yeni strateji konsepsiyasını müäyyänläşdirir

yeni strateji konsepsiyasını müäyyänläşdirir

09
Respublikada ärzaq taxýlý çatýþmazlýðý yoxdur. Ona görä dä Azärbaycanda çöräyin qiymätinin artmasý äsassýzdýr. Bu barädä dünän Känd Täsärrüfatý Nazirliyinin bitkiçilik mähsullarýnýn istehsalý, emalý vä ärzaq ehtiyatlarýnýn
dövlät tänzimlänmäsi þöbäsinin
müdiri Sabir Väliyev deyib.
Üz-üzä
Ýqtisadiyyat
05
Nazirlik räsmisi qiymät
artýmýný äsassýz hesab edir
Günel Ýbrahim: “Ölüm ayaðýndaký
insanýn väsiyyätini yazmaða
gedän könüllümüz olub”
“Problem insanlarýn ätrafdakýlara qarþý soyuq
münasibät göstärmäsidir. Xüsusilä dä, tänha yaþayan qocalara qarþý. Bäzän könüllülärimiz tänha
ananýn oðlundan aldýðý mäktubu oxumaq üçün
ünvanlara gedirlär. Ölüm ayaðýndaký insanýn väsiyyätini yazmaða gedän könüllümüz olub”.
FOTO: REUTERS
20-22 NOYABR 2010 WWW.ZAMAN.AZ 40 QÄPÝK
NATO
yeni strateji
konsepsiyasýný
müäyyänläþdirir
NATO-ya üzv olan 28 ölkä Lissabonda toplaþaraq, qurumun yaxýn 15 ildä tählükälärä
qarþý fäaliyyät istiqamätlärini ehtiva edän konsepsiyasýný müäyyänläþdirir. Sammitdä
eyni zamanda, bütün Avropaný hava hücumundan qoruyacaq müdafiä sisteminin
qurulmasý ilä baðlý razýlýðýn äldä olunmasý üçün dä ciddi müzakirälär aparýlýr.
NATÝQ PÄNAHLI BAKI
Dünän Portuqaliyanýn paytaxtý
1 Lissabon þähärindä NATO-nun
zirvä görüþü öz iþinä baþlayýb. NATO-ya
üzv olan 28 ölkänin vä Þimali Atlantika
Alyansýnýn “Sülh naminä täräfdaþlýq”
proqramýnda iþtirak edän ölkälärin dövlät vä hökumät baþçýlarýnýn, o cümlädän
Azärbaycan Prezidenti Ýlham Äliyevin
qatýldýðý zirvädä aktual mäsälälärin müzakirä olunduðu bildirilir. Müzakirälär
bu gün dä davam edäcäk.
Tarixi toplantýda äsas müzakirä mövzularýndan biri NATO-nun hava hücumundan müdafiä sisteminä (HHMS) daxil olan raket qurðularýnýn Avropada vä
NATO-ya üzv ölkälärin ärazilärindä yerläþdirilmäsi mäsäläsidir. Sammitdä hämçinin, NATO ölkäläri baþçýlarý alyansýn
yeni strateji konsepsiyasýný da qäbul
edäcäklär. Bu konsepsiya härbi qurumun yaxýn 15 illik fäaliyyät istiqamätini
müäyyän edäcäk. Eyni zamanda, täþkilat daxilindä müäyyän struktur däyiþiklikläri vä härbi xarakterli ixtisarlarýn
edilmäsi gözlänilir. Sammit çärçiväsindä NATO-nun bäzi ölkälärdäki härbi
bazalarýnýn ixtisara salýnmasý ilä baðlý
mäsälänin dä müzakirä ediläcäyi bildirilir. Ýclasda müzakirä ediläcäk äsas mövzulardan biri dä NATO qüvvälärinin
2014-cü ilä qädär Äfqanýstandan çýxarýlmasý ilä baðlýdýr. 1DÜNYA 04
Ýpoteka “zirväsi” vä mänzil häsräti
07
Cämiyyäti siqaret çäkmäk qadaðasýna hazýrlamaq lazýmdýr
Ýctimai yerlärdä siqaret çä-
1kilmäsini qadaðan edän qa-
nun layihäsi dünyanýn bir sýra ölkälärindä qäbul edilib. Bäs, ölkämizdä adýçäkilän qanunun qäbul
edilmäsinä nä mane olur? Milli
Mäclisin sosial siyasät komitäsinin sädri Hadý Räcäbli analoji
qanunun parlamentdä täläsik
qäbul edilmäsinä ehtiyac görmür. “Hazýrda cämiyyät buna
hazýr deyil. Cämiyyätdä täbliðat
vä maarifländirici iþlär aparýlmalýdýr. Qanunun qäbul edilmäsi
üçün sosial sifariþ olmalýdýr”.
“Saðlam Toplum” Ýctimai Birli-
yinin sädri Lalä Mehralý deyir ki,
siqaretin zärärlärini aþýlamaq
mäqsädi ilä aparýlan maarifländirici iþlär qänaätbäxþ deyil. O, siqaret çäkänin özündän daha çox ätrafýndakýlara ziyan verdiyini vurðuladý: “Nümunä üçün deyim ki,
här il ABÞ-da 3 minä yaxýn insan
siqaretin ätrafa verdiyi ziyan ucbatýndan häyatýný itirir”. “Panto Vita”
tibb märkäzinin terapevt-häkimi
Habil Hüseynov bildirdi ki, äsasän
insanýn äsäb sisteminä vä aðciyärlärinä ziyan verän siqaretin xärçäng
xästäliyinin yaranmasýnda bilavasitä rolu var. 1SOSÝAL HÄYAT 06
Sarkisyan Lissabona
getmäkdän imtina edib
Ermänistan Prezidenti Serj Sarkisyan
1Lissabonda keçirilän NATO sammi-
tindä iþtirak etmäk üçün ävvälcädän planlaþdýrdýðý säfäri läðv edib. Bu barädä Ermänistan Prezidentinin mätbuat katibi Armen
Arzumanyan mälumat verib. O bildirib ki,
ermäni täräfi Daðlýq Qarabað probleminin
ümumi redaksiyada verilän häll planýnýn
qäbuledilmäz olduðunu däfälärlä vurðulayýb: “NATO sammitinin deklarasiya layihäsindä ümumiläþmiþ formulanýn saxlanmasý,
orada ATÄT täräfindän elan edilmiþ prinsiplärdän yalnýz birinä istinad edilmäsi xoþagälmäz siqnal ola vä münaqiþänin hällindä älavä çätinliklär yarada bilär. Bu narahatlýðý näzärä alan Prezident Serj Sarkisyan
Lissabona getmäkdän imtina edib”.
“Ermänilärin härbi tälimläri
yalançý görüntülärdir”
“Ermänistan Silahlý Qüvvälärinin
1Azärbaycanýn iþðal olunmuþ ärazilä-
rindä keçirdiyi härbi tälimlär räsmi Yerevanýn yalançý görüntü yaratmasýna xidmät
edir”. Bunu dünän “Trend”ä “Azärbaycan
Respublikasý Daðlýq Qarabað Bölgäsinin
Azärbaycanlý Ýcmasý” Ýctimai Birliyinin rähbäri Bayram Säfärov bildirib: “Azärbaycan
ordusu hücum etsä, birdäfälik Daðlýq Qarabað problemini häll edäcäk. Ýþðal altýnda
olan Azärbaycan torpaqlarýnda Ermänistan
Silahlý Qüvvälärinin keçirdiyi tälimlär zamaný Ermänistan Prezidentinin säsländirdiyi fikirlär ähämiyyätsiz sözlärdir vä hämin
tälimlär yalançý tälimlärdir”. 1GÜNDÄM 03
“BSU-DA MODEL JURNALÝSTÝKA MÄKTÄBÝ QURMAQ
ÝSTÄYÝRÝK” / Bu il 10 yaþýný qeyd edän Baký Slavyan Universiteti (BSU) bir çox ixtisaslar üzrä peþäkar kadr hazýrlýðýný uðurla häyata keçirän böyük
elmi potensiala, güclü maddi-texniki bazaya vä
müasir infrastruktura malik çoxþaxäli elm vä tädris müässisäsinä çevrilib. 1 SÄRBÄST 10
YANVARDA YÄMÄNDÄ TÜRK ÞÄHÝDLÝYÝ AÇILACAQ /
Yämän könüllärä dað, gözlärä yaþ, dillärä türkü oldu on illär boyunca. Bu dünya bir yetimin göz yaþýna däymäzkän, Yämän çöllärindä bu qädär növcavanýmýz “Vätän” deyib torpaðý qucaqladý ki, düþmän ayaðý ilä kirlänmäsin. 1HÄYAT 13
02 GÜNDÄM
20-22 NOYABR 2010 ZAMAN
Ölkämizdä istehsal edilän 20 zirehli texnika Silahlý Qüvvälärimizä tähvil veriläcäk
Bu ýl ölkämizin müässisälärindä “Paramount Group” þirkäti
ilä müþtäräk þäkildä yýðýlmýþ 20-yä
yaxýn minaya qarþý qorumalý näqliyyat vasitäsi Silahlý Qüvvälärimizä
tähvil veriläcäk. Bu barädä APA-ya
härbi mänbälärdän mälumat verilib. “Paramount Group”un lisenziyasý vä bu þirkätin mühändislärinin iþ-
1
tiraký ilä Müdafiä Sänayesi Nazirliyi
täräfindän istehsal edilän bu texnikalar “Matador” vä “Marauder” tiplidir. Bu günädäk ümumilikdä 17
texnika istehsal ediläräk testdän keçirilib. Ümumilikdä “Paramount
Group” vä MSN arasýnda imzalanmýþ müqaviläyä äsasän, birinci märhälädä 50 ädäd (25 ädäd “Matador”
vä 25 ädäd “Marauder”) zirehli näqliyyat vasitäsinin yýðýlaraq sifariþçiyä çatdýrýlmasý planlaþdýrýlýr.
Adýçäkilän näqliyyat vasitäläri
“V” gövdäyä malikdir vä zirehi çox
yüksäk säviyyädä partlayýþlardan
qorunmaný tämin edir. Döyüþ maþýnlarý 17 kq trotil gücünä davamlýdýr, partlayýþ zamaný yalnýz täkärläri
sýradan çýxýr. Þäxsi heyät qälpä täsirläri vä partlayýþýn akustikasýndan
yüksäk säviyyädä qorunur.
Qeyd edäk ki, “Paramount Group” þirkäti bu yaxýnlarda änänävi “V”
gövdäli minaya davamlý döyüþ maþýnlarýndan färqli olaraq davamlý düz
korpusa malik “Mbombe” adlý yeni
döyüþ maþýnýný da nümayiþ etdirib.
Näqliyyatda gediþ haqqý
kartlarla ödäniläcäk
Näqliyyat sektorunda gözläni-
1län növbäti yenilik vahid ödäniþ
sisteminä keçidlä baðlý olacaq. Näqliyyat Nazirliyi näqliyyat siyasäti vä iqtisadiyyat þöbäsinin müdiri Sädräddin
Mämmädov bildirib ki, bu mäqsädlä
Baký þähärindä vahid näqliyyat ödäniþ
kartlarýndan istifadä ediläcäk. Hämin
kartlar vasitäsilä täkcä avtobuslarda
deyil, metropoliten vä taksilärdä, hätta elektrik qatarlarýnda da ödäniþ etmäk mümkün olacaq. Artýq ödäniþ
kartýnýn formasý vä dizayný müäyyänläþdirilib.
Bu kartlara mäbläð xüsusi terminallarda yüklänäcäk vä bunun üçün
äsas näqliyyat obyektläri - metropoliten, avtovaðzallar, dämir yolu vaðzalý
vä aeroportlarda hämin terminallarýn
quraþdýrýlmasý näzärdä tutulur.
Paralel olaraq bütün näqliyyat vasitälärindä (o cümlädän, avtobuslar vä
taksilärdä) bu kartlar vasitäsilä ödäniþi
qäbul etmäyä imkan verän mini-terminallar quraþdýrýlacaq. Bu terminallarýn ilk nümunäläri artýq noyabrýn sonunadäk Azärbaycana gätiriläcäk.
Emin Milli dä azadlýða buraxýlýb
Häbsdä olan bloqqer Emin Milli azadlýða
1buraxýlýb. Bu barädä onun väkili Ýsaxan Aþurov mälumat verib. Väkilin sözlärinä görä, Emin
Milli dünän Salyan rayon Mähkämäsinin qärarý
ilä häbsdän azad edilib. E. Milli cäzasýnýn yarýsýný
çäkdiyi üçün mähkämä belä bir qärar çýxarýb.
Onun cäzasýnýn çäkilmämiþ hissäsi isä þärti cäza
ilä äväzlänib.
Qeyd edäk ki, Emin Milli Salyan rayonunun
Xäläc qäsäbäsindä yerläþän cäzaçäkmä müässisäsindä saxlandýðý üçün onun iþinä Salyan rayon
Mähkämäsindä baxýlýb.
Qeyd edäk ki, sraðagün bloqqer Adnan Hacýzadä dä vaxtýndan ävväl azadlýða buraxýlýb.
Daþkäsändä ät emalý müässisäsi açýldý
Daþkäsändä äsas hissäsi Sahibkarlýða Kö-
1mäk Milli Fondunun (SKMF) güzäþtli kre-
ditläri hesabýna inþa olunmuþ ät emalý müässisäsi
dünändän fäaliyyätä baþlayýb. Ýqtisadi Ýnkiþaf Nazirliyinin mätbuat xidmätindän bildiriblär ki, “Elba” MMC-yä mäxsus müässisä Almaniyanýn
“Banth”, “Bither” vä “Seracold” þirkätlärinin istehsalý olan avadanlýqlarla tächiz olunub. Ýstehsal
edilän mähsullarýn saxlanýlmasý mäqsädilä müässisänin yaxýnlýðýnda tikilmiþ tutumu 1000 ton olan
soyuducu anbar kompleksi dä istifadäyä verilib.
VII “START” baþlayýr
Mädäniyyät vä Turizm, Gänclär vä Ýdman
1nazirliklärinin vä “CÝNEMA” Märkäzinin
Qeyd edäk ki, kartlarýn tätbiqi ilä yanaþý, ödäniþi naðd yolla etmäk imkanlarý da olacaq.
Kartlarýn tätbiqi Bakýnýn näqliyyat
sistemindä aparýlan yenidänqurmanýn
son märhäläsi olacaq. Näqliyyatýn intellektual idaräetmä sistemi iþä düþüb
adaptasiya olunandan sonra növbäti
märhälä ödäniþ kartlarýnýn tätbiqi olacaq.
täþkilatçýlýðý ilä VII “START” Täläbä vä Gänclärin
Beynälxalq Film Festivalý öz iþinä baþlayýr. Noyabrýn 22-si, 23-ü vä 24-dä Bakýda keçiriläcäk kinoforumda 16 ölkädän 100-ä yaxýn müxtälif janrlý
film nümayiþ olunacaq. Festivalýn direktoru Fehruz Þamýyevin verdiyi mälumata görä, festivalýn
açýlýþý märasimi noyabrýn 22-dä Beynälxalq Muðam Märkäzindä, filmlärin nümayiþi 11:00-dan
18:00-a kimi Azärbaycan Kinematoqrafçýlar Ýttifaqýnda olacaq.
TÄSÝSÇÝ
“ZAMAN-AZÄR” MMC
“Hesab ediräm ki, Gänclär vä Ýd-
1man Nazirliyi ilä birgä gänc alimlä-
ri ähatä edäcäk ayrýca bir dövlät proqramýnýn hazýrlanmasýna ehtiyac var”. Bu
fikirläri Gänc Alimlärin I Respublika Ýnnovativ Ýdeya Yarmarkasýnýn räsmi açýlýþ
märasimindä Azärbaycan Milli Elmlär
Akademiyasýnýn (AMEA) prezidenti Mahmud Kärimov deyib. O bildirib ki, ölkänin iqtisadi inkiþafý yaxýn vaxtlarda gänc
elm adamlarýnýn daha intensiv fäaliyyät
göstärmälärinä imkan yaradacaq: “Ölkä
prezidentinin säräncamý ilä 2009-2015ci illärdä Elmin Ýnkiþafý üzrä Milli Strategiya vä onun häyata keçirilmäsi üzrä
Dövlät Proqramý qäbul edilib. Ümid ediräm ki bu sänädlärin icrasýndan sonra
biz elm sahäsindä iräliläyiþlärin olmasýnýn þahidi olacaðýq”. M. Kärimov deyib
ki, hazýrda äsas mäsälälärdän biri dä
gänc alimlärin xarici ölkälärin nüfuzlu
elmi märkäzlärdä hazýrlýðýna diqqäti artýrmaqdýr. Onun sözlärinä görä, bu yaxýnlarda AMEA-nýn Räyasät Heyätindä
Avropanýn nüfuzlu mäktäblärindä doktorantura tähsili almalarý haqqýnda
äsasnamänin täsdiqi ilä baðlý qärar qäbul edilib.
Qäzetimizin Baký þähärindä paylanmasý üçün motosikleti
olan poçtalyon axtarýrýq. Arzu
edänlär aþaðýdaký nömrälärä
müraciät edä bilärlär:
Qarakänd faciäsindän 19 il ötür
Xocavänd rayonunun Qarakänd kändi üzä- Osman Mirzäyev, Daðlýq Qarabað Muxtar Vilayäti1rindä Azärbaycana mäxsus “Mi-8” vertolyo- nin (DQMV) prokuroru Plavski Ýqor Aleksandrovi-
tunun ermäni silahlý qüvväläri täräfindän vurulmasýndan 19 il ötür.
Qeyd edäk ki, 20 noyabr 1991-ci ildä ermäni
silahlý qüvväläri Qarabað münaqiþäsi gediþindä
ölkämizä qarþý än böyük terror aktýný häyata keçiriblär. Martuni Xocavänd rayonunun Qarakänd
kändinin sämasýnda içärisindä Azärbaycanýn dövlät vä hökumät rähbärlärinin olduðu Mi-8 vertolyotu raketlä vurulub. Vertolyotda olan 22 näfärin
hamýsý, o cümlädän dövlät katibi Tofiq Ýsmayýlov,
baþ prokuror Ýsmät Qayýbov, dövlät müþaviri Mähämmäd Äsädov, baþ nazirin müavini Zülfi Hacýyev, SSRÝ xalq deputatlarý Vaqif Cäfärov, Väli
Mämmädov, Prezident
Aparatýnýn þöbä müdiri
çi, Daðlýq Qarabað münaqiþäsi regionunda Rusiya
vä Qazaxýstanýn müþahidäçi qrupunun rähbärläri,
jurnalistlär vä vertolyotun heyäti üzvläri hälak olmuþdu. Faciä ilä baðlý ölkämizdä 3 günlük 21-23
noyabr matäm elan olunub. Qarakänd terroru Ermänistan-Azärbaycan münaqiþäsinin sülh yolu ilä
hällinä dair iki ay öncä Jeleznovodskda äldä edilmiþ razýlaþmanýn sonu oldu vä münaqiþä tam härbi müstäviyä qädäm qoydu.
SAYI: 136/3076
Baþ direktor SÜLEYMAN ÜNAL
[email protected]
[email protected]
Baþ direktorun müavini
Redaktor
Osman Uçak
Ürfan Mämmädli
[email protected]
[email protected]
REDAKTOR MÜAVÝNLÄRÝ
Sämäd Mälikzadä
Äli Çärkäzoðlu
REKLAM ÞÖBÄSÝNÝN MÜDÝRÝ
Arif Keysan
MARKETÝNQ ÞÖBÄSÝNÝN MÜDÝRÝ
Mehmet Þimþek
MÄTBÄÄ MÜDÝRÝ
Harun Aydoðdu
ÞÖBÄLÄR
Qvami Räsulov - Mädäniyyät þöbäsi
Nicat Ýntiqam - Ýqtisadiyyat þöbäsi
Natiq Pänahlý - Siyasät þöbäsi
Loðman Mämmädov - Humanitar þöbä
Ruslan Sadýqov - Ýdman þöbäsi
NÖVBÄTÇÝ REDAKTOR:
ÜMUMÝ ÞÖBÄ MÜDÝRÝ
Mäftun Salmanov
Orhan Kýraç
TÄMSÝLÇÝLÝKLÄR
“Gänc alimlärlä baðlý dövlät
proqramýna ehtiyac var”
20-22 NOYABR 2010 13-15 ZÝLHÝCCÄ 1431
Naxçývan:
(136) 452430
Gäncä: (22) 560194
Aðdaþ: (193) 55131
Quba: (169) 53810
Länkäran:
(171) 52057
Mingäçevir:
(147) 45896
Þirvan: (197) 51292
Zaqatala:
(174) 54055
Þäki: (177) 46083
Sumqayýt: (018)
655 89 64
Ünvanýmýz: Baký, Tbilisi prospekti. 1058-ci mähällä, ev 34.
Tel: (+994 12) 498 17 24 , 530 85 81 (82, 83), 498 04 14. Faks: 498 17 24
web: www.zaman.az e–mail: [email protected]
Çap: “ZAMAN-AZÄR” MMC firmasýnýn mätbääsi.
Redaksiya ilä müällifin mövqeyi färqli ola bilär, reklamlardaký mätnlärä görä redaksiya mäsuliyyät daþýmýr.
z “APA” vä “AzärTAc” xäbär agentliklärinin materiallarýndan istifadä olunur.
z Älyazmalar geri qaytarýlmýr z Abunä ilä älaqädar þikayätlärinizi redaksiyaya bildirmäyinizi xahiþ edirik.
z Abunä indeksi: 022382
Zävvarlarýmýz Vätänä qayýdýrlar
Häcc ziyarätinä avtobusla getmiþ azärbay- sýnda olduðunu da vurðulayýb.
1canlý zävvarlarýn ilk qrupu Mäkkädän Vätänä
Qeyd edäk ki, Azärbaycandan Häcc ziyaräti-
doðru dünän axþam yola düþüblär. Bu barädä
APA-ya Qafqaz Müsälmanlarý Ýdaräsinin (QMÝ)
mätbuat xidmätinin rähbäri Rähimä Dadaþova
mälumat verib. O, ikinci avtobus karvanýnýn isä bu
gün 20-dä Vätänä yola düþäcäyini bildirib: “Täyyarälär isä 22, 23, 24 vä 25 noyabrda Bakýya uçacaqlar”.
R. Dadaþova zävvarlarýn sähhätinin qayda-
nä ümumilikdä 46 avtobusdan ibarät iki avtobus
karvaný vä 4 täyyarä reysi yola düþüb. Bu il Azärbaycana ayrýlmýþ 2 min kvotanýn hamýsý dolub.
Ümumilikdä, täþkilati mäsälälärä näzarät edän
þäxslär, häkim briqadasý, sürücülär vä müþayiät
edänlärlä birlikdä Azärbaycandan bu il Säudiyyä
Äräbistanýna 2300 näfärdän ibarät missiya yola
düþüb.
ÞÄHÄRLÄR
SÜBH
GÜNÄÞ GÜNORTA ÝKÝNDÝ
AXÞAM
GECÄ
BAKI
5.54
7.29
12.34
QUBA
6.00
7.37
12.39
15.03
17.26
18.51
15.06
17.29
LÄNKÄRAN
5.56
7.29
18.55
12.38
15.12
17.34
ÞÄKÝ
6.05
18.57
7.42
12.44
15.12
17.34
19.01
SABÝRABAD
NAXÇIVAN
5.59
7.34
12.39
15.10
17.32
18.57
6.10
7.44
12.51
15.24
17.47
19.10
YEVLAX
6.05
7.41
12.44
15.14
17.36
19.01
ÞAMAXI
5.59
7.35
12.38
15.08
17.30
18.55
GÄNCÄ
6.08
7.44
12.48
15.17
17.39
19.05
ZAQATALA
6.08
7.45
12.46
15.13
17.35
19.02
22 NOYABR ÜÇÜN
03GÜNDÄM
20-22 NOYABR 2010 ZAMAN
“Ermänilärin härbi tälimläri
yalançý görüntülärdir”
“Ermänistan Silahlý Qüvvälärinin Azärbaycanýn iþðal olunmuþ
ärazilärindä keçirdiyi härbi tälimlär
räsmi Yerevanýn yalançý görüntü yaratmasýna xidmät edir”. Bunu dünän
“Trend”ä “Azärbaycan Respublikasý
Daðlýq Qarabað Bölgäsinin Azärbaycanlý Ýcmasý” Ýctimai Birliyinin rähbäri Bayram Säfärov bildirib: “Azärbaycan ordusu hücum etsä, birdäfälik
Daðlýq Qarabað problemini häll edäcäk. Ýþðal altýnda olan Azärbaycan
torpaqlarýnda Ermänistan Silahlý
1
BMT-nin Sosial, mädäni vä humani-
1tar mäsälälär üzrä Komitäsinin (3-cü
deyib ki, tälim
keçirmäk üçün
maddi baza
lazýmdýr: “Tälimdä iþtirak
edän zirehli
texnikanýn yanacaðý olmalýdýr. Tälim keçirmäk oyuncaq deyil ki,
gündä bir tälim keçirilsin.
Bir-iki maþýnla
häräkät
etmäklä tälim
olmur”.
Qüvvälärinin keçirdiyi tälimlär zamaný Ermänistan Prezidentinin säsländirdiyi fikirlär ähämiyyätsiz sözlärdir
vä hämin tälimlär yalançý tälimlärdir”.
Son bir häftädä Azärbaycanýn iþðal olunmuþ ärazilärindä Ermänistan
ordusunun keçirdiyi härbi tälimlärdä
iþtirak edän Ermänistan Prezidenti
Serj Sarkisyan bildirmiþdi ki, Ermänistan ordusu kifayät qädär güclüdür
vä müharibä olarsa, istädiyi näticäni
äldä edäcäk.
B. Säfärov isä bununla älaqädar
Azärbaycanýn iräli sürdüyü
qätnamä layihäsi BMT-nin
3-cü Komitäsindä
qäbul edilib
Bayram
Säfärov
ABÞ münaqiþä täräflärini väziyyäti
gärginläþdirmäkdän çäkinmäyä çaðýrýb
“ABÞ Daðlýq Qarabað münaqiþäsinin täräflärini dialoqu davam etdirmäyä, väziyyäti gärginläþdirmäyä yönälän ritorikadan çäkinmäyä çaðýrýr”.
APA-nýn verdiyi mälumata görä,
ABÞ Dövlät Departamentinin sözçüsünün müavininin sälahiyyätlärini
icra edän Mark Toner keçirdiyi änänävi brifinqdä Ermänistan Prezidentinin son bäyanatýný belä þärh edib.
Mark Toner bildirib ki, ABÞ ävvälki
kimi Minsk prosesindä iþtirakýný davam etdirir.
Bir seçki mäntäqäsinin näticäläri läðv olunub
Dünän Märkäzi SeçKomissiyasýnýn
(MSK) növbäti iclasý keçirilib. Ýclasda parlament
seçkiläri ilä älaqädar quruma daxil olmuþ müraciätlärä baxýlýb. Müraciätlär
barädä MSK katibi Natiq
Mämmädov vä MSK üzvläri mälumat verib.
Ävvälcä 44 saylý
Sumqayýt-Abþeron Seçki
Dairäsindän “Qarabað”
seçki blokunun namizädi
olmuþ Näsimi Mämmädlinin dairädä näticälärin
läðv olunmasý ilä baðlý
müraciätinä baxýlýb. Namizädin özünün dä iþtirak etdiyi müzakirälärin
sonunda müraciät tämin
edilmäyib.
Sonra 85 saylý Þamaxý Seçki Dairäsindän namizäd olmuþ Vähdät
1ki
Partiyasýnýn sädri Tahir
Kärimli vä Väfalý Fätullayevin näticälärin läðvi
barädä müraciätlärinä
baxýlýb. MSK katibi N.
Mämmädov bildirib ki,
müraciätlä bärabär MSKya 76 akt täqdim olunub.
Onun sözlärinä görä, dairänin yalnýz bir seçki
mäntäqäsindä seçicilärin
iradäsinin ifadä olunmasýna ängäl törädilib. Müzakirädä müraciät müällifläri dä iþtirak edib. Dairä üzrä yalnýz bir seçki
mäntäqäsinin näticäläri
läðv olunub. Qeyd edäk
ki, 85 saylý dairädä 63
mäntäqä var.
ticälärinin läðvi istänilän
30-dan yuxarý baxýlmamýþ müraciät var. Bu barädä mälumat verän
MSK-nýn mätbuat xidmätinin rähbäri Azär Sa-
rýyev hazýrda onlara daxil
olan müraciätlärin araþdýrýldýðýný söyläyib. Onun
sözlärinä görä, MSK bu
müraciätlärä tädricän baxacaq vä onlarýn hamýsý
MSK-da 30-dan artýq
baxýlmamýþ þikayät var
MSK-da 7 noyabr
parlament seçkisinin nä-
Qiymätländirmä missiyasýnýn
hesabatý Baký vä Ýrävana
täqdim olunub
ATÄT-in Minsk Qrupunun qiymätlän-
1dirmä missiyasýnýn Azärbaycanýn iþðal
olunmuþ ärazilärindäki väziyyätä dair hesabatý Baký vä Ýrävana täqdim olunub. Hälälik hesabatýn mätni açýqlanmýr. Xatýrladaq ki, Minsk
Qrupunun qiymätländirmä missiyasý Azärbaycanýn iþðal olunmuþ ärazilärinä säfär edib.
Missiyanýn tärkibinä hämsädrlärlä yanaþý,
BMT-nin Qaçqýnlarla Ýþ üzrä Ali Komissarlýðýnýn nümayändäläri dä daxil olublar.
ilä älaqädar müvafiq qärarlar qäbul ediläcäk:
“Müraciätlärä baxýlmasý
prosesi noyabrýn 27-nä
kimi davam etdiriläcäk vä
hämin müddätädäk bütün þikayätlär barädä
ädalätli qärarlar qäbul
ediläcäk, bu barädä þikayätçiyä mälumat veriläcäk”.
A. Sarýyev qeyd edib
ki, Seçki Mäcälläsinä
äsasän, MSK säsvermädän än geci 20 gün sonra
näticälärin araþdýrýlmasýný, müraciätlärä baxýlmasýný baþa çatdýrmalý, yekun protokolu tärtib etmäli vä sonraký 48 saat
ärzindä
Konstitusiya
Mähkämäsinä göndärmälidir: “ Bunun üçün isä
MSK-nýn noyabrýn 27däk vaxtý var”.
Minskdä MDB Särhäd Qoþunlarý Komandanlarý
Þurasýnýn toplantýsý keçiriläcäk
hämçinin
Dekabrýn 1-dä Bela- barizä, särhäd mühafizäsin- bärlärinin,
1rusun paytaxtý Minsk dä informasiya mübadiläsi, FRONTEX agentliyinin vä
þähärindä MDB Särhäd Qoþunlarý Komandanlarý Þurasýnýn toplantýsý keçiriläcäk.
Ýki gün davam edäcäk tädbirdä särhäd mühafizäsinin
väziyyäti, narkotik maddälärin qeyri-qanuni dövriyyäsi, qanunsuz miqrasiya,
silah qaçaqmalçýlýðý ilä mü-
bir sýra mövcud sänädlärä
älavä vä däyiþikliklär vä digär mäsälälär müzakirä olunacaq. Tädbirdä Rusiya,
Ukrayna, Qazaxýstan, Qýrðýzýstan, Belarus, Tacikistan,
Azärbaycan, Moldova vä
Ermänistanýn särhäd mühafizäsi strukturlarýnýn räh-
digär qurumlarýn nümayändälärinin iþtiraký gözlänilir.
Tädbir
çärçiväsindä
Särhäd Qoþunlarý komandanlarý Belarus müässisälärindä istehsal edilän vä
särhäd mühafizäsindä tätbiq edilän avadanlýqlarla
tanýþ olacaqlar.
Komitä) növbäti iclasýnda ölkämizin änänävi olaraq iräli sürdüyü “Ýtkin düþmüþ þäxslär” adlý qätnamä layihäsi konsensusla qäbul edilib. Qätnamäyä 71 dövlät hämmüällif kimi qoþulub. Bu barädä APA-ya Azärbaycan Respublikasýnýn BMT yanýnda Daimi Nümayändäliyindän mälumat veriblär.
Ýtkin düþmüþ þäxslär mäsäläsinin þäffaflýq, mäsuliyyätlilik vä ictimaiyyätin cälb
olunmasý vä iþtiraký ilä bütün ädalätlilik vä
qanunun aliliyi mexanizmlärinä istinadän
sülhquruculuq prosesinin tärkib hissäsi kimi
ünvanlanmasý ehtiyacýnýn vurðulanmasý,
münaqiþä täräfläri olan dövlätlärin itkin
düþmüþ þäxslär fenomeni ilä mübarizä aparýlmasýnda vä itkin düþmüþ þäxslärin talelärinin müäyyän olunmasýnda vä müvafiq
mexanizmlärin, siyasätlärin vä qanunlarýn
tätbiqindä mäsuliyyätlärinin tanýnmasý qätnamänin äsas elementlärini täþkil edir.
Qätnamänin BMT Baþ Assambleyasýnýn
cari ilin dekabr ayýnda keçiriläcäk iclasýnda
yekun täsdiqi näzärdä tutulur.
Frankfurtda Dünya
Azärbaycanlýlarý Gänclärinin I Konqresi keçiriläcäk
Noyabrýn 26-28-dä Almaniyanýn
1Frankfurt þähärindä Dünya Azärbay-
canlýlarý Gänclärinin I Konqresi keçiriläcäk.
Konqres Azärbaycanýn Diasporla Ýþ üzrä
Dövlät Komitäsi ilä Gänclär vä Ýdman Nazirliyi täräfindän birgä täþkil olunacaq.
Azärbaycan Prezidentinin täsdiqlädiyi
“Azärbaycan Gäncliyi Dövlät Proqramý”na
uyðun olaraq keçiriläcäk konqresin täþkili
xarici ölkälärdä yaþayan azärbaycanlý gänclärin diaspor quruculuðu iþinä cälb olunmasý, onlarýn ictimai-siyasi fäallýðýnýn artýrýlmasý, tarixi vätänlä älaqälärinin möhkämländirilmäsi mäqsädinä xidmät edir.
Öz növbäsindä, Rusiya Azärbaycanlý
Gänclär Täþkilatýnýn (AMOR) icraçý direktoru Emin Hacýyev deyib ki, Dünya Azärbaycanlýlarý Gänclärinin Konqresinin keçirilmäsi önämli bir tarixi hadisädir.
Xaricdä yaþayan azärbaycanlý gänclärin
väzifälärindän danýþan E. Hacýyev bildirib
ki, Prezident Ýlham Äliyev xaricdä tähsil alan
täläbälärlä görüþändä ilk tapþýrýðý o olur ki,
gänclär yüksäk tähsil alsýnlar: “Bunun üçün
dövlät proqramý da var, prezident täqaüdü
dä”.
E. Hacýyev hesab edir ki, azärbaycanlý
gänclär yüksäk tähsil alaraq peþäkar mütäxässis olmaqla yanaþý, Azärbaycanýn xaricdä
populyarlaþmasý vä täbliðinä dä säy göstärmälidir.
AB “Þärq täräfdaþlýðý”na
üzv ölkälärlä viza rejiminin
läðvinä hazýrlaþýr
”Avropa Birliyi (AB) “Þärq täräfdaþlý-
1ðý”na üzv ölkälär ilä viza rejimini läðv
edä bilär. Bu, üzv ölkälärin Avropa tählükäsizlik standartlarýnýn effektiv þäkildä häyata
keçiräcäyi täqdirdä mümkün ola bilär”. Bu
barädä qurumun geniþlänmä vä qonþuluq
siyasäti mäsäläläri üzrä komissarý Stefan Füle bildirib.
Avrokomissarýn sözlärinä görä, AB
“Þärq täräfdaþlýðý” (Azärbaycan, Belarus,
Gürcüstan, Moldova, Ukrayna vä Ermänistan) ölkäläri ilä älaqälärä mühüm ähämiyyät
verir. “Lakin bunun üçün Þärqdäki täräfdaþlarýmýz tählükäsizliyä näzarät säviyyäsini
müvafiq þäkildä tämin etmälidirlär”,- deyä
qurum nümayändäsi bildirib.
04 DÜNYA
Dünya ähalisinin sayý
7 milyardýn astanasýndadýr
1
Bu il dünyada ähalinin sayý ötän illä müqayisädä 79 milyon näfär artaraq, 6,9 milyarda çatýb.
Bu barädä BMT-nin ähali Fondu mälumat yayýb. Mälumata görä, 2050-ci ildä bu räqäm 9 milyard 150 milyona çatacaq. Ähalinin 1,2 milyardý inkiþaf etmiþ, 5,7
milyardý isä inkiþaf etmäkdä olan vä az inkiþaf etmiþ
ölkälärdä yaþayýr. 2050-ci ilin proqnozlarýna görä, inkiþaf etmiþ ölkälärdä çox cüzi (38 milyon) ähali artýmý
qeydä alýnacaq. Ýnkiþaf etmäkdä olan vä az inkiþaf etmiþ ölkälärdä isä 40 faizädäk artým gözlänilir. Belä ki,
40 il sonra birinci qisim ölkälärdä ähalinin sayýnýn 1
milyard 275 milyon, ikinci qisim ölkälärdä isä 7 milyard 946 milyona çatmasý proqnozlaþdýrýlýr. Hazýrda 1
milyard 33 milyon ähalisi olan Afrika qitäsindä yaþayanlarýn sayýnýn 2050-ci ildä 2 milyarda çatacaðý bildirilir. 2050-ci ildä Hindistanýn ähalinin sayýna görä, Çini ötäcäyi dä gözlänilir. 2010-cu ilin räqämlärinä äsasän, 1 milyard 215 milyon ähalisi olan Hindistanýn
ähalisi 40 il sonra 1 milyard 614 milyona çatacaq ki, bu
da Çinin ähalisindän 197 milyon näfär çox olacaq.
Dünyanýn äksär ölkälärinin ähalisinin artmasý gözlänilsä dä, bäzi ölkälärin ähalisinin sayýnda azalma qeydä alýnacaq. Belä ki, Yaponiya ähalisinin 25,3, Rusiya
ähalisinin 24,3, Almaniya ähalisinin 11,6 vä Ýtaliya
ähalisinin 3 milyon näfär azalmasý proqnozlaþdýrýlýr.
BMT-nin Ähali Fondunun hesablamalarýna görä,
dünyada ähalinin artým süräti 1,2 faiz olub. Bu räqäm
inkiþaf etmiþ ölkälärdä 0,3, az inkiþaf etmiþ ölkälärdä
1,4, daha az inkiþaf etmiþ ölkälärdä isä 2,3 faizdir.
Avropaya här il 40 milyard kubmetr
türkmän qazý ixrac ediläcäk
1
Türkmänistan Avropaya här il 40 milyard kubmetr qaz näql etmäk üçün infrastruktur qurur.
Bu barädä mälumat dünän Aþqabadda keçirilän
“Türkmänistanýn neft vä qazý-2010” forumunda verilib. Dünyanýn 36 ölkäsinin neft-qaz þirkätinin iþtirak
etdiyi tädbirdä qeyd olunub ki, bütün ekoloji normalara riayät olunmasý vä ekspertizalarýn häyata keçirilmäsindän sonra Xäzäraþýrý qaz kämärinin tikintisinä
baþlamaq näzärdä tutulub.
“Nabukko” qaz kämäri layihäsi ilä baðlý isä deyilib ki, däniz blokunda hasil edilän 5 milyard kubmetr
häcmindä qazýn satýþý üçün bazar lazýmdýr. Bundan
älavä, ölkädä här il istehlak edilmäyän täxminän 40
milyard kubmetr qaz var. Bu mavi yanacaq Avropaya
näql edilä bilär.
20-22 NOYABR 2010 ZAMAN
NATO yeni strateji
konsepsiyasýný müäyyänläþdirir
ÄVVÄLÝ BÝRÝNCÝ SÄHÝFÄDÄ
Sammit Türkiyä üçün olduqca
1böyük ähämiyyät daþýyýr. HHMS
mäsäläsinä Türkiyä prinsipcä etiraz etmäsä dä, konkret tählükä mänbäyi kimi
Ýranýn adýnýn çäkilmäsinin äleyhinädir.
Räsmi Ankara tählükäsizliklä baðlý ümumi kriteriyalarýn müäyyänläþdirilmäsi vä
NATO-nun bütün üzvlärinin bärabär
hüquqlarla bu sistemdän faydalanmasý
täräfdarý kimi çýxýþ edir. Türkiyä Prezidenti Abdullah Gül Lissabona yola düþmäzdän ävväl keçirdiyi mätbuat konfransýnda: “Ballistik raketlärä malik olan bir
çox ölkä var vä onlarýn sayý arta da bilär,
azala da. Ona görä dä NATO müttäfiqläri uzun müddätdir raketdän müdafiä sistemi üzärindä iþläyirlär. Här hansý bir ölkänin adýnýn çäkilmäsinä qäti þäkildä
qarþýyýq. Bu fikrimiz qäbul edilib. NATO-nun tählükä mänbäyi vä täcavüzkar
täþkilat olmadýðýný näzärä alsaq, bu, onsuz da qäbuledilmäzdir. Ona görä dä
NATO hansýsa bir ölkäyä qarþý fäaliyyät
göstärä bilmäz”,- deyib. A. Gül hämçinin Türkiyänin bu mäsälädä olduqca
prinsipial davrandýðýný vä bu prinspiallýðýný davam etdiräcäyini söyläyib: “Burada müdafiänin bütövlüyündän söhbät
gedir. NATO bir müdafiä täþkilatýdýr, här
hansý täcavüz vä tählükä mänbäyi olan
täþkilat deyil. NATO-nun bütün üzvläri
vä müttäfiqläri müdafiä olunmalýdýr”.
Qeyd edäk ki, NATO ävvälcä Türkiyänin
bu istäklärinä müxalif olsa da, sonradan
qurumun Baþ katibi Anders Foqh Rasmussen HHMS-nin här hansý bir ölkäyä
qarþý çevrilmädiyini söyläyib.
Bu gün Rusiya Prezidenti Dmitri
Medvedevin dä iþtiraký ilä NATO-Rusiya münasibätläri müzakirä ediläcäk, ayrý-ayrý ikitäräfli vä çoxtäräfli görüþlär keçiriläcäk. Rusiya bu mäsäläyä isti yanaþsa da, ämäkdaþlýðýn konturlarýnýn däqiq
müäyyänläþdirilmäsini istäyir.
Sammit etiraz aksiyalarý ilä müþayiät olnur. Dünän Lissabonun märkäzindä 200-ä qädär NATO äleyhdarý etiraz
aksiyasý keçirib. Sammitin keçirilmäsi-
nä etiraz edän solçu vä pasifistlär äsasän NATO-nun Äfqanýstandan çýxmasýný täläb edirlär. Aksiyalarýn bu gün davam edäcäyi gözlänilir.
Qeyd edäk ki, Portuqaliya paytaxtýnda görünmämiþ tählükäsizlik tädbirläri götürülüb, yollar bütünlüklä baðlanýb, sammit keçirilän ärazilärdä yalnýz
akkreditasiya edilmiþ þäxslär gäzä bilirlär. Sammitinin tählükäsizliyinin tämin
olunmasýna 200 milyon avro pul xärclänib. Hämçinin Lissabon rähbärliyi “Þengen müqaviläsi”ni dä müväqqäti olaraq
dondurub.
Ýran daha iki raketi sýnaqdan keçirib
Ýran Ýnqilab Keþikçiläri Korpusu-
1 nun (”Sepah”) generalý Hämid Är-
jängi iki yeni raketi sýnaqdan keçirdiklärini bäyan edib. Dünän jurnalistlärä açýqlamasýnda H. Ärjängi bildirib ki, “FM80” vä “Rapir” adlý yeni raketlär sýnaq-
dan uðurla çýxýb: “Bu raketlär Ýranda istehsal edilib. Yeni raketlär “Rapir” vä
“FM-80” raketlärinin daha da inkiþaf etdirilmiþ modelidir. Yeni raketlär daha
mütähärrikdir, elektron-optik vä lazer cihazlarý, hädäfi uzaqdan vurmaq qabiliy-
yäti güclüdür”.
Ýranlý general hämçinin Rusiyanýn
“S-300” raketlärinä bänzär “Mersad” adlý daha bir yeni raketi noyabrýn 18-dä sýnaqdan keçirdiklärini vä sýnaðýn uðurla
näticäländiyini bildirib.
05 ÝQTÝSADÝYYAT
20-22 NOYABR 2010 ZAMAN
Nazirlik räsmisi qiymät
artýmýný äsassýz hesab edir
Ölkänin ärzaq taxýlýna olan täläbatý
tamamilä ödänilib vä respublikada bu
1
mähsulun çatýþmazlýðý yoxdur. Ona görä dä
Azärbaycanda çöräyin qiymätinin artmasý
äsassýzdýr. Bu barädä dünän Känd Täsärrüfatý Nazirliyinin bitkiçilik mähsullarýnýn istehsalý, emalý vä ärzaq ehtiyatlarýnýn dövlät
tänzimlänmäsi þöbäsinin müdiri Sabir Väliyev deyib. S. Väliyevin sözlärinä görä, ötän il
157 min hektar torpaqdan üç milyon ton taxýl yýðýlýb vä bu il bu göstärici 981 min ton
azalýb: “Azärbaycanýn taxýla olan ümumi täläbatý üç milyon ton täþkil edir. Ýki milyon
tona olan täläbat artýq yerli istehsal hesabýna ödänilib vä bir milyon tondan çox taxýl
idxal olunub”. Nazirlik räsmisi qiymät artýmýna täsir edän mümkün säbäblärdän biri
kimi taxýlýn idxalýna tätbiq edilän älavä däyär
vergisini (ÄDV) göstärir. Qeyd edäk ki,
Känd Täsärrüfatý Nazirliyi ölkä rähbärliyinä
taxýl mähsullarýnýn idxalýna ÄDV-nin läðvi
barädä täkliflär iräli sürüb. Xatýrladaq ki,
2010-cu ilin ävvälindän ölkämizdä taxýl idxalýna 18%-lik ÄDV tätbiq olunur.
Ötän ay 200 kq qýzýl hasil etmiþik
Bu ilin oktyabr ayý ärzindä ölkämizdä hasil
1
olunan qýzýlýn häcmi sentyabr
ayý säviyyäsindä qalýb. Dövlät
Statistika Komitäsindän verilän mälumata görä, oktyabrda
200 kq qýzýl çýxarýlýb ki, bu da
cari ilin yanvar ayý ilä müqa-
yisädä 2,1 däfä çoxdur. Cari
ilin yanvar-oktyabr aylarýnda
isä ölkämizdä hasil olunan qýzýlýn ümumi häcmi 1,6 ton
täþkil edib.
Qeyd edäk ki, ölkämizdä
qýzýlýn hasilatýna Azärbaycan
Beynälxalq Mädän Ämäliyyat
Ýrlandiyanýn milyardlara ehtiyacý var
Ýrlandiyanýn maliyyä
naziri Brayan Lenian
1
maliyyä çätinliklärini häll et-
mäk üçün ölkäsinin xarici iqtisadi yardýma ehtiyacý olduðunu bäyan edib. Hazýrda
Avropa Ýttifaqýnýn vä Beynälxalq Valyuta Fondunun nümayändäläri Dublindädirlär.
Onlar Ýrlandiyanýn artýq bir
neçä gündür qiymätli kaðýzlar bazarýný silkäläyän xarici
borcunu müzakirä etmäk
niyyätindädirlär.
Qeyd edäk ki, bir neçä
gün ävväl Ýrlandiya Märkäzi
Bankýnýn icraçý direktoru bildirib ki, hökumät on milyardlarla dollar kredit götüräcäk.
“MDB-dä azad ticarät zonasý haqqýnda”
saziþ hazýrlanýr
Rusiyanýn Baþ naziri
Vladimir
Putin
1
“MDB-dä azad ticarät zona-
sý haqqýnda” saziþin bu ilin
sonunadäk hazýrlanmasýný
mümkün sayýr. Bu barädä o,
MDB hökumät baþçýlarý Þurasýnýn dünän Sankt-Peterburqda keçirilän iclasýnýn
açýlýþýnda bildirib. V. Putinin sözlärinä görä, sözügedän saziþ Ümumdünya Ti-
carät Täþkilatýnýn müasir
normalarý äsasýnda hazýrlanacaq vä 1994-cü ilin köhnälmiþ saziþlärini äväz edäcäk: “Bu saziþ MDB mäkanýnda iþgüzar täräfdaþlýðýn
inkiþafý üçün etibarlý hüquqi
baza olmalýdýr”.Qeyd edäk
ki, MDB hökumät baþçýlarý
Þurasýnýn iclasýnda ölkämizi
Baþ nazirin müavini Yaqub
Eyyubov tämsil edir.
Þirkäti täräfindän 2009-cu ilin
may ayýnda baþlanýlýb. Hazýrda ölkämizdä 99,5 kq häcmindä qýzýl ehtiyatý mövcuddur. Yaxýn vaxtda bu miqdara
daha 100 kq älavä olunacaq.
Xatýrladaq ki, qýzýl ehtiyatlarý
ölkämizdä hasil olunan qýzýlýn
alýnmasý vä onun Ýsveçrädä
emal edilmäsindän sonra äldä
olunan qýzýl hesabýna formalaþýr. Qýzýlýn 1 unsiyasýnýn
qiymäti hazýrda dünya bazarlarýnda 1 353 dollara bärabärdir ki, bu da ilin ävväli ilä müqayisädä 21% çoxdur.
“Windows 7” Azärbaycan
dilinä tärcümä olunub
“Microsoft Windows 7” ämäliyyat sistemi
Azärbaycan dilinä tärcümä edilib. ÝKT Ýn1
formasiya Märkäzindän verilän mälumata görä,
Azärbaycan üçün lokallaþdýrýlmýþ “Microsoft
Windows 7” ämäliyyat sisteminin täqdimatý noyabrýn 23-26-da Bakýda keçiriläcäk “BakuTel2010” beynälxalq telekommunikasiya särgisindä
täþkil olunacaq. Lokallaþdýrma layihäsi “Microsoft” korporasiyasýnýn täþäbbüsüdür vä þirkät täräfindän maliyyäläþdirilib. Lokallaþdýrma zamaný
Azärbaycan dilinin bütün qaydalarýna riayät edilib. Dil paketini “Microsoft”un yerli nümayändäliyinin saytýndan - “www.microsoft.az”dan yüklämäk olar.
Belarus prezidenti Rövnäq
Abdullayevlä görüþüb
Dünän Belarus Prezidenti Aleksandr Lukaþenko Dövlät Neft Þirkätinin (ARDNÞ)
1
prezidenti Rövnäq Abdullayevi qäbul edib.
Bu barädä Belarus Prezidentinin räsmi saytýnda mälumat verilib. Görüþdä A.Lukaþenko Azärbaycanla enerjidaþýyýcýlarý sahäsindä ämäkdaþlýq
etmäkdä maraqlý olduqlarýný bildirib: “Biz bu sahädä Azärbaycanla istänilän ämäkdaþlýq variantlarýný näzärdän keçiririk”.
Xarici neft þirkäti cärimäländi
Ölkämizdä fäaliyyät göstärän Britaniyanýn
“KCA Doytaq Caspian Ltd.” þirkäti iþçilä1
rin ämäkhaqlarýný düzgün hesablamayýb. Po-
zuntunu Ämäk vä Ähalinin Sosial Müdafiäsi Nazirliyi Dövlät Ämäk Müfättiþliyi aþkarlayýb.
Ämäk Müfättiþliyindän bildirilib ki, þirkätin 2
mindän artýq iþçisinin maaþlarý hesablananda
“däniz ämsalý” näzärä alýnmayýb. Xatýrladaq ki,
qanunvericiliyä görä, dänizdä iþlärä görä
ämäkhaqqý hesablananda bu mäbläðin üzärinä
75% älavä olunmalýdýr. Araþdýrma göstärib ki,
maaþlarýn düzgün hesablanmamasý näticäsindä
þirkätin 2 min iþçisi ümumilikdä 5,4 mln. manat
az ämäkhaqqý alýb: “Qanunvericiliyä uyðun tädbirlär artýq görülüb vä bunun näticäsi olaraq,
ödänilmämiþ 5,4 mln. manat iþçilärä qaytarýlýb”.
Maaþlardan älavä, þirkät dövlätä 30 min manata
yaxýn mäbläðdä cärimä dä ödäyib.
06 SOSÝAL HÄYAT
20-22 NOYABR 2010 ZAMAN
Cämiyyäti siqaret
çäkmäk qadaðasýna
hazýrlamaq lazýmdýr
MÄFTUN SALMANOV
KAYHAN EMRE
Ýctimai yerlärdä siqaret çäkilmäsini qadaðan edän qanun layihäsi dünyanýn bir sýra ölkälärindä qäbul
edilib. Qadaða här bir dövlätdä müxtälif formalarda tätbiq edilir. Qadaðaya riayät etmäyänlärä tätbiq olunan
cärimä miqdarý da ölkälärä görä däyiþir. Mäsälän, Almaniyada 5-1000 avro, Ýtaliyada 275 avro, Suriyada 46
dollar, Misirdä isä 18 dollar cärimä
ödänilmäsi qanunla täsbit edilib.
Onu da qeyd edäk ki, ictimai yer
dedikdä, restoran, hava limaný, dämir yolu, tähsil ocaqlarý vä sair yerlär näzärdä tutulur. Avropa ölkäläri arasýnda ilk
däfä
siqaretä
1
“yox” deyän dövlät Finlandiya olub.
Finlandiya hökumätinin planlarýna
äsasän, 2040-cý ilä qädär ölkä ähalisi
tamamilä siqaretdän äl çäkäcäk. Ölkämizdä siqaretin ictimai yerlärdä çäkilmäsini qadaðan edän qanun
qäbul edilmäyib.
Baxmayaraq ki,
millät väkili Qänirä Paþayeva
bu täþäbbüslä
Milli Mäclisdä
çýxýþ etmiþdi.
Bäs ölkämizdä
adýçäkilän qanunun qäbul
edilmäsinä nä
mane olur?
Sosial sifariþ olmalýdýr
Milli Mäclisin Sosial siyasät
komitäsinin sädri Hadý Räcäblinin sözlärinä görä, ictimai yerlärdä siqaret çäkilmäsini qadaðan etmäyi näzärdä tutan qanun layihäsi 10 ildir ki, komitänin gündämindädir: “Komitä
daxilindä bu mäsälä ätrafýnda
ardýcýl iþ aparýlýr. Komitänin üzvü olan Musa Quliyev sýrf bu iþlä
mäþðul olmaq üçün tähkim edilib”. Qanunun Milli Mäclisdä täläsik qäbul edilmäsinin täräfdarý olmadýðýný deyän H. Räcäbli,
ilk növbädä, cämiyyäti buna hazýrlamaðýn vacibliyini qeyd etdi:
“Hazýrda cämiyyät buna hazýr
deyil. Cämiyyätdä täbliðat vä
maarifländirici iþlär aparýlmalýdýr. Qanunun qäbul edilmäsi
üçün sosial sifariþ olmalýdýr.
Düzdür, sähiyyä täþkilatlarý vä
müässäläri bu mäsäläni daim
gündämä gätirirlär. Lakin sýravi
siqaret aludäçiläri qanunun qäbulunu sýrf onlarýn cärimälänmäsi kimi baþa düþürlär”.
Ýcra mexanizmi mübahisälidir
Komitä sädri bildirdi ki,
mövcud mäsälänin iki häll yolu
var: “Birincisi, “Tütün vä tütün
mähsullarý haqqýnda” qanuna
däyiþikliklär vä älavälär etmäk,
ikincisi isä, yeni bir qanun layihäsi hazýrlamaq. Birinci variantda bir çox mäsälälär hällini
tapsa da, qadaðaný pozanlarýn
cärimälänmäsi Ýnzibati Xätalar
Mäcälläsindä äksini tapmayýb”.
Bununla belä, H. Räcäbli özündä
bütün mäsäläläri ehtiva edän
yeni qanunun qäbulunun daha
mäqsädäuyðun olduðunu vurðuladý. Onun sözlärinä görä, sözügedän qanunun icra mexanizmi
olduqca mübahisälidir: “Mäsälän, yemäkxanada siqaret çäkäni kim cärimäläyäcäk? Bu mäsälä açýq olaraq qalýr”.
Ölkämiz siyahýda 85-cidir
“Saðlam Toplum” Ýctimai
Birliyinin sädri Lalä Mehralý deyir ki, bu il apardýqlarý araþdýrmaya äsasän, ölkä ähalisinin 35
faizi siqaretä aludädir. Ölkämizdä siqaret çäkän qadýnlarýn
sayýnýn getdikcä artdýðýný deyän
Lalä xaným: “Araþdýrmamýza
äsasän, onlarýn äksäriyyäti tänhalýqdan, digär bir qrupu isä
däb xatirinä belä bir addým atýrlar”.
Hämsöhbätim qeyd etdi ki, Ümumdünya Sähiyyä Täþkilatýnýn (ÜST) son
hesabatýnda Azärbaycan daha çox siqaret çäkän ölkälärin siyahýsýnda 85ci yerdä qärarlaþýb: “Hesabata görä,
ölkämizdä 3 milyon 200 min siqaret
çäkän var. Bu isä o demäkdir ki, här 3
näfärimizdän biri siqaret çäkir”. Dünyanýn 62 ölkäsindä belä bir qadaðanýn
tätbiq edildiyini söyläyän birlik sädri:
“Fikrimcä, tütün mafiyasý bizdä sözügedän qanunun qäbuluna maneçilik
törädir” ,- dedi.
Siqaret çäkän özündän daha
çox, ätrafdakýlara ziyan verir
Siqaretin zärärlärini aþýlamaq
mäqsädi ilä aparýlan maarifländirici
iþlärin qänaätbäxþ olmadýðýný deyän
L. Mehralý qeyd etdi ki, gänclärä tütün
mähsullarýnýn zärärläri ätraflý baþa
salýnmýr. Müsahibim siqaret çäkänin
özündän daha çox, ätrafdakýlara ziyan verdiyini vurðuladý: “Siqaret çäkänin tütündän aldýðý ziyan 25 faizdirsä, ätrafdakýlar ikiqat zärär görürlär.
Nümunä üçün deyim ki, här il ABÞ-da 3
minä yaxýn insan siqaretin ätrafa verdiyi ziyan ucbatýndan häyatýný itirir.
Baxmayaraq ki, onlar siqaret aludäçiläri olmayýblar”. Ölkämizdä daha çox
qadýnlarýn xärçäng xästäliyinä tutulduðunu söyläyän birlik sädri: “Xärçängä tutulan qadýnlarýn täqribän 90
faizindä äsas säbäb tütün mähsullarýndan istifadä göstärilir”, - deyir.
Cämiyyät kompleks þäkildä
mübarizä aparmalýdýr
Sähiyyä Nazirliyinin (SN) Ýctimai
Sähiyyä vä Ýslahat Märkäzinin sähiyyä
komissiyasý vä ictimaiyyätlä älaqälär
þöbäsinin rähbäri Leyla Salafova “Tütünlä Mübarizä üzrä Milli Strategiyanýn Hazýrlanmasý” layihäsini häyata
keçirdiklärini dedi: “SN-ä täqdim edilän layihädä äsas mäqsäd tütünä näzaräti gücländirmäkdir. Bu sahä üzrä
müvafiq dövlät vä qeyri-hökumät täþkilatlarýnýn iþlärini koordinasiya etmäsi tütünlä mübarizädä effektiv ola
bilär”. Siqaretin zärärlärini baþa salan bir sýra maarifländirici tädbirlär
keçirdiklärini bildirän Leyla xaným:
“Filmlärdä baþ qährämanlarýn siqaret çäkmäsi, mäþhur müðännilärin
müsahibä verärkän siqaretdän istifadä etmäsi vä buna bänzär hallar aparýlan maarifländirici tädbirlärin effektivliyini azaldýr”, - deyä qeyd etdi.
Onun sözlärinä äsasän, cämiyyät
kompleks þäkildä siqaretlä mübarizä
aparmalýdýr.
Siqaret xärçängin yaranmasýnda
äsas säbäblärdän biridir
“Panto Vita” tibb märkäzinin terapevt-häkimi Habil Hüseynov bildirdi
ki, äsasän insanýn äsäb sisteminä vä
aðciyärlärinä ziyan verän siqaretin
xärçäng xästäliyinin yaranmasýnda
bilavasitä rolu var: “Bura dodaq, qýrtlaq, aðciyär xärçängi aid edilä bilär”.
Birbaþa olaraq siqaret çäkmäkdän heç
bir insanýn dünyasýný däyiþmädiyini
söyläyän H. Hüseynov tütün mähsulunun xästäliyi aðýrlaþdýrdýðýný vurðuladý. Siqaretin mädä-baðýrsaq sisteminä
dä ziyan verdiyini deyän terapevt-häkim onun damarlarý sýxlaþdýrdýðýný
bildirdi: “Belä olan halda, hämin insanýn ayaðý käsilä dä bilär”.
Hüquq
mäslähätxanasý
- Öd daþý xästäliyi näticäsindä ämäliyyat olunaraq öd kisäsi götürülmüþ þäxslärä pensiya täyin olunurmu? Xahiþ ediräm, bu haqda mänä ätraflý cavab veräsiniz.
- Ämäk pensiyalarý haqqýnda Azärbaycan
Respublikasý Qanununun 11.1-ci maddäsinä
äsasän, älilliyä görä ämäk pensiyasý sýðortaolunanýn xästälik vä ya xäsarät näticäsindä yaranan äqli vä ya fiziki qüsurlara görä ämäk qabiliyyätinin mähdudlaþmasý ilä älaqädar täyin
edilir. Älillik däräcäsinin müäyyänläþdirilmäsi
ilä baðlý Ämäk vä Ähalinin Sosial Müdafiäsi
Nazirliyinä müraciät edin.
Suallarýnýzý faksla
4981724 nömräsinä,
“e-mail”lä isä [email protected]
ünvanýna göndärä bilärsiniz.
Äcnäbi iþçilär üçün kvota azaldýlýb
Hazýrda Azärbaycanda räsmi qeydiyyatdan
1keçmiþ 8600 äcnäbi çalýþýr. Bu il xaricilär
üçün kvotanýn 10700 näfär olduðunu näzärä alanda, bu kvota üzrä 2100 yer boþ qalýb. Ämäk vä
Ähalinin Sosial Müdafiäsi Nazirliyi Miqrasiya Ýdaräsinin räisi Rauf Taðýyevin verdiyi mälumata görä, artýq Nazirlär Kabinetinin qärarý ilä yaradýlmýþ
müvafiq komissiya 2011-ci il üçün dä kvotanýn layihäsini müäyyänläþdiräräk hökumätä täqdim
edib. Gälän il üçün kvota layihäsi hazýrlananda
builki väziyyät näzärä alýnýb. Näticädä, gälän il
üçün kvotanýn häcmi builkindän az müäyyänläþdirilib. Layihäyä äsasän, gälän il Azärbaycanda
9850 näfär äcnäbinin iþlämäsinä icazä veriläcäk.
Bu il olduðu kimi, 2011-ci ildä dä kvota müxtälif iqtisadi fäaliyyät növläri üzrä müäyyänläþib.
Bu ilin kvotasý tam dolmuþ sahälärdän biri, topdansatýþ fäaliyyät növüdür. R.Taðýyevin sözlärinä
görä, bunu näzärä alaraq, 2011-ci ildä bu sahä üzrä kvota bir qädär artýrýlýb: “Artým cüzi olub. Çünki hesab edirik ki, bu sahädä Azärbaycan vätändaþlarý da fäaliyyät göstärä bilär”.
ALLAHVERDÝ CÄFÄROV
PRiZMA 07
20-22 NOYABR 2010 ZAMAN
SÄMÄD MÄLÝKZADÄ
Bilmäyänlär üçün üç xatýrlatma
Ýpoteka “zirväsi” vä mänzil häsräti
Ýki gün bundan ävväl, ayýn 18-dä maðazalar- ölkämizdä 2 milyon ton taxýl istehsal olunub ki,
da un vä çöräyin qiymäti än azý 20-25% baha- bunun 1,3 milyon tona yaxýný ärzaq buðdasýnýn
landý. Buna þäxsän özüm þahid oldum. Ayýn 17- payýna düþäcäk. Yanvar-sentyabr aylarý ärzindä
dä 25 qäpiyä aldýðým “zavod çöräyi”nä ayýn 18- isä xaricdän 890 min ton buðda idxal etmiþik.
da 30 qäpik verdim. Ýndiki kimi yadýmdadýr, cä- Yäni, 2010-cu ilin baþa çatmasýna 2-3 ay qalmýþ
mi iki ay bundan ävväl känd täsärrüfatý naziri Ýs- buðdaya olan illik täläbatý artýqlamasý ilä tämin
mät Abasov buðdanýn qiymätinin aretmiþik. Üstälik ötän ildän dä kifayät
tmayacaðýný bildirmiþdi. Häqiqätän
qädär buðda ehtiyatý qalýb. 2009-cu
dä buðdanýn qiymäti bu günä qädär Ölkädä istehsal oluildä ölkämizdä illik tälabätdan 600
artmayýb vä belä görünür ki, bundan nan buðdanýn maya
min ton çox - 2,2 milyon ton buðda
sonra da artmayacaq. Belä olan hal- däyäri däyiþmirsä, çö- istehsal olunub. Ötän il 931 min ton
da göräsän buðdadan hazýrlanan çö- räyin qiymäti niyä arbuðda da xaricdän idxal olunub. Räräyin qiymäti niyä artýr? Känd täsär- tmalýdýr? Bilmäyänlär qämlärdän dä açýq þäkildä görünür
rüfatý nazirinin dediyi kimi, ölkädä
üçün xatýrladým ki, bu ki, çöräyin bahalaþmasý üçün heç bir
istehsal olunan buðdanýn maya dätutarlý säbäb yoxdur. Äslindä isä bail fermerlär öz mähyäri däyiþmirsä, çöräyin qiymäti niyä
halaþan täkcä un vä çöräyin qiymäti
artmalýdýr? Bilmäyänlär üçün xatýrla- sullarýný ötän ilki qiydeyil. Son iki gündä bir çox mähsudým ki, bu il fermerlär öz mähsullarý- mätä - här tonunu
lun qiymäti artýb. Bunlara da þäxsän
ný ötän ilki qiymätä - här tonunu täqribän 180 manata
özüm þahid olmuþam. Yumurtanýn
täqribän 180 manata satýrlar. Ýþ satýrlar. Ýþ adamlarýbir ädädini ayýn 17-dä 14 qäpiyä,
adamlarýmýz da xarici ölkälärdän mýz da xarici ölkälärayýn 18-dä isä 18 qäpiyä aldým. Ayýn
buðdaný ötän ilki qiymätä idxal edib- dän buðdaný ötän ilki
18-ä qädär 3,9 manata aldýðým uþaq
lär. Dövlät Gömrük Komitäsindän qiymätä idxal ediblär. yemäyinä hämin gün 4,2 manat ödäverilän mälumata görä, 2010-cu ilin
mäli oldum. Deyilänä görä, ayýn 18ilk 9 ayý ärzindä xarici ölkälärdän iddä çöräk vä yumurtadan baþqa bir
xal olunan buðdanýn här tonu üçün täqribän 165 çox mähsullarýn da qiymäti artýb. Son iki gün ärmanat (205 dollar) ödänilib. Gömrük Komitäsi zindä hämin mähsullardan almadýðým üçün bu
buðdanýn 2009-cu ildä dä bu qiymätä, hätta barädä bir söz deyä bilmäyäcäm. Yuxarýda qeyd
bundan 3-4 dollar daha baha qiymätä idxal etdiyim kimi, heç bir iqtisadi säbäb olmadan cäolunduðunu bildirir. Göründüyü kimi buðdanýn mi bir gün ärzindä bahalaþma baþ verirsä, deqiymätindä heç bir däyiþiklik olmayýb. Bäzi mü- mäli ölkädä ciddi inhisarçýlýq mövcuddur. Bir öltäxässislär isä bahalaþmaný mähsul istehsalýnýn kädä buðdadan ävväl çöräyin qiymäti artýrsa,
aþaðý düþmäsi ilä älaqäländirmäyä çalýþýrlar. Gu- demäli ölkänin “çöräkbiþiränläri” hansýsa inhiya dünyada vä ölkämizdä taxýl istehsalý azaldýðý sarçýnýn iradäsinä tabedir. Bilmäyänlär üçün soüçün qiymätlär bahalanýr. Belä fikirläþiräm ki, nuncu bir xatýrlatma da edim ki, ölkä baþçýsý aibu da çöräyin qiymätini qaldýrmaq üçün säbäb diyyäti qurumlarýn rähbärlärinä inhisarçýlýqla
ola bilmäz. Bilmäyänlär üçün bir daha xatýrladým ciddi þäkildä mübarizä aparmaðý tapþýrýb. Häm
ki, ölkämizin taxýla olan illik tälabat 3 milyon dä däfälärlä.
[email protected]
ton, ärzaq buðdasýna isä 1,6 milyon tondur. Bu il
Ölkämizdä nä qädär mänzilsiz ailä var? Neçä gänc mänzilsizlik
ucbatýndan ailä qurmur? Bäs mänzil þäraitini yaxþýlaþdýrmaq
häsrätindä olan vätändaþýmýzýn sayý nä qädärdir? Güman ediräm
ki, respublikamýzda heç bir qurum bu suallara däqiq cavab verä
bilmäz. Äslindä isä här bir ölkädä hälli vacib digär mäsälälärlä
yanaþý, bu problem dä daim diqqätdä saxlanýlmalýdýr. Çünki hökumät vätändaþlarýnýn yaþam þäraitini yaxþýlaþdýrmaðý özünün
ümdä väzifälärindän biri hesab etmälidir. Äks halda, o mämläkätdä xalqýn häyat þäraitinin yaxþýlýðý barädä aðýzdolusu danýþmaq mänasýzdýr. Bu barädä indi adýnýn heç bir däftärä yazýlmasý
layiq bilinmäyän, lakin böyük insanlardan biri deyib ki, insanlar
elm, din vä incäsänätlä mäþðul olmazdan ävväl yeyib-içmäli, paltar vä mänzillä tämin olunmalýdýrlar. (Ola bilär ki, sitatda hansý
sözüsä unutdum. Ancaq fikir tährifinä yol vermädiyimä äminäm).
Täxminän beþ ilä yaÞükürlär olsun ki, dünya iqtisadi
böhrandan äziyyät çäksä dä respublixýndýr ki, respublikamýzda ipoteka kreditlä- kamýzda bolluqdur. Doðrudur, kasýblarýmýz çoxdur, täbäqäläþmä güclüri verilir. Bunun sosial
ipoteka hissäsi mänzil- dür, ämäkhaqlarý vä täqaüdlä dolançätindir vä s. Bütün bunlara baxsiz ähalinin, daha doð- maq
mayaraq, on beþ-iyirmi il ävvälä nisrusu, gänc ailälärin bu bätän sosial durumumuz yaxþýdýr.
sahädä problemlärini
Bunu danmaq olmaz. Amma elä
häll etmäyä yönäldilib. problemlär var ki, illär ötdükcä böyüLakin inamla demäk
yür. Belä problemlärdän biri mänzillä
baðlýdýr. bu yerdä mänzillä baðlý söholar ki, hökumätin bu
addýmý sämäräli näticä bätlärdän birini söylämäk yerinä düþär.
vermäyib. Çünki bu
Avtobus dayanacaðýnda gözläyirdim.
mäqsäd üçün formaBir gänc yaxýn qohumu olan aðsaqlaþdýrýlan Ýpoteka Fon- qalla görüþüb, hal-ähval tutdu. Yaþlý
dunun imkanlarý mäh- kiþi arada cavandan soruþdu ki, evduddur vä dövlät tärä- länmämisän? Cavan oðlan utanafindän ayrýlan väsaitin utana “yox” dedi. Sonra älavä etdi ki,
häcmi azdýr.
necä evlänim, ay ämi? Bilirsän ki, cämi iki otaðýmýz var, evdä mändän
baþqa, bir bacým da var... Aðsaqqal gäncin bu sözlärindän, deyäsän, mütäässir oldu. Amma mäsäläni zarafatyana häll etmäk
üçün dedi: “Baþa düþüräm. Evlänmäk iki hissädän ibarätdir “ev” vä “länmäk”. Ev yoxdursa, länmäk barädä täläsmäyä däymäz. Çünki deyir el-elä sýðar, ev-evä sýðmaz. Amma sän evlän,
sonrasý Allah kärimdi. Bir dä görärsän ki, Allah bir täräfdän qapý
açdý...”
Bu ayaqüstü söhbät yadýma evländikdän sonra kirayädä yaþadýðým illäri saldý. Gözlärim önündä canlandýrmaða çalýþdým. Üräyimdä xoþagälmäz hisslär baþ qaldýrdý...
Mälumdur ki, son 20-25 ildä respublikamýzda mänzil tikintisi
qat-qat geniþlänib. Ähalinin täxminän yarýsýnýn mäskunlaþdýðý
paytaxtda yeni yaþayýþ massivläri salýnýb. Märkäzdä çoxmärtäbäli müasir yaþayýþ binalarý ucaldýlýb vä ucaldýlmaqdadýr. Amma
bütün bunlar ölkädä mänzilä olan täläbatý ödämäyib. Çünki yeni mänzillärin çoxu imkanlý þäxslär täräfindän alýnýb. Elä þäxslär
var ki, hazýrda 5-10 mänzil sahibidir. Hälä bir dostum söyläyir ki,
onun hansýsa qohumunun 92 mänzili var. Ancaq bu illärdä mänim tanýdýðým 10 gänc ailädän biri vä ya ikisi mänzil sahibi olub.
Onlar da hämin mänzilläri min bir zillätlä äldä ediblär. Bäs baþqalarý necä olacaq?
Söhbätin bu yerindä yäqin ki, kimsä tez ipotekadan söhbät açmaða çalýþacaq. Hä, täxminän beþ ilä yaxýndýr ki, respublikamýzda ipoteka kreditläri verilir. Bunun sosial ipoteka hissäsi mänzilsiz ähalinin, daha doðrusu, gänc ailälärin bu sahädä problemlärini häll etmäyä yönäldilib. Lakin inamla demäk olar ki, hökumätin bu addýmý sämäräli näticä vermäyib. Çünki bu mäqsäd üçün
formalaþdýrýlan Ýpoteka Fondunun imkanlarý mähduddur vä
dövlät täräfindän ayrýlan väsaitin häcmi azdýr. Mäsälän, cari ilin
üç rübü ärzindä cämi 80,6 milyon manat ipoteka krediti verilib.
Bunu isä täxminän 73,5 milyon manatý Ýpoteka Fondunun öz väsaitidir. Ýpoteka kreditläþmäsi baþlayan 2006-cý ildän indiyädäk
bu mäqsädä 225,7 milyon manat yönäldilib. Hämin väsaitin yarýdan çoxu, yäni 151,4 milyon manatý fondun täkrar maliyyäläþdirdiyi kreditlärdir. Mälum olduðu kimi, dövlät büdcäsindän yalnýz sosial ipoteka maliyyäläþdirilir. Lakin kommersiya þärtläri ilä
verilän (3 ildän 25 ilädäk) kreditlär sadä vätändaþlar üçün älçatmaz zirväyä bänzäyir. Çünki orta aylýq ämäkhaqqý hätta 600-700
manat olanlar belä, bu kreditläri almaqda maraqlý deyillär. Çünki hämin väsaitin qaytarýlmasý vätändaþlarýmýz üçün mümkünsüz görünür. Bir dä, onu älavä edäk ki, hazýrda ölkädä hätta 500
manatdan çox ämäkhaqqý alanlarýn sayý iþläk ähalinin çox az hissäsini täþkil edir. Bäs digär mänzilsiz insanlar? Onlar daha neçä
il mänzil häsrätini çäkmälidirlär? [email protected]
AYDIN UCAL
Bizim üçün...
Günäþ doðursa, bizim üçün doður. Ay batýrTorpaq yatanda da bizim üçün yatýr. Torpaq
sa, bizim üçün batýr. Gül bitirsä, bizim üçün bi- oyananda da bizim üçün oyanýr. Yarpaq yaþýllatir. Çiçäk açýrsa, bizim üçün açýr. Soyuq käsirsä, þanda da bizim üçün yaþýllaþýr. Yarpaq saralanbizim üçün käsir. Ýsti yaxýrsa, bizim üçün ya- da da bizim üçün saralýr. Sular bulananda da
xýr...
bizim üçün bulanýr. Sular durulanda da bizim
Qar säpirsä, bizim üçün säpir. Yaðýþ yaðýrsa, üçün durulur...
bizim üçün yaðýr. Däniz coþursa, bizim üçün
Südlärdän göl olur bizim üçün. Þirälärdän
coþur. Çay axýrsa, bizim üçün axýr. Axþam dü- göl olur bizim üçün. Nurlardan sel olur bizim
þürsä, bizim üçün düþür. Sähär
üçün. Ýþýqlardan sel olur bizim
açýrsa, bizim üçün açýr...
üçün. Acýlardan bal olur bizim
Bulud dolursa, bizim üçündür. Qar säpirsä, bizim üçün
üçün. Zähärlärdän bal olur bizim
Küläk äsirsä, bizim üçündür. Tu- säpir. Yaðýþ yaðýrsa, bizim üçün...
murcuq açýrsa, bizim üçündür. üçün yaðýr. Däniz coþursa,
Dämirlär qýzýla çevrilir bizim
Meyvä bitirsä, bizim üçündür. bizim üçün coþur. Çay
üçün. Kömürlär almaza çevrilir biQuþ oxuyursa, bizim üçündür. axýrsa, bizim üçün axýr.
zim üçün. Gündüzlär gecäyä çevriBülbül ötürsä, bizim üçündür...
lir bizim üçün. Gecälär gündüzä
Axþam düþürsä, bizim
Planetlär “uçursa”, bizim
üçün düþür. Sähär açýrsa, çevrilir bizim üçün. Torpaqlar sähüçündür. Ulduzlar “qaçýrsa”, biraya çevrilir bizim üçün. Sähralar
bizim üçün açýr...
zim üçündür. Daðlar ucalýrsa, bitorpaða çevrilir bizim üçün...
zim üçündür. Därälär alçalýrsa, biGünäþ doðursa, bizim üçün dozim üçündür. Vulkanlar püskürürður. Ay batýrsa, bizim üçün batýr.
sä, bizim üçündür. Tufanlar qopursa, bizim Gül bitirsä, bizim üçün bitir. Çiçäk açýrsa, bizim
üçündür...
üçün açýr. Soyuq käsirsä, bizim üçün käsir. Ýsti
Duman gäländä dä bizim üçün gälir. Þeh yaxýrsa, bizim üçün yaxýr...
düþändä dä bizim üçün düþür. Toxum pöhrä
Qar säpirsä, bizim üçün säpir. Yaðýþ yaðýrsa,
verändä dä bizim üçün pöhrä verir. Aðac boy bizim üçün yaðýr. Däniz coþursa, bizim üçün coatanda da bizim üçün boy atýr. Çeþmälär süzü- þur. Çay axýrsa, bizim üçün axýr. Axþam düþürländä dä bizim üçün süzülür. Bulaqlar axanda sä, bizim üçün düþür. Sähär açýrsa, bizim üçün
da bizim üçün axýr...
açýr... [email protected]
08 DURNA TELÝ
20-22 NOYABR 2010 ZAMAN
Özündän qaçan adam
LOÐMAN
Kamal arzu vä istäklärini
bulaq suyu kimi saf, tämiz
gänclärimizin beyninä,
ruhuna elm adlý hämiþäyaþýl
aðaclar äkmäklä reallaþdýrýr.
Kamal üçün bu iþin mükafatý
bu iþin içindä, özündädir.
Kamal tämännasýzlýðý elä
öz þagirdläri kimi sevir.
Kamal özünü yetirmälärindä
tapdýðý qädärdir. Kamal
üçün bildiyini vermäkdän
boyük särvät yoxdur.
Kamal verib, öyrädib
qazananlardandýr, özünü
þagirdlärindä görmäyi
bacaranlardandýr.
Müällimlik Kamalýn yeganä
özünütäsdiq yoludur.
Mahiyyätindä fädakarlýq,
cäfakeþlik vä özündänkeçmä
olan Müällimlik Kamalýn
boyuna biçilib.
... Kamal bizim täläbäliyimizin elä
ilk günlärindän seçilirdi. Qäribä
idi ki, o, hamýdan sakit, täbii, näzärä çarpmayan idi, amma seçilirdi. Effektli heç nä elämirdi. Oðlanlara xas olmayan däräcädä häyalý idi. Öz dünyasý vardý
vä bizlärdän kimsä hälä o dünyanýn qapýsýný aça bilmämiþdi. Här gün görüþürdük,
söhbätläþir, därdläþirdik, amma o sirli qapýný aça bilmirdik. Kamal o qädär abýrlý idi
ki, hätta o qapýnýn astanasýna qädär gedib
çýxmaq olmurdu. Onun sirli dünyasý äxlaq
vä gözäl tärbiyänin vähdätindän ucaldýlmýþ qala divarlarý ilä ähatä olunmuþdu.
Qrupumuzda ondan savadlý, bilikli täläbä yox idi. Savadlý uþaqlar vardý, hätta Lenin täqaüdü alýrdýlar, amma onlar Kamalýn
yanýnda hämiþä çäkinirdilär, utanýrdýlar.
Anlayýrdýlar ki, Kamalla onlarýn arasýndaký
färq onlarý sýxan, balacalaþdýran, büzüþdürän däräcädä çoxdur. O isä heç vaxt kimdänsä savadlý olduðunu büruzä vermädi, dilä gätirmädi, özünü üstün tutmadý, dartmadý, täbiiliyini, özünämäxsusluðunu utanautana hämiþä qoruyub saxladý. Ona qarþý
necä davranýlmasýndan asýlý olmayaraq, Kamal hämiþä özü olaraq qaldý. Kamalýn elä
bil ki, özü olmaqdan baþqa variantý yox idi.
Känardan baxanda belä görsänirdi. Täläbälär arasýnda yayýlmýþ mänfi xüsusiyyätlärdän heç biri onda yox idi. Bir däfä dä olsun
Kamal därsä gecikmädi, därsdän qalmadý.
Säliqä-sahmanýný, zadäganlýðýný, äsilliyini
täkcä täläbälik dövründä deyil, häm dä ömrünün sonraký illärindä dä qoruyub saxladý.
Ýlk baxýþda çox sxolastik, quru, darýxdýrýcý görünän riyaziyyat Kamal üçün baþqa
bir anlam daþýyýrdý. Riyaziyyat onun üçün
poeziya idi. Mühaziräläri þeir kimi dinläyirdi. O, riyaziyyatýn vurðunu idi. Mühazirälärä
çox häväslä gedir, bütün qeydlärini götürürdü. O qädär därsdän qalýb mühaziräni
Kamaldan köçüränlär olub ki... Elä bu sätirlärin müällifi dä bu xidmätdän geniþ istifadä edänlär arasýndaydý. O, mühazirälärdä
bütün imkanlarý ilä iþtirak edirdi. Diqqätlä
qulaq asýr, müällimlärin - dosent vä professorlarýn belä sähvlärini tuturdu. Ýmtahanlara hazýrlaþmaðý da mühazirä däftärlärini
väräqlämäklä bitirdi. Yalnýz väräqläyirdi. O,
düsturlara, räqäm vä riyazi iþarälärä
tabloya baxan kimi baxýrdý. Bizim bir gözäl
äsärdän aldýðýmýz zövqü Kamal bir tänlikdän, bir bärabärlikdän ala bilirdi. O
iþarälär Kamal üçün not yazýlarý idi, o
yazýlardan musiqi sädalarý süzülürdü. Heç
unuda bilmiräm, bir däfä bir müällimin (o,
son illärdä “Þöhrät” ordeni ilä tältif olundu)
mühaziräsindä Kamalýn narahatlýðýný hiss
etdim. Sonra Kamalýn utana-utana, min bir
äzabla qalxýb müällimin sähvini göstärmäsi
qeyri-adi bir mänzärä idi. Kamal onu heç
sähv kimi demädi. Täqribän belä dedi ki, filan täklif bu cür olsa, daha yaxþý olar. Baþqa nöqsan olsaydý, Kamal onu heç vaxt üzä
vurmazdý, amma burada söhbät elmdän gedirdi, özü dä däqiq elmdän - riyaziyyatdan
gedirdi. Bu näzäri bir elm olsa da, öz yerindä olmayan här bir düstur, härf vä ya räqäm Kamal üçün häyatda ahängin, ritmin,
harmoniyanýn pozulmasý kimi qäbul olunurdu. Kamal buna etinasýz qala bilmäzdi. Bir
saatdan çox mühazirä yazdýran, az qala dirsäyinä kimi qolunu täbaþirä batýran müällim täässüflä yazý taxtasýndaký räqäm vä
düsturlara xeyli baxdý, sähv etdiyini Kamalýn izahýndan sonra anladý, günahkar uþaq
kimi yazdýqlarýnýn hamýsýný pozdu. Pärtlikdän üst-baþýný bir az da batýrdý. Täbii ki, biz
dä däftärimizdä yazdýqlarýmýzý pozmalý olduq. Män Kamalýn müällimin sähvini deyänä qädär nälär çäkdiyini anlayýrdým. O bunu
deyänä qädär nälärdän keçdiyini bir Allah
bilirdi, bir dä özü. Biz müällimin düþdüyü bu
väziyyätdän mämnun qalmasaq da, Kamalýn istedad olduðunu anlayýrdýq.
üüü
1980-ci ildä Bakýda qalmaq üçün däri-
dän-qabýqdan çýxan täläbälärin gözü qarþýsýnda müällimlärin, fakültä dekanýnýn vä
rektorun da iþtirak etdiyi täyinat bölgüsündä Kamalýn Yardýmlýnýn maþýn yolu belä olmayan bir ucqar kändinä göndärilmäsi o
dövrdä ädalätsizliyin necä yüyräk olduðunun tam göstäricisi idi. Dekan o vaxt rähmätlik professor Arif Babayev idi. Dözä bilmädi, rektora etirazýný bildirdi. O isä äväzindä: “Qoy gedib täcrübä qazanýb gälsin”,dedi. Beläliklä, güc-bäla ilä “3”, “4” alan
uþaqlar yerlibaz “dayý”larýnýn hesabýna þähärdä qalýb elmimizin “keþiyindä” durdular.
Bircä däfä belä 4 almayan Kamal isä kändä
getmäli oldu.
Kamal o insanlardandýr ki, yerindä olmayanda elm itirir. Mähz elm itirir, xalq itirir. Kamal kimi insanlar harada olsalar özlärini täsdiq etmäyi bacarýrlar, itirmirlär. Elmdä demäk istädiklärini müällimliklä ortaya qoyurlar. Çox istedadlar var ki, onlarýn
layiq olduqlarýný älindän alan kimi itib-batýrlar, äsl däyärlärini üzä çýxara bilmirlär.
Kamal isä elälärindän deyildi. Qäribä dä olsa, haradasa Kamal üçün baðlanan qapýlar
yetirmäläri üçün taybatay açýlýrdý. Bu, Kamalýn, Müällimliyin özünämäxsus qäläbäsidir.
üüü
Kamalýn gediþi nä qädär ädalätsiz olsa
da, onun üçün faciä deyildi. Kamal özünü
här yerdä täsdiq etmäyi bacaran adamdýr.
Yardýmlýda känd müällimi kimi iþä baþlasa
da, säsi çox uzaqlara kimi gedirdi. SSRÝ-dä
çap olunan “Kvant”, “Matematika v þkole”
jurnallarýnda tez-tez çýxýþ etmäyä baþladý.
Bu jurnallar öz sanbalýna görä SSRÝ-dä bir
nömrä idi, elmi säviyyäsinä görä Avropada,
ABÞ-da belä çoxlu oxucusu vardý. Kamal
jurnalda verilän mäsälälärin hällinä, häm
dä özünün tärtib etdiyi mäsälälärä görä
färqlänirdi. Däfälärlä jurnalýn mükafatlarýný
alan Kamal känddä därs dediyi uþaqlarla
yeni bir märhälänin tämälini qoydu. Çox
keçmädi ki, onun yetirmäläri SSRÝ bilik
olimpiadalarýnda qalib gäldilär. Yardýmlýnýn
ucqar bir kändindä Kamal müällimin yetirmäläri ümumittifaq olimpiadasýnýn qalibi
oldular. Ýndi bu insanlarýn soraðý dünyanýn
än tanýnmýþ tähsil ocaqlarýndan - ABÞ-dan,
Avropa ölkälärindän gälir. Bir mäqamý heç
unuda bilmiräm. 1983-cü ildä 400 min tirajla çap edilän “Matematika v þkole” jurnalýnda Kamalýn tärtib etdiyi riyazi mäsälänin
hällini heç kim tapa bilmämiþdi. Täsävvür
edirsinizmi, nä SSRÝ-dä, nä dä onun särhädlärindän känarda mäsälänin hällini tapan
olmuþdu. Bu, jurnalýn tarixindä görünmämiþ hadisä idi vä böyük maraða säbäb oldu.
Redaksiya heyätinä daxil olan elm xadimläri, baþda akademik Kolmoqorov olmaqla täþäkkür älamäti olaraq, öz imzalarý ilä Kamala jurnalýn bir nüsxäsini göndärmiþdilär.
Neçä illär keçändän sonra onu elmitädqiqat institutlarýndan birindä iþä götürmäk istädilär. Amma Kamalýn burada iþlämäyi praktik olaraq mümkün deyildi. Ävväla, ab-hava üräkaçan deyildi. Ýkincisi dä,
burada Kamal öz iþlärini täqdim edändä
mütläq bundan heç xäbäri olmayan hansýsa þöbä müdirinin ya da institut direktorunun imzasýný gäräk birinci yazaydý. Guya iþi
o görüb, Kamal isä kömäk edib. Üstälik dä,
evsizlik, qeydiyyat mäsäläsi... Dözmädi, yenidän qayýtdý kändä. Sevä-sevä uþaqlarla
yenidän mäþðul olmaða qärar verdi. Kamal
üçün bütün hallarda, bütün väziyyätlärdä
özü kimi qalmaqdan ülvi bir þey yox idi. Böyük müällim, böyük insan olmaq üçün harada yaþamaðýn heç bir ähämiyyäti yoxdur.
Kamal getdi. Häyatýn “dar keçidlärindän”, “alçaq tunellärindän”, “äyri dalanlarýndan” keçä bilmädiyindän getdi. Kamalýn
fäthini gözläyän elmin o qädär zirväläri adsýz qaldý ki... Kamaldan färqli olaraq, o yollarý keçänlär sonradan lap professor da oldular, amma gözläri hämiþä täläbälärinin
ällärindä qaldý.
üüü
... Kamal özündän qaçýb, özünä gedirdi. Özündän qaçýb, özünä çäkilirdi. Özündä
özünü tapýrdý. Onu ätrafdakýlardan uzaq salan, bälkä dä, elä bu idi. Ätrafdakýlardan
färq nä qädär böyük idisä, bu, Kamalý daha
uzaða aparýrdý. Ätrafdakýlarý, riyazi dillä desäk, täyin edän göstäricilärlä Kamalý bir
müstävidä, bir sistem daxilindä tädqiq etmäk mümkün deyildi. Kamal layiq olmadýðý
mühitdä färsiz dä görsänä bilär. Kamalýn
göstäriciläri yalnýz haqq etdiyi dünyanýn,
cämiyyätin qanunlarý ilä äsl däyärini ala bilär. O zamananýn, þäraitin, mühitin adamý
deyil. Onlardan çox yüksäkdä durur. Bu mänada Kamal real adam deyil. Baþqa sözlä,
real göstäricilär Kamalý tam täyin etmir.
Çünki Kamal realdan üstündür.
üüü
Kamal dünyaya vermäk üçün gäldiyini
därindän, ruhän anlayan insandýr. Dünyadan qoparmaq, beþälli yapýþmaq ona yaddýr.
Kamalýn dünyaya verdiklärindän heç
käsin xäbäri olmur. O bunu elä edir ki, heç
bir märhälädä görünmür. Hätta näticäläri
belä onunla baðlamaq üçün heç bir niþanä,
bälgä qoymur. Qazanýlmýþ uðurda onun payý görünmür. O, çox qäribä þäkildä o paydan könüllü olaraq imtina edir. Kamal iþinä
uður qazanýlanadäk davam edir, sonra isä
çäkilir. Ýstämir ki, bu näticänin qazanýlmasýný onunla baðlasýnlar. Hämiþä mäni düþündürürdü ki, Kamal bu dünyadan heç bir
umacaðý olmadýðýndan utanýr. Axý bu çox
anormal görünür. Axý bu necä mäntiqdir ki,
çalýþýb-vuruþasan, bu yolda bütün häyatýný
qoyasan vä heç nä ummayasan.
Amma Kamal sübut elädi ki, bu mumkündür.
Kamal bunu häyatýnýn mänasýna çevirdi. Onun bizdän än böyük färqi bunda idi.
Kamal arzu vä istäklärini bulaq suyu
kimi saf, tämiz gänclärimizin beyninä, ruhuna elm adlý hämiþäyaþýl aðaclar äkmäklä
reallaþdýrýr.
Kamal üçün bu iþin mükafatý bu iþin
içindä, özündädir.
Kamal tämännasýzlýðý elä öz þagirdläri
kimi sevir.
Kamal özünü yetirmälärindä tapdýðý
qädärdir. Kamal üçün bildiyini vermäkdän
boyük särvät yoxdur.
Kamal verib, öyrädib qazananlardandýr, özünü þagirdlärindä görmäyi bacaranlardandýr.
Müällimlik Kamalýn yeganä özünütäsdiq yoludur.
Mahiyyätindä fädakarlýq, cäfakeþlik vä
Redaksiya
heyätinin
öz imzalarý
ilä Kamala
göndärdikläri
jurnalýn
üz qabýðý
özündänkeçmä olan Müällimlik Kamalýn boyuna biçilib.
Ýnanmaq olmur ki, Kamal müällimdän
därs alan bir þagird onun simasýný unuda
bilsin. Þähärimizdäki orta mäktäblärdän birindä därs deyän Kamal müällimin nä iþlädiyi mäktäbin nömräsini, nä dä onun soyadýný yazmaq istäyiräm.
Ýnanýram ki, Kamal müällimi tanýyanlara bu ad onun baräsindä här þeyi deyir.
Müällimlik onun üçün häm dä “Ayýn
görünmäyän täräfi”dir. Daha doðrusu, þagirdlärinä “Ayýn görünmäyän täräfi”ni açmaqdýr.
Kamal häyatýný bütünlüklä elmä häsr
etsäydi, buna imkan versäydilär, bütün zirväläri fäth edä bilärdi. Kamal müällim kitablarýný öz täläbälärinä zorla satan professorlardan olmazdý. Elä biliräm ki, görkämi,
häräkätläri, þagirdlärinä münasibäti, täbiiliyi, doðmalýðý vä mülayimliyi ilä rähmätlik
Xudu müällimi xatýrladan Kamal onun än
layiqli davamçýlarýndan olardý.
Kamal häm dä bir ünvandýr, coðrafiyadýr, elmlä insanlýðýn birläþdiyi mäkandýr.
üüü
Bu gün hamýmýzýn än därdli, yaralý yeri olan mäktäbdän, elmdän söz düþändä gözüm önunä ilk gälän Kamal müällim olur.
Kamal müällim kimi insanlar ümidin solmayan yeridir, däniz fänäri kimidir. Ýnanýram
ki, üzünü bu iþýða tutanlar hämiþä öz sahillärinä çýxacaqlar.
üüü
... Kamal ömrü boyu bizdän - täläbä
dostlarýndan da qaçdý - özündän qaçan kimi.
Kamal hara qaçdýsa özü ilä üzbäüz gäldi.
Haraya üz tutdusa, qarþýsýna günahkar saydýðý özü çýxdý. Bälkä dä özünä qarþý bu qädär
täläbkar, bu qädär amansýz olduðundan özü
ilä görüþmäk belä çätin gälirdi ona. Bu dünyada här käsi könül xoþluðu ilä baðýþlamaðý
bacaran Kamal bircä özünä güzäþtä getmirdi. Bütün nöqsanlarýmýzý heç vaxt üzümüzä
vurmadý. Hiss etdirmädi. Hämiþä özünü günahkar saydý. Elä bil dünyanýn bütün çatýþmazlýðýnda onun günahý vardý.
Görüþändä Kamalýn üzündäki täbässümdän elä bilirdik ki, biz dä yaxþý adamýq...
[email protected]
09 ÜZ - ÜZÄ
MÄFTUN SALMANOV
- Günel xaným, Qýzýl Aypara hansý missiyanýn
daþýyýcýsýdýr?
- Qýzýl Aypara Cämiyyäti Azärbaycanýn än böyük humanitaryönlü
qeyri-hökumät täþkilatýdýr. Ähalinin aztäminatlý täbäqäsinä, ahýl tänhalara vä yardýma
ehtiyacý olan digär insanlara kömäk etmäyi
qarþýsýna mäqsäd qoyan cämiyyät fäaliyyätini
7 äsas prinsip üzärindä qurub (humanizm,
qäräzsizlik, müstäqillik, neytrallýq, universallýq, könüllü xidmät, vahidlik). Här bir ayparaçý bu prinsiplärä sadiq qalmalýdýr. Ýnsanlara
kömäyimiz täkcä maddi deyil, hämçinin mänävi þäkildä olur. Qýzýl Aypara xalqýn väkillik
missiyasýný daþýyan milli täþkilatdýr. Bu o demäkdir ki, biz insanlarýn üzläþdikläri problemlärini aidiyyäti qurumlara çatdýrýrýq.
- Hansý layihälärlä insanlarýn kömäyinä çatýrsýnýz?
- Cämiyyätin strukturunda bir neçä þöbä
fäaliyyät göstärir. Här bir þöbä fäaliyyät istiqamätinä uyðun layihälärlä çýxýþ edir. Än böyük
þöbämiz sähiyyädir. Ayparanýn tibb bacýlarý
könüllü olaraq, tänha yaþýyan ahýl insanlara
müxtälif tibbi xidmätlär göstärirlär.
Fövqäladä hallara hazýrlýq þöbämizi dä
qeyd etmäk istäyiräm. Bu þöbänin väzifäsi fälakätlärdän (täbii vä texnogen fälakätlär vä s.)
zärär çäkmiþ insanlara psixoloji vä humanitar
yardým göstärmäkdir. Ölkämizdä baþ verän
son sel fälakäti zamaný Sabirabadda geniþ humanitar tädbirlär häyata keçirdik. Bundan
baþqa, gänc vä könüllülär þöbämiz var. Þöbänin xidmät sahäsinä uþaq evläri vä atýlmýþ
yaþlý insanlar daxildir. Bir-birindän ayrý düþmüþ ailä üzvlärinä psixoloji kömäk göstärmäk, fövqäladä hallar zamaný vä ondan sonra
äldä edilän lazými mälumatlarý ailä üzvläri
arasýnda mübadilä etmäk vä hämçinin bir-birinä qovuþdurmaq mäqsädi daþýyan axtarýþ
þöbämiz fäaliyyät göstärir. Axtarýþ þöbäsi
1941-45-ci illärdä itkin düþänlärin vä Qarabað müharibäsi dövründä yaxýnlarýný itirän
þäxslärin tapýlmasý istiqamätindä dä iþ aparýr.
Humanitar þöbä isä ärzaq vä geyimä ehtiyacý
olanlarýn müraciätlärinä baxýr.
ANAMA ilä olan ämäkdaþlýðýmýz çärçiväsindä 48 känddä tählükäsiz oyun meydançalarý tikilib. Qeyd edim ki, bir meydançanýn tikilmäsi üçün 4 mindän 6 min manata qädär
maliyyä väsaiti ayrýlýr.
- Rähbärlik etdiyiniz fandreyzinq þöbäsi haqqýnda
nä deyä bilärsiniz?
- Öncä onu bildirim ki, fandreyzinq gälir
gätirän vä gälir mänbälärinin artýrýlmasý
demäkdir. Þöbä cämiyyätä daxil
olan müraciätlärin ca-
FOTOLAR: ZAMAN
Qýzýl Aypara
Cämiyyäti 1920-ci il,
martýn 10-da o
vaxtký müdafiä naziri äväzi
general-leytenant Äliaða
Þýxlinskinin vä Fätäli Xan
Xoyskinin täþäbbüsü ilä
täsis edilib. Bu il 90 illik
yubileyini qeyd edän
Qýzýl Ayparanýn rayonlarda
83 bölmäsi vä 7 regional
märkäzi fäaliyyät göstärir.
Cämiyyätin 200 mindän artýq
könüllüsü vä 16 mindän artýq
üzvü var. Bu qädär könüllünün
hansý layihälärdä iþtirak etdiyini
vä kimlärä yardým etdiyini
öyränmäk mäqsädi ilä Qýzýl
Aypara Cämiyyätinin
fandreyzinq þöbäsinin rähbäri
Günel Ýbrahimlä görüþdük.
20-22 NOYABR 2010 ZAMAN
Günel Ýbrahim:
“Ölüm ayaðýndaký insanýn
väsiyyätini yazmaða
gedän könüllümüz olub”
GÜNEL ÝBRAHÝM
Qýzýl Aypara Cämiyyätinin
fandreyzinq þöbäsinin rähbäri
vabsýz qalmamasý üçün büdcädänkänar maliyyä mänbälärinin vä insan resurslarýnýn axtarýþý ilä mäþðuldur. Bu sahädäki fäaliyyät istiqamätlärimizdän biri insanlarýn çox olduðu
maðaza vä dükanlarda üzärindä cämiyyätimizin loqotipi olan ianä qutularýný yerläþdirmäkdir. Ýanä qutularýný içki vä siqaretin täblið
edildiyi yerlärä qoymuruq. Digär täräfdän,
ähaliyä sosial xidmät göstärmäkdä maraqlý
olan þirkät rähbärläri ilä müqavilälär baðlayýrýq. Hämçinin gälir gätirän layihälärä imza
atýrýq. Mäsälän, küçä uþaqlarý ilä baðlý “Sänätim-gäläcäyim” layihämizi nümunä göstärä
biläräm. Uþaq evlärindän çýxan gänclärin taleyini araþdýrdýq. Mälum oldu ki, onlarýn äksäriyyäti küçä biznesinin qurbaný olur. Hälä
dä davam edän bu layihä çärçiväsindä ilkin
olaraq, 12 uþaðý ev vä iþlä tämin etdik. Küçä
uþaqlarýnýn 6 ay yaþayýþ vä tähsil haqqýný ödädikdän sonra onlarýn cämiyyätä tez bir þäkildä uyðunlaþmasýný tämin etmäk mümkündür.
- Ýanä qutularýndan yýðýlan pullara görä vergi ödäyirsinizmi?
- Xeyr. Qýzýl Aypara bütün vergilärdän
azaddýr. Ýanä qutularýndan 3 ildir ki, istifadä
edirik. Þähärimizdä belä qutularýn sayý täxminän 150-yä çatýr. Qutulardan yýðýlan pullarýn
miqdarý getdikcä artýr. Bu isä o demäkdir ki,
insanlarýn xeyriyyäçilik istäyi artýr. Qutuya 3
qäpik atan insan belä, bizdän onun hara xärcländiyini öyränä bilär.
- Layihälär neçä il müddätinä näzärdä tutulur?
- Layihälärimiz 2-5 il müddätlärini ähatä
edän strateji plan äsasýnda qurulur. Här bir
þöbä häyata keçiräcäyi layihäläri ävvälcädän
bu planda qeydiyyatdan keçirir. Layihälär cämiyyätä daxil olan müraciätlär vä apardýðýmýz
statistik araþdýrmalara söykänir. Mähz bundan sonra layihälärä xärclänäcäk maliyyä
mänbäläri axtarýlýr.
- Qýzýl Ayparanýn nä qädär könüllüsü var?
- 200 mindän artýq könüllümüz, 16 mindän artýq isä üzvümüz var. Könüllülärimiz
arasýnda gänclärlä bärabär, nisbätän yaþlý insanlarýn sayý da kifayät qädärdir. Onlar tämännasýz xidmät göstärirlär. Här bir könüllümüz ilk yardým kurslarýný bitirib.
- Qýzýl Ayparanýn adý qanvermä aksiyalarýnda tez-tez hallanýr...
- Sähiyyä Nazirliyi ilä cämiy-
yätimiz arasýnda baðlanmýþ memoranduma
äsasän, tämännasýz qanvermä aksiyalarýný
täblið edirik. Här 3 aydan bir Qan Bankýnda
qanvermä aksiyalarý täþkil olunur. 2009-cu ildä ayparanýn xätti ilä 3050 näfär könüllü surätdä qan donorluðu aksiyasýnda iþtirak edib.
Bu sahädä täläbälär xüsusi fäallýq göstärirlär.
Aksiyalarda äldä edilän qan könüllü surätdä
ehtiyacý olanlara verilir.
- Qaçqýnlarla baðlý xüsusi yardým proqramýnýz varmý?
- Här häftänin dördüncü günü Baký Regional Märkäzindä açýq qapý aksiyasý keçiririk.
Burada müäyyän ärzaq paylarý täqdim edilir
ki, bunlarýn da äksär istifadäçiläri qaçqýnlardýr. Bundan älavä, Bakýnýn müxtälif rayonlarýndan 200-ä yaxýn qaçqýn düþmüþ yaþlý insana müxtälif tibbi vä ärzaq yardýmý göstärilir.
Bu layihä cämiyyätimizin prezidenti Novruz
Aslanovun þäxsi täþäbbüsü ilä häyata keçirilir.
-Günel xaným, Qýzýl Ayparanýn äsas gälir mänbäläri
hansýlardýr?
- Äsas gälir mänbäyimiz dövlätdir. 1 milyon 600 min manat täþkil edän büdcämizin
täxminän 60 faizi dövlätin ayýrdýðý pullardýr.
Ýkinci äsas gälir qaynaðýmýz üzvlük haqlarýdýr.
Belä ki, äsasän sähiyyä vä tähsil iþçiläri ildä 2
manat könüllü olaraq Qýzýl Ayparaya pul
ödäyirlär. Digär gälir mänbälärimiz isä bizim
daimi sponsorlarýmýzdýr. Ýl ärzindä ehtiyacý
olan insanlara täqribän yarým milyon manatdan artýq yardým göstäririk.
- Bäs cämiyyätin qarþýsýndaký äsas maneäläri sadalaya bilärsinizmi?
- Fikrimcä, äsas problem äksär insanlarýn
öz hüquqlarýný bilmämäsidir. Belä ki, onlar
problemläri ilä baðlý hansý quruma müraciät
edäcäklärindän xäbärsizdirlär. Näticädä, biz
hämin insanlarýn yerinä qapý döymäli oluruq.
Buna görä dä daha çox tähsil layihälärinä
önäm veririk. Digär problem insanlarýn ätrafdakýlara qarþý soyuq münasibät göstärmäsidir. Xüsusilä dä tänha yaþayan qocalara qarþý.
Bäzän könüllülärimiz tänha ananýn oðlundan aldýðý mäktubu oxumaq üçün ünvanlara
gedirlär. Ölüm ayaðýndaký insanýn väsiyyätini
yazmaða gedän könüllümüz olub.
- Televiziya kanallarýnda sosial çarxlarýnýz yayýmlanýrmý?
- Cämiyyätimizi narahat edän bir
problemä toxundunuz. Qanunvericiliyä
äsasän, televiziya kanallarý sosial çarxlarýmýzý pulsuz yayýmlamalý olduðu
halda, bizdän pul täläb edirlär. Televiziya kanallarý sosial çarxlarýmýzý
maksimum 1-2 däfä pulsuz yayýmlayýrlar ki, o da tam þäkildä verilmir.
- 2011-ci ildä hansý layihäläri häyata keçirmäyi planlaþdýrýrsýnýz?
- Gälän il tähsilyönlü layihälärimizi artýrmaðý düþünürük. Bu baxýmdan aztäminatlý ailälärin övladlarýný, Qarabað müharibäsi dövründä baþçýsýný itirän ailälärin uþaqlarýný savadlandýrmaq
ilkin
planlarýmýza daxildir. Digär täräfdän, fövqäladä hallar
bazamýzý
geniþländirmäyi
vä ilk yardým kurslarýný sayýný artýrmaðý näzärdä tuturuq.
10 SÄRBÄST
20-22 NOYABR 2010 ZAMAN
“BSU-da model jurnalistika
mäktäbi qurmaq istäyirik”
SÄBUHÝ ABBASOV
Baký Slavyan Universiteti
FF Jurnalistika þöbäsinin müdiri
Bu il 10 yaþýný qeyd edän
1Baký Slavyan Universiteti
(BSU) bir çox ixtisaslar üzrä peþäkar kadr hazýrlýðýný uðurla häyata
keçirän, böyük elmi potensiala,
güclü maddi-texniki bazaya vä
müasir infrastruktura malik çoxþaxäli elm vä tädris
müässisäsinä çevrilib. Professor, AMEA-nýn müxbir
üzvü, ämäkdar elm xadimi, yazýçý-dramaturq Kamal
Abdullayevin rähbärliyi altýnda bu tähsil ocaðýnda
geniþ islahatlar häyata keçirilib. Näticädä, BSU respublikanýn än qabaqcýl tädris müässisälärindän birinä çevrilib. Bu
gün BSU unikal tähsil vä mädäniyyät märkäzi kimi slavyan xalqlarýnýn mänävi däyärlärini tädqiq
edir. Täkcä respublikamýz üçün
deyil, häm dä bir çox Þärq ölkäläri
üçün yüksäk säviyyäli mütäxässislär hazýrlayýr. Universitetin professor-müällim heyätinä 40-a qädär
elmlär doktoru, professor, 200 elmlär namizädi, dosent vä 200-dän
yuxarý baþ müällim vä müällim daxildir.
BSU-nun män deyärdim ki,
än vacib uðurlarýndan biri dä universitetdä jurnalistika ixtisasý üzrä kadr hazýrlýðýnýn reallaþdýrýlmasýdýr.
Beþ ildän artýq müddätdä fäaliyyät göstärän jurnalistika þöbä olaraq, bir çox mühüm beynälxalq layihälärdä iþtirak edir. Avropa Þurasýnýn BSU-da häyata
keçirdiyi “Azärbaycanda jurnalistika tädrisinin inkiþafýna dästäk” layihäsi bu baxýmdan xüsusi ähämiyyät käsb edir. Layihänin müällifi, häm dä icraçýsý BBC
DXT (Dünya Xidmäti Trust) buna bänzär layihäläri
artýq bir çox Avropa ölkälärindä reallaþdýrýb. MDB vä
Þärqi Avropa täcrübäsi BBC DXT bu mäkanda iþä
baþlamazdan ävväl täräfdaþ axtarýþýnda bir qädär ehtiyatlý olmaðý öyrätdiyindän täþkilat layihänin benefisiarýný özü seçmäyä qärar vermiþdi. Amma BBC
DXT seçim edärkän baþqa amillärä üstünlük vermiþdi: universitetin yeniliklärä açýqlýðý, tähsil siyasätindä
çevikliyi vä
layihä iþtirakçýlarýnýn
täkmilläþmäk, öyränmäk vä
öyrätmäk
istäyi. Täbii
ki, bu prosesin gediþatýnda BSU-nun rektoru, professor Kamal Abdullayevin “Biz BSU-da model jurnalistika mäktäbi qurmaq istäyirik. Täkcä ölkä üçün deyil, häm dä region
üçün model olasý bir mäktäb. Bizim siyasi-intellektual hädäfimiz budur” fikri äslindä onun layihädän nä
gözlädiyindän xäbär verirdi. Layihä onu ayaqda saxlayacaq dörd elementi iräli sürür: kurikulumu (tädris
planýný) täkmilläþdirmäk; yeni modullar (tädris proq-
ramlarý) yazmaq, müällimlärin peþä värdiþlärini yüksältmäk vä xäbär otaðý täþkil etmäk. 2009-cu ilin
sentyabrýnda BBC DXT-nin baþ direktoru Keralayn
Nörsey ilä BSU-nun rektoru Kamal Abdullayev arasýnda anlaþma memorandumu imzalandýqdan sonra
BSU-da layihänin räsmi icrasýna baþlanýldý. Bundan
baþqa, jurnalistika þöbäsi täläbälär arasýnda “Fotojurnalistika”, “Radio-jurnalistika”, “TV-jurnalistika”,
“Müzakirä-Tählil”, “Mätbuat konfransý”, “Yaradýcý jurnalistlär klubu”, “Tädrisä
älavälär”, “Jurnalist Fondu”
vä s. istiqamätlär üzrä treninqlär, debatlar vä digär
uðurlu layihälär häyata keçirir. Universitet jurnalist täläbälärä täkcä näzäri biliklär
vermäklä kifayätlänmir: onlar ölkänin aparýcý televiziya
vä radiolarýnda, mätbuat orqanlarýnda mütämadi çýxýþ edir, istehsalat täcrübälärini nüfuzlu qäzet vä informasiya agentliklärindä, habelä müxtälif dövlät qurumlarýnda vä ictimai täþkilatlarda keçirlär. Än yaxþý
jurnalist täläbälärimiz istehsalat täcrübäsini Rusiya
Federasiyasýnýn mäþhur informasiya agentliklärindän olan - “RÝA-Novosti” vä digär xäbär agentliklärindä keçmäk imkanýna malikdirlär.
Jurnalist täläbälärin häyatýnda än älamätdar hadisälärdän biri dä 2008-ci ildä “Heydär Äliyev Mäktäbi” Täläbä Teleradio Studiyasý yaradýlmasý oldu.
Respublikada ilk däfä olaraq BSU-da yaradýlan studiyanýn mäqsädi jurnalistika ixtisasý üzrä tähsil alan täläbälärin istehsalat täcrübäsinin sämäräli keçirilmäsinä, onlarýn äyani väsaitlärdän istifadä qaydalarýna yiyälänmälärinä vä tähsilin keyfiyyätinin daha da yüksäldilmäsinä yardým etmäkdir.
abbasov_sebuhi@yahoo
Zaqatalada yeni
mäktäb binasý tikilir
Tähsil Nazirliyinin maliyyä
1väsaiti hesabýna Zaqatala ra-
yonunUN Aþaðý Çardaqlar kändindä 220 yerlik yeni mäktäb binasýnýn tikintisinä baþlanýlýb. Mäktäbin 2011-2012-ci yeni därs ilinä kimi istifadäyä verilmäsi näzärdä tutulub.
Qeyd edäk ki, regionlarýn sosial inkiþaf planýna uyðun olaraq,
son beþ ildä Zaqatalada 24 yeni
mäktäb binasý vä älavä korpus tikiläräk þagirdlärin istifadäsinä verilib.
Ýlkin Ämirov Zaqatala
Sahibkarlara
güzäþtli kredit verilib
Dünän Naftalanda “Regi-
1onlarda sahibkarlýðýn inki-
þafýna dövlät dästäyi” mövzusunda tädbir keçirilib. Ýqtisadi Ýnkiþaf
Nazirliyinin Sahibkarlýða Kömäk
Milli Fondunun (SKMF) dövlät
dästäyi ilä keçirilän tädbirdä Naftalan vä ätraf rayonlarda fäaliyyät
göstärän 150-dän çox sahibkar iþtirak edib. Tädbirdä Naftalan Rayon Ýcra Hakimiyyätinin baþçýsý
Natiq Aslanov da çýxýþ edib. Tädbir çärçiväsindä müväkkil kredit
täþkilatlarý vasitäsilä 32 sahibkarlýq subyektinä 387 min manat güzäþtli kredit verilib.
Qeyd edäk ki, tädbirdän ävväl
SKMF-dän güzäþtli kredit almýþ
Naftalan rayonundaký tibbi xidmät vä saðlamlýq märkäzi olan
“Möcüzäli Naftalan-Saðlamlýq
Märkäzi” MMC-nin fäaliyyätinä
baxýþ da keçirilib.
Rafael Mayýlbäy Naftalan
ELANLARINIZ ÜÇÜN TELEFON NÖMRÄLÄRÝMÝZ: (+994 12) 530 85 87
SATILIR
Torpaq sahäsi
Häzi Aslanov qäsäbäsindä, “Asiman”
þ/e-nin yanýnda 9 sotluq torpaq sahäsi
satýlýr. Torpaq sahäsi daþ hasara alýnmýþdýr. Häyätindä yaþýllýq, aðaclarý var.
Ýçärisindä köhnä tikili ev var. Qiymäti
200 000 manat. Tel: (012) 418 08 00,
(055) 558 54 54. Äli, TURYAP.
Xaçmaz þähärindä, Xaçmaz elektrik
stansiyasýnýn arxasýnda yaþayýþ evlärinin
salýnmasý üçün ayrý-ayrý torpaqlar satýlýr.
Här birinin ärazisi 5 sotdur. Yerlärinä
görä qiymätläri däyiþir. Birinin qiymäti
4000 AZN, o birinin qiymäti isä 5000
AZN-dir. Kamal: (070) 633-38-99
Buzovnada 5 sot torpaq satýlýr. Ýcra
sänädi qaydasýndadýr. Qazý, suyu vä
iþýðý daimidir. Qiymäti 3 000 $.
Tel: (012) 450 72 85, (055) 574 79 14
Xäzär rayonu, Þaðan qäsäbäsindä täcili 2,5
sot torpaq satýlýr. Qiymäti 2500 AZN. (Sotu
1000 AZN) Tel: (012) 478 24 19, (055)752
84 66, (070) 678 74 35. Nofäl Sadýqzadä
Masazýr qäsäbäsindä 40 sot torpaq
sahäsi satýlýr. Qiymäti: 120 min dollar.
Fikrät müällim. Mob: (050) 416 13 95
Ýsmayýllý rayonunun Müzäffäran
kändindä 6 sot torpaq sahäsi satýlýr.
Qiymäti: 12 min dollar. Saat 3-dän 6däk zäng edä bilärsiniz. Mob. tel.:
(050) 337 57 15. Xalid müällim
Þamaxý þähäri, Sis kändindä 30 sot
yurd satýlýr. Qiymäti 20 000 AZN.
Tel: (055) 588 34 77
Novxanýda 13 sot torpaq sahäsi satýlýr.
Torpaq “Murad” marketä yaxýn mäsafädä yerläþir. Häyätindä aðaclar var. Arzularýnýzdaký bað evini tikmäk üçün qaçýlmaz fürsätdir. Qiymäti 1 sotu 3 500 manat. Buyurun zäng edin. Tel: (012) 418 08
00, (070) 418 08 00 Firqät, “TURYAP”.
"Xalqlar Dostluðu" m/s-nnýn yaxýnlýðýnda,
4 otaqlý mänzil satýlýr. Mänzil Kiyev
proyeklidir. 9/8 märtäbäsindä yerläþir.
Yaxþý tämirlidir. Qiymäti 68 000
manat. Tel: (012) 418 08 00, (070) 418
08 00. Firqät, “TURYAP”.
Xýrdalan þähärindä, 2 otaqlý, täzä tikilib istifadäyä verilmiþ, sahäsi 69,5 kv/m. 10/2
olan mänzil satýram. Qiymäti 25 000
man. Tel: (050/070) 372 66 11
Þamaxý rayonunun Çuxuryurd
kändindä, 12 sot torpaq sahäsi, (meyvä
aðaclarý ilä birlikdä). Qiymäti: 45 min
dollar. Sänädläri qaydasýndadýr. Elçin.
Tel: (012) 431 35 83
Xaçmaz rayonu, Yalama kändi, Vaðzala
200 m yaxýnlýqda 12 sot torpaq satýlýr.
Här cür meyvä aðaclarý, qazý, suyu vä
iþýðý var. Qiymäti razýlaþma yolu ilä.
Tel: (055) 685 13 51 Rövþän.
Quba rayonu, Alpan kändindä uzun meþä
yolunda, "LONG FOREST" restoraný yolunda tam meþä ilä bitiþik 16 sot torpaq
sahäsi satýlýr. Häyätdä 2 otaqlý ev vä
älavä ev binäsi atýlmýþdýr. Meyvä aðaclarý
vardýr. Häyätin üzü meþäyä baxýr. Sahäsi
- 16 sot, 2 otaqlý evi vä meyvä aðaclarý
var. Qiymäti razýlaþma yolu ilä. Telefon:
070 687 19 81, 016 94 82 77
Baký - Þamaxý yolunun üstündä, Hökmäli
dairäsindän sonra, 10 + 10 sotluq torpaq
sahäsi satýlýr. Torpaq sahäsi hasara alýnmýþdýr. Ätrafýnda yaþayýþ var. Torpaðýn
çýxarýþý vardýr. Qiymäti 1 sotu 5 000
manat. Tel: (012) 418 08 00
(070) 418 08 00. Firqät, “TURYAP”.
"Nizami" m/st-nnýn ärazisindä, yeni tikili
binada, 2 otaqlý, 14/12, ümumi sahäsi 73
kv.m olan ev satýlýr. Äla tämirlidir.
Þähärä gözäl mänzäräsi var. Qiymäti
100.000 USD. Tel: (012) 497 37 35, Fax:
(012) 497 31 83, Mob: (050) 351 82 00,
(050) 393 39 99, e-mail: [email protected]
Baký - Þamaxý yolunun üstündä, Hökmäli
dairäsinin yanýnda, 7 sot özäl torpaq
sahäsi satýlýr. Torpaðýn känarý daþ
hasara alýnýb, dämir darvazasý var.
Torpaðýn kupçisi var. Qiymäti 35 000
dollar. Tel: (012) 418 08 00, (070) 418
08 00. Firqät, “TURYAP”
SATILIR / EVLÄR
2-3 OTAQLI
Yasamal rayonu, Bünyadzadä 4
ünvanýnda 2 otaqlý mänzil satýlýr.
Mänzil 10/2-dä yerläþir. Äla tämirlidir.
Bütün äþyalarý ilä birgä satýlýr. Qiymäti
80 000$. Fariz (051) 905 55 14
"Azneft" ärazisindä, H.Äliyev Fondu
yaxýnlýðýnda, 3 otaqlý, 4-cü märtäbädä
ev satýlýr. Äla tämirlidir. Mebelläri ilä
birgä satýlýr. Qiymäti 230.000 USD. Tel:
(012) 497 37 35, Fax: (012) 497 31 83,
Mob: (050) 351 82 00, (050) 393 39 99,
e-mail: [email protected]
Fävvarälär meydaný, 2 märtäbäli
restoran, äla tämirli, bütün avadanlýqlarla birgä satýlýr. Vitrinlär, maþýn saxlamaða yeri var. Qiymät 500.000 AZN.
Tel: (012) 497 37 35, Fax: (012) 497 31
83, Mob: (050) 351 82 00, (050) 393 39
99, e-mail: [email protected]
HÄYÄT EVLÄRÝ
SATILIR
Xätai rayonu, N.Z.S. qäsäbäsindä,
häyät evi satýlýr. 66 kv/m. 4/4-ä, 2 otaqlý,
4/7 zal. Orta tämirlidir. Maþýn saxlamaq
üçün yeri, 1 ton çäni, zirzämisi, meyvä
aðaclarý var. Qiymäti 50 000 $. Tel: (055)
885 97 29, (012) 424 56 29, Elþän
Baký þähäri, Xätai rayonu, N.Z.S. qäsäbäsindä häyät evi satýlýr. 3 otaqlý, ortatämirlidir. Häyäti var. Qiymäti 45 000$.
Tel: (012) 424 51 17, (055) 741 71 49 Faiq.
Lerik rayonu, Lerik qäsäbäsindä 140 kv/m
olan 6 otaqlý tam tämirli qazý, häyätindä
su quyusu, hovuzu vä 24 sot torpaq sahäsi olan ev satýlýr. Qiymäti razýlaþma yolu
ilä. Tel: (055) 282 12 24 / (050) 582 12 24
“Yeni Saray” qäsäbäsindä tämirsiz häyät
evi satýlýr. 2 sot häyäti, 2 märtäbäli, 5
otaðý, (8metr x 10metr) var. Cüt daþdan
tikilmiþ, fundamenti beton karkaslý, seyf
qapýsý var, 1-ci märtäbänin päncäräläri
çärçivälidir. Ätrafýnda yaþayýþý var. Su ve
elektrik xätläri var. 1,5 km uzaqlýqda
mäktäb var. Älaqä telefonu: (050) 340
88 47. Qiymäti 25 000 AZN
Närimanov prospektindä, 3 otaqlý, 6-cý
märtäbä, klassik vä avro üslublu,
bütün avadanlýqla birgä ev kirayä verilir. 24 saat mühafizäsi var. Qiymäti
1.200 AZN. Tel: (012) 497 37 35, Fax:
(012) 497 31 83, Mob: (050) 351 82 00,
(050) 393 39 99, e-mail:
[email protected]
1,2,3,4,5, otaqlý evlär icaräyä verilir.
Azturyapý Group. Tel: (012) 441 28 14
Mob: (055) 865 51 24
"Türk Amerikan Medikal Senter"in
yaxýnlýðýnda ofis kirayä verilir. Ofis 3/2
märtäbäsindä yerläþir. Arxitekturalý
proyektlidir. Ümumi sahäsi 200 kv/m.
6 otaqdan ibarätdir. Tämirlidir.
Döþämä parket. Qiymäti 1200 manat.
Tel: (012) 418 08 00, (070) 418 08 00.
Firqät, “TURYAP”.
"Elmlär Akademiyasý" metrosunun
yaxýnlýðýnda, 3 otaq xruþþov proyektli
mänzil kirayä verilir. 5/5. Mänzil
tämirlidir. Äþyalarý var. Qiymäti 500
manat. Tel: (012) 418 08 00, (070) 418
08 00. Firqät, “TURYAP”.
Baký þähäri,Yasamal rayonu, Þärifzadä
küçäsindä, Centlmen maðazasýnýn yanýnda, 5 märtäbänin 1-ci märtäbäsindä,
2 otaqlý ev. Orta tämirli, bütün äþyasý ilä
birlikdä kirayä verilir. Qiymäti 350 AZN.
Tel: (050) 542 53 03. Yaþar
"Beauty Palace" Klinikasý Ginikoloq, Damar
häkimi, Däri-Zöhrävi, Kardioloq (EKQ), UZÝ,
Laboratoriya, Azonterapiya vä
Fizioterapiya (DUZLU ÞAXTA) vä bu kimi
xidmätläri göstärir. Tel: (+994 12) 514 45
40 / 44, Fax: (+994 12) 514 45 41
Mob: (+994 55 ) 214 45 40
Contract Ref: Rehabilitation of Tagiyev-Sahil
Road R6, AHP2-AF CW2008-5 (Shopping For
Engineers Vehicles -3: (3 No. 4WD DoubleCabin Pick-Ups): Awarded to: Novatex Alliance LLP, London May Fair, Shepherd Market 8,21 London, England, Contract Price
US$ 57,000.
BAÞSAÐLIÐI
Qädir müällimä, atasý
Mirhäbib kiþinin
väfatý ilä älaqädar därin hüznlä
baþsaðlýðý verir,
märhuma Allahdan rähmät,
yaxýnlarýna säbir diläyirik.
KÝRAYÄ VERÝLÝR
2-3-4 OTAQLI MÄNZÝLLÄR
Balaxanýda 2-3-4 otaqlý, äla tämirli, här
cür þäraiti (qaz, su, iþýq daimi) olan häyät
evläri - aylýq 100/130/150 manat. Tel:
(050) 214 16 74, (012) 4365206 Azad
Ýþlänmiþ “Panasonic” markalý fotokamera
satýlýr. 8,2 Mpixel. Qiymäti 100 AZN. Tel:
(050) 558 84 58, (055) 418 62 58
Säriyyä vä Yeganä Mämmädovalar
1 ay iþlänmiþ 52 dioqanallý
“Sharp”markalý LCD monitorlu
televizor satýlýr. Televizorun video,
DVD vä kompyuter giriþi var.
Kompyuter ekraný kimi istifadä
etmäk olar. Qiymäti 270 AZN. Tel:
(050) 558 84 58, (055) 418 62 58
ETÝBARSIZDIR
Qafqaz Universitetinin, beynälxalq iqtisadi münasibätlär fakültäsinin täläbäsi
Mähärrämli Anar Mähärräm oðluna aid
070205016 nömräli täläbä bileti itdiyi
üçün etibarsýzdýr.
11 QÄMÝÞ
20-22 NOYABR 2010 ZAMAN
U BOÞ OLANDA ADAM ÜÞÜYÄ
C
U
D
U
Y
R
SO
QVAMÝ MÄHÄBBÄTOÐLU
Yeni þikayät üsulu
Saxla ayaqqabýný, tapar
“sahibini”
1960-cý ildä sovet
lideri Nikita Xruþov
çýxýþý zamaný ayaqqabý ilä BMT tribunasýný döyäcläyib.
Näväsi hämin ayaqqabýný bir neçä il
qabaq härracda
30 000 dollara ABÞ
vätändaþýna satýb.
ti
ni z
y ýn . .
na
B äx
Ýki
mämur
PRÝZ
i bir daha s
ý
- Adä, yüz d
- Utandým, ollar rüþvät alanda h
amma neylä
e
mäk olardý, ç utanýb yerä girdinmi?
bundan çox
vermädi ki.
..
Muðam qorxusu
Bu rähmätliyä
baxanda
Dostu Yusif Muxtarovun
däfn märasimindä iþtirak edän Maqbet Bünyadovdan soruþurlar:
- Necäsiniz, ay Maqbet
müällim?
Maqbet müällim tabutdakýný göstäräräk deyir:
- Bu rähmätlik Yusifä
baxanda yaxþýyam.
Dünän vä bu gün
- Sinänä döyä-döyä millät
väkili olacaðýný deyirdin?
Ýndi nä edirsän bäs?
- Nä edäcäyäm, filan qädär
xärcim çýxdý, indi dä niyä
hämin sevdaya düþdüyümä görä baþýma döyüräm.
Þadlýq saraylarýnýn birindä bäyin atasý
toyda çýxýþ edän tanýnmýþ müðänni Xumar
Qädimovadan bir muðam oxumasýný xahiþ
edir. Xumar xaným ona:
“Qorxuram”, - cavabýný
verir. Bäyin atasý: “Axý
nädän?” - deyä soruþanda müðänni deyir:
- Män muðam oxumaða
baþlayan kimi sänin qonaqlarýnýn çýxýb gedäcäklärindän.
- Göräsän, bu kimin
telefon nömräsidir?
1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, . . .
Bir tanýþým var. O gün zäng edib dedi ki, bäs
älimdä qämiþlik bir material var, özünü tez çatdýr. Bäs filan saylý avtobusa min, “Nänämin
tändiri” dükanýnýn yanýnda düþ, orada görüþäk, o materialý verim sänä . Qämiþlik material
ola, män dä gözläyäm. Dedim, hämän gäliräm.
Avtobusa minändä sürücüdän “Nänämin tändiri”nin yanýnda mäni düþürmäsini xahiþ etdim. Ýnsafän, sürücü heç nä demädi. Sadäcä,
gülümsädi. Män yazýq nä biläydim ki, o niyä
gülümsäyir. Nä isä...
Bir saatdan sonra telefonum säsländi. Baxdým ki, mänä qämiþlik material vermäk istäyän hämin tanýþýmdýr. Dedi, nä oldu, harada
qaldýn, niyä gälib çýxmýrsan? Dedim, bäs
mindiyim avtobus filan yerin yanýndan keçir. Tanýþým hämän dedi ki, sän dediyim ünvaný çoxdan keçmisän. Hirsli-hirsli sürücüyä
yaxýnlaþdým: “Dedim axý “Nänämin tändiri”nin yanýnda mänä xäbärdarlýq edärsän.
Niyä etmämisän? Sürücü gülä-gülä dilländi:
“Qardaþ, mäni älä salmýsan, nä bilim, sänin
nänänin tändiri harada yerläþir?” Sürücünün bayaq niyä güldüyünü indi anladým...
Sän demä, sürücü bu marþrutda dostunu
äväzläyibmiþ. Bu säbäbdän marþruta ämällibaþlý bäläd dä deyilmiþ. Nä isä...
Tanýþýmý görän kimi baþýma gälän bu ähvalatý ona näql etdim. O, xeyli güländän sonra
özünü birtähär toxtatýb mänä bir maqnitofon
lenti uzatdý. Dedim, olmaya sän dä mäni älä
salmaq fikrinä düþmüsän? Bu nädir? Dedi ki,
heç belä þeyi aðlýna da gätirmä. Bäs Suraxanýnýn Samir Äliyev küçäsindä yaþayan qardaþým
därdini danýþmaqdan, müvafiq qurumlara
mäktublar göndärmäkdän bezib. Elä bu säbäbdän dä säsini lentä yazdýrýb ora-bura göndärir.
Özü dä feyzyab olur, dinläyän dä... Lenti diktafonuna qoy, qulaq as.
Täbii ki, män tanýþýmýn dediyi kimi etdim.
Yäni lenti diktofona salýb, baþladým qulaq asmaða: “Bäri baþdan deyim ki, mänim belä qeyri-adi müraciätim sizä qäribä gälmäsin. Säsimi
ona görä lentä almýþam ki, daha därdimizi danýþmaqdan säsim batýb. Odur ki, lentä yazýb
onu müxtälif ünvanlara göndäriräm. Bälkä, bu
yolla istäyimizä nail olduq. Ägär bu üsul da küçämizin problemlärinin çözülmäsinä kömäk
etmäsä, näql edäcäklärimi videoya çäkib yaymalý olacaðam. Bu barädä artýq qonþularýmla
da fikir mübadiläsi aparmýþam. Mäncä, texnika äsrindä bu, normal bir variantdýr. Nä isä...
keçim äsas mätläbä... A kiþilär, neçä illärdir ki,
küçämizin yollarý pis väziyyätdädir, yayda
toz-torpaq, payýz-qýþ aylarýnda isä palçýq bütün sakinlärä qänim käsilir. Bir yandan da küçämizä axan kanalizasiya sularý bärbad väziyyätdä olan yolumuzu daha da pis hala salýr.
Yäni ätrafý elä dähþätli üfunät bürüyür ki... Bir
sözlä, hämin yolda yeriyändä adamýn anadan
ämdiyi süd burnundan gälir desäm, yanýlmaram. Yäqin, deyäcäksiniz: däräbäylikdir mägär, bäs müvafiq qurumlar hara baxýrlar? Gedirik bälädiyyäyä, deyirlär ki, bu kimi mäsälälär bizlik deyil, imkanýmýz yoxdur. Yäni bälädiyyämiz bir häsirdir, bir dä Mämmädnäsir.
Gedirik, icra hakimiyyätinä. Deyirlär ki, bäs
hämin küçänin abadlaþdýrýlmasý näzärdä tutulub. Axý nä vaxta qädär problemlärimiz näzärdä tutula-tutula qalacaq? Nä qädär qäribä
olsa da lap yuxarýlara ünvanladýðýmýz mäktublar da sadaladýðým bu qurumlara göndärilir, onlar da sonra bizä acýq verirlärmiþ kimi
danýþýrlar. Belälärinä deyäsän ki, ay...”
Elä söhbätin bu yerindä lent qýrýldý. Odur ki,
tanýþýmýn qardaþýnýn sözünün axýrýnda nä demäk istädiyini baþa düþmädim. Mäncä, heç buna ehtiyac da yox idi. Onun nä dediyini baþa
düþmäyä nä var ki? [email protected]
20-22 NOYABR 2010 SÄHÝFÄ 13 WWW.ZAMAN.AZ
Sözün Cövhäri
Sözün Cövhäri
Yämän demä, gedär-gälmäz bir säfär de, Yämän demä,
analarýn göz yaþý de, Yämän demä, niþanlý qýzlarýn yollardan yýðýþmayan häsrät dolu baxýþlarý de, yenicä dünyaya gätirdiyi körpäsini baðrýna basýb gözünü yollardan
käsmäyän növcavan gälinin intizarý, häsräti de...
Üç yüz min Osmanlý äsgäri, mehmetcik þähid oldu Yämän torpaqlarýnda. Orada canýndan keçän
här yüz mehmetciyin doxsaný Anadolu torpaqlarýnýn yetirmäsidir.
Yanvarda Yämändä türk þähidliyi açýlacaq
üçün candan keçmädilär, onlar 600 ilä yaxýn bir
dövr ärzindä dünyaya ädalät örnäyi olmuþ bir
dövlätin ayaqda durmasý üçün savaþdýlar. Onlar Haqq dini üçün savaþdýlar, onlar Allahu Äkbär nidasýnýn dünya sämalarýnda dalðalanmasý
üçün candan keçdilär...
Yoxsa, torpaq üçün, þähär üçün, bað-baðça
üçün, þöhrät üçün savaþmaq bir mäna, bir anlam ifadä etmäzdi onlar üçün. Ýþin bir ucu Allaha doðru uzanmýrsa, o iþdä, o savaþda xeyirbäräkät axtarma. Ägär belä olmasaydý, o äränlär dä o yolda baþ qoymazdýlar. Allah hamýsýna
qäni-qäni rähmät eläsin!
ORHAN KIRAÇ
Anadoluda Yämän deyändä dodaqlarda häsrät puçurlayýr. Yämän demäk
häsrät demäkdir, intizar demäkdir,
göz yaþý demäkdir, dönüþü olmayan gediþ demäkdir...
Þeirlär yazýlýb, türkülär säslänib Yämän adýna, hamýsý da üzüntü, hamýsý da sýzýltý, aðrý,
därd yükü dolu:
1
2011-ci ilin yanvarýnda Yämänin paytaxtý Säna þähärindä 300 min Osmanlý
þähidinin xatiräsinä qoyulmuþ abidä açýlacaq.
Ora Yämändi,
Gülü çämändi,
Gedän gälmiyor,
Äcäb, nädändi?
Yämän Osmanlýnýn qapýsý idi, Yämän Osmanlýnýn küräyi idi, Yämän düþmän üzünä açýq
qapý kimi idi. Bu qapýný baðlamaq üçün igidlär,
äränlär, þähidlär gäräk idi.
Türkü getdi þähid oldu, kürdü getdi, þähid
oldu, äräbi, lazý, çärkäzi... gedän getdi, þähid oldu. Yämänä getmäk ölümä getmäk kimi olmuþdu xalqýn dilindä. Türkü türkcä aðladý gedänlärä, kürdü kürdcä aðladý, çärkäzi çärkäzcä...
Osmanlý Yämändä Çanaqqaladan daha çox
þähid verib, üç deyil, beþ deyil, yüz deyil, min
deyil, 3 yüz mindän çox Osmanlý gäncinin häyatý Yämändä tamamlandý.
Yämän demä, gedär-gälmäz bir säfär de,
Yämän demä, analarýn göz yaþý de, Yämän demä, niþanlý qýzlarýn yollardan yýðýþmayan häsrät dolu baxýþlarý de, yenicä dünyaya gätirdiyi
körpäsini baðrýna basýb gözünü yollardan käsmäyän növcavan gälinin intizarý, häsräti de...
Yämän könüllärä dað, gözlärä yaþ, dillärä
türkü oldu on illär boyunca.
Bu dünya bir yetimin göz yaþýna däymäzkän, Yämän çöllärindä bu qädär növcavanýmýz
“Vätän” deyib torpaðý qucaqladý ki, düþmän
ayaðý ilä kirlänmäsin.
Anadoluda Yämän demäk häsrät demäkdir, indinin özündä belä yaþlý nänälär, babalar
kimisi atasýný, kimisi ämisini, kimisi dayýsýný
Yämän häsrätinä büküb, kövräländä türkü-türkü oxuyur. Yämän savaþýna gedib dönmäyänlärin adlarýný veriblär yeni doðulan gül balalara.
Onlara haqqýnda anadan, atadan eþitdiklärini
danýþýrlar nävälärä, näticälärä.
***
Artýq o illär çox-çox uzaqlarda qalýb, o illärdä häyata göz açmýþ insanlardan da här känddä, här þähärdä olsa-olsa bir älin barmaqlarý
qädär qalýb, ya qalmayýb. Amma tarix unudulmur, kimlärin hansý yolda canýndan keçdiyi äsrlärä, minillärä qalan yadigara çevrilir. Anadolu
äränläri Yämän üçün candan keçdilär, Azär-
Keþik
yeri
***
Türkiyänin Prezident Administrasiyasýndan yayýlan xäbärlärä görä, 2011-ci ilin yanvar
ayýnda Prezident Abdullah Gül Yämänä räsmi
säfär edäcäk vä hämin säfär zamaný paytaxt Säna þähärindä Osmanlý þähidlärinin xatiräsinä
qoyulmuþ abidänin açýlýþýný gerçäkläþdiräcäk.
Son beþ-altý ilä qädär Türkiyä ilä Yämän
arasýnda münasibätlärin soyuqluðu, älaqälärin
zäifliyi daha çox näzärä çarpýrdýsa, artýq bu sahädä xeyli iräliläyiþlär, canlanma müþahidä
edilmäkdädir. Türkiyäli iþ adamlarý bu uzaq
äräb ölkäsindä särmayä qoymaða, yeni iþ yerläri açaraq, Osmanlý änänälärini, doðmalýðýný bir
daha nümayiþ etdirmäyä baþlayýblar.
Yämän
baycan üçün candan keçdilär, Avropadaký müsälmanlar üçün candan keçdilär, Kýbrýsda candan keçdilär. Här insanýn däyäri uðrunda canýndan keçdiyinin Allah qatýndaký däyäri ilä öl-
irinci Dünya müharibäsi çoxdan baþa
B çatmýþ, Osmanlý dövläti parçalanmýþ,
onun yerindä yaranmýþ Türkiyä Respublikasý särhädlärini müäyyän edib, dünya
ölkäläri sýrasýna qarýþmýþdý. Aradan uzun
illär keçmiþdi. Yämändä 300 mindän çox
Osmanlý äsgäri þähid olmuþ, minlärlä insan yaralý halda, þikäst väziyyätdä mämläkätinä dönä bilmiþdisä, bunu özü üçün
xoþbäxtlik hesab edirdi.
Sizä söyläyäcäyimiz bu hadisä 1960cý illärdä baþ verib, yäni o qanlý-qadalý il-
çülär. Leyla üçün ölän näsibini Leyladan alýr,
Mövla üçün ölän Mövladan.
Yämän çöllärindä þähid düþän äränlär äslindä quru torpaq üçün, dövlät üçün, þöhrät
lärdän 40 ildän dä çox zaman keçdikdän
sonra.
Türkiyädän bir dästä jurnalist hansýsa beynälxalq tädbirdä iþtirak etmäk
üçün Yämänin paytaxtý Säna þähärinä
gedir.
Hämin jurnalistlärdän bäziläri namaz qýlan, oruc tutan insanlar imiþ vä fasilädä tädbir salonundan qaçýb yaxýndaký
mäscidä gedirlär. Onlardan biri namazý
qýlýb mäscidin qarþýsýndaký geniþ meydana çýxýr. Bir az gäziþmäk istäyändä diq-
***
Artýq nä o mäsafä uzaqlýðý, nä dä münasibätlärin soyuqluðu var bu aralýqda. Yämän artýq häsrät olmaqdan daha çox, Anadolu äränlärinin üz qoyduðu vä üz qoyub doðmalaþdýrdýðý
doðma torpaqlar mänasýna dönmäkdädir. Kim
öz äzizinin üz qoyduðu torpaqlara uzaq deyär,
iraq deyär, qürbät deyär...
Üç yüz min Osmanlý äsgäri, mehmetcik
þähid oldu Yämän torpaqlarýnda. Orada canýndan keçän här yüz mehmetciyin doxsaný Anadolu torpaqlarýnýn yetirmäsidir.
Yämänin paytaxtý Säna þähärindä bu abidäyä layiq yer tapmaq o qädär dä asan olmadý.
Çünki coðrafi relyefi qayalýqlardan ibarät olan
Sänada, demäk olar ki, gözägälimli bütün yerlär
çoxdan tutulub, amma söhbät Osmanlý þähidindän, türk insanýndan gedirsä, älbättä, yer dä tapýlar, särmayä dä. Artýq Yämän hökumäti Türkiyäyä olan sevgisini, sämimiyyätini isbat elämäk
üçün här cür fädakarlýða hazýr olduðunu bildirir.
2011-ci ilin yanvarýnda Yämänin paytaxtý
Säna þähärindä 300 min Osmanlý þähidinin xatiräsinä qoyulmuþ abidä açýlacaq. Allah bütün
þähidlärimizä rähmät eläsin.
qätini hündür divarlarýn qarþýsýnda durmuþ, äynindäki äsgär þineli vä enli kämäri ilä diqqäti çäkän, saç-saqqalý aðappaq aðarmýþ qäribä bir insan görür. Ona
yaxýnlaþýr vä necä olursa, qeyri-iradi öz
ana dilindä salam verir. Hämin adam
türk dilindä söz eþitdiyi üçün heyrätdän
az qala yerindän sýçrasýn, amma birdän
özünü saxlayýr, äsgär intizamý ilä onun
salamýný alýr vä “sän türksänmi?” deyä
soruþur. Jurnalist artýq bu insanýn bir
türk äsgäri olduðunu anlayýr vä onunla
söhbätä baþlayýr. Söhbät baþa çatanda
hämin adam jurnalistä deyir: “Sän Anadoluya dönäcäksän, elämi?” Jurnalist
“bäli” cavabýný verir. Keçmiþ äsgär ondan son däfä belä bir xahiþ edir: “Anadoluya dönändä Yozqata gedärsän. Mänim
komandirim çavuþ Mehmeti tapýb deyärsän ki, ärzincanlý Mustafa keþik yerini
tärk etmäyib”.
Jurnalist ondan aralanýb adamlara
qarýþýr vä bu gördüklärini Türkiyädä söylädiyi här käsi aðladýr.
KK
rit
1975-1983-cü illärdä
Kýbrýsdaký yunan vä
türk dövlät rähbärläri arasýnda çoxsaylý
görüþlär keçirildi. Türk täräfi bärabärhüquqlu federal dövlät qurulmasýný täklif
edirdi. Lakin yunan täräfi buna razýlýq vermirdi. 1979cu ilin may ayýnda täräflär ortaq dövlät qurulmasý ilä
baðlý çärçivä anlaþmasý imzaladýlar. Anlaþmada bärabärhüquqlu federal dövlät qurulmasý näzärdä tutulmuþdu. Ancaq adanýn yunan rähbärliyi sonra bu anlaþmadan birtäräfli qaydada geri çäkildi vä bunu türklärlä bärabärhüquqlu dövlät qurmaq istämämäläri ilä
izah etdi.
1983-cü il, may ayýnýn 13-dä BMT
Kýbrýs yunanlarýnýn mövqeyini
dästäkläyän bir qärar qäbul etdi. Buna cavab olaraq,
Kýbrýs türkläri
1983-cü il, noyabr
ayýnýn
15-dä
Þimali
(Quzey) Kýbrýs
Türk Cümhuriyyätinin yaradýldýðýný elan etdilär. Sonraký illärdä BMT-nin
täþäbbüsü ilä täräflär
arasýnda problemin
aradan qaldýrýlmasý
üçün çoxsaylý görüþlär
keçirildi. Ancaq yunan
täräfinin qeyri-konstruktiv mövqeyi vä türkläri bärabärhüquqlu dövlät kimi tanýmamalarý müzakiräläri
näticäsiz qoydu. 2001-ci ilin sonlarýnda ilk däfä Rauf
Denktaþ Cänubi Kýbrýsa, Klerides isä Þimali Kýbrýsa
säfär etdi. Bu arada isä Avropa Birliyi Cänubi Kipri
(Cänubi Kýbrýsý) täktäräfli qaydada Þimali Kiprin maraqlarýný näzärä almadan öz üzvlüyünä qäbul etdi.
Qärb bununla da adada yalnýz Cänubi Kipri dövlät kimi tanýdýðýný nümayiþ etdirdi. Ancaq Qärbin bu addýmý bölgädä väziyyäti daha da gärginläþdiräräk, täräflär
arasýndaký qarþýlýqlý etimadsýzlýðý daha da artýrdý. Sonraký illärdä BMT Baþ katibi Kofi Annan täräfläri bir araya gätirmäk üçün xüsusi plan iräli sürdü. Lakin bu
plan da yunanlar täräfindän qäbul edilmädi. 2004-cü
il, aprel ayýnýn 24-dä adanýn “Annan planý” äsasýnda
federal dövlätdä birläþmäsini näzärdä tutan referendum keçirildi. Yunan täräfi bu referendumda näzärdä
tutulanlara “yox”, türk täräfi isä “hä” cavabý verdi.
Halbuki “Annan planý”nda daha çox yunan täräfinin
maraqlarý näzärä alýnmýþdý. Gözlänilirdi ki, Qärb yunan täräfinin bu häräkätinä särt reaksiya veräcäk. Amma belä olmadý. Äksinä, bundan 1 häftä sonra 2004cü il, may ayýnýn 1-dä AB Cänubi Kipri öz üzvlüyünä
qäbul etdi.
QÄRB DÄ DÄHÞÄTÄ DÜÞMÜÞDÜ
Kýbrýsda türklärin baþýna gätirilän dähþätlär yunanlara dästäk verän Qärbdä narazýlýqla vä etirazlarla
qarþýlanmýþdý. Yunanlarýn dinc türk ähaliyä qarþý häyata keçirdikläri bu qeyri-insani zorakýlýq vä qätllärdän
dähþätä gälän tanýnmýþ yazar Ceyms Rayner “De
Crushed Flowers” (1982) adlý kitabýnda yazýr: “Kýbrýslý rumlar (yunanlar) 20-ci yüz ildä än dähþätli qätliamlarý (türklärä qarþý) häyata keçiräräk äsl barbarlýq nümunäsi nümayiþ etdirdilär. Onlar ( yunanlar) türkläri
toplu halda diri-diri torpaða basdýrdýlar. Bu toplu mäzarlara basdýrýlanlar rum ( yunan) vähþätinin vandallara xas nümunäsi olub, sivilizasiyamýza läkädir. Toplu mäzarlardan çýxarýlan insan skeletläri vä qätliam
faktlarý yüz illär boyu bizä rumlarýn (yunanlarýn) vähþicäsinä dinc ähaliyä ( türklärä) qarþý tätbiq etdikläri
qätliamlarý, feodal düþüncä vä zehninin nümunäsini
xatýrladacaq.”
Kýbrýslý yunanlarýn vähþiliyinin canlý þahidi olan
“The Times” qäzetinin müxbiri David Leigt Kýbrýsdan
tämsil etdiyi qäzetä göndärdiyi mäqalälärindä yazýr:
“Kýbrýsa türk ordusunun “Sülh Häräkatý” adlý müdaxiläsi äräfäsindä yüzlärlä dinc türk rum ( yunan) Milli
Mühafiz Ordusu (EOKA) adlanan dästälär täräfindän
äsir (äslindä müällifin yazdýðý kimi, dinc türklär, qadýnlar, uþaqlar, qocalar äsir deyil, girov idilär) alýnmýþ-
täkrar olunur (3)
ýbrýsda
dý. Yunanlar qadýnlara aðlasýðmaz iþgäncälär
vermiþ, uþaqlarý
küçänin ortasýndaca qäddarlýqla qätlä
yetirmiþ, Limasoldaký
türk mähällälärini
yandýraraq külä
çevirmiþdilär”.
O dövrdä Kýbrýsdaký yunanlarýn EOKA quldur täþkilatýnýn lideri vä sonralar Cänubi
Kiprin( Kýbrýs) lideri Tasos Papadapulosun älaltýsý Nikos Sampson “Eleftherotipia” qäzetinä verdiyi müsahibäsindä deyir: “Ägär Türkiyä adaya qoþun çýxarmasaydý, män sadäcä olaraq enosisi ( Kýbrýsýn Yunanýstana ilhaqý) häyata keçirmäklä kifayätlänmäyäcäkdim,
häm dä adadaký bütün türkläri qätlä yetiräcäkdim”.
Türkiyänin Kýbrýsa qoþun çýxarmamasý halýnda
orada ada yunanlarýnýn dünyanýn gözü qarþýsýnda daha dähþätli qätliamlar häyata keçiräcäklärini mäþhur
ingilis lordu Villis dä xüsusi qeyd etmiþdi. 1986-cý il,
dekabr ayýnýn 17-dä Londondaký Labour House-dä
Kýbrýs problemlärinä häsr edilän beynälxalq toplantýdaký çýxýþýnda lord Villis demiþdi: “Türkiyänin adaya (
Kýbrýsa) müdaxiläsi Kýbrýs türklärinin häyatýný xilas etdi. Bununla älaqädar Türkiyäyä haqq qazandýrýlmalýdýr. Artýq bu müdaxilädän sonra Kýbrýsda 12 ildir ki,
heç kim öldürülmür vä ya qätlä yetirilmir”. Villisin
mäsälä ilä baðlý Türkiyänin adaya müdaxilä häräkätini
yüksäk qiymätländirmäsi soyqýrýmýlarýn qarþýsýnýn necä alýna biläcäyini vä bu täcrübädän istifadänin günümüzdä nä qädär zäruri olduðunu bir daha ortaya qoyur.
KRÝT-KIBRIS OXÞARLIQLARI
“Meqali-idea”nýn hädäflärindän biri olan Kýbrýsda
günümüzdä baþ verän hadisälär olduðu kimi Kritdä
baþ veränlärin täkrarýný xatýrladýr. Krit dä Yunanýstana
ilhaq edilärkän enosis ( ilhaq) mäsäläsi önä çýxarýlmýþdý. Bu oxþarlýqla baðlý aþaðýdaký faktlara diqqäti cälb
etmäk istäyirik:
1. Kritdä olduðu kimi, Kýbrýsda da türklärin yaþayýþ yerlärini zorla tärk etmäläri üçün soyqýrýmý
cähdlärinä baþ vurulmasý.
2. Adada yaþayan türklärin keçmiþi ilä baðlý memarlýq, incäsänät äsärlärinin, tarixi binalarýn, mäscidlärin, mädräsälärin, qäbiristanlýqlarýn yerlä yeksan edilmäsi.
3. Kritdä olduðu kimi, Kýbrýsa da Yunanýstan hökumäti silah göndäräräk, yerli yunanlarý türklärä
qarþý silahlandýrmasý vä onlarý soyqýrýmýna þirnikländirmäsi.
4. 1889-cu ildä Kritdä olduðu kimi, 1950-ci ildä
Kýbrýsdaký yunan kilsä rähbärlärinin ada yunanlarýný
türkläri qýrmaða vä adýçäkilän ärazinin Yunanýstana
birläþdirmäyä çaðýrmasý.
5. 1910-1920-ci illärdä Balkanlarda baþ verän
hadisälär zamaný yunanlar bütün pravoslavlarý birläþdirmäk vä pravoslav ittifaqý yaratmaq fikrinä düþdülär vä bu mäqsädlä rus vä slavyan pravoslav rähbärlärinä müraciät etdilär. Günümüzdä dä Kýbrýsda
oxþar hadisälär täkrar olunmaqdadýr.
6. 1910-1920-ci illärdä Þärqi Anadoluda yunanlar vä ruslar, hämçinin bäzi Qärb ölkäläri ermäniläri
vä kürdläri Osmanlýya qarþý üsyanlara tährik etdilär.
Günümüzdä isä yunanlar vä onlara dästäk verän
ruslar, hämçinin bäzi Qärb ölkäläri, o cümlädän Ýsveç, Danimarka, Almaniya, Fransa Þärqi Anadoluda
PKK ( KADEK) terrorunu körüklämäkdädirlär. Buna
paralel olaraq, Cänubi Kiprdä ( Cänubi Kýbrýs) PKK
terrorçularý hazýrlayan düþärgälärin sayý ildän-ilä artýrýlýr. Bunu PKK-çý quldurbaþý Abdullah Öcalan
häbs edilärkän ondan Lazaros Mavros adlý Cänubi
Kipr yunanýna verilän pasport çýxmasý da sübut edir.
Bundan älavä, 2004-cü ilin fevral ayýnda Cänubi
Kiprdä PKK-çýlarý dästäklämäk üçün aksiyalar täþkil
edilmiþdi. O vaxt (XIX äsrdä) Kritä müdaxilä edäräk,
adadaký yunanlarý dästäklämäk üçün oraya qoþun
çýxaran Qärb ölkäläri eyni hadisäläri ötän äsrin 5060-cý illärindä Kýbrýsa münasibätdä dä täkrar etdilär.
Adaya qoþun çýxarandan sonra onlar Kýbrýsda türk
qätliamlarýný häyata keçirdilär. Mäqsäd bu yolla
Kritdä türklärin baþýna gätirilänläri Kýbrýsda täkrar
etmäk, adanýn türklärdän tamamilä tämizlänmäsinä
nail olmaq idi. Türkiyänin adaya müdaxiläsindän
sonra bunu edä bilmäyäcäklärini anlayan Qärb ölkäläri bu däfä Türkiyänin Avropa Birliyinä üzv olmaq istäyindän istifadä edäräk, oranýn Yunanýstana
birläþdirilmäsinä cähd göstärirlär. Amma aydýn mäsälädir ki, yunanlar Kýbrýsý özlärinä birläþdirändän
sonra belä sakit dayanmayacaqlar. Çünki son iki yüz
ildä Avropa ölkälärinin yardýmlarý ilä Osmanlý vä
onun varisi olan Türkiyä torpaqlarý hesabýna ärazilärini geniþländirmäkdä davam edän yunanlar keçmiþ
Bizans imperiyasýný xortlatmaða çalýþýrlar. Ona görä
dä Kýbrýsýn ilhaqýndan sonra yunanlarýn Anadoludan yeni torpaqlar täläb edäcäyi gözlänilir. Yunanlar
özläri dä bunu gizlätmirlär. Yaxýn planda yunanlar
Kýbrýsýn ilhaqýndan sonra Trabzonda Pont yunan
dövlätini bärpa etmäyi, oradaký türkläri isä tamamilä qovmaðý vä ya qätlä yetirmäyi planlaþdýrýblar. Bu
mäqsädlä dä onlar Türkiyäni parçalamaða vä zäiflätmäyä çalýþaraq PKK kartýný ortaya atýblar. Son
SERÝAL14
Balkanlardan A n a d o l u y a t ü r k k ö ç l ä r i
20-22 NOYABR 2010 ZAMAN
Yazýný
internet
materiallarý
äsasýnda
Äziz Mustafa
hazýrlayýb.
15 MÝZAH
20-22 NOYABR 2010 ZAMAN
Bütün mesele, iyi ve büyük görünmek deðil,
gerçekten iyi ve büyük olmaktýr
Çöller nasýl oluþur?
OSMAN TURHAN
Çöller yeryüzündeki her kýtada görülebilir.
Bütün çöllerin ortak özelliði çok az yaðýþ
almalarýdýr. Çöllerin oluþumu, yüksek basýnçtan kaynaklanan kuru havadýr. Sýcak ve
nemli hava, yükselerek tropikal bölgelere
doðru hareket eder. Yükseldikçe yoðunlaþýr, soður ve her iki yarýmküredeki 30. enlemlerde alçalan hava, üzerindeki basýnç
nedeniyle sýkýþýr ve ýsýnýr. Nem tutma kapasitesi artar. Bu bölgelerde yaðmur ortalama yýllýk 200 mm’nin altýnda yaðar. Oluþacak çölün üzerinde bulutsuz bir ortam
oluþur. Güneþ ýþýnlarý da direkt topraktaki
suyu buharlaþtýrýr. Çöllerin oluþmasýyla ilgili en önemli iki neden okyanustaki soðuk
akýntýlar ve yaðmur gölgesidir. Ilýman bölgelerdeki karalarýn batý kýyýlarý boyunca
görülen soðuk su akýntýlarý, deniz yüzeyinin soðumasýna neden olur. Bu yüzden hava kütlesi soður. Soðumuþ olan bir hava
kütlesinin su tutma kapasitesi azaldýðýndan
yaðmur kýyýlara ulaþmaz. Örnek olarak Þili’deki Atakama Çölü, Güneybatý Afrika’daki
Namib Çölü gösterilir. Yaðmur gölgesi olayý da bu þekilde denizlerden karalara doðru ilerleyen nemli hava kütlesi, kýyýda dað
sýrasýyla karþýlaþýnca, yamaç boyu yükselir.
Doða yaðmuru olarak yaðýþ býrakýr. Daðý
aþan bulutlar iç bölgeye ilerlediðinde hava
kuru olur, alçalýrken ýsýnýr. Bu þekilde oluþan çöllere California’daki Nevada daðlarýnýn gölgesindeki Mojave Çölü örnektir.
Süt neden
kaymak tutar?
Ýnek sütünün yüzde 87’si sudur. Geri kalaný
yað, protein ve laktoz adý verilen süt þekeri olup, bileþiminde ayrýca kalsiyum, fosfor
gibi mineraller ve pek çok vitamin bulunur. Sütün içindekiler deðiþik fiziksel durumlarda bulunurlar. Yað, sütün içinde
emülsiyon halindedir. Bir süt damlasýna
mikroskopla bakýldýðýnda yüzeye çýkan küçük kabarcýklar halinde yað tanecikleri görülür. Laktoz ve proteinler ise eriyik halindedirler. Sütte üç tür protein bulunur.
Bunlardan “kazein” süte beyaz rengini verir. Diðer ikisi yani “albümin” ve “globülin”
kaynamýþ sütteki kaymaðý oluþturan ana
maddelerdir. Sýcakla birlikte yoðunlaþýrlar,
pýhtýlaþýrlar. Kaynamýþ sütün yüzeyinde
oluþan tabaka, sütün yüzeyindeki suyun
hýzla buharlaþmasý sonucu, proteinlerin,
kalsiyumun ve yüzeye gelen yað taneciklerinin burada birleþmeleri ve gittikçe yoðunlaþmalarý ile oluþur. Bu tabakada suyun oraný yüzde 29’a düþmüþ yað oraný ise
yüzde 67,5’e çýkmýþtýr.
Harika araba
Her türlü yazýlarýnýzý bekliyoruz: [email protected],
[email protected] Hazýrlayan: Aydýn Ucal
Ýki kadýn birlikte hipermarketten çýkmýþlar. Otoparktaki yüzlerce araba arasýndan kendilerininkini ararken kadýnlardan birincisi
ýslýk çalmýþ. Bunun üzerine
parktaki arabasýnýn farlarý
1 Hayatýn içinden
Örnek hayatlar (2)
Dünyanýn en bilinen
filozofu bir bekçiydi
M.Ö 550 yýlýnda Çin’de doðdu. Asýl adý “Üstad filozof” anlamýna gelen Kung Fu olmasýna raðmen, Avrupalýlar ona
Konfüçyüs demeyi tercih ettiler. Çocukluðu ve gençliði yoksulluk içinde geçti. Beþ yaþýndayken babasýný kaybetmiþti.
Çok zor þartlar altýnda hayatta kalmaya çalýþan ama kimseden karþýlýksýz yardým kabul etmeyen onurlu bir gençti. Bütün imkansýzlýklara raðmen 19 yaþýnda evlenip iki çocuk
sahibi olan Konfüçyüs, kendisini ilime adamýþtý ama hala
çalýþmak zorundaydý. Depo bekçiliði yaptýðý yýllarý saraylarda öðreticiliðe terfi ettiði günler izledi. 25 yaþýna geldiðinde artýk birçok öðrenci yetiþtirmiþ saygýn bir bilim adamýydý. Konfüçyüs aralarýnda devlet adamlarýnýn da bulunduðu
3000’den fazla öðrenci yetiþtirmiþti. Ýnsanlýða bilgi, ahlak,
fazilet ve Allah’a saygý konularýnda verdiði mesajlar binlerce yýl sonra hala geçerliliðini koruyor: “Sana bilmenin ne
olduðunu söyleyeyim mi? Bildiðin zaman bildiðini, bilmediðinde de bilmediðini söylemek. Bilgi budur...”
Yaþamýný ölümlerin
biçimlendirdiði adam
son nefesini tiyatroda verdi
Amerika Birleþik Devletleri’nin 5’inci Baþkaný olan Abraham Lincoln, hayatýyla da örnek olan bir kiþi olarak Amerika tarihine adýný yazdýrmayý baþardý. Lincoln 1809’da Kentucky þehrinde doðdu. Ailesi çok yoksuldu. Okuma yazma
bile bilmiyorlardý. Abraham çocukluðu boyunca iþçi olarak
tarlalarda çalýþtý, bakkallarda çýraklýk yaptý. 10 yaþýnda annesi ve kýz kardeþini kaybetti. Bu küçük bir çocuðun kaldýramayacaðý kadar aðýr bir yüktü. Günlerce kendine gelemedi. Ne yazýk ki ölüm ileriki yýllarda da peþini býrakmayacak, 25 yaþýndayken dört çocuðundan üçü çeþitli nedenlerden ölecekti. Genç Lincoln 20 yaþýnda Ohio ýrmaðý üzerindeki teknelerde düþük ücretlerle aðýr iþlerde çalýþtý. Bu
arada zincire baðlý kölelere yapýlan eziyetleri görüyor, bunu bir gün sona erdirmeye yemin ediyordu. Okumayý çok
seven Lincoln’ýn bir meraký da mahkemelere gidip davalarý
izlemekti. Duruþmalardaki insanlarý dinliyor, tanýmaya çalýþýyordu. Kýsa sürede etrafýnda bilinen ve sevilen biri olmaya baþladý. Bir süre sonra Kongre üyesi seçilmeyi baþarmýþtý. Ardýndan baþkanlýk gelecekti. Lincoln ülkedeki karýþýklýðýn, adaletsizliðin ve köleliðin bitmesi için Amerika’nýn
güney hükümetinin Washington hükümetine itaat etmesi
gerektiðini biliyordu. Güneyliler ise Lincoln’un kölelik karþýtý tavrýna katlanamayarak dört yýl sürecek bir iç savaþ
baþlattýlar. Sonunda kazanan Lincoln olacaktý. Güney kuzeye boyun eðmiþ, Amerika’nýn gelmiþ geçmiþ baþkanlarý
arasýnda en sevilenlerinden biri olan Lincoln de ikinci kez
seçilmeyi baþarmýþtý. Amerika’nýn bugünkü sistemi ve anayasasýnda çok büyük etkiler býrakan Lincoln’un bu baþarýsýný ve düþüncelerini hazmedemeyenler de vardý. Kendisine
düzenlenen suikastten kurtulamayacak, son nefesini bir tiyatro salonunda verecekti...
yanýp sönmüþ ve kornasý
bir kere çalýp “Buradayým”
mesajý vermiþ. “Harika!”
demiþ diðer kadýn. “Çok rahat bir þey bu. Nereden aldýnýz?” Diðeri: “Üniversitede tanýþtýk.” demiþ. “Kocam...”
Kaç kaç?
Bütün bir pazar günü TV’de maç seyreden adam sýzýp salondaki koltukta
uyuyakalmýþ. Pazartesi sabahý karýsý
onu uyandýrýp: “Kalk”. demiþ. “Yedi on
beþ oldu”. “Hadi ya?..” demiþ heyecanla koltuktan fýrlayan adam: “Hangisi
galip?..”
Hagi operasyonu baþladý Misimoviç kadro dýþý
Kötü günler geçiren Galatasaray'da geldiði günden beri bir türlü beklenen performansý gösteremeyen Zvjezdan Misimoviç kadro dýþý býrakýldý. Bosna-Hersekli yýldýz,
teknik heyetin raporu doðrultusunda bundan sonra A2 takýýmýyla idmanlara çýkacak.
20-22 NOYABR 2010 WWW.ZAMAN.AZ
Alex müzelik oldu!
Fenerbahçe’nin gelmiþ geçmiþ
en deðerli oyuncusu olmayý baþaran Brezilyalý Alex de Souza,
sarý-lacivertli kulübün tarihine
adýný altýn harflerle yazdýrýrken, müzesine de girmeyi baþaran ilk yabancý oyuncu unvanýný
aldý. Alex, geçtiðimiz hafta ligdeki 100. golünü
atarak, Fenerbahçe Müzesi’nde kendi-
ne bir yer edinirken, baþarýlý
oyuncuyu daha da onurlandýrmak için çalýþmalar yapýldýðý öðrenildi. Fenerbahçe Yönetimi, Alex’e istatistiklerdeki baþarýsýndan
dolayý
özel ödül verecek. Bugüne kadar Türkiye’ye
getirdiði çok sa-
yýda yabancý oyuncunun bir çoðundan üst düzeyde hizmet alan
Fenerbahçe’de, Datçu,
Pesiç, Uche, Vokri,
Revivo gibi oyun
istatistikleri çok
yüksek
olan
oyuncularýn
bile arasýndan
sýyrýlýp zihinlere kazýnan
Alex’in
kulüp tarihindeki yerini ölümsüzleþtirmek için kollarý sývayan yöneticiler, Brezilyalý yýldýzýn emeklerini karþýlýksýz býrakmayacak. Tartýþma konusu olsa
da büyük çoðunluk tarafýndan
Fenerbahçe’nin en yararlý yabancýsý olarak kabul edilen
Alex’in ismini ölümsüzleþtirmek
için yoðun çaba harcayan sarýlacivertli yönetim ve müze tarih
kurulu, çalýþmalarýnda son aþamaya geldi. Fenerbahçe Yönetimi ayrýca Kadýköy’deki bir
maçtan önce Alex’i onurlandýrmak için özel tören düzenleyecek.
Ceza iþte
böyle verilir
Hollanda ile oynadýðý1
mýz milli maçta sahaya
meþale atýp oyunun birkaç kez
durmasýna neden olan 8 gurbetçimiz olayýn üzerinden 10
saat geçmeden tespit edilip
gözaltýna alýndý. Amsterdam
polisi, görüntülerden hareket
ederek sahaya meþale atan
gurbetçileri belirledi. Gurbetçilerin “Açýk alanda toplumun
huzurunu bozma” suçlamasýyla gözaltýna alýndýklarý belirtilirken, emniyetteki iþlemlerinin ardýndan adliyeye sevk
edilecekleri duyuruldu. Stattan
yapýlan tüm uyarý anonslarýna
ve takým kaptanýmýz Hamit Altýntop’un uyarýsýna raðmen kale arkasýndan meþale atmaya
devam edip gözaltýna alýnan 8
Türk seyircinin 450’þer Euro
para ve 18 ay sahalara girememe cezasý alacaklarý belirtildi.
Ýki ay idmanla bu
G.Saray’da oynarým
Galatasaray’ýn 2000 yý1
lýnda UEFA Kupasý’ný
kazandýðý efsane kadrosunda
Yok artýk Gabriel
Tamas!
1
2003-04 sezonun baþýnda,
Popescu’nun ýsrarýyla SarýKýrmýzýlý takýma transfer olan
Gabriel Tamas, aðýr kaldýðý için
çok eleþtirilmiþ ve devre arasýnda
Spartak Moskova’ya satýlmýþtý.
Avrupa’da birçok kulüpte görev
yapan 27 yaþýndaki oyuncu, son
duraðý olan West Bromwich’teki
performansýyla
Chelsea’nin
transfer listesine girdi. Ýngiliz basýný, Terry ve Alex’in sakatlýðý nedeniyle defansa takviye yapmayý
planlayan Maviler’in Tamas’ý
kadrosuna katmak istediðini ancak Rumen oyuncunun takýmdan
ayrýlmayý düþünmediðini belirtti.
Servet Çetin Panathinaikos yolcusu
Trabzonspor maçýnda yap1
týðý hatayla maðlubiyette
büyük pay sahibi olan Servet, geç-
tiðimiz haftaki Manisaspor mücadelesinde taraftardan büyük tepki
almýþtý. Ayrýca medyanýn da eleþtiri oklarýnýn hedefi olan tecrübeli
oyuncu, Galatasaray’dan ayrýlmayý kafasýna koydu. Geçtiðimiz sezonun baþýnda Marsilya’ya transferi son anda yatan Servet, ocak
ayýnda Avrupa’ya gitmeye hazýrlanýyor. Milli futbolcunun ilk taliplisi, Yunan devi Panathinaikos
oldu. Ligde þampiyonluk mücadelesi veren Yeþil-Beyazlýlar,
Þampiyonlar Ligi’nde 4 maçta sadece 2 puan toplayabildi. Savun-
mada yapýlan hatalar nedeniyle
bu bölgeye takviye yapmak isteyen Yunan devi, Servet’in menaceri Mithat Halis’le temasa geçti.
Yönetimle görüþecek Panathinaikos’ta teknik direktör Nikos Nioplias, Larissa beraberliðinin ardýndan geçtiðimiz hafta takýmdan
ayrýlmýþ ve yerine Polonyalý Jacek
Gmoch getirilmiþti. Tecrübeli
teknik adamýn da Servet’in
transferine yeþil ýþýk yaktýðý ve
kendisini takýmda görmek istediði öðrenildi. Baþarýlý savunmacýnýn önümüzdeki günlerde Galatasaray yönetimiyle görüþeceði
ve transferde kendisine yardýmcý
olmalarýný isteyeceði belirtildi.
yer alan Capone sarý kýrmýzýlý takýmýn þu anki durumuna
üzüldüðünü belirtirken, aðýr
eleþtirilerde bulundu. 2-0
kaybedilen Manisa maçýný
Ali Sami Yen Stadý’nda izleyen Brezilyalý futbolcu, verdiði röportajda çarpýcý ifadeler
kullandý: “Taraftar dünyanýn
en iyi taraftarý, her zaman takýmýný destekliyor. Ama
oyuncular deðiþikti. Benim
sahada gördüðüm oyuncular
aslýnda þevkle ve G.Saray aþkýyla oynamýyorlar. Maalesef
bunun için çok üzüldüm. Bizim zamanýmýzda forma aþký
vardý. Þimdiki oyuncular ise
para için oynuyorlar, onun
için çok üzüldüm. Çünkü taraftarlar yaþananlarý hiç hak
etmiyor. Bana iki ay hazýrlanma fýrsatý versinler, kesinlikle
bu takýmda oynarým.”