Åhpadiddje viehkke- ja ressurssagirjje 1 - 4

Transcription

Jul
Åssko, iellemvuojnno ja etihkka
Davvi Girji
o
n
n
j
æ
je 1- 4
j
r
g
i
g
a
s
s
e
r
ssu
e
v
r
a
j
v
ke j
k
h
e
e
vi
i
e
j
B didd
Åssko, iellemvuojnno ja etihkka www.davvi.no
Kirsten Marit Olsen ja Bodil Utsi Vars
Åhpadiddje viehkke- ja ressurssagirjje 1–4
Girjen li oase fága birra ja bagádusá åhpadiddjáj gåktu
galggá åhpadit åsko- etihkka- ja iellemvuojnnofágav
vuodoskåvlå 1. dáses gitta 4. dássáj. Juohkka tiemá
vuolen le ságastallam. Dahkamusáj duodden li aj
moattedimoriginála ma li girje låhpan. Ja ietján li
subttsasa, lávllaga ja sálma juohkka fáddaj hiebaduvvam.
Biejvvegæjnno
Biejvvegæjnno åhpadiddje viehkke- ja ressurssagirjje 1–4
galggá åhpadiddjáj viehkken Biejvvegæjnno 1–4 rájdduj
manna le oahppogirje dán girjjáj duodden. Girjje le
hábbmidum Máhttolåpptim-sáme oahppoplána ulmij milta.
evs
DAVVI GIRJI
p
Åh
a
áb
má
j
Kirsten Marit Olsen ja Bodil Utsi Vars
Biejvvegæjnno
Åhpadiddje viehkke- ja ressurssagirjje 1–4
Åssko, iellemvuojnno ja etihkka
Davvi Girji
Dát girjes i besa moattedit ietján gå dav mij le loahpe njuolgadusáj milta «Lov om opphavsrett til åndsverk», «Lov om rett til
fotografi» ja «Avtale mellom staten og rettighetshavernes organisasjoner om kopiering av opphavsrettslig og beskyttet verk i
undervisningsvirksomhet». Jus dájt njuolgadusájt doajá de guoddaluvá.
Det må ikke kopieres fra denne bok i strid med åndsverkloven eller i strid med avtaler om kopiering inngått med Kopinor,
interesseorgan for rettighetshavere til åndsverk.
Ruhtadan: Sámedigge
©2012, Davvi Girji as , Kárásjjåhkå
http://www.davvi.no
[email protected]
Jårggålibme: Lars Theodor Kintel
Gåvå: Siv Marit Turi Ekaas, Bodil Utsi Vars
Ålgutja gåvvå: Malle Remmel
Gráfalaš bargos vásstet: Davvi Girji as
SBN: 978-82-7374-828-7
Sisadno
Fága birra . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
7
Fága vuodotjehpudagá . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8
Máhtudakmihto 4. jahkedáse maŋŋela . . . . 9
Juvdávuohta, islábma, hinduissma,
buddhissma ja iellemvuojnno . . . . . . . . . . . . 10
Bájkálasj hiebadibme . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11
Oahppijgirje tevsta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11
Máná ja åsskoåhpadus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12
Gåktu girjev adnet . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12
Filosofalasj ságastallam . . . . . . . . . . . . . 12
Filosofalasj ságastallam klássalanján. . . . . . 13
Filosofalasj ságastallamvuoge njuolgadusá.14
Biejvvegæjnno 1
. . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Mån ja muv famillja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Muv rádna. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Mij le riekta ja mij le boasstot . . . . . . . . . . . .
Ipmila sivdnádusat. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Sáme álggoåssko. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Basádis. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Ájlis Nikolaus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Lucia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Jesusa riegádibme . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Jesus tiemmpelin . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Girkko . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Juvdávuohta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Islábma (Moskea). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Buddhisma (Buddhalasj tiemmpel). . . . . . . .
Hinduisma (Hindulaš tempel). . . . . . . . . . . . .
Bæssátja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Biejvvegæjnno 2
15
15
17
18
20
21
23
25
25
28
28
31
32
32
34
35
37
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39
Sokrates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40
Sáme álggoåssko. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42
Aktidum Nasjåvnå (AN). . . . . . . . . . . . . . . . . . 46
Risttalasjvuohta (Rámáta subttsasa). . . . . . . 47
Islábma (Muhammed). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 57
Hinduissma (Mij le hinduissma?). . . . . . . . . . 60
Buddhisma (Buddha) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 65
Risstalasjvuohta (Ájlis ulmutja). . . . . . . . . . . . 69
Subttsasa Jesusa birra . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 71
Bæssátja. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 72
Juvdávuohta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 75
Biejvvegæjnno 3
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . 79
Muv namma le . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 79
Sámij nammadábe . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 79
Juvdáj nammadábe . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 79
Muslijmaj nammadábe . . . . . . . . . . . . . . . . . . 80
Hinduj nammadábe . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 80
Buddhalattjaj nammadábe . . . . . . . . . . . . . . . 80
Oabme testamennta. . . . . . . . . . . . . . . . . . 80
Jakob ja Josef . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 81
Josef vieljajnis. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 83
Moses . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 84
Lågev budá . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87
Ådå testamennta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 88
Gássta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 88
Ájlis ulmutja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 90
Olav . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 90
Jakob . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 91
Sunniva . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 92
Grehka mytologija . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 93
Juvdávuohta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 94
Pesach ávvudallam . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 95
Buddhisma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 96
Hinduissma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 97
Islábma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 99
Girkkojahke. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 101
Jahkegievlle . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 101
Javla . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 101
Bæssátja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 105
Almmájvuolggembiejvve . . . . . . . . . . . . . . . . . 105
Ájlistahka . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 105
Biejvvegæjnno 4
. . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Ådå skåvllåjahke . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Mij máhttep viehkedit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Iellemfilosofija ja etihkka . . . . . . . . . . . .
Risstalasjvuohta. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Lars Levi Læstadius (1800–1861) . . . . . . . . .
Daniel lædjánij biejon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Risstalasj symbola . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Apoasstal Petrus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Girkkosebrudagá. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Juvdávuohta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Bassebiejve. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Hinduissma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Mij le hinduissma?. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Sirkumpolára álggoálmmugij åsko . .
Sáme álggoåssko. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Biejve bárne. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Ådå værálda ulmutja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Inuihtalasj åssko. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Iellemvuojnno. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Islábma. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Profehta Muhammed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Manno Mekkaj ja Kabaj . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Buddhissma. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Moattedimoriginála
Biejvvegæjnno 1 . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
107
108
108
108
110
111
116
119
120
121
122
122
125
126
128
128
132
132
133
134
136
136
139
139
145
Moattedimoriginálla nr.1
Dát le mån . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 146
Moattedimoriginálla nr. 2
Famillja . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 147
Muv rádna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 148
Skåvllåsalljo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 149
Majt mån dagáv? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 150
Jubmel le sjivnnjedam. . . . . . . . . . . . . . . . 152
Majt le Jubmel sjivnnjedam? . . . . . . . . . 153
Jubmela . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 154
Bájnni Átjek-jubmelav . . . . . . . . . . . . . . . . 155
Moattedimoriginála
Biejvvegæjnno 2 . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
157
Rievsakskåvllå . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 158
Jubmel bæjvásjálmmuga rijkav sjivnnjet . . . 160
Biejve bárne . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 161
AN . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 162
AN . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 163
Moattedimoriginálla nr .6
Jubmela sjivnnjádusá . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 164
Kain ja Abel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 165
Kain ja Abel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 166
Babela toarnna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 167
Babela toarnna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 168
Babela doardna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 169
Islábma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 170
Tjuorga gåvåv Kabas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 171
Islábma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 172
Hinduissma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 173
Buddhissma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 174
Buddhissma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 175
Buddhissma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 176
Biejvvegæjnno VRG 1-4
Moattedimoriginála
Biejvvegæjnno 3 . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Muv namma le. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Risstalasjvuohta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Oabme testamennta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Oabme testamennta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Islábma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Sánkta Sunniva. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Lávlla – Go down, Moses . . . . . . . . . . . . . . . .
Moattedimoriginála
Biejvvegæjnno 4 . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
177
178
179
180
181
182
183
184
185
Moattedimoriginála nr. 1
Ådå skåvllåjahke . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 186
Moattedimoriginálla nr. 2 . . . . . . . . . . . . 188
Risstalasj symbåvlå . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 191
Girkko . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 192
Dájdda subtsas. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 193
Juvdávuohta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 194
Sáme álggoåssko . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 196
Moattedimoriginálla nr. 11 . . . . . . . . . . 197
Moattedimoriginálla nr. 12 . . . . . . . . . . 198
Ornamentihkka. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 199
Gáldo . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 200
Fága birra
2008 bårggemáno 15.b. váldeduváj ådå oahppopládna ÅIE-fágan adnuj. Dát ådå
oahppo
pládna le boados sihke AN:a álmmukriektánammadusá tsuojggudimes
2004 rájes ja aj Máhttolåpptim aktijvuodas.
Dán ådå plána oajvveulme li sihkarasstet ÅIE skåvllåfáhkan ja åhpadusáv buoredit
AN tsuojggudimij vuodon.

Åhpadusdirektoráhtta dættot ÅIE-fágan galggi liehket målsudahkes barggamvuoge.
Hæhttu mujton adnet ahte dáj barggamvuogij diehti soajtti muhtem æjgáda ádnot
ietjasa mánájt luojteduvvat ierit åhpadusás. Dakkir barggamvuogij buojkulvisá li
ájlis viesojt guossidit, gæhttjat ájlis ulmutjij gåvåjt, ájlis tjállagijt dramatiserit ja nav
ájn. Oahppe gudi luojteduvvi, galggi ietjálágásj åhpadusáv oadtjot. Dat mierkki
oahppe galggi oahppat jur dav sæmmi ájnat ietjá barggamvuogij.
ÅIE-fáhkapládna le máhtudakpládna dagu Máhttolåpptima ietjá plána. Dat vad
dá åhpadiddjáj ållu máhttelisvuodajt. Dat le buorre, valla danen gå æjgádijn le
oajvveåvdåsvásstádus rievtijt válljit ja mánájda åskov ja morálalasj bajásgiessemav
åhpadit, de soajtti gássjelisvuoda jali hásstalusá badjánit. Åhpadiddjáj le stuorra
åvdåsvásstádus vattedum gå galggá dán vijdes fágan åhadit ja sæmmi båttå gáttit váj
ij æjgádij ja oahppij riektájt doaje. Æjgádijda sjaddá aj konkrehtalattjat gássjelabbo
diehtet makkár bargo ja barggamvuoge li klássalanján.
Fága oajvveoase
Fáhka le oajvveåsijda juogeduvvam majda li máhtudakulme hábbmidum. Vuostasj
jahkedásijn bierri sierraláhkáj vuorodit oahppij vásádusduogátjav ja bájkálasj dilijt.
Ájnas le oahppe vuostatjin oahpástuvvi gielalasj javllamvuogijda, subttsasijda, dájd
dagij ja vuogijda ma åskojt spiedjilassti – ja iellemvuojno árbbedábijt masi ietja gul
luji ja ma li sijá lahkabirrasin.
Åhpaduslága §2–4 milta galggá fáhka vaddet vuodolasj máhtudagáv Rámáta ja ris
stalasjvuoda birra kulturárbben, ja aj evangelisstalasj-lutheralasj risstalasjvuoda
dádjadusáv ja iesjguhtiklágásj risstalasj tjoaggulvisáj birra. Dat galggá aj vaddet
máhtov ietjá åskoj ja iellemvuojnoj birra ja ehtalasj ja filosofalasj fáttaj birra.
Fáhka galggá risstalasj ja humanisstalasj árvvodádjadusáv ja árvvonadnemav åvde
dit, ja vaddet fámojt ságastallat ulmutjij gejna le iesjguhtiklágásj vuojno åssko- ja
iellemvuojnnogatjálvisájda. Dat sisadná ahte árvon adná åsskulasj árvojt ja ulmusj
riektá árvojt.
Biejvvegæjnno RG 1-4
7
Risstalasjvuohta
Risstalasjvuoda oajvveoassáj gullu risstalasjvuohta histåvrålasj vuojnon ja gåktu
risstalasjvuohta dádjaduvvá ja tjadáduvvá Sámen, Vuonan ja væráldin dán ájge,
majt Rámát mierkki kulturdádjadusán ja åsko gálldon, ja majt risstalasjvuohta
mierkki sebrudahkaj ja kultuvrraj. Oajvveoasen galggá giehtadallat risstalasjvuoda
iesjguhtiklágásj árbbedábijt ja girkkosebrudagájt.
Sirkumpolára álggoálmmugij åsko
Sirkumpolára álggoálmmugij åskoj oajvveoassáj gulluji sáme ja ietjá sirkumpolára
álggoálmmugij luonndoåssko ja åska ja ehtalasj árbbedábe. Nuorajdásen galggá dát
oajvveoasse aj vaddet diedojt ietjá álggoálmmugij åskoj birra.
Juvdávuohta, islábma, hinduissma, buddhissma ja iellemvuojnno
Juvdávuohta, islábma, hinduissma, buddhissma ja iellemvuojnno oajvveoassáj gulluji
da åsko ja válljidum iellemvuojno histåvrålasj vuojnon, daj åskoj tjálaárbbedábe
kulturdádjadusá ja åsko gálldon, ja gåktu dá åsko ja iellemvuojno dádjaduvvi ja
tjadáduvvi væráldin ja Vuonan dáj ájgij. Nuorajdásen galggá dát oajvveoasse aj
vaddet diedojt ietjá åskoj ja iellemvuojnoj birra ma dálla Vuonan gávnnuji, ja ietjá
åskolasj ja iellemvuojnojt girjálasjvuodan.
Filosofija ja etihkka
Filosofija ja etihkka oajvveoassáj gulluji filosofalasj usjudallamvuohke ja ehtalasj
guoradallam. Muhtem guovdásj filosofa dási gulluji, ja vuodolasj iellemgatjálvisá,
morálalasj árvoválljima ja ehtalasj argumenta li guovdátjin. Oajvveoassáj gulluji
aj guotto ja ájggeguovddelis ehtalasj tjuolmmagatjálvisá mánáj ja nuoraj iellemin,
lahkabirrasin ja væráldav birra. Oajvveoasen giehtadaláduvvi etihka, åsko ja iellem
vuojno aktijvuoda. Tijmmalåhko le almuduvvam 60 minuhta avtadahkan.
Fága vuodotjehpudagá
Vuodotjehpudagá li máhtukvuodamihtojda integreriduvvam gånnå da li maŋen
mijá fáhkamáhtudagáv åvddånahttemin. Vuodotjehpudagá Risstalasjvuoda-,
åssko-, ja iellemvuojnno máhttofágan návti dádjaduvvi:
Máhttet njálmálattjat åvddånbuktet ájnnas åsijt ÅIE-fágas ságastime baktu gulá
dallat, tjielggit ja dádjadit åskojt ja iellemvuojnojt, etihkav ja filosofiav. Njálmálasj
tjehpudagá dagu ságastallam, dialoga, subtsastibme ja tjielggim li imájdallama ja
oassálasstema, guoradallama ja dagástallama vuoge. Fágan dættoduvvá subtsastallam
njálmálasj åvddånbuktemvuohken.
8
ÅIE-fágan mierkki buktet låhkåt tevstajt muossádit ja dádjadit. Låhkåm aneduvvá
diedojt åttjudittjat, guoradallat, dålkkut, miejnigav åhtsåt ja kritihkalattjat ja
analyhtalattjat gehtjadit subttsasijt ja fáhkadiedojt, árbbedábálasj ja multimedia
gaskostimhámij baktu.
ÅIE-fágan mierkki buktet tjálalattjat åvddånbuktet jut buktá åvddånbuktet
máhtov, vásádusájt ja gåvådallamijt åskoj ja iellemvuojnoj, etihka ja filosofija birra.
Tjállem ájádusájt ja oajvvadusájt tjielggi ja le viehkken dålkkut, argumenterit ja
guládallat. Tjállem le ÅIE-fágan aj iesjguhtiklágásj estehtalasj tjálahámij dejvadit ja
dajt adnet.
Buktet riekknit mierkki ÅIE-fágan ahte máhttá iesjguhtiklágásj ájggeriekknimijt
ja vuogijt adnet ma máhtti vuosedit jage iesjguhtik ájgij rievddamijt, tjálabájkijt
gávnnat åsko gullevasj tjállagijn, matemáhtalasj åvddånbuktemvuogijt dejvadit
ja lågoj gåvådagáj ja statistihkav dålkkut ja adnet. Dåbddåt ja adnet geometralasj
hámijt estehtalasj åvddenbuktemijn ja jut arkitektuvrra gájbbet riekknimav.
Buktet digitála vædtsagijt adnet le ÅIE-fágan viehkken guoradallat åskojt ja
iellemvuojnojt gávnnamdiehti åvddåbuktemijt ja vuojnnoguovlojt. Ájnas tjehpu
dahka le buktet adnet digitála diehtobuvtagijt dagu gåvå, tevsta, musihkka ja filma,
vuogij baktu ma åvddånahtti sjuggelisvuodav ja gálldo-kritihkalasj diedulasj
vuodav. Digitála media vaddi ådå vejulasjvuodajt guládallat ja ságastallat åskoj ja
iellemvuojnoj birra. Dáj mediaj baktu le aj máhttelis oadtjot válljit diedojt ájgge
guovddelis ehtalasj tjuolmmasij birra.
Máhtudakmihto 4. jahkedáse maŋŋela
Risstalasjvuohta
Åhpadusá mihttomierre le ahte oahppe galggá máhttet
• subtsastit Boares testamenta ja 1. ja 2. Mosesgirje guovdásj tevstaj sisano birra
• subtsastit sisanov guovdásj tevstajn gåktu Ådå testamenta evangeliuma Jesusa
iellemav ja dåjmav åvddånbukti
• gulldalit muhten apoasstal- ja ájllisijsubttsasijt ja daj birra ságastallat
• bájkálasj girkkos berustit, gávnnat risstalasjvuoda histåvrå merkajt bájkálasj
birrasin ja guovlon ja dajt åvddånbuktet
• ságastallat risstalasjvuoda birra ja gåktu åskolasj dåjma åvddån båhti
iellemnjuolgadusáj, råhkusij, gásta, jubmeldievnastusá, allabasij ja dájddaga
baktu
• Sáme ja dáro sálmmaárbbedábev dåbddåt
9
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet
• subtsastit sáme ja ietjá sirkumpolára sjivnnjedimsubttsasijt ja álggo-myhtajt
gåktu ednamháme ja iellij háme li sjaddam.
• ságastallat tjuoldedum sáme subttsasij birra ma vuosedi iellemnjuolgadusájt,
luondo iellemav ja sáme aktijvuoda
• ságastallat dábij ja nammaárbbedábij birra ma tsieggiji aktijvuodajt ulmutjij
gaskan
• dåbddåt dájdav mij sirkumpolára álggoálmmugijda gullu ja adnet estehtalasj
åvddånbuktemvuogijt ma dasi gulluji
Juvdávuohta, islábma, hinduissma, buddhissma ja iellemvuojnno
Juvdávuohta
• Mosesa iellema ja dåjma birra subtsastit, Tora almodusá birra ja Tora guovdásj
åsij sisano birra
• ságastallat gåktu åsko dåjma åvddån båhti iellemnjuolgadusáj, råhkusij, Tora
låhkåma, bårråmnjuolgadusáj, allabasij ja dájda baktu
Islábma
• subtsastit profehta Mohammeda iellema birra, Korána almodusá birra ja
Korána guovdásj åsij sisano birra
• ságastallat gåktu åsko dåjma åvddån båhti iellemnjuolgadusáj, råhkusij, Korá
na låhkåma, bårråmnjuolgadusáj, allabasij ja dájda baktu
Hinduissma
• subtsastit åvtå hinduisma jubmela/nissunjubmela birra
• ságastallat gåktu åsko dåjma åvddån båhti iellemnjuolgadusáj, pudja, bårråm
njuolgadusáj, allabasij ja dájda baktu
Buddhisma
• muitalit Siddharta Gautama eallima birra ja go son morránii Buddhan
• ságastallat gåktu åsko dåjma åvddån båhti iellemnjuolgadusáj, råhkusij,
meditasjåvnå, allabasij ja dájda baktu
10
Iellemvuojnno
• gulldalit tevstajt ja subttsasijt ma humanisstalasj iellemvuojnov åvdedi ja daj
birra ságastallat
• ságastallat gåktu humanisstalasj iellemvuojnno åvddån boahtá iellemnjuolga
dusáj, seremoniaj ja dájda baktu
Filosofia ja etihkka
• subtsastit filosofa Sokratesa birra
• åvddånbuktet ájádusájt iellema ja jábmema birra, ávo ja surgo birra, buore ja
bahá birra ja responsav vaddet iehtjádij ájádusájda
• ságastallat familljadábij birra åskoj ja iellemvuojnoj rastá ma árkkabæjvváj ja
basijda gulluji
• tjadádit åvtågærddásasj dialogav oamedåbdo, ehtalasj iellemnjuolgadusáj ja
árvoj birra
• ságastallat árvvonadnema ja gierddisvuoda birra, ja hárjjánit givsedimev hie
redit
• AN:a mánájkonvensjåvnåv adnet dádjadimdiehti mánáj riektájt ja dásseárvov
ja máhttet gávnnat buojkulvisájt mediajn ja internehtan
Bájkálasj hiebadibme
Åhpadiddje bierri bájkálattjat hiebadallat risstalasjvuoda oajvveåsijt. Åhpadiddje
hæhttu vuoduj válldet oahppásis gå åhpat. Dánna li åhpadiddjen ållo vejulasjvuoda.
Bájkálasj hiebadum åhpadusán galggi liehket konkretiserima ja åhpadiddje
galggá åhpadusáv láhtjet navti ahte oahppijn li vejulasjvuoda tjieggŋodit ja ienep
diedojt åttjudit. Duola dagu de soajttá gávnnuji gåvå ja ietjá herva ma muhtem
rámátsubttsasav gåvvidi. De sjaddá luondulasj dav adnet konkretiserimij. Gå oahppe
girkkuj vuolggi, de ihkap vuojnni gåvåv jali hervav man sisanov e rat dádjada, ja de
máhttá åhpadiddje dav vuoduj biedjat gå åhpat.
Åhpadusdirektoráhtta ij le makkárak sisanov tjadnam «bájkálasj hiebadibme/
dille» moallánahkaj, valla gå li moallánagáv adnám, de hæhttu dav dádjadit navti
ahte usjudallam li dájt iesjguhtiklágásj juohkusijt. Ietján luluj gássjelisvuodajt
buktet åhpadiddjijda, gå åhpadiddje e agev, e ga galga, diehtet makkir åsskuj jali
iellemvuojnnuj oahppe gulluji.
Oahppijgirje tevsta
Oahppijgirjen li oanep tjállusa, valla ajtu hæhttu hiebadit navti ahte oahppe e dak
kir dåbdov oattjo jut e nagá låhkåt. Åhpadiddje bierri juohkka tjállusav låhkåt
11
oahppij siegen. Åhpadiddje oahppijt dåbddå ja máhttá hiebadit navti váj sij gudi
bukti låhkåt oadtju máhttelisvuodav iehtjádijda låhkåt.
Åhpadiddje rávagirjen li aj tjállusa majt åhpadiddje hæhttu oahppijda låhkåt ja
maŋŋela vaddet vejulasjvuodav ságastallamij.
Máná ja åsskoåhpadus
Sjaddá gássjel mánájda dádjadit dajt iesjguhtiklágásj åskojt jus åhpadus le teorehtalasj.
Ij lijssi 6-7 jahkásattjaj javllat «dálla galggap hinduisma åskojn barggat».
Brihtalasj åsskopedagoga John Hull, oajvvat buoremus vuohke muhtem åskojn
oahpástuvvat le álgget duola dagu muhtem gåvåjn jali ietjá diŋgajn mij dan åsskuj
gullu. Máhttá aj subttsasijn jali muhtem lávllagijn álgget.
Gåktu girjev adnet
Girje álgon gávnnuji diedo ma gájka tsiehkijda gulluji. Ájádus le åhpadiddje adná
filosofalasj ságastallamvuogev álu klássalanján, danen gå dan ságastallamvuoge
baktu ulmusj oahppá sihke iehtjádijt dåhkkidit ja mánná juo unnagattjan dádjat
suv vuojnno le ájnas, gå dan ságastallamvuogen li oahppe ja åhpadiddje sæmmi
dásen. Dán ságastallamvuogen ælla ållessjattugijn, ij gåjt dal dahkkavide, tjielggasap
vásstádusá gå oahppijn. Máhttá farra liehket nav ahte oahppijn li ådå vuoge gåktu
vuojnnet ja dádjadit muhtem tjállusav.
Dábálasj åhpadusán dættoduvvi riekta vásstádusá, valla filosofijan li gatjálvisá ja
vásstádusá majt ietja dalloj ájttsi, da ma dættoduvvi ja li ájnnasa.
Girjen li moattedimoriginála lijkkebarggon majt åhpadiddje máhttá oahppijda
moattedit.
Filosofalasj ságastallam
Oanegis kurssa
1. Gávnnuji moattelágásj ságastallamvuoge.
• Filosofalasj ságastallam le akta ságastallamvuohke.
• Filosofalasj ságastallamin li tjielgga njuolgadusá.
• Oahppij gatjálvisá, vásstádusá ja vásádusá li guovdátjin.
• Oahppe ådå máhtov oadtju.
• Ságastallami le nanos struktuvrra.
• Tjielgga kommentára struktuvrraj.
12
2. Dáhpádus ja usjudallambåddå
• Dáhpádus ja usjudallambåddå
• Gatjálvisájt tjoahkkit
• Usjudallambåddå
• Ságastallam
• Tjoahkkájgæsos
Metaságastallan: Mierkki ságastallam ságastallama birra.
Gájka usjudalli, ja de soajtti åhpadiddje gatjálvisá liehket: Majt le oahppam?
Mij lij gássjelis? Masi lijma tjiehpe?
Åhpadiddje rolla: Ságastallamav åvddålijguovlluj jådedit
Praktihkalasj ráda tjadádibmáj
Ævtodus vuostasj filosofijatijmmaj
Filosofalasj ságastallam klássalanján
Filosofija le usjudallat ja ságastallat struktuvrralattjat filosofalasj fáttaj birra, ja
boados le juoga mij le buorre jali duohta. Usjudallat le barggo, ja degu ietjá bargojn
aj, de sjaddá tjiehppe hárjjidallama baktu.
Filosofalasj fáttajn le vuolggemsadje bæjválasj ássjijt imájdallat. Gæhttjalip vásstedit
gatjálvisájt ma juohkkabæjválasj iellemij guosski ja ietján iellemij, duola dagu: Majt
galgav dahkat? Mij le duohta? Máhtáv gus luohtedit dasi majt guláv ja vuojnáv?
Makkár åvdåsvásstádus le mujna?
Filosofiijan ij le ienemusát sáhka oahppat dav majt iehtjáda usjudalli ja oajvvádi,
ájnat farra iesj usjudallat ja ájttsat.
Filosofalasj ságastallamin gávnnap juohkkalágásj tjoavddusav
Filosofalasj ságastallamin barggá filosofalasj gatjálvisáj. Filosofalasj gatjálvisá li
ietjálágátja gå ietjá gatjálvisá moatten dáfon:
– Vuostasj le ahte hæhttup usjudallat jus galggap vásstádusáv ájttsat.
– Nubbe le ahte gávnnuji moadda vásstádusá, valla le dåssju akta jali muhtem
riekta jali buorre vásstádusá.
– Goalmát le ahte dajt majt vásstádussan gávnnap, soajttá maŋŋela ådåsit árvus
taláduvvat.
Dat ij mierkki ahte le duohta jali riekta filosofalattjat. Mij máhttep miejnnit vájku
majt.
Mij lip ham guoradallamin gatjálvisájt majda ij gávnnu visses vásstádus. Dát vas ij
mierkki ahte ij gávnnu vásstádus, ájnat dåssju ahte le gássjel dajt ájttsat. Dábálattjat
adnep duohtan dajt ássjijt manna miján li buore argumenta duohtan adnet, ja
åhtsåp ådå argumentajt, ma máhtti duodastit le gus duohta váj ij dat majt diehtep.
13
Akta ájnas ieredis filosofalasj ságastallama ja ietjá ságastallamij gaskan, le ahte
mij viehkkip, guoradallap ja mierredip. Ij le dåssju gulldalit ja dåhkkidit dav majt
iehtjáda javlli dajna oajvvádusájn ahte gájkajn le riektá ietjasa vuojnojt buktet.
Struktuvrralattjat usjudallat ja ságastallat soajttá álgon dåbddut gássjelin. Muhte
mij mielas dat dagu hieret usjudallamav, valla dasi hæhttu hárjjánit. Dat sisadná
hæhttu hárjjidallat. Gå le jasska dán ságastallamvuogen, de struktuvrra luovvi ja
viehket ájádusájt.
Dát ságastallamvuohke ærrán ietjá dábálasj ságastallamis navti ahte ij galga dætto
duvvat majt jáhkkep jali miejnnip, ájnat farra mij le luondulasj jáhkket ja miejnnit.
Hæhttup ájádallat mij le luondulasj jáhkket ja miejnnit, makkár sivájn jáhkká dav
ja manen ij máhte ietjá láhkáj liehket. Dánna le ájnas biedjat almma ja hásstaliddje
gatjálvisájt masi aktan usjudallá buoragit argumenteridum vásstádusájt. Dát le
nuoles ságastallamvuohke gå hæhttu gullat majt iehtjáda miejnniji ja manen.
Filosofalasj ságastallamvuoge njuolgadusá
• Ságastallat avta ássje birra ájgen.
• Tjielggasit ja konkrehtalattjat ságastit, duola dagu oajvvadusájt buktet.
• Hæhttu tjielggit dav majt javllá.
• Berusta dassta mij javladuvvá dajna vuogijn ahte gatját: Le gus duohta?
Le gus buorre, jali manen ij la buorre?
• Hæhttu mujttet gatjálvisájt juohkka ájádussaj hiebadit.
• Le ájnas gájkajda snivva gulldalit – aj ietjas. Galggá vuosedit dat mij javladuvvá
le ájnas, ienni gå dat mav doajvvá oajvvaduvvá.
• Galggá reflekterit ájádusáj ja usjudallamprosessa badjel.
14
Biejvvegæjnno 1
• Ságastallat árvvonadnema ja gierddisvuoda birra, praktihkalattjat givsedimev
hieredit.
• Tjadádit åvtågærddásasj dialogav oamedåbdo, ehtalasj iellemnjuolgadusáj ja
árvoj birra
Mån ja muv famillja
Åhpadiddjáj:
Ep la mij sæmmilágátja. Ietjamij mielas ep nagá divna barggat danen gå ep ietjama
nav tjiehppen ane, valla majt dat dahká. Juohkkahasj le divras ja ájnas ulmusj dán
ednamin.
Oahppijgirjen li guokta gåvå mánájs. Ságastallit gåvåj birra. Ep la mij sæmmilágátja.
Lip sjivnnjeduvvam ietjama gåvå vuodon, valla gájka lip sæmmi buore ja divrrasa.
Miján le gájkajn famillja. Muhtema årru æjgádij lunna, iehtjáda vas iedne jali
áhtje lunna. Li moadda sivá dasi gå e gájka åro iednes ja áhtjes lunna, valla sujna
le aj famillja dåppe gånnå årru. Ájnnasamos le juohkkahattjajn buoragit manná.
Juohkka biejve dárbahip gieresvuodav, rámpov ja rádijt, ja dav aj galggap ietjama
lagámusájda vaddet. Galggap aj liehket væhkkás ja jehkulattja.
Ságastallam:
Makkár dárbo li miján.
• Majt dárbahip?
• gieresvuohta
• luohtevasjvuohta
• rámpov
• jasskavuodav
Subtsas:
Gåktu Nijlas åhpaj aktu sijddaj vádtset
Nijlas ja Gáhti libá viellja ja oabbá. Gáhti le Nijlasa stuorraoabbá. Sån nuorajskåvlån
vádtsá. Nijlas le 1. klássan. Gádin li álu guosse.
Nijlas gal bruvkku ålggon ståhkat ráddnámánáj. Gáhti bruvkku Nijlasav skåvlås
viedtjat, váj ij Nijlas dárbaha aktu vádtset sijddaj. Nijlas bruvkku ballat stuoráp báhtjajs.
Sij li akti suv hárddám, gå manáj skåvlås sijddaj. Dan biejve doahppijin aj suv
vuossav, ja nårddådallin suv.
15
Itjjij dádjada mij bahájt sån lij dahkam. Dat rájes ittjij Nijlas desti duosta aktu
vádtset vájgu áhttje lij bagádam suv ij galga dåssjev ballat.
Bruvkku Nijlasij javllat: «Hæhttu oahppat aktu bierggit skåvlån. Gáhti ham ruvva
gærggá, ja majt de galga? Idjadit skåvlån?» Áhttje ja ieddne æbá gal asta suv viedtjat.
Hæhttu gal oahppat aktu vádtset ruopptot.
Muhtem guolmudimen lidjin Gádin guosse. Nijlas ittjij másja. Avtaláhkáj vájvedij
Gádiv. Skoalkkalij suv ladnjauvsav, biejaj bieljev uksagáddáj ja sijá ságajda gulldalij.
De gal Gáhti maŋutjissaj suhtaj. Bådij ålgus ja Nijlasav doahppij niskes. Nijlas
suorgganij ja tjierrogådij. Gáhti tjuorvvolij: «Idet gal besa aktu sijddaj vádtset!»
Ieddne gatjádij: «Mij dal dáhpáduváj?» Nijlas tjierrasij tjalmij sinna javlaj: «Gáhti
muv tsábmij.» Ieddne javlaj: «Doarrot gal ij aktak oattjo. Dat le vasste.» Gáhti uvsav
slæmmodij ja javlaj: «Gielestiddje tjivgga».
Maŋep biejve lij Nijlasin báktjasa tjoajven. Ittjij rat máhte skåvllåj vuolgget, valla
ieddne nággij. Nijlas váttsij skåvllåsjaljon dagu niegon, ittjij åvvå vuojnnet berusta
gå skåvllårádna viggin sujna ságastit. Ittjij tijmajt tjuovo. Usjudaláj dåssju gåktu dal
manná gå galggá aktu sijddaj vádtsát. Gå maŋemus tijmma någåj de dagu ittjij nagá
biktasijt gárvvunit.
Åhpadiddje vikkaj gatjádit: «Le gus skibás?» Nijlas ittjij åvvå visjá vásstedit. Sån nav
skámádij gå ij duosta aktu sijddaj vuolgget. Maŋutjissaj tjáŋaj vuossav hárddo nali
ja sijddaguovlluj vádtsáj. Gå ålgus bådij de lidjin dåssju muhtem máná skåvllåsaljon
ståhkamin. Váttsij skåvlå ja rámbuvda mieddel. Ittjij vuojne avtak stuorra báhtjav,
ittjij ga aktak suv givseda. Ittjij ga aktak suv hárddám. Lij ållu ávon gå lij duosstam
aktu sijddaj vádtset. Galla lij vájmostis diehtám, ahte madi guhkep dakkár ássjij
vuorddá, dadi låsep ja vájvep sjaddá dajt tjoavddet, ja diedij ahte muhttijn hæhttu
aktu vádtset.
Ságastallam:
1.Majt oahppe sijdan dahki?
2. Mij le subttsasa sisadno? Oahppe tjuorggi gåvåv fámiljasis.
Bargo:
3.Dahkat familljakártav. Åhpadiddje hæhttu ietjas juohkusav árvustallat jus
hiehpá, valla dagu álgon tjielggijma de le juohkkahattjan famillja.
Jus vállji ij dahkat familljakártav, de máhtti oahppe 4. dahkamusáv dahkat.
4.Go leat ságastallan klássas bearraša/bearrašiid birra, de ožžot sii leavssu. Gå le
klássan ságastallam fámilja/fámiljaj birra, de oadtju sijddabargov.
Sijddabarggo: Juohkka oahppe galggá sijdan tjoahkkit gåvåjt ulmutjijs ietjas
fámiljan, gudi li sunji ájnnasa. Válldi gåvåjt fáron skåvllåj.
Skåvlån: Oahppe lijmmiji gåvåjt páhppárij ja girjátjav dahki. Máhttiji aj árkajt
hiervvit.
Moattedimoriginála: nr. 1, 2, 3 ja 4
16
Muv rádna
Diedo:
Ráddna le sån guhti vissjá munji gulldalit gå mujna le vájvve jali surggo
Ráddna le væhkkás. Ráddna le aj dakkár ulmusj guhti ij aktu mierreda divna dåjmajt,
valla dibddá iehtjádijt aj mierredit. Aktan mierredip majt ståhkap.
Rádna aj máhtti muhttijn suhttadit, valla de ij galga dåssje ássjij badjel rijddalahttját,
ij doarrot, ij ga ietjá diŋgajt smållit. Jus navti gævvá de sjaddá huj vájvve, valla dåhkki
ándagisádnot. Ándagisádnot mierkki sáŋardip majt lip dahkam, ja ep ga goassak
galga bahájt ietjá vuosstáj dahkat jali dagojt majna iehtjádijn sjaddá vájvve.
Lávllaga/Sálma:
• Gå ienebuv lip aktan
Subtsas:
Guovte vuontsá birra
Lidjin guokta vuontsá ma rijddalattjájga muhtem biejve. Avta måne badjel rijdda
lijga. Vuonntsá: Dát le muv månne.
Nubbe vuonntsá: Ij la gal. Dát le muv månne.
Rijddalijga ahte rijddalijga, desik doarrájga. De bådij iesj boares vijses vuonntsáåres.
Vuonntsáåres: Majt dåj dálla lihppe rijddalimen?
Vuonntsá bævkkalij: Duot ham muv månev ribádij.
Nubbe vuonntsá gálij: Ij la! Dat le muv månne.
Vuonntsáåres: Hiejtte dal diggomis! Galla mierredav majt mij dájna månijn dahkap.
Vuonntsáåres lij boares ja huj jiermmás, ja danna lidjin álu jiermálasj oajvvadusá.
Vuonntsáåres: Tjuoggop rájgev månnåj ja håjggåp dav nav guhkas váj ij åvvånis
vuojnnu. Nubbe vuonntsá lij sæmmi mielas ja rájgev tjoaggogådij, valla de tjuorvvij
nubbe vuonntsá «vuordde».
Vuonntsá: Galla dån dav månev oattjo.
Dat usjudaláj man tjáppa ja vuogas månne lij. Dåssje lij má dav smållit.
Nubbe vuonntsá: Ep mij månev smålli. Dån dav oattjo danen gå dujna li nav buorre
jurddaga iehtjádij birra.
Vuonntsáåres: Ij la agev vuorrasabmusin jiermámus ja buoremus ráde.
Ságastallam:
1.Ságastallat oahppij mij aktisasjbarggo le.
2. Tjállet flipoverij oahppij oajvvadusájt.
3. Dahkat årniknjuolgadusájt gåktu juogos galggá aktan doajmmat.
17
Bargo:
4.Ságastallat ándagisluojttema birra. Gåktu dåbddu gå oadtju ándagis luojtedum
ja gå ij oattjo ándagis luojtedum. Majt merkaj ándagisluojttem báhko.
5.Oahppe tjuorggi jali diktav tjálli ándagisluojttema birra. Åhpadiddje máhttá
álgov tjállet juohkka gárgadissaj …
Luojte ándagis, jus mån … Mån luojtáv ándagis …
Jus muv ándagisluojta, de mån …
6.Ságastallat gåktu ráddnávuohta bierri liehket? Gåktu le buorre ráddna?
- Juohkkahasj galggá usjudallat mij suv mielas le buorre ráddna.
- Gåktu rádnajt oadtjop?
- Tjuorga duv buoremus rádnav
7.Guovtes juohkusin. Oahppe oadtju guokta diŋga ma ælla sæmmilágátja.
Juohkka juogos galggá subtsastit makkár sieradusá li, ja ma li sulle sæmmilágásj
oase. Galggi tjielggit ja subtsastit. Le sieradus danen gå … ja li sæmmilágátja
gå …
8.Gålmås juohkusin. Juohkka juogos oadtju guokta diŋga ma li vargga sæm
milágátja, valla ælla ållu sæmmilágátja, duola dagu guokta skuova. Juohkusa
galggi subtsastit makkir sieradusá li gávnnam. Juohkka oassevállde juohkusin
galggá maŋen ságastallamin.
9.Åhpadiddje le láhpajda biellegárgadisájt tjállám. Juohkka oahppe láhpav
gajket, låhkå dav ja iesj låhpav dahká.
Duola dagu
Mån bállov tjievtjav, danen gå …
Mån girjev lågåv, danen gå …
Mån tjuojgav, danen gå …
Moattedimoriginálla: nr. 5
Lávllaga/Sálma:
• Julevsáme Sálmmagirjje (JS) 189: Ij le aktak jaskadabbo
Mij le riekta ja mij le boasstot
Gå mij lip dahkam dav mij ij la nav buorre, gå bessap vehi jurddalit, de diehtep
vájmostimme ma li riekta ja buorre ja hæjos dago.
Valla ep mij agev nagá válljit dav buorre ja riekta dagov.
Jus lihpit aktan ja juojddá boasstot manná, jus muhtem lásav smålli vájku ittjij
dav miejnni, de ij lijssi iehtjádijda skulldit, vájku ij lim åvvå dån guhti oajvvadi navti
dahkat.
18
Juohkkahasj guhti le maŋen boasstot/bahájt barggamin, sån le aj vigálasj. Valla jus
maná subtsasta mij le dáhpáduvvam, de le rievtugis.
Ságastallam:
1.Ságastallat oahppijgirje gåvå vuodon: mánnáguovtes glásav smålliba.
2. Majt dagá, jus muhtem bahájt/boasstot dahká jali jus muhtem ájggu bahájt
dahkat?
Subtsas:
Gåsstå Erik spáppav oattjoj?
6. klássa oahppijn ij lim spábba. Lijkkujin spáppav tjiektjat. Muhtem sijás lij spáp
pav tjievtjastam dæhkko nali, ja uddni ij lim hoajddár bargon. Sij nav sihtin spáppav
tjiektjat. De ájtsaj Erik ahte 5. klássagin, Vuollin, lij ållu ådå «tøffa» spábba. Erik ittjij
dåjda iehtjádijda subtsasta, valla njáhkalij ålgus. Galggin ålggon liehket maŋemus
tijmav. Åhpadiddje sijás gatjádij: «Majt galggap ålggon dahkat?» «Spáppav tjiektjat»,
javlaj Erik. «Valla miján ij la ham spábba», javllin iehtjáda. «Juo, le galla, mannin
nuorajskåvlån Ántes spáppav luojkkamin», javlaj Erik. Navti bállov tjiektjin ålggo
tijman.
Erik læksojt dagáj ja dáhtáv spelaj sijdan. De guláj áhtjes tjuorvvomin. Erik manáj
áhtjes lusi. Gå Erik gievkanij bådij, de vuojnij dahkkavide ahte juoga lij boasstot.
Áhttje gal ij lim buorre mielan. «Majt dån la uddni skåvlån dahkam», gatjádij áhttje.
«Iv majdik», javlaj Erik. «Gånnå dån dåv spáppav lidji oadtjum majna maŋemus
tijma tjievtjajda», gatjádij áhttje. «Manen dån dav gatjáda», sidáj Erik diehtet.
«Danen gå Vuolli áhttje munji rinnguj», javlaj sån. Erik vájvástuváj. «Manen lij
så lik dav dahkam?» Sån gut ij goassak bruvkku bahájt barggat. Áhttje javlaj ahte
hæhttuba vuolgget Vuollij doalvvot spáppav. Erik ittjij diede ietjá rádev gå áhtjes
rádev tjuovvot. Gå sån bådij Vuolli lusá, de nav skámádij. Vattij Vuollij spáppav ja
ánoj ándagis ietjas dago åvdås. Erikin ettjin vargga nahkára råhtti. Usjudaláj gåktu
dal sjaddá skåvllåj idet boahtet, gå le gielestam ietjas rádnajda aj.
Ságastallam:
3.Ságastallat subttsasa birra.
Bargo:
4. Oahppe tjuorggi gåvåv subttsasij. Máhtti aj válljit ietjá bahás/hæjos dáhpádusáv
válljit tjuorggat, man birra li gullam jali vásedam.
19
Ipmila sivdnádusat
• Subtsastit Oabme testamenta 1. ja 2. Mosesgirjij guovdásj tevstaj sisano birra
Rámáttæksta:
Álgon Jubmel almev ja ednamav sjivnnjedij.
Ednam lij ávtas ja guoros, sjievnnjet tjiegŋalisáv gåbtjåj ja jubmela vuojŋŋanis tjátje
milta båsoj. Jubmel hålaj: «Sjaddus tjuovgga!» ja tjuovgga sjattaj. Jubmel tjuovgav
buorren anij, ja tjuovgav sjievnnjedis tjuoldij. Jubmel tjuovgav biejvven gåhtjoj ja
sjievnnjedav idjan. Iehket sjattaj ja idet. Vuostasj biejvve lij.
Jubmel hålaj: «Sjaddus tjáhtjáj goahke, tjátjev tjátjes tjuoldátjit.» Ja nåv sjattaj.
Jubmel goagev dagáj ja tjátjev goage vuolen tjuoldij tjátjes goage badjelin. Jubmel
goagev almmen gåhtjoj. Iehket sjattaj ja idet. Nubbe biejvve lij.
Jubmel hålaj: «Tjåhkanus tjáhtje alme vuolen avta sadjáj, ja ihtus gåjkkeednam!»
Ja nåv sjattaj. Jubmel gåjkkebájkev ednamin gåhtjoj ja tjátjijt merran. Ja Jubmel dav
buorren anij. Jubmel hålaj: «Sjaddadus ednam ruodnudagáv: sjattojt aktan sájoj,
ja sjaddelis muorajt moattet tjerdas aktan sájujn muorjenis. Ja nåv sjattaj. Ednam
ruodnudagáv sjaddadij: sjattojt moattet tjerdas aktan sájoj ja sjaddelis muorajt
moattet tjerdas aktan sájujn muorjenis. Ja Jubmel dav buorren anij. Iehket sjattaj ja
idet. Goalmát biejvve lij.
Jubmel hålaj: «Sjaddusa tjuovga alme gåmovuohtaj ieredit biejvev ijás, lehkusa da
ájgij, biejvij ja jagij mærkkan. Bájttus dat almme gåmovuodan ja vaddus ednamij
tjuovgav!» Ja nåv sjattaj. Ja Jubmel guokta stuorra tjuovga dagáj, stuoráp biejven
ráddij ja unnep iján, ja nástijt. Jubmel biejaj dajt almegåmovuohtaj ednama nali
tjuovgatjit, biejvev ja ijáv rádditjit ja tjuovgav sjievnnjedis ieridit. Ja Jubmel dav
buorren anij. Iehket sjattaj ja idet. Nælját biejvve lij. Jubmel hålaj: «Tjátjen galggi
vallje viessogijs, ja girdutji låtte ednama bajelt, almegoage vuolen.» Ja Jubmel
stuorra merraiellijt sjivnnjedij ja gájkka ietjá ielle ma tjátjen gissi, slájaj milta, ja
gájkka låtte, slájaj milta. Ja Jubmel dav buorren anij. Jubmel dajt buorissjivnnjedij ja
javlaj: «Lehkut sjattolattja ja lassánit ja dievddit mera tjátjijt lassánusá låtte ednama
nanna!» Iehket sjattaj ja idet. Vidát biejvve lij.
Jubmel hålaj: «Ednama galggá sjaddadahttet gájklágásj viessogijt slájaj milta,
slihturijt, guokkardiddje ja villda juhtusa juohkkat slájas.» Ja nåv sjattaj. Jubmel
gájklágásj slihturijt slájaj milta, gájklágásj guokkardiddjijt slájaj milta ja gájklágásj
villda juhtusijt slájaj milta. Ja Jubmel dav buorren anij.
De Jubmel javlaj: «Dahkup ulmutjijt ietjama gåvvån, ietjama lágátjin! Ráddijusá
mera guolijt ja alme låttijt, slihturijt ja ålles ednamav ja gájkka guokkardiddje ma
ednama nanna guokkardi.» Ja jubmel ulmutjav ietjas gåvån sjivnnjedij, Jubmela
gåvvån sån suv sjivnnjedij, ålmmån ja nissunin sån sunnuv sjivnnjedij. Jubmel
sunnuv buorissjivnnjedij sunnuv ja sunnuj javlaj: «Liehkke sjattolattja ja lassánahtte,
dievdde ednamav ja dahkke dav allasitte vuolebuttjan! Ráddijihtte mera guolijt ja
alme låttijt ja gájkka iellijt ma ednama nanna labudi!» (1. Mos 1,1–28)
20
Mijá mielas le ednam stuorre, valla gå vuobmanij gæhttjap, de le ednam degu
unna jårbugis. Majt dån ednama birra usjudalá? Mij le duv mielas buorre ednamin?
Ságastallam:
1.Åhpadiddje ja oahppe klássan ságastalli majt Jubmel le sjivnnjedam, sæmmi
aj lijmmiji oahppe vuorrolahkkoj siejnnegåvvåj. Navti værált sjaddá.
2. Oahppe plastilijnas iellev dahki. Ságastit klássan plastilijna ielle ja almma ielle
sieradusá birra.
Bargo:
3.Dahkat stuorra siejnnegåvåv Jubmela sjivnnjádusájn.
4. Bájnnit/mállit tjáppa siejnnegåvåv.
5. Oahppe tjuorggi gájkka majt Jubmel le sjivnnjedam. Bájnniji gåvåjt ja biesske
di ja lijmmiji siejnnegåvvåj ulmutjijt, iellijt, muorajt, jávrijt, bæjvátjav, nástijt
jnv.
Moattedimoriginála: nr. 6 ja 7
Lávllaga/Sálma:
• Guhti le sjivnnjedam giedjegijt?
Sáme álggoåssko
• Subtsastit sáme ja ietjá sirkumpolára sjivnnjedamsubttsasijt ja álggovuolggamyhtajt gåktu ednamháme ja iellij háme li sjaddam
Diedo:
Sáme álggoåskon li bæjvásj, mánno ja náste ájnnasa læhkám. Bæjvásj vattij tjuovgav,
lieggasav ja iellemav.
Átjek ja Bieggaålmåj biejvvesuodnjarij badjel tjuodtjoba.
21
Átjek
Makkár doajmma le Átjegin? Danna le fábme ulmutjij iellema, varresvuoda ja jáb
mema badjel, ja rájnnij ájmov váj dávda ja bahásvuojŋŋaga ettjin besa ulmutja
rubmahij tjágŋat.
Dat lij ádjádálkkejubmel mij ádjádálkev, eldagisáv ja rásjov dagáj. Dat lij buorre
sjattojda.
Bieggaålmåj
Biegga lij ájnas gåddebivdon, ja bieggaålmåj ráddij ja bånjådij biekkav váj gåtte
bivddoråkkijda manáj.
Bieggaålmmån le gåjvun goappátja giedajn.
Máttaráhkká le nissunjubmelij ieddne, ja sujna li gålmmå niejda: Sáráhkká, Juoks
áhkká ja Uksáhkká.
Nissonjubmela ulmutjijt væráldij riegádahtti. Sij aj fámilja varresvuodav bærráj
gæhttji.
Sáráhkká
Makkár doajmma lij Sáráhkán? Sån lij sjivnnjediddje-ieddne ja nissun jubmel, ja
viehkedij nissunmánájt riegádahttet. Sáráhkká lij goade ráddijiddje ja árranin åroj.
22
Juoksáhkká
Juoksáhkká bærrájgehtjaj báhttjamánájt, váj oadtju bivddemfámojt.
Sån boassjon åroj, mij le ájlis sadje goaden.
Uksáhkká
Uksáhkká váldij vuosstáj mánájt riegádahttijn ja várjjalij máná vuorbev. Åroj uksa
sjielmá vuolen ja várjjalij gábmáuvsav ja goade årrojt.
Ságastallam:
1.Ságastallat makkár doajmma jubmelijn lij.
Bargo:
2.Jubmelijt bájnnit.
Moattedimoriginála: nr. 8
Ienep diedo máhtá Åge Solbakk girjen «Sámi historjá 1» gávnnat, ja 2. tsiehken
ressurssagirjen.
Basádis
• Åvddånbiedjat iellemnjuolgadusájt, råhkusav, gástav, jubmeldievnastusáv,
allabasijt ja dájddaga baktu
• Ságastallat árgajda ja basijda gullevasj familljadábijt åskoj ja iellemvuojnoj
rastá
23
Subtsas:
Basádis
Uddni le sådnåbiejvve. Ij la val dábálasj sådnåbiejvve. Ieddne le munji subtsastam
uddni le 1. basádissådnåbiejvve. Dalloj galggap basádisnástev ståbekvinndegij
gahtsot. Vuoj, man tjábbe sjattaj. Ståhpe ållu tjuovgudij. Oahppam ja gullam lev
basádisájgge mierrki vuorddem.
Iektu lidjiv áhtje siegen rámbuvdan. Dåppe ginntalijt åstijma. Lilla bájnno le
basádisbájnno. Dálla le ieddne aj gintaljuolgev åhtsåm… basádisgintaljuolgen le
sadje nielje ginntalij. Ihkap diedá dån aj majt nielje låhko mierkki? Oahppam lev
niellja vahko li javlajda. Juohkka sådnåbiejve mij ådå ginntalav tsahkkidip.
Ieddne le ståbebævddáj fijna duvkav biedjam. Bievde guovddela le basádis
gintaljuolgge. Tjåhkkidav iedne guorraj, unna oappásj le iedne asken. Ieddne mujsta
gatját «Sidá gus vuostasj ginntalav tsahkkidit?»
Tsåhke ållu ruosjket gå nav ávvusav, iv la goassak åvddåla bessam stihkaj
tsahkkidit. Ieddne bruvkku agev gærddodit: «I galga stihkajt duohtat, danen gå
de soajttá buollida.» Muv gieda doargesti gå galgav tsahkkidit. Unnaoappásj viggá
muv giedas stihkajt ribádit. Gå vijmak oattjov stihkav buollidum ja ginntalav tsahk
kidum, de lev ållu báhkkanam. Gintal væráldav tjuovgudahttá, ståhpe nav fijnugin
sjaddá. Javlajda ávvudaláv. Sjaddá suohtas skåvllåj boahtet idet. Skåvlån mij javlajda
gárvedahttjáp.
Bargo:
1.Oahppe vahkkobládijn ja avijsajn tjuohpadi gåvåjt ma javlajt ja basádisáv
mujttádahtti. Stuorra árkkaj dajt lijmmiji. Aktan ságastallat makkár gåvåjt
sij li gávnnam. Åhpadiddje táblluj jali flipoverij bágojt tjállá, javllabágojt.
Oahppe galggi gávnnat javllabágojt dagu javllavattáldahka, javllabiebbmo,
javllaráfe, javllanásste, javllamuorra. Juohkka oahppe ietjas gåvå vuolláj tjállá
tevstav mij suv gåvvåj hiehpá.
2.Lågå.
Oahppe låhki lågojt 1–24, juohkka biejve.
Konkretiserit lågov 24, duola dagu juohket. Oahppe galggi juohket 24 ja
låhkåt galla li juohkka sajen. Sæmmi láhkáj juohket 12 ja låhkåt galla de li.
Gærddot – álgget 2-gærddomijn. Åhpadiddje adná konkretiserimábnnasijt.
Gå gærddoda 2, de sjaddá 4, gå gærddoda 4 … gitta 24 rádjáj.
Lávllaga/Sálma:
• JS 61: Dij váre vuollánaddi
• JS 195: De vuostasj tjuovgav tsahkkidip
• JS 65: Hosianna, Davida bárnne
24
Ájlis Nikolaus
• Gulldalit muhtem aposstelij ja ájlis ulmutjij subttsasijt ja daj birra ságastallat
Diedo:
Nikolaus riegádij sulle jage 270 Unna Asian. Sån lij bisspa Myran Anatolian ja jámij
sulle jagen 343. Nikolaus le sjaddan dåbddusin gå vattij hæjojda vattáldagájt.
Nikolaus ávvobiejvve le javllamáno 6. biejvve.
Subtsas:
Nikolaus ulmutjijt viehket
Nikolaus lij boandáj mánná. Suv áhtje namma lij Epifanes ja ieddne lij Johanna.
Gå Nikolaus nuorra ålmmån sjattaj, de ittjij maná hávsskudalátjit, ájnat manáj
farra girkkuj. Lijkkuj Rámátav låhkåt, ja gájkka majt lågåj, mujttuj biejaj. Maŋŋáj
gå suv æjgáda jábmin, de usjudallagådij majt dal galggá ietjas åbmudagájn dahkat.
Sidáj buorre dagojt dahkat. Ij dan diehti váj ulmutja galggin sunji lijkkut, valla váj
oattjotjij Jubmelis ármov. Muhtem ålmåj bájken lij ádelfámiljas valla ajtu hædjo.
Nikolaus lij gullam ahte ålmåj ájgoj ietjas niejdajt vuobddet hæjos iellemdile diehti.
Ålmmån lidjin gålmmå niejda. De Nikolaus pákkij rudájt ja manáj ålmmå viessuj ja
bálkestij páhkev lássarájge tjadá. Gå ålmåj idedis badjánij de páhkev gávnaj. Ålmåj
viehka ávvusij ja ietjas vuorrasamos niejdav válldutjit loabedij. Nuppádis Hærrá
dievnár sæmmi láhkáj dagáj. Goalmádis gå Nikolaus ålmmå goahtáj manáj de ittjij
diede ålmåj lij suv gáhttimin. Gå Nikolaus páhkev håjggådij, de ålmåj suv maŋŋel
viegaj. Nikolaus viegaj, valla ålmåj suv jåvsåj. Ålmåj ja guggŋedij ja suv juolgijt
tjullij. Nikolaus hæhttuj ålmmås ádnot ahte ittjij goassak galga åvvå avtasik dav
tjiegosvuodav subtsastit.
Lucia
• Gulldalit muhtem aposstelij ja ájlis ulmutjij subttsasijt ja daj birra ságastallat
Diedo:
Lucia viesov Syrakusan Sicilian. Mujttalus le Lucia lij loabeduvvam nissun.
Lucia lij oadtjum fámojt hæjojt viehkedit.
Ålmåj gesi sån lij loabeduvvam, suv vájddalij. Vájddalij ahte sån le ristagis. Dallusj
ájge ristagisájt doarádallin. Váldij Luciav ja ájgoj suv huorráviessuj doalvvot, valla
Lucia biehttalij. Duobbmiduváj ja buoldeduváj viesso. Gå dålåv tsahkkidin, de ittjij
Lucia jáme. Hæhttujin suv svierdijn gåddet.
25
Le aj subtsastuvvam ahte muhtem nuorra báhttja gijnaj Luciaj gå sujna lidjin nav
tjáppa tjalme. Gå Lucia dav guláv, de gajkoj ierit ietjas tjalmijt, valla tjalmaj vas maŋŋela.
Girkkodájddagijn vuojnnep suv svierdijn ja guovtijn tjalmijn lihten.
Lucia
Lucia ávvudibme le javllamáno 13. biejve.
Lucia lij boandás fámilja niejdda Syrakusan. Iedneguoktájn vuolgijga guossidittjat
ájlis Agate hávdev. Iednen, Euthician, lij skihpudahka mav aktak ittjij máhte dálkku
dit. Gå dåhku ållijga, de lij girkkon jubmeldievnastus. Dåppe sárrnedin gåktu galgaj
dávdav buoredit.
Gå gájka lidjin mannam, de såj bátsijga Agatij råhkådallat. Lucia nahkárijda bådij
ja niegon vuojnij Agate birra lidjin ieŋŋgila hiervvidum hærvvagiergij. Agate sunji
javlaj: «Muv oabbá Lucia, niejdda Jubmelijn válldum. Manen dakkár ássjijt gatjáda
gå iesj máhtá ietjat æddnáj ávkken. Duv åssko le suv dálkkudam.»
Lucia gulláj ja æddnásis javlaj: «Dån le dal dálkkuduvvam. Hæhttu muv luovas
oadtjot dån báhtjas gesi lav loabeduvvam ja vaddet gájkka åbmudagáv hæjojda.»
Ieddne javlaj: «Manen i vuorde desik jábmám lev, de máhtá dahkat jur majt sidá
åbmudagájn.»
Lucia: «Dav majt vattá gå jábmám la, i besa fárruj válldet. Gájkka majt vaddá
madi ájn vieso, dan åvdås bálkkáv oattjo.»
Gå ruopptot bådijga, de vattegådijga gájkka åbmudagáv hæjojda. Gå Lucia irgge
dáv gulláj, de gatjádij dærnos majt såj lijga barggamn. Dærnno jaskadij suv váj
ráfev oattjoj, ahte såj lijga gájka dávverijt vuobddemin váj besajga stuoráp ja buorep
goadev oasstet.
Gå báhttja dav guláj de sunnuv viehkedahttjáj, gå doajvoj allasis ávkken dal boahtá.
26
Valla gå lijga gájkka vuobddám ja rudájt hæjojda vaddám, de báhttja moarádij ja
vájddalij Luciav konsulaj Paschasiusij. Báhttje miejnnij Lucia lij tjæjssára lágajt
doadjám.
Paschasius gåhtjoj Luciav boahtet gå gullam lij sujna lidjin boajtojubmela.
Lucia javlaj: «Dahkam lav dav majt Jubmel le muv gåhttjum: viehkedit hæjos
ulmutjijt. Gå ælla mujna dasti ienep vaddet, de vattáv ietjam Hærráj.»
Paschasius javlaj: «Dav subttsasav hæhttu gal gájvvásijda subtsastit.»
Lucia jårkij: «Mån lev Hærrá dievnár ja dagáv majt sån mierret. Dån aj hæhttu
duv mierrediddjev jegadit.»
Paschasius javlaj: «Dánna tjuottjo ja subtsasta dådnå le Hærrá dievnár, dån guhti
le ietjat åbmudagáv bæjsstám. Dån le dåssju huorrá.»
Lucia vásstedij: «Dån muv huorrán gåhtjoda. Iv la dibddám avtak muv rubmahav
biejsstet. Dij ham viggabihtit muv sielov doalvodallat.»
Paschasius javlaj maoren: «Dát svierdde gal dahká váj njálmev gitta aneda.»
Lucia jårkij: «Jubmela bágojt i goassak máhte ganugahttet.»
Paschasius gatjádij: «Jubmel gus dån la?»
Lucia vásstedij: «Iv la, valla suv dievnár. Muv diehti galla lihpit dievnára jalik
gånågisá, valla jus muhtem ájggu dijáv bihttet, de allit balá danen gå Ájlis Vuojŋŋanis
dijá tjadá sárnnet.»
Paschasius gatjádij: «Makkir Ájllis Vuojŋŋan le duv sinna? Ájgov duv giddagissaj
bálkestit huorájviessuj. Dåppe galggá duv rumáj biejsteduvvat nav ålov váj Ájlis
Vuojŋŋan ij dasti dåppe bierggi.»
Lucia vuollegattjat sáhkadij: «Rumásj ij biejsteduvá, jus siello ij dav hálijda. Jus
dån muv vuosstij dagá juojddáv mij ij le riekta, de esski muv siello nanniduvvá, ja
oattjov vuojttokråvnåv oajvváj. Jus sidá muv vahágattet, manen de vuordá? Dån le
bærggala bárnne, dåjmadattjá dajt dåjmajt majt le usjudallam.»
Paschasius lij suhttam ja gåhtjoj dievnárijt boahtet nissunav jámas tsábbmet.
Gå gæhttjalin suv ierit guoddet, de Ájlis Vuojŋŋan suv gitta adnalij váj ettjin åvvånis
nagá suv ierit oadtjot. Tjæjssár gåhtjoj tuvsán ulmutja fárruj boahtet valla ájn ettjin
nagá suv labudit. De gåhtjoj tuvsán vuovsá buktet váj suv ierit giessi. Valla Hærrá
Niejdda gal sæmmi sajen tjuottjoj. Noajde båhtin, valla ettjin ga sij nagá niejdav
luovvit. Tjæjssár lij gullam muhtem bájken gávnnuj dakkár gådtjå mij mak galgaj
viehkedit. Viettjaj dakkir gåttjåv ja vuojdaj niejda nali, valla ittjij dat viehkeda. De
mierredij buolldet niejdav ja dagáj stuorra dålåv suv birra. Gå dållå buolláj de ittjij
Lucia láhpe gielav, javlaj: «Didjij javlav: Dálla le girkko ráfev oadtjum!»
Jur dan biejve lij Maximiama ja Diokletiama jábmembiejvve. Paschasius giddaissaj
doalvoduváj gå lij nav ållo vierredagojt tjæjssára vuosstij dahkam. Dåppe gånnå
Lucia jámas buolij, le girkko tsieggiduvvam.
Lávllaga/Sálma:
• Sánkta Lucia
27
Jesusa riegádibme
• Subtsastit sisanov guovdásj tevstajt gåktu Ådå testamennta evangeliuma
åvddånbukti Jesusa iellemav ja dåjmav
• Dåbddåt sáme ja dáro sálmmaárbbevierov
Javllaevangeliumav oahppijda låhkåt:
Juohkit rollajt. Oahppe e dárbaha tekstaj tjaddnut, ájnat ietjasa bágojt adnet gå rol
lajt dålkkuji.
Javllaevangeliumin, Luk 2, 1–10, subtsastuvvá Jesusa riegádime birra. Betlehem
le sulle mijlav Jerusalemis ierit. Jerusalem le Davida fuolke stáda. Betlehem mierkki
«lájbbeviesso».
Ij aktak sihkarit diede goassa Jesus riegádij. Vuona girkko le gávnadam dát
dáhpádus lij 300-lågon. Grehka-ortodoksa girkko Jesusa riegádimbiejvev ávvudallá
ådåjakmáno 6. biejve.
Ságastallam:
• Mij lij stáda namma gåsi Maria ja Josef lijga mannamin?
• Gånnå idjasajev oattjojga?
• Gåsi njuorrismánáv biejajga?
• Oahppe tjuorggi juojddáv majt li javllaevangeliumis gullam.
• Juohkka oahppe subtsas majt le tjuorggam ja majt mujttá.
Lávllaga/Sálma:
• JS 68: Ávvo le, javlla le
• JS 75: Gå gulláv ræjnárij ávvojienav
Jesus tiemmpelin
• Subtastit sisanov guovdásj tevstajn gåktu Ådå testamenta evangeliuma ovddån
bukti Jesusa iellemav ja dåjmav
Luk 2,42–52 Lågenanguovtejagák Jesus tiemmpelin
Gå Jesus lij lågenanguovtejagák, de mannin dåhku, gåktu bæssátjijda dáhpe lij.
Gå bassebiejve lidjin vássám ja sijddaj lidjin máhtsatjit, de Jesus æjgádij diedek
Jerusalemij bátsij. Bæjvvásav lijga vádtsám dåjvujn fáron lij, åvddål gå Jesusav
barrahijs ja oahppásijs åtsådatjájga. Gå ejga Jesusav gávna, de åtson Jerusalemij máh
tsajga. Gålmmå biejve maŋŋela gávnajga suv tiemmpelin, tjåhkkåhime åhpadiddjij
28
siegen gulldalime gatjádime. Gájka gudi suv gullin alvaduvvin suv jiermijs ja váss
tádusájs. Gå suv vuojnijga, de Josef ja Maria goavgedijga ja Maria sunji javlaj.
«Mánnám, gåktu máhtti náv munnuj dahkat? Måj áhtjijnat duv balujn åtsåjma.»
Jesus vásstedij: «Manna muv åtsåjda? Ejda gus diede vierttiv Áhtjám lunna årrot?»
Valla ejga dádjada man birra hålaj. Jæhkogis lij sunnuj ja Nasaretaj sunnuv tjuovoj.
Ieddnes gájkka dájt vájmmusis vuorkkij. Jesus stuorránij ja vijsoj ja Jubmelij ja
almatjijda ávvon sjattaj.
Ságastallam:
• Man vuoras lij Jesus?
• Gånnå Jesus åroj?
• Gåsi lidjin Josef, Maria ja Jesus mannamin?
• Mij dáhpáduváj gå allabase lidjin nåhkåm?
• Gånnå Jesusav åhtsin?
• Gånnå Jesusav gávnnin?
• Majt Jesus javlaj gå suv tiemmpelin gávnajga?
Bargo:
1. Oahppe tjálli J-bokstávav ja bágo majn le j-J: Josef, Jesus, áhttje, Jerusalem.
Bágojt låhkåt ja dajt flipoverij tjállet. Oahppe máhtti gåvåjt sárggot bágojda.
2. Matematihkka
Jesus lij lågenanguokta jage vuoras gå lij tiemmpelin, låhko 12. oahppe låhki
lågojt 12 rádjáj. Tijmma vihpá 12 rádjáj. Vuoseda tijma lågojt, låhkit tijma
lågojt aktan. Jagen li 12 máno. Oahppe rijmmuj gæhttji ja låhki galla máno li
jagen. Åhpadiddje konkretiseri gå oahppe galggi unnebuj ja ienebuj barggat.
Oahppe oadtju 12 stihka, dajt galggi guovte oassáj juohket. Oahppat man ållo
sjaddá goappátja oassáj.
3. Sebrudakfáhka
Kártan Nasaretav ja Jerusalemav åhtsåt.
4. Drámátiserim
Oahppe drámátiseriji subttsasav gå Jesus lij tiemmpelin 12-jahkásattjan.
Muhtema oavdástalli Josefa, Mariav, Jesusav ja iehtjáda máhtti liehket gull
daliddje tiemmpelin. Máhtti vuorrolagá oavdástallat.
5.Čállin
Oahppit ráhkadit álkkes cealkagiid maid oahpaheaddji čállá flippoverii. Omd.
sátni: Jesus … (Jesus lei mánná). Oahppit čállet daid iežaset čállingirjái.
Lávllaga/Sálma:
• JS 177: Giedajnat muv vájmmuj tjále
29
Jesus ja máná
• Subtsastit sisanov guovdásj tevstajn gåktu Ådå testamenta evangeliuma Jesusa
iellemav ja dåjmav åvddånbukti.
Jesus ja mánátja, Mark 10, 13–15
«Almatja Jesusa lusi mánájt buktalin sijáv duohtastahtátjit. Valla åhpadisålmmå
sidjij sjærggun. Gå Jesus dav vuojnij, de suhta javlaj: «Dibddit mánájt diehki
boahtet, allit ga sijájt duostuda: Jubmela rijkka dakkirattjajda gullu.»
«Sáddnán, guhti Jubmela rijkav ij duosto nåv gåktu mánná, ij luoddnok dåhku
boade. Ja de mánájt asskáj váldij, giedajdis sijá nali biejaj ja buorissjivnnjedij
sijáv.»
Lávllaga/Sálma:
• JS 17: Ållo náste guojtti
• JS 192: Lev gåjt unnagasj, vuorbálasj mån
Adjektijva - Ságastallit dåbdoj birra. Tjállit adjektijvajt: buorremielak, vájvve,
suohtas, balos. Oahppe tjálli jali tjuorggi ietjasa dåbdojt.
Antonyjma - Oahppe galggi vuosstebágojt gávnnat: ávvo-vájvve, mánná le nav
unnagasj – stuorak, áddjá le nav vuoras – nuorra, jnv.
Duodje:
Jesus ja máná
Dárbahihpit:
• guoros hivsikpáhperrullajt juohkka oahppe nammaj. Rulla le ulmutjij rumáj.
• bomulljårbugijt ulmutjijda oajvven. Jesusa oajvve hæhttu liehket vehi stuoráp
gå mánáj oajve
• filtav jali ietjá lijnev biktasijda
• lijmav
• skárjájt
Oahppit málejit pláhta. Pláhta ala liibmejit olbmuid. Tempela sáhttet ráhkadit
báberkássas. Oivviide liibmejit vuovttaid ja báberrullii filtta. Dat leat olbmuid bikta
sat. Maŋážassii liibmejit olbmuid dohko gokko háliidit ahte olbmot galget leat.
30
Girkko
• Bájkálasj girkko birra liehket diedulattja, bájkálasj birrasin ja guovlon gávnnat
merkajt risstalasjvuoda histåvrås ja dajt åvddånbuktet
Åhpadiddjáj gárvedibmáj:
Skåvlåjn li sihkarit dábe jubmeldievnastusáj aktijvuodan. Válde atkijvuodav
tjoaggulvistjállijn jali katekehtajn gullat gåktu hiehpá ahte klássa/juogos bæssá
mannat girkkov gæhttjamin. Oahppe li dán fáttan oahppam álltára, sárnneståvlå,
álltarriggasa ja gásstalihte birra.
Le aj ájnas åvddål gå juogos girkkuj vuolggá ahte diehti gåktu girkkon galggá
ulmutjahttet, duola dagu ahte báhtja gahperijt åjvijs nuolli ja aj dat ahte ep galga
ságastit madi lip jubmeldievnastusán.
Ristagisá girkkov gåhtjodi «Jubmela viesson» danen gå tjoaggulvis oadtju aktij
vuodav Jubmelijn sierralágásj vuogij baktu, dagu gásta ja iehkedismállásij baktu.
Lávllaga/Sálma:
• JS 6: Májnnut Hærráv almmelasj
• JS 5: De gijttus Jubmelav
Rågos:
Áhttje mijá
Áhttje mijá guhti le almen.
Ájlistuvvus duv namma.
Båhtus duv rijkka.
Sjaddus duv sidot
gåk almen, nåv aj ednamin.
Vatte midjij uddni mijá bæjvvásasj lájbev.
Ja luojte midjij suttojdimme ándagis,
nåv gåk mij aj luojttep mijá velgulattjajda.
Ja ale mijáv gæhttjalibmáj lájddi,
ájnat várjjala mijáv bahás.
Juhte duv le rijkka ja fábmo ja herlukvuohta ihkeven ájggáj.
Amen.
31
Juvdávuohta
• Ságastallat gåktu åsskodåjma åvddån båhti iellemnjuolgadusáj, råhkusij, Tora
låhkåma, bårråmnjuolgadusáj, allabasij ja dájddaga baktu
Synagoga
Synagoga mierkki tjåhkanit. Åvddåbielen lulássiejnen le agev akta skáhppa. Dan
skáhpan vuorkkiji ájlis tjállusijt. Ájlis tjállasa li Tora-giessasa.
Nissuna ja ålmmå e tjåhkkåha sæmmi sajen synagogan. Nissuna tjåhkkåhi syna
goga gallerian ja ålmmå vas vuollen synagogan. Ålmmå ietjas badjel rågoslijnijt
máhtsasti gå synagogaj manni.
Dav rågoslijnnen gåhttju. Siján le aj unna tjáhppis gahperasj oajve nanna. Dat le
åskulasj symbåvllå. Synagogan ælla makkirak gåvå jalik ietjá tjuollusa.
Subtsas:
Sárá synagogan
Sárá le ietjas æjgádij maŋen synagogaj mannam. Sábbát le. Sárá tjåhkkåj iedne siegen
baddjen gallerian. Gallerian tjåhkkåhi gájkka nissuna ja báhtja gudi li 13 jage ja nuor
rasappo. Gå vuolus gæhttjá, de vuojnná áhtjev tjåhkkåhimen vuollen dåj ietjá ålmmåj
siegen. Muhtema tsamádi, valla gå lávllogåhti de sjaddá ållu jasska baddjen. Sárá
vuojnná dav stuora skáhpav man sinna Tora-giessasa li. Le nav geldulasj gå rabbi skáh
pav rahpá ja Tora-giessasijt bajás låggŋi. Gå Toras låhki, de hebreagiellaj låhki, valla
Sárá mielas ij dat majdik dagá gå ij dádjada. Sån ham moadda råhkusijt máhttá, ja sij
li ham iektu ságastallam dan birra mij uddni galggá synagogan dáhpáduvvat. Sjaddá
tjábbe ja geldulasj. Sån ham aj diehtá ahte æbá iedneguovtes áhtjijn ga gájkka dádjada.
Tjåhkanime maŋŋela synagogan æjvvali tjoaggulvisvieson. Dåppe galggi bårådit ja
iehtjádijt iejvvit.
Davida násste le akta juvdáj ájnnasamos symbåvlåjs. Dat le dagádum guovtijn
gålmåtjiegagijn. Subtsastuvvam le ahte gånågis Davidin lij násste ietjas galban
(várjjalusán). Dalloj gå Israel stáhttan sjattaj jagen 1948, sjattaj násste ájnas symbåvllån
slávgán. Slávgán li sæmmi bájno dagu rågoslijnen.
Islábma (Moskea)
• Ságastallat gåktu åsskodoajma åvddån båhti iellemnjuolgadusáj, råhkulvisáj,
Koránalåhkåma, bårråmnjuolgadusáj, allabasij ja dájda baktu
Diedo:
Gåktu muslijmma galggá viessot, le Koránan tjielggiduvvam. Korádna le muslijmaj
ájlis girjje. Dav Mohammed buvtij.
32
Kaba le dåt nieljetjiegak giergge Mekkan. Dat le muslijmaj åskolasj ja geográfalasj
guovdásj. Muslijmaj árbbedábe milta Ibrahim Kabav tsieggij. Ibrahim ja Ismail Kabav
divojga gå lij biejstedum. Kaba le gåsi muslijma manni ietjasa ájlisvájaldimmanon.
Muslijmaj guokta stuorámus festa li id al-fitr ja id al-adha. Vuostasj mierkki ra
madana låhpav. Nubbe le oaffarfæssta Ibrahima jæhkogisvuodav ja Jubmela vájmo
njuorrisvuodav.
Vuonan li sulle 65 000 muslijma. Ienemusá li pakistánera, valla muslijma li aj
boahtám ietjá rijkajs dagu Bosnias, Tyrkias, Iranas, Marokkos, Somalias ja Kosovos.
Moskea le vuostatjin muslijmaj råhkådallamsadje. Sån guhti råhkålvisáv jådet
moskean, le Iman. Gå moskean råhkådallá, de galggi gájkajn muodo Mekka vuosstij.
Moskean le nisja siejnen mij vuoset gånnå Mekka le. Sån guhti råhkålvisáv jådet,
tjuodtju sárnneståvlån mav minbarin gåhttju. Sån tjuodtju váj ulmutja vuojnni ja
gulli suv.
Álggoråhkålvis Koránan:
Jubmela njuorrisvuodan, ja suv rijka namán
Májnnut Hærráv, ålles værálda Hærráv,
Suv, dan vájmo njuorrisvuodan, dat ármo rijkka
Suv, Hærrá duobbmobiejve badjel.
Dunji mij jáhkkep, ja dujsta mij viehkev ánodip
Lájddista mijáv rievtes guovlluj!
Luottav, majt dån le dahkam, galggap ávujn tjuovvot, ja ep galla dav mij le
iehpeårnikvuodas dagádum.
Adama guovte bárnij birra (Korádna)
Koránan subtsastuvvá Adama birra. Sujna lidjin guokta bárne. Såj galga værroduvvat,
nubbe dåhkkiduváj ja nubbe vas hilgoduváj. De nubbe viellja javlaj: – Ájgov duv
gåddet.
Viellja vásstedij: – Allah válldá dåssju vuosstáj sijájt gudi li jubmeldievnára. Jus
dån giedav bajeda ja ájgo muv gåddet, de iv vuosstálaste danen gå månnå Allahs
baláv. Sån le værálda hærrá. Hæhttu de muv suttojt duodden ietjat suttojda guoddet
ja navti dållåj vuolgget. Dat le duv bálkká.
Gåttij vieljas ja lij akta sijájs guhti vuolus ednamij manáj. Allah biejaj gárránisáv
suv maŋŋáj ja sidáj dat galgaj suv ednamij tjiektjat. Navti galgaj dat vuosedit hæjoja duolvasvuodav, dagu suv vielja lijkka.
De báhttja javlaj: – Viehkeda muv! Iv nagá liehket buorebu gå gárránis, iv ga
máhte tjiehkat hæjos- ja duolvasvuodav vielja lijkan ja sáŋardij dalága ietjas hæjos
dagojt.
Dáv lev Israela mánájda vælggogissan: – Sån guhti ulmutjav gåddå, sån le almasj
vuodav gåddåm. Sån guhti ulmutjav gádju, sån le ålles almasjvuodav gádjum.
33
Subtsas:
Amir moskean
Amir ja áhttje libá moskeaj vuolggemin. Libá mannam råhkådalátjit ja ietjá
muslijmajt iejvvitjit. Libá tjáppa biktasijda tjágŋam. Sunnun le goappátjijn unna
gahperasj oajven. Dat le mærkkan vuosedit Jubmelij duodalasjvuodav. Åvddål gå
bessaba råhkådallagoahtet de hæhttuba giedajt ja juolgijt bassat. Galggaba liehket
rájnnasa åvddål gå jubmelij råhkådallaba. Amir le nav ávon uddni, gå le áhtjes fá
ron moskeaj bessam. Amir lijkku gå bæssá moskeaj vuolgget. Moskean le stuorra
tjuovggis fijna ladnja. Návti ájádallá: «Jubmel le nav buorre guhti gájka ulmutjijt
vuojnná ja sijá råhkålvisájt gullá.
Subtsas:
Dalloj gå Mohammed ja suv rádna moskeav Medinan tsieggijin
Profehta Muhammed vuolgij Mekkas Medinaj. Kamela nanna rijddij. Kamela
namma lij Qaswa. Gå Medinaj bådij, de Qaswa guotsaj ierit luottas ja manáj stuorra
bájkkáj man birra lij alla muvrra. Dasi dat ganugij. «Jus Jubmel dási dav hálit, de
le dát dat bájkke,» javlaj Muhammed. Guokta æjgádahtes báhtja da dav bájkev
æjggujga, Muhammed bájkev åstij. Aktan rádnajstis sån moskeav tsieggij dasi.
Buddhisma (Buddhalasj tiemmpel)
• Ságastallat gåktu åsskodåjma åvddån båhti iellemnjuolgadusáj, råhkålvisáj,
meditasjåvnå, allabasij ja dájda baktu
Diedo:
Buddhisma vuododuváj Nuortta-Indian jagen 500 å.Kr. Åsko vuododiddje lij
Siddharta Gautama. Sån aj Buddhan gåhtjoduvvá.
2001:n lidjin sulle 550 miljåvnå buddhalattja væráldin.
Subtsas:
Siddharta Gautama
Dáhpáduváj jagen 560 å.Kr. Unna prinsasj Nuortta-Indian riegádij. Ieddnes jámij gå
prinsasj lij gietja jahkásasj. Prinsav nabddin Siddharta Gautama. Bajássjattaj iednes
oappá lunna. Gå Siddharta stuoroj, de lågåj dájdav, diedalasjvuodav ja valástallamav.
Gånågis prinsatjis várjjalij nav buoragit gå máhtij slåhta ålggolin.
34
Siddharta vállduj tjáppa prinsessajn. Årojga ájn slåhtan, ejga lam åvvå bessam
gæhttjat makkir vejulasjvuoda slåhta ålggolin gávnnujin.
Muhtem biejve manáj prinssa váni gatjádimes ålgus slåhtas. Dat manno rievddadij
suv iellemav. Gå lij ietjas fijna hæsstavågnan tjåhkkahime de vuojnij viehka vuoras
ádjáv. Vehi maŋebuttjan vuojnij skihpa ålmmåv. Gå lij mælggadav vuodjám, de båhtin
suv åvddålij ulmutja gejda jábmem dávdda lij njåmmum. Siddharta imástaláj makkár
iellem lisj dal dákkir ulmutjijn ja gatjádij ietjas vuoddjes: «Mij dáppe dáhpáduvvá?»
Vuoddje subtsastij: «Ulmutja vuorastuvvi ja gájka jábmi muhtem biejve.»
Gå Siddharta dav guláj, de vájvástuváj. Dat biejve rájes ittjij aktak máhte suv
ávvudahttet. Sån lij hindu ja lij oahppam ahte ulmutja siello galggá ådåsit ja ådåsit
riegáduvvat. Surgulattjan sjattaj gå usjudaláj manen ulmutja galggin vájvijt ja
jábmemav vásedit.
Siddharta oattjoj bárnev gå gåhtjoj suv Rahula. Rahula mierkki gitta tjanádum.
Muhtem biejve gå Siddharta lij váttsatjime, de vuojnij muŋkav. Muŋŋka váttsatjij,
sujna vuojnnet ællim åvvå makkir vájve jali mårråha.
Dan biejve rájes mierredij Siddharta muŋŋkan sjaddat. Ettjin åvvå makkirak bátte
máhte suv ganugit mannamis. Sån lij guovtelågeavtse jagák gå fámiljav ja slåhtav
guodij.
Siddharta biesskedij ierit gájkka vuoptajt ja giesij stuorra ruoppsis lijnev ietjas
rubmaha birra. Diddtjigådij biebmov juohkka biejve.
Guhtta jage viesoj muŋŋkan. Mediterij ja ittjij åvvå válde vuosstáj makkárak buorijt.
Siddharta lij moaddi jámas nælggomin, valla ittjij vuollána. Dádjadam lij hæhttu
gájkka buorrevuodajt guodet gå galggá muŋŋkan iellet.
Mierredam lij mediterit dallutjij gå oattjoj vásstádusájt gájka ássjijda majt åhtsålij.
Jánndurav tjåhkkåhij ållu sjávot fijkunmuora vuolen. Dan ijá vuojnij ålles suv åvdep
iellema. Subtsastuvvá sån lij viessum 550 bále.
Diedo:
Buddhalattjaj tiemmpela
Buddhalattjajn li tiemmpela gånnå juohkkahasj máhttá mediterit. Tiemmpel le
nieljetjiegak ladnja álltárijn. Tiemmpelin li buddhagåvå, ma galggi fámov ja buoris
sjivnnjádusáv vaddet sidjij gudi tiemmpelij båhti. Ulmutja gudi tiemmpelij båhti,
biedji giedjegijt álltárij.
Allabasse
Vesak le buddhalattjaj ájnnasamos allabasse. Dalloj ávvudalli sij Buddha riegádam
biejvev ja jábmemav. Dav ávvudalli miessemánon/biehtsemánon.
Buddhalattjaj kalenderin le Vesak ájlis ájgge. Dav gájka buddhalattja ávvudalli
árbbedábálasj ja bájkálasj dábij milta. Juogatji aj giedjegijt ja vattáldagájt gájkka hæjojda.
35
Hinduisma (Hindulaš tempel)
• Ságastallat gåktu åsskodåjma åvddån båhti iellemnuolgadusáj, puja, bårråm
njuolgadusáj, allabasij ja dájda baktu
Diedo:
Hinduissma le akta værálda vuorrasamos åskojs. Namáv le oadtjum Indus-jågås,
mij gålggå Arabia-áhpáj Tibehta, Gasska-India ja Pakistana tjadá.
Hinduisman li moattelágásj jubmela majda ulmutja råhkådalli. Brahma le baje
mus jubmel. Gájka ietjá jubmela li sujsta vuolggám. Jubmela máhtti ednamij boahtet
ulmutjijt ja iellijt viehkedit.
Hindulattjaj tiemmpel
Tiemmpelin le álltár. Dåppe le jubmelij gåvå ja gåvvudagá, ja da galggi ulmutjijda
lahkavuodav vaddet. Ulmutja manni tiemmpelij gå sihti lahkavuoda. Råhkådalli
ja sæmmi båttå oadtju lahkavuodav dan jubmelij masi råhkådalli. Gå hindulattja
tiemmpelij båhti, de li sij jubmelij guosse. Vaddi vattáldagájt jubmelijda. Muhtema
vaddi rudájt, iehtjáda vas biebmojt. Oadtju buorissjivnnjádusá gå bårri dajt biebmojt
majt tiemmpelij bukti. Báhpa li dievnára. Sij gáhttiji jubmelij birra birra jánndurijt
tiemmpelin.
Subtsas:
Rashmi tiemmpelin – råhkådallá Ganesha-jubmelij
Rashmi le vuolggemin áhkos guossáj Indian. Dåhku le guhkás. Dan diehti sihtá
tiemmpelin mannat åvddål gå vuolggá manoj nali. Ganesha luluj suv várjjalit
váj gájkka luluj buoragit mannat manon. Válldá maŋen giedjegijt ja sjattojt ja
tiemmpelij manná.
Ieddne lij nevvum jut åvddål gå tiemmpela sisi manná de galggá skuovajt nuollat ja
biellojn skuollat. Biellojn skuollat le mærkka jubmelijda ahte dálla muhtem ájggu
råhkådallat ja gieresvuodav vuosedit jubmelijda. Rashmi lijkku tiemmpelij boahtet.
Danna le nav stuorra, tjuovggis fijna ladnja.
Dåppe li nav ållo fijna gåvå ja giedjega. Dåppe le aj stuorra lihtte masi li sjatto ja
giedjega jubmelij åvddålij biejadum.
Jubmelijn li gållekråvnå oajven ja tjáppa biktasa badjel. Ganesha le vuojnnet nav
lådje ja gávvel dajna elefánntaoajvenis ja stuorra tjåjvijnis, ja juolgij guoran le suv
roahtto.
Ålos li giedjegijt gahtsum suv tjiebeda birra. Ganesha anet nuppev giedav bajás.
Dat mierkki sån Rashmiav várjjal. Gå Rashmi le gærggam råhkådallamis, de
biedjá báhppa ruoppsis merkav suv gálluj. Dat le buorissjivnnjádusá mærkka.
Rashmi dåbddå dal, ahte le jasska gå le buorissjivnnjedum.
36
Subtsas:
Ganesha bánev dåjij
Ganesha oattjoj ållo njálggájt allasis råhkådalle ulmutjijs. Båråj nav ålov ahte suv
tjoajvve stuoroj. Muhtem biejve gå lij sijddaj rijddimin ietjas roahtojn, de bådij
hæhkkat germaj væddjaj. Roahtto suorgganij ja máhtsaj ruopptot. Ganesha ednamij
gahtjaj ja suv tjoajvve duostoj ja luottanij. Njálgá majt lij bårråm, lisjkudin juohkka
guovlluj. Ganesha njalgájt tjåkkij ja gærmmahav gåttij. Dav sån tjanáj tjoajve birra.
Mánno lij dáhpádusáv vuojnnám ja njálgugit tjajmmagådij. Dasi ittjij Ganesha lijkku
ja suhtaj. Doajestij ietjas stuorra bánev ja dajna mánov balldalij. Dalánagi sjevnjudij
ållu ednamin. Jubmela vájvástuvvin ja alodin Ganesha jus dal ij máhte dahkat váj
mánno vas tjuovggá. Ganesha dav loabedij. Danen mánno sjaddá ja unnu.
Ságastallam:
• Gesi Rashmi råhkådaláj?
• Gåsi ájgij vuolgget?
• Majt báhppa Rashmi gálluj biejaj?
• Makkár dåbddo lij Rashmin gå merkav oattjoj?
• Manen lij Ganeshan stuorra tjoajvve?
• Mij ganugahtij Rashmi guoktá roahtojn sijddaj manádijn?
• Majt Ganesha dagáj gå suhtaj?
Bargo:
1.Oahppe Ganeshav plastilijnas dahki. Gåvvudagá majt oahppe dahki, li klássa
lanján vuosádusán fáttajn bargadahttijn.
2. «Ganesha bánev dåjij» subttsasis gåvvårájdov dahkat. Juohkka oahppe jali
juohkka juogos dahká oanegis subttsasav. Gárves oase siejnijda gatsostuvvi.
Juohkusa subtsasti gåvvårájdo subttsasav.
3. Oahppe gæhttji gåvåjt hinduisma fáttajn ja válljiji åvtåv ádav/oasev majt sihti
tjuorggat.
Bæssátja
• Ságastallat risstalasjvuoda birra ja gåktu åskulasj dåjma åvddån båhti iellem
njuolgadusáj, råhkusij, gásta, jubmeldievnastusá, allabasij ja dájddaga baktu
Rámáttevsta:
Gå lidjin Jerusalemij lahkanime ja Betfagej Olijvvaváre lahka jåvsådin, de Jesus
guoktásav åhpadisålmmåjs rájáj sunnuj javla: «Manne dåhku sijddaj mij le dunnu
åvdån, de gávnnabihtte tjanásoasnáv aktan miesijn ja lájddijihtte dajt diehki muv
lusi. Jus aktak dunnuj majdik javllá, de vásstedihtte: Hærrá dájt dárbaj, valla
37
ruopptot dasten rádjá.»
Åhpadisålmmå vuolgijga ja dagájga nåvti gåktu Jesus sunnuv lij bagádam.
Viettjajga oasnáv aktan miesijn ja daj nali ålgoldisgárvojdiska biejajga, ja Jesus
oasná nali tjåhkkidij. Álmmukvegas ålos ålgoldisgárvojdisá gæjno nali luobbun,
iehtjáda lasstavisájt tjuoladin duorggon suv gæjnnuj. Ja vádtse álmmuk suv åvdålt
maŋelt tjuorvoj:
Hosianna, Davida bárnne!
Buorissjivnnjedum lehkus sån
guhti Hærrá namán boahtá.
Hosianna allagisán!»
Gå Jerusalemij bådij, de ålles stádaj duojkke sjattaj, ja dan årro gatjádallin: «Guhtis
sån le?» Ja álmmuk vásstedij: «Sån le Jesus, profehta Nasaretas, Galileas.» (Matt
21,1–3 ja 21,6–11)
Petrus Jesusav vuornnu
Petrus lij ålggon sjaljon tjåhkkåhime. Muhtem dærnno suv lusi bådij ja javlaj:
«Dån aj lidji aktan Jesusijn, galileagijn.» Valla Petrus gájkaj guládijn vuornoj ja
javlaj: «Iv dádjada man birra ságasta.» Gå uksaj manáj, de nubbe nissun suv ájt
saj ja javlaj sidjij bájkenis: «Duot almasj lij aktan Jesusijn Nasaretas.» Petrus
nuppádis vuorno javlaj: «Iv dal almatjav dåbdå.» Gudi danna lidjin tjuodtjo
min dasten båhtalin Petrusa lusi ja javllin: «Dån le galla sijájs akta, gullu ham
hållam
vuoges.» De garrodij ja nannij: «Iv dav almatjav dåbdå.» Daŋga båttå
åres
vuonntsá tjuojaj. Petrus de Jesusa sárnnomav mujttáj: «Åvddål gå åres
vuon
ntsá tjuodtjá, de gålmmi muv vuornáda», ja ármet tjiero ålgus manáj.
(Matt 26,69–75)
Ságastallam:
• Manen le pálmmasådnåbiejve dav namáv oadtjum?
• Majt åhpadisålmmå guovtes Jesusij viettjajga?
• Manen mij Jesusa lågenanguokta ålmmå gåhtjodip?
• Petrus lij Jesusa buorre ráddna. Majt sån dagáj?
• Manen ittjij Petrus duohtavuodav subtsasta, ja gåktu Petrusin dåbdduj maŋŋel
gå lij Jesusav vuornnum?
• Lip gus mij goassak gielestam makkárik dagojt, ma mijá rádnajda guosski?
• Mij dáhpáduvvá, jus mij gielestip? Makkir dåbddo le miján dalloj?
38
Biejvvegæjnno 2
• Subtsastit filosofa Sokratesa birra
• Åvddånbuktet ájádusájt iellema ja jábmema, ávo ja surgo ja buore ja bahá
birra ja vaddet responsav iehtjádij ájádusájda
• Tjadádit åvtågærddásasj dialogav oamedåbdo, ehtalasj iellemnjuolgadusáj ja
árvoj birra
• Ságastallat árvonadnema ja gierddisvuoda birra, ja praktihkalattjat
givsedimev hieredit
Lávllaga/Sálma:
• JS 142: Åro lahka muv, lahka muv
• JS 193: Dale unna vantsasj gårvvu
• JS 198: Biejvve juo le gáhtum
• JS 202: Unna giedjegasj dal subtsasta
Ådå bágo ja moallánagá:
• Filosofa
• Dialoga
• Iellemnjuolgadusá
• Árvo
• Diehtovissjalisvuohta
Åhpadiddjáj:
Oahppe bierriji skåvllåjagev álgget buorre vásádusáj. Åhpadiddje máhttá oahppij
siegen sjiehtadit gåktu guhtik guojmemij siegen ulmutjahttep.
Juohkka oahppe máhttá oadtjot tjiegosrádnav. Tjiegosrádnajn hæhttu juohkkahasj
ulmutjahttet navti gåktu iesj sihtá rádna galggi suv vuosstáj liehket. Dánna vuollelin
le tjielggidum mij «tjiegosráddna» stoagos le.
Ságastallam:
• Man birra ságasti Ánte ja suv rádna klássalanján?
• Galla máná gåvån vuojná?
• Manen jáhká Ánne baláj?
• Makkár bájnoj birra usjudalá dån gå le:
- ávon?
- surgon?
- balon?
39
• Majt máhttep dahkat váj gájkajn le hávsske ja suohtas klássan?
• Gåktu máhttá vas ráddnan sjaddet, jus le rijddalam jali suhttam?
Bargo:
Klássa máhttá liehket Ánne ja suv ådå klássa, ja hárjjidallat vuogijt gåktu máhttá
rádnajt oadtjot.
Málli jali bájnni girjjáj «Dalle go mun ballen». Gåvvåj hæhttu bájnojt adnet.
Juohkka oahppe hæhttu bessat subtsastit manen anij dajt bájnojt majt válljij.
Sokrates
Lågå dáv oahppijda:
Filosofa Sokrates
Sokrates lij unnagasj ja jårbuk, ja sujna lidjin guhka skávtjá. Subtsasti suv njunnje lij
degu berun. Sokratesin lidjin gålmmå bárne ja iemet gen namma lij Xantippe.
Sokratesa ulmme lij oadtjot ulmutjijt ájádalátjit ja iesj ájttsat mij le riekta ja mij
le bosstot. Gå binnáv diehtá ja ij ga ájádusájt riekta láhkáj ane, de le álkke boasstot
giehtadallat ja viessot, oajvvadij Sokrates.
Sokrates vissjalit bargaj dajna jut ulmutja galggi oahppat riekta barggat ja máhttet
buorrevuodav vuosedit. Oajválattja vas javllin sån nuorajt boasto guovlluj giesij. Sij
miejnnijin ahte Sokrates ittjij jáhke Athena vuoras jubmelijda.
Oajválattja duobbmijin Sokratesav jábmemij ja nággijin suv selgav juhkat, ja navti
jámij.
Åhpadiddjáj:
Filosofa Sokrates le dat klassihkalasj filosofa guhti le ienemusát europalattjaj
usjudallamav ja iellemvuogev vájkkudam. Sån viesoj Athenan 470-399 å.Kr. Vájku
sån le læhkám ájnas, de ij la iesj majdik tjállám. Diehtep suv birra danen gå suv
oahppe, Platon, guhti aj le dåbdos filosofa, tjálij. Platon tjálij ahte Sokrates gal ij lim
makkir lágásj fávrro, valla sij gudi Sokratesav dåbddin, ettjin suv garve dan diehti.
Bágo ma suv gåvvidi, li dåssju buorre bágo. Sån lij sierralágásj ulmusj.
Dominánta filosofalasj usjudallamvuohke Sokratesa ájgen gåhtjoduváj sofissman.
Sofistalattja dagástallin dav mij lij luondulasj, ja gåktu sebrudahka ulmutjij ielle
mij vájkkudij. Akta ájnas konklusjåvnnå lij ahte e gávnnu makkirak ållu tjielgas
njuolgadusá mij le riekta ja mij le boasstot.
Sokrates ittjij sofistaj guorrasa danna. Oajvvadij ahte juohkkahattjan lij jiermme
ieredit riekta- ja boastovuodajt. Sokrates lij rasjonalissta, guhti ulmutjij jiermálasj
vuohtaj luohtedij.
Sokrates ii goassige sárdnon iežas oaiviliid oktiige, muhto son gažadii buohkaid
geaid deaividii luottaid alde. Son máhtii jearrat nu ahte olbmot bággehalle ođđasit
jurdilit ja fuobmát eará láhkái jurddašit, ja vaikko vel rievdadit oainnuset. Sokrates
40
oaivvildii iežas veahkehit jierpmi, mii juohke olbmos gávdno. Son lei sealgeeatni
bárdni ja buohtastahtii iežas riegádanvehkiin.
Sokrates ij lim dåssju filosofa ja dagástalle, ájnat aj ájnas humanissta. Duolda
dagu de ittjij guorrasa lágajn, mij vattij loabev ulmutjijt jábmemij duobbmit, ittjij
ga goassak ivte ulmutjijt gej ællim sæmmi vuojnno dagu politihkalasj njunnjutja.
Oajválattja ettjin Sokratesij lijkku, danen gå suv digástallama lidjin Athena luottaj
milta, ja moaddi gevaj nav ahte oassevállde ettjin máhte vásstedit gå Sokrates sijás
gatjádij. Hehpanin gå sjaddin ulmutjijda tjajmon.
Sokrates lij 70 jahkásasj gå guoddaluváj nuorajt boasto guovlluj tjáddjit. Guodda
luváj aj ådå jubmelijt buktemis. Maŋutjissaj duobbmij diggetjåhkalvis, gånnå lidjin
500 ålmmå, Sokratesav jábmemij. Nággiduváj selgav juhkat. Rádnajs siegen lij,
suohtastallin ja dagástallin åvddål selgav jugáj ja jámij.
Muhtem tjuohtejage maŋŋela javlaj muhtem romalasj filosofa návti Sokratesa
birra: «Sokrates viettjaj filosofiav almes ednamij. Dibdij dav stádan årrot, manádij
dav ulmutjij gådijda ja nággij ulmutjijt usjudallagoahtet dan birra mij le buorre ja
mij le bahá.»
Ságastallam:
Maná juohkka oahppáj klássan ja gatjáda juohkkahattjas majt bruvkkuji imájdallat.
Sæmmi båttå máhtti iehtjáda tjuorggat jali tjállet dav majt sij ienemusát imájdalli.
Tjadáda filosofalasj ságastallamav. Mij filosofalasj ságastallamvuohke le, gávnnu
girje álgon tjielggiduvvam.
Ståhkat:
«Mierreda dal». Stoagos le girje álgon tjielggiduvvam.
Dájna ståhkusijn oahppi máná ahte e dárbaha suhttat vájku ælla sæmmi mielas.
Oahppe aj oahppi:
• duosstat ietjas vuojnojt subtsastit
• ahte juohkehattja vuojnno le ájnas
• duosstat iehtjádijda tjielggit.
Gájkka dá li maŋen oahppij iesjdåbdov ja iesjluohtádusáv nannimin, ja dat
vaddá sihkarvuodav mij vas oahppammielav buktá.
Diehtemvájnno
Njunjágis jali diehtemvájnno le ájnas funksjåvnnå iellemin, mánájda ja ållessjattujga
aj. Dat dahká ahte ulmusj oadtju máhtov iellemav imástallat ja gájkka mij le mij
mijá birrasin. Jur dákkir njunjágis/diehtemvájnno ulmutja li sij gudi ådå gávnnusijt
hihttiji. Juohkka jage ásaduvvá «njunjágis piera-bálkká» gilvvo skåvlåj gaskan. Dan
ulmme le oahppijda buktet diehtemvájnov ja dutkammielav.
Diehtemvájnno le dat mij hásstal ulmutjijt oahppat. Jus máná imájdalli, de dat
mierrki hálijdi vásstádusáv. Máhtti ietja åhtsåt ja ájttsat vásstádusájt.
Danen le buorre skåvllåjagev dájna fáttajn álgget – váj oadtju oahppijt imájdalátjit
ja usjudalátjit.
41
Bargo:
• Máná lijkkuji badjelåjvij oahppat. Vuosedum le ahte dadi ienebuv sij unna
gattjan oahppi badjelåjvij, dadi tjiehpebu sjaddi sihke låhkåmin ja riekknimin
maŋŋela.
• Badjelåjvij oahppat sihkarvuodav dahkat juohkusin ja dåbdåjt vuosedit.
• Drámátiserit «Rievsak skåvllå». «Rievsak skåvllå» tjálos le girje maŋŋegietjen
moattedim-originállan. Oahppijgirjen le oasásj tevstas.
• Dasi 8 oavddára dárbahuvvi:
• Akta subtsastiddje – sån låhkå 1. versav
• 6 rievsaktjivga
• Ieddne
Máhttá aj oahppijt måttij juohkusijda juohket, váj gájka bessi sæbrrat. Oahppe
hárjjedalli ålgolt tevstav majt juohkkahasj galggá oavddet.
Lávllaga/Sálma:
• Rievsaklávllagav lávllot.
Sáme álggoåssko
• Subtsastit sáme ja ietjá sirkumpolára sjivnnjedimsubttsasijt ja álgovuolggamyhtajt gåktu ednamháme ja iellij háme li sjaddam
Moattedimoriginála nr: 2, 3
Lávllaga/Sálma:
Haŋŋá boade gáddáj, Th. Blaasværs Forlag, Kristiansund 1990, ISBN 82-90537-35-2
• Haŋŋá boade gáddaj nr. 1
• Nuorttobiegga nr. 25
• Bæjvásjálmmuk
• Vuojŋŋa
• Biejvegæjnno/Låddestagán
• Gámásj
• Idetguovsojnásste
• Iehketguovsojnásste
• Gådde
Sáme álggoåssko le dat fádda mav oahppe binnemusát dåbddi. Dán birra e måttijn
sijdajn ságasta, danen gå ep la skåvlåjn dán birra ja duodden le dát fádda læhkám
dakkir man birra ij galga ságastit.
42
Nuppen dáfon máhttá dádjadit manen de diehtep dan birra. Li gus dán birra
ságastallam sijdan lássidum uvsaj ja dahpadum gardijnaj duogen?
Mij le jahtto?
Jahto li ienep gå histåvrrå. Da li subttsasa ma åvddånbukti vissa iellemdádjadusáv.
Da subtsasti gåktu værált lij åvddål gå histåvrrå sjattaj. Jahto gulluji dan ájggáj gå
gájkka lij vejulasj, ja da tjielggiji manen iellem le gåktu le. Tjielggiji gåktu gåktu
galggá ulmutjahtttet daj fámoj ma væráldav sjivnnjedin.
Gåktu værált sjattaj? Manen le dat majt dahkap riekta? Guhtimusj åhpadij mij le
riekta ja mij le boasstot? Ulmutja li agev imájdallam ja vásstádusájt åhtsåm dakkár
ássjijda. Vásstádusájt li subttsasij baktu oadtjum. Daj baktu ulmutja ietjasa máhtov
gaskostin ja dat viesoj buolvas buolvvaj.
Dát máhtto le mijá aktisasj árbbe. Dat tjielggi manen værált le gåktu le ja gåktu
hæhttup viessot váj ep galga iellemvattáldagáv masset. Da li jahto.
Dålen javllin sáme juohkka ádan lij vuojŋŋa
Ulmutja, ielle, låtte, sjatto, gierge, váre, jågå, ednama, merra, ájmmo ja gåmovuodan
lij vuojŋŋa.
Dálla ájn vuohttu sámijn jut gájkka mij luonnduj gullu le oassen mijá iellemis.
Gájkka mij le ednama nanna le mijá mielas ulmusjlágásj. Jur dá ássje båhti buoragit
åvddån juojgan, juojggusa åvddånbuktemin.
Sáme mytologija lij luonndoåssko. Goabdes gåvvit iellemav ja værálda dálásjvássám- ja boahtteájgev.
Jubmelij ájmon mij le goabddá badjegietjen, lij Átjek akta oajvvejubmelijs.
Iellij ájmon lij Bæjvásj oajvvejubmel.
Ulmutjij ájmon lij Máttaráhkká oajvvejubmel.
Jubmelij ja iellij ájmoj gaskan lij nav stuorra sieradus, ahte dábálasj ulmutja ettjin
besa adnet aktijvuodav jubmelij ietján gå værrodimij baktu.
Sijda noajdde buvtij jubmelij guládallat. Dábálasj ulmutja siejdijda værrodin
bivddovuorbe, ietjá vuorbe diehti ja váj ettjin galga jubmelijt suhttadit. Siejde lidjin
sierralágásj gierge ja ietjá sierralágásjvuoda luondon.
Iellij ja jábmemájmo gaskan ij lim nav stuorra sieradus. Jábmemájmo jubmelijt
bessin dábálasj ulmutja aj iejvvit.
Sájvva lij álggoåsko paradijssa. Sájvva le moattebådnek jávrre.
Luondo jubmela ráddijin gåmovuodav, nástijt, guovsagisájt, merajt, várijt, jiek
kijt, jågåjt, jávrijt, ulmutjijt, iellijt, låttijt, sjattojt – gájkka ma lidjin almen ja ednamin.
43
Jubmela
Biejvve/Bæjvásj: Álggofábmo, mij vattij iellemav ja viehkedij gájkka ietjá jubme
lijt.
Átjek: Ádjádálkkejubmel mij ádjádálkijn vuosedij fámojdis.
Bieggaålmåj: Mierredij biekkajt, makkár guovlos biegga galgaj båssot.
Bieggaålmåj gulluj aj luonndojubmelij juohkusij ja lij viehka
ájnas ulmutjijda danen gå ráddij aj gåttij .
Tjáhtjeålmåj:
Ráddij guollevuorbev ja guollimav.
Liejbbeålmåj: Ráddij miehtsebivdov, valla ij gåddebivdov.
Mánno:
Mánno aj viehkedij juohkka láhkáj váj ulmutja bierggijin.
Dat lij dat jubmel mij uddni aj stivrri ållu ulmutjij bárggoájggo
musájt, dagu ahte ulmutja vuoptajt biesskedi, muorajt tjuolli,
suojnniji, njuovadi, oaggu, gielli jná.
Sebrudagá jubmela: Ráddijin ulmutjij aktijvuodav ja sebrudagá dåjmajt.
Ráddenålmåj, Ráddeáhkká ja sunnu máná Ráddenniejda ja
Ráddenbárne lidjin Jábbmegijájmo jubmela ma ulmutjij aktij
vuodav ráddijin. Da viehkedin ja ráddijin ulmutjit gå nevvagijt
ja viehkev dárbahin.
Máttaráhkká:
Várjjalij ålles sebrudagáv.
Uksáhkká:
Várjjalij ulmutjij sijdav ja sijda uvsajt, slihturijt ja låttijt.
Sáráhkká:
Várjjalij nissunijt, iednehekka rájes ålles iellemájge ja riegá
dahttemav várjjalij.
Juoksáhkká:
Suodjalij bivdov ja várjjalij báhttjamánájt ja ålmmåjt iednehekka
rájes gitta iellema låhpaj.
Gåktu ulmusj riegádij
Návti næjttsománná riegádij: Ráddenbárnne vattij sielov Máttaráhkkáj, ja sån
vas sielluj ågev duodjuhij ja vattij dav Sáráhkkáj. Dålusj sáme álggoåskon jáhkkin
mánná álgo rájes lij næjttsománná. Sáráhkká ásadij sielolasj ågev nissuna skåhtuj.
Sujttij dav gitta riegádime rádjáj ja várjjalij dav ålles iellemájge.
Báhttjamánná vas návti riegádij: gå åhke lij nissuna skoahton, de máhtij Juoks
áhkká boahtet ja rievddat næjttsománáv báhttjamánnán ja sujttegoahtet báhttjáågev
dallutjij gå Sáráhkká vas bådij ja luojtij nissunav mánás. Riegádime rájes váldij
Juoksáhkká báhttjamánáv ietjas hállduj ja suodjalij suv iellemájge.
Giehto dáv oahppijda:
Jubmel Bæjvásjálmmuga rijkav sjivnnjet
Bajemus jubmel jávrregátten váttsatjij ja ráfev åhtsålij. Garra biegga lij, ja jávren lidjin
stuorra báro ja juhtsa. Juohkka báro nanna tjåhkkåhij vuojŋŋanis mij ruobes, alla jie
najn ednamvuolátja vuojŋŋanisájt båktålij. Ja da vásstedin jur sæmmi láhkáj dagu bed
naga bruvkkuji nuppe bednagij vásstedit. Jubmel sjávodahtij sijájt valla de eski juhtsa
gåhtin.
44
De jubmel mierredij sån galggá sjivnnjedit ådå ja buorep væráldav ja sidáj Biejvve,
ietjas bárnne, galgaj bæjvásjjubmelis viehkev tjuorvvot.
Biejvve bådij. Suv sabega guojttin dagu silbba ja tjuovgudahttin ijáv ja tjuovgge
sabekluotta tjuovgudahttin ijáv. Biejve bárne ájn dav luottav Biejvvegæjnnon
nabddi. Iehtjáda, gudi ælla biejve bárnij gierraga, gåhttju dav låddestagánin.
Jubmel gåhtjoj áldov boahtet ja subtsastij dasi aj ahte ájgoj buorep væráldav
sjivnnjedit. Væráldav sjivnjnedij sån áldos. Áldo juolge sjaddin værálda luovven ja
bierggo vas væráldin. Varrasuona jåhkån sjaddin ja guolga vuovdden. Áldo tsågev
jávij jubmel ednamij. Máhttep tsábbmemav gullat jus sjávot tjåhkkåhip miehtsen.
Áldotja oajves sjivnnjedij jubmel almmegoagev, dagu goahken alme ja ednama
gasskaj.
Áldo tjalmijt dabridahtij almmegoahkáj. Tjalme sjaddin idetguovsojnástten ja
iehketguovsojnássten. Navti sjattaj ådå ja buorep værált. Nammadij Biejvev ådå
værálda ráddijiddjen. Vuojŋŋanisá sjávvunin.
Biejve bárne
Muhtem biejve váttsatjij jubmel bárnenis Biejvijn. Gehtjadalájga dav tjábbudagáv
mij dal lij dan ådå væráldin. Biejvve oajvvadij iehtjáda aj galggin dav tjáppa væráldav
vuojnnet.
Nav de jubmel sjivnnjedij Áhtjetjav ja Njávitjav aj. Såj lijga aj nav tjáppe ja nuora,
ja jubmel sunnuj boahttsujt vattij aj. Boahttsujn lidjin silbbatjoarve ja gålleoajve.
Lijga ávon, ittjij mige vájllu. Såj lijga ham jubmela giedas boahtám, ja Biejve tjuovgga
sunnu badjel bájtij.
Ådå værálda ulmutja
Áhtjesj ja Njávisj buoragit viesojga. Ittjij sunnun mige vájllu. Valla de Mánno, Biejve
nuorap viellja mij álu Biejvev unugastij, buvtij vahávuodav Áhtjetja miellaj. Áhtjesj
vieljas guodij ja Biejve tjuovgas tjiehkádij.
Njávisj lij aktu guhkev, ja vájllahij rádnav. Biejvev guoddalij gå lij vieljas massám.
Biejvve tjajmmáj nav ålov váj tjabu ganjál tjalmmetjiehkaj idij. Jubmel váldij Biejve
tjajmmusav ja gadnjalav ja dajs Njávisjiednev sjivnnjedij. Navti sjattaj Njávitji
áhkká, Biejve niejdda. Sån lij nav tjábbe ja ávon.
Muhtem biejve bådij Áhtjesj vieljas guossáj ja Njávisjiednev vuojnij. Áhtjesj manáj
Mánnuj gujttij Njávisj lij allasis áhkkáv oadtjum ja gájbbedij sæmmi láhkáj guojmev.
Mánno áhkkáv sunji loabedij ja garra jienajn gåhtjoj Áhtjesjiednev boahtet. Máno
niejdda, Áhtjesjieddne bådij ja lij sælldát bahá ja unodibme.
Áhtjesj ja Áhtjesjieddne årojga aktan ådå ednamin, valla ednamvuole værálda
lahka gåsi Biejvve ij bájte.
45
Åhpadiddjáj:
Subttsasa gånnå gájkka le buorre ja tjábbe, gávnnuji gájkka åskojn. Álggoájgen lij
gájkka buorre ja tjábbe. Dálásj ulmutja imájdalli manen ij máhte liehket sæmmilágásj
dálla dan væráldin mav mij dåbddåp. Dakkár imájdallama li vuorjját åvdemus gatjál
visá åskojn. Åsko vásstádusájt myhtaj baktu vaddi. Myhta li aj álggoájge birra, dan
ájge birra mij le ulmutjij histåvrå åvddål. Áhtjesj ja Njávisj æba la sæmmilágásj
ulmutja dagu mij, dábálasj ulmutja, ájnat ulmutjij jahttulasj álggomáddo. Muhtem
åsko, dagu risstalasjvuohta, subtsasti gåktu suddo ednamij bådij. Dan sutto birra
majt almasjvuohta lij ietjas nali oadtjum Adama ja Eva gullogahtesvuoda diehti. Dáj
subttsasijn le sulle sæmmi fádda.
Danen gå vieljatjaguovtes Njávisj ja Áhtjisj ejga la almma ulmutja, valla myhtalasj
gåvvidime, de libá såj gájkka ulmutjij gåvvidime. Sivvan dasi gå værált ij le gåktu galga
luluj, le mijáj ulmutjij vierredago ájgij tjadá. Daj birra gullá ja låhkå vas histåvrån.
Ságastallam:
• Manen jubmel ådå ja buorep væráldav sjivnnjedij?
• Massta jubmel dav ådå væráldav sjivnnjedij?
• Mij lij då guoktá vieljatjij namma gejt jubmel sjivnnjedij?
Bargo:
1.Oahppe tjuorggi/málliji muhtem sáme mytologia jubmelijt.
2. Klássa collagev dahká.
3. Girje låhpan li moattedimoriginála maj oahppe máhtti barggat:
«Jubmel Bæjvásjálmmuga rijkav sjivnnjet» ja «Biejve bárne»
Aktidum Nasjåvnå (AN)
Oahpahusa ulbmil lea ahte oahppi galgá máhttit:
• AN:a mánájkonvensjåvnåv adnet mánájriektájt ja dássádusáv dádjadittjat.
Álggoálmmugij mánájriektá galggá sierraláhkáj dættoduvvat.
Moattedimoriginála: 4, 5
• Riektá
• Aktidum Nasjåvnå
• Mánájkonvensjåvnnå
AN-biejvve le gålgådismáno 24. biejve
Viettja Internehtas AN-symbåvlåv, váj oahppe dav vuojnni. Le aj ájnas subtsastit vehi
dan birra, duola dagu majt dat mierkki. Danna le ednambállo olijvvamuorralastaj
birra. Olijvvamuorralasta mierkkiji ráfe.
46
UNESCO skåvlå
Skåvlå aktan barggi dáj temáj:
- AN globála hásstalus ja rolla
- Ulmusjriektá ja gåktu demokratiav åvdedit
- Åhpadus gájkajda ja nanos sebrudakåvddånibme
- Kultuvrradádjadus ja guládallam kultuvraj gaskan
Bargo:
1.Oahppe máhtti nehtan diedojt åhtsåt, valla le ájnas ahte ságas klássan åvddål
giehtaj, duola dagu majt sij sihti oahppat ja diehtet AN birra.
2. Interneahtan Mánájkonvensjåvnåv åhtsåt. Le tjáppa plakáhtta mav máhttá
klássaladnjaj gahtsot. Gávnnu sámegiellaj internehtan: www.regjeringen.no
3. Oahppe máhtti aj diehtojuohkamlanjáv dahkat gånnå subtsasti mij AN le.
Dåhku gåhttju ietjá oahppijt, æjgádijt ja ietjá oahppásijt.
Risttalasjvuohta (Rámáta subttsasa)
Oahpahusa ulbmil lea ahte oahppi galgá máhttit:
• Subtsastit Oabme testamenta 1. ja 2. Mosesgirjij guovdásjtevstaj sisano birra
• Dåbddåt dájdav mij risstalasjvuohtaj gullu ja adnet estehtalasj åvddånbuktem
vuogijt ma dasi gulluji
Moattedimoriginála: 6, 7, 8, 9, 10
Lávllaga/Sálma:
• JS 31: Duv, tjuovga áhtjev, rámpudav
• JS 53: Gieresvuodajnis ármmo Jubmelis
• JS 223: Laudate omnes gentes
Haŋŋá boade gáddáj, Th. Blaasværs Forlag, Kristiansund 1990,
ISBN 82-90537-35-2
• Mån vájaldiddje amás bálggán nr. 55.
• Værro
• Sjattadahka
• Hiertik
• Mållde
Rámát ij la akta girjje, ájnat girjjetjoahkke. Oabme testamentan li 39 girje ja Ådå
testamentan 27 girje. Vuoras testamennta le ájlis tjálos juvdájda ja ristagisájda.
47
Rámát ulmutjij gaskan li aj profehta gudi li muslijmajda ájnnasa.
Rámáta sisadno le viehka vijdes. Dåppe li subttsasa, májnodusá, sálma, dikta,
iellemnjuolgadusá ja lága, báhkotsoame ja sárne ja histåvrrå.
Rámáta tevsta ælla hiervvidum, ja oanegis tevstan máhtá ålles iellemhiståvråv
vuojnnet.
Oabme testamennta subtsas Israela álmmuga birra dat rájes gå Kanaan-ednamij
båhtin sulle 300 jage åvddål Jesusa riegádime. Dát oasse Rámátis le ájlis tjálos sihke
juvdájda ja ristagisájda.
Ådå testamennta le ristagisáj Rámát. Dat álggá Jesusa riegádimes ja vaddá dárk
kelis diedojt Jesusa iellema birra ja vuostasj tjoaggulvisáj birra Jerusalemin ja
Gasskaábe bájkij birra. Jagen 1995 lij Rámát dat girjje mij ienemusát vuobdeduváj
Vuonan. 100 000 Rámáta ja Rámátoase (OT ja ÅT) vuobdeduvvin. Rámát le aj
dat girjje mav ulmutja ienemusát oassti væráldav birra. Rámát le 2000 giellaj tjále
duvvam. Jagen 1990 vuobdeduvvin sulle 600 millijåvnå Rámáta væráldin. 1998
almoduváj Ådå testamennta dálásj nuorttasámegiela tjállemvuohkáj ja jagen 2003
bådij Ådå testamennta julevsámegiellaj. Oabme testamennta galggá aj boahtet dálásj
nuorttasámegiela tjállemvuohkáj.
Subtsastimmáhtto
Le vuogas subtsastallamhámev adnet gå mánájda åhpat Rámáta birra, danen gå dan
vuoge baktu oahppe buorebut mujtti.
Klássa máhttá ålgus mannat, guolbbáj tjåhkkidit riggasin jali ietjá láhkáj tjåhkkåhit
gå dábálattjat.
Máná sihti subttsasijt moaddi gullat. Madi oahppásabbo subtsas le, dadi ienep
sihti dav gullat. Dáv máhttá åhpadiddje pedagogalattjat adnet ja moaddi subtsastit,
váj bæssá dárkkelappot tevstaj barggat.
Gávnnu gus Jubmel?
Dási ij gávnnu tjielgga ja riekta vásstádus, valla ulmutja li agev imájdallam iellema
ulmev. Ienemus oasse ulmutjijs gal oajvvadi gávnnu tjielgga ulmme iellemijn.
Ienemus oasse sijás jáhkki gávnnu fábmo mij le ulmutjijs stuoráp. Dav vuojnná ja
gávnna iesjguhtik åskon. Muhtema e jáhke gávnnu fábmo mij le ulmutjis stuoráp.
Siján le ateisstalasj iellemvuojnno.
2. dáse oahppijda sjaddá gássjel vuojnnet iesjguhtiklágásj iellemvuojnoj perspek
tijvajt. 2. dáse oahppijda le nuoges subtsastit ahte ulmutjijn li iesjguhtiklágásj vuojno
gå gæhttjali åhtsåt vásstádusáv iellema ulmmáj. Dán vuoras mánájn le sæmmilágásj
vuojnno gå æjgádijn.
Adam ja Eva
Maŋŋel gå Jubmel lij ednamav tjáppa ja vuogas sijddan sjivnnjedam, de válljij
Adamav ja Evav vuostasj ulmutjin iellema nanna iellet. Jubmela pládna lij Adam ja
Eva galgajga jábmemav væráldij buktet ja mijá vuostasj æjgádin sjaddat.
48
Ádam ja Eva lijga duosstelisá
Adam ja Eva válljiduvájga liehket vuostasj ulmutjijn ednama nanna. Sunnu åvdep
iellemin lijga jegadam ja viessum Jubmela sidoda milta.
Åhpadiddjáj:
Tevsta ma li dáppen vuollelin hiehpi buoragit subtsastallat jali tjavgga låhkåt oahppij
da. Jus vállji låhkåt, de le ájnas ahte åvddålgiehtaj le dav låhkåm, váj máhtá tevstav
æláskahttet. Hæhttu aj gájkka ådå moallánagájt ja bágojt åvddålgiehtaj tjielggit.
Jus oahppe galggi ådå moallánagájt ja bágojt mujttet, de hæhttu vaddet ájgev dajt
hárjjidallat. Oahppe hæhttuji ietja gæhttjalit ådå moallánagájt adnet gå ságastalli.
Skåvlån ham máná galggi formálalasj gielav oahppat.
Edena sjattadagán
Gå Adam ja Eva Edena sjattadahkaj bådijga, de ejga máhttám mánájt oadtjot, ittjij
ga jábmem gávnnu. Lijga Jubmela lahka, danen lij sunnun vuojŋŋalasj iellem. Adam
ja Eva ejga lam válljim buore ja bahá gaskan. Ejga diehtám dassta åvå majdik.
Jubmel mánájdisá vattij moadda hásstalusá (1. Mos,1–28). Jubmel aj javlaj
oattjojga bårråt divna muorajs ietján gå diehtomuoras, mij åhpat mij buorre ja bahá
le.
Gærmmaj lij sluohkasamos gájkka miehttseiellijs majt Hærrá Jubmel lij sjivnnje
dam. Dat nissunij javlaj: «Le gus Jubmel duodas javllam ahte æhppe oattjo bårråt
åvtå sjattadagá muoras?» Nissun gærmmahij vásstedij: «Oadtjun bårråt man ålov
sihtin dåjs ietjá muorajs. Dåt avtat muoras mij sjattadagá gassko sjaddá en gal oattjo
bårråt, Jubmel javlaj: Dassta æhppe besa bårråt, æhppe åvvå galgga dav guosskat, de
jábmebihtte.» Dalloj gærmmaj nissunij javlaj: «Æhppe dåj gal åvvånis jáme. Valla
Jubmel diehtá dan biejve gå dåj dat sjattos bårråbihtte, de dunnu tjalme rahpasi.
Sjaddabihtte Jubmela lágátjin ja diehtebihtte sihke buorev ja baháv.» Dálla nissun
vuojnij muoran lidjin njálga sjatto, ja hávsske lij dasi gehtjadit. Gæsodij danen gå
jiermev vattij. De váldij sjattov ja båråj, ja vattij aj boadnjásis guhti li suv siegen,
ja sån aj båråj. Dalloj sunnu tjalme rahpasin ja ájtsajga rihttsot lijga. Njadijga aktij
fijkkunlastajt ja ålemijda tjanájga. Gulájga Hærrá Jubmelav vádtsemin vádtsemin
sjattadagás biejvevidodimen. Dalloj Adam ja Eva tjiegadijga Hærrá Jubmela árudijá
åvdås sjattadagá muoraj gasskaj. Valla Hærrá Jubmel Adamav tjuorvvij ja sujsta
gatjádij: «Gånnå la?» Vásstedij: «Gulliv duv sjattadagán vádtsemin ja ballájiv, da
nen gå rihttsot lev, ja danen tjiehkádiv.» Hærrá Jubmel gatjádij: «Guhtimusj dunji
javlaj rihttsot la? Le gus bårråm dat muoras massta månnå buorgguv dunnuv
bårråmis?» Adam vásstedij: «Nissun gev le munji guojmmen vaddám, vattij munji
dav muorrasjattov, ja mån bårriv.» Dalloj Hærrá Jubmel nissunij javlaj «Majt la
dahkam!» Nissun vásstedij: «Germaj muv biehtij, ja månnå bårriv.»
49
De Hærrá Jubmel gærmmahij javlaj:
«Danen gå dáv dahki, de le garoduvvam gájka slihturij ja ietjá juhtusij gaskan.
Tjoajve nanna dån galga njoammot, ja muoldev bårråt juohkka biejve.
Biejav vasjev duv ja nissuna gasskaj, duv mátto ja suv mátto gasskaj. Dat duv oajvev
tsuovggi, valla dån suv boasskáj tjuolasta.» Nissunij sån javlaj: «Ålov galga gierddat
gå le máná vuosstij, báktjasij galga mánájt riegádahttet. Dujna le hállo boadnjásit,
ja sån duv ráddi.»
Ja Adamij javlaj: «Danen gå gulldali áhkkásit ja bårri muoras massta duv vuornnuv
bårråmis, de lehkus ednam garoduvvam duv diehti. Vájválasj ráhtjamijn dån galga
ietjat iellembiejvijt viessot. Ednam dunji sjattat tjiesskislánjijt ja gasskasijt, ja ednama
sjattojt dån hæhttu bårråt. Bivásgálluj dån lájbbát bårå, desik vas ednamij máhtsa:
danen gå dassta le dån váldedum. Muollda dån le, ja muolldan dån vas sjatta.»
Ja Adam áhkkásis vattij namáv Eva, danen gå sån sjattaj juohkka ulmutja máddon.
Ja Hærrá Jubmel dagáj Adamij ja suv áhkátjij gárvojt náhkes ja sunnuv gárvodij.
Ja Hærrá Jubmel javlaj: «Ulmusj le dálla dagu akta mijás; dåbddå sihke buorev
ja baháv. Beri dal ij giedav vas gálggi ja válldá aj iellema muoras ja bårrå ja navti
ihkeva ájggáj bæssá viessot.» De Hærrá Jubmel ajij ulmutjav ierit Edena sjattadagás
ja biejaj suv ednamav bargatjijt, gåsstå lij váldedum. Ajij ulmutjav ålgus ja biejaj
Edena sjattadagá lulásbælláj kerubajt ja buolle svierdev, gáhttit gæjnov iellema
muorraj. 1. Mos 3,1–24.
Kain ja Abel
Adam ja Eva ejga desti besa årrot Edena sjattadagán, dåppe gånnå Jubmel agev lij
sunnu lahka ja sunnuv várjjalij. Dálla hæhttujga bældojt sáddjit ja ietján barggat
váj bierggiba. Dagájga allasisá buorre, fijna goadátjav ja buorre bældov dagájga
gåsi sjattojt ja ruodnasijt sáddjijga. Sunnun lij buorre dille. Oattjojga bárnev, suv
namma sjattaj Kain. Lijga nav ávon ja vuorbálattja ja iehtsijga unna Kainav. Adam
álu váldij suv maŋen bællduj gånnå åhpadij ja vuosedij gåktu ednamav galggá sujttit
ja sáddjit, ja gåktu sjatto buoragit sjaddi. Eva vas álu váldij mánás asská ja sunji
subtsastij. Eva suv nierajt njáhkadij ja subtsastij man divras ja tjábbe sån lij. Kain
oattjoj ållo gieresvuodav ja berustimev æjgádijs.
Kain unnavieljatjav oadtju
Muhtem jage maŋŋela oattjoj Kain unnavieljatjav, Abelav. Abel lij viehka unnagasj,
ja danen æjgátguovtes sierraláhkáj suv várjjalijga. Abel lij nav tjábbe ja lij agev vuo
gas ja buorremielak. Adam ja Eva lijga nav buorre sunji. Sujttijga ja várjjalijga suv.
Eva buorrenattij sujna ja Adam duostodij suv ja tjajmmadahtij suv. Såj mujttuj
biejajga gájkka majt Abel bargaj ja sunnu mielas lij dat viehka buorre.
50
Kain vas dåbddågådij æjgátguovtes suv ålgoduvájga. Guhkalusjáj ja ihkkunahttjáj,
váj æjgátguovtes suv vuojnneba ja mujtteba. Æjgátguovtes suv buorgojga ja vehi ju
muhttijn bielkijga sunji. Ejga såj dádjada mij lij sunnu låjes bárnnáj dáhpáduvvam.
Kain manáj ietjá sadjáj tjierotjit. Kain álu gehtjaj Abelij gå måvtugisát tjåhkkåhij
iednes asken. Dalloj Kain ietjas unnavieljatjav vasjodij. Ja dalloj mierredij galgaj
sjaddat buorep Abelis juohkka láhkáj. De ajtu æjgátguovtes ájttsaba goabbá le
buorep bárnne.
Kain ja Abel stuorroba
Kain ja Abela stuorojga. Kain áhtjes viehkedij ednamijn barggat ja Abel vas sávtsajt
ja lippajt guododij. Abel lij agev måvtugis ja buorremielalasj. Gå muhtem viehkev
dárbahij akta ber masi de lij sån háhppel viehkedit. Jus avtanik lij vájvve, de jaskadij.
Lij aj viehka tjiehppe slihturij ja lij buorre dajda. Slihtura bruvkkujin mannat guotsa
Abela lusi gå suv ájttsin.
Kain aj bargaj nav nuoragit gå máhtij. Sáddjij, ja sujn aj sjaddin stuorra ja njálga
sjatto ja ruodnasa. Oattjoj aj gårnijt buoragit sjattatjit. Buvtij divvot gájkka mij
smållånij, ja gárdev tsieggij Abela sávtsajda ja lippajda. Muhtem biejve buvtij Kain
nijbev Evaj majt iesj lij dahkam. Abel vas buvtij lidna hullojt majna Eva nierajt
njávkastij. Eva de måjådij Abelij ja Kain merustaláj ahte Eva ittjij sæmmi buoragit
lijkku suv dagádum nijbbáj gå Abela hullojda.
Muhtem ietjá biejve Kain rusjpijt ja sjattojt buvtij majt máhttin bårråt, ja dalloj
Abel buvtij dålås basedum lippabiergov. Adam alvaduváj dåssju bierggohájas. Kain
suhtaj ja vuolus gehtjastij.
Jubmelij værrodit
De galgajga Kain ja Abel Jubmelij værrodit. Dagájga goabbák værrobájkev.
Dálla de, usjudaláj Kain, galgav Abela badjel vuojttet gilbbusin. Vájku ieddne ja
áhttje æbá vuojne muv Abelis buorebun, de Jubmel gåjt dav dádjat.
Tjoahkkij buoremus sjattojt majt lij sáddjim, ja dajt tjábbájt bårdudaláj ietjas
værrobájkkáj. Gájka sjatto ja ruoná lidjin stuoraga ja tjáppe, ij lim åvvå aktak lassta
suossnum jalik smållidum, ij lim åvvå avtak slihturin hávásj, ja gájka rusjpe lidjin
stuorraga ja almma buore. Ittjij åvvå aktak båndor máhttám biedjat buorep sjattojt
Jubmela åvddåj.
Abel tjullistij tjierotjalmij ietjas lippajt maŋemus bále åvddål gå dajt njuovaj. Ájgoj
dajt værrodit. Biejaj dajt várrogisát værrobájkkáj, tjierotjalmij gåhtjoj Jubmelav
válldet vuosstij vattáldagáv majt sån gieresvuodajn vaddá.
Kain aj værrobájken råhkådaláj. Bánijt gásskemin gåhtjoj Jubmelav vuosstáj
válldet vattáldagáv majt sån lij rahtjama baktu sjattadam. Ietjas sinna aj råhkådaláj
Jubmelij dåssju dán avta bále vuojnnet ja ájttsat suv buorebun ja tjiehpebun gå Abel.
Jubmel ávujn gehtjaj Abela værruj ja dav allasis váldij. Kaina værov ittjij åvvånis
sidá gæhttjat. Kain lij moaren. Bánijt gasskemin ednamij gehtjaj. De Jubmel sunji
javlaj:
51
«Manen suhton ja manen vuolus gehtja? Jus duolla le dahkamin de duosta
tjalmijt bajedit, vaj jus duolla ille dahkamin de suddo uksaguoran vuorŋet.
Hálijdime duv le, valla ráddi dån dav.»
Kain Abelav gåddå
Kain Abelav gåhtjoj ietjas fárruj bældojda tjuovvot. Váttsijga jiena dagá, hæhkkat
Kain ganugij ja Abelij gehtjaj. Abel sjattaj tjuodtjot vielljasis gæhttjat, sån lij nav
tjábbe ja lådje. Kain dåbdåj vil garrasap moarev. Ij lim sunnuj goappátjijda sadje
ednama nanna. Ittjij ham åvvå aktak sujsta åvvå berusta nav guhkev gå Abel gávnnuj.
Ittjij åvvå Jubmel iesj suv vuojne gå Abel ham danna tjuottjoj. Kain Abelav ládaj ja
tsábmij suv vællot, varra njálmes gålgåj ja gulmevuolle lij ållu guoros.
Kain balláj. Dassalastij Abelav, sidáj suv vas tjuodtjot, tjuorvoj sunji ja tjievtjaj
suv. De hæhkkat jårggålij ja dassta ierit viehkalij. Ájádusá oajven sjåvvin. Majt
lij sån dahkam? Vieljas jámas tsábbmám? Majt galgaj javllat gå sijddaj máhtsaj?
Valla, usjudaláj sån, ij lim gus dat ham Abela sivva. Ij lim gus Abel guhti agev galgaj
gilbostit, ittjij ga goassak balá Kainaj vuosedit ahte sån juojddáv máhtij. Ij lim gus
Abel, ietjas luohtedahtes tjalmij, guhti lij Jubmelav guoktálasstám, váj Jubmel ittjij
Kainav vuojne. Ganugastij ja vuojŋadagáv råhttij.
Jubmel sárnnet
De Jubmel Kainaj sárnnedij ja gatjádij:
«Gånnå Abelvielljat le?» Kain hielkedij ja vásstedij: «Iv diede. Lev gus mån
vieljam gæhttje?» Hærrá hålaj: «Majdis dahki? Vieljat varra munji ednamis
tjuorvvu. Garoduvvam le dån, ierit rájaduvvam ednamis mij njálmes rabáj
vieljat varáv duostutjit, mav gålgådi. Jus ednamij sáddji de ij dasti sjattojdis
vatte. Ráfedibmen ja ruohttsasahtá dán ednamin le.»
Kain ájttsá Jubmela huvsov ja buorrevuodav
Kain lij balon. Gåsi galgaj mannat? Ittjij dal Jubmel desti sujsta berusta dal. Gåsi
manáj, de hæhttuj tjiehkusin liehket. Gájka lidjin sunji suhttam, lidjin nav suhttam
váj máhttin vájku suv gåddet. Kain aj diedij ahte navti ittjij máhte iellet. Dálla lij
galla Jubmel suv garrasit stráffum, valla máhtij gus dav Jubmelij javllat? Sån ham
ánssidij dákkir garra stráffav gå lij vieljas gåddåm. Mujttáj gåktu Abel lij ednama
nanna vællaham, hekkadagi ja ållu jasska, dåssju varra njálmes gålgåj. Mujtij man
tjábbe ja mådje Abel lij. Dálla ittjij goassak desti besa Eva nierajt njávkastit, ittjij ga
goassak besa suv vuojnnet gæhppadit gietten viehkamin.
Usjudaláj gåktu iedneguovtes áhtjijn hådjånibá gå suv gietten gávnnaba hekka
dagi. Mujttáj man hávsske ja buorremielak Abel agev lij, gåktu mánnán lijga aktan
ståhkam, gåktu Abel lij tjajmmam gå Kain suohttasijt subtsastij.
Son mujttáj balov Abela tjalmijn ja alvadahttem gå Kain hæhkkat ládaj. Dálla
ájtsaj man stuorra suttov lij dahkam. Udnodij dagostis.
Jubmela åvddåj guggŋedij ja tjieroj, valla ittjij nagá Jubmelis ándagisádnot. Ittjij
nagá Jubmela åvdån dåbdåstit boasstot lij dahkam, vájku iesj dav diedij. Jubmelij
52
ganjáltjalmij gehtjaj ja vuojnij juojddá mav ij lim åvddåla vuojnnám. Jubmel lij
buorre, Jubmel sujsta berustij ja sávaj sunji buorev. Jubmel diedij gåktu ja manen dat
lij dáhpáduvvam, Jubmel diedij gåktu udnodisvuohta lij Kaina vájmmuj njáhkam
desik vassje Abela vuosstáj garruj. Valla Jubmel diedij aj juojddá ietján: Lij máhttám
válljit ietjá láhkáj dahkat! Lij máhttám aktan æjgadisá vieljas æhttsám. Lij máhttám
dahkat degu Abel: Vaddet váni gájbbedimes juojddá ruopptot.
Kain «stráffav» dåhkkit
Kain hehpanij. Diedij ahte ánssidij stráffav mij lij Jubmelis vattedum, valla diedij
aj ahte ij sån dav nagá guoddet. Galgaj ráfedisvuodan aktu vájaldit. Gå ulmutja
suv vuojnnin de máhttin suhtos vájku suv gåddet. Sidáj iellet, gæhttjalit buorep
ulmutjin sjaddat ja dahkat juojddá buorev danen gå lij nav garrasit suddodam
ednamis værálda vuosstij. Ittjij sidá hæjos ulmusjgådden jábmet.
Kain Jubmelij gehtjaj ja javlaj:
– Dån muv nav garrasit stráffu váj iv åvvå nagá dájna iellet. Uddni bieja muv mannat.
Hæhttuv dujsta tjiehkádit. Mujna ij la sijdda, iv ga besa ráfen liehket. Guhti muv
gávnna, muv gåddå.
– Jubmel vásstedij: «Ij val, gå sådnå guhti duv gåddå, galggá gietja gierde duobbmi
duvvat.»
Ja de biejaj Jubmel Kaina gálluj merka váj ij aktak suv gåtte. Kain dal vádtsáj ierit
Jubmela lussta. Váttsij desik Noda rijkkaj bådij. Dåppe iejvvij næjtsov gejna vállduj.
Bárnev oattjojga. Suv Hanokan gåhtjojga. Kain lij viehka låjes ja buorre áhttje
Hanokanij ja buorre iellemguojmme áhkátjij.
Rámáttæksta:
Ja Adam viesoj áhkájnis Evajn, ja Eva sjattaj iesselissan ja riegádahtij Kainav ja javlav
«Mån lev Hærrá viehkijn bárnev oadtjum.» Riegádahtij vil Abelav. Abel sávttsa
gæhttjan sjattaj ja Kain vas bælldobargge. Kain akti Hærráj værrovattáldagáv buvtij
ja værrodij sávttsaælos vuostasjriegádim lippajs buojdemujs ruojvijt. Hærra Abelij
ja suv vattáldahkaj buoret lijkkuj, valla ittjij de Kainij ja suv vattáldahkaj. Kain de
suhtaj ja vuolus gehtjastij. Hærrá Kainij hålaj:
«Manen suhton ja manen vuolus gehtja? Jus duolla le dahkamin de duosta
tjalmijt bajedit, vaj jus duolla ille dahkamin de suddo uksaguoran vuorŋet.
Hálijdime duv le, valla ráddi dån dav.»
53
Kain Abelvielljasis javlaj:
«Tjuovo bældojda.» Danna Abelvieljas ládaj ja suv gåttij. Hærrá Kainij hålaj:
«Gånnå Abelvielljat le?» Kain hielkedij ja vásstedij: «Iv diede. Lev gus mån
vieljam gæhttje?» Hærrá hålaj: «Majdis dahki? Vieljat varra munji ednamis
tjuorvvu. Garoduvvam le dån, ierit rájaduvvam ednamis mij njálmes rabáj
vieljat varáv duostutjit, mav gålgådi. Jus ednamij sáddji de ij dasti sjattojdis
vatte. Ráfedibmen ja ruohttsasahtá dán ednamin le.» Kain Hærráj javlaj: «Mu
vierredahkko le stuoráp gå majt nagáv guoddet. Gå dån dal le muvva ierit
ednamis rádjam, de hæhttuv duv árudijá åvdås tjiehkádit ja liehket gålggåvis
ja ráfedibme ednama nanna. Guhti beri muv gávnná, máhttá muv gåddet.»
Valla Hærrá sunji javlaj: «Ij val nav! Kain mávseduvvá gietja gierde jus aktak
suv gåddå.» Ja Hærrá merkav biejaj Kainaj, váj ij gåddåluvá akta beri gesi
guhti suv dæjvvá. Navti Kain vuolgij ierit Hærrá árudijá åvdås ja årruj Noda
ednamijda, Edenis luksa. Kajn viesoj aktan áhkájnis guhti sjattaj iesselissan ja
riegádahtij Hanoka. Kajn stádav tsieggij ja dav gåhtjoj Hanokan, bárnes namá
milta. (1. Mos 4,1–17)
Tjálos mij le Kaina ja Abela birra le ållu friddja tjáledum, ij gájkka dassta Rámátin
tjuottjo. Valla låhpan dáppe le Rámáta bájkke, jus vállji dav låhkåt.
Noa
Dálla lij væráldin ilá ållo ulmutja.
Ettjin vieso, ettjin ga ulmutjahte navti gåktu Jubmel hálidij.
Ålov boasstot dahkin.
Akta ulmusj ja suv famillja vieledin ja dahkin navti gåktu Jubmel sidáj. Dat lij NoaJubmel sidáj Noa galgaj vantsav dahkat.
Noa bárne, Sem, Kam ja Jafet viehkedin suv dahkat stuorra vantsav.
Vantsav Árkkan gåhttjun. Árkan lij sadje ålles Noa familljaj.
Jubmel sidáj Noa galgaj fárruj válldet avtav párav juohkka ielles, låttes ja slihturis
ma ettjin tjátjen bierggi. Árkan lij nuoges biebbmo juhtusijda ja ulmutjijda.
De rássjodahttjáj. Rássjodij 40 biejve ja 40 ijá. Tjáhtje dulvvadij ienep ja ienep.
Maŋutjissaj lij ålles ednam tjátje vuolen.
Árkka gal tjátje nanna gårvijdij.
150 biejve maŋŋela garrasit biekkastij ja tjáhtje tsoagoj.
Árkka lij dalloj Ararat-váren.
Noa sáddij duvvov gåjkkeednamijt åtsåtjit.
Valla duvvo ruopptot bådij, gå ittjij vuojŋastimsajev gávna.
Go goalmmát gearddi girddihii duvvá, de dat ii boahtán ruovttoluotta.
Noa árvidii ahte eanan lei goikkis.
54
Biejve gållin ja Noa biejaj vas duvvov girddet. Dán báde bådij ruopptot varás olijvva
muoralastajn.
Gå duvvo goalmádis girdij, de ittjij duvvo ruopptot boade. Noa de árvvedij ednam
lij gåjkes.
Jubmel Noaj javlaj: «Mannit dal gáddáj, dån ja duv áhkká, duv bárne ja sijá áhkátja.
Válde fárruj gájkka iellijt, låttijt ja slihturijt.
Da galggi ednama nanna bisutjit ja liehket sjattulattja ja valje.»
De dal ulmutja, ielle, låtte ja slihtura gáddáj mannin.
Jubmel loabedij ij goassak desti ájgo navti ednamav dulvvadit ja biejsstet. Ádjájuoksa
tjuorgaduváj mærkkan Jubmela loahpádussaj.
Ságastallam:
1.Manen sidáj Jubmel Noa galgaj vantsav dahkat?
2. Mij lij Noa vantsa namma?
3. Majt Noa vanntsaj váldij?
4. Manen nav guhkev rássjodij?
Babela toarnna
Maŋŋel gå ulmutja njálmálasj gielav adnegåhtin guláhallamij ja aj organiserimij, de
tsieggigåhtin tårnav mij galgaj gitta almmáj jåksåt. Jubmel ittjij rat dasi lijkku, baláj
ahte sosiálalasj ulmusj suv sajev ja fámov válldá. Lågå 1. Mos 11,1–9.
Åhpadiddjáj:
Ulmutja tsieggigåhtin tårnav mij galgaj almmáj jåksåt. Dan dago baktu sij juo
stuorástallin. Danen sij stráffuduvvin.
Ájnas le åhpadiddje åvddålgiehtaj ságastallá oahppij guládallama ja aktisasjbargo
birra.
Juohkka ulmutjin væráldin lij sæmmi giella.
Ulmutja guhtik guojmedisá javllin: «Båhtit, mij aktan dahkap stádav manna le
toarnna mij gitta almmáj jåkså.»
Jubmel ittjij lijkku gå ulmutja guládallain. Danen navti dagáj váj ulmutja ettjin
desti besa guládallat.
Sáhkadahttjájin iesjguhtiklágásj gielajt. Jubmel lij ulmutjijt måjvvårasstám.
Stáda namma sjattaj Babel jali Babylon – ja dat mierkki måjvvårasstet.
Låhpadin stádatsieggimav ja Jubmel sijáv háddjij væráldav miehtáj.
55
Abraham
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet:
• Subtsastit Oabme testamenta 1. ja 2. Mosesgirjij guovdásj tevstaj sisano birra.
Abraham le ájnas ulmusj sihke juvdávuodan ja risstalasjvuodan.
Åhpadiddjáj:
Abraham la akta dajs ájnnasamos ulmutjijs Oabme testamentan. Sån lij Tara bárnne
ja Noa bárne Sema maŋeldisboahtte. Válldum lij Sárájn. Vuolgij Kaldeas Ur stádas
(dálla Lulle-Irákan). Dát galggam lij dáhpáduvvam sulle 1800 å.Kr. Golaj ájge, ja såj
ejga mánájt oattjo. Abraham váldij ietjas jivnav Hagarav nubben iemedin ja oattjoj
bárnev, Ismael. Ismael aneduvvá liehket árabaj máddo.
Gå Sara lij 90 jahkásasj de oattjoj sån aj bárnev, Isakav.
Rámátin li moadda geldulasj dáhpádusá ja akta dajs le gå Jubmel Abrahamav
gæhttjal ja gåhttju suv ietjas bárnev Isakav værrodit. Gå Abraham ájgoj bárnes gåddet,
de muhtem ieŋŋgil suv ganugahtij. Ieŋŋgil subtsastij sån lij dal jæhkogisvuodav
vuosedam Jubmelij.
Maŋŋel gå Sárá jámij, de oattjoj Abraham vil guhtta bárne goalmát iemedijn,
Keturajn. Sijáj namá lidjin: Simran, Joksjan, Medan, Midian, Jishbak ja
Sjuah.
Abraham jámij 175 jahkásattjan ja Rámátin subtsastuvvá ahte sån le hávddáduvvam
Makpela-rájggáj mij Hebron-stádan gávnnu. Danen sihti juvdá dan stádaj bessat.

Abraham le guovdásj ulmusj gájkka gålmå monoteistalasj
åskojn: juvdávuodan,
risstalasjvuodan ja isláman, valla isláman le sån profehtta ja Ibrahiman gåhtjoduvvá.
Subtas Abrahama birra le buorre buojkulvis gåktu Rámát vuoset Jubmela stivrri
mav. Jubmel ulmutjijda vuoset fámojdis bágoj ja dåjmaj baktu.
Álgon Jubmel Abrahamav gåhttju ja sunji loabet ådå rijkav, bárnev ja stuorra
familjav, valla Jubmel vuojnnij dárbov Abrahamaj máhttet luohtedit. Sån lij
jæhkogis Jubmela sidodij ja dagáj gåktu gåhtjoduváj.
Jubmela gájkvieksesvuohta vuoseduvvá. Mosesgirjen 18,14. «Le gus Hærráj mige
máhtodis?» Álgon Abraham oadtju diedov galggá ålles álmmugij áhttjen, ja de ahte
åvtå bárnev oadtju. Dat dáhpáduvvá esski dalloj gå Abraham ja Sárá lijga sælldát
vuorrasa ja sunnun ij lim desti doajvvo mánáv oadtjot.
Oasse mij galggá oahppijda lågåduvvat le oaneduvvam, danen gå galggá álkep
dádjadit ja mujttet.
Oasse gånnå Jubmel sihtá Abraham galggá bárnes værrodit ij le fáron, danen gå
ij hieba dán vuoras mánájda.
Lågå dáv tevstav oahppijda jali lågå Oabme testamentas, 1.Mosesgirjes 12,1–7,
15,5–6, 18,10–14 ja 21,1–3.
56
Ságastallam:
Oahppe gæhttji gåvåv mij sijáj girjen le.
• Gåktu udnásj ulmutja jåhti/manádi?
• Gåktus luluj jus ulmusj galgaj ietjas rijkav guodet ja amás rijkkaj vuolgget?
• Gæhttjat filmav Abrahama birra.
Bargo:
1.Dramatiserim
Oahppe manni juohkusijda ja hárjjidalli «Dalloj gå Abraham ja Sárá oattjojga
diedov jut såj bárnev oadtjoba». Hæhttuji álgos juohkusij hárjjidallat. Dættoda
muodov, rumájgielav ja jiednaanov.
2. Ságastimkåvrrå
Oahppe máhtti dahkat ságastimkåvråv Abrahama, Sárá ja Isaka namáj.
Gæhttjali álgos stávvalijt spædtjot Abrahama, Sárá ja Isaka bágoj.
Ságastimkåvrån máhtti spædtjot ja namájt javllat. Gæhttjalit dåssju stávvalijt
spædtjot, ij åvvå majdik javllat, nuppe gierde máhttá namájt javllat ja spædtjot jnv.
Islábma (Muhammed)
Åhpadusá mihttomierre le oahppe galggá máhttet:
• Subtsastit Mohammed profehta birra, Korána almodime birra ja Korána
guovdásj åsij siasano birra
• Ságastallat gåktu åsskodåjma åvddån båhti iellemnjuolgadusáj, råhkusij,
Koránalåhkåma, bårråmnjuolgadusáj, allabasij ja dájddaga baktu
Moattedimoriginála: 11
- Islábma
- Muslima
- Korádna
- Allabase
- Almodime
- Iellemnjuolgadus
- Fássto
- Rijmo
- Al-fitr
Oajvvaduvvá gæhttjat «Mennesket og religionene» filmav mav «NRK-skole fjern
synet» le åskoj birra dahkam. Prográmma nr. 7 ja 8 le isláma birra.
57
Åhpadiddjáj:
Isláma åskon le Muhammed maŋemus profehtta. Sån galggá riegádam 570 Kr.m.
Suv beraj lij nanos ja boanndá, Quraysh-berraha maŋeldisboahtte, gudi stivrrijin
Mekkan ja aj hæsstajåhtulagáv. Dan ájge lij Mekka stuorra márnán- ja oasesbájkke
gåsi ulmutja álu mannin.
Muhammeda áhttje jámij åvddål gå Muhammed riegádij. Muslijma miejnniji ahte
Allah dat stivrrij Muhammeda riegádimev. Galgaj rájnnasin riegádit korrupta se
brudahkaj.
Muhammed lij rievtugis. Ieddnes jámij gå Muhammed lij gudájahkásasj, ja
Muhammed bajássjattaj ænos lunna.
Dievnastahttjáj muhtem boandás ålmmå åvdås, Khadidja. Khadidja jáhkij
Muhammedij álgo rájes juo, dalloj gå iehtjáda iehpedin.
Korádna le muslijmaj ájlis girjje ja sisadná ållu ájnnasamos åsijt isláman. Oahppe
hæhttuji bessat vuojnnet dav ájlis girjev. Åvddål gå Koránav giehtaj válldá, de
hæhttu giedajt bassat. Korána nali ij galga ietjá girjijt biedjat, ij ga Koránav galga
makkirak ståvllåj jali vuollegis bævddáj biedjat.
Arábiagiella le isláma ájlis giella. Korádna lij álgos arábiagiellaj tjáleduvvam.
Råhkusa ja jubmeldievnastusá li arábiagiellaj.
Ietjá åskujn li aj ájlis giellaj. Ristagis katolihkalasj girkkon lij latijnagiella jubmel
dievnastusgiellan gitta 1960-låhkuj.
Juvdávuodan le hebreagiella ájlis giella ja sanskrit le hinduisma ájlis giella.
Lågå tjuovvovasj tevstajt oahppijda. Ane subtsastallamvuogev.
Muhammed gåhtjoduvvá
Mekka álmmuk lidjin viehka bahá guhtik guojmestisá vuosstij. Boandá badjelgæhttjin
sijáv gejna ællim sæmmi ållo. Dábálasj lij ahte ulmutja dårrun.
Muhammed vuojnij gåktu stádan lij. Ienep ja ienep sidáv aktu liehket.
Juohkka jage manáj sån muhtem ájge Irávárráj Mekka ålgusjbælláj ja åroj dåppe
muhtem slabán. Slahpa le rájgge váren jali bávten.
Akti gå lij aktu slabán, de bådij ieŋŋgil Jibril suv guossáj. Jibril vuosedij Muham
medij åvtå duvkav manna lij tjálos. Ieŋŋgil tevstav tjavgga lågåj Muhammedij.
Danna tjuottjoj ahte Mohammed galggá álmmugij subtsastit Allah ja suv diedo ja
ájggomusá birra. Allah mierkki Jubmel arábiagiellaj.
Muhammed ålgus slabás tjágŋalij. Vájgu makkir guovlluj hihkalij, de lij ieŋŋgil
Jibril suv åvdån. Jibril subtsastij ahte Muhammed lij Allah sáttaulmusj. Muhammed
vuolgij váres vuolus, subtsastit álmmugij Allah ja suv ájggomusá birra.
Muhammed sijddaj manáj Mekka-stádaj. Subtsasij ulmutjijda ietjas vásáhusáj
birra. Muhammed gåhtjoj ulmutjijt dan avta Jubmelij Allahij råhkådallat. Gåhtjoj aj
ulmutjijt buorrevuodav vuosedit hæjoj vuosstáj, sidjij gejn ij lim valjesvuohta.
58
Valla Mekka álmmuk ij hálidam Muhammedav ja Allaha sidodav gullat. Muhtema
gal gullin ja Allahij jáhkkin. Sijáv muslijmman gåhtjodi.
Medinaj báhtarit
Kaba le Mekka ájlis sadje. Muhammed sidáj ahte Kaba ulmutja galggin Allahij
jáhkket. Valla ålos Kaban ettjin Allahij jáhke, ja Mohammedij suhttin. Muhtema
gárvedahttjájin Muhammedav guodet. Subtsastuvvá ahte ieŋŋgil Jibril bådij muh
tem ijá dav Muhammedij subtsastij, ja idjaguovddela Muhammed njágaj Abu Bakr
viessuj. Gå vasjulattja Muhammeda viesov ládin, de lij báhtaram.
Muhammed ja Abu Bakr várráj báhtarijga. Muhtem várreslahpaj tjiehkádijga.
Muhtem muorra viehka jåhtelit stuoroj slabá åvddåj. Hievnne viermev gådij rájge
åvddåj. Duvvo dagáj biesev dan muorraj ja dasi månnij. Gå vasjulattja várráj båhtin,
de guovllin ja åhtsin juohkka slabán ietján gå dan slabán gånnå Muhammed lij.
Javllin: «Dåppe gåjt ij aktak máhte liehket.» Juohkka ijá Muhammeda iemet sunnuj
biebmov njáhkalij. Lijga tjiehkusin slabán gålmmå biejve. De Medinaj manájga.
Dåppe ulmutja jáhkkin dasi majt Muhammed subtsastij.
Muslijma Mekkaj manni
Gå Muhammed Medinaj bådij, de dåppe ulmutja viehka buoragit suv ságav allasisá
válldin. Gulldalin majt Muhammed subtsastij. Moaddása Allahij jáhkkegåhtin ja
sihtin Allaha sidoda milta viessot. Muslijmman sjaddin.
Sij gudi Mekkan årrun, lidjin ájn suhton ja moaren Muhammedij. Moaddi Mekka
álmmuk Medina muslijmaj dårrun. Maŋutjissaj muslijma vuojttin. Muhammed
manáj ruoptus Mekkaj. Mierredij ahte Kaban galggá dåssju Allahij jáhkket.
Ij guhká mannam åvddål gå muslijma miehtá rijkav ráddijin.
Vihtta njuolgadusá
Muslijma miejnniji ahte ållu ájnnasamos isláma åskon li da vihtta njuolgadusá.
Da vihtta njuolgadusá dahki muslijmajda állkep diehtet mij le riekta muslijmmaj.
1.Åsskoduodastus.
«Ij gávnnu ietjá Jubmel gå Allah, ja Muhammed le suv profehtta».
2. Rågos
3. Fássto. Vihpá mánov.
4. Hæjojværro
Mearkki ahte juohkkahasj galggá boanndudagás ja sisbåhtusis vaddet sidjij
gejna ij la valjesvuohta, hæjojda.
5. Ájlistuvvammanno ájlis moskeaj Kabaj, mij le Mekkan.
Koránan li moadda njuolgadusá. Dåhku le aj tjáleduvvam majt muslijma bessi
ja oadtju bårråt. Svijnnebiergos dagádum biebmov ij le loahpe bårråt. Ij le loahpe
vijnav juhkat.
59
Fássto
Muslijma fásstudi mánov juohkka jage. Dan máno namma le ramadan. Ållessjattuk
ij oattjo bårråt ij ga juhkat biejve nalluj nav guhkás gå fásstománno vihpá. Máná e
dárbaha fásstudit, valla máhtti dav dahkat jus sihti.
Muslijma máhtti fásstománon bårråt iehkedis ja idjaguovddela. Muslijmalasj
rijkajn li rámbuvda rahpasa ijájt ramadanmánon. Muslijma gåhttju guossijt iehke
dijt ramadanmánon ja bårådi ja hærsskudalli.
Go fássto nåhkå, de li muslijmaj allabassebiejvve. Dat le vattáldahkabiejvve ja
stoagosbiejvve. Dav biejvev id al-fitrin gåhtjudi.
Fássto le danen váj galggá álkke muslijmajda Allahav mujttet ja suv sidoda milta
viessot. Ramadan ájge le viehka ájnas råhkådallat ja koránav låhkåt.
Manno Mekkaj ja Kabaj
Akti iellemin galggi muslijma gejn le máhttelisvuohta, Mekkan mannat. Manno
gåhtjoduvvá ájlistuvvammannon.
Gå muslijma Mekkaj båhti, de Kabav guossidi. Kaba le giergijs dagádum viesso.
Kaba sæjnnáj le muvrridum muhtem tjáhppis giedjek. Ibrahim dav giergev oattjoj
ieŋŋgilis Jibrilas (Gabrielas).
Muslijma Ibrahiman gåhtjudi dav ulmutjav guhti Rámátin le Abraham. Sån le aj
muslijmajda profehtta.
Muslijma miejnniji ahte Ibrahim (Abraham) dagáj muvrrakálkav, mij aneduváj
gå Kaba tsieggiduváj. Suv bárnne Ismail (Ismael), guhti lij Isaka vielljabealle, lij
viehkken.
Mij lip Abrahama (Ibrahima) birra gullam Rámátin. Son tsieggij Kaba Allaha
dievnastime diehti.
Muslijma vádtsi giehttji Kaba birra. Usjudalli Allaha birra ja gåktu máhtti iellemav
buoredit navti gåktu Allah hálijdij.
Hinduissma (Mij le hinduissma?)
• Subtsastit hinduisma jubmela birra
• Ságastallat gåktu åsskodåjma åvddån båhti iellemnjuolgadusáj, puja, allabasij
ja dájddaga baktu
Moattedimoriginálla: 12
Lávllaga/Sálma:
• JS 177: Giedajnat muv vájmmuj tjále
60
- Værro
- Ganesha
- Shiva
- Ganges
- OM
Hinduisman li subttsasa, jubmelgåvvudagá ja –tjuollusa, ájis bájke, musihkka ja
ietjá tjuodjusa, ja aktijvuohta le huj ájnas sihke åskolasj ja árkkabiejve iellemin.
Siján li ållo ávvudallambiejve, valla e gájka divnajt ávvudalá, dat boahtá dassta
makkir jubmelij gulluji ja gånnå årru.
Ganesha chaturthi li ávvudallama, ma li Ganesha riegádallama mujtton.
Dat ávvudaláduvvá bhadrapada máno 4. biejve, mij le alleværálda kalenderin
bårggemánno/ragátmánno. Dá ávvudallama li viehka ájnnasa Alle- ja GuovdásjIndian.
Dá ávvudallama sjaddi ájnnasa esski 1800-lågo låhpan. Gieresvuohta Ganeshaj
galgaj vuoseduvvat, ja ávvudallama aneduvvin vuosstemielav vuosedit ieŋŋilsulmutjij
koloniserima vuosstij.
OM le imálasj ja ájlis jiedna hindusiman. Dat javladuvvá au-o-m, ja dav galggá
suojmma javllat ja máhttá vihpat 10-20 sekunda. Dán jienan le jubmelasj fábmo.
Dat aneduvvá álgadit ja låhpadit råhkusav ja mantrav meditasjåvnån. Jienav máhttá
juogu tsamádit, javllat, juojggat jali lávllot.
Åhpadiddjáj:
Bieja oahppijda gárvedimbargov åvddål gå dájna fáttajn álggi. Oahppe máhtti
sijddabargov oadtjot, duola dagu diedojt ja gåvåjt åhtsåt internehtan tjuovvovasj
tjoavddabágoj:
- Gussa Indias
- Yoga
- Svastika
Juoge oahppijt juohkusijda jali moattes dav sæmmi tjálli. Åvddål gå åhpadiddje
fáttav álgat, de galggi oahppe subtsastit ja gåvåjt vuosedit, juohkkahasj ietjas
«tjoavddabágos».
Lågå oahppijda tjuovvovasj subttsasav Gangesa birra:
Akti lij ednama nanna stuorra surggo. Akta værrohæssta lij láhppum. Guhttalåkduhát
prinsa hestav åhtsin. Åhtsin dav ednama vuolen ja låhpan lidjin ednamav råggåm
nav váj dat vahágahteduváj. Prinsa ietja aj stuorra dålås vahágahteduvvin, man
snjibttjasa ednamav råggin. Gájka jábmin.
Gånågis, gen namma lij Baghirata, sidai Brahma galgaj sáddit Gangesa nissun
jubmelijt ednama nali prinsajt gájotjit. Gangesa ájlis tjáhtje máhtij vas prinsajda
hekkav vaddet. Brahma sidáj dav dahkat, valla Gangesin lij nav ållo tjáhtje, ja baláj
ednam tsuovkkan jus dat ednamij gahtjaj. Loabedij Shiva-jubmelij Gangesav oajve
61
nanna guoddet. Shiva manáj Himalaya-várijda, ja Ganges gahtjaj stuorra gårttjen
ednamij. Shiva ganugahtij ållo tjátjev gålgådattijn suv vuoptaj tjadá. Maŋutjissaj
gålgåj tjáhtje ednamij. Dat rájnnasin guojtij gå Shiva lij dasi guosskam. Dajna tjátjijn
máhtij suttojt ierit bassat.
Ságastallam:
- Manen prinsa ednamav råggin?
- Manen Brahma sáddij Gangesav ednama nali?
- Manen Ganges ij máhttám gålggåt njuolgga ednamij?
- Majt Shiva loabedij?
- Manen le Gangesa tjáhtje nav rájnas?
Subtsas dánna vuollelin sjaddá vehi gássjel dádjadit nuppát dáse oahppijda, valla
ájnas le jut åhpadiddje dav låhkå, váj le álkkep mánájda subtsastit.
Guhkes versjåvnnå subttsasis Gangesa birra. Ájnas le ahte åhpadiddje diehtá
duogátjav, váj le álkkep oahppijda åhpadit.
Dålen viesoj viehka duosstelis gånågis Ayodhyas. Suv namma lij Sagara ja sujna
lidjin guokta iemeda, Keshini ja Sumati, valla sujna ællim máná. Danen ij lim sån ávon.
Muhtem biejve manáj gånågis aktan iemetguoktájn Himalaya-varijda ásskasav
tjadádittjat.
Ásskasav tjadádit le råhkådallat ja fásstodit, váj bæssá Jubmela lagábun. Tjuohte
jage maŋŋela bådij muhtem vijses ålmåj Sagara lusi. Sån lij nav dudálasj Sagara
ásskasijn ja loabedij sunji vattáldagáv dan åvdås: «Dån oattjo moadda máná ja sjatta
dåbddusin væráldav miehtáj. Nubbe duv iemedijs oadtju åvtåv bárnev ja suv tjadá
du gånågisfuolkke viessu. Nubbe iemet vas guhttalåkduhát bárne oadtju.» Iemeda
ávvusijga ja gatjádijga goabbá oadtju åvtåv ja goabbá vas guhttalåkduhát bárne
oadtju. Vijsesålmåj ánoj sunnuv válljit.
Keshini válljij oadtjot bárnev Asamandsja, sån guhti galgaj gånågisfuolkev bisodit.
Sumati vas válljij oadtjot guhttalåkduhát bárne.
Asamandsja oattjoj åvtåv bárnev, gen namma sjattaj Amshuman. Álmmuk suv
iehtsij.
Sagara mierredij sån dal ájggu jubmelijda værrodahttját. Dav sidáj dahkat gaskal
Vindhya-várij ja Himalaya-várij. Gullam lij dåppe lij buoremus værrodit. Ájgoj
hestav værrodit ja biejaj áddjovisáv Amshumanav bærrájgæhttjat værrohestav.
Amshuman dagáj navti gåktu áddjá sidáj, valla ajtu hæssta suoláduváj. Sagar lij
surgon ja gåhtjoj ietjas guhttalåkduhát bárne mannat hestav åhtsåt. Gåhtjoj aj sijáv
ednamav råggåt jus lij dárbbo. Dav sij dahkin. Jubmela suorgganin gå vuojnnin
gåktu ednam biesteduváj. Válldin aktijvuodav Brahmajn, sjivnnjediddjijn, guhti
subtsastij ahte Sagara bárne galggin stráffuduvvat gå nav biejsstin.
Bárne joarkkin åhtsåt, ja ednam ájn vil ienep biejsteduváj. Låhpan råggin tjabu
ednama vuolev luottav ednama tjadá, ja dån luottagietjen de værrohestav gávnnin
muhtem ålmmån, Kapilan. Bárne suhttin ja viehkin vasjijn suv guovlluj. Kapila
62
javlaj ájlis stávvalav OM ja gájka bárne gudnan buollin.
Gå bárne ettjin sijddaj boade værrohestajn, de sáddij sån áddjovisáv Amshumanav
sijáv åtsåtjit. Maŋutjissaj bådij sån Kapila hyhttuj ja gávnaj sihke værrohestav ja
tjietjijt gudnan buollám. Sidáj gunájt tjátjijn bassat, váj lulujin almmáj bessat, valla
ittjij jávrev gávna, ij ga makkirak tjátjev dåppe lahkusin. Gudnaguvnon tjåhkudaláj
muhtem lådde mij javlaj:
«Danen ájlisulmusj Kapila Sagara bárnijt gåttij, de ij máhte makkirak tjáhtje dán
ednamis gunájt gádodit. Dåssju Ganges, Himalaya niejdda ájnna máhttá bárnij
gunájt gádodit.» Amshuman váldij buollám hestav ietjas áddjáj váj máhtij værromav
tjadádit, valla ettjin val diede gåktu galggin Gangesav oadtjot ednamij.
Moadda, moadda jage gållin. Sagara máttarmáttarbárnne, Bhagirata, lij gånågissan
nammaduvvam. Muhtem biejve manáj sån Himalaya ásskasav tjadádit. Brahma
bådij suv lusi ja subtsastij ájgoj suv bálkkit. Bhagirata anodij ahte Ganges luluj
boahtet ednamij suv máttoj gunájt gádodittjat. «Duv sávaldahka gålggá ålliduvvat,
valla jus Ganges gahtjasj njuolgga vuolus ednamij, de ednam tsuovkkan,» javlaj sån.
De loabedij Shiva-jubmel Gangesav guoddet oajve nanna vuolus. Jåhkå suv oajvvaj
gahtjaj, gålgåj vuoptaj tjadá ja maŋutjissaj bådij ednamij. Tjáhtje guojtij gå Shiva lij
dasi guosskam ja lij nav rájnas ahte dajna máhtij suttojt ierit bassat.
Shiva oattjoj bárnev, Ganesha …
Akti huj ájggá viesoj muhtem tjáppa nissunjubmel gen namma lij Parvati. Vájku
sån lij nav tjábbe, de vuorjját måjudij. Hæsos lij ja dåbdåj aktuvuodav. Ienemusát
sidáj bárnev. Álu javlaj ietjas isedij, guhti lij Shiva-jubmel: «Liege val buorre ja dibde
muv bárnev oadtjot.»
Valla Shivasin lidjin nav ållo dåjma, ittjij åvvå asta Parvatij gulldalit.
Muhtem biejve gå Parvati lij lávkudime, de dåbdåj dakkir garra guorosvuodav ja
viehka gávkalusjáj ja sån usjudaláj: «Iesj aktu unna bárnátjav dagáv.»
Ruvvij soahppobiehkijt aktij ja ruvvij gálme nali mav iesj lij navválam. Navti unna
bárnátjav hábbmij ja sunji hekkav båsoj. Bárnátjij biejaj namáv Ganesha.
Ganesha lij jasska ja jæhkogis. Dagáj gájkka mav ieddnes suv gåhtjoj. Ganesha
dåbdåj ávov ja goarssudij iednes váksjumis uvsa duogen gå sån lávgudij. Valla
muhttijn gå lij uvsa ålgusjbielen váksjumin, de Shiva, Parvati iset, sijddaj bådij ja
gájbbedij iemedis lusi bessat. Ittjij sån diede guhti Ganesha lij, ittjij ga lijkku iehtjáda
suv buorggun iemedis lusi mannamis. Suhtaj dav vierdev ahte nijbijn oajvev
tjuolastij ierit bárnátjis. Parvati rihtjusav guláj ja manáj gæhttjamin mij le suv divras,
unna bárnátjij gevvam. Tjieroj, ittjij mige desti suv jasskada. Shiva hæhttuj juojddáv
dahkat. Javlaj galgaj mannat ådå oajvev åhtsåt mánnáj ja suv vas ælláskahttet.
Shiva vuolgij mannuj ja mierredij válldet oajvev vuostasj ielles majt gávnná.
Vuostasj ielle mav gávnaj, lij elefánnta. Shiva lij tjiehpes bivddár. Elefántav gåttij ja
dan oajvev váldij. Åjvijn ruopptot sijddaj manáj ja biejaj dav Ganeshaj ja sunji vas
hekkav båsoj. Parvati ávvusij gå mánás vas ruoptus oattjoj ja buorristij suv. Madi
ienep sån mánáv buorristij, dadi ienep sån suv iehtsij. Duodden lij aj ávon gå dálla
lij Ganesha dagádum sihke isedis ja allasis.
63
Ganesha lij nav sierralágásj ahte sån aj jubmelin sjattaj, dagu Shiva ja Parvati.
Dan rájes li hindulattja dievnastam suv ja sunji råhkådallam.
Nammadábe
Gå mánná riegát, de báhppa mánnáj horoskohpav dahká. Dat vuoset gåggu planehta
ja náste lidjin dan sekunda gå mánná riegádij. Dán horoskopan vuojnná báhppa mij
galggá liehket vuostasj bokstávva máná namán. Mánná galggá oadtjot namáv lågåt
jali lågennuppát biejve riegádime maŋŋela. Næjtso namma galggá liehket álkke ja
loahppajiedna galggá liehket guhkes vokálla. Mánná máhttá oadtjot muhtem jågå
namáv, dájddaga namáv jnv.
Hindusiman li ållo jubmela. Siján li dagu sáme mytologian jubmela gejna li ietjasa
«háldadimsuorge». Ájnnasamos jubmel le Brahma. Brahma le ednama siello, valla
sån juohkkalágásj hámen ihtá. Li gålmmå jubmela ma li ájnnasa hinduisman:
Brahma, Shiva ja Vishnu.
Brahma boahtá ednamij dållåsnjibtjuj, ja sujna li sválldasa ja tjáhtje fáron.
Shiva le jubmel mij le moadda jubmelijs vuolgaduvvam. Shiva mahttá sjivnnjedit
ådå diŋgajt, valla máhttá aj biejsttet. Álu ihtá dánsa. Dánssá dållåriggasa sinna.
Dat galggá ulmutjijda subtsastit ahte sån máhttá sihke sjivnnjedit ja biejsttet
væráldav.
Vishnu le aj viehka ájnas jubmel hindusiman. Sån ålles universav várjjal.
Gå sån le mannamin, de goasskema maŋen girddá. Dat goasskem le bielle ulmusj
ja nubbe bielle goasskem. Vishnun li niellja gieda: giedajn li lotusgiedjek, miehtjer,
diskos ja konkylia. Konkylia le stuorra skálltjo.
Vishnu ednamij boahtá gå ulmutja viehkev dárbahi.
«Dibde Ganges-jågåv ednama nanna gålggåt,» javlaj Baghirata Brahmaj. Ulmutja
tjátjev dárbahi.
Ságastallam:
- Ganges
- Tjáhtje
- Masi tjátjev dárbaj
- Gå tjáhtje rájnni, duola dagu gástan, basádimen råhkusa åvddåla jnv.
- Nuoskodibme
- Luonndogáhttim
- Værrodit
- Suddo
- Balldalibme
- Várodus
- Famillja
- Gieresvuohta mánnáj, guojmmáj, æjgádijda jnv.
- Gássjelisvuoda ja gåktu dajt tjoavddet
- Shiva ja Ganesha ja sunnu iesjlágásjvuoda
64
Bargo:
1.Tjále dáv gatjálvisáv táblluj: «Mij le hásstalus» jali «Mij le gássjelisvuohta?»
Dibde oahppijt oanegattjav usjudallat. Oahppe ietjasa girjijda vásstádusáv
tjálli. Tjále oahppij vásstádusájt táblluj ja gåhtjo sijáj oajvvadit makkir vás
stádusá buoremusát hiehpi. Dánna galggi oahppe, ij åhpadiddje, dav mierre
dit. Dibde vásstádusájt táblon tjuodtjot. Dajt soajttá sjaddat rievddadit sága
stallama maŋŋela ja sáhkadijn.
Buddhisma (Buddha)
• Subtsastit Siddharta Gautama iellema birra ja gå sån Buddhan smaredij
medi tasjåvnå, allabasij ja dájddaga baktu
Moattedimoriginála: nr. 13, 14, 15
Lávllaga ja sálma:
• JS 179: De gálggi munji giedav
• JS 156: Imálasj ármmo Jubmelis
- Buddha
- Lotus
- Materiálalasj
- Dievvamánnobiejvve
- Nobel ráfeguddnebálkká
- Vesak
- Gåhttsåm
Liŋŋka åhpadiddjáj gåsstå máhttá ienep diedojt viedtjat åvddål gå buddhisma
fáttajn álggá: http://no.wikipedia.org/wiki/Buddhisme
http://buddhavithi.org/ filmma buddhisma birra.
65
Dánna le luondulasj dáj birra ságastit:
- Vesak allabasse
- Vieledit gájkka hekkajt ja iellemav
- Lotusgiedjek
- Åvddåsurggo iellijda
- Åvddåsurggo ietjá ulmutjijda
- Buohtastahttet Vesak ávvudimev ietjá base ávvudallamijda majt oahppe
dåbddi
- Bassebiejvijda ávvudallat
Guhtimusj le Buddha?
Buddha báhko boahtá boares indiagielas ja mierkki akta guhti le smaredam. Báhko
boahtá budh verbas mij mierkki smaredit jali dádjadit.
Buddha báhko ij vuoseda dåssju histåvrålasj buddhaj, Siddharta Gautamaj, guhti
viesoj 2500 jage dássta åvddåla, ájnat aj ulmusj guhti le iellema ja værálda birra
oahppam ja navti friddje bessam samsaras ja máhttá nirvanav jåksåt.
Navti li ållo buddha viessum ja båhti ájn ienebu.
Samsara: Buddhalattjaj usjudallamvuoge milta manni ulmutja iellemis iellemij,
dagu ihkevájge iellemjuvlla.
Nirvana le buorre, ráfálasj ja ávo dille; dat mij le gå ráfedisvuohta ja gierddamusá
e desti gávnnu.
Siddharta Gautama, guhti lij vuostasj buddha, ittjij goassak jubmelvuoda statusav
gájbbeda, ittjij ga tjuottjoda ahte sån lij arvusmahtedum makkárak jubmelis (jub
melin). Buddha ij la gájkviekses, dagu Jubmel le risstalasjvuodan, isláman ja juvdá
vuodan.
Buddhalattjaj seremonija li tjanádum máná ávvuj ja buorissjivnnjádussaj.
Muŋ
ka njuorakmáná åvdås råhkådalli ja dav buorissjivnnjedi, valla æjgáda
máhtti ietja tiemmpelij mannat mánájn. Dábálattjat mánná gietjavbæjvvásattjan
buorissjivnnjeduvvá. Buddhalattja dibddi mánáv ietja válljit makkir åsskuj jáhkká.
Danen ælla makkirak seremonia gå mánná riegát.
Buddhalattjaj tjállusa li gålmå oassáj juogeduvvam:
- Sutra-pitaka: sisadná sárnev ja åsijt Buddha iellemis. Sutra báhko mierkki jådedit.
- Vinaya-pitaka: sisadná iellemnjuolgadusájt ja rádijt. Vinaya báhko mierkki
njuolgadus.
- Abhidharma-pitaka: sisadná filosofalasj åsijt iellemis. Abhidharma báhko
mierkki ahte ulmusj hæhttu iesj oahppat.
Vihtta njuolgadusá
Vuonan li aj buddhalattja. Buddhalattjajn ij le jubmel. Hai, guhti Vuonan årru, javllá
ij sån vuojga usjudalá ahte sån le buddhalasj, ájnat sån álu mujttá buddhalattjaj
vihtta ájnas njuolgadusá.
66
Da li návti:
1.Iv ájgo gåddet.
2. Iv ájgo suoládit.
3. Iv ájgo illastit.
4. Iv ájgo gielestit.
5. Iv ájgo gárevselgav adnet.
Lågå tjuovvovasj tevstav oahppijda:
2500 jage dássta åvddåla riegádij Buddha
Åvddål gå Buddha riegádij, de niegadij Buddha ieddne ahte sån lij Himalaya-várijn
vádtsemin. Niegon vuojnij bieddjis elefántav mij suv rubmahij tjáŋaj. Gå smaredij,
de sån baláj ja subtsastij ietjas isedij niego birra. Buddha áhttje gåhtjoj sijddarádev
tjoahkkáj ja sijás gatjádij majt suv iemeda niehko mierkki.
Rádeájrrasa subtastin ahte sunnu mánná sjaddá ájnas gånågissan jali ájnas åssko
åhpadiddjen.
Tjállusin tjuodtju ahte gå bárnásj riegádij, de javlaj: «Dát le muv maŋemus
riegádibme.» De gietjav lávke váttsij. Juohkka lávkesadjáj (luoddaj) majt bárnásj
duolmastij, sjattaj dalánagá lotusgiedjek.
Allabasse
Buddhalattjajn ælla bassebiejve, valla sij ávvudi Buddha riegádambiejvev.
Buddha riegádambiejve namma le Vesak. Dat biejvve le ållesmánnobiejvve miesse
mánon.
Buddhalattjaj dájddagin le álu rikkas jali juvlla. Dat boahtá dassta gå buddhalattja
usjudalli iellemav dagu juvllan, ådåsisriegádimejuvllan ja oahppo juvllan. Nieljet
jiegaga ma álu li dagu kránsa riggasij birra li materiálalasj duohtavuohtaj symbåvllån.
Buddhatjuollusa ja -gåvvidime
Sihke tiemmpelij ålgusjbielen ja sisbielen li dievva buddhatjuollusijs ja –gåvvidimijs.
Buddhalattjaj tiemmpela ælla dábálasj æjvvalimvieso dagu girkko risstalasjvuodan.
Buddhalattjaj tiemmpela li bájke gåsi ulmutja manni mediterit. Tiemmpel le nieljet
jiegak ladnja gånnå le álltár. Tiemmpelin li buddhatjuollusa ja – gåvvidime, ma galggi
fámov vaddet ja buorissjivnnjádusáv sidjij gudi dåhku båhti. Sij gudi tiemmpelin
manni, biedji giedjegijt álltárij.
Gåktu Buddha vuoseduvvá:
• Buddha duogen le álu dållå, mij mierkki gåhttsåm.
• Buddhatjuollusa li álu viehka stuorraga. Stuorrudahka galggá ájlisvuodav ja
trancendensav vuosedit.
• Buddha tjalme li guojttelis. Dat mierkki vuojnná ietjas sisbielev gå mediteri,
ja vuojnná ietjá ulmutjijt ja ielle sjivnnjádusájt. Sån le viehka buorre sidjij ja
sihtá gájkajt viehkedit.
67
• Buddhan li stuorra bielje. Dat mierkki sån gájkajt gullá ja viehket.
• Buddhan le vuopptatjåhkkå oajve nanna. Dat vuoset ahte sån le gåhttsåm.
• Buddha måjot danen gå sån dádjat gájkka.
• Buddha lotusgiedjega nanna tjåhkkåj. Lotusgiedjek le buddha oahppuj mærkkan.
Dåbddåsamos buddha sámijda le Dalai Lama. Gå sån sámen manádij de lij
harmmat tjoaskes, ajtu sån ittjij gárvvuna ietjá láhkáj gå bruvkkuj. Dalai Lama le
buddhalasj muŋŋka ja barggá væráltráfe åvdås. Dalai Lama miejnni stuorámus ja
buoremus politihkalasj ulmme le ráfe ja ávvo gájkajda. Jus galggá væráltráfáj jåksåt
de hæhttuji ulmutja guhtik guojmestisá guddnedit.
Sån oattjoj Nobela ráfeguddnebálkkáv jagen 1989.
Bargo:
1.Juohkkahasj páhppáris lotusgiedjegav dahká.
2. Lotusgiedjegav dahkat
Dási dárbahihpit A4-stuorrusasj bieddjis jali tjuovggisruoppsis moattedimjali silkkipáhperárkajt, skárjájt, nálojt ja åvtåv bindersav juohkka giedjegij.
Juohkkahasj ietjas árkav tjuohppá guovte sæmmi stuorrusasj bæhkátjijda ja
máhtsas goappátjijt biehkijt jur gassko gålmmi. Juohkkahasj giedjeklastav
tjuorggá goappátjij åsijda. Goappátja oase li gávtsegerdaga. Gå oahppe
tjuohppá tjuorgadum giedjeklasta milta, de sujna sjaddi 8 giedjeklasta åvtå
oasen. Navti sjaddi tjoahkkáj 16 giedjeklasta.
Ja de juohkkahasj tjuoggi nálujn rájgev giedjeklasta vuolásjbælláj. Gáhttuju
dal ahte e ilá rabddaj tjuoggista. Gå juohkka giedjeklastan le rájgge, de bieja
bindersav avta ja avta giedjeklasta tjadá desik divna giedjeklasta li aktij tjaná
dum. Maŋutjissaj máhtsasta juohkka lastav vehi bajás váj giedjegin sjaddá
riekta hábme. Oahppe máhtti ietjasa barggobievdijt giedjegijn hiervvit.
3. Oahppe internehtan gåvåjt åhtsi ja daj birra ságastalli:
• Buddhalasj muŋka
• Buddha
• Dalai Lama
• Buddhalasj dájdda
4. Juogosbarggo
Dahkat siejnneavijsav Buddha birra A3-páhppárij.
Dahkat «Gå Buddha riegádij» ja «Buddha iellem» gåvvårájdov.
Dahkat collage man fádda le buddhalattjaj dájdda.
5. Dahkat riekknimdahkamusájt maj vásstádus le 7. Dánna hæhttu åhpadiddje
subtsastit manen vásstádus galggá liehket 7 (7 biejve, 7 lávke …)
68
Risstalasjvuohta (Ájlis ulmutja)
Jeanne dÀrc
• Ságastallat risstalasjvuoda birra ja gåktu åskulasj dåjma åvddån båhti iellem
njuolgadusáj, råhkusij, gásta, jubmeldievnastusá, allabasij ja dájddaga baktu.
• Gulldalit muhtem apoasstalij ja ájlis ulmutjij subtsastallamijda ja daj birra
ságastallat.
Lávllaga/Sálma:
• JS 119: Sjierris guovsoj ihtá
• JS 126: Åro muv lunna. Iehketájgge le
- Ájlis ulmusj
- Oajválasj
- Englánnda ja Frankrijkka
Åhpadiddjáj:
1300-lågon gájbbedahttjáj Englánda gånågis Edward Frankrijkav allasis. Miejnnij
dat sunji gulluj danen gå sån lij muhtem åvdep fránska gånågisá áddjov. Danen da
guokta rijka dårrun 1337 rájes gitta 1453:j. Dav doarov tjuohtejagedoarron gåhttjop.
Frankrijkka gierdaj doaron ja tjáhppisdávdajn (svartedauen).
Englándalattja garrasit dårrun ja Nuortta-Frankrijkav válldin. Karl 7. lij kråvnnå
prinssa. Sån ij lim gånågissan kråvnniduvvam, valla dat galgaj dáhpáduvvat Reims
kråvnnidumstádan mij luodjomláhkáj lij Englánda háldon.
Karl 7. lij dármedibme ja ittjij nagáda Frankrijkav vuojto bælláj oadtjot doaron.
Dát lij oanegis histåvrålasj duogásj Jeanne d’Arc subttsasij.
Jeanne dÀrc riegádij 1412:n ja le duohta histåvrålasj ulmusj. Miejnnij lij diedov
almes oadtjum, ja ahte lågengålmmåjagágin sunji lij almoduvvam ahte galggá
Frankrijkav viehkedit dan vasjulattja vuosstij. Suv æjgáda ettjin dibde suv dårruj
sæbrrat åvddål 4 jage maŋŋela, gå 17 jage ållij. Subtsastij ieŋŋgil Gabriel lij sunji
sárnnum Jeanne galggá Orleansav friddjan dahkat ja kråvnnåprinsav Karlav
dålvudit Reims-stádaj, váj sån luluj kråvnniduvvat gånågissan.
Jeanne áhttje ittjij Jeanne ságajda gullen dagá, valla muhtem ænoj suv lagámus
sloahttaj dålvudij. Maŋŋel gå Jeannev lij muhtem ájgev vuornnum, de hæhttuj stáda
oajvve sunji soahtevegav ja hestajt vaddet. Gárvodij ålmmån ja vuoptajt biesskedij.
69
Oattjoj galbav (várjjalusáv) guojtte stáles. Sån vas guláj jienav mij javlaj: «Lehku dal
duosstel!»
Svierdde eldagahtij Jeanne giedan. Nuppe giedan lij sujna vielggis, tjuovggis
silkkislávggá masi tjáppemus giedjega lidjin rabdajda guorodum.
Sáhka jåhtelit jådij, ja gå Jeanne Karl 7. sloahttaj bådij, de gånågis diedij guhti sån
lij. Oattjoj ienep soahteålmmåjt ja vuolgij Orleans guovlluj.
Ettjin aktak suv ganugahte, ájnat sån rijddij njuolgga stáda sisi. Suv soahtevehka
dan unna niejdatjij luohtedin ja englándalattja hæhttujin stádav guodet.
Jagen 1429 rijddij sån Reims-stádaj. Dálla lij kråvnnåprinssa fáron. Dalloj Karl 7.
kråvnniduváj ja Jeanne gåhttjom lij ållidum.
Jeanne nággiduváj joarkket, gå lij nahkam moadda stádajt gádjot.
Jeanne d’Arc biehteduvvá.
Dálla lidjin ulmutja udnodime ja vastet ságastin Jeanne d’Arca birra. Muhtem
fránskalasj hertuvgga váldij suv gitta ja vuobdij suv englándalattjajda. Ittjij åvvå
aktak suv viehkeda. Ållu aktu lij.
Báhpa javllin boasstot lij dahkam gå ålmmåj biktasijda tjáŋaj ja vuoptajt oane
gattjan biesskedij. Gæhttjalin nággit suv biehttet ahte lij Jubmela jiedna mij suv
dårruj gåhtjoj. Javlaj dåssju sån lij Jubmelis sáddidum. Nihttin suv dålå nanna
boalldet jus ij miededa. Avtav gaskav Jeanne ittjij vuollána valla ittjij máhte gielestit.
Englándalattja sihtin suv boalldet ja oadtjun muhtem fránska duobbmoståvlåv suv
duobbmitjit.
Jeanne duobbmiduváj iellemájge giddagissaj, valla englándalattja ællim dudá
lattja dajna. Sihtin álmmuk galgaj jáhkket Karl 7. lij nievres viehkijn ja fámujn
kråvnnidum.
Låhpan Jeanne duobbmiduváj buollet.
Dålå nanna buoldeduváj. Suv giedan lij oavses dagádum ruossa.
Subtsastuvvá Jeanne råhkådaláj Rouen-stáda, gånnå buoldeduváj, álmmuga
åvdås. Tjabu dålå nanna gærddodij ahte lij ieŋŋgilis Gabrielas gåhtjoduvvam.
«Jesus,» lij suv maŋemus báhko.
Mælggat maŋŋela ájttsin ulmutja ahte lidjin boasstot Jeanne d’Arc ássjev giehta
dallam. «Mij lip ájlis ulmutjav gåddåm», tjálij akta ieŋŋils ålmåj Jeanne jábmema
maŋŋela. Moadda jage maŋŋela ájlistuhtij girkko Jeanne d’Arc ájlis ulmutjin.
Ságastallam:
- Manen Jeanne dÀrc ålmmåj biktasijda tjáŋaj ja vuoptajt ånigattjan biesskedij?
- Manen Jeanne dÀrc dårruj sidáj?
- Gå Jeanne dÀrcajn manáj låhpan?
70
Subttsasa Jesusa birra
Åhpadiddje dáv rámáttevstav oahppijda låhkå, Luk 10,25–37:
Muhtema Jesusav apoasstalin adnin. Gå Jesus juojddáv tjielggij, de álu dav dagáj
muodulvisáj baktu.
Lávllaga/Sálma:
• JS 112: Ruossav iv mån vuornnot máhte
• JS 97: Maria, tjierrasis gadnjalijs
• JS 91: Gæhttjit, gæhttjit dála gájka
• JS 23: Værálda åvdås jábmám sån le
• JS 41: Suv vájmo mielajn åhtsålav
• JS 20: Jesus le muv viellja buorre
• JS 24: Muv vájmo oasse Jesus buorr’
- Ármmogis
- Jerusalem
- Jeriko
- Samarak
- Buorre ræjnnuhiddje
Åhpadiddje dáv rámáttevstav oahppijda låhkå, Luk 10,25–37:
Ármmogis samarak
Láhkaoahpes, guhti sidáj suv gæhttjalit tjuodtjelij ja javlaj: «Åhpadidje, majt dagáv
váj ihkevan iellemav oattjov?» Jesus javlaj: «Mij lágan tjáleduvvá? Gåktus dav lågå?»
Láhkaoahpes vásstedij: «Galga Hærráv Jubmelat iehttset ålles vájmostat ja ålles
sielostat ja ålles fámostat ja gájkat jiermestat, ja guojmát nåv gåk ietjat.» Jesus javlaj:
«Duolla, dagá nåv, de iellemav oattjo.» Vuosedittjat ietjas rievtesferdugin, ålmåj
Jesusij javlaj: «Ja guhti le dal muv guojmme?»
Dasi Jesus vásstedij: «Muhtem ålmåj lij Jerikoj Jerusalemis vuollánime ja rievvá
rijda ládádaláj. Biktasijt sujsta gajkkun ja tsábbmin suv, ja de mannin ja dasi suv
guodin hæggabiellen. Soames hærrá såjtij daggu mannat ja gå ålmmåv ájtsaj de
garvij ja vásij. Valla muhtem samarak manojn aj bådij, ájtsaj ålmmåv danna vella
hime ja suttalusjáj suv. Manáj suv lusi, oaljov ja vijnav hávijda loatjodij ja de dajt
gurppij. Ålmmåv oasná nali låggŋij ja guosseviessuj doalvoj ja sujttij suv. Maŋep
biejve guokta denára vattij vieso boanndij javla: «Sujtti suv, ja jus ienebuv gålå, de
máhtsadijn dunji mávsáv.»
Guhtimusj dát gålmmåsis lij duv mielas ládadallam ålmmå guojmme?
«Láhkaoahpes vásstedij: «Guhti ålmmåv ármmálastij.» Jesus de javlaj: «Maná dån,
dagá suv láhkáj!».
71
Ságastallam:
- Manen Jesus dáv subttsasav subtsastij?
- Man birra lij subtsas?
- Mij lij mannulattjaj gevvam?
- Guhtimusj ládadaládum ålmmåv ájtsaj?
- Majt hærrá dagáj?
- Majt levihtta dagáj?
- Majt samarak dagáj?
- Gut duv mielas riekta dagáj?
Muodulvisá
Jesusa ájge lij viehka dábálasj muodulvisájt subtsastit. Juvdá muodulvisájt adnit gå
ájggun nævvot ja juojddáv Rámádis åhpadit.
Jesusa muodulvisá li åhpadussubttsasa.
Sámijn le dal ájn dáhpe subttsasij nævvot ja åhpadit.
Ságastallam:
- Goassa dån viehkev dárbaha?
- Masi viehkev dárbaha?
- Goassa le dån viehkev oadtjum?
- Gåktu máhtá dån viehkev fállat?
- Gudi dán ájge viehkev dárbahi?
- Majt dån máhtá dahkat?
- Gåktu dån sidá iehtjáda galggi duv vuosstij liehket?
Bæssátja
Lávllaga/Sálma:
• JS 98: Å sálugis, sálugis ájgge
• JS 102: Jesus le muv varresvuohta
- Åhpadisålmmå
- Biehttet
- Ávvudit
- Evangeliuma
72
Åhpadiddje dáv subttsasav subtsas:
Jesus åhpadisålmmåj juolgijt bassá bæssásjmállásij åvddåla
Dåppe gånnå Jesus ja suv ulmutja årru, bruvkkuji juolgijt aj bassat bårråma åvddåla.
Vuojnnet sij ham skuovaj dagá vádtsin jali sándalaj, ja danen juolge sáttojduvvin ja
duolvvin. Danen lij dábálasj juolgijt bassat, ja dat lij dábálattjat dievnárij barggo.
Gå Jesus ájgoj bæssásjmállásijt bårråt ietjas åhpadisålmmåj, de sån sijá juolgijt
bassagådij. Åhpadisålmmå dav dagov imájdallin: Ij lim ham Jesus sijá dievnár. Sån
lij ham hærrá. Jesus sijá juolgijt basáj gå sån sidáj sidjij vuosedit man buorre sån lij
ietjas rádnajda ja ahte sijáv dievnastij.
Gå sijá juolgijt lij bassam, ålgoldisbiktasij tjágŋam ja bievddegáddáj viellidam, de
sidjij javlaj: «Dádjadihpit gus majt didjij lev dahkam? Gåhttjobihtit muv åhpadiddjen
ja hærrán, ja duolla dan diehti gå nåv le. Jus dal mån, dijá hærrá ja åhpadiddje, lev
dijá juolgijt bassam, de dij aj lihpit vielggen guhtik guojmáda juolgijt bassat. Didjij
lev buojkulvisájt vaddám, vaj dahkabihtit nåv gåk mån didjij lev dahkam. Sáddnán
didjij javlav: dievnár ij le båndis bárep, ja rájaduvvam ij le sujsta bárep guhti suv le
rádjam. Gå dav diehtebihtit, ja jus dan milta dahkabihtit, de lihpit sáluga». (Joh
13,12–17)
Jesus sidáj suv åhpadisålmmå galggin viehkedit ja várajda válldet guhtik guojmestisá.
Ságastallam:
- Majt Jesus ietjas åhpadisålmmåjda dagáj?
- Manen imájdallin majt Jesus dagáj?
- Manen basáj Jesus åhpadisålmmåj juolgijt?
- Gåktu hálidij Jesus ahte ulmutja galggi liehket?
- Majt dån máhtá dahkat ietjat ulmutjijda ja sijá åvdås?
- Majt dån sidá ulmutja galggi dahkat dujna, duv vuosstij ja duv åvdås?
Bargo:
Oahppe máhtti tjuorggat ja tjállet ietjasa bæssásjvásádusájt.
Oahppe låhki oahppijgirje tevstajt ma gulluji Pálmmasådnåbæjvváj, Skirriduora
stahkaj, Guhkesbierjjedahkaj jnv. Sæmmi tevsta li dáppe vuollelin.
73
Pálmmasådnåbiejvve
Jesus manádij Jerusalemij åhpadisålmmåjstis siegen.
Muhtema gudi mannulattjajt vuojnnin, nuollin ålgoldisgárvojt ja dajt gæjno nali
luobbun Jesusa åvdån.
Pálmmamuorraåvsijt aj tjoaggin ja daj siejvvin.
Ja de tjuorvvogåhtin: «Hosianna, mijá gånågis!»
Farisealattja ettjin lijkku gå ulmutja tjuorvvun ja ávvudallin.
Valla Jesus sijáv dibdij tjuorvvot gånågistjuorvvasav allasis.
Ságastallam:
- Gåsi lidjin Jesus ja åhpadisålmmå mannamin?
- Majt sij ájggun ávvudallat?
- Manen dav biejvev pálmmasådnåbiejvven gåhttjop?
Skirriduorastahka
Duorastahka lij, jur åvddål juvdáj bæssásjávvudallama.
Jesus lij åhpadisålmmjt gåhttjum bæssásjmállásijt dahkat.
Iehkedis sij gájka æjvvalin.
Jesus ietjas rádnajda subtsastij ahte lij maŋemus bále sij aktan bæssátjijt ávvudallin.
«Muvva ruvva giddagissaj válldi. De hæhttuv jábmet», javlaj Jesus.
Jesus gåhtjoj ietjas rádnajt bæssátjijt ávvudallat agev.
Sidáj galggin lájbev bårråt ja vijnav juhkat mujtton dasi jut sån sijá åvdås jámij.
«Akta dijájs muv bæhttá», jårkij Jesus. «Sån gesi mån dáv lájbev vattáv, sån dat
bæhttá». Judas lájbev oattjoj. Tjuodtjánij ja manáj.
Guhkesbierjjedadahka
Jesus subtsastij ietjas Jubmela bárnnen.
Dasi gal ettjin gájka jáhke
Muhtema hådjånin. Iehtjáda suhttin.
Tjuorvvun: «Ruossijnávllit!» oadtjun ienebujt fárruj.
Soahteålmmå Jesusav doalvvun muhtem várráj stáda ålggolin.
Bájke namma lij Golgata. Dåppe sij Jesusav ruossijnávllidin.
Jesus ij lim suhttam sidjij gudi suv gåddin.
Javlaj: «Áhttje, luojte sijáv ándagis, gå sij e diede majt dahki».
Navti Jesus ruossaj jámij.
Jesusav hávddáj biedjin.
Stuorra giergev hávde åvddåj jållerdin.
74
Bæssásjbiejvve
Evangeliuma subtsasti ahte bæssátjijda mannin muhtem nissuna hávddáj.
Giergge mij lij hávde åvddåj biejaduvvam, lij ierit jållerdum, ja hávdde lij guoros.
Gånnå lij Jesus? Ieŋŋgil subtsastij Jesus lij hávdes ålgus tjuodtjelam.
Jesus iejvvij ietjas rádnajt moaddi maŋŋela ja sijáj sáhkadij.
Ságastallam:
- Mij Jesusijn dáhpáduváj bæssásjájge?
- Majt bæssátjij birra diedá?
Juvdávuohta
• Subtsastit Mosesa iellema ja dåjma birra, Tora almmudusá birra ja Tora
guovdásj åsij sisano birra
Toralåhkåma, bårråmnjuolgadusáj, allabasij ja dájddaga baktu.
Lávllaga/Sálma:
• JS 116: Ge, fuovva vielggis biktasij
• JS 117: Almen de gånnå Jubmel le
- Rosh hashana
- Synagoga
- Sábbát
- Profehta
- Pesach
- Shjavout
- Jom kippur
- Hanukka
- Purim
75
Juvdáj duogásj Oabme testamentan gávnnu
OT jali Tanakh – juvdáj ájlis tjálos (hebrealasj rámát) – le gålmå oasen:
1.Tora: Vihtta Mosesgirje
2. Profehta (Nevim): Profehtaj dago ja sijá bágo
3. Tjállusa (Ketuvim)
Juvdá miejnniji Jubmel Sinaiváren subtsastij Mosesij mij Toran galggá tjuodtjot.
Dåppe Moses daj vihtta Mosesgirjijt tjálij, ja Israela álmmugij loabedij tjuovvot
Tora 613 njuolgadusá buolvas buolvvaj.
Synagoga le juvdáj ájlis viesso, girkko ja skåvllå. Synagogan li sijá jubmeldievnastusá.
Juvdá mánnojagev tjuovvu, danna li 354 biejve. Juohkka nuppát jali juohkka
goalmát jage lasedi åvtåv mánov jahkáj, váj oadtju riekta biejvvelågov jagen. 2012
gassko rájes gitta 2013 gassko le sijá rijmmojahke 5773. Sij riekkniji ájgev dat rájes
gå juvdá miejnniji ednam sjivnnjeduváj.
Stuorámus sieradus ristagisáj ja juvdáj gaskan le Jesus. Juvdá javlli Jesus lij tjiehpes
åhpadiddje.
Juvdáj bassebiejve
Rosh hashana: Ådåjahke (tjaktjamánon jali gålgådismánon). Dat le danen váj
Jubmel máhtt á duobmov biedjat ulmutjij buorre ja bahás dagoj åvdås vássám jage.
Sábbát: Juvdá ávvudalli sábbádav vahkosattjat bierjjedakiehkedis lávvodakiehkedij.
Pesach: Juvdáj ájnnasamos base li bæssátja. Juvdá ávvudalli bæssátjijt mujtton
dasi gå Egyptas bessin Mosesa ájge.
Shjavout: Ájlistahka. Ávvudalli gå Moses oattjoj 10 budá Sinaiváren. Da li gijtulvi
sávvudallama.
Jom kippur. Dán biejve båhti ulmutja synagogaj ja ándagisádnu Jubmelis gájkka
baháj åvdås majt li vássám jage dahkam.
Hanukka. Tjuovggaávvudallama. Dán biejve le agev lávllom, dánssum ja vattál
dagá. Dát le mujttobiejvven dasi gå juvdá ruoptus oadtjun Jerusalema tiemmpelav
jagen 168 å.Kr. Subtsastuvvá gå galggin tiemmpelav fiesstit, de lij siján lámmpoulljo
dåssju åvtå biejve boalldemij vil, valla Jubmel dagáj nav váj vibáj 8 biejve vil desik
ienep uljov dahkin. Dát dáhpádus lij sijá mielas viehka sierralágásj ja juvdá Hanukka
ávvudalli dan dáhpádusá mujtton, ja ávvudalli 8 biejve.
Ginntalijt tsahkkidi ma li gávtsejuolgák gintaljuolgen, akta gintal juohkka ávvo
bæjvváj. Bårri biebmojt ma li uljo sinna vuossjadum, dagu berlinerbolla.
Hanukka ávvudallamijda máná lijkkuji, gå dat le sosiálalasj ávvudallam masi gájka
sæbrri. Åvtå láhkáj máhttá hanukka ristagisáj javllaávvudallamav mujttádahttet.
Purim: Dråtnik Estera mujttobiejvve. Dat le karneválmuodugasj ávvudallam
mujttemdiehti dråtnik Esterav. Sån lij válldum gånågis Xerxesijn. Gånågis ittjij
diehtám iemedis lij juvdá. Åvtåjn gånågisdievnárijn, Haman, ájgoj gádodit jali
doalvodallat gájka juvdájt rijkas.
76
Dråtnik Ester lij nanos ja jállo. Manáj båndis lusi ja råhkådaláj ietjas álmmuga åvdås.
Gånågis dråtnigav gulldalij ja juvdá gájoduvvin. Haman vas stráffiduváj. Dråtnik
Ester lij juvdájda ájnas nissunåvddågåvvå.
Dán dáhpádusá birra máhtá låhkåt Estera girjen Tanakan (Oabme testamentan).
Dánna le oasse dassta, Est 7,1–10:
De gånågis ja Haman bådijga dråtnik Estera guossemállásijda. Gå lidjin vijnav
juhkamin, de gånågis ådåsit Esterij javlaj: «Majt beri sidá, dråtnik Ester, dav dån
oattjo. Vájku sávada lahkev muv rijkas, de dav oattjo». De dråtnik Ester vásstedij:
«Jus lev duv miela milta, gånågis, ja jus duv mielas le riekta, de ánodav ahte muv
hægga munji vatteduvvá, ja råhkådaláv ahte dibdá muv álmmugav iellet. Mij lip
vuovdeduvvam muorrodibmáj, gåddålibmáj, dåssjedibmáj ja håhkkånibmáj, mån
ja muv álmmuk. Jus dal ájn lijma oarjjevuohtaj vuobdedum ålmmå ja nissuna de
iv lim majdik javllam. De mijá gierddam ij lim læhkám dakkir majna gånågisáv
lidjiv vájvedit». De gånågis Xerxes gatjádij dråtnik Esteris: «Guhtimusj sån le, guhti
ájggu dakkárijt dahkat? Gånnå sån le?» Ester vásstedij: «Dat doarádalle ja vasjulasj
le duot bahás Haman». Dalloj Haman doargestij balos gånågisá ja dråtniga muodoj
åvdån. Gånågis tjuodtjelij moares vijnnajuohkama gassko ja manáj ålgus slåhta
sjattadahkaj. Valla Haman bátsij råhkådallat dråtnik Esterij jut sån luluj suv hekkav
gádjot, danen gå árvvedij ahte gånågis lij juo suv vuorbev mierredam. Gå gånågis
slåhta sjattadagás máhtsaj dan viessuj gånnå guossemállása lidjin, de lij Haman
vællahime dan beŋka badjel man nanna Ester lij tjåhkkåhime. Dalloj gånågis
tjuorvvij: «Ájgo gus tjabu dråtnigav illastit dánna muv ietjam vieson!» Gånågis ij
lim gå jur háhppidam javllat dájt bágojt gå dievnára gåbttjun Hamana muodov.
Harbona, akta gånågisá evnuhkajs, javlaj: «Hamana vieso guoran le tjuollda mij le
vidálåge stihko guhkke. Dav Haman dagáj Mordekai diehti guhti akti gånågisáv
gájoj dan baktu majt javlaj». De gånågis javlaj: «Gatsostit suv dasi!» De sij gatsostin
Hamanav dan tjuolldaj mav iesj lij Mordekaia diehti tsieggim. De gånågisá moarre
loadtjij.
Juvdávuoda dåbddomerka
5. Mos 6,4–9 gávna juvdáj jáhkodåbdåstusáv.
Jubmel le akta – guhti le iellemav ulmutjijda vaddám.
Juvdá jáhkki dasi ahte ulmusj le riegádam sihke bahádahkken ja buorredahkken.
Juvdájda le ájnas gávnnat Jubmela sidodav gájka ássjij ja diŋgaj ednama nanna.
Tora galggá ulmutjijt bagádit ja viehkedit riekta iellet:
Gå muhtem jábmá, de Jubmel sunji bálkkáv vaddá suv buorrevuoda åvdås ja
stráffu vas bahávuoda åvdås, valla juvdáj mielas ij le nav ájnas mij jábmema maŋŋel
dáhpáduvvá. Sij berusti ienebut Jubmela sidoda milta.
Juvdá Messiasav vuorddi, juvdálasj gånågisáv, guhti galggá «Messiasrijkav» / ráfe
ednama nanna álgadit.
77
Bargo:
1. Oahppe girjijstisá tjuovvovasj bágojt tjálli: Rosh hashana, synagoga, sábbát,
profehta, pesach, shjavout, Jom kippur, hanukka, Purim. Oanengis tjielggi
dusáv tjálli juohkka báhkuj. Åhpadiddje tjielggidusájt táblluj tjálli. Juohkkahasj
avtav bágov vállji majt sijdan tjielggi.
2. Oahppe aktan dahki siejnneavijsav.
3. Juohkka oahppe tjállá gålmmå gatjálvisá girjjáj. Hæhttu iesj máhttet vásstedit
ja dan maŋŋela gatját gatjálvisájt muhtem klássaguojmes.
4. Oahppe dahki riekknimbiehkijt ja riekknimsubttsasijt maj vásstádus le 8.
78
Biejvvegæjnno 3
Muv namma le
• Ságastallat dábij ja nammadábij birra ma ulmutjij aktijvuodav nanniji
- Gájmme
Sámij nammadábe
Gájmme báhko mierkki sån gænna le sæmmi namma.
Sámijn le dålutjij rájes juo læhkám nammadábe gå galggi mánnáj namáv biedjat.
Vuorrasamos máná li álu ádjáj ja áhkoj gájme ja nuorap vas ietjá fuolkij jali rádnaj
gájme.
Namma mánnáj identitehtav vaddá, ja Sámen le dålusj dáhpe mánáv soabmása
gájmmen nabddet.
Juvdáj nammadábe
Juvdáj tjállagijn subtsastuvvá ahte gáktsa biejve maŋŋel gå báhttjamánná riegát, de
sån galggá birratjuohpaduvvat. Suv tillá ålgoldamos náhkke ierit suottaduvvá. Dat
le mærkka dasi ahte Jubmelin li gájka báhttjamáná tjalmen, váj sidjij ij makkirak
bahá dáhpáduvá. Dat le dábálasj muslijmaj gaskan aj.
Go nejtsusj riegát, de suv áhttje manná synagogaj vuostasj sábbáda. Dåppe sån
máná namáv subtsas ja Torav låhkå.
Ållo juvdá mánájdisá biedji namájt ma li juvdáj histåvrås viettjadum, dagu Ádám,
Rebekka, Sara, Mirjam ja Simon.
79
Muslijmaj nammadábe
Muslijma árábalasj namájt adni. Da li isláma histåvrås viettjadum, ja dajn le álu
åskolasj sisadno, duola dagu Ahmed, Abdullah mij mierkki jubmela dievnastiddje.
Dá namá li álu báhtjajn: Muhammed, Omar, Ali, Musa (Moses), Yahya (Juhán),
Issa (Jesus). Næjttsonamá li Asisha, Fatima, Amina, Khadidsja, Hawwa (Eva),
Maryam (Mirjam/Márjjá).
Gå mánná riegát, de suv áhttje jubmela bágov suv bælljáj tsamát ja biedjá såhkår
májstev suv njuoktjama nali, váj mánná luluj usjudallat buoret jubmela birra.
Giehttjit biejve ávvudi akika. Da li ávvudallama gå mánnáj le namma biejadum.
Biesskiedi gájkka vuoptajt ierit njuorakmánás ja sæmmi båttå sávtsav værrodi.
Iehtjáda fámiljan jali muslijmalasj jådediddje namájt mierredi.
Hinduj nammadábe
Hindu mánná namáv oadtju lågenanguokta riegádime maŋŋela.
Gå mánná namáv oadtju, de báhppa sijddaj boahtá. Sån æjgádijt viehket mánnáj
namáv biedjat. Áhttje namáv máná bælljáj tsamát. Báhppa mánáv buorissjivnnjet.
Namma máhttá liehket tjanádum Rama- jali Krishna-jubmelij.
Buddhalattjaj nammadábe
Moadda æjgáda válldi mánájdisá tiemmpelij. Dåppe muŋka mánájt buorissjivnnjedi.
Le aj dábálasj jut muŋka ájlis báttev máná gieda birra giessi.
Bargo:
1. Tjállit gájkka oahppij namájt flippoverij.
2. Oahppe galggi guoradallat majt suv namma mierkki.
3. Nammagalbajt/uksagalbajt læŋŋgás jali muoras dahkat.
Oabme testamennta
• Gulldalit muhtem apoasstalij ja ájlis ulmutjij subttsasijt ja daj birra ságastallat.
• Åvddånbuktet ájádusájt iellema ja jábmema, ávo ja surgo, ja buore ja bahá
birra ja responsav vaddet iehtjádij ájádusájda
80
• Subtsastit Mosesa iellema ja dåjma birra, Tora almodime birra ja Tora
guovdásj åsij sisanov
- Pesach
- Tora
- Budá
- Rosh hoshana
- Moses
Jakob ja Josef
Esau ja Jakob lijga juomitja. Esau lij vuorrasamos ja galggaj árbbit. Jakob vieljas
guokti biehtij, 1. Mos 25,29–34:
Akti, gå Jakob lij málestam, bådij Esau miehtses, tjadá vájbbam ja nælggum, ja
Jakobij javlaj: «Vattesta munji vehi dåt ruoppsadis, dåv ruoppsis juptsav, jámas
lav nælggomin». Dan diehti sån oattjoj namáv Edom. Valla Jakob javlaj: «Vuobde
munji vuostak duv vuostasjriegádimriektáv». Esau vásstedij: «Mån lev ham vargga
jábmemin, majt månnå de vuostasjriegádimriektájn dagáv?» Jakob javlaj: «Vuorno
vuostak munji!» De Esau vuornoj ja Jakobij ietjas vuostasjriegádimriektáv vuobdij.
Ja de Jakob sunji lájbev ja linsajuptsav vattij, ja Esau gattsaj ja jugáj, ja tjuodtjelij ja
gæjnnosis manáj. Nav álbben Esau ietjas vuostasjriegádimriektáv anij.
1.Mos 27, 1–45
Go Isak lij vuorastuvvam ja suv tjalme lidjin hedjunam váj jurra de buvtij vuojnnet,
de gåhtjoj Esaua, vuorrasamos bárnev, ja javlaj: «Bárnnám!» Esau vásstedij: «Dánna
lev, áhttje». De javlaj: «Månnå lav juo vuorastuvvam, iv diede goassa jámáv. Válde dal
værjodat, njuolladåhpåv ja juovsav ja maná bivdduj ja buvte munji miehttseiellijt!
Dagá munji njálga biebmov, dakkárav masi lijkkuv, ja buvte munji dav bårråt, váj
besav duv buorissjivnnjedit åvddål gå jámáv».
Valla Rebekka lij gulldalimen gå Isak ságastij bárnijnis Esauajn. Gå Esau dalánagi
mæhttsáj vuolgij miehttseiellijt áhttjásis bivddet, de Rebekka bárnnásis Jakobij
javlaj: «Gulliv iesski áhttját javlaj vielljasit Esauij: Buvte munji miehttseiellijt ja
dagá njálga biebmov, dakkárav masi lijkkuv, ja buvte munji dav bårråt, váj besav
duv buorissjivnnjedit Hærr1 muodo åvdån åvddål gå jámáv». «Dálla bárnnám
gulldala muv ja dagá dagu gåhtjov. Maná ælos viedtjat guokta gihtse, de dajs
áhttjásit njálga biebmov dagáv masi lijkku. Ja de áhttjásit doalvo váj sån dav bårrå
ja duv buorissjivnnjet åvddål gå jábmá». De Jakob æddnásis javlaj: «Vielljam
Esau le ham guolggat, valla muv tjuobma le guolgaj dagá. Na jus áhttjám muv
duohttá? De sån muv bilkkediddjen adná ja månnå ietjam badjel garov buvtáv ja
81
ij buorissjivnnjádusáv». Ieddnes sunji jalaj: «Båhtos dat garro muv badjelij. Jegada
muv, maná gihtsijt viettja».
De Jakob manáj gihtsijt viedtjamin ja æddnásis buvtij, ja suv ieddne Isakij
njálga biebmov dagáj masi sån lijkkuj. Ja Rebekka åtsåj vuorrasamos bárnes Esaua
buoremus biktasijt ma suv sijdan lidjin, ja dajt nuorap bárnnásij Jakobij gárvodij.
Gihtsij náhkijt suv giedajda ja guolgadis tjiebedi giesaj. Ja de vattij bárnnásis
Jakoba giehtaj njálga biebmov ja lájbev majt lij lájbbum. Ja Jakob áhtjes lusi manáj
ja javlaj: «Áhttje!» Isak vásstedij: «Dánna lev, guhtimusj val dån le, bárnnám?»
Jakob áhttjásis javlaj «Mån lav Esau, duv vuostasjriegádum. Dahkam lev dagu
muv gåhttju». Tjåhkkida, bårå muv bivdov ja buorissjivnnjeda muv. Isak bárnestit
gatjádij: «Gåktu dån dav nav jåhtelit gávnni?» Jakob vásstedij: «Hærrá Jubmel dav
muv åvddåj vuolgadij». De Isak Jakobij javlaj: «Boade lagábut bárnnám váj besav
gulldalit jus dån duodaj le bárnnám Esau jali ij». Ja Jakob áhtjes lusi lávkkij ja Isak
suv duohtadij ja javlaj: «Jiedna le gal Jakoba jiedna valla gieda li Esaua gieda» Ittjij
Isak Jakobav dåbdå danen gå suv gieda lidjin guolggat dagu vieljas Esaua gieda, ja
Jakobav buorissjivnnjedij. Isak ájn gatjádij: «Le gus dån duodas muv bárnne Esau?»
Jakob vásstedij: «Lev galla». De javlaj: «Buvte biebmov munji váj besav bárnám
bivdov bårråt ja duv buorissjivnnjedit». De Jakob sunji buvtij ja sån dav båråv.
De vijnav sunji buvtij ja sån jugáj. De Isak javlaj: «Boade diehki ja tjullista muv,
bárnnám». Jakob lagábut manáj ja suv tjullistij. De Isak suv biktasij hájav guláj ja suv
buorissjivnnjedij ja javlaj: «Bárnám hádja le dagu miehtse hádja, miehttse mav Hærrá
le buorissjivnnjedam. Vaddus Jubmel dunji ednama suolnev ja ednama vaddásijt,
valjet gårnev ja vijnav. Dievnastus álmmuk duv, guggŋedusá álmmuktjerda duv.
Liege vieljajdat hærrá ja ætnát bárne duv guggŋedi. Garoduvvam lehkusa sij gej
badjel dån garov lågå ja buorissjivnnjedum sij gejt buorissjivnnjeda.
Gå Isak lij gærggam Jakobav buorissjivnnjedimes, ja Jakob lij jur ålgus áhtjes
lussta mannam, de suv viellja Esau bivdos bådij. Sån aj njálga biebmov dagáj ja
áhttjásis buvtij ja javlaj: «Tjuodtjela bårråt majt bárnnát le miehtses buktám,
váj máhtá muv buorissjivnnjedit». Áhttjes Isak gatjádij: «Gut la vas dån?» Esau
vásstedij: «Mån lev duv bárnne Esau, duv vuostasjriegádum». De Isak suorgganij
ja gatjádij: «Guhtimusj lij de dåt ålmåj guhti munji miehttseiellijt buvtij váj
bårriv åvddål dån båhti. Buorissjivnnjediv suv, ja buorissjivnnjedum sån le». Gå
Esau áhtjes bágojt guláj, de alla jienajn snjihtjogådij ja bihtjasit áhtjes ánodij:
«Buorissjivnnjeda muv aj, áhttjám!»Valla sån vásstedij: «Vielljat bådij sluogas
láhkáj ja dujsta buorissjivnnjádusáv ribádij!» Esau vas gatjádij: «Ælla gus dujna
makkirak buorissjivnnjádusá munji?» Isak Esauij vásstedij: «Suv lev duv hærrán
biedjam ja gájkka suv vieljajt lev sunji dievnárin vaddám ja lev suv hállduj gårnev
ja vijnav vaddám. Majt mån dálla máhtáv dunji buorren dahkat, bárnnám?» Dalloj
Esau áhttjásis javlaj: «Ij la gus dujna ienep gå akta buorissjivnnjádus, áhttjám?
Buorissjivnnjeda muv aj, áhttje!» Ja Esau bihtjasit tjieroj. De suv áhttje Isak javlaj:
«Duv årromsadje galggá liehket guhkken ierit sjattulasj ednamis, ja alme suolne
dagá. Dån sjatta iellet svierdijn ja vieljat dievnastit. Valla gå akti ietjat luovas gajkoda,
de ribáda svagáv suv niskes».
82
Esau vasjudahttjáj Jakoba dan buorissjivnnjádusá diehti majna suv áhttje lij suv
buorissjivnnjedam, ja usjudaláj: Ruvva boahtá ájgge gå áhtjema badjel soarjjip,
dalloj Jakobav gåttåv. Gå Rebekka guláj majt suv vuorrasamos bárnne Esau ájgoj, de
nuorap bárnev Jakobav ietjas lusi gåhtjoj ja sunji javlaj: «Gulá dál, duv viellja Esau
ájggu haddodit ja gåddet duv. Bárnnám, dálla galga dahkat dagu javlav: gárveda ja
báhtará muv vielja Labana lusi Haranij. Åro suv lunna muhtem ájge dallutjij gå duv
vielja Esaua moarre le vássám, ja vajálduhttám le majt sunji le dahkam. De budáv
dunji vattáv já dåppet duv viettjav. Manen galgav dunnujt goappátjijt avta biejve
masset?»
Buorre váj bahá?
Vájmostis juohkkahasj sihtá buorre dagojt dahkat, valla juohkka dagu ælla agev
buorre dago. Dan diehti gå ij snivva ájádalá, de muhttijn sjaddá dahkat dav majt
maŋŋela sáŋart. gájkka majt dahkap, le mijá åvdåsvásstádus, ja hæhttup ietja ássjijt
tjielgadit.
Miján li moadda válljimvejulasjvuoda juohkka biejve
Le gus usjudallam ahte dujna li moadda válljimvejulasjvuoda juohkka biejve gå
smareda: «Majt galga gárvodit? Makkár avev? Makkár båvså? Gåktu galga vuoptajt
biedjat ja moadda ietjá praktihkalasj biele. Soajtá usjudallat gej galga rádnastallat. Le
gus duv mielas riekta jut rádnajt válljip? Galggap gus gájkaj rádnastallat? Galggap
gus dåhkkidit gájkajt navti gåktu sij li?
Bargo:
1.Dahkat gålmmå gatjálvisá Esaua birra.
2. Dahkat gålmmå gatjálvisá Jakoba birra.
3. Guovtes ja guovtes aktan barggaba ja gatjádallaba nubbe nuppes dajt gatjál
visájt majt libá dahkam.
4. Ságastallat juohkusin gåktu galggap nubbe nuppij vuosstij dåmadit. Le gus
duv mielas rádnajt válljit? Miján li juohkka biejve válljimvejulasjvuoda gå
smaredip, usjudallap gus daj birra bæjválattjat?
Josef vieljajnis
Jakobin lidjin 12 bárne, vuorrasamos lij Ruben. Nuoramusá lijga Josef ja Benjamin.
Jakob ienemusát då guokta nuorramusá iehtsij, ienemusát Josefav.
Vielja vasjudahttjájin Josefav, ittjij ga ássje bárrána gå ájttsin Josef lij viehka niegulasj.
83
Josefa niehko
Niegadij ja niegov vieljajnisá subtsastij. Sij suv ájn vil ienep vasjudahttjájin.
Josef vieljajnisá javlaj: Galggabihtit dal gullat majt lev niegadam! Gårnebældon
lidjiv. Gårnnegimpojt tjadniv. Hæhkkat gårnnegimpo tjuottjadin ja muv birra
guggŋedin.
Vielja: Mave, dådnå sidá gånågissan sjaddat?
Ja de ájn vil ienep sunji suhttin. Maŋŋela lidjin sunja ájn vil ienep niego.
Josef lij Jakoba lågenanvuostasj bárnne. Suv birra Oabme Testamentan subtsa
stuvvá.
Fátta li vijsesvuohta ja udnodisvuohta.
Bargo:
1.Barggat adjektijvaj subttsasin: nuorra, vuoras, buorre, nievres. Tjállit adjektij
vajt flippoverij jali stuorra plakáhttaj.
Tjállit gárgadisájt Josefa birra ja adnit dajt adjektijvajt majt flippoverij/
plakáhttaj lihpit tjállám.
2. Jakobin lidjin 12 bárne. Oahppe galggi dahkat riekknimbargojt maj vásstádus
le 12, duola dagu: 10 + 2 = 12, 6 + 6 = 12, 2 x 6 = 12, 24 : 2 = 12
3. Oahppe galggi gåvåjn gæhttjat makkár biktasa lidjin dan ájge gå Josef
viesoj. Dan maŋŋela galggá juohkkahasj njálmmefáhtav gálvas páhppáris,
njálmmefáhtav bájnnit ja dasi gárgadisájt lijmmit majt le Josefa birra tjállám.
Dajt gatsostihpit klássaladnjáj. Máhttebihtit bivtasbáttev dahkat masi
njálmmefáhtajt gatsostihpit.
Moses
Subttsasa Mosesa ja Egyptas vájaldime birra le tjáledum 2. Mos 1–14. Maŋŋel gå
Josef jámij, de suv fuolkke Egyptaj bátsij. Oadtjun moadda máná ja fuolkke stuoroj.
Egyptaj ådå farao bådij. Ittjij majdik Josefa ja suv fuolke birra diede.
Farao ittjij lijkku gå israelattja riegádin. Farao mierredij ahte fuolkke ittjij besa
oabllot ja stuorrot. Mierredij binnedit ja Israelihtajt garrasit bargadahttet. 2. Mos 1,8–11.
Valla madi ienep egyptalattja álmmugav givsedin, dadi ienep oabllun ja vijddánin,
váj egyptalattja sijás ballagåhtin.
De farao ålles álmmugij buvtij dáv mærrádusáv: «Bálkestit Nijllaj gájkka báhttja
mánájt ma hebrealattjajda riegádi, valla dibddit næjttsománájt viessot».
2. Mos 1,12 ja 22
Muhtem Levi fuolke ålmåj Levia niejdajn vállduj. Nissun iesselissan sjattaj ja bárnev
riegádahtij. Gå vuojnij man tjábbe mánná lij, de suv gålmmå máno tjiegadij. Valla gå
ittjij desti máhte suv tjiehkat, de váldij hájkkogárev, behkajn ja darvajn dav buodoj
84
ja luojtij dav Nilena suojnij gasskaj. Bárnátja oabbá duobbelij bátsij gæhttjat gåk dal
mánájn gævvá.
Dalloj farao niejdda Nilagáddáj basádit, ja suv dærno báhtsin ædnogáddáj váttsa
tjit. Vuojnij gárev suojnij gaskan ja gåhtjoj oarjjenissunav dav viedtjat. Gå gárev
rabá, de vuojnij báhtjatjav guhti tjietoj. Farao neijdda suttalusjáj suv ja javlaj: «Dát
le gal hebrealattjaj mánná»
Dalloj máná oabbá farao niejddaj javlaj: «Galgav gus hebrealasj nissunav viedtjat
mánáv njamádittjat?» Farao niejdda javlaj: «Viedtjala!» de næjttso manáj ja bárnátja
iednev gåhtjoj. Farao niejdda æddnáj javlaj: «Válde dáv bárnátjav ja njamáda dav
munji, de månnå vas dunji bálkkáv mávsáv». Ja nissun bárnátjav váldij ja suv
njamádij. Gå bárnne stuoroj, de nissun suv farao niejddaj doalvoj, ja sån suv ietjas
bárnnen váldij. Farao niejdda sunji vattij namáv Moses ja javlaj: «Mån ham lev suv
tjátjes gæssám bajás». 2. Mos 2,1–10
Muhtem biejve manáj Moses ietjas fámilja lusi. Vuojnij gåktu egyptalattja israe
lattjajt vájvedin. Moses jámas tsábmij muhtem egyptalattjav ja suv hávddádij. Gå
farao dav guláj de gæhttjalij suv oadtjot gåddum, valla Moses Midjanij báhtarij.
Dåppe muhtem ruddnáj tjiehkádij. Dat Mosesa iellemav rievddadij. Sån guhti lij
dagu prinssan viessum, hæhttuj faraos báhtarit ja ballat.
Moses vuohpas Jetro slihturijt ræjnnuhij. De akti dáhpáduváj ahte slihturijt miehtse
nuppe bælláj doalvoj ja bådij Jubmela váre, Horeba vuolláj. Dåppe bigoduváj
sunji Hærrá ieŋŋgil dållåsjnjibtjon, mij sjnjuohtjalij tjiesskisládnjebiesstagis. Gå
Moses vuojnij biesstagav váni buolek sjnjibttjomin, de ussjolij: «Oavddo! Vierttiv
dåhku vuolgget gehtjatjit manen biesta ij buole.» Gå Hærrá vuojnij suv gehtjatjit
mannamin de Jubmel sunji tjuorvvij tjiesskisládnjebiesstaga sissta: «Moses! Moses!»
Sån vásstedij: «Dála lev.» Hærrá hålaj: «Ale lahkana! Nuola gábmagijt, ájlis ednama
nanna tjuottjo.» Ja jårkij: «Áhtját Jubmel lev, Abrahama Jubel, Isaka Jubmel ja Jakoba
Jubmel.» De Moses muodos tjiegaj. Jubmelij ittjij duosta gæhttjat.
Hærrá hålaj: «Vuojnnám lev gåktu álmmugam Egyptan vájvedi. Gullam lev sijáv
vájvediddjij diehti luodjomin, diedáv sijáv bijnástuvvamin. Danen lev luojttádam
sijáv egyptagijs luovvitjit ja sijáv Egyptas dålvutjit boandás ja vijdes ednamij gånnå
le mielkes ja miedas vallje, ednamij gånnå dálla kanaaneaga, heteaga, amoreaga,
perisseaga, hiveaga ja jevuseaga årru. Israelagij luodjoma li dal muv lusi jåvsådam,
ja iesj vuojnnám lev gåktu egyptaga bijnedi ja sijáv duolmmu. De maná: duv rájav
farao lusi, duv rájav álmmugam, israelagijt, Egyptas dålvutjit.» Moses vuosstálattjáj:
«Gåktus muv lágásj farao lusi máhttá mannat israelagijt Egyptas dålvutjit?» Jubmel
vásstedij: «Mån lev dujna, ja dát le mærkka mij vuoset mån duv lev rádjam: gå
álmmugav Egyptas le doalvvum de adnit jubeldievnov dán váren.» De Moses
Jubmelij javlaj: «Jus dal israelagij lusi boadáv ja hålav sijáj ájttegij Jubmel le muv sijá
lusi rádjam, ja de suv namáv åtsådi, mav de vásstedav?» Jubmel hålaj: «Mån guhti
lev. Håla sidjij gen namma le ´Mån lev´duv sijá lusi rájaj.» Ja Jubmel lasedij: «Håla
israelagijda Hærrá, sijá ájttegij Jubmel, Abrahama Jubmel, Isaka Jubmel ja Jakoba
Jubmel, duv sijá lusi le rádjam. Dát le muv namma ihkeven ájggáj; máttos mádduj
85
muv dat namás tjuorvvu.» Maná tjoahkki Israela vuorrasijt ja javla sidjij ahte Hærrá,
sijá ájttegij Jubmel, Abrahama Jubmel, Isaka Jubmel ja Jakoba Jubmel, duv sijá lusi le
rádjam. Javla sidjij ahte lev gáhttimin sijáv ja vuojnáv mij sidjij le Egyptan gevvam.
Javla mån lev mierredam sijáv ålgus Egypta fánngavuodas duolvvot boandás ja vijdes
ednamij gånnå le mielkes ja miedas vallje, ednamij gånnå dálla kanaaneaga, heteaga,
amoreaga, perisseaga, hiveaga ja jevuseaga årru.
Sij gal duv gulldali. Mannit de, dån ja Israela boarrása, Egypta gånågisá lusi ja
sunji javllit: «Hærrá, hebrealattjaj Jubmel, le midjij bihkusam. Luojte mijáv mannat
gålmmå biejve mannuj várráj ja Hærráj Jubmelamme værrodit.» Valla diedáv
Egypta gånågisij dibde dijáv vuolgget jus ij nákko vuolen. Danen giedaj gálggiv
ja egyptalattjajt juohkkalágásj oavddusij ládav, desik luojttá dijáv vuolgget. Ájgov
aj egyptalattjajt miehtemielagin dahkat dán álmmugij, váj ehpit ednamis guoro
giedaj mannat. Juohkka nissun galggá ráddnánissunis ja dajs guhti suv goaden årru
ádnot silbajt, gållijt ja biktasijt. Gárvodit dajt báhtjajdihtte ja næjtsojdihtte. Navti
egyptalattjajt ávkástallabihtit». 2. Mos 3,1–22
Dan maŋŋela Moses-guovtes Aronijn manájga ja faraoj javlajga: «Návti Hærrá,
Israela Jubmela javllá: Luojte muv álmmugav vuolgget váj bessi munji basev adnet
váren». Farao gatjádij: «Guhtimusj le dat Hærrá gev galggiv jegadit ja luojttet
Israelav vuolgget? Iv Hærráv dåbdå, iv ga dibde Israelav vuolgget». Vásstedijga:
«Hebrealattjaj Jubmel le midjij bihkusam. Dibde mijáv gålmmå biejve manádit
várráj Hærráj, Jubmelamme værrodit, jali sån mijáv ruohttoskihpudagáj jali
svierdijn haddot» Valla Egypta gånågis sunnuj vásstedij: «Manen dåj, Moses ja Aron,
álmmugav hárrebihtte barggamis? Manne barggat!» Ja farao ájn jårkij: «Sij li ham
juo ienebuv gå lánda ietjas álmmuk, ja dåj sihtabihtte sijáv ganugahttet barggamis!»
Sæmmi biejve farao gåhtjoj sundijt ja åjvijt: «Allit dasti álmmugi vatte hálmav
muvrrimbargguj dagu åvddåla. Galggi ietja mannat hálmav tjoagget. Ajtu galggi
sæmmi ållo muvrragiergijt dahkat dagu åvddåla, allit val majdik giehpeda. Lájke li,
danen tjuorvvu: «Hæhttup mannat Jubmelamme værrodit! Galggá ulmutjijt garra
bargguj biedjat váj siján le nuoges dahkat, jali ájgev gållådi gællásijt gulldalit».
Sunde ja oajve mannin álmmugij javllat: «Farao javllá ij sån desti didjij hálmav
vatte. Hæhttubihtit ietja hálmav gávnnat, valla barggomierre ij val galga binnut».
De álmmuk háddjuj Egyptav miehtáj hálmav tjoagget muvrragiergijda. Valla sunde
sijáv kommanderijin ja javllin: «Ållijit biejvvebargodihtte dagu dalloj gå hálmav
oattjojda». Israelagij ietjas oajve gejt faraoa sunde lidjin biedjam sijáv jådedit,
tsábbmudallin. Sunde sidjij javllin: «Manen ehpit la iektu ij ga uddni dahkam
sæmmi ållo muvrragiergijt dagu åvddåla?» Dalloj israelagij oajve mannin faraoj
gujttit ja javllin: «Manen návti dagá ietjat dievnárij vuosstáj?» 2. Mos 5,1–15
86
Mosesijn åvdån mannin Egypas ierit, valla hæhkkat ájtsaj farao ahte ij sån dan diehti
sihtam sijáv luojttet. Biejaj soahteålmmåjt sijá maŋŋáj. Go soahteålmmå lidjin sijáv
jåksåmin Siv-merragatten de Jubmel ibmahav dagáv, sirddelij merav guovte sadjáj
váj ulmutja bessin rastá vádtset rastá. Soahteålmmå båhtin maŋŋelin.
Gå Israela álmmuk lij merav rasstim, luojtij Hærrá merav sadjásis.
Tjáhtje ruopptot gålgåj ja soahteålmmå ferrin. 2. Mos 14
Moses Oabme Testamentan návti gåvviduvvá: Sån lij dat guhti hebreajt Egyptas ålgus
doalvoj. Moses oattjoj åhpav gå farao niejda lunna åroj. Åhpaj låhkåt, hieroglyfa
tjállemsymbåvlåjt tjállet, girjijt tjállet ja tevstajt moattedit.
Lågev budá
Maŋŋel gå Hærrá lij ietjas álmmugav ierit Egyptas doalvvum, de lij sidjij ietjasis
rijkav loabedam. Lidjin nielge ja gåjkko tjadá mannam, ja moaddi lidjin vargga
vuollánam. Valla muhtem ideda dáhpáduváj juoga imálasj. Gå smaredin, de lidjin
låttijs dievva ednamin. Válldin låttijt gitta ja mállásav dajs dahkin. Gallánibmáj
bårrin. Vijmak lidjin nielggetjåjvijt dævddám. Hæhkkat rássjodahttjáj mieda. Dálla
bessin miedalájbijt lájbbot. Muhtema lidjin gåjkkådin, de Moses skoalkkalij bávtev
ietjas såppijn, ja tjáhtje bákterájges gålgåj. Gájka bessin juhkat nav ållo tjátjev majt
ber nahkin. Navti bessin vásedin jut Jubmel lij sijá maŋen.
Gå gålmmå máno lidjin vássám, de båhtin vuolus Sinaiváres. De Moses aktu várráj
manáj ja dåppe sån Hærráv iejvvij. Hærrá javlaj: «Don galga Israela álmmugij javllat,
jus dij muv bágojt gulldalihpit ja muv lihtov anedihpit, de dij lihpit muv álmmuk
gájka iehtjádij åvdån».
Gå Moses ruopptot váres bådij, de javlaj Hærrá bágojt. Israela álmmuk javlaj: «Gájkka majt Hærrá le javllam, mij dahkap».
Moses ruopptot manáj ja Hærráj javlaj dajt bágojt majt suv álmmuk lij javllam.
De Moses álmmugij javlaj: «Gárvodit rájnas biktasij, danen gå Hærrá dal iesj
boahtá sárnnot gåktu galggabihtit viessot». 2. Mos 16
Bargo:
1.Riekknit: Manno vibáj 40 jage. Oahppe galggi udnásj jages riekknit makkir
jahke ij 40 jage dássta åvddåla. Galggi riekknit man vuorrasa sij li 40 jage
duogen, ja man guhkes ájgge le dallutjij gå sijá æjgáda ålliji 40 jage jali goassa
sij dav álldarav ållijin.
2. Oahppe Mosesgirjev dahki
Dan girjjáj tjoahkkiji gájka bárgojt majt Mosesa fátta birra barggi. Máhtti
gåvvårájdov dahkat, tjuorggat, dáhtámasjijnajn oanegis gárgadisájt tjállet ja
diktajt tjállet. Ålgutjij lijmmiji lijmmapáhppárav váj ij ålgusj biejsteduvá.
3.Drámátiserit muhtem oasev Mosesa iellemis. Girjen li tevsta majt oahppe
87
máhtti dramatiserit. Máhttá juohkusijt juohket, ja iesjguhtik juogos drámáti
seri åsijt Mosesa iellemis.
Ådå testamennta
• Subtsastit sisanov guovdásj tevstajn gåktu Ådå testamenta evangeliuma
• Gulldalit muhtem apoasstalij ja ájlis ulmutjij subttsasijt ja daj birra ságastallat
Ådå testamennta le Rámáta nubbe oasse. Dat sisadná 27 girje. Tevsta li Jesusa birra. Ådå testamennta le tjáleduvvam sulle jages 60 gitta jahkáj 120 Kristusa maŋŋela ja gåvvit tjuohtejage guhkás ájggudagáv. Ådå testamennta oaneduvvá ÅT.
Gålmmå vuostasj evangeliumijn li sulásasj tevsta, valla Markusa tjállusin li 35 versa ma e Matteusa ja Lukasa tevstajn gávnnu.
Ådå testamenta tevsta nielje juohkusijda juogeduvvi.
Gássta
• Subtsastit sisanov guovdásj tevstajn gåktu Ådå testamenta evangeliuma
• Ságastallat risstalasjvuoda birra ja gåktu åskolasj dåjma åvddån båhti iellem
- Åhpadisålmmå
- Gássta
- Ájlis Vuojŋŋanis
- Gástalihtte
- Sijddagássta
Diedo:
Johannes gástadiddje lij báhpa Sakarja bárnne. Suv iemet Elisabeth ja Jesusa ieddne,
Maria, lijga fuolkitja. Johannes Judean bajássjattaj ja 27 jahkásattjan profehta
gåhttjomav oattjoj. Johannes tjátjijn gástadij, ja Messiasa boahtemájgge lij ållånam.
Jesus galgaj Ájlis Vuojŋŋanissaj gástadit. Jesus lij akta guhti bådij Johannesa lusi
gástaduvátjit. Ålos Jordanænon gástaduvvin. Gássta mærkka le ietjas jårggålahttet,
ådå iellemijn álgget.
88
Gásta baktu Jubmela mánnán sjaddap. Gássta le sakramennta, ájlis dáhpádus ja
mierkki máná galggi risstalasj åsskuj bajásgieseduvvat. Ristagisá mánnán gástaduvvi,
ja muhtema vas ållessjattugin.
Gássta girkkon
Gå gástav tjielggi, de hæhttu mujton adnet ahte li ållo máná gudi ælla girkkon
gástaduvvam. Máná gudi ælla gástadum, e galga dåbddåt ietjasa ålgusjbielen.
Muhtema e gástaduvá åvddål gå ållessjattugin sjaddi.
Gástan li iesjguhtiklágásj dábe. Tjáhtje le gásta mærkka. Báhppa gatját máná
namáv, ja gålmmi goajvvi tjátjev máná oajve nali ja javllá: «Gástadav duv Áhtje,
Bárne ja Ájlis Vuojŋŋanisá nammaj». Tjáhtje aneduvvi gå galggá vuosedit mánná le
rájnnidum ja buorissjivnnjedum.
Máná gástadime aktijvuodan manni æjgáda báhpa ságajda tjoaggulviskontåvrån.
Báhppa tjielggi gásta ja bajásgiessema birra. Sjielvvi gássta dáhpáduvvá gå le
jubmeldievnastus girkkon, dábálattjat sådnåbiejve, valla máhttá aj muhtem ietjá
allabassebiejvve dagu bæssátja jali javlaj ájge.
Mánán li fáddara. Fáddara li vihtanin dasi ahte mánná le gástaduvvam.
Risstaæjgáda jali fáddara galggi æjgádijt viehkedit mánáv ristagis åsskuj bajásgiesset.
Risstaæjgát/fáddar le álu lahka fuolkes jali ráddna.
Gássta le ulmutjijda vattáldahka. Jesus le návti javllam: «Dibddit smávva mánájt
muv lusi boahtet, danen gå Jubmela rijkka sidjij gullu».
Gásta baktu mánná Ájlis Vuojŋŋanisá nammaj gástaduvvá, ja Jesus le loabedam
suv lahka liehket. Sidjij gudi li gástadum, le gássta ájnas oasse iellemis, ja dat biejvve
mujtton biejaduvvá.
Sámen le dáhpe válljit fáddarijt/risstaæjgádijt fuolkij ja sijddaguojmij gaskan, ja
dábálasj le biedjat gaskal 6 ja 12 risstaæjgáda mánnáj. Sámen mánnáj ållo fáddarijt
biedji, vaj li moattes doarjjan máná bajásgiessemin ja huvson.
Sijddagássta
Sámen le dáhpe mánájt sijdan gástadit. Sijddagássta navti dáhpáduvvá ahte báhppa/
sárnnediddje máná sijddaj boahtá. Máná æjgáda ja suv lagámusá li maŋen gástan.
Sij li vihtanin dasi ahte mánná le Ájlis Vuojŋŋanisá nammaj gástaduvvam. Mánná
galggá maŋŋela girkkon risstiduvvat.
Sijddagássta le dålusj árbbedáhpe, ja dat le buolvajt tjuovvum. Risstadahttin má
nájt mæssoj ájge, dagu bæssátjijn.
Ságastallam:
1.Ságastallat sáme árbbedábálasj sijddagásta birra. Æjgádijs gajádallat. Tjállit
oanegis tevstajt jali diktajt. Tjállit tjállusijt dáhtámasjijnnaj. Jus siján lidjin
gåvå gástas, de scannijit dáhtámasjijnnaj ja biedjit tjállusijda jali moattedit
gåvåjt ja lijmmit dajt.
89
Bargo:
2.Oahppe bieddjis duvvojt biesskedi. Duvvojt hárpujn vinndegij gahtsi. Duvvo
le Ális Vuojŋŋanisá symbåvllå. Vuollelin vuojná oajvvadusáv gåktu duvvo
(lådde) majt galggá páhppáris dahkat, máhttá sjaddat.
Lávllaga/Sálma:
• JS 34: Mij namán Kristus’ råhkålip
• JS 35: De åro, ármo ája
Ájlis ulmutja
• Gulldalit soames apoasstalij ja ájlis ulmutjij subttsasijt ja daj birra ságastallat
Ådå bágo ja moallanagá:
- Vikiŋŋa
- Bårjåsvanntsa
- Nidarosdomen
- Irlánnda
- Selja
- Espánja
- Syria
Olav
Ájlis Olav riegádij jagen 995 ja jámij jagen 1030 Stiklestadan.
Subtsas:
Gåktu Ájlis Olav giedastis buolatjij sådnåbiejve vuoladum muorraskuolkáj diehti
Gånågis Olav lij ålggon rissijt vuollamin. Olav ittjij mujte sådnåbiejvve lij dát. Vuo
nan gal hæhttuj mujttet makkár biejvijt bargaj, ja ájnas lij mujttet sådnåbiejvev
vuojŋastimbiejvven adnet. Dalloj ittjij aktak galga barggat. Muhtem guhti lij viehka
lahka gånågissaj, ájtsaj majt gånågis lij bargamin. Sån usjudaláj: «Majna dal Olav
dálla gihkat? Sådnåbiejve barggamin? Hiehpá gus navti dahkat?»
Ittjij duosstam, ittjij ga hiebá njuolgga gånågissaj javllat dav majt vuojnij, valla
farra javlaj: «Gulá dal ájn gånågis. Idet le mánnodahka, gieres gånågis».
De gånågis ájtsaj majt lij barggamin. Tjoahkkij muorrabæhkátjijt giehtaj ja dajt
tsahkkidij, ittjij åvvå ájtsa tjårmmåha sinna lij dajt tsahkkidam.
Gålmmå ålmmå vásedin sulle sæmmilágásj dáhpádusáv.
90
Bargo:
1.Ájlistuhttemmanov dahkat. Oahppe málliji stuorra árkav man nali galggi
ájlistuhttejiddjijt lijmmit. Ij bierri liehket sjievnnjis bájnno. Åhpadiddje
sæmmilágásj kártav dahká ja Roandemav mierkki. Roandem le dat sadje
gånnå Ájlis Olav le hávddáduvvam.
2. Oahppe tjuorggi, bájnniji ja biesskedi ájlistuhttejiddjijt ja sijájt vuorrolahkkoj
kárttaj lijmmiji.
3. Ájáduskártav aktan dahkat gå le fáttajn gærggam.
4. Ájáduskárta vuodon oanegis gárgadisájt tjállet. Dájt gárgadisájt máhtti
dáhtámasjijnan tjállet. Tjállusijda máhtti gåvåjt tjuorggat, vaj Ájlis Olavav
mujtti. Maŋŋela oahppe árkav hiervviji.
Jakob
Diedo:
Jakob lij Sebedeusa bárnne Ådå Testamentan. Sån lij Jesusa vuostasj åhpadisålmmå
ja lij aj akta suv lagámus åhpadisålmmåjs. Sån lij akta sijájs guhti Jesusav Getsemanej
tjuovoj åvddål gå ruossinávlliduváj. Mark 9, 2–10 subtsas sån Herodesij gådduj.
Subtsastuvvam le aj ahte Jabok manáj Spániaj Jesusa jábmema maŋŋela subtsa
stittjat mij Jubmela bágon tjuodtju. Ja gå iesj Jerusalemin jámij, de doalvoduváj
ruopptot Spániaj hávddáduvátjit. Jakoba hávdde le Santiago de Compostelan.
Le akta dajs dåbddusamos ájlistuvvammanoj gaskan væráldin. Snjilltjamáno 25.
biejvve le Jakobbiejvve.
Subtsas:
Jakoba rumáj Spániaj doalvoduvvá
Jakob gådduj gå sujsta oajvev ierit tjuolastin. Suv åhpadisålmmå viedtjin suv iján,
gå juvdájs ballin.
Gå lidjin rubmahav viedtjam, de dav bårjåsvanntsaj biedjin ja mierredin ahte
Hærrá válljijus sunji hávddesajev. Hærrá ieŋŋgil dat vantsav stivrrij ja maŋutjissaj
gålgåj dat gáddáj Spánia Galicia merragáddáj. Båhtin dråtnik Lupa rijkkaj. Låggŋjin
ájlis rubmahav muhtem stuorra gierge nali. Sæmmi båttå suttaj giergge rubmaha
milta ja sjattaj sarkofágan rubmaha milta.
Dan maŋŋela subtsastin åhpadisålmmå dråtnigij gudi sij lidjin. Subtsastin gåk
tu lidjin Hærrá sidoda milta suv rijkkaj ájlis rubmahijn boahtám. Dråtnik sijáv
vijdábut sáddij muhtem ålmmåj. Sån lij Spánia gånågis. Sån ittjij hávddeloabev sidjij
vatte ja farra sijáv giddagissaj bálkestij. Gå gånågis lij oademin de Hærrá ieŋŋgil
bådij ja uvsajt rabáj ja sijáv luojtij luovas giddagisás. Gå gånågis dav ájtsaj, de biejaj
soahteålmmåjt sijájt oagodit, valla muhtem råvev rasstidahttijn de råvve ravgaj ja
gájka fællin.
91
Gå gånågis dav gulláj de sáŋardahttjáj ja baláj juoga dal máhttá sunji ja suv
lagámusájda dáhpáduvvat. De biejaj sáhkaguoddev Jakoba maŋŋelaela, váj jårggå
lastij suv. «Jus ruopptot boadá, de oattjo dav majt sáva», javlaj sáhkaguodde. Ruopp
tot máhttsin ja ålles álmmugav Hærráj jårgijdin. Gå Lupa dav guláj, de suhtaj.
Åhpadisålmmå Lupaj subtsastin ahte gånågis lij ham Jakobij dav loabedam. «Mannit
vuovsájt váres viedjtit, váj máhtáv vågŋav dajda biedjat ja dijá mæjsstára rubmahav
ruopptot hávddesadjáj giesset ja sunji hávddebájkev åhtsåt». Åhpadisålmmå diehtin
ahte hekkavárálasj le vuovsáj vuodjet, valla ij makkir vijsesvuohta máhte Jubmela
vuosstij tjuodtjot. Åhpadisålmmå várráj tjágŋin. Gå lidjin vádtsám de hæhkkat
bådij ruoppsis dráhka mij dålåv tjålggådij sijá vuosstij. Vuovsáv ruossidin ja dat
lådjånij. De biedjin ájlis Jakoba rubmahav voagŋŋaj. Vuoksávågŋav ittjij aktak åvvå
dárbaha stivrrit, ietjastis manáj njuolgga Lupa sloahttaj. De dal dråtnik vuojnij ij
desti lijssi ja váldij vuosstáj risstalasjvuodav. Jáhkolattjan sjattaj. Slåhtav girkkuj
vattij, ájlistuvvam Ájlis Jakobij. Loabedij iellema loahppaj dåssju buorre bargojt
dahkat.
Sunniva
Diedo:
Sunniva lij irlándalasj gånågisniejdda. Vuodnaj báhtarij gå ittjij sidá válldut vikiŋa
åjvijn gesi lij loabeduvvam. Dat dáhpáduváj dalloj gå Håkon Jarl rijkav stivrrij,
dan ájge gå risstalasjvuohta Vuodnaj bådij. Gå Sunniva gáddáj bådij Vuodnaj, de
ij lim buorisboahtem. Ulmutja suv ierit dålvudin ja hæhttuj tjiehkádit. Gå muhtem
ájgge gålij, de bådij Håkon Jarl báhtariddjij viettjatjit. Sunniva lij muhtem slahpaj
tjiehkádam ja bákte ravgaj váj jámij. Suv ávvobiejvve le snjilltjamáno 8. biejvve.
Bargo:
1.Oahppe dahki Sunniva slabáv páhperdájges (páhpermasjeas), ja dahki aj dajt
ulmutjijt gudi dán subttsasij gulluji.
2. Subttsasav drámátiserit.
92
Grehka mytologija
• Ietjá álmmuga mytologiaj oahpástuvvat
- Hellas
- Myhta
Diedo:
Myhta boahtá grehkagielas ja mierkki subtsas. Dagu ietjá álmmuga, de grehkalattja aj
subttsasijt subtsastin. Lidjin subttsasa mij væráldij ja ulmutjijda galgaj dáhpáduvvat.
Lidjin aj myhta ma lidjin usjudaládum iellemij ja dan iellemij mij lij jábmema maŋŋela.
Ienemus dåbdos subttsasa li da vuoras subttsasa grehkalattjaj birra, sijá doarro
Troja-stáda vuosstij. Subttsasa álggi gå soahtevehka trojalasj Prins Parisa vuosstá
lasstá gå váni gatjádimes doalvoj ierit fávros Helenev, guhti lij spartalasj gånågis
Menelaosijn válldum.
Grehkalattja soahtevegav tjoahkkijin ja mannin dårruj. Akilles ja Odyssevs
soahtevegav jådedijga.
Troja jådediddje lijga Hektor ja Aeneas.
Go doarro lij lågev jage vihpám, de Odyssevs muhtem kånstav gávnadij. Dagáj
stuorra hestav. Dan sisi galggin suv buoremus soahteålmmå tjiehkádit, ja nav
aj dahkin. Troja ulmutja doajvvun grehkalattja dal vuollánin go soahtevehka
bårjåsvadnasij sijdaguovlojda bårjåstin. Troja álmmuk giedajt spættjoj gå jáhkkin
doarro lij dal vijmak nåhkåm.
Muhtem báhppa vikkaj Troja ulmutjijt rádedit ahte dat muorrahæssta ij lim
buorre mærkka ja ævtodij hestav buollidit. Gå hestav svierdijn tjuokkoj de dagu
juoga gulluj sisbieles valla suoleduváj gå muhtem hæhkkat tjuorvvij: «Válldám lev
muhtem grehkalattjav gitta».
Odyssevs lij ham sluogas ja lij gåhttjum ietjas soahteålmmåj Sionav lahkusij
tjiehkádit, váj Troja ulmutja suv gávnnin ja suv giddagissaj bálkestin.
Sion dagáj ietjas dal mak balon ja ánodij hekkajdis gádjot. Sion javlaj:«Grehka
lattja muv oaffarin, váj ietja bessi sihkarit sijddaj mannat».
Grehkalattja sihtin Sion galgaj subtsastit manen lidjin muorrahestav dahkam.
Sion javlaj: «Dat muorrahæssta le værrovattáldahka Athena nissunjubmelij. Jus
dav biejsstebihtit, de stráffuduvvabit».
Dalánagi båhtin guokta stuorra gærmmaha bajás meras ja gåddin Laokoona
goappátjijt bárnijt. Laokoon gæhttjalij sunnuv gádjot, valla de germaj suv aj dåss
kålij, åvddål gå merraj njoamoj.
De Sion tjuorvvij: «De dal vuojnnebihtit. Laokoon stráffuduváj gå hestav tjuoggij».
Troja álmmuk suorgganij ja pårtåv gajkkun. Juvlajt hæsstaj biedjin ja dav stáda
sisi jållerdin.
93
Gå lidjin hestav stádaj oadtjum, de sjattaj stuorra ávvudallam. Troja ulmutja juhkin,
ja gå gájka lidjin gárramin, de Sion merragáddáj viehkalij ja fáhkkalav tsahkkidij.
Fáhkkal lij mærkkan dasi ahte dálla galggin grehkalattja gáddáj boahtet. Dan maŋŋela
viegaj vas stádaj jå gålmmi muorrahestav goalkkalij. Lij mærkkan dasi ahte galggin
ålgus boahtet. Odyssevs unna luvkov rahpalij ja ålgus tjáŋaj ietjas soahtevegajn.
Gåddin gájka soahteålmmåjt ja stádav buolldin. Navti Troja biejsteduváj. Nissunijt
Spartaj doalvvun. Helena nav skámádij ja manáj ietjas gånågisá lusi. Gånågis lijkkuj
gå Helena, fávros nissun, ruopptot bådij.
Bargo:
1.Mannat girjjevuorkkáj grehkalasj mytologijagirjijt åhtsåt ja gåvåjt gæhttjat.
2. Gåvvårájdov dahkat.
Juvdávuohta
Oahpahusa mihttomearri lea ahte galgá oahppi máhttit
Toralåhkåma, bårråmnjuolgadusáj, allabasij ja dájddaga baktu.
- Pesach
- Sábbát
- Rabbin
Toran li vihtta Mosesgirje ja le juvdáj ájlis tjála. Girjjerulla ma jubmeldievnastusán
adni, li pergamentarulla. Da li giedaj tjáleduvvam hebreagiellaj kalligráfabokstávaj.
Låhkke ij bierri tjállusijt duohttat. Muhtema javlli ahte dat le dan diehti gå le ájlis
tjálos, ja iehtjáda vas javlli jus tjuvdij guoska, de máhttá pergamentas tjállusijt biejsstet.
Dan diehti e tjuovdij guoska, valla tevstav vuosediddjijn tjuovvu, mij gåhtjoduvvá
Yad. Yad mierkki giehta hebreagiellaj. Yada giehtje le giehtan hábbmiduvvam.
Tora-rullajt silkkilijnij sinna vuorkudi ja le biejadum silbbakråvnå nali skáhpan
synagogan. Tora tjállusijn ælla vokála. Sån guhti dassta låhkå, hæhttu liehket hárjjá
nam låhkke.
Juvda li jubmeldievnastusájt tjadádam bájkalasj synagogajn maŋŋel gå tiemmpela
biejsteduvvin Jerusalemin 70 jage Kr.m. Jubmeldievnastus le ålmmåjda. Nissuna
galggi baddjen gallerijan tjåhkkåhit. Juohkkahasj guhti synagogaj manná galggá
juojddáv oajvváj tjágŋat. Ålmmåjn le unna tjáhppis gahperasj mij gåhtjoduvvá kipa.
Nissunijn vas le lijnne oajve nanna.
Rabbin le sån guhti jubmeldievnastusáv tjadát. Sån lávllu ja råhkusijt låhkå. Tora le
juvdáj ájnnasamos tjálos ja sisadná 613 njuolgadusá. Lågev budá li oassen dassta.
94
248 njuolgadusá li dakkára majt le loahpe dahkat ja 365 njuolgadusá ij galga dahkat.
Juvdájn le stuorra rågostjoahkke. Tjoahkke namma le Siddur.
Pesach ávvudallam
Pesach le juvdáj bæssásjávvudallam ja sijá ájnnasamos basse.
Pesach ávvudallam vihpá gáktsa biejve ja le mujtton dallutjis gå juvdá ålgus Egyp
tas vuolggin.
Pesach báhko mierkki vásuk jali bessat. Jábmemieŋŋgil, guhti vájaldij ja gåttij
gájkka egyptalattjaj báhttjamánájt, vásij juvdáj gådijt ja ittjij ga makkirak baháv
sijá vuosstij dagá. Pesach le sijda ávvudallam ja álggá navti ahte juvdá hebreagiellaj
låhki subttsasijt Egyptas. Pesach álggá bårrusijn man namma le seder. Bårri, juhki
ja girjes låhki. Girje namma le Haggada. Dan girjen tjuodtju gájkka mij dáhpáduváj
Israela ámmugijn farao ájgen.
Bårråmnjuolgadusá
Toran li iesjguhtiklágásj bårråmnjuolgadusá. Li mærrádusá gåktu bårråmus galggá
málestuvvat ja bårrut. Muhtem biebmo li iehperájnnasa ja danen ij dajt máhte bårråt.
Biebbmo duolvvá aj gå ij almma láhkáj dav gárvedit. Gussa- ja sávttsabiergov máhttá
bårråt, ájnat ij svijnne- ja hæsstabiergov. Merraielle ja divre li dakkir sjivnnjádusá
majt ij galga bårråt, valla guolijt ja skáltjojt le galla loahpe bårråt.
Ietján le málle ja mállebiebbmo iehperájnas biebbmo. Dan diehti hæhttu njuovvat
navti ahte ienemus varra ierit gålggå váj ij ga biergov duolvvada. Biergov galggá sáll
tit dahkkavide gå le njuovadum, váj varra ierit gåjkkå. Oajvvenjuolgadus le bierg
go ja mielkke e galga segaduvvat, ij ga sæmmi saje galga dájt biebmojt vuorkkit
jali gárvedit. Dá guovte bårråmusájt ij galga aktan bårråt. Tora gielldá juvdájt
svijnnebiergov bårråmis. Juvdáj bårråmnjuolgadusá li kosher. Da li Toraj tjáledum.
Hanukka
Hanukka le tjuovggaávvudallam. Makkabeára grehkalattjaj badjel vuojttin ja ietjasa
rijkav oadtjun. Vuojto maŋŋela rájnnijin sij tiemmpelav uljujn ja gáktsa biejve
gållin åvddål ådå uljov oadtjun bájkkáj. Hanukka ávvudallam vihpá gáktsa biejve
javllamánon.
Le allabasse gånnå aktan suohtastallá ja ståhká. Juohkka iehkeda tsahkkidi åvtåv
ginntalav hanukka gintaljuolgen. Dav dahki gáktsa biejve maŋŋálahkkoj.
Purim le mánáj ávvudamájgge. Da allabase li guovvamánon/snjuktjamánon
dråtnik Estera mujtton, guhti ganugahtij sijáv gudi juvdájt doarrádallin 500 jage
Kr.å. Estera girjje le Oabme Testamenntaj tjáleduvvam. Suv girjen le tjáledum
ráddidahtes Hamana birra, guhti galgaj juvdájt gádodit. Máná imálattjat gárvodi
dan biejve.
95
Bargo:
1.Internehtan åhtsåt majt Jom Kippur, Hanukka, Pesach, Rosh Hashana, Sab
bat, Purim bágo mierkkiji.
2. Siejnnegåvåv/siejnneavijsav dahkat gåktu synagogan máhttá liehket. Lijmmit
dasi ulmutjijt, ålmmåjt, nissunijt ja mánájt. Ulmutjijn galggi iesjgeŋgalágásj
biktasa ja gahpera. Oahppe galggi aj tjállet namájt dajda iesjguhtik åsijda.
Sæmmi láhkáj galggi tjállet majt le juvdálasjvuoda birra oahppam.
3. Åhpadusá oasse le aj biebbmodábe. Dahkat muhtem juvdá biebmov majt
bårri. Álgon dan oase birra ságastallat.
4. Hanukka ávvudallam: dasi le ævtodus ahte oahppe ginntalijt dahki. Máhtti
smávva ginntalattjajt gáhkkofårmajda dahkat. Luovvit ierit ja dajt tjáhtjeliht
táj biedjat gårvidittjat ja de dajt tsahkkidit.
Buddhisma
• Subtsastit Siddharta Gautama iellema birra ja gåktu Buddhan gåhttsåj.
meditasjåvnå, allabasij ja dájddaga baktu
- Ganges
- Siddharta
- Buddha
- Tiemmpel
Buddhalattjaj seremonija li tjanádum máná vuorbbáj ja buorissjivnnjádussaj.
Muŋka råhkådalli ja buorissjivnnjedi njuorakmánáv. Máhttá aj nav ahte æjgáda ietja
tiemmpelij mánájn manni. Dábálamos le ahte mánná buorissjivnnjeduvvá gietjav
bæjvásattjan. Buddhalasj dibddá mánáv iesj mierredit makkar jáhkko jali åssko sujna
galggá liehket. Danen ælla makkirak seremonija gå mánná riegát.
Buddhalattjaj tjállusa li gålmå sadjáj juogeduvvam:
- Sutra-pitaka: sisadná sárnev ja åsijt Buddha iellemis. Sutra báhko mierkki
bagádallat.
- Vinaya-pitaka: sisadná iellemij njuolgadusájt ja bagádusájt. Vinaya báhko
mierkki njuolgadus.
- Abhidharma-pitaka: sisadná iellema filosofalasj åsijt. Abhidharma báhko
mierkki ulmusj hæhttu iesj oahppat.
96
Subtsas:
Dråtnik Maya niehko
Ållåsa lidjin vuorddám væráldij galgaj bagádalle riegádit. Sån lij válljidum ja galgaj
prinssan riegádit. Gå ájgge lij ållånam, de návti dáhpáduváj:
Suv ieddne lij njálgásamos nahkarijn gå bådij vuolus suv oalges bælláj. Maya
niegadij ahte suv rumáj sjattaj nav låssåt. Gå gånågis suv niegov guláj de biejaj bá
gov gånnå noajdes viehkev ánodij. Noajdde galgaj suv niegov tjielggit. Noajdde
niegov návti tjielggij: Ájlis Vuojŋŋan le Maya sisi boahtám, ja dån galggá værálda
boahtte bagádallev riegádahttet. Sån galggá de sijdas guodet ja gávnnat tjielggidusájt
værálda gássjelisvuodajda. Gå gånågis dav guláv, de ávvudaláj, ja dråtnik vas lávloj
ahte lávloj.
Buddhalattjaj allabase
Stuorámus basse le vesak. Vesakav ávvudalli miessemánon/giessemánon Buddha
riegádime, bajástjuodtjelime ja jábmema mujtton. Ájnnasamos áige Buddha ielle
min li dalloj gå jánndurin, mánon ja jagen li ålles/dievva mánno. Sijdajt giedjegij
ja bájnnotjuovgaj hiervvidi. Biedji aj giedjegijt buddhagåvvudagá åvddåj. Máná
oassti låttijt, galbbabiehkkijt (skilpáddajt) jali guolijt majt luovas luojtti. Mujtudalli
Buddha buorrevuodav ja huvsov majt vuosedij ja ulmutjijda vattij.
Hinduissma
• Subtsastit åvtå hinduisma jubmela birra
• Ságastallat gåktu åsskodåjma åvddån båhti iellemnjuolgadusáj, puja,
bårråmnjuolgadusáj, allabasij ja dájddaga baktu.
- Brahma
- Shiva
- Vishnu
- Pudsja
- Ganesha
97
Diedo:
Hinduissma le Indias vuolggám. Sulle 90% værálda hindulattjajs Indian årru, valla
hinduissma le åssko mij le gilvvum væráldav miehtáj.
Hinduisma åskon li aj ájlis tevsta.
Shruti - dat mij le gullum
Shrutin li ihkevájgerájes tevsta, ja hindua oajvvadi ahte ælla ulmutja dajt dahkam.
Tevsta li nieljen juohkusin:
Samhiti-tæksta; li jubmelijda tjanádum. Jiedna le dat mij le tevsta ájlis oasse.
Dat rituálaida aneduvvá.
Brahmana-tæksta; vaddá rituállaj dádjadusáv.
Aranyaka-tæksta ja upanisháda; ulmusj åvddån gå mediteri.
Smriti – dat majt hindulattja mujtti
Smriti le ulmutjij tevsta. Ájnas tevsta li Mahabharata ja Ramayana eposa.
Purana – tevsta ja lága, ja dharama tevsta. Mahabharati tevsta li subttsasa da
vidá Pandava-vieljatjij birra, gudi, gudi udnodisvuoda diehti gånågisrijkav
massin. Moadda jage maŋŋela Pandava vieljatja vasjulattjajt ládin. Oadtjun
viehkev Krishna jubmelis.
Láhkagirjijn li njulgadusá gåktu ulmusj galggá sebrudagán ulmutjahttjet.
Rågos Ganesha jubmelij:
Åvddål gå masik álggá, de le ájnas Ganeshaj råhkådallat. Ganesha le jubmel
guhtimusj galggá viehkedit navti, ahte ulmutja e gássjelisvuodaj duohkáj ganuga.
Dánna le rågos majt ålos juohkka iehkeda råhkådalli.
Jaya Ganesha, Jaya Ganesha Varrudagá dunji Ganeshai, varrudagá dunji
Ganeshai
Jaya Ganesha deva
Varrudagá, Hærrá Ganesha
Mata teri Parvati
Paravti le duv ieddne
Pita Mahade
Mahadeva (Shiva) le duv áhttje
98
Islábma
• Subtsastit profehta Muhammeda iellema, Korána ilmodime ja Korána
guovdásj sisano birra.
Koránalåhkåma, bårråmnjuolgadusáj, allabasij ja dájddaga baktu
- Akika
- Allah
- Muhammed
- Korána
- Mekka
- Ramadan
Diedo:
Muhammed le profehtta guhti islámav vuododij. Muhammed viesoj sulle 1400 jage
dássta åvddåla. Riegádij Mekkan Saudi-Arabian tjaktjamáno 29. biejve jagen 570
Kr.m.
Abdullah lij Muhammeda áhttje ja lij Aminajn válldum. Muhámmed æjgádagi
sjattaj gudájagágin. Muhammed lij vissjalis. Muhtem árbbásjålmåj lij suv birra
gullam ja gåhtjoj suv svájnnasin. Manáj de Syriaj Khadjia svájnnasin. Khadija lij
boandás árbbásjålmåj, ja Muhammed nissunijn vállduj. Oattjojga niellja niejda.
Jagen 619 Khadija jámij ja Muhammed aktu bátsij. Muhammed Medinaj vuolgij
Allaha birra sárnnedit. Sån sárnnedij gájka galggin Allahij jægolattja.
Koránan máhttá Muhammeda birra låhkåt, 114. kapihttalin. Gå máná muslijmalasj
rijkajn skåvllåj álggi, de Koránav vuostasj låhkåmgirjjen adni.
Ramadan
Gájka muslijma vádtsi 30 biejve bårågahtes gå le ramadan váj siello oadtju ráfev ájá
dusájt tjoahkkit. Navti Koránan tjuodtju.
Korádna
Amandan galggá dan máno gå Korádna rabáduváj, bagádussan ja tjielggidussan
ulmutjijda.
Oassen bagádussaj ja buorissjivnnjádussaj.
Sån guhti le sijdan dán máno j galga bårråt, valla jus muhtem le skibás jali manoj
nanna daj biejvij de da biejve ietjá bále váldeduvvi.
Dan máno ei muslijma majdik bårå jalik jugá biejve nalluj. Iehkedis gal bessi
bårråm maŋŋel gå le sjevnjudam. Skihpa ulmutja, máná, iesselis nissuna, nissuna
gejn li njuorakmáná ja vuoras ulmutja gal bessi biejven bårrån.
99
Ávvudime
Id al-fitr le muslijmaj ávvudallambiejvve. Dat le ramadana maŋemus biejvve. Dalloj
sij ávvudalli. Mujton Muhammedij Mekka bákterájge ålgusjbielen. Ávvudibme le
sjaddemánon. Gájkajn li ådå biktasa, ja sáddiji id-varrudagájt. Dajn tjuodtju «Id
Mubarak» (hávsskes id). Idedis rågosbådduj æjvvali moskeaj. Moadda fámilja
biebmojt ja rudájt hæjojda vaddi. Moaddása ráboj milta manni jábmám ulmutjij
mujtton. Gå li idedisbiebmov bårråm, de manni nubbe nubbáj ávvovarrudagájt
javllat. Máná hálmugijt oadtju.
Id al-adha le værroávvudallam. Dav ávvudalli Ibrahima vuostasj væro Allahij
mujtton. Muhtem ijá lij Ibrahiman viehka surgodis niegov. Niegon oattjoj diehtet
galgaj bárnes Ismael Allahij værrodit. Låssis vájmujn Ibrahim Ismaelij niegov
subtsastij. Ismael áhttjásis javlaj: «Hæhttujin dahkat dagu Allah sihtá galggin».
Áhttje ja bárnne Allah lusi vuolgijga dagu lijga oadtjum diedov. Ibrahim ájgoj
bárnes værrodit gå Allah jienav guláj: «I galga bárnát hávvádahttet».
De Ibrahim ájtsaj ahte niehko lij læhkám gæhttjalus. Allah lij gæhttjalime man
jegulasj sån le sunji.
Gå Id al-adha álggá, de ålles fámillja smaret åvddål biejvve badján. Moskeaj
manni råhkådallat. Biejven sávtsav jali lippav værrodi. Gå iellev li gåddåm, de
tjavgga Koránas låhki ja juohkkahasj muodov Mekka guovlluj jårgit.
Bargo:
1.Muslijma vihtti bæjvváj råhkådalli. Oahppe galggá riekknit galli sån guovten
biejven råhkådallá, gålmån biejven, nieljen biejven, gitta dallutjij gå li ålles
vahkov riekknim.
2. Muslijmalasj rijmon li 12 máno. 6`mánon li 29 biejve, ja 6` mánon li 30 biejve.
Guovtes aktan barggaba ja riekkniba galla biejve li jagen.
Oahppe galggi subtsastit gåktu li riekknim gå li vásstádusáv gávnnam.
3. Ednamjårbbugav páhperdájges (páhpermasjeas) dahkat.
- Balloŋŋav båssåt ja páhperdájgev dan birra giessat. Dibddet gåjkkåt.
- Málit ednamav, ábev, rijkajt jnv.
- Oahppe tjuorggi iesjguhtiklágásj mánájt: sáme máná, muslijma, juvdá jnv.
- Lijmmit ulmutjijt ja mánájt majt li tjuorggam ednamjårbbugij/væráldij.
100
Girkkojahke
• Ságastallat risstalasjvuoda birra, ja gåktu åsskodåjma åvddån båhti iellem
• Ságastallat árggabiejvij ja basij gullevasj fámilljadábij birra åskoj ja iellem
vuojnoj rastá
- Pálmmasådnåbiejvve
- Skirriduorastahka
- Guhkesbierjjedahka
- Vuostasj bæssásjbiejvve
Jahkegievlle
Diedo:
Girkkojahke guovte oassáj juogeduvvá: ávvudallamjahkebælláj ja tjoaggulvisá
jahkebælláj. Ávvudallamjahkebielen li javla, bæssátja ja ájlistahka. Kalenderjage
ja girkkojage gaskan le ærodus; da guovte ájggegávdan álggeba, valla sæmmi
láhkáj li aktij tjanádum. Javla le tjuovga ávvudallamájgge basádismánon, dalloj gå
le sjievnnjet. Bæssátja li iellema ávvudallamájgge, dalloj gå ålles luonndo gullá ja
sjaddagoahtá.
Girkkojahke adventajn álggá. Báhko latijnagielas boahtá ja subtsas ahte Hærrá le
boahtemin.
Jesusa boahtemij le ristagis girkko gárvedime. Bæssátjijda le aj gárvedimájgge,
sæmmi gå javlajda ja fásstuj.
Girkkojage bájno li liturgalasj bájno. Vuorrasamos báhppatjåvllå li bieddjis.
Bieddjis mierkki ávvo, tjuovgga ja rájnasvuohta. Dav adni Kristusa ávvudimen
gástan.
Ruoppsis bájnno le Ájlis Vuojŋŋanisá bájnno ja mierkki ájlistagá.
Sjievnnjisruoppsis jali fiolehtta bájnno subtsas lip juojddáv vuorddemin jali
juosik gárvedime. Dat le adventa jali fásstoájgge. Ruoná bájnno le sjattulasjvuoda ja
doajvvoma mærkka, ja dav ålles girkkojagen adná.
Javla
Adventa midjij subtsas ahte girkkojahke le álggám. Jesus le risstalasjvuoda guovdátjin.
Adventa ávvudallam le tjuovggaávvudallamij tjanádum. Jesus galggá ulmutjij lusi
boahtet sjievnnjedis tjuovggan. Danen avtav ja avtav tjuovgav tsahkkidip dallutjij
101
gå værált tjuovgut. Girkko liturgalasj adventa bájnno le fiolehtta, alek ja ruoppsis
bájnij sægodum. Dat mierkki ahte alek le dat bájnno mij gájkka vierredagojt åvdet
majt ulmusj iellemin dahká, ja ruoppsis vas le gieresvuoda bájnno.
Tevstajt Jesusa riegádime birra máhttá Rámátin låhkåt. Matt 1,18 ja Luk 2,1 20.
Jesus riegádij stállan Betleheman. Jubmela bárnne ulmutjin riegádij. Ålles værált
ávvudalaj.
Javllaevangelium:
1. oasse
Subtsastiddje: Dan ájge tjæjssár Augustus guládahtij gåhttjomav ålles værált
galgaj almasjlåhkuj tjáleduvvat.
Gájka mannin ietjasa tjáledittjat, iesj guhtik stádasis. Josef manáj Galilea Nasaretas
Judeaj, Davida stádaj Betlehemaj, ietjas tjáledittjat aktan Mariajn gejna lij giláduvvam
ja guhti lij iesselissan. Guhka manno lij, ja dalloj lij låssåt manádit nievres gæjnoj ja
vuojánij diehti. Josefin ja Marian lij oassná vuojánin mav Maria besaj rijddit. Lijga
moadda biejve juo mannam ja Maria guhti lij iesselissan, lij ållu vájbbam.
Maria: Vuoj, gå lev vájbbam. En gus ruvva jåvsåda?
Josef: Na … Ruvva. Ij … la desti nav guhkás vil. Duon dievátja badjel, de gal
stádatjuovga ihti.
Subtsastiddje: Ja navti manoska jårgijga. Dåssju unna oasná lávkátja gullujin
gå giehppis juolgátjij lávkkistij. De ajtu stáda tjuovga vuojnnujin, ja Maria ja Josef
manájga idjasajev åhtsåt gå dálla lij juo maŋŋet. Manájga muhtem guosseviessuj.
Josef uvsav goalkkalij. Uksa rahpasij ja guossevieso iset ålgus bådij.
Josef: Buorre iehket!
Guossevieso iset: Buoris!
Josef: Le gus munnuj Mariaj idjasadje. Guhkás lin Nasaret stádas mannam ja lin
sælldát vájbbam.
Guossevieso iset: Buorre ulmusj, luodjomláhkáj le gájkka dievva. Ij åvvå guoros
ladnja gávnnu.
Josef: Ij gus dán stádan juokkirak idjadimsadje gávnnu? Ij dal munnuj dárbaha
nav stuorak. Bierggit lulujma jus dåssju dæhkko vuolláj besajma.
Guossevieso iset: Na … Galla mujna le stálla valla dåppe le diedon tjoaskes ja
sjievnnjet.
Josef: Válldin dav. Dat gal le vuogas munnuj.
Guossevieso iset: Na duosstela gal lihppe. Manne beri sisi!
Maria: Vuoj, man buorre gå munnuv ármmálassti. Mån lev nav vájbbam.
Subtsastiddje: Ja navti goahtáj besajga, dan goahtáj mij le stálla. Stállan tjuottjoj
vuoksá, valla ajtu lij sunnu oasnaj sadje, dav vuovsá guorraj tjanájga. Dåppe dan
sjievnnjis ja njuosska stállan ållånij ájgge gå Maria galgaj mánás riegádahttet. Ja
bárnes riegádahtij, vuostasjriegádim mánáv, ja giessalij ja krubbuj biejaj.
(mánná tjierru)
(sálmmaværssa)
102
Subtsastiddje: Dajn dáfojn lidjin soabmása sávttsaælos iján ræjnnuhime. Idja lij
sjievnnjis. Dåssju náste tjuovggun. Sávttsaræjnnuhiddjij mielas lij tjoaskes ålggon.
Stuorra dålåv lidjin tsahkkidam, mij sijá galmma rubmahijt lieggij ja stálpijt ierit
ælos balldalij.
(dållå snjirrá ja stálpe hålvvu)
1. sávttsaræjnnuhiddje: Biedjit ienep muorajt dållåj váj ij játta ja váj le tjuovg
gat.
2. sávttsaræjnnuhiddje: Na … Mij gus dåt tjuovggagådij? Ja nav sjerrat! Vuoj
ármmálaste, iv desti majdik vuojne.
Subtsastiddje: Hærrá ieŋŋgil sijá åvddåj tjuottjadij ja Hærrá herlukvuohta sijá
birra bájtij, ja alvosláhkáj ballájin. Valla ieŋŋgil sidjij javlaj: Allit balá! Ávvoságav
mån didjij sárnov, ávov gájkka álmmugij. Didjij le uddni lånestiddje David
stádan riegádam, sån le Messias, Hærrá. Ja dát le mærkkan didjij: riegadimmánáv
gávnnabihtit giessaluvvam ja kruppon vellahime. Ja hæhkkat lij danna ieŋŋgilijn
stuorra almefuovva Jubmelav hievedime: «Guddne Jubmelij allagisán ja ráfe suv
gierugijda ednamin!»
(sálmmaværssa)
Sávttsaræjnnuhiddje: Ja nav sjávot vas sjattaj, vuolggup dal Betlehemaj gehtjadit
mij le sjaddam ja majt Hærrá le midjij diededam.
Subtsastiddje: Dåppe gávnnin Mariav ja Josefav ja mánáv kruppon vellahime.
Ræjnnuhiddje hievedin ja rámmpun Jubmelav dassta majt lidjin gullam ja
vuojnnám, ja mannin vas ruopptot ietjasa ælluj.
2. oasse
Subtsastiddje: Lullet muhtem násstedåbdde Jerusalemij båhtin. Lidjin muhtem
stuorra sjierris nástev tjuovvum mij sijáv alás doalvoj. Ganugin gånågis Herodesa
slåhtan. Gånågis Herodes stivrrij Israela rijkav dalloj. Gå Herodes guláj ahte
násstedåbdde lidjin åhtsåmin dav bájkev gånnå ådå gånågis lij riegádam, de
sujna udnodisvuohta badjánij ja ballagådij ådå gånågis suv åvddåj boahtá. Valla
násstedåbddij åvdån dahkadaláj. Gå vuolggájin, de javlaj:
Herodes: Mannin beri dåhku Betlehemaj. Ij la dåhku nav guhkás. Gå lihpit
mánáv gávnnam, de diededihtit munji vaj mån aj besav suv guddnedihttjat! 1.viissis almmái: Ge … Dåla le vas dat násste, mij mijáv dålvut.
Subtsastiddje: Ja navti nástev tjuovvun dasik ganugij dan bájke badjelij gånnå
mánná lij. Tjágŋup sisi, javllin guhtik guojmesiskás. Ja gå sisi tjágŋin de vuojnnin
Mariav, mánáv ja Josefav, ja luobddedin bárnev guddnedittjat ja javllin:
Gålmmå násstedåbdde: Miján li mánnáj vattáldagá.
1. násstedåbdde: Dá li gålle majt mån vattáv, danen gå sån le gånågis.
2. násstedåbdde: Mujna le vas suovas. Dat unna mánásj le ájlis.
Subtsastiddje: Maria alvadum tjalmij gehtjaj. Ittjij diede majt galgaj javllat. Gålle
suodnjara tjuovggodahttin sjievnnjis stállav ja divras suovvasa hádja sægoduváj vas
slidor- ja suojnnehájajn. De goalmát násstedåbdde bådij, guggŋedij ja javlaj:
103
3. násstedåbdde: Mujna le mirrá. Dat mierkki sån galggá ulmutjij åvdås jábmet,
váj sij ihkeva iellemav oadtju. Sån galggá sijá lånestiddje.
Subtsastiddje: Ja de mannin násstedåbddi vuojŋadit åvdås vas ruopptot máhttsin.
Valla dan ijá niegon várroduvvin Herodesa lusi máhttsamis, danen gå Herodes sidáj
baháv dahkat dan unna mánátjij. Ja navti de mannin ietja gæjnov.
Valla Josef aj oattjoj diedov Hærrá ieŋŋgilis niegon ahte galgajga vuolgget.
Josef: Smareda, Maria. Hæhttujin dal vuolgget. Dánna li duv biktasa. Gárvvuna,
munnun le råhtto.
Maria: Ale juo luovvi. Dálla iján en åvvå gåsik máhte mannat.
Josef: Hærrá ieŋŋgil le muv lusi boahtám ja gåhttjum báhtarit Herodesis Egypa
rijkkaj. Dåma, dåma dal!
Maria: Gulá Josef, guhtimusj dat boahtá?
Guossevieso iset: Maria ja Josef, buorre gå juo lihppe gárvvunam. Herodesa
soahtevehka le juo mánáv åhtsåmin.
Josef: Gåsi mannin?
Guossevieso iset: Biehttin sijáv nuppe guovlluj mannat. Hæhttubihtte dal vuolg
get åvddål vas båhti. Tjuovvobihtte dáv unna bálggátjav, mij várij guovlluj manná.
Subtsastiddje: De vas soahtevehka vuojnnuj. Låvgaj stállav lahkanin. Vuorbbe lij
nåhkåmin. Valla de soahtevehka vas ganugij ja muhtem ietjá viessuj manáj ja navti
Maria guovtes Josefijn besajga báhtarit.
Márjá ja Josef: Hivás dal!
Guossevieso iset: Hivás ja tjuovvus vuorbbe manon!
Subtsastiddje: Navti Jesus-mánátjijn gitta Egyptaj báhtarijga, Herodesis bádan.
Lávllaga/Sálma:
• JS 74: Muv vájmmo álu uhtjat
• JS 77: De javllalávllagav
• JS 78: Ge, uddni le dal ávvo stuor
• JS 69: Ge luorkijdam le giedjek
• JS 81: Gå Hærrá Kristus riegádij
104
Bæssátja
Maŋemus bæssátja Jesusa iellemin
Gå Jesus lij 33 jahkásasj, de manájsån ietjas lagámusáj Jerusalemij Pesachav ávvu
dalátjit. Muhtem vuoras profehtta le subtsastam ahte Messias galgaj oasná nanna
Jerusalemij rijddit. Doaron gånågisá hestajt adnin, ja gå ráfev sihtin, de oasnáv
adnin. Jesus sidáj åhpadisålmmå galggin sunji oasnáv viedtjat. Pálmmasådnåbiejve
Jesus oasnájn rijddij.
Ulmutja tjuorvvun: Hosianna, Davida bárnne! Buorissjivnnjedum lehkus sån
guhti Hærrá namán boahtá! Hosianna allagisán! (Hosianna mierkki vuorbbe jali
viehkke).
Gå Jesus lij iehketmállásijt åhpadisålmmåj siegen, de biehttuj. Judas alemushærrájda
subtsastij gånnå Jesus lij. Biedjin ulmutjijt Jesusav viedtjat Getsemane sjattadagás.
Dåppe lij Jesus aktu råhkådallamin. Jesus giddagissaj váldeduváj ja hæhttuj ålgos
gatjádallamij. Álgon álemusrádes gatjáduváj. Dåppe lidjin alemushærrá. Sij Jesusav
duobbmijin. Duobbmo lij jut ruossinávlliduvvat galgaj.
Lávllaga/Sálma:
• JS 94: Njuovtjav lávlo
• JS 82: Badjánup de Jerusalemij
Almmájvuolggembiejvve
Almmájvuolggembiejvve le 40 biejve Jesusa bajástjuodtjelime maŋŋela. Diehtin
ahte Jesus lij Messias, Jubmela bárnne, guhti galgaj væráldav gádjot. Almmáj
vuolggembiejvve le Markus ja Lukas evaŋgeliumijn nammaduvvam. Vuonan le
almmájvuolggembiejvve friddjebiejvve ja girkkon le dat allabasse.
Ájlistahka
Grehkagiellaj li ájlistagá pentakoste ja li vihttalåge biejve bæssátjij maŋŋela.
Juvdá aj ájlistagáv ávvudalli. Maŋŋel gå Jesus lij jábmám, de hávdes gádoj. Moaddása
suv åhpadisålmmåjs doajvvun sån le ájn viesso. Miejnnijin Jesus lij ájn sijá lunna, ja
ahte sån sijájt gåhtjoj mannat ja ulmutjijda suv birra subtsastit.
Iesj hæhttuj sijáv guodet valla loabedij Jubmel sidjij ájgoj fámov vaddet.
Gå ájlistakbiejvve bådij, de gájka lidjin tjoahken. Hæhkkat almes dudna gulluj degu
garra viros, ja de dievdij åbbå viesov gånnå tjoahken lidjin. Vuojnnin dållåsjnjibtjoj
lágátjijt, ma juohkkahattja nali juohkásin. Gájka Ájlis Vuojŋŋanisás dievdeduvvin
ja ietjá gielajt sárnnogåhtin, dan milta majt Vuojŋŋanis sidjij vattij.
Apostelijdago 2,1–4
105
Ságastallam:
1.Majt mierkkiji javla, bæssátja ja ájlistahka midjij?
Bargo:
2.Dahkamus jahkegievle birra: åhpadiddje hæhttu åvddålgiehtaj stuorra gievlijt
oahppijda dahkat. Oahppe galggi bájnnit dajt iesjguhtik ájggudagájt ja dasi
allabasijt ja sådnåbiejvijt tjállet.
3. Oahppe galggi iehtja válljit muhtem allabasev, dasi gåvåv tjuorggat ja birásta
gáv birra biedjat. Galggi diktav válljidum gåvvåj tjállet.
4. Gáhkkit javlajda ja æjgádijt guossáj gåhttjot.
5. Javllahervajt klássaj/skåvllåj dahkat.
6. Dålusj sáme árbbedábálasj javllasubttsasijt låhkåt ja girjjevuorkán mannat.
7. Kalenderijn barggat: Oahppe kalenderav viehkkenævvon adni ja biejvijt
låhki bæssátjij ja almmájvuolggembiejve gaskan. Galggi guoradallat jus ajtu
le duohta ahte li 40 biejve bæssátjij ja almmájvuolggembiejve gaskan. Máhtti
aj åvdep jagij ja boahtte jagij almanáhkan gæhttjat jus le duohta. Guoradallat
internehtan Google baktu. Åhtsåmbáhko: kalender-. Ja de Wikipediaj manni.
Sæmmi láhkáj máhtti aj låhkåt biejvijt gaskan bæssátja ja ájlistahka. Danna
galggi 50 biejve.
8. Javllaevangeliumav dramatiserit.
106
Biejvvegæjnno 4
- Ájras
- Ulmme
- Gåvvidit
Ævtodin åhpadiddjáj åhpadusáv láhtjet navti váj oahppe bessi álu internehtan diedojt
åhtsåt. Oahppe måvtåstuvvi gå bessi åvdåsvásstádusáv válldet ietjasa oahppamis gå
ietja diedojt åhtsi. Internehtan li álu buorre gåvå ja dájddaga majt máhttá oahppijda
vuosedit ja adnet luondulasj oassen åhpadusás. Gåvvå ja dájdda dahka duola dagu
váj oahppe visuálalattjat aj diedojt oadtju.
Gájkka oajvvefáttaj álgadijn le vuogas internehtan álgon diedojt åhtsåt.
Dán girje låhpan li muhtem oajvvefáttajda lijggebargo dagádum, ja dajt le loahpe
kopierit.
Ævtodus gåktu oajvvefáttajt álgget:
- Oahppe tjállá girjjáj majt oajvvefátta birra diehtá.
- Åhpadiddje táblluj tjállá tjoavddabágojt gå oahppe javlli majt sihti oahppat.
Danen gå:
E gájka soajttet diehtet gåktu ja majt galggi tjállet.
Váj visuálalattjat vuojnni gåktu bágo tjáleduvvi.
Le ájnas oahppijda åhpadit gåktu máhtti internehtan diedojt åhtsåt.
- Oahppe tjállá allasis gatjálvisájt man birra sihtá ienebuv diehtet ja válldá
girjestis maŋen. Internehtan åhtså diedojt dan birra majt sihtá diehtet ja ietjas
gatjálvisájt vásstet.
Mujttádin ÅIE-tijmajn le ájnas lávllot. Oahppe hæhttuji juohkka tijma lávllot.
Galggi oahppat dåbddåt sáme ja dáro sálmmadábev.
Sálmmagirje gávnnuji sihke sáme- ja dárogiellaj.
107
Ådå skåvllåjahke
Mij máhttep viehkedit
Oahppe aktan låhki «Mij máhttep viehkedit» tevstav ja ságastalli ietjasa giessevásá
dusáj birra. Dahkamusá ma oahppijgirjijn li, máhtti njálmálattjat tjoavdeduvvat.
Lávllaga/Sálma:
ISBN 82-90537-35-2
• Rahtevádtsen lav mån riegádam nr. 36
• Dale unna vantsasj gårvvu nr. 44
Iellemfilosofija ja etihkka
• Gulldalit tevstajt ja subttsasijt ma almodi humanisstalasj iellemvuojnov ja daj
birra ságastit
• Ságastallat gåktu humanissmaiellemvuojnno åvddån boahtá iellemnjuolga
dusáj, seremoniaj ja dájddaga baktu
Filosofija ja etihkka
Filosofija ja etihka oajvveoassáj gullu filosofalasj usjudallamvuohke ja ehtalasj
guoradallam.
Guovdásj ássje li muhtem guovdásj filosofa, vuodolasj iellemgatjálvisá, morálalasj
árvoválljima ja ehtalasj argumenterim. Oajvveoassáj gulluji aj åvddåguotto ja
ájggeguovddelis ehtalasj tjuolmmagatjálvisá mánáj ja nuoraj iellemin lahkabirrasin
ja væráldin åbbålattjat. Oajvveoasen giehtadaláduvvi etihkka, åssko ja iellemvuojnno
aktisasj aktijvuohta.
• Subtsastit filosofa Sokratesa birra
• Åvddånbuktet ájádusájt iellema ja jábmema, ávo ja surgo ja buorre ja bahá
birra ja responsav vaddet iehtjádij ájádusájda.
• Ságastallat árggabiejvij ja basij gullevasj fámilljadábij birra åskoj ja iellem
vuojnoj rastá.
• Tjadádit avtagærddásasj dialogav oamedåbdo, ehtalasj iellemnjuolgadusáj ja
árvoj birra.
108
• Ságastallat árvvonadnema ja gierddisvuoda birra ja diedulattjat givsedimev
gádodit
• AN’ Mánájkonvensjåvnåv adnet váj dádjat mánáj riektájt ja dásseárvov ja
máhttet buojkulvisájt gávnnat mediajn ja internehtan
Ságastallam:
1. Gåktu ságastip gå ep bágojt ane?
Le ávkálasj oahppij ságastallat ahte máhttet guládallat aj muodujn ja rub
mahijn, váni bágojt javllamis. Dájna vuogijn máhttá oahppijt måvtåstuhttet
tjalmijt rahpat ja ájttsat gåktu iehtjádijn duodaj le ja gåktu máhttep iehtjádijt
måvtåstuhttet ja rámmpot.
Ståhkama ja rollaspela baktu máhttá oahppijda vuosedit, ahte guhtik guoj
máma dárbahip, ja ahte máhttep liehket iehtjádijda ávkken ja aktan viessot
vájku lip iesjguhtiklágátja.
Hæhttu aj oahppijda åhpadit vuojnnet ja dættodit ássjij positijva bielijt ienni
gå negatijva bielijt.
Gåktu máhttep vuojnnet nuppen vájvev, ávov, balov jali moarev?
Gåktu máhttep viehkedit sijájt gejna le vájvve, skábmo, jali le aktu?
Gåktu máhttep viehkedit sijájt gudi dåbddi e majdik máhte?
Gåktu máhttep viehkedit sijájt gudi agev gådni?
Gåktu máhttep viehkedit sijájt gudi javlli e masstak berusta?
Bargo:
2. Man láhkáj lip mij iesjguhtiklágátja? (Álldar, rijkkagulluogisvuohta, giella,
máhtto ja tjehpudahka, berustime). Gávnnit majt dij hálidihpit dættodit.
3. Barggat tevstaj ma giehtadalli oahppijda dåbdos gássjelisvuodajt ja konfliktajt.
4. Dahkat rollaspelajt, háddidimijt jali ietjá drámávuogijt adnet ma sisadni
rádnastallamav, vassje, rievtegahtesvuohta, rievtesfertukvuohta, rijddo ja
gåktu ráddnan sjaddat.
5. Gulldalit ja subtsastit subttsasijt, fábelijt, subttsasdahkama baktu diedojt
åttjudit ietjá kultuvraj birra.
6.Oahpástuvvat muhten sebrudakguoskavasj lágajda. Ságastallat skåvllå
njuolgadusáj ja klássanjuolgadusáj birra. Ságastallat gåktu lága ja njuolgadusá
máhtti aktaniellemav álkkedit ja gåktu oahppe li nahkat aktan liehket dán
skåvllåjage.
7. Åhtsåt diedojt ådåboahtema birra Vuodnaj dálásj ájge.
8. Åhtsåt fágatevstajt duola dagu kultuvraj, ådåboahttij, labudallamhieredimij
ja ietjá ássjij birra, ma vuosedi sieradusájt ulmutjij bæjválasj iellemin.
9. Subttsas- ja diehtoåvddånbuktemav dáhtán dahkat akta ber man birra.
Máhttá liehket PowerPoint jali gåvvårájddo.
10. Makkára li mánáj ja æjgádij rolla sijdajn? Le gus mánájn åvdåsvásstádus åvvå
masstak?
109
11. Gulldalit iesjguhtik kultuvraj ja rijkaj musihkav.
12. Oahpástuvvat ja ståhkat bájkálasj ja ietjá kultuvraj árbbedabálasj ståhkusijt.
Oahpástuvvat ja lávllot lávllagijt ma ietjá kultuvrajda gulluji.
Lávllaga/Sálma:
ISBN 82-90537-35-2
• Dalloj gå mån lidjiv nav vuonnak ja mánná nr. 8
• JS 118: De låggŋip lávllojienav
- Gierddisvuohta
- Iellemvuojnno
- Etihkka
- Filosofija
Risstalasjvuohta
• Gulldalit muhten apoasstalij ja ájlis ulmutjij subttsasijt ja daj birra ságastallat
• Diehtten dahkat bájkálasj girkov, bájkálasj birrasin ja guovlon merkajt gávn
nat risstalasjvuoda histåvrås ja dajt åvddån biedjat
• Ságastallat risstalasjvuoda birra ja gåktu åsskolasj dåjma åvddån båhti iellem
Moattedimoriginála nr: 3, 4, 5, 6, 7
Lávllaga/Sálma:
• JS 32: Libbogissan, ármmogissan
• JS 50: Hærrá, båhtus dal duv báhko
• JS 151: Bákte, luottani dal dån
• JS 161: Dåssjå båttåtjav ja biejvev ájgen
• JS 162: Dårvustalá siellum, de
• JS 163: Jálot agev vájalda
• JS 164: Iv máhte gájk’ buorev mån låhkåt
110
• JS 170: Lagábuj Jubmel, duv
• JS 174: De nuorran mujte Jubmelav
- Gåhttsåt
Læstadiusa tjuorgadum gåvå gávnnuji næhttasijdon: http://troms.kulturnett.
no/ laestadius/historieboka/botanikeren.htm
Lars Levi Læstadius (1800–1861)
Læstadius le viehka ájnas sáme åsskoiellemij. Sån lij dat guhti sámijt gåhttsåj ja
máhttá aj muhtem láhkáj tjuottjodit sån dat lij guhti sámijt viehkedij ierit bessat
buollemvijna juhkalisvuodas ja gájkka mij dajna tjuovvu.
Lars Levi Læstadius le læstadiánalasj gåhttsoma álgadiddje. Sån riegádij jagen 1800
ådåjakmáno 10. biejve Jieggeluovtan (Jäckvik) Svieriga biele Sámen. Læstadiusa
áhttje, Carl Læstadius, lij gållesmirjjoåhpav válldám. Lassen dan binnátjij mav dan
bargon tjijnnij, de miehtsijn bivdij ja lijmav vuossjaj. Da dåjma lidjin Læstadiusa
fámilja bierggimvuoge dalloj gå Lars Levi riegádij. Lars Levin lij akta viellja gen
namma lij Petrus. Sån aj báhppaskåvllåj álgij.
Manájga vielljaguoktá Lars Levi ja Petrus vielljabiele lusi, gen namma lij Carl Erik
Læstadius. Stuorravieljas Lars Levi sjattoj ja giedjegij birra åhpaj. Lars Levi oattjoj
stuorra berustimev botanihkas, ja dajna Lars Levi ållo ájgev gållidij joarkkaskåvlå
váttsedijn Härnösándan. Dåhku vieljatjaguovtes Lars Levi ja Petrus goappátja
álgijga joarkkaskåvllåj jagen 1816. Jaget maŋŋela jámij sunnu vielljabielle Carl
Erik. De hæhttujga ietja bierggit ja såj stuorrahæjosvuodan viesojga. Besajga
buoragit dåbddåt mij hæjosvuohta le, ja sierraláhkáj Lars Levi. Sån álu vásedij
gåktu boandá hæjojt badjelgæhttjin.
Gå báhppan sjattaj de agev mujtij dav ájgev gå iesj hæjosvuodan viesoj. Danen
aj álu hæjos ulmutjijt åvddågåvven anij gå sárnnedij.
Læstadius miejnnij aj ahte hæjos ulmusj ij dibddám ietjas biehttet væráldalasj
buorijs ja boanndudagájs ja dan diehti lij sån farra vuojŋalattjat boanndá.
Lars Levi studænntaájgenis Uppsala universitehtan gållidij ållo ájgev botanihkkaj.
Professora viehkke lij ja suv åvdås sjattojt tjuorgaj. Tjuorgaj vijdes Nuorttakalohta
sjattojt. Gåvå majt Læstadius tjuorgaj li tjoahkkiduvvam girjjáj man namma le
«Svensk Botanik», valla ajtu Læstadius válljin báhppan barggát, ij botanihkkárin.
Dat lij jiermálasj válljim danen gå báhppa tjijnnij ienep gå botanihkkár. Báhppan
álgij jagen 1825 ja viehkkebáhppan Árjapluoven nammaduváj. Sæmmi båttå oattjoj
misjonerraámmátav Bihtáma sámen. Jaget maŋŋela Gárasávvunij manáj ja dåhku
suohkanbáhppan álgij. Dåppe gávnadij Brita Katarina Alstadiusajn. Válldujga jagen
1827.
111
Gárasavvonin lidjin sihke suobmelattja ja sáme. Gájka hæjosvuodan ja garra dilen
viessun. Ajtu soajttin buollemvijnav oassteet. Dassta oadtjun ulmutja vájku man
ålov vijnnajuhkambájkijn jali vijnnavuobddijs gudi sijdaj milta gålggin ja sámijda
buollemvijnav vuobddin.
Girkkogiella lij suomagiella, muhttijn sámegiella ja dåssju muhtema svieriga
dárogielav buktin. Læstadius åhpaj divna gålmå giellaj sárnnedit.
Lij låssåt báhppan barggat vuostasj jagijt. Girkkuj ettjin moattes boade, ittjij ga
Læstadius jåvså sárnijnis dajda gallegattja gudi jubmeldievnastusájda båhtin. Dåbdåj
ahte juoga vájlluj, ja miejnnij ietjastis sujna lij jábma åssko. 1843:n tjálij Læstadius
báhppadutkamav «Crapula mundi. Världens rus eller själens smittosjuka». Dán
tjállusin tjielggij ietjas vuojnov dan ájggáj manna viesoj ja dagu bajelttjállagis låhkå,
de ij lim dille dåssju buorre.
1844`ådåjakmánon lij Læstadius oahppomanon Sjeltien. Dåppe iejvvij sáme
niejdav sámenæjtsov Milla Clemensdotter – Sámeednama Márjjá, dagu Læstadius
suv gåhtjodij. Dát æjvvalibme lij viehka ájnas Læstadiusij. Márján lidjin vásádusá
dan ássjen majt Læstadius lij ármo årnigin gåhttjum, ja Márjá siegen besaj sån
vásedit mij ielle åssko le, ja gåktu ulmusj galggá jáhkket suttoj ándagisoadtjoma
ármmuj. Dán æjvvalime maŋŋela sjaddin Læstadiusa sárne lieggasabbo. Sisadno lij
buorre mudduj sæmmi dagu åvddåla, valla sárnijn lidjin ådå bágo majn lij garrasap
fábmo. Sárnnedahttjáj huoráj ja suollagij birra ja javlaj ahte moaddása sebrudagán
bahtatjoale jubmelav dievnastin. Jagen 1844 dáhpáduvvin vuostasj lihkudisá
tjoaggulvisán, ja læstadialasj gåhttsom álgij.
1849:n manáj Læstadius Bádjalij, mij sjattaj nubben guovdásj bájkken læstadialasj
gåhttsomij. Sárnnedij ájn ielle gåvåj ma ulmutjijda lidjin oahppása. Sárnijt tjálij ja
rájalvisålmmåjt sáddij dajt sárnnedit Nuorttakalohta miehtá. Navti Læstadiusa
sárne juohkka guovlluj vijddánin.
Læstadiusa sárnij sisadno lij ahte juohkka ristagis ulmusj galgaj bessat ielle åskov
dåbddåt, dagu sån iesj lij bessam vásedit Márjá sámeniejdajn. Ij aktak såbadussaj
bessam jábmá jáhkujn dagu sujna lij læhkám. Sidáj ietjas fábmolasj sárnij, gåvvidmij
ja garra bágoj baktu ulmutjijt båktet. Danen hæhttujin sárne liehket sæmmi
garrasa dagu ádjádálkke. Sierraláhkáj garrasit juhkalisvuoda vuosstij sárnnedij.
Buollemvijnav bærggala gådtjån gåhtjudij ja miejnnij vijnnajuhkam ulmutjijt biejstij
ja jallan dagáj. Læstadius miejnnij aj sij gudi buollemvijnav vuobddin, galggin
buorádusáv dahkat, danen sij ham da lidjin gudi ulmutjijt vijnnavuobddema baktu
biejsttin. Ja gå ulmutja mårådahttjájin de bessin ávvoságav gullat – namálattjat
evangeliumav.
Ulmusj galgaj jáhkket suttojt ándagis luojtedum Jesusa namán. Tjabu boahttsusuola
ja vijnnajuohkke máhtijga suttojdisá luojteduvvat jus dåssju vierredagojstisá åvdås
buorádusáv dagájga.
Læstadius jámij 1861`guovvamán 2. biejve, ja Bádjala girkko-ednamij hávddá
duváj. Dåppe le sunji ja suv dåjmaj mujtton mujttogiergge tsieggiduvvam, valla
læstadialasj åssko lij jur ællám. Sádjo majt dát báhppa ja botanihkkár sáddjij, lij
ruohttsagoahtám.
112
Læstadialasj gåhttsoma dåbddomerka
Læstadialasj gåhttsom le lutherusa risstalasjvuoda dádjádusá ja teologija nanna
vuododum. Ulmusj le vájván suttolasj guhti dárbaj Jubmela ájnagisluojttema
ármov. Dav oadtju gå Kristusij jáhkká. Dan diehti láhka ja ármmo sárnijn dætto
duvvi.Tjoaggulvis le gullogis Lutherusa oahppaj, sierraláhkáj Ivgosuorgen
(Lyngen-). Moatte láhkáj le dát gåhttsåm læhkám dagu vissjalis gåtsediddje mij le
ájnas Lutheralasj ideálajt låggŋim. Navti le gåhttsåm sjaddam konservatijva gåhttså
min, mij álu vuosstálasstá ådå rámátjårggålimijt, jubmeldievnastusårnigijt ja ådå
sálmmagirjijt. Miejnniji buoremus le dat mij le dålusj ja oahpes ja mij ájgij tjadá le
læhkám.
Luthera ja Læstadiusa tjállusijda nannusit åskeldi. Danen ulmutja gæhttjali bisodit
dajt kultuvrradábijt ma Læstadiusa ájgen lidjin. Iellemvuohke galggá avtagærddás
asj liehket. Sivvan dasi le gå gåhttsom oabloduváj hæjos álmmugis mij ietjas ulmusj
árvov gávnaj gå Læstadius avtagærddásasj iellemvuogev biejaj risstalasj iellema
gassko. Dát avtagærddásasj iellemvuohke le dahkam muhtem læstadianerit huj
buorrebierggijiddjen.
Læstadialattjaj risstalasjvuoda dádjadibme le huj pietisstalasj mij guosská dasi
mij tjielggi makkir risstalasjvuoda sisadno galggá liehket. Gå lágav sárnnedi, de
ulmutjijt diehtten dahki makkár suttolattja sij li, ja gåktu li Jubmela sidoda vuosstij
dahkam. Dan nali sárnneduvvá evangeliuma loahpádus, mij subtsas Jubmel ándagis
luojttá gájkka suttolattjajt. Dat vas ulmutjijda stuorra ávov vaddá danen gå sjaddi
ármo oassálattja jáhko baktu. Læstadialasj sárnnediddje e makkirak «álbes ármov»
fála. Læstadius gåvvidij ulmutjijt gudi ietjasa ristagissan gåhttju suttoj dåbdåstime
dagá «ármmosuolan». Dat mierkki ahte ulmusj ármov suolát ja navti jáhkká ahte
sujna le juoga majt duohtavuodan ij la oadtjum. Danen aj ándagisoadtjoma fábmo
sierraláhkáj garrasin dåbddu gå ármmo vijmak sisi bæssá.
Sutto vuosstij doarrot (buorádusáv dahkat) le sjaddam sierralágásj dáhpen
læstadialasj tjoaggulvisájn. Dasi gullu sihke suttoj ándagissaj vaddem ja lijkudis.
Såbadibme sárnneduvvá esski dalloj gå le suttojt dåbdåstam ja de oattjo suttojt
ándagisluojttemav muhtem ietjá ristagisás: «jáhke gájkka sutto li ándagis luojtedum
Jesusa såbadusdago fámo baktu.» Vuostasj tjoaggulvisájn buvtij suttoj ándagis
luojttem nav garra dåbdojt ulmutjijda ahte muhtem tjoaggulvisájn sjattaj vehi ballo
gå jáhkodime suttojdisá dåbdåstin ja oadtjun dajt ándagis luojtedum. Gå dat dáhpe
lij sæmmi gå lutheralasj teologijan ahte galggá vuostak liehket suttoj ándagisvaddem
ja de iehkedismáles, de lijkudis dagáj ahte iehkedismállása guosse låhko lassánij.
Læstadialattja li stáhtagirkkuj læhkám jæhkogisá, ælla ga sihtam friddja
girkkov vuododit. Sij li Nuorttakalohta lutheralasj girkkujda gullum danen gå
li nannusit Luthera åhpan bissum. Dábálattjat ælla hálijdam aktijvuodav ietjá
tjoaggulvisáj gå lutheralasj åsskolattjaj. Siján li læhkám gássjelisvuoda girkkolasj
orga
nisasjåvnåj ja báhpaj. Báhpajt binná vuojŋŋalattjan nabddi ja báhpa vas
113
læstadianerijt háddjididdjen ja iesjráddijiddjen gåhttju. Ajtu bierggiji girkkon mav
stáhtta stivrri ja li stáhtagirkko ájrrasa. Ietjasa gåhtjudi sierra åskulasj tjoaggulvissan
stáhtagirkko rámmaj sisbielen ja miejnniji iesj li stáhtagirkko sisŋemus guovdásj mij le
jáhkkovisáj maŋemus «bátsudis». Dættodi suttoj dåbdåstimev ja ándagisluojttemav,
danen gå sihti liehket almma åskulattja tjoaggulvisán.
Danen sijá tjoaggulvis doajmmá dagu girkko sisbielen. Læstadialasj tjoaggulvis
doajmmá oalle mudduj ållu friddja stáhtagirkko ålgusjbielen ja siján le sierra jåde
dimnammadus masi li ulmutjijt válljim dan duogen makta vaddása, jådedimmáhtto
ja iellemdábe siján le.
Læstadialasj sálmmalávllom
Proassta Læstadiusa rájalvisålmmåguovtes Antin Pieti ja Johan Mattis Naimakka,
hiergij vuojijga Ivggobahtaj jagen 1848. sárnnediddjeguovtes goahtegaskajt váttsijga
lávludijn. Nav tjábbát lávlojga ahte ulmutja tjuovvolin sunnu sárnijt gullat. Sjiljojn
sárnnedahttjájga.
Dát máhttá duodastit gåktu lávllom, musihkka ja nuohta aktan tjáluklåhkåmijn
máhtti vájmojt lieggit, ja danen le dát vuohke vuogas ræjddon ja sárnnedamvuohken.
Sijdajn ja tjåhkalvisájn
Lávllom le læstadianerijda viehka ájnas. Máná ja nuora aj oahppi sálmmanuohtajt
ja tevstajt. Gå læstadialasj tjoaggulvis lávllu de ålos sálmajt ålgolt máhtti, vargga e
dárbaha åvvå gæhttjat sálmmagirjjáj jali lávllagirjjáj. Dat subtsas sij vissjalit bæjvá
lattjat lávllu.
114
Åvddålávllo jali orgel tjoaggulvisá lávllomin
Åvddålávllo le sån guhti sálmmalávllomav tjoaggulvisán álgat. Sárnnediddje mierret
makkár sálmav galggá lávllot ja åvddålávllo mierret makkir nohtaj galggá lávllot,
galggá gus vanádit ja man vuollásit jali allagit galggá lávllot.
Bájke tjoaggulvis iesj fássta åvddålávllov vállji. Gå le vehi iehpeformálalattjat
tjåhkanam, de máhttá vájku gut sálmav álgadit majt iesj vállji tjoaggulvisá ietjas
vuojŋŋalasj lávllagirjes.
Makkár vuojnno le musihkkaj ja lávllagijda
Sárnnediddje bagádi ahte ulmutja e galga giehppismielak lávllagijt lávllot ja værálda
popmusihkkaj gulldalit. Ballo le muhtem musihkkasuorge ja tevsta máhtti ristagis
iellemav biejsstet. Sárnnedi aj dakkár musihkka ij galga bessat sajijduvvat daj ássjij
sadjáj ma lulun ávkálasj biebbmon ulmutja sielluj. Muhtem læstadianera ajtu
gulldali klassihkalasj musihkav ja popmusihkav, ienemusát nuorra buolvva.
Sierralágásj lávllomvuohke
Muhtemij mielas læstaduga sálmajt vanádi lávludijn. Ållo nohta majt lávllu, ij
máhte jur tjállet ja gássjel le dajt spellat instrumentaj. Moaddásij mielas le sálmaj
vanádibme buorren gå dat vaddá vejulasjvuodav sálma sisanov usjudallat.
Sijá lávllomvuohke gå vanádi máhttá liehket sierralágásj vásádus sihke sunji guhti
gulldal ja sunji guhti lávllu. Tjoaggulvis máhttá iehketbåttåjt lávludit. Dábálattjat
lávllu gájka versajt, vájku sálmajn soajtti badjel 20 versa.
Læstadiana lávllomvuohke sulástahttá álmmuknohtajt. Muhtema javlli dat juojgga
mav sulástahttá. Dálla li orgelijn tjuodjagoahtám sálmmalávllomij, valla ij le nav
álkke oadtjot tjoaggulvisá lávllomav ja orgelspellamav nav buoragit aktij hiehpat.
Vuojŋalasj lávllagij sisadno
Guovdásj gåvvidime li: Jesusa varra, govahallamat leat: Jesusa varra, albmái áibba
šeapmi, oskku oappát ja vieljat ja bestojupmi.
Guovddagæjnno – stuorrásvuohta iesjrievtesfertukvuohtan sjaddá
Ulmutjij bierggimvuohke sjattaj ájnas oassen læstadiánalasj gåhttsomij, duola dagu
hæjosvuohta, juhkalisvuohta ja hæjos iesjdåbddo.
Læstadianisma Guovddagæjnnuj Sis-Finnmárkkuj bådij 1840-lågo loahppa
gietjen. Dán sáme bájkátjin lidjin galle hásstalusájs; boatsojsujton nievret manáj
ja oajválattjat åvdåstiddje, sierraláhkaj lensmánne ja boargál – garrasit gájbbedin
ulmutja galggin værojt mákset. Boahttsubiergo åvdås buollemvijnav mákson fállin.
Dassta ájn vil ienep rijdo álggin, ja ulmutja vielgev oadtjun boargálij. Lænsmánne
garra vuogij baktu sámijs vielgev gájbbedij. Návti badjelgæhttjam sieldes moarev
lænsmánne, boargála ja báhpa vuosstáj ásadij, sij gudi værálda bahás fámojt
åvdåstin. Vassje lij bessam ráfen tjuoggot guhkes ájgij tjadá juo, ja dálla lij vijmak
vejulasjvuohta boahtám dájna vasjijn juojddáv dahkat.
115
Navti gevaj ahte ålos værjodin áksjoj, nijbij ja såppij muhtem biejve basádismánon
jagen 1852 ja vuolggin boargála lusi. Ulmutjijn vassje duoldaj, ja vassje ienep fámov
oattjoj gå lidjin nav ålos aktan tjåhkanam. Gåddin sihke boargálav ja báhpav ja
báhpav garrasit tsábbmin. Dájt Jubmela ja Jessa namán dahkin, ja tjoaggulvisá åjvij
milta lij dát riekta ja dárbulasj dahko.
Gå Læstadius dán dáhpádusá birra guláj, de viehka hådjånij ja suhtaj. Ittjij nagá
dádjadit gåktu ulmutja lidjin máhttám suv sárnijt nav boasstot dádjadit.
Majt máhttep dán dáhpádusá birra javllat, le ahte dat lij boados gå ulmutjijn lij
hæjos iellemdille badjelhæhttjamijn.
Læstadianissma ájn oabloj. Dat rievddamijt vájkkudij: statistihkan vuojnná ahte
vijnnajuhkam muhtem bájkijn viehka ålov binnoj. Manen? Danen gå ulmutja lidjin
gåhttsåm. Ålos oahppin låhkåt, danen gå sihtin Rámátav låhkåt, ja ulmutja duosstin
ietjasa ristagissan dåbdåstit. Duodden ålgoldis rievddamijda, oadtjun iehtjáda aj
dárbov ienep suttoj ándagisluojttemav gullat, Jubmela ráfe ja surgo birra. Navti
gåhttsåm bájkes bájkkaj oabloj.
Bargo:
1.Oahppe máhtti kártan åhtsåt daj bájkij namájt ma li subttsasin nammadum.
2. Drámátiserim
Ålles klássa avtav tjåhkalvisáv drámátiseri. Åhpadiddje hæhttu viehkedit
mierredit man birra le sáhka. Guhtimusj le gut, majt guhtik barggá, gånnå li
jnv.
Daniel lædjánij biejon
Ulmme le oahppe galggi dåbddåt ja máhttet subtsastit guovdásj tevstajt Oabme
testamentan. Máhttá ságastallamav álgget duosstelisvuoda birra. Le gus ájnas jut ulmusj
duosstá vuosedit dav masi iesj jáhkká, vájku máhttá gásssjelisvuodaj sisi boahttut?
Máhtá aj oamedåbdo fángaj birra ságastallat.
Sihke Sokrates ja apoasstal Peter ietjaska miejnigij diehti jámijga.
Oahppe galggi oahpástuvvat «Daniel lædjánij biejon» Rámáttækstaj. Dánna le
vejulasj ságastallat jálosvuoda birra, jut duosstá subtsastit ja vuosedit ietjas árvojt ja dav
mij juohkkahattja mielas le riekta. Danna le aj luondulasj Sokratesa birra ságastallat.
Ájnas le subtsastit guhtimusj ja mij sån lij. Sokratesa birra gávna ållo diedojt 2. Klássa
bagádusgirjen.
Oahppe máhtti tjavgga låhkåt klássan «Daniel lædjánij biejon» tjálabájkev. juohkka
hattjan dávk ájádusá badjáni gå ulmusj le nav duosstel. Máhtti daj birra ságastallat.
116
Rámáttæksta/tjálabájkke
Rámátin le tjálabájkke «Daniel lædnjánij biejon» guhkke ja snivva tjáleduvvam.
Oahppijgirjen tæksta viehka oanedum. Dánna máhtá låhkåt ienemus tevstav mij le
Daniela girje gudát kapihttalin tjáledum, valla dát le friddja tjáledum:
Babylona gånågis Nebukadnesar váldij Jerusalemav ja ålles israelattjaj rijkav.
Váldij aj maŋen dajt tjiehpemus ja buoremus nuorra báhtjajt allasis svájnnasin. Ållu
tjiehpemus ja buoremus sijá gaskan lij Daniel. Gå Nebukadnesar jámij, de Darius
sjattaj Babylona gånågissan. Gå Daruis gånågissan sjattaj, de lij dån 62 jage vuoras.
Biejaj 120 satrapa (persergiellaj le saprata sulle sæmmi dagu Vuonan Fylkkamánnen
gåhttjop) iesjguhtik bájkkáj rijkkaj ja nammadij aj gålmmåsav rijkkarádáj. Akta
sijás lij Daniel. Satrapaj barggo lij ierit ietján ruhtalågoj barggat rijkkaráde åvdås.
Gånågis jåhtelit ájtsaj Daniel lij tjiehpemus sihke rijkkaráde ja satrapaj gaskan.
Sujna lij sierralágásj vuojŋŋan. Danen gånågis mierredij sån galggá liehket bajemus
oajvve. De gæhttjalin gávnnat juojddáv majna máhttin Danielav ládat, valla ettjin
gávna, ettjin åvvå máhte bahájt suv birra javllat. Daniel lij ham vuojnnet luohtevasj.
– Ejma makkirak bahájt Danielin ájtsa, jus ep máhte makkirak bahájt suv jubmel
dievnastusá gáktuj gávnnat, jávllin.
De dåbmarin rijkkarádeájrrasa ja satrapa gånågisá lusi ja javllin:
– Gånågis Darius! Miján le læhkám tjåhkanibme ja navti ævtodip duv mierredit
ahte juohkkahasj guhti ietján gå dunji råhkådallá gålmmålåk biejve, lehkus dal
muhtem jubmel jali ietjá ulmusj, galggá lædjánij biedjuj bálkestuvvat. Gånågis, dagá
dakkár mærrádusáv ja tjále val váj ij lága milta máhte dav ierit sihkkot.
Gånågis dagáj mærrádusáv.
Dalánagi gå Daniel mærrádusá birra guláj, de sijddaj manáj. Manáj ladnjaj man
vinndega lidjin Jerusalema vuosstij. Gålmmi bæjvváj guggŋedij Jubmelij råhkådallat
ja suv májnnot, jur dagu åvddåla lij dahkam. Daniel lij råhkådallamin gå da ulmutja
suv lusi båhtin.
Mannin gånågisá lusi ja javllin:
– Gånågis, illa gus dán sáddim mærrádusáv gånnå juohkkahasj le buorgodum
råhkådallat iehtjádijda gå dunji, lehkus dal muhtem jubmel jali ietjá ulmusj, galggá
lædjánij biedjuj bálkestuvvat. Gånågis vásstedij:
– Lev galla. De subtsastin Daniel dat gålmmi bæjvváj råhkådallá, ij åvvå gånågisá
mærrádusáv berusta. Gå gånågis dav guláj, de vájvástuváj. Usjudaláj gitta idjaj
gåktu máhtij Danielav gádjot. Vas båhtin ålmmå gånågisá lusi gullat majt dal galggi
Danielijn dahkat. Gånågis sidáj galggin Danielav viedjat ja suv lædjánij biedjuj
bálkestit.
Gånågis Danielij javlaj:
– Ihkap duv Jubmel, gev dievnasta, duv gádju. Biedjin vil stuorra giergev biejo
åvddåj ja navti dav stieggijin.
Gånågis sijddaj manáj ja fásstudij ålles ijáv, ittjij ga nagerduvá. Árrat nuppe ide
da, dalánagi gå tjuovgudij, manáj gånågis vas lædjánij biedjuj. Gå dåhku bådij, de
surggojienajn tjuorvoj:
117
– Daniel, Jubmela dievnár! Le gus duv Jubmel, gev dån dievnasta, nahkam duv
gádjot? Daniel vásstedij:
– Viessus gånågis ihkevij! Muv Jubmel ietjas ieŋŋgilijt sáddij lædjánij njálmijt
buodot. Da ælla munji makkirak baháv dahkam.
Gånågis ávvusij ja sidáj galggin Danielav ierit giesset lædjánij biejos. Daniel ij lim
maŋga láhkáj vahágahtedum. Sån ham Jubmelij jáhkij.
(Friddja tjáledum Dan 6,1–24)
Subtsasta dáv oahppijda. Daniel lij gånågissaj jæhkogis vájku ittjij suv guddneda, sån
ittjij hiejte Jubmelav guddnedimes. Ittjij gånågisáv jegada gå sån sidáj suv Jubmela
budáj vuosstij dahkat. Danielij ittjij balá jáhkos gitta anedimes. Dánna le luondulasj
budájda gæhttjat. Makkir budáv sidáj gånågis Daniel galgaj doadjet?
Dán aktijvuodan le luondulasj slárva birra ságastallat ja majt dat máhttá iehtjádijda
dahkat. Mij le sieradus slárva ja subtsastalla gaskan? Le ájnas oahppij ságastit ahte
boasstot le slárvvit. Ságastit aj dan birra manen iehtjáda Daniela vuosstij dahkin
dagu dahkin.
-Manen Daniel lædjánij biedjuj bálkestuváj?
-Manen jáhká Daniel loabegahtá Jubmelij råhkådaláj?
-Guhtimusj sidáj Danielav viehkedit?
-Majt Daniel subtsastij lædjánij biejo idjadime birra?
-Majt gåhtjodip ulmutjij gudi ietjasa åsko diehti gådduji?
Ságastallam:
Ságastalá oahppij surgo ja soarjjima birra. Juohkka kultuvran ja åskon le ietjasa
surggo- ja hávddadimdábe. Da li iesjguhtiklágátja, valla aktisattjat le dat jut juohkka
kultuvran sihti ulmutja doarjjot ja viehkedit sijájt gudi li surgon. Muhtem máná
usjudalli ahte e berusta dan ulmutjis guhti jámij, jus siján dåssju le suohtas. Mánájda
máhttá subtsastit ahte sån guhti jámij, ittjij sidá maŋeldisbáhttse galggin gillat viehka
ålov. Juohkkahasj diehtá ahte gå lagámus ulmusj jábmá de le låsså ájgge dan maŋŋela.
Dibde oahppijt gudi li surgov vásedam, subtsastit gåktu sij dåbddin. Viehkeda
oahppijt bágojt gávnnat. Ságastallit:
- Gåktu hávddádusá bájkálattjat tjadáduvvi?
- Gåktu sáme surggogoadev viehkedi?
- Li gus oahppe vásedam muhtem fámiljan jali ietjá lahka ulmusj jámij?
- Gåktu usjudallá surgulasj?
- Gåktu galggap/máhttep liehket gå muhtem le surgon?
Bargo:
1.Girkkogárden mannat.
2. Sijddabarggo: Åhtsåt gåvåjt hávddádusás ja tjállet jali subtsastit daj birra
skåvlån.
118
Risstalasj symbola
Dán kapihttala ulmme le oahppe galggi oahppat dåbddåt muhtem ájnas risstalasj
symbola bájkálasj girkkojn ja gæhttjat makkár dájddagij girkko le hiervvidum;
manen girkko le hiervvidum navti gåktu le.
Oahppe galggi bájkálasj girkkov dåbddåt, bájkálasj birrasin ja guovlon gávnnat
merkajt risstalasjvuoda histåvrås ja dajt åvddånbiedjat.
Dánna máhttá åhpadiddje aktan oahppij gárvedit dasi majt máhtti vuojnnet ja dåbdden
dahkat girkkon. Åvddål gå girkkuj vuolggá, de hæhttu gárvedit katekehtajn, báhpajn
jali ietjá girkkobarggijn, váj diehti masi oahppe ájggu dåbdden dahkat girkkon.
Symbåvllåadno le agev læhkám ájnas åsko ja girkkolasj dåjmaj guládimen. Ietján gå
dat ahte da li girkkov hiervvim, de le dajn ållo diedo ja oahppo. Návti máhtti ulmutja
ålov oahppat åsko birra visualattjat, ij dåssju auditijvalattjat. Symbåvlå ælla dåssju
girkkojn, valla dajt gávnná aj tjoaggulvisviesojn ja ietjá friddjagirkkojn. Symbåvllå
báhko mierkki dåbddomærkka.
Girkkojn máhtti liehket tjuovvovasj symbåvlå:
Vanntsa/háksa mierkki «bårjåstit» iellema tjadá åhtsåmdiehti ihkeva iellemav.
Evangelalasj symbåvlå: Divna niellja evangelista li ietjasa dåbddomerkav oadtjum.
Matteusa dåbddomærkka le ulmusj gænna li soaje (ij val ieŋŋgil), danen gå Mat
teusa evangelium Jesusa ulmusjlasj fuolkkevuodajn álgaduvvá.
Markusa symbåvllå le lædjan manna li soajde, danen gå Markusa evangelium
álgaduvvá Jesusa ja Johannesa dáhpádusájn sáttojmiehtsen.
Lukasa dåbddomærkka le vas vuoksá manna li soaje, danen gå Lukasa evangelium
Sakarja birra álgaduvvá, guhti lij tiemmpelin værrodime.
Johannesa dåbddomærkka le goasskem. Suv evangelium álgaduvvá Jubmela
kråvnå guovlo báhtarimijn ja tjielggi Kristusav Jubmela bárnnen.
Duodden såjijda le gájkajn evangelistajn gloria. Soaje subtsasti ristalasj åsko birra
ja ahte evangeliumijn le diehto Jubmelis.
Ruossa
Ruossa le girkkos vuorrasabbo ja dav gávnna moatten sajen væráldin, duola dagu
boares Grehkan ja Egyptan. Valla ruossa le viehka ájnas risstalasj symbåvllå, mij
ristagisájda vaddá jáhkov ihkeva iellemij. Oajvvesivvan dasi le Jesusa ruossajábmem.
Tjalmme
Tjalmme le aneduvvam symbåvllån risstalasj Jubmelij. Dat ristagisájda subtsas ahte
gávnnu buorre ja gieres Jubmel guhti ulmutjijt várjjal.
Duvvo
Ristagisájda mierkki duvvo Ájlis Vuojŋŋan. Mark 1, 9-11 subtsastuvvá ahte dalloj
gå Johannes Jesusav gástadij Jordána ænon, de almme rahpasij ja vuojŋŋan bådij
119
Jesusa Bajábælláj duvvo hámen. Duvvo le aj ráfesymbåvllå. Hávddegiergijn le álu
duvvo.
Gålmåtjiegak
Gålmåtjiegak mierkki gålmaktesvuohta, ja dat le Jubmel, Jesus ja Ájlis Vuojŋŋan.
Bargo:
1.Sálmajt sálmmagirjen åhtsåt ja dajt lávllot.
2. Gæhttjat guhtimusj le tjállám, goassa le tjállám ja guhtimusj le dajt sámegiellaj
jårggålam.
3. Sijddabarggo
Válde maŋen gåvåjt ma li girkkon gåvvidum. Skåvlån dajt aktan gehtjadit ja
daj birra ságastallat. Máhttebit scannit dajt ja stuorra gåvvåj aktij lijmmit.
Apoasstal Petrus
- Vuornnot
- Hållamvuohke
Petrus Jesusav vuornnu
Petrus lij ålggon sjaljon tjåhkkåhime. Muhtem dærnno suv lusi bådij ja javlaj: «Dån
aj lidji aktan Jesusijn, galieagijn.»Valla Petrus gájkaj guládijn vuornoj ja javlaj:
«Iv dádjada man birra ságasta.» Gå uksaj manáj, de nubbe nissun suv ájtsaj ja
javlaj sidjij bájkenis: «Duot almasj lij aktan Jesusijn Nasaretas.» Petrus nuppádis
vuorno javlaj: «Iv dav ulmutjav dåbdå.» Gudi danna lidjin tjuodtjomin dasten
båhtalin Petrusa lusi ja javllin: «Dån le galla sijájs akta, gullu ham hållamvuoges.»
De garrodij ja nannij: «Iv dav almatjav dåbdå.» Daŋga båttå åresvuonntsá tjuojaj.
Petrus de Jesusa sárnnomav mujttáj: «Åvddål gå åresvuonntsá tjuodjá, de gålmmi
muv vuornáda», ja ármet tjiero ålgus manáj. Matt 26,69–75
Petrus – apoasstal ja martyra
Petrus stivrrigådij dan vuostasj ristagis tjoaggulvisán Jerusalemin. Sån lij apoasstalij
jådediddje, sij gudi lidjin Jesusav tjuovvum ja Jesusa bajástjuodtjelimev vásedam. Ij
la ållu tjielgas goassa ja gåktu Roma tjoaggulvis álgaduváj. Vuorrasamos duodastus
Roma tjoaggulvisá birra le Paulusa girjje Roma ristagisájda, mij le tjáledum sulle
jagen 55. Ristagisá miejnniji Petrus Romaj bådij ja martyrjábmemav gierdaj tjæjssár
Nero stivrrima ájge jagen 64 Kr.m.
Gå Konstantin stivrrimij bådij jagen 324 Kr.m., de vattij loabev girkkov dahkat
Petrusa hávde nali.
120
Gå arkeologa dálásj Petrusgirkko vuolen råggin 1940-jagijn, de iesj jáhkkin Petrusa
hávdev lidjin gávnnam valla dat ij le duodastuvvam.
Pávva le Petrusa maŋeldistjuovvo
Katolihka javlli Petrus lij girkko álgadiddje. Vuosedi Matt 16,18: «Ja mån dunji
javlav, dån le Petrus, Bákte, ja dan báktáj iehtjam girkkov tsieggiv, man badjel jább
mekájmo uvsa e goassak fámov oattjo.»
Roma bisspa lij Petrusa maŋeldistjuovvo, ja danen lij sån girkkoj jådediddje. Suv
mærrádusájt hæhttuji gájka tjuovvot. Roma bisspa dalloj juo gájbbedij liehket gájka
girkkoj oajvven, valla álgo rájes dat gájbbádus ittjij dåhkkiduvá. Danen ij la ållu
tjielgas goassa Roma bisspa pávvan sjattaj (latijnagiellaj: áhttje).
Ságastallam:
1.Manen så lik Petrus Jesusav vuornov?
2. Li gus oahppe goassak sjaddam duohtavuodav vuornnot ja manen?
Petrus baláj gåktu sujna manná, jus miedet sån le Jesusa åhpadisålmmå. Baláj
aj gitta váldeduvvamis ja sidáj ietjas gádjot.
Dán aktijvuodan máhttá ságav joarkket ahte le máhttelis ándagisluojteduvvat
jus dåssju ádnu ándagis.
3. Sijddabarggo
Juohkkahasj girjjáj tjuorggá Petrusav gå vuonntsáåres goalmádis tjuojaj, ja
gåvvåtæksta máhttá liehket akta báhko mij subtsas Petrusa dåbdov jur dalloj
gå vuonntsáåres goalmádis tjuojaj.
Girkkosebrudagá
Åhpadiddjáj:
Guoradalá makkir girkkosebrudagá dijá suohkanin li. Dan aktijvuodan máhttá
gåhttjot girkkosebrudagájs ulmutjav guossen ietjasij birra subtsastit, jale luluj
ájn buorep jus åhpadiddje lij sjiehtadit friddjagirkkoj åvdåstiddjij dåppe mannat
gæhttjamin ja oahppamin sijá tjoaggulvisá birra.
Gæhttjit le gus mige sæmmilágásj dagu girkkon, ma li sieradusá jnv.
Dahkit girjátjijt juohkusin.
Åvddål gå oahppe vuolggi, de máhtti girjjásis tjállet majt juo diehti, majt doajvvu
diehtet ja majt sihti tjoaggulvisá birra. Daj gárgadisáj vuodon máhtti gárgadisájt
dahkat majt de máhtti gatjádallat.
Oajvvada oahppijda gåvvit ja skåvlån vas girjátjav gåvåj dahkat jali siejnneavijsav
tjoaggulvisá birra.
121
Juvdávuohta
• Subtsastit Mosesa iellema ja dåjma birra, Tora almodime birra ja Tora guov
dásj åsij sisano birra.
Toralåhkåma, bårråmnjuolgadusáj, allabasij ja dájddaga baktu
Lávllaga/Sálma:
• JS 178: Mån tjalmedibmen váttsáv
Bassebiejve
Rosh hashana: Ådå jage ávvudallam le ragátmánon jali gålgådismánon. Dát ávvu
dibme vihpá guokta biejve. Dájt biejvijt gåhtjudi aj «båssombiejvven». Vuostasj
biejve båssu (tjuojadi) synagogas tjårvijn (tjuojanisájn). Dat le vierttsatjoarves
dagádum. Tjoarvve mierkki vierttsa majt Abraham værrodij dalloj gå galgaj bárnes
Isakav værrodit.
Dán ávvudallama ulmme le ahte juohkkahasj galggá usjudallat makkir hæjos
dagojt le dahkam ja dajt råhkålvisá baktu dåbdåstit. Dát le njuolgga aktijvuohta
ulmutjis Jubmelij.
Sábbát: Vuojŋadallambiejvve mij le giehttjit biejve. Dat le vahkkosasj bassem
bierjjedakiehkedis lávvodakiehkedij.
Pesach: Juvdáj stuorámus base li bæssátja. Dav ávvudalli danen gå juvdá Egyptas
Israelaj vuolggin Mosesa ájge. Dalloj oadtjun sij 10 budá ma návti álgaduvvi: «Mån
lev Hærrá, duv Jubmel, guhti duv ierit Egyptas doalvoj, svájnasvuoda viesos.» 2.
Mos 20,1.
Shavuot: Ájlistahka, mujtton dasi gå Mosesij Tora Sinaiváren vatteduváj. Aj mujt
ton dasi gå sij vuostasj sjattojt tiemmpelij dålvudin.
Jom kippur: Dán biejve båhti ulmutja synagogaj ja ádu Jubmelis ándagis gájkka
bahá åvdås majt li jage tjadá dahkam. Dát le aj såbadimbiejvve: «Valla lågåt biejvve
dán giehttjit mánon le såbadisá biejvve. Dij galggabihtit ájlis tjåhkanimev tjadádit ja
galggabihtit sielojdihtte vuoledit ja dållåværov Hærráj værrodit.» 3. Mos 23,27–29.
Hanukka: Tjuovggaávvudallama. Dán biejve le ållo lávllom, dánssim ja vattáldagá.
Dát le mujttobiejvven dasi gå juvdá oadtjun Jerusalema tiemmpelav ruopptot
jagen 168 Kristusa åvddåla. Subtsastuvvá gå galggin tiemmpelav fiesstit de lij siján
lámmpoulljo dåssju avta bæjvváj, valla Jubmel dagáj váj lámmpoulljo 8 biejve vibáj
desik ienebuv uljov oadtjun.
122
Dát dáhpádus lij sijá mielas viehka sierralágásj ja juvdá Hanukkav dan dáhpádusá
mujtton, ja ávvudibme vihpá 8 biejve. Tsahkkidi ginntalijt ma li gávtsejuolgák
gintaluolgen, akta tjuovgga juohkka ávvobæjvváj. Bårri uljujn duoldadum biebmov,
dagu berlinerbolla.
Máná hanukka ávvudallamijda lijkkuji, gå dat le sosiálalasj ávvudallam masi
gájkka siebrri.
Avta láhkáj máhttá hanukka ristagisáj javllaávvudallamav mujttádahttet.
Purim: Dråtnik Estera mujttobiejvve. Dát le karneválalágásj ávvudallam
mujttemdiehti Dråtnik Esterav. Sån lij gånågis Xerxesijn válldum. Gånågis ittjij
diede iemedis lij juvdálasj. Akta gånågisá svájnnasijs, Haman, ájgoj gádodit jali
doalvodallat gájka juvdájt rijkas. Dråtnik Ester lij nanos ja jállo, manáj isedis lusi
ja ietjas álmmuga åvdås råhkålij. Gånågis dråtnigij gulldalij ja juvdá gájoduvvin.
Haman vas stráffuduváj. Dråtnik Ester le juvdájda ájnas nissunåvddågåvve.
Dán dáhpádusá birra máhttá låhkåt Estera girjen Tanakan (Oabme testamentan).
Dánna le oasse dassta: Ester 7,1–10
De gånågis ja Haman bådijga dråtnik Estera guossemállásijda. Gå lidjin vijnav juhkam,
de gånågis vas Esterij javlaj: «Vájku majt sidá, dråtnik Ester, de dav oattjo. Vájku
gájbbeda lahkev gånågisrijkas, de dav oattjo». De dråtnik Ester vásstedij: «Jus lev duv
maŋen, gånågis, ja jus duv mielas le riekta, de ánov muv hægga munji vatteduvvá
ja råhkådaláv ahte dibdá muv álmmugav iellet. Mij lip mierredum låhpaduvvat,
gåddut ja dåssjeduvvat, mån ja muv álmmuk. Jus dåssju lijma vuobdedum, ålmmå
ja nissuna, de iv lim majdik jiednadam. Dalloj ij lim mijá gierddam majdik majna
gånågisáv vájvet.» De gånågis Xerxes gatjádij dråtnik Esteris: «Guhti le sån, guhti
ájggu dakkárijt dahkat? Gånnå sån le?» Ester vásstedij: «Dat doarrádalle ja vassjelasj
le duot bahás Haman.» Dalloj duorgestahttjáj Haman balos gånågisá ja dråtniga
muodoj åvdån. Gånågis moares tjuodtjelij vijnnajuhkama gassko ja manáj ålgus
slåhta gárddáj. Valla Haman bátsij råhkådallat dråtnik Esterav ahte sån suv iellemav
gájoj, danen gå árvvedij ahte gånågis lij juo suv vuorbev mierredam. Gå gånågis
slåhta gárdes máhtsaj dan goahtáj gånnå guossemállása lidjin, de Haman vællahij
dan beŋka badjel man nanna Ester lij tjåhkkåhime. De gånågis tjuorvvij: «Ájgo gus
tjabu dråtnigav illastit dánna muv ietjam goaden!»
Gånågis ij lim gå jur háhppidam javllat dájt bágojt gå dievnára gåbttjun Hamana
muodov. Harbona, akta gånågisá evnuhkajs, javlaj: «Hamana vieso guoran le tjuollda
mij le vidálåge stihko guhkke. Dav Haman dagáj Mordekai diehti guhti akti gånågisáv
gájoj dan baktu majt javlaj». De gånågis javlaj: «Gatsostit suv dasi!» De sij gatsostin
Hamanav dan tjuolldaj mav iesj lij Mordekaia diehti tsieggim. De gånågisá moarre
loadtjij.
Juvdáj tjoaggulvisvieson Oslon, mij le synagoga guoran, li dråtnik Estera mujtto
biejvev ávvudallamin. Ålles dáhpádus dråtnik Estera birra lågåduvvá, ja juohkka
bále gå bahás Hamana namma nammaduvvá, de máná rashinimajn gillju, guolbe
nanna gahppadi ja gillju.
123
Muhtem le gáhkov dahkam manna le tjiegos muorjje (plomme): Gáhko galggi
Hamana ja suv tjiegos bahávuoda mujtton.
Mij le juvdávuohta?
Juvdáj vuodo Oabme testamentan gávnnu.
OT jali Tanakh – juvdáj ájlis tjálos (hebrealasj rámát) – le gålmån oasen:
1.Tora: Vihtta Mosesgirje
2. Profehta: Profehtaj dago ja sijá bágo
3. Tjállusa
Synagoga le juvdáj rågosviesso, girkko ja skåvllå. Synagogan li sijá jubmel
dievnastusá. Tora: 1–5 Movssesgirji
Juvdá miejnniji Jubmel Mosesij Sinaiváren subtsastij mij Toran galggá tjuodtjot.
Dåppe Moses da vihtta Mosesgirje tjálij, ja Israela álmmuk loabedij Tora 613
njuolgadusá tjuovvot buolvas buolvvaj.
Juvdávuodav máhttá moatte láhkáj tjielggit. Juvdávuohta le åssko ja iellemvuohke,
ja le aktijvuohta åsko ja kultuvra gaskan ja åsko ja sebrudagá gaskan.
Uddni li sulle 13 miljåvnå juvdá væráldin ja 1300 Vuonan.
Juvdávuohta vuododuváj sulle 2000 å.Kr. Rámáttevstaj milta viessun Israela
mátto Abraham, Isak ja Jakob sulle dan ájge.
Sihke juvdá, ristagisá ja muslijma adni Abrahamav sijá åsko vuododiddjen.
Juvdá mánnojagev tjuovvo, manna li 354 biejve. Juohkka nuppát jali goalmát jage
lasedi avtav mánov dasi, váj jábe ja biejve riekta sjaddi. Sijá jahkelåhko jagen 2012 lij
jahke 5772-5773 (dát riekkniduvvá dallutjis gå juvdá miejnniji ednam sjivnnjeduváj).
Stuorámus sieradusá ristagisáj ja juvdáj gaskan le Jesus. Juvdá ettjin Jesusav
Messiasin dåhkkida. Miejnniji ahte Jesus le profehtta ja ahte sån lij tjiehpes åhpa
diddje.
Bårråmnjuolgadusá
Toran li iesjguhtiklágásj bårråmnjuolgadusá. Mierredum le gåktu biebbmo galggá
málestuvvat ja gåktu dav bårråt. Muhtem biebmo li urájnnasa ja danen ij besa
dajt bårråt. Biebbmo duolvvá aj gå ij máhte riekta láhkáj dav málestit. Gussa- ja
sávsttsabiergov máhttá bårråt, valla svijnne- ja hæsstabiergov ij galga bårråt. Merra
ielle ja divre li dakkár sjivnnjádusá majt ij galga bårråt, valla guolijt ja skáltjojt le
galla loahpe bårråt.
Ietján le málle ja mállebiebbmo urájnas. Danen galggá njuovvat navti váj ienemus
varra ierit gålggå ja ij biergov duolvvida.
124
Biergov galggá dahkkavide sálltit gå le njuovvam, váj varra ierit gåjkkå. Oajvve
njuolgadus le ahte bierggo ja mielkke e galga segaduvvat, ij galga sæmmi sajen
vuorkkit, ij ga daj aktan biebmov dahkat. Dá guokta biebbmoslája ij galga aktan
bårråt. Tora buorkku juvdájt svijnnebiergov bårråmis. Juvdáj bårråmnjuolgadusá li
kosher. Da li Toraj tjáledum.
Juvdávuda dåbddomerka:
• Jubmel le akta – guhti le iellemav ulmutjijda vaddám.
• Juvdá li vigedibmen riegádam (sutto dagá), máhtujn buorev ja baháv dahkat.
Danen le gájkajn sæmmi árvvo, ij la aktanik ienep árvvo gå iehtjádijn.
• Juvdájda le ájnas gávnnat Jubmela buorre sidodav juohkka ássjen ja diŋgan
ednama nanna.
• Tora galggá ulmutjijt nævvot ja viehkedit: Riekta láhkáj iellet je morálalasj
sidodav Jubmelij ja ulmutjijda vaddet.
• Go muhten jábmá, de Jubmel bálkkáv sunji vaddá suv buorrevuoda åvdås ja
stráffu vas bahávuoda åvdås. Valla juvdáj mielas ij la nav ájnas mij iellema
maŋŋela dáhpáduvvá. Sij ienep berusti Jubmela sidoda milta viessot.
• Juvddá Messiasav vuorddi, juvdáj gånågisáv, guhti galggá «Messiasrijkav»
álgadit ja ráfev buktet ednama nali.
Bargo:
1.Åhpadiddje låhkå oahppijda åvddålin tjáledum tevstav Estera birra, ja oahppe
gillju juohkka bále gå bahás Hamana namma gullu.
2. Juohkka oahppe guokta moallánagá vállji majt sijdan galggá tjielggit.
Hinduissma
• Subtsastit åvtå hinduisma jubmela birra
• Ságastallat gåktu åsskodåjma åvddån båhti iellemnjuolgadusáj, puja, bårråm
njuolgadusáj, allabasij ja dájddaga baktu
Lávllaga/Sálma:
• JS 217: Balvaj duogen lev gullam mån bájkev
• JS 215: Le ednam gånnå ájllisa
Gæhttjit filmav hinduisma birra. Dat Sámedikke åhpadusåssudagán gávnnu.
125
- Sjaddobårre
- Manen hindua fásstudi
- Yoga
- Svastika
- Pudsja
- Karma ja ådåsisriegádibme
- Mahatma Gandhi
Mij le hinduissma?
Hinduissma ij le tjoahkkidum åssko. Ij le avta ulmutjij jali avta tjállusij tjoahkki
dum. Danen le ájnas dán åsko vijddudagáv duohttalit. Hinduisman le stuorra
gierddisvuohta. Gierddisvuohta ja rabásvuohta hæhttu guovdátjin liehket gå
hinduisma birra åhpat.
– Oahppijda álggobarggo: Gárveda oahppijt åvddål dáv fáttav álgada.
Oahppe máhtti sijddabarggon oadtjot: diedojt ja gåvåjt åhtsåt duola dagu
internehtan, tjuovvovasj tjoavddabágoj dárogiellaj tjáledum: gussa Indian,
svastika, pudsja, karma ja ådåsisriegádibme, Mahatma Gandhi.
– Juoge oahppijt juohkusijda jali bieja muhtemijt sæmmi ássje birra tjállet.
Åvddål gå fáttav álgada, de máhtti oahppe subtsastit ja vuosedit ietjasa tjoavdda
báhkogåvåjt.
Moattes li hindua
Hinduissma le værálda goalmát stuorámus åssko ja akta dajs vuorrasamojs. Li sulle
1000 millijåvnå hindua. Ienemus oasse sijás Indian årru, ja ålos årru aj Nepalan,
Pakistanan, Bangladeshan ja Sri Lankan.
Hinduisma oahppo
Hinduij ájádallamvuogev ja åskov máhttá gietjav tjuoggáj biedjat:
• Histåvrån ij la álggo ij ga loahppe. Ednam ja værált li agev læhkám, gå ij
majdik máhte masstak sjivnnjedit. Dat mij le, ij någå, ij ga gádo. Dåssju háme
ja vuoge rievddi.
• Jubmel le jubmelvuodalasj fábmo, mij juohkka ielle diŋgan gávnnu. Hin
dua moadda jubmelijt guddnedi, valla miejnniji avta jubmelvuodan le iesj
guhtiklágásj biele. Dat akta jubmelvuohta jali fábmo Brahman gåhtjoduvvá,
værált-siello. Gájkka mij viessu, le oassen Brahmanis.
• Juohkka ielle ádan le siello, ja siello le ihkevasj ja bissovasj. Gå ulmusj jábmá,
de siello ietjá rubmahij manná, mij riegádahttjá. Valla hinduj ij le siello
vájaldibme ulmmen, farra ahte siello Brahmanijn avtastahteduvvá. Dat le
lånåstusán, Moksha.
126
• Lånåstusá gålmmå luotta vuosedi gåktu galggá bessat ierit ihkeva siellovájal
dimes: Rievtesfertukvuoda luodda, máhto luodda ja buorre dagoj luodda.
• Hinduissma miejnni gájka åsko li iesjguhtiklágásj vuoge Jubmelij lahkunit.
Dajn le sæmmi duohtavuohta ja sæmmi ulmme. Hindu imájdallá jus muhtem
amás sihtá hinduisma åsskuj konverterit. Hindua e misjoneri, gåjt dal viehka
binnáv.
• Hindua jáhkki Jubmela gávnnuji juohkka ielle ádan, danen e gåtte majdik
manna le hægga. Danen li ienemusát sjaddobårre. Muhtema tjabu juhkusijt
silliji, váj li ållu sihkara ahte e majdik gåtte.
• Ulmutin le iesj åvdåsvásstádus ietjas iellemis ja gåktu suv dille le. Juohkkahattja
dago ja karma åvdep iellemis mierredi makkár rubmahij siello ådåsit riegát.
Jus le nievres dilen dán iellemin de le iesj dav dahkam åvdep iellemin.
Jubmela
Hinduisman li ållo jubmela. Sij li dagu sáme mytologijan jubmela majn li ietjasa
«háldadimsuorge». Ájnnasamos jubmel le Brahma. Brahma le sjivnnjediddje jubmel,
ja sån juohkkalágásj hámen ihtá. Hinduisma gålmmå ájnas jubmela: Brahma, Shiva
ja Visnu. Hinduisma li sihke ålmmå- ja nissunjubmela. Sij álu párran gåvviduvvi:
Shiva ja Shakti, Rama ja Sita, Vishnu ja Lakshmi. Navti álu gåvåjn vuoseduvvá, ja
ållo subttsasa li gåktu ålmmå- ja nissunjubmela boahteba goabbák sadjáj ja vas avta
sadjáj bessaba.
Brahma le sjivnnjediddje ja jiermmásvuoda jubmel.
Shiva le jubmel guhti bæjsstá valla Shiva máhttá aj ådå ádajt sjivnnjedit. Sån álu
ihtá dánssimin. Dánssu buolle riggasa sinna. Dat galggá ulmutjijt mujttádahttet sån
máhttá sihke væráldav sjivnnjedit ja biejsstet.
Vishnu le aj viehka ájnas jubmel hinduisman. Sån ålles universav várjjal.
Gå sån le mannamin, de goasskema nanna girddá. Dan goasskemin le lahkke ulmusj
ja nubbe lahkke goasskem. Vishnun li niellja gieda; giedajn li lotusgiedjek, miehtjer,
diskos ja konkylie. Konkylie le stuorra gehtsulijskálltjo (mádobiedjo).
Vishnu ednamij boahtá gå ulmutja viehkev dárbahi.
Vishnu ja Shiva libá hinduisma dominánta jubmela. Vishnu le sjivnnjediddje,
bisodiddje ja várjjaliddje. Vishnu lusi ulmutja manni jus siján li gássjelisvuoda jali
vájve. Vishnu álu guovtelágásj hámen vuoseduvvá. Máhttá liehket muhtem ájlis
låttev rijddimin ja de li sujna niellja gieda, jali dat vellaj ja vuojŋat gærmmaha
nanna. Krishna le vas Vishnu ulmusjhábme, ja sån åhpat ulmutjijt gieresvuodan
viessot.
127
Nammadáhpe
Gå mánná riegát, de báhppa mánnáj horoskopav dahká. Dat vuoset gåggu planehta
ja náste lidjin dan sekunda gå mánná riegádij. Dán horoskopan vuojnná báhppa
mij máná namán galggá liehket vuostasj bokstávva. Mánná namáv oadtju lågåt jali
lågennannuppát biejve riegádime maŋŋela. Næjtso namma galggá agev liehket álkke
ja loahppajiedna galggá liehket guhkes vokálla. Mánná máhttá oadtjot muhtem jågå
namáv, dájddanamáv jnv.
Hinduisma ájlis tjállusa
Hinduisman ij le dåssju akta ális girjje dagu ristagisájn le Rámát, muslijmajn
Korádna ja juvdájn Tora.
Valla tjállusa åsko birra li valljása. Da tjállusa li 3000-4000 jagij tjadá tjáledum, ja
ájn ájlis tjállusa tjáleduvvi.
Hinduisma ájlis tjállusijt máhttá guovte sadjáj juohket:
1.Almostusá, Vedagirje li vuorrasamos ájlis tjállaga.
2. Tjállusa majt ulmutja li dahkam.
Ramayana le girjje masi hindua buoremusát lijkkuji.
Dát girjje subtsas Rama-jubmela iellemis, gå sån mæhttsáj bátsij ja gåktu
iemedis Sitav gájoj.
Hinduij ájlis tjállaga li sanskritgiellaj tjáledum. Sanskrit le India ájlis giella.
Sanskrit ij le dasti ielle giella mav ulmutja bæjválattjat adni, valla sanskrit åsko
aktijvuodajn aneduvvá.
Sáme álggoåssko
• Subtsastit sáme ja ietjá sirkumpolára sjivnnjedimsubttsasijt ja álgovuolggamyhtajt gåktu ednamháme ja iellij háme li sjaddam
• Ságastallat válljidum sáme subttsasij birra ma vuosedi iellemnjuolgadusájt,
luondo iellemav ja sáme aktijvuodav.
• Ságastallat dábij ja nammaárbbedábij birra ma dahki aktijvuodav ulmutjij
gaskan.
• Dåbddåt sirkumpolára iemeálmmugij åskojda gullevasj dájddaga ja dasi gulle
vasj estehtalasj åvddånbuktemvuogijt adnet.
128
Moattedimoriginála nr.: 10, 11, 12
Oahppe moattedimoriginálajt biesskedi ja dajt girjjáj lijmmiji. Dasi tjálli makkir
dåjma jubmelijn lij.
Lávllaga/Sálma:
ISBN 82-90537-35-2
• Goahteednam nr. 27
• Giessebiegga nr. 24
Mij le jahtto?
Jahto li ienep gå histåvrrå. Da li subttsasa ma åvddånbukti vissa iellemdádjadusáv.
Da subtsasti gåktu værált lij åvddål gå histåvrrå sjattaj. Jahto gulluji dan ájggáj gå
gájkka lij vejulasj, ja da tjielggiji manen iellem le gåktu le. Tjielggiji gåktu gåktu
galggá ulmutjahtttet daj fámoj ma væráldav sjivnnjedin.
Gåktu værált sjattaj? Manen le dat majt dahkap riekta? Guhtimusj åhpadij mij le
riekta ja mij le boasstot? Ulmutja li agev imájdallam ja vásstádusájt åhtsåm dakkár
ássjijda. Vásstádusájt li subttsasij baktu oadtjum. Daj baktu ulmutja ietjasa máhtov
gaskostin ja dat viesoj buolvas buolvvaj.
Dát máhtto le mijá aktisasj árbbe. Dat tjielggi manen værált le gåktu le ja gåktu
hæhttup viessot váj ep galga iellemvattáldagáv masset. Da li jahto.
Dålen javllin sáme juohkka ádan lij vuojŋŋa:
- Ulmutja
- ielle
- låtte
- sjatto
- gierge
- váre
- jågå
- ednama
- merra
- ájmmo
- gåmovuodan
129
Sáme mytologija lij luonndoåssko. Goabdes gåvvit iellemav ja værálda
dálásj- vássám- ja boahtteájgev.
Jubmelij ájmon mij le goabddá badjegietjen, lij Átjek akta oajvvejubmelijs.
1.Iellij ájmon lij Bæjvásj oajvvejubmel.
2. Ulmutjij ájmon lij Máttaráhkká oajvvejubmel.
Jubmelij ja iellij ájmoj gaskan lij nav stuorra sieradus, ahte dábálasj ulmutja
ettjin besa adnet aktijvuodav jubmelij ietján gå værrodimij baktu.
Sijda noajdde buvtij jubmelij guládallat. Dábálasj ulmutja siejdijda værrodin
bivddovuorbe, ietjá vuorbe diehti ja váj ettjin galga jubmelijt suhttadit.
Siejde lidjin sierralágásj gierge ja ietjá sierralágásjvuoda luondon.
Iellij ja jábmemájmo gaskan ij lim nav stuorra sieradus. Jábmemájmo jubmelijt
bessin dábálasj ulmutja aj iejvvit.
Sájvva lij álggoåsko paradijssa. Sájvva le moattebådnek jávrre.
Luondo jubmela ráddijin gåmovuodav, nástijt, guovsagisájt, merajt, várijt, jiek
kijt, jågåjt, jávrijt, ulmutjijt, iellijt, låttijt, sjattojt – gájkka ma lidjin almen ja
ednamin.
Jubmela
Ráddijiddjeålmåj: bajemus jubmel
Ráddijiddjeáhkká: le ráddijiddjeålmmå iemet
Ráddijiddjebárnne ja ráddijiddjeniejdda: lijga ráddijiddjeålmmå ja ráddijiddjeáhkká
máná.
Biejvve/Bæjvásj: Álggofábmo, mij vattij iellemav ja viehkedij gájkka ietjá jubme
lijt.
Átjek: Ádjádálkkejubmel mij ádjádálkijn vuosedij fámojdis.
Bieggaålmåj: Mierredij biekkajt, makkár guovlos biegga galgaj båssot.
Bieggaålmåj gulluj aj luonndojubmelij juohkusij ja lij viehka
ájnas ulmutjijda danen gå ráddij aj gåttij .
Tjáhtjeålmåj:
Ráddij guollevuorbev ja guollimav.
Liejbbeålmåj: Ráddij miehtsebivdov, valla ij gåddebivdov.
Mánno:
Mánno aj viehkedij juohkka láhkáj váj ulmutja bierggijin.
Dat lij dat jubmel mij uddni aj stivrri ållu ulmutjij bárggo
ájggomusájt, dagu ahte ulmutja vuoptajt biesskedi, muorajt
tjuolli, suojnniji, njuovadi, oaggu, gielli jná.
Sebrudagá jubmela: ráddijin ulmutjij aktijvuodav ja sebrudagá dåjmajt.
Jábbmegijájmo jubmela ma ulmutjij aktijvuodav ráddijin. Da viehkedin ja ráddijin
ulmutjit gå nevvagijt ja viehkev dárbahin.
130
Máttaráhkká:
Uksáhkká:
Sáráhkká:
Juoksáhkká:
Várjjalij ålles sebrudagáv.
Várjjalij ulmutjij sijdav ja sijda uvsajt, slihturijt ja låttijt.
Várjjalij nissunijt, iednehekka rájes ålles iellemájge ja riegá
dahttemav várjjalij.
Suodjalij bivdov ja várjjalij báhttjamánájt ja ålmmåjt iednehekka
Gåktu ulmusj riegádij
Návti næjttsománná riegádij: Ráddenbárnne vattij sielov Máttaráhkkáj, ja sån
vas sielluj ågev duodjuhij ja vattij dav Sáráhkkáj. Dålusj sáme álggoåskon jáhkkin
mánná álgo rájes lij næjttsománná. Sáráhkká ásadij sielolasj ågev nissuna skåhtuj.
Sujttij dav gitta riegádime rádjáj ja várjjalij dav ålles iellemájge.
Báhttjamánná vas návti riegádij: gå åhke lij nissuna skoahton, de máhtij
Juoksáhkká boahtet ja rievddat næjttsománáv báhttjamánnán ja sujttegoahtet
báhttjáågev dallutjij gå Sáráhkká vas bådij ja luojtij nissunav mánás. Riegádime
rájes váldij Juoksáhkká báhttjamánáv ietjas hállduj ja suodjalij suv iellemájge.
Gáhttijiddje, diehtte ja ájlis vehka vaddin álu rádijt niegoj baktu ulmutjijda
gejn lidjin gássjelisvuoda. Sij ráddijin jábbmekájmon ja várjjalin ulmutjijt, iellijt ja
sjattojt.
Boassjoáhkká várjjalij sijda/gámá boassjov ja huksaj váj agev lij biebbmo ja váj
åbmudahka ájmon bisoj.
Gieddegiesjáhkásj rádádaláj gå ulmutjijn lidjin gássjelisvuoda ja sebrudagá morá
lav gáhttij.
Ájlis ulmutja, åvdusjdiehtte, noajde, tsaggeiedne ja buorrediddje ulmutjijt
vágodin ja sebrudagá morálav gáhttijin.
Jubmel Bæjvásjálmmuga rijkav sjivnnjet
Bajemus jubmel jávrregátten váttsatjij ja ráfev åhtsålij. Garra biegga lij, ja jávren
lidjin stuorra báro ja juhtsa. Juohkka báro nanna tjåhkkåhij vuojŋŋanis mij ruobes,
alla jienajn ednamvuolátja vuojŋŋanisájt båktålij. Ja da vásstedin jur sæmmi láhkáj
dagu bednaga bruvkkuji nuppe bednagij vásstedit. Jubmel sjávodahtij sijájt valla de
eski juhtsagåhtin.
De jubmel mierredij sån galggá sjivnnjedit ådå ja buorep væráldav ja sidáj Biejvve,
ietjas bárnne, galgaj bæjvásjjubmelis viehkev tjuorvvot.
Biejvve bådij. Suv sabega guojttin dagu silbba ja tjuovgudahttin ijáv ja tjuovgge
sabekluotta tjuovgudahttin ijáv. Biejve bárne ájn dav luottav Biejvvegæjnnon nabd
di. Iehtjáda, gudi ælla biejve bárnij gierraga, gåhttju dav låddestagánin.
Jubmel gåhtjoj áldov boahtet ja subtsastij dasi aj ahte ájgoj buorep væráldav
sjivnnjedit.
Væráldav sjivnjnedij sån áldos. Áldo juolge sjaddin værálda luovven ja bierggo
vas væráldin. Varrasuona jåhkån sjaddin ja guolga vuovdden. Áldo tsågev jávij jub
mel ednamij. Máhttep tsábbmemav gullat jus sjávot tjåhkkåhip miehtsen.
131
Áldotja oajves sjivnnjedij jubmel almmegoagev, dagu goahken alme ja ednama
gasskaj.
Áldo tjalmijt dabridahtij almmegoahkáj. Tjalme sjaddin idetguovsojnástten ja
iehketguovsojnássten. Navti sjattaj ådå ja buorep værált. Nammadij Biejvev ådå
værálda ráddijiddjen. Vuojŋŋanisá sjávvunin.
Biejve bárne
Muhtem biejve váttsatjij jubmel bárnenis Biejvijn. Gehtjadalájga dav tjábbudagáv
mij dal lij dan ådå væráldin. Biejvve oajvvadij iehtjáda aj galggin dav tjáppa væráldav
vuojnnet.
Nav de jubmel sjivnnjedij Áhtjetjav ja Njávitjav aj. Såj lijga aj nav tjáppe ja nuora,
ja jubmel sunnuj boahttsujt vattij aj. Boahttsujn lidjin silbbatjoarve ja gålleoajve.
Lijga ávon, ittjij mige vájllu. Såj lijga ham jubmela giedas boahtám, ja Biejve tjuovgga
sunnu badjel bájtij.
Ådå værálda ulmutja
Áhtjesj ja Njávisj buoragit viesojga. Ittjij sunnun mige vájllu. Valla de Mánno, Biejve
nuorap viellja mij álu Biejvev unugastij, buvtij vahávuodav Áhtjetja miellaj. Áhtjesj
vieljas guodij ja Biejve tjuovgas tjiehkádij.
Njávisj lij aktu guhkev, ja vájllahij rádnav. Biejvev guoddalij gå lij vieljas massám.
Biejvve tjajmmáj nav ålov váj tjabu ganjál tjalmmetjiehkaj idij. Jubmel váldij Biejve
tjajmmusav ja gadnjalav ja dajs Njávisjiednev sjivnnjedij. Navti sjattaj Njávitji
áhkká, Biejve niejdda. Sån lij nav tjábbe ja ávon.
Muhtem biejve bådij Áhtjesj vieljas guossáj ja Njávisjiednev vuojnij. Áhtjesj manáj
Mánnuj gujttij Njávisj lij allasis áhkkáv oadtjum ja gájbbedij sæmmi láhkáj guojmev.
Mánno áhkkáv sunji loabedij ja garra jienajn gåhtjoj Áhtjesjiednev boahtet. Máno
niejdda, Áhtjesjieddne bådij ja lij sælldát bahá ja unodibme.
Áhtjesj ja Áhtjesjieddne årojga aktan ådå ednamin, valla ednamvuole værálda
lahka gåsi Biejvve ij bájte.
Åhpadiddjáj:
Subttsasa gånnå gájkka le buorre ja tjábbe, gávnnuji gájkka åskojn. Álggoájgen lij
gájkka buorre ja tjábbe. Dálásj ulmutja imájdalli manen ij máhte liehket sæmmilágásj
dálla dan væráldin mav mij dåbddåp. Dakkár imájdallama li vuorjját åvdemus
gatjálvisá åskojn. Åsko vásstádusájt myhtaj baktu vaddi. Myhta li aj álggoájge birra,
dan ájge birra mij le ulmutjij histåvrå åvddål. Áhtjesj ja Njávisj æba la sæmmilágásj
ulmutja dagu mij, dábálasj ulmutja, ájnat ulmutjij jahttulasj álggomáddo. Muhtem
åsko, dagu risstalasjvuohta, subtsasti gåktu suddo ednamij bådij. Dan sutto birra
132
majt almasjvuohta lij ietjas nali oadtjum Adama ja Eva gullogahtesvuoda diehti. Dáj
subttsasijn le sulle sæmmi fádda.
Danen gå vieljatjaguovtes Njávisj ja Áhtjisj ejga la almma ulmutja, valla myhtalasj
gåvvidime, de libá såj gájkka ulmutjij gåvvidime. Sivvan dasi gå værált ij le gåktu
galga luluj, le mijáj ulmutjij vierredago ájgij tjadá. Daj birra gullá ja låhkå vas histåv
rån.
Bargo:
Klássa aktan collagev dahká.
Buohtastahttit Rámáta sjivnnjedamsubttsasav sáme sjivnnjedamsubttsasijn.
Inuihtalasj åssko
Åhpadiddjáj:
Lågå oahppijda subttsasav mij le dáppe vuolásjbielen. Le vuogas ságastallat inuihtaj
ja vehi ietjá álggoálmmugij birra. Oahppe máhtti Internehtan gåvåjt ja tjállusijt åht
såt åvddål gå ietja girjen barggagåhti.
Subtsas dan birra gå ulmutja ja ednamvuolásj sjivnnjádusá (gadniha)
ærránin
Ållu dålen gájka ulmutja álmen årrun ja gájka lidjin jámedime. Muhtem biejve
muhtum ålmåj vuolus gahtjaj, ja oattjoj næjtsov ednamin.
Ij guhkás mannam åvddål gå ålos lidjin sjaddam ednamin. Maŋŋela stuorra
ednamdoargestibme bådij ja ednamij stuorra rájgijt dagáj. Viehka ålos dájda rájgijda
gahttjin, ja sijájs gadniha sjaddin, ma ingnerssuit gåhtjoduvvi, stuorra dållåálmmuk.
Gadnihij rijkka le tjábbe ja imálasj. Dåssju sij gudi tjiegos ássjijt dádjadi dåhku bessi.
Dåhku hæhttu vuolgget dan bájken gånnå merra ja ednam æjvvali. Dåppe stuorra
duobddágijt vuojnná. Dåppe li dållåulmutja. Sij sulástahtti ulmutjijt gudi ednama
nanna årru, valla siján njunnje vájllu.
Siján li goade dagu ulmutjijn, sæmmiláhkáj viessu ja meran bivddi.
Dakkár ulmutja gudi e noajddevuodas majdik dádjada, bierriji gadnihijt garvvet,
danen gå máhtti vajálduhttet gæjnov sijddaj da de e gudik goassak besa ruopptot
ednama nali.
Dåssju stuorra vuojŋŋanságastiddje (angakut) álu ingnerssuitajt iejvviji ja diehti
gåktu sijájt galggá viehkkevuojŋŋan adnet gå le kajáhkajn manádime ja ietjas suodja
lit gå dálkkáj boahttuji mera nanna. Viehkkevuojŋŋana aj sidjij buorre bivdov vaddi.
133
Iellemvuojnno
• Tevstajt ja subttsasijt gulldalit ma humanisstalasj iellemvuojnov åvdedi ja daj
birra ságastallat
• Ságastallat gåktu humanisma iellemvuojnno åvddån boahtá iellemnjuolgadusáj,
seremoniaj ja dájddaga baktu
Mij le iellemvuojnno?
• Duohtavuodadádjadus
• Ulmusjvuojnno
• Etihkka
Humanissma le iellemvuojnno manna ulmusj le guovdátjin ja åvdet aktisasjulmusasj
ulmusjárvov ja iesjrádádallamav. Vuonan dáv iellemvuojnov humanetihkkan dåbd
dåp.
Juohkkahattjan væráldav miehtáj li mierredum dábe ájnas dáhpádusájn iellemin:
gå ulmusj riegát ja namáv oadtju, gå ållessjattuga álldarav lahkan, gå válldu ja gå
jábmá.
Gå dakkár stuorra dáhpádusá ásaduvvi mierredum vuogij milta de dajt seremoni
jan gåhttjop.
Ulmutjijn li iesjguhtiklágásj seremonija, dat boahtá dassta makkir åsskuj jali
iellemvuojnnuj gulluji.
Humanisstalasj-ehtalasj lihton li aj sierra seremonija gå siján li ájnas dáhpádusá
iellemin dagu borgarlasj nammaseremonija, borgarlasj konfirmasjåvnnå, borgarlasj
vállda ja borgarlasj hávddádibme.
Borgárlasj nammaseremonija
Go mánná riegát, de le dat stuorra dáhpádus. Ålos sihti riegádallamav allaájggálattjat
ávvudit aktan lagámusáj. Le luondulasj jut dáhpáduvvá dalloj gå mánná namáv
oadtju.
Humanisstalasj-ehtalasj nammaseremonija le tjáppa ja ávos dáhpádus mij ij la
makkirak åsskuj tjanádum.
Seremonijan le alladásak kultuvralasj oasse. Máhttá liehket musihkka, sárnne ja
diktalåhkåm. Musihkka le allaárvvusasj musihkkabiehke pianoin jali ietjá tjuojani
sájn. Le aj luondulasj ahte mánájkora jali solista lávllu.
Mánná oadtju tjáppa távvalav man nanna le Edvard Munch «Solen», ja masi
máná namma lea tjábbát tjáledum. Mujttosárnev máhttá oadtjot dan giellaj majt
sihtá.
Seremonija vihpá badjelasj tijmav ja le vuogas lanján/bájken lahkabirrasin.
134
Borgárlasj konfirmasjåvnnå
Borgárlasj konfirmasjåvnnå ásaduváj Vuonan vuostasj bále jagen 1951. Dalloj 34
nuora dasi sæbrrin, ja nuora gudi hálijdin borgárlattjat konfirmeriduvvat, le jages
jahkáj lassánam. 1995:n konfirmeriduvvin 11 % nuorajs borgárlattjat.
Borgárlasj konfirmasjåvnån le kurssa ja nuorajfestajn låhpaduvvá. Dábálattjat
li 7–10 kurssaiehkeda, valla soajtti liehket gitta 15 iehkeda. Juohkka kurssa-iehket
vihpá guokta tijma. Kursa álggi ådåjakmáno låhpan. Muhtem sajijn kursa juo
tjavtjan álggi.
Kursaj fátta li dakkára massta nuora berusti: Ulmutjij gasskavuoda, juohkkahattja
åvdåsvásstádus allasis ja iehtjádijs. Humanisstalasj-ehtalasj lihtto ávttji nuorajt
iesjrádálattjat ájádallat. Le viehka ájnas oasse ájádus- ja åsskofriddjavuodas oahppat
liehket lájttalis tjuottjodusájda.
Fátta
Kursaj fátta li sæmmi vájku dal gånnå Vuonan kurssa ásaduvvá: Iellemvuojnno/
humanisstalasj etihkka, ulmusjriektá, væráldaåsko, nuora ja juridihkka, nuora ja
aktisasjiellem, gasskavuohta iehtjádij ja etihkka ja morálla.
Li aj fátta dagu rasissma, gierddisvuohta, láhkadoadjem, gárevselga, rijddot
joavddem ja birásgáhttim.
Juohkka kursan ij la gájka fátta, valla vuodo le sæmmi: etihkka ulmusjvuoda vuo
don.
Girjjekursa
Humanisstalasj-ehtalasj lihtto le girjjekurssaåhpadusáv dahkam nuorajda, gudi e
besa kurssaiehkedijda sæbrrat. Girjjekurssa låhpaduvvá nuorajfesta oassálasstemijn.
Nuorajfæssta
Kurssaiehkeda låhpaduvvi vuoratjismáno låhpan jali moarmesmáno álgon alla
ájggásasj nuorajfestajn gånnå le lávllom, musihkka, sárne ja ietjá kultuvralasj oase.
Dasi rádna ja fuolke oassálassti. Juohkka konfirmánnta kurssaduodastusáv oadtju.
Borgárlasj vállda ja aktisasjiellem
Borgárlasj vállda ja aktisasjiellem hæhttu lága milta notarius publicusa lunna
dagáduvvat. Notarius publicus le stádaoajválasj jali sunnde. Juohkkahasj guhti sihtá
borgárlattjat válldut, hæhttu válldet notarius publicusajn aktijvuodav válldet.
Humanisstalasj-ehtalasj lihtto máhttá seremonijajn viehkedit, mij ij le makkirak
åsskuj tjanádum. Humanisstalasj-ehtalasj lihtto seremonijav dahká aktan párrajn.
Dákkár seremonija máhttá liehket muhtemijda gånnå dåssju párra le jali ållosijda,
sæmmi gå stuorra heja. Humanisstalasj-ehtalasj lihto ájras buktá persåvnålasj sár
nev párraj.
135
Dáhkamusævtodus
Guokta ja guokta oahppe tjálli aktan muhtema birra klássan. Åhpadiddje hæhttu
válljit gen birra guhtik juogos galggá tjállet ja bærrájgæhttjat ahte gájkaj birra
tjáleduvvá. Dánna galggá dåssju buorre bágojt tjállet. Maŋŋela máhtá dav klássaj
låhkåt. Dát galggá borgárlasj seremonijaj sárnijt mujttádahttet.
Islábma
Profehta Muhammed
• subtsastit profehta Muhammeda birra, Korána almodime birra ja Korána
guovdásj åsij sisano birra.
Koránalåhkåma, bårråmnjuolgadusáj, allabasij ja dájddaga baktu.
Ævtodin gæhttjat «Mennesket og religionene» filmav majt «NRK-skole fjernsynet» le åskoj birra dahkam. 7. ja 8. prográmma le isláma birra.
- Muslijma
- Korádna
- Profehta
- Fássto
- Ájlistuvvammanno
Muhammed
Isláma åskon le Muhammed dat maŋemus profehtta. Galggá riegádam 570:n
Kr.m. Suv beraj lij nanos ja boandás, lidjin Quraysh-fuolke maŋeldisboahtte, gudi
Mekkan stivrrijin. Stivrrijin aj hæsstajådov. Dallusj ájge lij Mekka stuorra márnánja oasestimbájkke gåsi ållusa manádin.
Muhammeda áhttje jámij åvddål gå Muhammed riegádij. Muslijma miejnniji
Allah dat Muhammeda riegádimev stivrrij. Galgaj rájnnasin riegádit iehperievtugis
sebrudahkaj.
136
Mohammed lij rievtugis. Suv ieddne jámij gå báhtjasj lij gudá jagák ja Muhammed
bajássjattaj æddnus lunna.
Muhtem boandás árbbátja lunna svájnastahttjáj ja maŋenagi sujna vállduj.
Oattjojga moadda máná ja suv niejda ájnas ålmmåj bárnij válldujin.
Åhpadiddjáj:
Lågå oahppijda tjállusijt ma li dánna vuollelin. Ane subtsastallamvuogev.
- Muhammed gåhtjoduvvá
- Báhtarit Medinaj
- Fássto
- Manno Mekkaj ja Kabaj
Muhammed gåhtjoduvvá
Mekka ulmutja lidjin viehka bahá guhtik guojmesiská. Boandá hæjojt badjelgæhttjin.
Dábálasj lij ulmutja dårrun.
Muhammed vuojnij gåktu stádan lij. Álu sidáj aktu årrot. Juohkka jage manáj manáj
sån muhtem ájgev Irávárráj Mekka stáda ålgusjbælláj ja dåppe muhtem slabán åroj.
Slahpa le rájgge bávten jali váren.
Akti gå lij aktu slabán, de ieŋŋgil Jibril suv goassáj bådij. Jibril Muhammedij vuosedij
máhtav gånnå lij tjálos. Ieŋŋgil lågåj tjállusav tjavgga Muhammedij. Danna tjuottjoj
ahte Muhammed galggá álmmugij subtsastit Allaha ja suv diedo ja sidoda birra.
Allah mierkki Jubmel arábiagiellaj.
Muhammed ålgus slabás tjágŋalij. Vájku makkir guovlluj gehtjaj, de lij ieŋŋgil Jibril
suv åvdån. Jibril subtsastij ahte Muhammed lij Allaha rájadisålmåj. Muhammed
luojttalij váres vuolus ulmutjijda subtsastit Allaha ja suv sidoda birra.
Muhammed manáj ruopptot Mekka-stádaj. Ulmutjijda ietjas vásádusáj birra
subtsastij. Muhammed gåhtjoj ulmutjijt avta Jubmelij, Allahij råhkådallat. Anodij aj
ulmutjijt liehket buorre hæjoj vuosstij. Valla Mekka álmmuk ittjij sidá gullat juogu
de Muhammeda ja Allah sidoda birra. Muhtema gal gullin ja Allahij jáhkkegåhtin.
Sijájt muslijmman gåhtjudip.
Medinaj báhtarit
Kaba le Mekka ájlis bájkke. Muhammed sidáj ahte Kaba ulmutja galggin Allahij
jáhkket. Valla ålos Kaban ettjin Allahij jáhke ja Muhammedij suhttin. Muhtema
gárvedahttjájin Muhammedav gåddet. Subtsastuvvá ahte ieŋŋgil Jibril muhtem ijá
bådij ja dav subtsastij Muhammedij. Ja idjaguovddela Muhammed njágaj vuohpas
Abu Bakr goahtáj. Gå vasjulattja Muhammeda goadev ládin, de lij báhtaram.
137
Muhammed ja Abu Bakr várráj báhtárijga. Muhtem slahpaj tjiehkádijga. Muhtem
muorra viehka jåhtelit slabá rájge åvddåj stuoroj. Hievnne viermev gådij rajge
åvddåj. Duvvo biesev dagáj dan muorraj ja dasi månnij. Gå vasjulattja várráj båhtin,
de åhtsin juohkka slabán ietján gå dat gånnå Muhammed lij. Javllin: «Dåppe ij gal
aktak máhte liehket.» Juohkka ijá Muhammeda iemet sunnuj biebmov njáhkalij.
Tjiehkádijga slabán gålmmå biejve. De Medinaj manájga. Dåppe ulmutja jáhkkin
dasi majt Muhammed subtsastij.
Muslijma Mekkaj manni
Go Muhammed Medinaj bådij, de ulmutja dåppe viehka buoragit vuosstáj válldin
suv ságav. Gulldalin majt Muhammed subtsastij. Moattes Allahij jáhkkegåhtin ja
sihtin Allaha sidoda milta viessot. Sij muslijmman sjaddin.
Sij gudi Mekkan årrun lidjin ájn suhton ja moaren Muhammedij. Moaddi Mekka
álmmuk Medina muslijmav vuosstij doaroj. Vijmak muslijma vuojttin. Muhammed
manáj ruopptot Mekkaj. Mierredij ahte Kaban galggin dåssju Allahij jáhkket.
Ittjij galla guhka ájgge vibá åvddål muslijma miehtá rijka ráddijin.
Vihtta njuolgadusá
Muslijma miejnniji ahte ållu ájnnasamos isláma åskon li da vihtta njuolgadusá. Da
vihtta njuolgadusá dahki muslijmajda állkep diehtet mij le riekta muslijmmaj.
1.Åsskoduodastus.
«Ij gávnnu ietjá Jubmel gå Allah, ja Muhammed le suv profehtta».
2. Rågos
3. Fássto. Vihpá mánov.
4. Hæjojværro.
Mearkki ahte juohkkahasj galggá boanndudagás ja sisbåhtusis vaddet sidjij
gejna ij la valjesvuohta, hæjojda.
5. Ájlistuvvammanno ájlis moskeaj Kabaj, mij le Mekkan.
Koránan li moadda njuolgadusá. Dåhku le aj tjáleduvvam majt muslijma bessi ja
oadtju bårråt. Svijnnebiergos dagádum biebmov ij le loahpe bårråt. Ij le loahpe
alkoholav juhkat.
Fássto
Muslijma fásstudi mánov juohkka jage. Dan máno namma le ramadan. Ållessjattuk
ij oattjo bårråt ij ga juhkat biejve nalluj nav guhkás gå fásstománno vihpá. Máná e
dárbaha fásstudit, valla máhtti dav dahkat jus sihti.
Muslijma máhtti fásstománon bårråt iehkedis ja idjaguovddela. Muslijmalasj
rijkajn li rámbuvda rahpasa ijájt ramadanmánon. Muslijma gåhttju guossijt iehke
dijt ramadanmánon ja bårådi ja hærsskudalli.
Go fássto nåhkå, de li muslijmaj allabassebiejvve. Dat le vattáldahkabiejvve ja
138
stoagosbiejvve. Dav biejvev id al-fitrin gåhtjudi.
Fássto le danen váj galggá álkke muslijmajda Allahav mujttet ja suv sidoda milta
viessot. Ramadan ájge le viehka ájnas råhkådallat ja koránav låhkåt.
Manno Mekkaj ja Kabaj
Akti iellemin galggi muslijma, gejn le vejulasjvuohta, Mekkan mannat. Manne
ájlistuhttemmannon gåhtjoduvvá.
Gå muslijma Mekkaj båhti, de Kabav guossidi. Kaba le gierges dagádum unna
goadásj. Kaba sæjnnáj le akta tjáhppis giergge muvrridum. Ibrahim dav giergev
oattjoj ieŋŋgilis Jibrilas (Gabrielas).
Muslijma Ibrahiman gåhtjodi sæmmi ålmmåv guhti rámátin le Abraham. Sån le
aj profehtta muslijmajda.
Muslijma miejnniji Ibrahim (Abraham) le muvrrakálkav dahkam mij aneduváj
gå Kaba dagáduváj. Suv bárnne Ismail (Ismael), Isaka vielljabielle, lij viehkken.
Lip Abrahama (Ibrahima) birra Rámátin gullan. Sån Kabav dagáj Allahav guddne
dittjat.
Muslijma giehttji Kaba birra vádtsi. Usjudalli Allaha ja gåktu máhtti iellemav
buoredit navti dagu Allah luluj sihtat.
Buddhissma
• Subtsastit Siddharta Gautama iellema birra ja gå sån smaredij Buddhan
meditasjåvnå, allabasij ja dájddaga baktu
Moattedimoriginála nr.: 15, 16
- Buddha
- Lotus
- Materiálalasj
- Dievvamánnobiejvve
- Nobel ráfebálkká
139
Lávllaga/Sálma:
• JS 134: De giedjekájgge boahtá
• JS 135: Le ruonudime giette
http://buddhavithi.org/ Filmma buddhisma birra.
Mij le Buddha?
Buddha boahtá oabme indiagielas ja mierkki gåhttsåm. Báhko boahtá budh verbas
mij mierkki gåhttsåt jali dádjadit.
Buddha báhko ij dåssju vuoseda histåvrålasj buddhai, Siddharta Gautamaj, guhti
2500 jage dássta åvddål viesoj, ájnas dat le aj ulmusj, guhti le oahppam iellema ja
værálda birra ja navti friddja bessam samsaras ja máhttá nirvanaj jåksåt. Navti li
moadda buddha viessum ja båhti ájn vil ienebuv.
Siddharta Gautama ittjij goassak jubmelvuoda stáhtusav gájbbeda, ittjij ga ane
ietjas arvusmahtedum makkárak jubmelis. Buddha ij lim gájkviekses, dagu Jubmel
risstalasjvuodan, isláman ja juvdávuodan.
Vihtta iellemnjuolgadusá
Vuonan li aj buddhalattja. Buddhalattjajn ij le jubmel. Hai, guhti Vuonan årru,
javllá ij agev usjudalá ahte sån le buddhalasj, valla sån agev mujttá buddhalattjaj
vihtta ájnas njuolgadusá.
Da li návti:
1.Iv ájgo gåddet
2. Iv ájgo suoládit.
3. Iv ájgo bahás áiggo illástit.
4. Iv ájgo gielestit.
5. Iv ájgo gárevselgajt adnet.
2500 jage dássta åvddåla riegádij Buddha. Sån buddhismav álgadij. Buddha iellem
åhpat gåktu galggá liehket ulmutjin, ja suv iellemvuohke le gájka buddhalattjajda
åvddågåvven.
Åvddål gå Buddha riegádij, de Buddha ieddne niegadij, dråtnik Maya ahte sån
lij Himalaya-várijt vádtsemin. Niegon vuojnij bieddjis elefántav mij suv rubmahij
manáj. Gå smaredij, de lij ballám ja subtsastij niegov ietjas isedij. Buddha áhttje
sijddarádev gåhtjoj tjoahkkáj ja sijás gatjádij majt suv iemeda niehko mierkkij.
Rádeájrrasa subtsastin ahte sunnu mánná ájnas gånågissan jali ájlis åsskoåhpa
diddjen sjaddá.
Tjállusin tjuodtju ahte gå bárnásj riegádij, de javlaj: «Dát le muv maŋemus riegá
dibme.» De váttsij gietjav lávke. Juohkka juolggesadjáj gås bárnásj duolmastij, sjattaj
dakkavide lotusgiedjek.
140
Buddha riegát
Dråtnik Maya sidáj æjgádisá ja fuolkijdis guossidit åvddål gå mánáv riegádahtij.
Manno lij guhkke. Ganugin Lumbini nammasasj bájken vuojŋastallat muhtem
tjierrisin. Iehket lij ja dievvamánno nav tjielggasit bájtij. Gå danna lidjin tjåhkkå
hime de Maya dåbdåj dálla sån le riegádahttemin. Tjuottjastij ja dårjudaláj muh
tem giedjekmuorraj. Mánno nav tjielggasit bájtij ahte muora giedjega lidjin dagu
silbas dagádum. Muorraoavse Maya guovlluj sådjin ja sån dajda dårjudaláj ja
báhttjamánáv riegádahtij. Dát mánná dalánagi tjuottjadij, váttsij gietjav lávke ja
juohkka lávkkesadjáj idij lotusgiedjek.
Gå sijddaj njuorakmánájn ållijin, de gånågis ávvusij. Gånågis biejaj mánnáj
namáv Siddharta. Siddharta mierkki sån guhti ulmijt ållit.
Stáda álmmuk aj ávvusij gå gånågispárra mánáv lijga oadtjum.
Muhtem biejve bådij ájlis ulmusj, Asita, gånågisladnáj mánáv gæhttjat. Måjonjálmijn
vuordatjij dasik mánáv suv lusi buktin.
De javlaj: – Stuorra ulmusj le riegádam. Dát mánná sjaddá dåbddusin suv ájlis
iellema diehti ja suv oahpo diehti. Sjaddá sierralágásj jiermmá ja ållit alemus
tjuovggidussaj.
Sån buddhan sjaddá.
Buddhatjuollusa ja -gåvvidime
Sihke tiemmpelij ålgusjbielen ja sisbielen li dievva buddhatjuollusijs ja –gåvvidimijs.
Buddhalattjaj tiemmpela ælla dábálasj æjvvalimvieso dagu girkko risstalasjvuodan.
Buddhalattjaj tiemmpela li bájke gåsi ulmutja manni mediterit. Tiemmpel le nielje
tjiegak ladnja gånnå le álltár. Tiemmpelin li buddhatjuollusa ja – gåvvidime, ma
galggi fámov vaddet ja buorissjivnnjádusáv sidjij gudi dåhku båhti. Sij gudi tiemm
pelin manni, biedji giedjegijt álltárij.
Gåktu Buddha vuoseduvvá:
Buddha duogen le álu dållå, mij mierkki gåhttsåm. Buddhatjuollusa li álu viehka
stuorraga. Stuorrudahka galggá ájlisvuodav ja trancendensav vuosedit.
Buddha tjalme li guojttelis. Dat mierkki vuojnná ietjas sisbielev gå mediteri, ja
vuojnná ietjá ulmutjijt ja ielle sjivnnjádusájt. Sån le viehka buorre sidjij ja sihtá
gájkajt viehkedit.
Buddhan li stuorra bielje. Dat mierkki sån gájkajt gullá ja viehket.
Buddhan le vuopptatjåhkkå oajve nanna. Dat vuoset ahte sån le gåhttsåm.
Buddha måjot danen gå sån dádjat gájkka.
Buddha lotusgiedjega nanna tjåhkkåj.
Lotusgiedjek le buddha åhpa mærkkan.
141
Allabase
Ietján gå buddhalattjaj ådåjageávvudallama, ma li vuoratjismáno 13. Biejve, de
gájkka ietjá ávvudallama dievvamánnobiejvijn ávvudaláduvvi.
Buddhalattjajn ælla bassebiejve, ájnat Buddha riegádimbiejvev ávvudalli.
Buddha riegádambiejve namma le Vesak. Dat biejvve le nuppe dievvamánnobiejvve
sijá ådåjagij maŋŋela ja dat boahtá miessemánon/biehtsemánon.
Buddhalattjaj dájdan le álu gievlle jali juvlla. Dat boahtá dassta gå buddhalattja
usjudalli iellemav juvllan, ådåsisriegádime juvllan ja oahppojuvllan. Nieljetjiegaga
ma álu li dagu birástahka riggasa birra li materiálalasj duohtavuohtaj symbåvllån.
Dåbddåsamos buddha sámijda le Dalai Lama. Gå sån sámen manádij de lij harmmat
tjoaskes, ajtu sån ittjij gárvvuna ietjá láhkáj gå bruvkkuj. Dalai Lama le buddhalasj
muŋŋka ja barggá væráltráfe åvdås. Dalai Lama miejnni stuorámus ja buoremus
politihkalasj ulmme le ráfe ja ávvo gájkajda. Jus galggá væráltráfáj jåksåt de hæhttuji
ulmutja guhtik guojmestisá guddnedit. Sån oattjoj Nobela ráfeguddnebálkkáv jagen
1989. Dalai Lama miejnni ráfe ja ávvo gájkajda le buoremus ájggomus væráldin.
Jus væráltráfev galggá jåksåt de hæhttuji ulmutja guhtik guojmeska guddnen adnet.
Ságastallam:
1.Ságastallat iellemnjuolgadusáj birra. Oahppe girjjásis iellemnjuolgadusájt
tjálli.
2. Buohtastahttet buddhalasj iellemnjuolgadusájt risstalasj budáj ja ulmusj
vuodajn.
Bargo:
3.Bájnnit buddhalasj slávgáv mij le moattedimoriginálla nr. 15.
4. Vesaktjuovgajt dahkat.
Dasi dárbahihpit tedjaginntalijt ja stálodájgev ja tjáhtjemállagav.
Juohkka oahppe gintaljuolgev tedjaginntalij dahká.
Álgos riggasav dahká ja de suormmasijn dæbttju riggasa gassko dallutjij
gå le nuoges stuorak tedjaginntalij. Gintaljuolgge galggá sulle sæmmi allak
gå tedjagintal. Hæhttu tjábbát hábbmin sihke ålgusj- ja sisbielen váj sjaddá
tjábbe.
Gintaljuolgijt hæhttu dan maŋŋela vuoná sisi biedjat gåjkkåt. Maŋutjissaj
juohkkahasj ietjas gintaljuolgev málli.
5. Lotusgiedjegav dahkat
Dási dárbaj A4-stuorrusasj bieddjis- jali tjuovggisruoppsis moattedimjali
silkkipáhperárkajt, skárjájt, nálojt ja avtav bindersav juohkka giedjegij.
Juohkkahasj ietjas árkav guovte sæmmi stuorrusasj biehkijda biessket ja
goappátjijt biehkijt jur gassko máhtsas gålmmi. Juohkkahasj giedjeklastav
goappátjij åsijda tjuorggá. Goappátja oase galggi dal liehket gávtsegerduga. Gå
142
oahppe tjuorgadum giedjeklastaj milta biessket de sujna sjaddi 8 giedjeklasta
avtan oasen, nav váj juohkkahattjan sjaddi 16 giedjeklasta tjoahkkáj.
Dan maŋŋel juohkkahasj nálujn tjuoggu rájgev giedjeklasta vuolásjbælláj.
Gáhttuju då váj e ilá rabddaj biesskeda. Gå juohkka giedjeklastan le rájgge, de
bindersav bieja avta ja avta giedjaklasta tjadá desik gájka giedjeklasta li aktij
tjanáduvvam. Maŋutjissaj máhtsasta juohkka lastav vehi bajás, váj giedjegin
sjaddá riekta hábme. Oahppe máhtti ietjasa barggobievdijt giedjegijn hiervvit.
143
144
Moattedimoriginála Biejvvegæjnno 1
145
Moattedimoriginálla
nr. 1
Dát le mån
Mån
Namma:
146
_______________________________________________________________________________________________
nr. 2
Famillja
Elle le Ánne ja Lásse ieddne. Sujna li guokta máná ja gåvvididdjen barggá.
☞☞Tjuorga gåvåv duv familjas ja bájneda gåvåv.
147
nr. 3
Muv rádna
☞☞Tjuorga rádnajt ja majt dån lijkku barggat
148
nr. 4
Skåvllåsalljo
☞☞Tjuorga gåvåv ietjat skåvllåsaljos.
149
nr. 5
Majt mån dagáv?
☞☞Ålli gárgadisájt.
Spáppav tjievtjav, danen gå … _______________________________________
Girjev lågåv, danen gå … ____________________________________________
Tjuojgav, danen gå … _______________________________________________
Skåvlåv váttsáv, danen gå … _________________________________________
Iehtjádij siegen stågav, danen gå … ___________________________________
Girjjáj tjáláv, danen gå … ____________________________________________
Skåvlån bargav, danen gå … _________________________________________
150
Sijdan rájav, danen gå … ____________________________________________
Syhkaldav, danen gå … _____________________________________________
Matematihkajn bargav, danen gå … ___________________________________
Tjielkájn tjerastav, danen gå … _______________________________________
Mån ássvasijt båråv, danen gå.. … ____________________________________
Muohtaádjáv dagáv, danen gå … _____________________________________
Muohttagav goajvov, danen gå … _____________________________________
TV:av gehtjav, danen gå … __________________________________________
Rávdojt oakkov, danen gå … _________________________________________
Girjjáj tjáláv, danen gå … ____________________________________________
Skåvlån bargav, danen gå … _________________________________________
Sijdan basáv, danen gå … ___________________________________________
151
nr. 6
Jubmel le sjivnnjedam
☞☞Bieja riggasav birra.
152
nr. 7
Majt le Jubmel sjivnnjedam?
☞☞Bieja x dasi mij duv mielas le riekta.
153
nr. 8
Jubmela
☞☞Bájnni Átjek-jubmelav.
154
nr. 9
☞☞Bájnni Uksáhkká-jubmelav.
155
156
157
nr. 1
☞☞Tjuorga ja bájnni gåvåv juohkka værssaj.
Rievsakskåvllå
Bæjvásj le juo badjánam,
Rievsaktjivga viehkalam
Biejve siegen sij viehkali,
Ja ruvva skåvllåj álggali.
Nubbe rievsaktjivgga
iednes lusi viehká:
- Gehtja, dáv månnå gávnniv,
vargga njielliv.
Ieddne vásstet:
- Buoremus muorjje
Smávva rievsaktjivgasj
- mij nav sælldát guojttá,
le sarre.
Ja dat válldá ållu
dujsta nielgev ierit.
tjalmij åvdån slierggi?
Goalmát rievsaktjivgga
Ieddne vásstet:
- Dákkir lieggasin le
mijá iellem vuogas.
- Mij val dat miehtsen
njáhkalij, jiednadij: Bii, bii?
Gehtja, bæjvásj bájttá,
ij mige le nav tjábbe!
158
Ieddne vásstet:
Ieddne vásstet:
- Biesstaga sinna ep la vuojnnusin,
- Galga dal hiejttet snjierás ballamis,
birsso bávket: Páv, páv!
snjierrá njáhkalij, jiednadaláj; bii, bii .
Dåppe hábak girddá nælggomin!
Næljat rievsaktjivgasj
Gudát rievsaktjivgga
-Russjkis gierges dat guohtsá,
- Mav val dåt tjuorvvu: Háv, háv!
diehki gus dat boahtá?
- Mij val dál gullu: Páv, páv!
Ieddne vásstet:
Ieddne vásstet: - Ierit dássta!
- Tjivgátjam,
Sårmme máhttá ruopptot boahtet.
gehtja gåktu mån goarŋov,
Bena tsiellá: Háv, háv!
ietján buojda gal mijájt gájkajt bårrå.
Birsso bávket: Pav, Pav!
Viehkit, viehkit tjivgáma:
Vidát rievsaktjivgga
Ulmusj le diehki boahtám!
Bævko, bævko, bævk!
- Rávvis balvva almen,
Bævko, bævko, bævk!
girde diehki dalánagá,
mujna le ballo vájmon.
Itkonen, Tuomo: Samekiel Abis, 1934
159
nr. 2
Jubmel bæjvásjálmmuga rijkav sjivnnjet
☞☞Dagá gåvvårájdov.
Bajemus jubmel jávrregátten váttsatjij.
Lij garra biegga ja bároj nanna tjåhkkåhin vuojŋŋanisá.
Biejvve bådij. Sabega guojtti.
Låddetráhppá sjattaj.
Jubmel mierredij buorep væráldav sjivnnjedit.
Ánoj bárnástis, Bæjvátjis, viehkev.
Jubmel sidáj álldo aj galgaj boahtet.
Áldos sån ådå væráldav sjivnnjedij.
160
nr. 3
Biejve bárne
☞☞Dási tjuorga dav mij duv mielas le ájnas. Lågå subttsasis!
Jubmel ja Bæjvásj váttsatjiga
ja gehtjadijga ådå
værálda tjábbudagáv.
Jubmel sjivnnjedij Áhtjitjav ja Návitjav
danen gå iehtjáda aj galggin bessat vuojnnet
tjáppa væráldav.
Jubmel sunnuj boahttsujt vattij
majna lidjin gålleoajve ja silbbatjoarve.
161
nr. 4
☞☞Dási tjuorga dav mij duv mielas le ájnas
Lågå subttsasis.
AN
A
Á
B
D
E
F
G
H
I
J
K
L
M
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
N
Ŋ
O
P
R
S
T
U
V
Æ
Ø
Å
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
☞☞Dievde bokstávajt badjelin riekta sajijda! Dánna badjelin vuojná makkár bokstávva makkir låhkuj gullu.
☞☞Mij dánna tjuodtju:
1
11
20
9
4
21
13
14
1
19
9
25
22
14
162
25
nr. 5
AN
1. Mij le duv namma?
2. Gånnå åro?
3. Mij le duv skåvlå namma?
163
nr. 6
Jubmela sjivnnjádusá
164
nr. 7
Kain ja Abel
☞☞Dahkamusá subttsasij.
1.Galla máná lidjin Adamin ja Evan?
2.Ma lidjin Adama ja Eva mánáj namá?
3.Goabbá lij vuorrasamos, Kain váj Abel?
4.Majt Kain værrodij ja majt Abel værrodij Jubmelij?
165
nr. 8
Kain ja Abel
☞☞Tjále vuostasj bokstávav! Makkár namá sjaddi?
166
nr. 9
Babela toarnna
1. Åtså namájt!
2. Tjále galla næjttsonamá ja galla báhttjanamá gávna.
3. Galla namá tjoahkkáj gávnni?
☞☞Tjuorgga girjjáj juojddáv majt dån lijkku huj buoragit ståhkat.
167
nr. 10
Babela toarnna
1. Åtså namájt!
2. Tjále galla næjttsonamá ja galla báhttjanamá gávna.
3. Galla namá tjoahkkáj gávnni?
Á
N
N
E
I
N
A
L
L
Á
I
L
U
N
N
E
T
G
E
Á
I
M
I
S
Á
Á
S
R
Á
E
T
T
☞☞Tjuorga girjjáj majt dån lijkku huj buoragit ståhkat.
168
nr. 11
Babela toarnna
suomagiella:itáliagiella:ieŋŋilsgiella:
1 – yksi
1 – uno
1 - one
2 – kaksi
2 – due
2 - two
3 – kolbme
3 – tre
3 – three
dárogiella:sámegiella:
1 – 1 -
2 –2 -
3 – 3 –
☞☞Tjuorga Babela tårnav.
☞☞Tjále bágojt tårna sisi. Bágo galggi moatte giellaj.
169
nr. 12
Islábma
☞☞Tjuorga sátsov riekta báhkuj.
Muslijma álu manni Mekka.
Muslijmaj ájlis stáda namma le Allahij.
Muslijma råhkådalli ramadanmánon.
Muslijma fásstudi moskeaj.
170
nr. 13
☞☞Tjuorga gåvåv Kabas.
Máhtá internehtan gæhttjat makkár Kaba le.
Tjále divtav gåvå vuolláj.
171
nr. 14
Islábma
☞☞Tjále dán girje birra.
172
nr. 15
Hinduissma
Duohta
1
Ienemus hindu-åskulattja
Jielleváren årru.
2
Hinduisman le akta jubmel.
3
Gangesjohka le Hábmerin.
4
Brahma le hindu jubmel.
5
Shivan li guhka vuopta.
6
Shivan le bárnne.
7
Gánesha mánájt viehket.
8
Hindua ávvudalli Ganesha
riegádambiejvev juohkka biejve.
Ij duohta
173
nr. 16
Buddhissma
Duohta
1
Buddha mierkki giedjek.
2
Dråtnik Maia unna bárnátjav
riegádahtij.
3
Bárnásj 7 lávke váttsij.
4
Suv juolgesajijda(luottajda)
sjaddin láttaga.
5
Buddha le jubmel.
6
Buddhisman li 3 jubmela.
7
Buddhisman ij le jubmel.
174
Ij duohta
nr. 17
Buddhissma
Mij le ájnas buddhalattjajda?
☞☞Dánna vuollelin le vásstádus tjiegos tjállusin tjáledum. Tjále bokstávav sámegiela alfabehtan mij boahtá juohkka bokstáva maŋŋela tjiegos tjállusin. De vásstádusáv vuojná.
AÁBCDEFGHIJKLMNŊOPRSTUVÆØÅ
K Ø F D U Á T Ŋ P P E T K LT S I Å G S S D L U T Ŋ F D
_ _ _ _ _ _ _ _ __ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _
☞☞Dási vas tjálá bokstávav mij le dáj bokstávaj åvdån sámegiela alfabehtan.
Æ J I U U Á J F M M F N Ŋ K V P M H Á E V T B
______ _________________
175
nr. 18
Risstalasjvuohta
☞☞Dánna le dåssju akta riekta gárgadis. Bieja sátsov.
Jesus åsnav njuovaj
Noa rijddij oasná nanna
Kain åsnav biebmaj
Abraham åsnav viegadij
Jáhkot åsnav guododij
176
177
nr. 1
Muv namma le
☞☞Åtså namájt ja bieja gievlijt birra.
A
L
I
M
Á
S
I
E
Á
N
I
V
E
T
M
L
E
L
L
E
O
178
L
I
A
D
A
H
R
A
L
T
A
M
A
L
T
H
M
V
I
A
E
I
U
Á
N
N
E
M
N
E
A
N
N
A
nr. 2
Risstalasjvuohta
☞☞Tjále gássta- ja ristadimdåjmaj birra.
179
nr. 3
Oabme testamennta
☞☞Bieja strehkav riekta bágo vuolláj.
Vuodnaj
Josef bådij
Egyptaj
niehkotjielggijiddje
Josef lij bivtasgoarro
7 tjiehpes ja 7 hæjos oarje (sláva)
Farao niego mierkkijin
7 buori ja 7 heajos jagi
gårnijt oastátjit
Vielja Egyptaj båhtin girkkuj manátjit
áhtjes viedjat
Josef sidáj
mæhttsáj mannat
180
nr. 4
Oabme testamennta
☞☞Subtsasta dallutjis gå dån oadtju biktasijt majda lijkkuji.
181
nr. 5
Islábma
Allah le profehtajt sáddim.
Muhammed lij stuorámus profehtta.
☞☞Tjále suv namáv tjáppa bájnnobokstávaj birástagá sisi.
☞☞Gehtja bokstávajt vuollelin. Álge vuostasj bokstávajn.
Tjále juohkka nuppát bokstávav. Gávna namájt.
J M O U S R E T F
MYOGSÆEHS
I K B O R E A K H A I N M
182
NUOVA
nr. 6
Sánkta Sunniva
☞☞Dievde
Gåsi Sunniva gáddáj manáj?
Majna sij mannin?
Gånnå Sunniva rubmahav gávnnin?
☞☞Tjuorga Sunnivav gå gáddáj båhtin Seljej.
183
nr. 7
Lávlla – Boares testamentii
Go down, Moses
When Israel was in Egypt’s land,
No more shall they in bondage toil,
Let my people go.
Let my people go.
Oppressed so hard they could not stand,
Let them come out with Egypt’s spoil,
Let my people go.
Let my people go.
Refr.
Refr.
Go down, Moses, ‘way down Egypt’s land
tell old Pharaoh to let my people go.
Thus spoke the Lord, bold Moses said,
Let my people go.
If not I’ll smite your first- –born dead.
Let my people go.
Refr.
184
185
Moattedimoriginállat
nr. 1
Ådå skåvllåjahke
Man ålov sæsstá mánnuj jus 14 oahppe siebrri siesstet 10 kråvnå
juohkkahasj?
☞☞Riekknista dánna vuollelin.
Man ålov jahkáj siessti?
Risstina ja Jåvvå viehkkesiebre namma lij «Agev gárves iehtjádijt viehkedittjat»
☞☞Gåktu lij sunnu siebre oanedum namma?
Vásstádus: ___________________________________________________
186
☞☞Åtså dánna vuollelin Risstina ja Jåvvå viehkkesiebre oanedum namáv.
Mierkki gájkka majt gávna. Namma soajttá tjáledum njuolgga, doarrás,
vuolus ja ruopptot.
Galla gávnni ___________________________________________________
Á
E
Á
Á
Á
Á
G
G
V
G
G
Á
G
V
E
Á
Á
G
V
V
G
V
G
G
V
Á
E
E
V
V
E
V
Á
G
V
E
E
G
E
E
187
nr. 2
☞☞Tjále diktav dási vuollelij. Bajelttjála le «Agev gárves viehkedit».
☞☞Tjuorga diktaj gåvåv.
188
nr. 3
☞☞Gávna riekta vásstádusáv. Tjále 1, 2 jali 3 ruvtojda oalgesbielen.
1 2 3
Lars Levi Læstadius lij …
1 Gásluovtas 2 Jäckvijkas 3 Dænos
Lars Levi Læstadius lij …
1 Báhppa
2 Åhpadiddje
3 Dåktår
Lars Levi Læstadius lijkkuj dutkat …
1 giedjegijt ja giergijt 2 giedjegijt ja juhtusijt 3 giedjegijt ja sjattojt
Lars Levi Læstadius sárnnedij …
1 gålmå giellaj
2 guovte giellaj
3 avta giellaj
Lars Levi Læstadius jámij …
1 51-jahkásattjan 2 61-jahkásattjan 3 71-jahkásattjan
189
nr. 4
Risstalasj symbåvlå
Háksa mierkki iellema tjadá «bårjåstit» åhtsåmdiehti ihkeva iellemav.
Matteusa dåbddomærkka le ulmusj gænna li soaje (ij val ieŋŋgil), danen gå
Matteusa evangelium Jesusa ulmusjlasj fuolkkevuodajn álgaduvvá.
Markusa dåbddomærkka le lædjan manna li soaje, danen gå Markusa evangelium
álgaduvvá Jesusa ja Johannesa dáhpádusájn sáttojmiehtsen.
Lukasa dåbddomærkka le vas vuoksá manna li soaje, danen gå Lukasa
evangelium Sakarja birra álgaduvvá, guhti lij tiemmpelin værrodime.
Johannesa dåbddomærkka le goasskem. Suv evangelium álgaduvvá Jubmela
kråvnå guovlo báhtarimijn ja tjielggi Kristusav Jubmela bárnnen.
190
nr. 5
Risstalasj symbåvlå
Ruossa
Ruossa le girkkos vuorrasabbo ja dav gávnna moatten sajen væráldin, duola
dagu boares Grehkan ja Egyptan. Valla ruossa le viehka ájnas risstalasj
symbåvllå, mij ristagisájda vaddá jáhkov ihkeva iellemij. Oajvvesivvan dasi le
Jesusa ruossajábmem.
Tjalmme
Tjalmme le aneduvvam symbåvllån risstalasj Jubmelij. Dat ristagisájda subtsas
ahte gávnnu buorre ja gieres Jubmel guhti ulmutjijt várjjal.
Duvvo
Ristagisájda mierkki duvvo Ájlis Vuojŋŋan. Mark 1, 9-11 subtsastuvvá ahte dalloj
gå Johannes Jesusav gástadij Jordána ænon, de almme rahpasij ja vuojŋŋan
bådij Jesusa badjel duvvo hámen. Duvvo le aj ráfesymbåvllå. Hávddegiergijn le
álu duvvo.
Gålmåtjiegak
Gålmåtjiegak mierkki gålmaktesvuohta, ja dat le Jubmel, Jesus ja Ájlis Vuojŋŋan.
191
nr. 6
Girkko
☞☞Goassa girkko álgaduváj?
☞☞Tjuorga álkkes gåvåv girkkos mij vuoset makkir hábme danna le.
☞☞Girkkotårna sadje ja man vuoras dat le?
Ålgusjbiele hærvva:
• Girkkosiejne
• Toarnna
Dáidda girkkon:
• Áltártábllo
• Gástalihtte
• Sárnneståvllå
• Málagåvå
• Gierggebargo ja reliffa
• Girkobiello
• Orgel
192
nr. 7
Dájdda subtsas
☞☞Gehtja jus hærvva le ribáduvvam (suoláduvvam) sierralágásj dáhpádusájn Rámáthiståvrån jali girkkohiståvrån.
☞☞Tjálesta oanegattjat gåktu duv mielas girkko dájdda le.
193
nr. 8
Juvdávuohta
☞☞Gávna riekta vásstádusáv. Tjále 1, 2 jali 3 ruvtojda oalgesbielen.
1 2 3
Tora le …
1 ájlis goahte 2 rámát 3 báhppa
Rosh hasjana mierkki …
1 bårå æhppalav 2 buorre idja 3 buorre ådåjahke
Synagoga le …
1 ájlis goahte 2 tjuojan 3 rámát
Juvdá bårri æhppalijt miedajn giesaduvvam váj …
1 sjaddá buorre idja 2 sjaddá buorre jahke 3 njálmme ij báktjana
Sjufára le …
1 sálmmagirjje 2 gintaljuolgge 3 gielestambiejvve
2 tjuojan 3 sådnåbiejvve
Menoára le …
1 gintaljuolgge 194
nr. 9
☞☞Åtså bágojt ma juvdávuohtaj gulluji.
B
I
E
R
J
J
E
D
A
H
K
A
M
Á
J
A
B
U
O
R
R
E
I
H
B
R
O
S
H
H
A
S
S
A
N
A
M
E
N
O
Á
R
A
I
J
P
B
N
E
A
K
Á
F
F
A
B
I
P
A
U
G
I
J
S
S
Á
T
I
E
E
S
K
S
Á
B
B
Á
T
O
I
H
L
S
K
Á
L
B
B
Á
T
R
B
T
S
E
A
T
O
R
A
T
J
Á
L
A
I
L
B
T
L
R
L
T
U
Á
B
A
M
I
S
O
R
I
H
P
A
T
L
I
O
K
T
A
Ŧ
Ŧ
I
Č
Á
E
J
T
N
N
A
195
nr. 10
Sáme álggoåssko
Álggofábmo, mij vattij iellemav ja viehkedij gájkka ietjá jubmelijt.
Ádjádálkkejubmel mij ádjádálkijn vuosedij fámojdis.
Mierret biekkajt, makkár guovlos biegga galgaj båssot. Bieggaålmåj gulluj aj luonndo
jubmelij juohkusij ja lij viehka ájnas ulmutjijda danen gå ráddij aj gåttij jåhtulagáv.
196
nr. 11
Mánnojubmel
Mánno aj viehkedij juohkka láhkáj váj ulmutja bierggijin. Dat lij dat jubmel mij uddni
aj stivrri ållu ulmutjij bárggoájggomusájt, dagu ahte ulmutja vuoptajt biesskedi,
muorajt tjuolli, suojnniji, njuovadi, oaggu, gielli jná.
197
nr. 12
Várjjal ålles sebrudagáv
Várjjal ulmutjij sijdav ja sijda uvsajt, slihturijt ja låttijt.
Várjjal nissunijt, iednehekka rájes ålles iellemájge ja riegádahttemav várjjalij.
Suodjal bivdov ja várjjalij báhttjamánájt ja ålmmåjt iednehekka
198
nr. 13
Ornamentihkka
☞☞Tjuorga sæmmiláhkaj gå vuostasj ruvton le.
Gæhttjala aj spiedjilgåvåv tjuorggat dassta mij vuostasj ruvton le.
☞☞Dahkat ietjat minsstarav.
199
Gáldo
Solbakk, Aage, 1994: Sámi Historjá 1, Davvi Girji OS
Solbakk, Aage, 1997: Sámi Historjá 2, Davvi Girji OS
Bakken. E., Bakken P.Kr ja Haug P.A, 1990: Vi tar ansvar sammen 4–6,
Universitesforlaget AS
Hætta, Inga L., Skarvik Inga H, 1996: Ruoktumet, Davvi Griji OS
Thue, S., Avenstrup, R., Kringstad K, ja Tilseth, L.M, 1989: En verden – mange
livssyn, Gyldendal Norsk Forlag A/S
Eidhamar, Levi Geir (2002): Små mennesker – stort mangfold. Religioner og livssyn
i barnehagen. Høyskoleforlaget.
Sødal, Helje Kringlebotn (2006): Kristen tro og tradisjon i barnehagen.
Høyskoleforlaget
Afdal, Geir m.fl. (1997): Tro, livstolkning og tradisjon. Innføring i kontekstuell
religionsdidaktikk. Tano Aschehoug.
Holhjem, Bodil Hov og Jangaard, Anne-Ruth (2000): - Hannah er jøde
- Jonas er kristen
- Komel er muslim
- Ressursbok
(Girjjit ráiddus På samme jord – girjeráidu mii lea oskkuid ja eallinoainnu birra ja
lea čállon mánáide) Læremiddelforlaget – Skagerrak Forlag.
Alfsen Liv Sødal 1999: Fortell meg mer 2 ja 4, lærerens bok, Aschehoug & Co
(W. Nygaard)
Kristiansen Roald E: Læstadianismen – en tro på vandring
Eira Inga Ravna 1999: Movsses – Jesus, oahppigirji 4. Luohkkái. Davvi Girji OS.
Beate Børresen ja Tove Larsen 2008: Vi i verden 2, lærerens bok, Cappelen
Interneahttačujuhusat:
www.unesco.no
www.buddhistforbundet.no
http://troms.kulturnett.no/laestadius
www.krlweb.net/religionane/kortom/hinduismen.htm
www.sv.uit.no/seksjon/religion/ansatte/hjemmesider/roald/samiskreligion.htm
www.bgnett.no/pagan/sjamanisme.html
www.samikopiija.org/govat/doc/art_aas.pdf
www.bibelen.no
www.ub.uib.no/elpub/2003/h/508001/Hovedoppgave.pdf

Åhpadiddje viehkke- ja ressurssagirjje 1 - 4

Transcription

Similar documents

Prisliste Moss Glass og Bilpleie

Klar for ny runde av Trykktank Larvik

Les en mer fullstendig omtale av markeringen både på norsk og