemos que su institución se dedica al fortalecimiento de los pueblos y nacionalidades del mundo, a fin de...

More information

Kulla ñusta akllarirkami Inti watana

Kulla ñusta akllarirkami Inti watana Atsil-Yaya pidió a Sami-Mama acostarse con Él. Se unieron en la oscuridad y Sami-Mama quedó embarazada. Así nacieron los Aya, los Duendesy Pacha-Mama. Cuando Pacha-Mama nacía, AtsilYaya sopló e hiz...

More information