Boletín Mensál - UNDP in Timor Leste

Transcription

Boletín Mensál - UNDP in Timor Leste
Boletín Mensál
Hari’i Pás no
Koezaun Sociál
IX Edisaun
Marsu 201 3
Departamentu Hari’i Pás no Koezaun Sosiál
Ministériu Solidariedade Sosiál
Editorial
Sr. Amandio Amaral
Freitas, Diretor Nasional
Asistensia no Koezaun
Social
Loron di'ak maluk le'e-nain sira! Ho laran kmanek, hau aprezenta Buletin Mensal Hari'i
Pas no Koezaun Social edisaun dasia fulan Marsu 201 3. Iha edisaun ida ne'e, ita boot
sira sei hetan informasaun kona-ba atividade balun ne'ebe DHPKS halao iha fulan
Fevereiru no Marsu 201 3 hanesan enkontru komunitaria, konsultasaun regras
Tarabandu, no treinamentu resolusaun konflitu.
Maluk sira, ita hotu triste bainhira rona katak ita nia maluk balun mate iha Sama-Lete,
Ermera no ida mate iha Naktuka, Oecusse. Dalaruma, ita husu ba ita an, tanba sa mak
konflitu la dook husi ita? bainhira mak ita bele moris iha pas no harmonia nia laran? Se
ita hotu servisu hamutuk halo esforsu makaas hodi prevene konflitu no hari'i pas, hau
bele dehan katak, iha loron ida, ita sei hetan pas no harmonia.
Hari'i Pas, Hadomi Futuru!
1
DHPKS no Komunidade Caisido
Halao Enkontru Komunitaria.
2
Komunidade Caibada Diskuti Asuntu Feto,
Seguranca, no Pas.
3
Treinamentu
Resolusaun Konflitu
importante ba prosesu Hari'i
Pas no Koezaun Social.
4
5
Parabeins ba Xefe
Departamentu Hari'i Pas no
Koezaun Social.
Director DNACS: "Regras
Tarabandu atu hamate hahalok sira
ne'ebe bele hamosu konflitu."
DHPKS no Komunidade Caisido Halao
Enkontru Komunitaria
Iha 1 8 Fevereiru 201 3, DHPKS halao ne'e. Sr. Antonio mos akresenta katak, ma violensia domestika."
enkontru komunitariu iha Caisido, suku
Tirilolo, Baucau no hetan partisipasaun
husi lider komunitaria, Lia-Nain,
reprezentante Rede Feto, reprezentante
juventude feto no mane, reprezentante
grupu Artemarsiais
no
membru
komunidade hamutuk 111 .
Objetivu husi enkontru ne'e maka atu fahe
informasaun ba komunidade sira kona-ba
papel importante husi instituisaun ida-idak
ne’ebe ligadu ho resolusaun konflitu.
Iha abertura ba enkontru ne'e,
Administrador Distritu Baucau, Sr. Antonio
Augusto Guterres agradese ba MSSDHPKS no lider komunitaria suku Tirilolo
ne'ebe konsege organiza enkontru ida
"enkontru ne'e importante tebes ba ita
hodi fo hanoin ba malu no rona malu atu
ita bele kria estabilidade no hari'i pas."
Panelista sira iha enkontru ne’e maka
Pontu
Fokal
Regional
Baucau,
Representante Xefi Departamento MSS
Centro Regional Baucau, pontu fokal
SEPI Distrito Baucau, Adjunto PNTL
Distrito Baucau, Director DNTPSC Distrito
Baucau, no Reprezentante UNDP.
Pontu Fokal Regional Baucau, Sr.
Raimundo da Costa esplika katak,
"enkontru ida ne’e halao tanba ekipa
Mediasaun Dialogu Centru Regional
Baucau identifika katak komunidade
Trilolo hasoru problema barak liliu proble-
Xefe Departamentu MSS Centru Regional
Baucau, Sr. Tome Franquilino hateten,
"partisipasaun feto importante tebes iha
atividade suku nian, tanba feto mak
hanesan parseiria ba mane nune’e feto no
mane tenke servisu hamutuk no hamenus
violensia domestika ."
Aleinde ne'e, Reprezentante UNDP apoiu
DHPKS, Sra. Leonesia Tekla Da Silva
hateten, "enkontru komunitaria importante
tebes hodi identifika kazu konflitu no buka
solusaun ba kazu konflitu sira ne’e. Depois
mak bele deside atividade sira hanesan
mediasaun dialogu no atividade social
seluk ne’ebe bele prevene konflitu, halo
resolusaun konflitu, no hari’i pas.
Komunidade Caibada Makasae Diskuti Asuntu
Feto, Seguranca, no Pas
Iha 1 9 Fevereiru 201 3, komunidade ho
DHPKS realiza enkontru komunitaria hodi
diskuti asuntu feto, seguranca, no pas iha
Caibada, Tirilolo, Baucau. Atividade ne'e
rasik halao konjunta entre MSS, UNDP,
UN-WOMEN ho fundus mai husi EUTimor Leste.
Objetivu husi enkontru ne'e maka atu
fahe informasaun kona-ba partisipasaun
feto iha prosesu hari'i pas no koezaun
social, no informasaun seluk relasiona ho
panelista ida-idak nia papel servisu.
Iha seremonia abertura ne'e, Administrador Distrito Baucau hateten "enkontru
komunitariu ida ne'e parte ida husi
esforsu atu mantein nafatin estabilidade
iha Baucau atu labele iha violensia
hanesan akontese iha fatin seluk."
Panelista sira iha enkontru ne'e maka:
Reprezentante Xefe Centru Regional
Baucau, Adjunto PNTL Distrito Baucau,
Representante SEPI Distrito Baucau, no
Vice Director DNTPCS Distrito Baucau.
Reprezentante Xefe Centru Regional
Baucau, Sr. Tome Franquelino hateten,
"konstituisaun RDTL artigu 1 7 konsagra
direitu feto hanesan mos mane tanba
ne'e papel feto importante tebes Iha fami-
laos ba oan mane de'it"
Enkontru ne'e hetan partisipasaun
husi lider komunitaria sira, Lia-nain,
reprezentante
Rede
Feto,
reprezentante juventude feto no
mane, no membru komunidade
Caibada hamutuk 1 38. Husi
partisipante 1 38 ne'e, nain 65 mak
Foto: Masako Yokoyama/UNDP
partisipante
feto
sira.
Tuir
Foto: Adjuntu PNTL distritu Baucau koalia kona-ba
papel PNTL iha komunidade.
observasaun ekipa DHPKS, numeru
lia, sociedade, no iha prosesu dezen- partisipante feto iha enkontru ida ne'e aas
volvimentu nasional inklui iha prosesu tebes kompara ho fatin seluk ne'ebe
hari'i pas."
DHPKS halao ona atividade ba.
Iha fatin hanesan, Adjunto PNTL Distrito Tanba ne'e, reprezentante UNDP suporta
Baucau hateten, "policia nia papel mak DHPKS, Sra. Leonesia Tekla da Silva fo
servi komunidade, laos atu sai inimigo ba parabeins ba lider komunitaria sira tanba
komunidade. Tanba ne’e ita hotu tenke konsege hetan partisipasaun feto ho
servisu hamutuk atu prevene forma numeru ne'ebe aas. Sra. Tekla mos husu
violencia hot-hotu inklui prevene violensia ba partisipante feto sira atu partisipa iha
domestika."
kualker atividade ne'ebe halao iha suku
Iha okaziaun hanesan, Vice Director nune'e feto bele sai parseiru ba mane hodi
DNTPCS Distrito Baucau ne'ebe koalia servisu hamutuk ba dezenvolvimentu
kona-ba asuntu rai hateten, "feto mos iha nasional no mos hari'i pas iha suku laran."
direitu atu hetan eransa rai husi nia inan- Tuir observasaun Ekipa Mediasaun
aman maske nia hola ona mane tanba tuir Dialogu, partisipante sira partisipa ativu iha
Decretu Lei no 1 /2003, feto no mane iha enkontru ne'e no sira rekomenda atu
direitu hanesan. Tanba ne'e inan-aman enkontru hanesan bele realiza mos iha
sira tenke fo mos eransa rai ba oan feto
Caibada Uaimua.
Treinamentu Resolusaun Konflitu Importante
Ba Prosesu Hari'i Pas no Koezaunestrategia
Social
saida maka sira uza ona
Iha 1 9 - 21 Fevereiru 201 3,
hodi rezolve kazu konflitu ruma.
DHPKS liu husi Unidade
Materia "Analizasaun Konflitu" atu
Treinamentu Monitorizasaun no
treinu partisipante sira hodi hatene
Avaliasaun (UTMA) halao
oinsa identifika no analiza konflitu
treinamentu
kona-ba
sira ne'ebe mosu iha sira nia suku.
Resolusaun Konflitu ba lider
Materia "Negosiasaun"
treinu
komunitaria, juventude, no sira
partisipante
sira
atu
sai
negosiador
ne'ebe iha komitmentu ba hari'i
ne'ebe di'ak hodi iha abilidade atu
pas. Treinamentu ne'e halao iha
rezolve sira nia problema rasik no la
suku
Caraubalo,
Distritu
Foto: Adao Jorge Baptista Pinto/MSS hein intervensaun husi parte seluk.
Viqueque no
partisipante
Foto: Partisipante sira halo diskusaun grupu kona-ba materia
Materia
"Mediasaun"
treinu
hamutuk 23 mak partisipa.
analiza konflitu.
partisipante
sira
atu
iha
Objetivu
prinsipal
husi
treinamentu ne'e maka atu hasa'e nivel abilidade rona ho di'ak, prinsipiu baziku konesimentu kona-ba mediasaun no bele
konesimentu no kapasidade partisipante fasilitasaun, problema no esperirensia, mos sai mediador ne'ebe di'ak iha prosesu
konflitu,
negosiasaun, mediasaun atu nune'e bele hetan solusaun
sira nian iha resolusaun konflitu atu analizasaun
ne'ebe parte hotu sente satisfeitu.
nune'e sira bele ajuda resolve problema mediasaun, no dialogu.
Materia "Abilidade Rona ho Di'ak" treinu Ikusliu, materia "Dialogu" atu treinu
no hari'i pas iha sira nia suku laran.
Iha seremonia abertura ba treinamentu partisipante sira sai fasilitador ida ne'ebe partisipante sira atu hatene oinsa fasilita
ne'e, Xefe Suku Caraubalo, Sr. Teodoro di'ak iha resolusaun konflitu. Tanba dialogu ida entre parte rua ne'ebe iha
Osorio Pinto konfirma katak komunidade fasilitador ida ne'ebe di'ak presiza iha konflitu.
suku Caraubalo sei menus konesimentu abilidade rona ho di'ak atu bele rona no Iha seremonia ensaramentu, Sr. Adao
kona-ba area pas. Tanba ne'e nia husu komprende didi'ak saida mak parte sira Jorge Baptista Pinto hateten ba
partisipante sira katak abilidade ne'ebe sira
ba partisipante sira atu aproveita ne'ebe iha problema hato'o.
oportunidade ida ne'e didi'ak hodi Materia "Prinsipiu Baziku Fasilitasaun" atu hetan bele uza hodi ajuda lideransa
aprende materia sira ne'ebe fasilitador fo konesimentu ba partisipante sira kona- komunitaria sira hodi rezolve problema
ba saida mak fasilitasaun, knaar fasilitador ruma iha suku laran.
sira sei fo.
avaliasaun
depoisde
Fasilitador sira iha treinamentu ne'e nian, no abilidade sira ne'ebe presiza atu Rezultadu
treinamentu ne'e hatudu katak maioria
maka funsiunariu DHPKS-UTMA nian: sai fasilitador ida ne'ebe di'ak.
Sr. Adao Jorge Batista Pinto, Sr. Materia "Problema no Esperiensia" atu partisipante sira kontente ho treinamentu
Florindo Corte-real Gusmao, Sr. Caetano treinu partisipante sira oinsa identifika ne'e tanba sira aprende ona buat barak
Manuel Tilman de Oliveira, no Sra. problema no rezolve konflitu. Iha sesaun kona-ba rezolusaun konflitu.
ida ne'e, partisipante sira halo diskusaun Tuir planu, iha tempu badak, DHPKS sei
Joana Aparicio Gueterres.
Materia sira iha treinamentu ne'e maka: grupu hodi identifika problema sira ne'ebe halao Treinamentu Resolusaun Konflitu iha
sira hasoru durante ne'e, no mos meius ka Suku Luro, Distritu Lauten.
Agapito Soares, Reprezentante Juventude Mane Suku Caraubalu
Hodi kolega partisipante sira nia naran, ha'u hakarak agradese ba DHPKS ne'ebe
realiza ona treinamentu ne'e. Agradese mos ba fasilitador sira ne'ebe durante loron
tolu ne'e fahe konesimentu no esperiensia ba ami kona-ba resolusaun konflitu. Materia
sira ne'ebe ami hetan durante loron tolu ne'e mesak importante de'it. Materia sira ne'e
hanesan bokae mai ami no bele halo transformasaun ba ami nia moris.
Agapito Soares partisipa iha treinamentu Resolusaun Konflitu ne'ebe halao husi
DHPKS iha Caraubalu, Viqueque iha 19-21 Fevereiru 2013
Director DNACS: "Regras Tarabandu atu
Hamate Hahalok ne'ebe bele Hamosu Konflitu"
Iha 5 Marsu 201 3, DHPKS
halao enkontru komunitaria ida
hodi konsulta no socializa
regras Tarabandu ne'ebe
komunidade Rairobo rasik tau
hamutuk tiha ona bainhira
establese Tarabandu iha
Rairobo, Atabae iha tinan
kotuk 201 2.
Iha seremonia abertura ba
Foto: Miguel Soares Trindade/MSS
enkontru ne'e, Administrador Foto: .Partisipante sira iha diskusaun grupu hodi diskuti kona-ba
Sub-distritu Atabae hateten, regras Tarabandu
"enkontru ida ne'e atu haree fila fali esbosu Nia hatutan tan katak, Regras Tarabandu
Regras Tarabandu atu nune'e labele ne'e la boot liu Konstrituisaun RDTL. Ita bele
kontradiz ho lei ne'ebe vigora iha ita nia rain. iha Regras Tarabandu, maibe tenke hakruk
Atu haree mos se buat balun karik presiza nafatin ba Lei ne'ebe vigora iha Timor"
aumenta ka hasai husi esbosu regras ne'e. Iha enkontru ne'e, fasilitador husi Ekipa
Nune'e bainhira ita implementa karik, laiha Mediasaun Dialogu DHPKS nian fahe
problema ruma mak mosu."
partisipante sira ba grupu hodi diskuti kona-
Iha okaziaun hanesan, Sr. Amandio Amaral
Freitas, Director DNACS-MSS haktuir,
"regras tarabandu ida ne'e so kobre de'it
asuntu sira ne'ebe bele hamosu konflitu.
Ne'e para ita bele halo prevensaun katak
hamate tiha hahalok sira ne'ebe bele
hamosu konflitu."
Iha okaziaun hanesan, Komandante PNTL
Distritu Bobonaro hateten, "Regras Tarbandu
ne'e so bele halo prevensaun de'it, mas
kuandu akontese krime sira hanesan avuzu
seksual ka obrigada ema nia oan feto, ne'e
labele rezolze ho regras tarabandu tanba
ne'e krimi, ne'e so tribunal maka bele julga."
Enkontru Revizaun ba
Implementasaun Projeitu
Fundus Ki'ik ba ONG sira
Aprezentasaun Forum Teatru
ba Prevensaun Violensia
Domestika
Jogu ba Pas iha aldeia RaiNain, Dili no Rairobo, Atabae.
Enkontru komunitaria hodi
identifika abut konflitu ba kazu
violensia iha Naktuka, Oecusse
Enkontru Komunitaria iha Aileu
ba esbosu regras ne'e no sansaun sira.
Rezultadu diskusaun hatudu katak iha buat
balun ne'ebe presiza hadia nune'e, ekipa
DHPKS sei elabora rezultadu diskusaun sira
ne'e no hakerek sistimatiku hanesan
Departamentu Hari’i Pás no
regulamentu ida. Depois sei haruka fila-fali
Koezaun Sosiál husi Ministériu
ba lideransa komunitariu sira iha Rairobo
Solidariedade Sosiál
hodi halo revizaun ikus nian antes DHPKS
estabelese iha fulan Dezembru
produz ba livrinu ne'ebe sei fahe ba uma2010
ho
vizaun
katak komunidade hotu,
kain ida-idak iha Rairobo. Regras Tarabandu
ne'e sei uza hanesan sasukat ida ne'ebe liliu grupu vulnerabel sira moris iha pas
no harmonia nia laran.
regula membru komunidade sira nia hahalok
Establesimentu Departamentu HPKS
atu labele halo hahalok violenisa ka konflitu
ne'e
hetan legitimidade liu husi Dekreto
no labele mos estraga ambiente.
Parabeins ba Xefe DHPKS
Xefe Departamentu Hari'i Pas no Koezaun Social, Sr. Agostinho Cosme Belo hamutuk ho
Xefe Departamentu sira seluk hetan Tomada de Pose iha loron 8 Marsu 201 3. Iha tomada
de pose ne'e, Ministra Solidaridade
Social, Sra. Isabel Amaral Guterres fo
parabeins ba sira no husu atu sira
bele servisu makaas ho vontade di'ak
no profesionalismu maximu hodi fo
asistensia hotu ne'ebe presiza ba
komunidade hotu liliu grupu
vulnerabel sira.
Parabeins ba Xefe DHPKS
Dezezu Servisu Di'ak ho Klosok!
Iha edisaun
Tuir mai: Abril
Foto: Felisberta Da Silva/UNDP
Foto: Xefe DHPKS, Sr. Agustinho Cosme Belo kaer liman
ho Ministra Solidaridade Social hafoin tomada de pose.
Lei no. 47/2012, 5 Dezembru 2012.
Ministériu Solidaridade Sociál
Rua Caicoli
Dili, Timor-Leste
Fone: +670 7744 8256 ka
+670 7725 3877
E-mail : [email protected] ka
[email protected]
Produz husi:
Projetu husi PNUD fó
apóiu ba Departamentu
Hari’i Pás no Koezaun Sosiál