k`iche`

Transcription

k`iche`
Kemom Ch’ab’al
Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’
Rox Junab’
K’iche’
Tercer grado
primaria
Nuwuj rech chak
xoquje rech chomanik
Nub’i’ are’:
Catalogación de la fuente
Proyecto de Desarrollo Santiago - PRODESSA.
Mi cuaderno para pensar y resolver - Kemom Ch’ab’al - Tercer grado primaria
Programa de lectoescritura eficaz con enfoque de valores. Primera edición. Guatemala, 2012..
176 p. ISBN en trámite.
Temas: Comprensión lectora, equidad de género, paz y derechos humanos, bilingüismo e interculturalidad,
pensamiento lógico, comunicación y lenguaje.
Autoridades Ministeriales
Cynthia Carolina del Águila Mendizábal
Ministra de Educación
Evelyn Amado de Segura
Viceministra Técnica de Educación
Alfredo Gustavo García Archila
Viceministro Administrativo de Educación
Gutberto Nicolás Leiva Alvarez
Viceministro de Educación Bilingüe e Intercultural
Eligio Sic Ixpancoc
Viceministro de Diseño y Verificación de la Calidad Educativa
Evelyn Verena Ortiz Herrera de Rodríguez
Directora General de Gestión de Calidad Educativa –DIGECADEOscar René Saquil Bol
Director General de Educación Bilingüe Intercultural –DIGEBI-
Federico Roncal Martínez y Edgar García Tax Codirección Proyecto de Desarrollo Santiago -PRODESSA
Erwin Salazar De León - Coordinador del Área de Proyectos Educativos
Equipo de producción y coordinación
Federico Roncal Martínez
Erwin Salazar De León
Coordinación de la producción
Daniel Caciá Álvarez
Silvia Montepeque
Mediación pedagógica
Federico Roncal Martínez
Revisión y asesoría pedagógica
Edgar Daniel Morales
Héctor de León Alonzo
Paula Veliz
Ilustración
Diana Zepeda Gaitán
Gustavo Xoyón
Diseño gráfico
Edgar García Tax
María Beatriz Par Sapón
Revisión y traducción al idioma K’iche’
Este libro fue elaborado por PRODESSA con el apoyo financiero del PACE- GIZ.
2
Equipo Técnico de DIGEBI
Luis Fernando Paredes Pereira
Subdirector de desarrollo
educativo bilingüe intercultural
Kajb’e Cayetano Rosales
Coordinador del departamento
de materiales educativos bilingües
interculturales
Evelyn Lisseth Alvarez Villalta
Revisión y adaptación de artes finales
Conoce cómo es tu
cuaderno y cómo utilizarlo
A cada lectura le
corresponde una serie de
ejercicios. Búscalos en tu
cuaderno para pensar y
resolver.
Los identificarás leyendo el título y observando las ilustraciones.
Libro de lectura
Mi cuaderno para
pensar y resolver
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
3
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
En tu cuaderno para pensar y resolver encontrarás lo siguiente:
1. Carátula
Aquí puedes identificar:
Titulo
Ilustración
2. Hoja Antes de leer
Aquí encontrarás:
Un divertido ejercicio que debes
realizar antes de leer, con la ayuda
de tu maestra o maestro. Al realizarlo
te prepararás para comprender
mejor lo que dice la lectura.
Algunas veces encontrarás los
espacios numerados para responder
las preguntas que irás encontrando
durante la lectura.
4
Tipo de lectura
3. Ejercicios para pensar y resolver
Aquí encontrarás:
Preguntas y actividades divertidas acerca de la lectura. Intenta
resolverlas sin ayuda, así tendrás la oportunidad de comprobar si
comprendiste lo que acabas de leer y podrás expresar tus opiniones.
Además, al final tienes espacio
para dibujar y escribir.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
5
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Upam
Ajilab’al
Ub’i’
Jas uwach
uxaq wuj
1.
Ri uchakub’al ri nunan
Tzijonem
9
2.
El instrumento más hermoso
Historieta
15
3.
Ri kowoyal ri ali Adela rachi’l ri ali Talu’p
Q’oloj
21
4.
Ri e winaq ri xeb’e chutzukuxik ri loq’olaj ixim
K’ulmatajem
27
5.
Ri achi ri xreta’maj oq’ej
K’ulmatajem
33
6.
Jun ixk’aqa’t alaj tz’i’
Loq’ob’al tzij
39
7.
Ri uch’
Tzijonem
43
8.
Ri uk’axk’olil ri a Piryon, ri tzeb’al tz’unun
Q’oloj
49
9.
Alguien más llegó a la clase
Relato
55
10.
Ri rab’ix ri nunan
Loq’ob’al tzij
61
11.
Ri utiw ri xsipanik
Tzijonem
67
12.
Me voy por aquí , me voy por allá, el
problema resuelto será
Relato
73
13.
El país de los sueños
14.
Ri a Tin kariqitaj pa ri b’e kech xib’inelab’
6
Cuento
Tzijonem
k’ulmatajem
79
85
Ajilab’al
Ub’i’
Jas uwach
uxaq wuj
Poema
91
Científica
99
Cuento
105
Chololem
111
Ri ali Wa’m, ri ali Ke’l rachi’l ri
kachkab’ ali We’l
Q’oloj
119
20.
Juguemos a la matemática
Instructivo
125
21.
El caballito de mar, un papá muy especial
Científica
129
22.
Ri nimalaj k’ax uriqom ri Sotz’
Q’oloj
135
23.
Man utz taj kaq’il kij ri ak’alab’ ruk’ ri ch’ayanik
Eta’manem
141
24.
Ri ajilanem pa ri tijob’al
Chololem
145
25.
B’ixanel k’oy, jun lejenel k’oy
Q’oloj
151
26.
Ri b’alam, Jun awaj jer kaka’y ri q’ij
Eta’manem
157
27.
El animal que no sabía
a qué grupo pertenecía
Cuento
163
28.
Ri puq winaq Tz’ikin, Ixk’at we ne’ Ajpu
Q’oloj
169
15.
La escoba mágica
16.
Preguntas sorprendentes,
respuestas increíbles
17.
El espejo mágico
18.
Ri Cholq’ij, ri kapatanij pa ri qak’aslemal
19.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
7
k’iche’
8
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Tzijonem
Ri uchakub’al ri nunan
Tzijonem
Jun tzijonem are taq ketzijox
jastaq keq’ax pa ri k’aslemal, we
ne’ xaq kechomaxikchi kech
nik’aj taq winaqil pa jun k’olib’al. Are
taq kaqatzijoj jun k’ulmatajem q’axinaq
kanoq we ne’ xa’ qachik’am, we ne’
choqoje’kaqatzijoj jun tzijob’elil, are tajin
kaqab’an jun tzijonem.
Ri winaq katzijon rech ri tzijonem ub’i’
tzijonel. We at kattzijon rech ri q’axinaq
chawech, at ri’ ri tzijonel.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
9
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach...
Chasik’ij uwach wa’ k’a te k’u ri’ chatzalijisaj uwach.
Ub’inisaxik jun moto - k’ayinem pa jun wa’ib’al - uch’ajik atz’yaq kiyuq’ik wakax - usuk’umaxik jun ch’ich’ - kichajixik yowa’ib’- uya’ik
tijonik - kitzuqik ak’ - uchakuxik ri ulew - ub’inisaxik jun nima ch’ich’.
¿Jas taq chak
kakib’an ri achijab?
¿jas taq chak
kakib’an ri ixoqib’?
¿Jas kachomaj at chi kub’an we jun nan ri’ pa ri uchakub’al?
Are tajin kasik’ij uwowuj
1
10
¿Jachin tajin katzijob’en rech
we sik’inem uwach wuj?
Ali Margarita
Ri nan
A Enrique
2
¿Jachin katzijob’ex rij ri nim
ub’anik pa we tzijonem?
Ali Margarita
Ri nan
A Enrique
Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach
A.Chasik’ij uwach ri q’a’t tz’ib’ k’a te k’u ri’ chajuch’u’ ri
utza tzalijisan uwach:
1. Are taq kinsik’ij uwach “ Ri are’ xreta’maj ri chak rech
usuk’umaxik ch’ich’ ruk’ ri numam” utz kinb’ij wa’:
a. Ma karaj ta ri mam chi ri are’ kusuk’umaj ch’ich’.
b. Maj reta’m ri mam chech usuk’umaxik ch’ich’.
c. Ri mam choqoje’ kusuk’umaj ch’ich’.
2. Are taq kinsik’ij uwach “ In rachi’l ri wanab’ kojk’oji’ wi pa ri
k’olib’al uchak ri nunan. Ri wanab’, ri ali Margarita choqoje’
karaj kusuk’umaj ch’ich’, jacha’ ri nunan”, utz kinb’ij wa’:
a. Ri ali Margarita, kab’e pa ri k’olib’al chak rech karachi’laj ri
unan.
b. Ri ali Margarita, kab’e pa ri k’olib’al chak rech kareta’maj
usuk’umaxik ch’ich’.
c. Ri ali Margarita, kab’e pa ri k’olib’al chak rech ketz’an ruk’ ri
uxib’al.
3. Are taq kinsik’ij uwach wa’: “Ri man xub’an ta k’ax uk’u’x,
are’ ri nunan”. Ri are’ xril ri uk’u’x ri ch’ich’ k’a te k’u ri’
xusuk’umaj”. Utz kinb’ij wa’:
a. Ri nan jun utzalaj suk’umal ch’ich’.
b. Ri nan jun winaq sib’alaj matzalik.
c. Man k’ax ta usuk’umaxik ch’ich’.
B. Chasik’ij uwach wa’:
“E k’o nik’aj taq winaq kakichomaj chi ri achijab’ rachi’l ri
ixoqib’ man kekowin taj kakib’an junam taq chak, jacha’ ri jun
ixoq ri suk’umal ch’ich’. Chatz’ib’aj jas ri kachomaj chi rij wa’.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
11
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
C. Chatz’aqatisaj ri tz’ib’atal apanoq kuk’ taq ri tzij e k’o pa ri
kajxukut. Chawila’ ri k’amb’al na’oj.
Kechakunik- kakito’ kib’-patan keb’an cho ja-tob’anemusuk’umaxik ch’ich’-ixoqib’-kusi’n-ajtij-achijab’.
Ri nunan rachi’l ri nutat kechakunik. Ri nutat _________________
ri nunan _________________________. Pa wachoch ri e ka’ib’
__________________________ chi kib’anik taq ri patan. K’o jujun
taq mul _________________________ ri nunan, k’o jujun taq mul
are’ ri nutat kab’anowik. Are’ taq ri nutat ko’pan atam cho
ja, che ri’ k’ut kub’an _________________________________cho
ja. Are taq kopan atam ri nunan__________________________. In
kinchomaj chi pa wachoch ma xaq xwi’ ta e k’o patan keb’an
kumal _______________________ man xaq xwi’ ta choqoje’ kech
___________________________.
D. Chanuk’u’ ruk’ jun juch’, jas che
kek’ulmataj ri jastaq. Are’ chawila’ ri
k’amb’al na’oj.
Kak’ulmatajik chi
Ri ali Margarita karaj
kusuk’umaj ch’ich’.
E k’o nik’aj winaq kakiyoq’
ri nunan rumal chi suk’umal
ch’ich’.
Ri e b’enaq chupam ri
ch’ich’ xub’an k’ax kik’u’x.
Ri e winaq xkipaq’apa’
kiq’ab’ chi rech ri nunan.
12
Rumal
Rumal chi xyojtaj ri ch’ich’.
Rumal chi xusuk’umaj ri
ch’ich’.
Rumal chi utz karil chi kech ri
ch’ich’.
Rumal chi kakichomaj chi
wa’, are’ kichak achijab’.
E Chasik’ij kiwach ri tz’aqat chomanik. Chatz’ib’aj ri ajilab’al
jachin chi kech ri wachibal tajin kub’ij wi ri kab’ixik. Chawila’ ri
k’amb’al na’oj.
1. Sib’alaj sak’aj rachi’l utz laj winaq. Kuk’am ub’e jun amaq’.
2. Kuyuq’ wakax. Kub’an kexu, krema rachi’l kuk’ayij leche.
3. Are ri k’amol b’e rech ri tijob’al. utz karilo ke’utijoj ak’alab’
choqoje’ kub’an etz’anem.
4. Kub’an katz’yaq ixoqib’. Pa k’i taq tinamit kek’ayix wi.
5. K’o jun k’olib’al jawi’ kusuk’umaj wi ch’ich’.
1
¿Jas taq uwach chak utz kakib’an achijab’ choqoje’ ixoqib’?
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
13
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij
kawaj kin b’ano
Kintz’ib’an jub’iq’ chirij le xinsik’ij
We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik,
katz’ajo konojel le wachb’alil
14
Historieta
El instrumento
más hermoso
Historieta
Una historieta es una narración con
imágenes dibujadas o pintadas. Puede
ser con texto o sin texto.
Hay historietas de humor, aventuras,
terror, científicas, etc. Lo que dicen los
personajes va escrito en unos círculos en
forma de globos.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
15
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Antes de leer...
Realiza lo siguiente: En los espacios de abajo encontrarás el sonido de
varios instrumentos. Lee el sonido y dibuja el instrumento que crees
que suena así. Escribe su nombre. Fíjate en el ejemplo.
Tu
tu tuuuu
ñeñeeee
e
Ñ
ntenten
Te
on p
o
n tun tun
u
T
Pito
cu
np
o
P
n
ut
i
Ta
l
an
talan tilin
n
tilí
Ta
r
taran tan
n
ta
n
a
C
tu
Tu
, t uc
cu
utu
it c
nc
hi
hinch
in
¿Por qué crees que esta historieta se llama “El instrumento más hermoso”?
16
Para pensar y resolver
A. Recuerda la lectura “El instrumento más hermoso” y subraya
la mejor respuesta.
1. ¿Por qué crees que este cuento se llama “El instrumento
más hermoso?
a. Porque se trata de un instrumento muy hermoso.
b. Porque todos los instrumentos son hermosos.
c. Porque habla de instrumentos.
2. ¿Cuál es el escenario o el lugar donde ocurre esta
historieta?
a. El salón de una escuela.
b. La cueva del ratón.
c. El salón del pueblo.
3. ¿Por qué crees que el ratoncito les decía a todos los
instrumentos “También me gustas”?
a. Porque no sabía nada de música y quería probar
todos los instrumentos.
b. Porque sabía de música y para él todos eran
especiales, hermosos e importantes.
c. Porque no quería pelear con los instrumentos.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
17
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
B. Lee las siguientes palabras y encierra en un círculo la que no
pertenece al cuento. Fíjate en el ejemplo.
1. instrumento - orquesta - escuela - tienda
2. tambor - gato - marimba - tortuga
3. maya - garífuna - mexicano - xinca - ladino
4. somos altos - somos mejores - somos diferentes - somos iguales
5. música - ratón - camión - sonido
6. chin chin chin - talan talan - pon pon - pio pio
C. Lee el siguiente párrafo y escribe lo que piensas.
“Así somos en Guatemala:
una gran orquesta donde mayas, xincas, garífunas y ladinos
ponen su propio canto y su propia música”.
18
D. Al terminar de tocar, las niñas y los niños dejaron los
instrumentos de nuevo en el salón. ¿Qué crees que
dijeron los instrumentos? Escríbelo, fíjate en el ejemplo.
¡Qué bien
tocamos todos
juntos!
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
19
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
¿Qué me gustaría dibujar de esta lectura?
Escribo algo sobre la lectura
Si quieres, al finalizar puedes pintar
los dibujos de los ejercicios.
20
Q’oloj
Ri kowoyal ri ali Adela
rachi’l ri ali Talu’p
Q’oloj
Ri’ ri q’oloj are jun tzijob’al ri ko’l taq
kak’ulmatajik xaq kek’utwachinik o qas
ne e b’anom. Chupam kachakun jun laj
puq uwinaqil.
Ri q’oloj k’o oxib’ upam.
Le umajb’al: chi ri’ kamajtaj wi utzijoxik ri
xk’ulmatajik, keq’axax ri uwinaqil rachi’l
jawi’ kamajtaj wi.
Yut’ulik: chi ri’ kaq’alajin wi ri upam ri q’oloj,
jas qas ub’anik.
Solb’al we ne’ k’isb’al re: waral kachomataj
wi ri xk’ulmatajik, chi ri’ kak’is wi utzijoxik.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
21
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach...
Chasik’ij uwach k’a te k’u ri’ chatz’aqatisaj ri kipalaj ri alaj taq alitomab’
rachi’l ri alaj taq alab’om, jacha’ le jas kab’ixik.
Iwir xinetz’an pa ri wa’katisab’al.
Ri alaj ali Ro’s rachi’l ri alaj ali Karmen sib’alaj
keki’kotik tajin keb’etz’an ruk’ jun potz’ kawajlinik.
Ri ali Adela rachi’l ri ali Talu’p yakatajinaq
koyowal.
In, in k’o pa nik’aj tajin kinchomaj jas kinb’ano.
Petinaq ri a Lwis jer sib’alaj kab’isonik che ri kilitajik.
¿Jas che kab’ij at, chi ri ali Adela rachi’l ri ali Talu’p koyowal?
1
Are tajin
kasik’ij uwowuj
22
¿Jachin ri’ ri ukab’
uwinaqil katzijob’ex pa wa’ we jun q’oloj?
Ri ali
Adela
Ri ali
Talu’p
Ri kati’t
Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach
A. Chasik’ij uwach ri k’o chupam ri wuj. Kak’ut ruk’ jun juch’
jachinaq we ne’ jachike chi rij kojtzijon wi. Chaka’yej ri
k’amb’al na’oj.
E q’uchuq’a’q xa jun keka’yik.
E ki’ rachi’l sib’alaj ke’nojisanik.
Itzel taq
q’atzu
Aninaq kayakataj royowal.
Kub’ij wi chi xwi ri are’ k’o
uchomab’al.
Xukoj rib’ chi xsachik.
Ri ati’t
Sib’alaj karil rib’.
Kuna’ ri itzelal, we ne’ ri k’ax kapetik.
Man kayakataj ta royowal jacha’ ri
rachalal.
Ali Talu’p
Sib’alaj k’as ri ujolom, sib’alaj
kaloq’onik rachi’l kuya’ utzlaj taq
na’oj.
Q’atzu
ketijowik
K’i kiwach keka’yik.
Sib’alaj e je’lik, chi k’u we keqatijo
kojyowaj kumal.
Ali Adela
B. Chajuch’u’ uxe’, ri utzalaj ucholik ri nik’aj cholb’al.
Ri alaj taq alitomab’:
a. Xe’el b’ik, xekitzukuj q’atzu, xetzalij uloq.
b. Xkitzukuj q’atzu, xe’l b’ik, xe’tzalij uloq.
c. Xelatzij uloq, xkitzukuj q’atzu, xetzalij uloq.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
23
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
C. Chajuch’u’ ruk’ jun X, jachin xb’in we ri’ ri’. Chaka’yej ri
k’amb’al na’oj.
¿Jachin xb’inik?
Ali Talu’p Ali Adela Ri ati’t
Kamajtaj ub’i kamik in jun chi wi.
X
Xinb’ij in che, ri are’ ma xukoj ta nutzij.
K’i taq walk’wa’l chib’ana’ jun toq’ob’
chwe.
-¡are taq wa’ ri sib’alaj e je’lik, are’ wa’
keqak’am ub’ik.
Man utz ta la’ le le’ keqak’am b’ik.
Xb’e ri ak’u’x ruk’ ri xaq e elesal taq
wach
Are utz kaqakoj qib’ chupam taq le
kojsach wi.
A. Chasik’ij uwach ri upam k’a te k’u ri’ katzalij uwach ri kab’ix
chawe. Qas chawila’ ri k’amb’al na’oj.
We ta xk’ulmatajik chi…
in kinb’ij chi…
Ri ali Adela man karachi’laj ta
ri ali Talu’p chutzukuxik q’atzu.
Ri ali Talu’p xucha’ ta uloq ri q’atzu
ketijowik.
Ri ali Adela xukoj ri xub’ij ri ali
Talu’p chech.
Ri ali Talu’p man kub’ij ta
chech ri rachalal chi xsachik.
We ta ma ta xril ri kati’t chi ri ali
Adela are xuk’am ulo ri q’atzu
ri jalan taq uwach.
We ta ma ta kuta’ sachb’al
umak ri ali Adela chi
rech ri rachalal.
24
A. Kana’taj chawe jas xub’ij ri kati’t:
“Are sib’alaj utz kaqakoj qib’ chi kojsachik, je’
oj alab’om xuquje’ oj ixoqib’, rech utz kaqak’ex
qib’, rech kojsuk’i’k ronojel q’ij”.
Chuxe’ kariq nik’aj taq tz’aqat chomanik. Chakojo’ jun X chi
rech ri kana’o rachi’l ri kab’ano are taq yakatajinaq awoyowal.
Are taq katyojtajik
1. Kana’o chi kache’rik rachi’l kasikir ri ab’aqil.
2. Sib’alaj kak’uxuxej ri aware.
3. Jer man katkowin taj katch’awik, kana’o.
4. Kachaple’j ub’ixik itzel taq tzij.
5. Kawajajel upa chi’ rachi’l aninaq katuxlab’ik.
6. Kapekek’ela’ ri apalaj.
7. Are kawaj karaq achi’.
8. Kak’aq jastaq we ne’ kakoj aqan.
¿Janipa’ raqan xakoj retal?___________________.
¡Kinta’ jun nimalaj utzil chawe! Xaweta’maj kana’o jas kab’ano
are taq kayakataj awoyowal. We kana’o chi katb’e chi jun mul.
We kawaj karaq achi’, katch’ayanik, kak’aq jastaq, chak’aqa’
awib’ pa ulew, la kana’ mpe’ wa’ we ri’, katuto’o chi relesaxik ri
awoyowal.
Ma utz taj, la’ le oyowal
Ri man utz taj, are kaqab’an k’ax chi kech ri e winaq
Are taq kojyojtajik
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
25
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij
kawaj kin b’ano
Kintz’ib’an jub’iq’ chirij le xinsik’ij
We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik,
katz’ajo konojel le wachb’alil
26
K’ulmatajem
Ri e winaq ri xeb’e
chutzukuxik ri loq’olaj ixim
K’ulmatajem:
Are utzijoxik jun k’ulmatajem jawi’
k’o jastaq ri k’ax keq’axik choqoje’
jastaq ri
xaq ke’achik’axik. Wa’ ketzijox kumal
ri nan tat chi kech ri kalk’wa’l. Keriqitaj
wi pa ri winaqilal rachi’l ri kakichomaj
taq ri winaq, we ne’ jun amaq’.
Kab’an pa jun k’olib’al rachi’l jun q’ijil ri
k’ax k’olik.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
27
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach...
Chatz’ib’aj ri kawil pa ri wachib’al:
¿Jas taq ri’ ri jastaq man utz taj e k’o pa we jun wachib’al?
¿Jas che kachomaj at, chi we winaq ri’ xeb’e chutzukuxik ri
loq’olaj ixim?
28
Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach
A. Chana’taj ri xasik’ij uwach “ ri winaq ri xeb’e
chutzukuxik ri loq’olaj ixim” k’a te k’u ri’ chajuch’u’ ri
utzalaj tzalijin wachaj.
1. ¿Jachin chi kech ri uk’u’x na’oj we k’ulmatajem?
a. Ri winaq kek’amowanik k’i kaj k’olik.
b. Ri winaq kek’amowanik kaya’ kitojb’al.
c. Ri winaq kek’amowanik, rajawaxik chi utz kakib’an chi
rech ri kichak.
2. ¿Jas che ri ub’i’ we jun k’ulmatajem are’ “ri winaq ri xeb’e
chutzukuxik ri loq’olaj ixim”?
a. Rumal chi tajin keb’etz’an chi rij, jachin nab’e kuriq ri
loq’olaj ixim.
b. Rumal chi kutzijoj kij e ka’ib’ achijab’ rachi’l jun ixoq ri
tajin kakitzukuj ri loq’olaj ixim.
c. Rumal chi xelaq’ax ri kixim, rumal ri’ kakaj kakiriqo.
B. Chasik’ij kij ri e k’otoj chi’aj k’a te k’u ri’ chatzalijisaj kiwach,
are katz’ib’aj ri atzij.
1. ¿Jas ri’ ri na’oj kuya’ kan we k’ulmatajem?
2. ¿Jas chi jun ub’i’ kakoj che we k’ulmatajem?
3. ¿Jas che?
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
29
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
C. Pa we jun tzijonem e k’o ka’ib’ ixoqib’ rachi’l jun ixoq.
Chab’ij jas taq kib’anik. Are chaka’yej ri k’amb’al na’oj.
K’amowanel
Kak’istaj uk’u’x aninaq
D. Chatzalijisaj uwach ri k’otoj chi’aj.
¿Jas kachomaj at chi xub’an ri achi ri kak’istaj uk’u’x aninaq,
are taq xrilo chi ma qas ta k’i ri rixim?
30
E. Che’aka’yej ri wachib’al k’a te k’u ri’ chab’ana’ jun X chi
rech ri ma k’o ta pa ri k’ulmatajem.
F. We nik’aj taq tz’aqat chomanik kuk’a’m jun tzij ri ma utz
taj. Chab’ana’ jun X chi rech ri tzij ri ma utz taj k’a te k’u ri’
chatz’ib’aj ri tzij ri qas utz. Are chaka’yej ri k’amb’al na’oj.
1. Ri ab’ix ruk’a’m k’i peras. Jal
2. Ri ixtutz’ katzijox pa ri k’ulmatajem kub’an pio pio.
3. E k’o sib’alaj taq kar pa ri che’.
4. Pa taq ri chemel ja’ k’o leche.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
31
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij
kawaj kin b’ano
Kintz’ib’an jub’iq’ chirij le xinsik’ij
We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik,
katz’ajo konojel le wachb’alil
32
K’ulmatajem
Ri achi ri
xreta’maj oq’ej
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
33
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach...
¿Jas che koq’ ri jun
achi, kab’ij at?
¿kana’taj chawe at, k’o jun mul at oq’inaq?
Chak’utwachij ri jun awachkab’ ali tajin koq’ik. ¿Jas kab’ij che?
Chak’utwachij ri jun awachkab’ ala tajin koq’ik. ¿Jas kab’ij che?
Are tajin kasik’ij uwowuj
1
34
¿Jachin chi kech ri winaqil qas kab’an rech pa we jun k’ulmatajem?
Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach
A. Chasik’ij kiwach ri k’otoj chi’aj k’a te k’u ri’ chajuch’u’ uxe’ le
utzalaj tzalijisan uwach.
1. Jacha’ ta ne’ ri kub’ij pa ri sik’ib’al ¿Jas chi jun ub’i’ kakoj at
che?
a. Ri achi ri xreta’maj xoq’ pa ri ik’.
b. Ri achi ri man xoq’ ta wi.
c. Ri achijab’ utz xuquje’ ke’oq’ik.
2. ¿Jas che ri tat are xucha’ le utzalijem uloq pa ri alaj utinamit,
man are ta xkanaj kan chupam ri jun nimalaj tinamit ri k’o
nima’q taq b’e chupam?
a. Rumal chi pa ri jun nimalaj tinimit, jer kasach jun chupam.
b. Rumal chi pa ri alaj tinimit e k’o wi ri ralaxik.
c. Rumal chi je ri’ xub’an che ri utaqanik ri saq ib’oy.
3. ¿Jas kab’ij at chi kub’an ri utat ri a Martin we koq’ chi jun mul
are taq kuriq chi k’ax?
a. Kub’ij k’u la’ chech, chatoq’oq, xa’ maj katilowik.
b. Kubij k’u jun mul chi la’ chech “ri achijab’ man ke’oq’ taj”.
c. Kuya’ b’e chech rech koq’ik k’a te k’u ri’ kukub’isaj uk’u’x.
B. K’utwachina chawech jun k’isb’al rech jun chi wi, chatz’ib’aj:
¿jas ta k’u xk’ulmataj la’ we ta ri saq ib’oy ma ta xuya’ ri ja’
chech ri tat?
Ri saq ib’oy man xuya’ ta ri ja’. K’a te k’u ri’
K’isb’al re:
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
35
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
C. E k’o nik’aj jastaq ri keb’anowik chi keya’taj nik’aj chik.
Chatz’aqatisaj ri kajxukut are katz’ib’aj ri kub’ano. Are
chaka’yej ri k’amb’al na’oj.
Le kub’ano
Le kab’anowik
Ri a Martin xuriq
k’ax ruk’ jun che’
Xuchaple’j oq’ej ri a Martin
Ri utat xub’ij chi rech:
Xuchaple’j oq’ej
ri a Martin
Xb’ix chi rech ri
utat ri a Martin chi
xekam konojel ri
ralaxik.
Ri saq ib’oy xuya’
ri ja’ chi rech ri tat.
Xub’ij ri a Martin:
-Tat, man ke’oq’ ta ri
achijab’
36
EI tat:
Ri tat:
Ri tat xub’ij che:
D. Chatz’aqatisaj ri nik’aj tz’aqat taq chomanik, katz’ib’aj puwi’
taq ri saqataq juch’ ri kana’o. Chaka’yej ri k’amb’al na’oj.
1. We kintzaq jas jun we sib’alaj nim uwach
chi nuwach kinb’isonik
2. We in yowab’,
3. We kaya’ jun sipanik chwech
chi sib’alaj je’lik
4. We kinriq jun nimalaj k’ax
5. We kayowaj jun chi kech ri nunan nutat,
we ne’ jun chi kech ri sib’alaj kewaj
6. We kojb’e pa wa’katem kuk’ ri e
wachalal we ne’ kuk’ ri e wachkab’
7. We kinriqitaj pa jun k’ax
8. We k’o jun xaq k’a te’ kuraq uchi’
chwe, maj rumal
9. We tajin kinetz’anik
10. We kakich’ek jun sipanem ri e wachkab’
E.Chajuch’u’ uxe’ le qas ucholonik ri nik’aj taq cholaj b’anoj.
a. Xink’ol ri potz’. Xinetz’an ruk’ ri potz’. Xinriq jun potz’.
b. Xinriq jun potz’. Xinetz’an ruk’ ri potz’. Xink’ol ri potz’.
c. Xinetz’an ruk’ ri potz’. Xinriq jun potz’. Xink’ol ri potz’.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
37
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij
kawaj kin b’ano
Kintz’ib’an jub’iq’ chirij le xinsik’ij
We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik,
katz’ajo konojel le wachb’alil
38
Loq’ob’al tzij
Jun ixk’aqa’t
alaj tz’i’
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
39
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach...
Loq’ob’al tzij:
Are’ jun sik’inem ri
kab’antaj kuk’ alaj taq
tz’aqat chomanik,
ri kakiya’ ub’ixik
jas kuna’ jun chi rij
jun jastaq.
Chawila’ ri tajin kub’an we alaj tz’i’ ri’.
¿Jas kachomaj at chi kuk’ulmaj we alaj tz’i’ ri’ rumal chi naq
ixk’aqa’t? Chatz’ib’aj oxib’ na’oj:
1.
2.
3.
40
Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach
A. Chana’taj ri loq’ob’al tzij “Jun ixk’aqa’t alaj tz’i’” k’a te
k’u ri’ chajuch’u’ uxe’ ri utzalaj tzalijisan wach.
1. ¿Jas xuk’ulmaj ri tz’i’ pa umajb’al ri loq’ob’al tzij?
a. Xch’ay pa uqul.
b. Xchap chech ri uqul.
c. Xekeb’ax chech ri uqul.
2. ¿Jas xuk’ulmaj ri tz’i’ are taq xopan pa ri jun chi tinamit?
a. Xuti’ jun alaj ali.
b. Xch’ay rumal jun alaj ali.
c. Xk’am rumal jun alaj ali.
3. ¿Jas xuk’ulmaj ri tz’i’ chi uk’isb’al?
a. Xatinisax rumal ri alaj ali rachi’l xxiy ri rismal.
b. Xatinisax rumal ri alaj ali k’a te k’u ri’ xuk’ayij.
c. Xxiy rumal ri alaj ali rachi’l xusipaj.
B. Chab’ana’ ri wachib’al k’a te k’u ri’ chatzalij uwach ri k’otoj chi’aj:
¿Jas xub’an ri tat
Chus chech ri tz’i’?
¿Jas xub’an ri alaj
ali chech ri tz’i’?
1. Chatz’ib’aj jun tz’aqat chomanik ¿Jas che sib’alaj itzel xub’an
ri tz’i’ chech ri tat Chus?
2. Chatz’ib’aj jun tz’aqat chomanik ¿Jas che ri tz’i’ sib’alaj utz
xub’an chech ri alaj ali?
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
41
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
C. Chana’taj ri aweta’m chi kij ri tz’i’ k’a te k’u ri’ chatz’ataqisaj wa’.
Jun tz’i’
¿Jas kakib’ano?
Kepaq’anik
Chanim chatzalij uwach we k’otoj chi’aj:
¿Jas che kab’ij at chi ri tz’i’ kujaluj uwach ri q’atoj tzij rachi’l are’
chajinel rech ri taqanel tzij?
D. Ri e awajib’ e k’o wi pa ri uwachulew rachi’l e k’o pa
qak’aslemal. Chatz’ib’aj ri utz kab’ano rech ke’achajij rachi’l
kakol kij we nik’aj taq awajib’. Chaka’yej ri k’amb’al na’oj:
Awaj
1. Sya
2. E tz’i’ maj kachoch.
3. Alaj taq tz’ikin.
4. Ixpeq rachi’l ixtutz’.
5. Kumatz
6. Kuk
7. Ak’ rachi’l ch’iw
42
¿Jas kinb’an chuchajixik?
Keb’entzuqu.
Ri uch’
Tzijonem
Tzijonem:
Are jun alaj tzijonem. Ri
uwinaqil e are’ awajib’. Chi
uk’isb’al k’o kuk’ut kan chi
qawach. We jun k’utunem ri’
ub’i’ “k’utunem”.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
43
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach...
¿Aweta’m wa’?
K’o jun Maya’ tzijonem chi rij ri Jun Ajpu rachi’l Ixb’alam q’e
xekelesaj ub’i ri awajib’ pa ri kab’ix rachi’l chi xkichap ri uch’ che ri
uje’, chi k’u we are’ xkowinik xutzoqopij b’i rib’, rumal la’….
¡maj rismal ri uje’!
Ri uch’, tajin kaqatzijob’ej xuchomaj chi:
¿Xujach’ ri jal?
¿Xub’an q’ojom?
¿Jas kinb’ano?
¿jas kachomaj at, chi xub’ano?
¿Jas che?
Are tajin
kasik’ij uwowuj
44
1
¿Jachin ri’ ri uwinaqil qas kab’an rech
we jun tzijonem?
Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach
A. Chana’taj ri sik’inem rech “ri uch’” k’a te k’u ri’ chajuch’u’ uxe’ ri
utzalaj tzalijisan wachaj.
1. We jun sik’inem ri’ katzijon chi rij:
a. Ri e uch’ ri kakijach’ jal.
b. Jun uch’, ri man utz ta kuna’o kutij ixim.
c. Jun uch’ sib’alaj mayinel, ri xreta’maj ub’anik q’ojom.
2. Jacha’ ri kub’ij ri sik’inem utz kawil wa’:
a. Ri uch’ sib’alaj utz kaqaj chuwach jun.
b. Ri uch’ sib’alaj tzel rilik.
c. Sib’alaj ixk’aqa’t rachi’l b’anal tzij ri uch’.
3. Chi uk’isb’al ri tzijonem ri uch’ xuchomaj wa’:
a. Man katob’an ta pa ri chak, are’ karilij ri uxlanem.
b. Man kub’an ta chi q’ojom, are’ kujach’ jal.
c. Ki’kotisanel ruk’ ri uq’ojom ri tiko’n rachi’l ri ujach’ik jal
junab’ chi junab’.
B. Chanuk’u’ ruk’ jun juch’ jas che xek’ulmataj ri jastaq. Are
chaka’yej ri k’amb’al na’oj.
Xk’ulmatajik chi:
Rumal:
Aninaq xreta’maj ri uch’
ub’anik q’ojom.
Ri e rachkab’ sib’alaj
kakaj.
K’a te’ xril ri uch’, maj jas
kutijo.
Reta’m chi kuk’amowaj
chi kech ri xkiya’ urikil are
taq xreta’maj q’ojomanik.
Ri uch’ xuriq ronojel ri
rajawaxik chech
rech kutanab’a’ ri unumik.
Chi q’ij chi chaq’ab’
kub’an q’ojom.
Ri uch’ kub’an utza taq
q’ojom are taq katay
chech.
Man xk’oji’ ta pa ri chak.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
45
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
C. Ri uch’ sib’alaj mayonel, chi k’o k’u jun q’ij ri xaq
Kasiqonik
46
Siqonik:
tzukunem
ruk’ ri tza’maj.
tzukunem
D. Ri uch’ xuya’ rib’, chi rajawaxik kuk’amowaj chi rech ri
xetob’an rech. ¿utz choqoje’ kab’an at je ri’? chatzalijisaj
uwach wa’, are kakoj ri atzij. Are chaka’yej ri k’amb’al na’oj.
¿Jas kab’an at?
Kak’ulmatajik chi
Cho awachoch k’o jun
alaj tz’i’. Utz kaka’yik rachi’l
naq ketz’anik. Kawayinik
are taq k’o k’ax petinaq.
¿Jas kab’an at rumal ri
tz’i’?
• Kintzuqu
•
We ne ri anan ri atat
kechakunik.
rumal chi sib’alaj katkaj,
choqoje’ chi konojel ri
awachalal utz kek’asi’k
rachi’l kakitijoj kib’ pa
tijob’al.
¿jas kab’ij at chi rajawaxik
kab’ano?
• Kintob’an pa taq ri chak rech
ri ja.
•
Xsipax jun wuj chawech
rech kasik’ij uwach ub’i’
kemom ch’ab’al.
Rech katuto’o
kasuk’umaj ri asik’inem.
¿Jas kab’ij at, chi
rajawaxik kab’ano?
•
•
• Kinchajij rech man kasach taj.
•
•
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
47
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij
kawaj kin b’ano
Kintz’ib’an jub’iq’ chirij le xinsik’ij
We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik,
katz’ajo konojel le wachb’alil
48
Q’oloj
Ri uk’axk’olil ri a Piryon,
ri tzeb’al tz’unun
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
49
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach...
Chaka’yej ri wachib’al
¿Jas taq uwach awajib’ ke’aka’yej?
¿Jas tajin kakib’ano?
¿E janipa’ tajin kerapanik?
¿E janipa’ tajin ketz’ib’anik?
¿Jas kutzijob’ej we jun q’oloj?
1
Are tajin
kasik’ij uwowuj
50
¿jachin chi ke ri uk’u’x na’oj we jun
q’oloj?
Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach
A. Chasik’ij ri k’otoj chi’aj k’a te k’u ri’ chajuch’u’
ri utzalaj tzalijisan uwach.
1. ¿Jas kutzijob’ej ri umajb’al ri q’oloj?
a. Chi kij ri awajib’, ri utijoxel ri ajtij Piryon.
b. Chi kij ri k’axk’olil rech ajilanem rech ri ajtij piryon.
c. Chi rij ri xketa’maj ri awajib’ pa ri tijonem.
2. ¿Jas che ri alaj taq awajib’ ke’oq’ik are taq ri ajtij kub’ij “
kamik kaqachakuj ri ajilanem”.
a.Rumal chi man kakaj taj kakichakuj ri ajilab’al.
b.Rumal keki’kot rumal kakichakuj ri tijonem ri’.
c.Rumal chi ri ajtij xub’ij chi kech chi man kakiraq ta kichi’.
3. ¿Jas che ri awajib’ xkichakuj ri ajilanem pa puq?
a. Rumal chi kakixi’w kib’ kechakun kitukel.
b. Rumal chi utz kakilo kakito’ kib’.
c. Rumal chi kakaj kakelesaj uwach ri kichak ri e nik’aj chik.
4. ¿Jas che ri awajib’ xketa’maj usolik rij ri k’axk’olil rech
ajilab’al?
a. Chi ri chak rech ajilanem sib’alaj k’ax kib’anik rumal ri’ utz
we man keb’anik.
b. Chi man ronojel ta mul kekowinik kakisol rij pa ri nab’e mul.
c. Chi we man kakisol rij pa aninaqil, utz ri’ we man kab’an
chi jun mul.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
51
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
B. Chajunamaj. Chatz’ib’aj we je’ we ne’ ja’i’ jawi’ kaqaj wi. Are
chaka’yej ri k’amb’al na’oj.
¿Jas kejunamataj wi?
Kechakun pa puq
Ri tijonem rech
ajilanem rech
ri ajtij Piryon
Ri atijonem rech
ajilanem
je’
je’
Utz kakilo kakik’am ri
tijonem rech ajilanem
Kaketa’maj utz taq jastaq
rachi’l kepatanijik.
Ri ajtij sib’alaj kaki’kotik
Ri ajtij kub’ij utz taq jastaq
chi kech are taq kakib’an
utz taq jastaq.
Ri ajtij sib’alaj utz kub’an
chuya’ik ri k’utunem.
C. Chatki’kota kuk’ we nik’aj taq chak ri’.
¿Jas ajilab’al kaqaj chi kijujunal taq awajib’?
a. Ri ajilab’al jun tajin kaka’y pa moxq’ab’ ri ub’i’
kamajtaj ruk’ ri ch’.
b. Ri ajilab’al ka’ib’ tajin kaka’y pa moxq’ab’ ri ub’i’
kak’is ruk’ x.
c. Ri ajilab’al oxib’ tajin kaka’y chuwach ri ub’i’ kamajtaj
ruk’ ch.
d. Ri ajilab’al kajib’ tajin kaka’y ma moxq’ab’, ri ub’i’
kak’is ruk’ n.
52
2. Waral kariqitaj wi ri ralaxik ri alaj tz’i’. Chawajilaj are kamaj
ruk’ ri alaj, katk’is ruk’ ri nab’e’al, are kawil ri kijunab’ k’olik.
Chaka’yej ri k’amb’al na’oj.
Wuqub’ Wajxaqib’
Lajuj
ujunab’ ujunab’ ujunab’
Kajib’
ujunab’
Job’
ujunab’
Ka’ib’
ujunab’
1
D. Chajuch’u’ ri b’e kuk’am
ub’i ri alaj palomax rech
kopan pa tijob’al.
1. Kel ub’i pa ri rachoch.
2. Kataki’ pa uq’ab’ jun
che’.
3. Kuqum jub’iq’ ujoron
pa ri nima’.
4. Kutij jujun taq ixim,
5. Chi uk’isb’al kopan pa
tijob’al.
Chajuch’u’ ri b’e ri kuk’am
ub’i ri alaj aq rech kopan
pa tijob’al.
1. Kel ub’i pa ri ukoral.
2. Kutij jub’iq’ ujoron pa ri
pila.
3. Kuxlan jub’iq’ chuxe’ ri
che’.
4. Kuchap nik’aj taq ixim.
5. Chi uk’isb’al kopan pa
tijob’al.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
53
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij
kawaj kin b’ano
Kintz’ib’an jub’iq’ chirij le xinsik’ij
We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik,
katz’ajo konojel le wachb’alil
54
Relato
Alguien más
llegó a la clase
Relato
Un relato consiste en contar
una historia de forma breve.
Menciona solamente los
momentos más importantes. El
o la protagonista es la persona a
quien le sucedieron las cosas.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
55
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Antes de leer...
¿Quién crees qué llegará a la clase?
¿Qué crees que harán los niños y las niñas?
56
Para pensar y resolver
A. Recuerda la lectura “Alguien más llegó a la clase” y
subraya la mejor respuesta:
1. ¿Cuándo sucedió que las niñas y los niños decidieron
ponerle un nombre al gatito?
a. Al inicio del relato.
b. A la mitad del relato.
c. Al final del relato.
2. ¿Cuándo sucedió que la maestra descubrió que había
alguien nuevo en la clase?
a. Al inicio del relato.
b. A la mitad del relato.
c. Al final del relato.
3. ¿Cuándo sucedió que el enfermero propuso ponerle Luna
a la gatita?
a. Al inicio del relato.
b. A la mitad del relato.
c. Al final del relato.
¿Qué otro nombre le pondrías a
esta lectura?
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
57
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
B. Recuerda quién dijo lo siguiente. Escribe por qué crees que
lo dijo. Fíjate en el ejemplo.
Lo que dijeron fue:
¿Quién lo dijo?
¿Por qué?
¿Qué ocurre?
La maestra
Los niños y las niñas
hacían alboroto en la
clase.
Las niñas aceptan lo que
los niños decidimos.
Los niños como las niñas
tienen derecho a opinar y
a decidir.
No se puede llamar Sol.
Tendrá que llamarse Luna.
C. Observa la ilustración.
Escribe una historia de lo que crees
que está pasando en el dibujo de al lado.
Puedes comenzar así:
Un día en la escuela hubo un problema
entre las niñas y los niños.
El problema fue que:
Entonces:
Finalmente lo resolvimos así:
58
D. Realiza un dibujo de un animal que te gustaría tener. Luego responde las preguntas.
1. ¿Es hembra o macho?
2. ¿Qué nombre le pondrías?
3. ¿Por qué te gustaría tener este animal?
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
59
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
¿Qué me gustaría dibujar de esta lectura?
Escribo algo sobre la lectura
Si quieres, al finalizar puedes pintar
los dibujos de los ejercicios.
60
Loq’ob’al tzij
Ri rab’ix ri nunan
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
61
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach...
Chatzalij uwach: ¿Jas kana’taj chawech chech ri ab’ix?
¿Jas kab’ij at chi kutzijoj rij we jun loq’ob’al tzij chi rij ri ab’ix?
62
Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach
A. Chasik’ij kiwach we nik’aj taq tz’aqat chomanik.
Che’atz’aqatisaj kuk’ ri tzij keya’ apanoq. Chaka’yej ri
k’amb’al na’oj:
Nan – ixim – jal - ub’oqoch ixim – ab’ix - e ki’
1.Konojel ri alaxik kakitik ab’ix.
2. Kub’ij ri ______________ chi je ri’ utz kak’iyik.
3. Tajin chi ke’el ulo ri _______________.
4. Sib’alaj utz ___________ kaqelesaj.
5. K’i taq _______________ xeqak’olo.
6. E nik’aj ________________ taq jal keqatijo.
B. Chasik’ij kiwach we k’otoj chi’aj k’a te k’u ri’ chajuch’u’
uxe’ ri utzalaj tzajilisan wachaj:
1. ¿Jas kutzijob’ej we sik’inem?
a. Ri ab’ix.
b. Ri alaxik.
c. Ri nan.
2. ¿Jas kub’an ri nan rachi’l ri ral rech man kuriq ta yab’il ri ab’ix?
a. Kakelesaj ri ixim chech.
b. Kakelesaj ri q’ayes.
c. Kakelesaj ri jal chech.
3.¿Jas kab’an chuk’utwachixik ri kuna’ ri ak’al are taq kuto’ ri
unan chuchajixik ri ab’ix?
a. K’istajinaq uk’u’x
b. Royowal
c. Kaki’kotik
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
63
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
C. Rech kil uwach ri ab’ix ri alaj ak’al rachi’l ri unan kakiterene’j
nik’aj taq b’eyal. Che’cholajij are kachomaj jas ri kab’anik.
Chaka’yej ri k’amb’al na’oj:
6
1. In kintob’an chi relesaxik ri q’ayes.
2. In kinto’ churesaxik ri q’ayes.
3. Kojtzijon ruk’ rech kaki’kotik.
4. Tajin ke’el ulo ri jal.
5. Xeqajach’ ri nab’e taq jal
6. Keqak’ayij nik’aj taq jal.
7. Keqasa’ chi nik’aj rech keqatik chi jun mul.
8. E nik’aj chik keb’eqalejo.
64
D. Chab’ana’ uwach jun jastaq kab’an ruk’ ri anan we ne’ atat. Chatz’ib’aj jun tz’aqat chomanik chi rij ri tajin kib’ano, choqoje’ jas kana’ chub’anik.
¿Jas tajin kib’ano?
¿Jas kana’o?
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
65
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij
kawaj kin b’ano
Kintz’ib’an jub’iq’ chirij le xinsik’ij
We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik,
katz’ajo konojel le wachb’alil
66
Tzijonem
Ri utiw ri xsipanik
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
67
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach...
Chasik’ij uwach k’a
te k’u ri’ chatzalijisaj
uwach.
¡Kawaj kinjororisaj
wib’, chi k’u man
kinkowin taj.
¡Ri oj sib’alaj
kachaqij qachi’.
Ri in maj
nuchuq’ab’
¿Jas kachomaj at chi kakaj?
¿Jas che kachomaj ri’, ri ri’?
¿Janipa’ q’ij kab’ij at chi kakiq’i’o man kakitij ta ja’?
¿Jas che we jun sik’inem ub’i’ “ri utiw ri xsipanik”?
Are tajin kasik’ij uwowuj
1
¿E jachin taq ri ukab’ winaqil?
68
Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach
A. Chasik’ij kiwach we k’otoj chi’aj k’a te k’u ri’ chatz’ib’aj ri tzalijisan
uwach, ruk’ atzij kab’an wi.
1. ¿Jas che kab’ij at chi ri utiw maj che jun xub’ij wi chi xuriq
jun alaj cho?
2. ¿Jas xkib’an ri nik’aj chi awajib’ chi reta’maxik chi ri utiw
xuriq jun alaj cho?
3. ¿Jas kab’ij at chi xk’ulmatajik we ta ri tukan ma ta xub’an
ri jun b’ix?
B. Chajuchu’ uxe’ ri utz cholajinem.
Are taq xb’antaj ri saq’ij ri awajib’…
a.Xkiqumuj ja’. Kachaqij kichi’. Maj chi chaqij chi’ chi kech.
b.Maj chi chaqij chi’ chi kech. Kachaqij kichi’. Xkiqumuj ja’.
c.Kachaqij kichi’. Xkiqumuj ja’. Maj chi chaqij chi’ chi kech.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
69
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
C. Chasik’ij uwach k’a te k’u ri’ chajuch’u’ uxe’ ri kachomaj at
chi karaj kub’ij ri tzij ya’om ruk’ q’eq. Are chaka’yej ri k’amb’al
na’oj.
• K’o jun junab’, maj jab’ xqajik. Xya’taj jun nimalaj saq’ij.
a. K’o k’i q’ij maj jab’ xub’ano.
b. K’o k’i q’ij xub’an sib’alaj tew.
• Xaq xwi’ jujun taq b’iq’, man at itzel awaj taj.
a. Xa’ jujun taq peraj, man at itzel awaj taj.
b. Xaq xwi’ jujun taq b’iq’, man at itzel awaj taj.
• Ri b’alam xk’istaj uk’u’x, xuchomaj chi katak’i’ chuwach ri utiw.
a. Ri b’alam xk’istaj uk’u’x, xraj xuq’ol ri utiw.
b. Ri b’alam xk’istaj uk’u’x xuchomaj chi katak’i’ chuwach ri
utiw.
• Xkiqumuj ri ja’ k’a xk’is ri chaqij chi’ chi kech.
a. Xkiqumuj ri ja’ k’a xk’is ri chaqij chi’ chi kech.
b. Xkiqumuj ri ja’, chi k’u xaq je’ kachaqij kichi’.
• Kachkab’ rachi’l k’ulel kakilaq’apuj kib’.
a. kachkab’ rachi’l k’ulel kakilaq’apuj kib’.
b. kachkab’ rachi’l k’ulel kakich’ay kib’.
D. ¿Jas kachomaj at chi utz kasol kij we nik’aj taq k’ayewal ri’,
we are’ kakoj ri tob’anem ib’?
K’ayewal
usolik rij
Pa ri ja tijob’al xq’aj jun tem.
K’o jun awachib’il ri maj jawi’
kat’uyi’ wi.
¿Jas kib’ano?
At rachi’l ri awalaxik tajin kixwa’
chaq’ab’.
Che ri’ kak’orok’ax ri uchi ja.
Are ri ach’utinan, ach’utitat
rachi’l ri e oxib’ kalk’wa’l ri maj
jawi’ kewor wi chech ri jun
aq’ab’ ri’.
¿Jas kib’ano?
70
E. Chupam taq ri kajxukut chatz’ib’aj ri kakanaj chi rech ri
tzijonem.
Winaqil
K’olib’al
Ub’i’
Ajtz’ib’
K’ayewal
Usolik rij
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
71
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij
kawaj kin b’ano
Kintz’ib’an jub’iq’ chirij le xinsik’ij
We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik,
katz’ajo konojel le wachb’alil
72
Relato
¡Me voy por aquí, me voy por allá…,
el problema resuelto será!
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
73
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Antes de leer...
¿A qué hora
llegaremos a
Huehue?
Yo creo que
en cinco
horas.
¡No! Porque
están arreglando
la carretera.
Y tenemos
que hacer una
hora de cola.
Si son las siete
entonces llegaremos a
las
Entonces
llegamos a las
¡Pero al terreno
de los abuelos hay
media hora más a pie!
¿A qué hora llegarán estos niños y niñas a la casa de su abuelo
y su abuela?
¿Para qué crees que van a Huehuetenango?
74
Para pensar y resolver
A. Lee las preguntas y responde.
1. Según le lectura ¿Por qué al abuelo y a la abuela les gusta
dar a sus nietos y nietas problemas de matemáticas?
2.¿Por qué crees que el abuelo dijo “Recordate que es
peligroso contestar sin pensar despacio”?
3. ¿Por qué crees que comparaban la cabeza con el ayote?
4. ¿Qué fue lo más importante que aprendieron los nietos y nietas?
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
75
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
B. Resuelve lo siguiente.
Colorea los tres óvalos de
manera que el rojo esté entre
un amarillo y uno azul.
¿Cuál es la imagen que
corresponde?
¿Cuántos quesos hay?
¿Cuál es la figura que
no corresponde?
Las nietas y los nietos de don Nicolás decidieron usar el mismo
pañuelo. Buscalos y píntalos
76
C. El abuelo y la abuela les dieron a sus nietos y nietas estos
problemas.
Léelos despacio
Haz pruebas dibujando
¿Cuál es el número
que si lo pones al
revés vale menos?
Hay unos gatos en un
rincón. Cada gato ve
tres gatos ¿cuántos
gatos hay?
Si estás participando
en una carrera y
rebasas al segundo
¿En qué lugar
terminarás?
¿Qué pesa más: un
quintal de paja o un
quintal de maíz?
¿Cual es el número
que si le quitas la
mitad se vuelve
cero?
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
77
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
¿Qué me gustaría dibujar de esta lectura?
Escribo algo sobre la lectura
Si quieres, al finalizar puedes pintar
los dibujos de los ejercicios.
78
Cuento
El país de
los sueños
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
79
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Antes de leer...
En el espacio en blanco dibuja el lugar más bonito que conozcas, o lo
que más te gusta hacer.
Ahora contesta estas preguntas:
¿Por qué te gusta?
¿Qué sientes cuando estás en ese lugar o
haces lo que te gusta?
¿De qué tratará “El país de los sueños”?
Durante la lectura
1
80
¿Cuál es la idea principal de este cuento?
Para pensar y resolver
A.Lee las preguntas y subraya la mejor respuesta.
1. ¿Qué cosas pasaban en el país de los sueños?
a. Las niñas y los niños se sentían tristes y aburridos.
b. Las niñas y los niños realizaban sus sueños.
c. En ese país no pasaba nada.
2. ¿Por qué los niños y niñas en el país de los sueños se sentían
muy felices?
a.Porque los niños y las niñas hacían lo que les gustaba.
b.A los niños y niñas los dejaban dormir todo el día.
c.Porque las ollas y los sartenes bailaban y cantaban.
3. ¿Por qué crees que esta lectura se llama “El país de los
sueños”?
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
81
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
B. Traza una línea según corresponda la oración.
Lo que más disfrutaba era ayudar a
hacer la mezcla, no había
nadie que le dijera
que no se ensuciara.
Lo mejor de todo era que
nadie le decía que él no
podía cocinar, por ser un niño.
C. Escribe debajo de Jacinto y de Manuela los utensilios que
les pertenecen.
olla
piedrín
blocks
sartenes
Manuela
82
cucharones
platos
cemento
mezcla
Jacinto
D.Observa el dibujo y escribe lo que está pasando.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
83
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
¿Qué me gustaría dibujar de esta lectura?
Escribo algo sobre la lectura
Si quieres, al finalizar puedes pintar
los dibujos de los ejercicios.
84
Tzijonem k’ulmatajem
Ri a Tin kariqitaj pa ri b’e
kech xib’inelab’
Chana’taj chi...
Jun tz’ijonem k’ulmatajem are
taq jun winaq kutzijoj chi qech jun
k’ulmatajem rech jastaq xub’ano we
ne’ rech xib’in ib’, ri kak’is ruk’
jun b’anoj ri tzeb’al rij.
¿Jas kab’ij at chi kutzijoj chi qech
we jun tzijojem k’ulmatajem?
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
85
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach...
¿Jas taq b’i’aj kaya’ chi kech taq we winaqil?
¿K’o k’u jun mul at xib’im?
Chatz’ib’aj jub’iq’ chi rij ri xk’ulmatajik:
¡Xxib’ix choqoje’ ri a Tin!
¿Kawaj kaweta’maj jas xk’ulmatajik?
Are tajin kasik’ij uwowuj
1
86
¿Jachin ri winaqil kab’an rech pa we jun tzijonem k’ulmatajem?
Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach
A. Chajuch’u’ uxe’ ri utzalaj tzalijisan uwach.
1. ¿Jas kutzijob’ej we jun tzijonem k’ulmatajem?
a. Chi rij ri e xib’inelab’ e k’o Iximulew.
b. Ri xuk’ulmaj ri a Tin.
c. Chi rij ri jab’ rachi’l ri kaqul ja kexib’inik.
2. ¿Jas xuk’ulmaj ri a Tin pa ri kib’e ri e xib’inelab’?
a. Xchap rumal jun xib’inel ruk’ uq’ab’.
b. Xuya’ sutin wach che rumal kosinaq.
c. Xch’api’ pa jun uq’ab’ che’, ri are’ xuchomaj chi are
jun xib’inel.
3. ¿Xaweta’maj jachin ri a Tin?
a. Ri imam.
b. Ri mam.
c. Jun achkab’.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
87
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
B. Chatz’ib’aj ri tajin kak’ulmataj pa taq ri wachib’al.
C. Chasik’ij uwach we tz’ib’am pa ri sik’inem:
“Are taq ri e rachi’l xul kik’u’x, xkilo chi are ri kachkab’. K’a te
k’u ri’ k’ut xkiqasaj rachi’l xkichajij k’a xk’astajik.”
Chatzalijisaj uwach we man tzij taj we ne’
qas tzij, chawila’ ri k’amb’al na’oj.
Ri e rachi’l ri a Tin sib’alaj kakaj.
Ri e rachi’l ri a Tin xpe koyowal che.
E k’o e utz taq rachkab’ ri a Tin.
Ri a Tin xya’ kan utukel rumal ri rachkab’.
Ri e rachkab’ ri a Tin xechajin rech.
88
Qas tzij
X
Man
tzij taj
D. Chab’ana’ uwachib’al ri kak’ut chawach:
E. Che’ana’taj ri e awachkab’ chi alaj taq alitomab’ chi alaj taq
alab’omab’.
¿E jachin taq?
¿Jas taq kib’i’?
E tzeb’al
Kinkito’ wi
Ri utzalaj wachkab’
Sib’alaj kojetz’anik
Kintzijoj jastaq che
Sib’alaj kojtze’nik
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
89
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij
kawaj kin b’ano
Kintz’ib’an jub’iq’ chirij le xinsik’ij
We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik,
katz’ajo konojel le wachb’alil
90
Poema
“La escoba mágica”
Poema
Los poemas están
escritos en verso. Expresan las
emociones o sentimientos del
autor. Es común el uso de la rima,
aunque no necesariamente.
Verso: Cada una de las
líneas que tiene un poema.
Rima: Es cuando dos
palabras terminan en
la misma letra o sílaba:
caminaba
amaba.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
91
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Antes de leer...
Si tuvieras una escoba
mágica ¿Qué te gustaría
que hiciera?
¿Por qué crees que esta escoba es mágica?
Durante la lectura
1
92
¿De qué habla principalmente este poema?
Para pensar y resolver
A. Lee las preguntas y subraya la mejor respuesta.
1. ¿Por qué este poema se llama la escoba mágica?
a. Porque solita barre la basura de las calles de nuestro país.
b. Porque no le gusta la pobreza.
c. Porque con ella se puede eliminar la injusticia de nuestro país.
2. ¿Qué oración expresa mejor el mensaje del poema?
a. La pobreza, la violencia y las injusticias no nos dejan vivir
en paz.
b. Hay que buscar una escoba mágica para vivir en paz.
c. Para vivir en paz todo tiene que estar limpio.
3. ¿Qué otro nombre le pondrías a este poema?
a. La escoba de colores.
b. La escoba de la paz.
c. La escoba voladora.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
93
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
B. ¿Conoces alguien de tu comunidad que no vive en paz?
Escribe su nombre, dibújalo y responde:
¿Por qué no vive en paz?
94
C. Agrégale otra estrofa al poema. Para ello realiza lo siguiente:
• Piensa y escribe algo que quisieras barrer de tu comunidad
o de tu familia.
• Completa la estrofa:
Con la escoba mágica
yo también barrería:
Y entonces viviría:
D. Subraya la secuencia correcta:
Los niños y niñas de Guatemala...
a) Calman el hambre. Tienen hambre. Comen pan con leche.
b) Tienen hambre. Comen pan con leche. Calman el hambre.
c) Tienen hambre. Calman el hambre. Comen pan con leche.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
95
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
E. Observa las ilustraciones. Escribe por qué unos viven en paz y por
qué otros no. Fíjate en el ejemplo:
Estos niños viven en paz porque pueden jugar.
96
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
97
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
¿Qué me gustaría dibujar de esta lectura?
Escribo algo sobre la lectura
Si quieres, al finalizar puedes pintar
los dibujos de los ejercicios.
98
Científica
Preguntas sorprendentes…
respuestas increíbles
Científica
Son las lecturas que hablan de temas
de ciencias. Por ejemplo, los animales,
las plantas, el universo, el cuerpo
humano. Menciona información que se
puede comprobar.
Están escritos por personas que se
dedican a la investigación o sea científicos
o científicas.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
99
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Antes de leer...
Escribe lo que sabes de… Observa el ejemplo:
La pulga
El bambú
pica
El corazón
Las uñas
Los búhos
Las arañas
Los volcanes
¿De qué crees que tratará esta lectura?
100
Para pensar y resolver
A. Escribe algo que aprendiste de estos elementos.
Observa el ejemplo:
1. Los volcanes
pueden causar grandes explosiones.
2. Los árboles
3. Las arañas
4. Los automóviles
5. El corazón
6. Las uñas
B. Recuerda las habilidades de estos seres e inventa
oraciones. Observa el ejemplo.
1. Si _____________________
tan alto como la pulga, ____________
saltara
llegaría
___________________________________________________________.
muy rápido a mi escuela desde mi casa.
2. Si mi cabeza ___________________________________ como la de
un_________________, yo ____________________________________
___________________________________________________________.
3. Si ___________________________ como una vara de___________,
entonces__________________________________________________.
4. Si mis ____________ fueran como los de un __________________,
miraría____________________________________________________.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
101
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
C. Esta pulga tiene unos problemitas ayúdale a resolverlos.
Dibuja los saltos.
1. Una pulga quiere llegar a donde está un perro. El perro
está a 60 centímetros de distancia. La pulga avanza 20
centímetros en cada salto. ¿Cuántos saltos tendrá que
dar la pulga para llegar al perro?
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
2. La pulga llegó con el perro. Este se rascó con su pata y
tiró a la pulga a 100 centímetros de distancia. ¿Cuantos
saltos tendrá que dar la pulga para regresar al perro?
10
20
30
40
50
60
70
80
90
3. La pulga se cansó de picar al perro. Ahora prefiere irse
con el gato. Pero este está durmiendo a 140 centímetros.
¿Cuántos saltos dará la pulga para llegar al gato?
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
110
120
130
140
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
110
120
130
140
4. Un niño llega a acariciar al gato. ¿Cuántos saltos crees
que dará la pulga para llegar al niño?
102
100
D. Averigua qué es lo más importante que dicen estos párrafos.
Responde estas preguntas.
La pulga es
capaz de dar
saltos altísimos
si los comparas
con el tamaño de
su cuerpo. Este
pequeño insecto
puede saltar 20
centímetros…
Ciertas especies
de bambú
crecen 91
centímetros en un
solo día. En menos
de tres meses
llegan a alcanzar
30 metros de
altura.
Los búhos
tienen una vista
admirable, pero
sus ojos sólo se
pueden mover
mínimamente en
sus órbitas.
¿Qué es lo más
importante que dice de
la pulga?
La pulga es capaz de
dar saltos altísimos.
¿Qué es lo más
importante que dice del
bambú?
¿Qué es lo más
importante que dice de
los búhos?
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
103
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
¿Qué me gustaría dibujar de esta lectura?
Escribo algo sobre la lectura
Si quieres, al finalizar puedes pintar
los dibujos de los ejercicios.
104
Cuento
El espejo mágico
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
105
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Antes de leer...
Descubre una palabra del cuento ordenando las letras en los
cuadros de abajo. Fíjate en los números.
4
1
6
2
7
3
5
a
H
a
u
n
r
c
1
2
3
4
5
6
7
H
¿Qué palabra es?
¿De qué crees que habla este cuento? Lee las oraciones y
señala una.
1. Un niño tiene un espejo mágico.
2. Un espejo mágico que hace travesuras.
3. Un espejo que provoca un huracán.
¿Qué es Huracán?
Durante la lectura
1
106
¿Quién es el personaje principal de este cuento?
Para pensar y resolver
A. Descubre las palabras ordenando las letras.
Fíjate en el ejemplo.
1. EJESPO
ESPEJO
2. TORESO
3. HARACUN
4. CARONOZ
5. MARROL
B. Observa los espejos y lee las oraciones.
¿Cuál es el espejo del cuento?
Este espejo siempre
dice mentiras.
Este espejo muestra
solamente la
verdad.
Este espejo dice
mentiras y verdades.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
107
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
C. Recuerda lo que leíste y señala cuál de estas oraciones es
correcta. Fíjate en el ejemplo.
X
a. Huracán no estaba contento con su nombre porque
era difícil de decir.
b. Huracán no estaba contento con su nombre, porque
en la escuela le hacían bromas.
a. Huracán encontró el espejo mágico jugando futbol.
b. Huracán encontró el espejo mágico y lo quebró
jugando fútbol.
a. Huracán vio en el espejo a un niño fuerte que se parecía
a él.
b. Huracán agarró el espejo y se volvió fuerte.
D. Dibuja cómo te ves en el espejo mágico.
¿Estás feliz?
108
¿Te sientes fuerte?
¿Te sientes lista o
listo?
E. Escribe las cualidades que quieres que signifique tu nombre:
Mi nombre es:
Significa:
F. Subraya la secuencia correcta:
Huracán...
a) Encuentra el espejo. Recoge el espejo. Se mira en el espejo.
b) Se mira en el espejo. Encuentra el espejo. Recoge el espejo.
c) Recoge el espejo. Se mira en el espejo. Encuentra el espejo.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
109
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
¿Qué me gustaría dibujar de esta lectura?
Escribo algo sobre la lectura
Si quieres, al finalizar puedes pintar
los dibujos de los ejercicios.
110
Chololem
Ri cholq’ij,
ri kapatanij pa ri qak’aslemal
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
111
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach...
Chaka’yej ri wachib’al:
¿Jas tajin kakib’an we nik’aj taq ak’alab’?
¿Jas che kachomaj at chi we jun sik’inem are’ ub’i’ “Cholq’ij ri
kapatanij pa ri qak’aslemal”?
Are tajin kasik’ij uwowuj
1
112
¿Jas kutzijoj chi qech we jun sik’inem?
Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach
A.Chana’taj ri sik’inem chi rij “ri Cholq’ij, kapatanij pa
qak’aslemal” k’a te k’u ri’ chajuch’u’ uxe’ ri utzalaj tzalijisan
uwach.
1. ¿Jas ri’ ri qas utz karil ri a Ti’x are taq kat’uyi’ chuchi’ q’aq’?
a.Una’ik ri ruxlab’ ri sub’, ri kinaq’, ri sik’aj, ri kexu rachi’l ri
kape.
b.Uta’ik ri rati’t are taq katzijon chi rij ri Maya’ b’anikil.
c.Una’ik ri umiq’inal ri q’aq’ are taq kuna’ tew.
2. ¿Jas che ri umam ri a Ti’x kuya’ alaj taq peraj tz’alam
chech?
a.Rech ma katzurun taj, are taq are’ tajin kachakunik.
b.Rech ke’ucholo are taq kub’an jastaq.
c.Rech kuk’am ub’e jacha’ ri kub’ij ri q’ij ralaxib’al.
3. ¿Jas che are taq kalax jun alaj ali, jun alaj ala aj maya’
winaq, kil ri cholq’ij?
a.Rech kachomaxik jas kab’an chuk’utik ri wa’im rachi’l ri
b’inem chuwach, rech kub’an utukel.
b.Rech kachomaxik jas kab’an chuk’amik ub’e pa ri
uk’aslemal choqoje’ rech ub’ixik chi rech jas ri ma utz taj
kab’anik.
c. Rech kachomaxik jas ub’ixik chi rech jas ri’ ri cholq’ij.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
113
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
B. Chaweta’maj rachi’l chawelesaj kiwach nik’aj taq wachib’al.
Ajmaq
Chawelesaj uwach ri q’ij
Ajpu’ waral.
¿Jas wachib’al kawilo?
¿Jas kab’ij at chi kub’ij?
Imox
¿Jas wachib’al kawilo?
¿Jas kab’ij at chi kub’ij?
114
Chawelesaj uwach ri q’ij imox
waral.
K’at
Chawelesaj uwach ri q’ij k’at
waral.
¿Jas wachib’al kawilo?
¿Jas kab’ij at chi kub’ij?
Q’anil
Chawelesaj uwach ri q’ij Q’anil
waral.
¿Jas wachib’al kawilo?
¿Jas kab’ij at chi kub’ij?
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
115
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Tz’ikin
Chawelesaj uwach ri q’ij Tz’ikin
waral.
¿Jas wachib’al kawilo?
¿Jas kab’ij at chi kub’ij?
C. Chasik’ij kiwach ri k’otoj chi’aj k’a te k’u ri’ chatzalijisaj kiwach, are
chakojo’ ri atzij:
¿Jas chi nik’aj jastaq aweta’m chi rij ri cholq’ij?
¿Jas chi nik’aj jastaq kawaj kaweta’maj?
116
D.Chajuch’u’ uxe’ ri utzalaj cholajinem:
Ri rati’t ri a Ti’x:
a.Kuchup ri q’aq’. Kub’an wa cho q’aq’. Kukuch ri q’aq’.
b.Kub’an wa cho q’aq’. Kukuch ri q’aq’. Kuchup ri q’aq’.
c.Kukuch ri q’aq’. Kub’an wa cho q’aq’. Kuchup ri q’aq’.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
117
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij
kawaj kin b’ano
Kintz’ib’an jub’iq’ chirij le xinsik’ij
We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik,
katz’ajo konojel le wachb’alil
118
Q’oloj
Ri ali Wa’m, ri ali Ke’l rachi’l
ri kachkab’ ali We’l
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
119
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach...
¿Jas kaka’yej pa ri wachib’al?
Jas kab’ij at chi xkik’ulmaj ri sanik?
120
Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach
A. Chana’taj ri sik’inem “ri ali Wa’m, ri ali Ke’l rachi’l ri
kachkab’ ali We’l”
1. ¿Jachin ri winaqil kab’an rech pa we q’oloj?
a. Ri ajawal Talin
b. Ri ali Wa’m rachi’l ri ali Ke’l
c. Ri ali Wa’m, ri ali Ke’l rachi’l ri ali We’l
2. ¿Jas kib’anik ri ali Wa’m rachi’l ri ali Ke’l?
a. Man kakita’ ta tzij rachi’l utz kakilo ketzukunik.
b. E nimanel rachi’l sib’alaj e utz winaq.
c. E saq’or rachi’l naj kab’e wi kiwach.
3. ¿Jas xuk’ut ri ali We’l chi kiwach ri ali Wa’m rachi’l ri ali Ke’l
are taq xkiriq kib’?
a. Chi koq’ wi jun rech katzuqik.
b. Chi kasipan wi jun rachi’l kichomaxik kij ri e nik’aj chik.
c. Chi kawa’ wi jun rech k’o uchuq’ab’.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
121
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
B. Chato’ ri ali We’l rech kopan ruk’ ri unan.
122
C. Chasik’ij kiwach ri tz’aqat chomanik k’a te k’u ri’ che’awajilaj jacha’ ri xek’ulmatajik. Chawila’ ri k’amb’al na’oj.
Nab’e ri sanik:
Ali We’l, jun alaj
sanik ri tajin koq’ik.
K’a te k’u ri’ ri sanik:
Kuk’ut ri sipanem
chi kiwach.
Kakiriq k’u kib’ ruk’:
Kech’o’jin rumal
ri uxe’r kaxlanwa.
Chi uk’isb’al ri ali We’l:
Kakiriq jun uxe’r
kaxlanwa.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
123
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
D. Chatz’ib’aj ri kana’taj chi rij ri sanik
xaweta’maj kiwach. Chawila’ ri k’amb’al
na’oj.
Winaqil
Kinna’taj are taq:
Rumal:
Ri k’amal b’e are taq Ri are’ xaq xwi’
kojutaq chusik’ik mes. kataqanik.
124
Instructivo
Juguemos a la Matemática
Instructivo
Es un documento escrito que contiene
indicaciones de cómo hacer algo. Por
ejemplo: enseñar el manejo de un
aparato, realizar diversas actividades, hacer trámites, operar maquinaria, etc.
Ejemplo:
instrucciones para armar una librera.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
125
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Antes de leer...
Observa la ilustración
¿Qué están
haciendo estos niños
y niñas?
¿Dónde están?
¿Cómo crees que se
sienten?
¿Cuántas niñas
y cuántos niños hay?
¿Has jugado esto?
¡En esta lectura aprenderás juegos de matemáticas!
126
Para pensar y resolver
A. Responde las preguntas usando tus propias palabras
1. ¿De qué habla esta lectura?
2. ¿Qué juego te gustó más?
3. ¿Puedes explicar de qué se trata?
B. Aquí tienes otro juego. Se llama “Código secreto”. Sigue los
pasos para que puedas jugarlo con tus amigas y amigos.
1. Dos amigos o amigas escogerán una palabra que no
tenga letras repetidas. Por ejemplo: camino.
2. A cada letra le asignarán un número. Este será su “código
secreto”.
c
1
a
2
m
3
i
4
n
5
o
6
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
127
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
3. Escriban su mensaje. Por ejemplo. “Jugar matemáticas es
divertido”.
4. Ahora cambien las letras por los números del código, así.
“Jug2r 32te32t41s es d4vert4d6”.
5. Conociendo el código, pueden enviarse mensajes
secretos sin que nadie los descubra.
C. Juega con un amigo o amiga.
1. Escojan una palabra que no tenga letras repetidas. Los o
las dos deben conocer el código secreto.
2. Escriban una letra en cada casilla y asígnenle a cada
letra, un número. Este será su “código secreto”
3. Escriban cada uno o una su mensaje.
4. Ahora cambien las letras por los números del código.
5. ¡Intercámbienlas y descubran sus mensajes!
128
Científica
El caballito de mar,
un papá muy especial
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
129
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Antes de leer...
Dibuja lo siguiente:
Una mamá
¿Qué hace una mamá?
Un papá
¿Qué hace un papá?
¿Por qué crees que el caballito de mar es un papá muy especial?
Durante la lectura
1
130
¿Cuál es la idea principal de esta lectura?
Para pensar y resolver
A. Recuerda la lectura “El caballito de mar, un papá muy
especial” y subraya la mejor respuesta:
1. ¿Por qué esta lectura se llama “El caballito de mar un papá
muy especial”?
a . Porque a diferencia de los otros peces machos éste le da
alimento a las crías.
b. Porque a diferencia de los otros peces machos éste tiene
dentro de su vientre a las crías.
c. Porque a diferencia de los otros peces machos éste tiene
400 hijitos.
2. ¿Por qué Marcela le leyó a su papá la vida de los caballitos
de mar?
a. Porque quería enseñarle cómo tiene la cabeza el
caballito de mar.
b. Porque quería enseñarle que nada igual que el caballito
de mar.
c. Porque quería enseñarle que se parece al caballito de
mar por la forma en que la cuida.
3. Inventa otro nombre para esta lectura:
Esta lectura se puede llamar:
¿Por qué?
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
131
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
B. Obserba al caballito de mar y al papá de Marcela. Luego
compáralos.
Caballito de mar
El caballito de mar es:
Papá de Marcela
¿En qué se parecen?
El papá de Marcela es:
C. ¿Con quién de tu familia puedes comparar al caballito de mar?
Caballito de mar
Se parece a:
Porque:
132
D. Estos caballitos de mar han mezclado a sus hijitos, ayúdales
a encontrarlos. Une con una línea a los caballitos con su
papá. Fíjate en el ejemplo:
1.¿Cuántas crías tiene cada uno?
El de color _________________ tiene ________________ crías.
El de color _________________ tiene _________________ crías.
¿Cuántas tienen entre los dos? _________________________.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
133
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
¿Qué me gustaría dibujar de esta lectura?
Escribo algo sobre la lectura
Si quieres, al finalizar puedes pintar
los dibujos de los ejercicios.
134
Q’oloj
Ri nimalaj k’ax
uriqom ri Sotz’
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
135
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach...
Chaka’yej ri wachib’al k’a te k’u ri’ chatzalijisaj uwach:
Ri kinb’ij chawe are
wa’…
Ja’i, ri kinb’ij in
chawe, are’ wa’…
¡Ja’i’! Ri utz are’ wa’...
¿ Jas kachomaj at chi are’ ri k’ax uriqom we jun winaqil ri’?
¿Jas che?
136
Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach
A. Chana’taj ri sik’inem “Ri nimalaj k’ax uriqom ri a Sotz’”.
Chab’ana’ jun X we tzij ri tz’aqat chomanik, choqoje’ we
man tzij taj. Chaka’yej ri k’amb’al na’oj.
Tz’aqat
chomanik
Kab’aq’o’t
ri a sotz’ are taq
karapinik, rumal
chi yowab’.
Man tzij taj
X
Qas tzij
¿Jas che?
Kab’aq’o’tik
rumal chi man
warinaq taj
Ri e rachkab’ ri
a Sotz’ k’i taq
pixab’ xkiya’
chech rech
kakito’o.
Ri a Sotz’ man
ke’uta’ ta ri e
rachkab’.
Ri k’ax uriqom ri
a Sotz’, are chi
sib’alaj kanumik.
Sib’alaj kajawax
ri a Sotz’ rumal ri
e rachkab’.
Are taq xk’is ri
tzijonem, xusol ri
k’ax uriqom ri a
sotz’.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
137
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
B. Chana’taj ri xuk’ulmaj ri a Sotz’, k’a te k’u ri’ chab’ana’ wa’:
¿Jas k’ax uriqom ri a Sotz’?
¿Jas xub’an chusolik rij?
C. Chab’ana’ ri wachib’al k’a te k’u ri’ chatz’ib’aj jas ri kuna’ ri a Sotz’.
Pa ri umajb’al ri tzijonem:
138
Chi uk’isb’al ri tzijonem:
D. Chato’ ri a Sotz’ rech kuk’amowaj chi kech ri e rachkab’
rumal xkiya’ k’i taq na’oj chech, rech kusol uwach ri k’ax
uriqom. Chab’ana’ uwachib’al ri b’e xub’inib’ej.
1. Nab’e are’ ri ixpeq
2. K’a te k’u ri’ ruk’ ri Soch’
3. K’a te k’u ri’ ruk’ ri Ch’o
4. K’a te k’u ri’ xb’e ruk’ ri Ixchel.
5. K’a te k’u ri’ xb’e ruk’ ri rachkab’ ali Chupul Q’aq’
6. Chi uk’isb’al xuriq rib’ ruk’ ri nimalaj rachkab’ ri tat Sotz’ilin.
E. Chatzalij uwach wa’:
¿Jas ta xk’ulmatajik we ta ri a Sotz’ ma ta xuriq ri tat Sotz’ilin?
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
139
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij
kawaj kin b’ano
Kintz’ib’an jub’iq’ chirij le xinsik’ij
We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik,
katz’ajo konojel le wachb’alil
140
Eta’manem
Man utz taj kaq’il kij ri
ak’alab’ ruk’ ri ch’ayanik
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
141
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach...
¿Jas xkib’an wa’ we ak’alab’ ri’, kab’ij at?
¿Jas che?
¿Jas ta k’u kakina’ la’ kab’ij at?
¿Jas che kab’ij at, chi kub’ij we jun sik’inem wuj ri’ chi man utz
taj kaq’il kij ri ak’alab’ ruk’ ri ch’ayanik?
142
Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach
A.Chana’taj ri sik’inem “Man utz taj kaq’il kij ri ak’alab’ ruk’ ri
ch’ayanik” k’a te k’u ri’ chajuch’u’ ri utzalaj tzalijisan wachaj.
1. ¿Jas kutzijoj we sik’inem?
a.Kech ri winaq ri keb’e Estados Unidos.
b.Chi rij jun chak xkib’an nik’aj nima’q taq ixoqib’.
c.Chi rij ri kakelesaj ri ak’alab’ pa ri kichak.
2. ¿Jas kakaj kaketa’maj ri winaq ri xkib’an ri jun chak?
a.Jas kak’ulmataj chi kech ri ak’alab’ ri kaq’il kij ruk’
ch’ayanem.
b.Jas kak’ulmataj kuk’ ri ak’alab’ ri ma kech’ay taj.
c.Jas kak’ulmataj kuk’ ri ak’alab’ ri ma kakitijoj ta kib’.
3. ¿Jas che kub’ij ri sik’inem chi ma utz ta q’ilik kij ri ak’alab’ ruk’
ch’ayanik?
a.Rumal chi ri ak’alab’ ma utz ta kakib’an chi rech ri chak.
b.Rumal chi kub’an k’ax chi kech ri kichomab’al ri ak’alab’.
c.Rumal chi ri ak’alab’ kaketa’maj kenimanik.
B. Chatz’aqatisaj ri tz’aqat chomanik, are chakojo’ ri tzij keya’
apanoq. Chawila’ ri k’amb’al na’oj.
Kab’isonik - kuch’ab’ej - kaki’kotik - k’ask’oj uwach
- tatab’enik - ma k’ask’oj ta uwach
1. We jun ak’al sib’alaj kach’ayik ma k’ask’oj ta uwach.
2. We jun ak’al sib’alaj kajawaxik _____________________________
3. We jun ak’al katatab’exik ri are’ choqoje’ kareta’maj ______
__________________________________________
4. We jun ak’al kach’ayik pa upalaj __________________________
5. We jun ak’al kaq’aluxik____________________________________
6. We jun ak’al kub’an jun umak are utz we___________________
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
143
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
C. Chab’ana’ jun wachib’al jawi’ kak’ut wi, jas kub’an ri anan
rachi’ atat chaq’ilik.
D. Chatz’ib’aj ri xaweta’maj pa we jun sik’inem, rech kaya’ chi
kech ri anan atat.
Nan tat pa we jun sik’inem xinweta’maj chi:
144
Chololem
Ri ajilanem pa ri tijob’al
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
145
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach...
Chatzukuj pa we jun soq’o’m tz’ib’ we nik’aj taq tzij ri’:
UYA’IK PUWI’ – ELESANEM – K’IYIRISANIK – AJILAB’AL - AJILANEMJACHONEM – USOLIK RIJ
Are chaka’yej ri k’amb’al na’oj.
E
B’
U
J
K’
Q’
Q
CH
I
O
A
J
L
X
Y
K
I
TZ
CH’
B’
K
P
E
A
E
J
A
TZ
R
S
T
U
W
X
I
C
S
CH
’
A
B
CH
K
R
S
T
O
H
A
J
I
L
A
B’
A
L
A
K
U
O
N
O
K
P
Q
R
S
T
U
W
B’
N
E
E
P
I
J
K
L
M
N
O
CH
E
M
B’
U
S
O
L
I
K
R
I
J
M
R
S
W
X
Y
Z
B’
CH
J
L
K
R
Y
K’
I
Y
I
R
I
S
A
N
I
K
X
Y
’
A
J
I
L
A
N
E
M
Q
Ruk’ taq ri tzij xariq kanoq, chatz’aqatisaj we nik’aj taq tz’aqat
chomanik.
Utz kinwil_______________jastaq rachi’l kintz’ib’aj_____________.
Pa ri tijonem rech ajilanem xinweta’maj_____________________
rachi’l ri ____________.
Choqoje’ tajin kinweta’maj ri_____________rachi’l ri ____________.
Ri ajtij ub’i’ Fita kuk’ut chaqawech ri ___________ri
chak.
usolik rij
¿Kawaj kaweta’maj jas ub’anik?
146
Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach
A.Na’taj chawe ri xqasik’ij uwach, chajuch’u’ ri utz che ri
tzalib’al uwach.
1. ¿Jas che kab’ij at, chi ri ak’alab’ pa we jun tijob’al utz kakil
che ri ajilanem?
a.Rumal chi ri ixoq ajtij kuya’ le tzalib’al rech ri k’ayewal.
b.Rumal chi ri ixoq ajtij kuk’ut taq k’ayewal chi kiwach.
c.Rumal chi ri ixoq ajtij kuk’ut jastaq ri man e k’ax taj.
2. ¿Jas xkib’an chusolik rij le k’ayewal ri xutz’ib’aj ri ajtij
chuwach ri tz’alam tz’ib’ab’al?
a.Chi kijujunal xkisol rij, ma xkich’ab’ej ta kib’.
b.Ri ajtij xusol rij chuwach ri tz’alam tz’ib’ab’al.
c.Chi konojel xkiya’ taq na’oj rech usolik rij.
B. Chatz’ib’aj ri tajin kak’ulmataj chi kijujunal taq ri jastaq kek’utik.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
147
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
C. Uya’ik puwi’ rachi’l elesanem. Chasolo’ rij we nik’aj taq
k’ayewal utz we kab’an taq wachib’al.
Waqxaqib’ ujunab’ ri a Jose.
Ri a Lu’ ka’ib’ junab’ chuwach ri a Jose.
Ri a Lwis oxib’ junab’ la’j chuwach ri a Lu’.
¿Jachin ri’ ri alaj chi kiwach?
K’o kajib’ potz’ ruk’ ri ali Marta.
Ri a Peles maj keb’ rech chuwach ri ali Marta.
Ri alaj ali Ro’s, k’o kajib’ rech chuwach ri a Peles.
¿Jachin chi kech ri e oxib’ k’i potz’ k’o ruk’?
Jun ati’ta ak’ xuya’ waqxaqib’ saqmo’l.
Ri ukab’ ak’ xuq’atenisaj waqib’ chuwach ri nab’e.
Ri Rox ak’ xraj na ka’ib’ rech xuq’i’a’ ri ukab’.
¿Janipa’ saqmo’l xkiya’ chi konojel?
148
D.Chaka’yej ri wachib’al rachi’l chatz’aqatisaj ri tz’aqat
chomanik:
1. Ri alaj sya are____________chuwach ri ___________.
2. Ri________are nim raqan chuwach ri ________, choqoje’
chuwach _______________.
3. Ri _____________are sib’alaj al chuwach _______________
rachi’l chuwach ri________________.
E. Chatzalijisaj uwach ruk’ ri atzij at, wa’:
¿Utz kawil ri tijonik rech ajilanem?
¿Jas che?
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
149
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij
kawaj kin b’ano
Kintz’ib’an jub’iq’ chirij le xinsik’ij
We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik,
katz’ajo konojel le wachb’alil
150
Q’oloj
B’ixanel k’oy,
jun lejenel k’oy
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
151
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach...
Chaka’yej ri wachib’al k’a te k’u ri’ chatzalijisaj uwach:
¿Jas tajin kakib’an ri
alaj alitomab’?
¿Jas tajin kakib’an ri
alaj alab’omab’?
¿Jas kab’ij at chi kuk’ulmaj ri lejenel k’oy?
Are tajin kasik’ij uwowuj
1
¿Jachin ri winaqil, qas kab’an rech pa we jun tzijonem?
152
Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach
A.Chana’taj ri sik’inem “b’ixanel k’oy, jun lejenel k’oy”.
Chajuch’u’ ri utzalaj tzalijisan uwach.
1. Are taq kasik’ij uwach “ronojel mul kalejenik, ri b’ixanel k’oy
kab’ixanik”, utz kab’ij chi:
a.Ri b’ixanel k’oy sib’alaj ki’kotel rachi’l utz karil ri kub’ano.
b.Ri b’ixanel k’oy kab’isonik rumal chi kataq chub’anik lej.
c.Ri b’ixanel k’oy kab’ixanik rech ke’utzur ri nik’aj chik.
2. Are taq kasik’ij uwach wa’ “k’o jun q’ij ri ati’t taq k’oy
xkichomaj chi keb’ek pa jun chi k’olib’al”, utz kab’ij wa’:
a.Ri ati’t taq k’oy sib’alaj e utz taj rachi’l kakaj kakib’an k’ax
chi kech ri e ama’ib’.
b.Ri ati’t taq k’oy ma kakiq’i’ ta chi ri kakib’an ri ama’ taq
k’oy k’a te k’u ri’ xkib’an jun kichomanik.
c.Ri e ati’t taq k’oy keta’m chi k’o jun utz alaj k’olib’al
chuwach ri jawi’ e k’o wi, choqoje’ ma kakaj taj chi
keta’max kumal ri ama’ib’.
3. Are taq kasik’ij uwach “jun mul chik ri lejenel k’oy xe’uk’asuj
ri e rachi’l”, utz kab’ij wa’:
a.Ri b’ixanel k’oy utz karilo kuraq uchi’.
b.Ri b’ixanel k’oy kape royowal rumal chi ri e rachi’l ma
kakaj taq kakib’an jastaq.
c.Ri b’ixanel k’oy sib’alaj kaki’kotik choqoje’ jun utz alaj
k’amal b’e.
4. Are taq kasik’ij uwach “ri alaj taq k’oy kakib’an ri chak ri
kakib’an ri kinan rachi’l ri kanab’. Maj jun kab’ixanik”, utz
kawilo chi:
a.Ri alaj taq k’oy xketa’maj jun chi k’aslemal.
b.Ri alaj taq k’oy e taqo’n kech ri kinan rachi’l ri kanab’.
c.Ri alaj taq k’oy kakib’an ri chak rech ma keyoq’ taj.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
153
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
B. Chajunamaj ri b’ixanel k’oy kuk’ ri nik’aj chik.
Jupuq: are
la’ kab’ix chi
kech jupuq
k’oy.
¿Jas kejunamataj wi?
¿Jas kejalataj wi?
C. Chatz’ib’aj jun tz’aqat na’oj chi kij ri ati’t rachi’l ama’ k’oy.
Are chakojo’ chi kijujunal taq tzij e tz’ajom ruk’ q’eq pa ri
sik’inem. Are chawila’ we k’amb’al na’oj.
1. Jamaril: ri alaj taq k’oy xketa’maj kek’oji’ pa jamaril.
2. Xuk’asuj:
3. Xe’usik’ij:
4. B’yajem:
5. Uya’ik:
6. Ki’kotem:
154
D.¿Jas kab’ij at chi kak’ulmatajik? Are chaka’yej ri k’amb’al
na’oj.
We ta xk’ulmataj chi:
Ri b’ixanel k’oy xuya’ ta q’ij
chi rech ri yoq’onik.
we ne’:
ma ta xreta’maj ri lejenik
rachi’l ri k’olem pa jamaril.
Ri alaj ati’ta k’oy ma ta
xkichomaj keb’e pa jun chi
k’olib’al.
Ri alaj taq k’oy ma ta
xkichomaj kitzukuxik ri ati’t taq
k’oy.
Ri k’oy ma kakijal ta wi ri
kik’aslemal.
E. Chasik’ij kiwach ri k’otoj chi’aj k’a te k’u ri’ chatzalijisaj
kiwach ruk’ ri kachomaj.
¿Jas taq patan
kab’an cho ja?
¿Jas kana’o are
taq kab’an ri
chak?
¿Jas che?
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
155
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij
kawaj kin b’ano
Kintz’ib’an jub’iq’ chirij le xinsik’ij
We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik,
katz’ajo konojel le wachb’alil
156
Eta’manem
Ri b’alam,
Jun awaj jer kaka’y ri q’ij
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
157
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach...
Chasik’ij uwach ri loq’ob’al tzij rech ri a Humberto Aq’ab’al rachi’l
chab’ana’ uwachib’al rech ri kak’utwachin chawach.
Jun awaj jer kaka’y ri
q’ij
Ri b’alam are jun awaj
jer kaka’y ri q’ij, ruk’ alaj
taq q’eq chi rij.
Kayuqutaj ri uje’ k’a
chuchi’ ri waram.
K’o jujun taq mul koq’
wa’ we awaj ri’.
Humberto Aq’ab’al
¿Kawaj kaweta’maj?
¿Jawi’ kel wi? ¿Jas kutijo? ¿Janipa’ junab’ kak’asi’k? ¿jas che sib’alaj
nim ub’anik kuk’ ri maya’ winaq? ¿jas che sib’alaj nim ub’anik ri
uk’aslemal?
Are tajin kasik’ij uwowuj
1
¿Jas kutzijob’ej chaqech we jun sik’inem?
158
Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach
A. Chana’taj ri sik’inem “Ri b’alam, jun awaj jer kaka’y ri q’ij”
k’a te k’u ri’ chajuch’u’ uxe’ ri utzalaj tzalijisan uwach.
1. ¿Jas kakil ri maya’ winaq chi rech ri b’alam?
a.Rumal chi wa’katel rachi’l ke’utzaq kan ri e ralk’wa’l.
b.Chi sib’alaj k’o uchuq’ab’ rachi’l sak’aj jacha’ jun k’amal
b’e.
c.Chi xaq jun kak’oji’ wi, xaq xwi’ chaq’ab’ kel ub’ik.
¿Jas che?
2. ¿Jas chi jun ub’i’ kakoj chech we sik’inem?
a.Ri b’alam, jun alaj awaj rachi’l xib’ib’al ub’anik.
b.Ri b’alam, jun awaj kel chaq’ab’ rachi’l sib’alaj sak’aj.
c.Ri b’alam, jun awaj jer kaka’y ri ik’.
¿Jas che?
3. ¿Jacha’ ri kak’oji’ wi, jas kajalataj wi ri ama’ b’alam ruk’ ri
ati’t?
a.Ri ama’ wa’katel are k’u ri ati’t utz karil k’olem cho ja.
b.Ri ama’ xaq jun kak’oji’ wi are k’u ri ati’t ma jeri’ taj.
c.Ri ama’ ke’uchap awajib’ k’o kipi’ch, ri ati’t ma kub’an
taj.
¿Jas che?
4. ¿Jas che rajawaxik ri uk’aslemal ri b’alam pa taq ri
k’ache’laj?
a.Rumal chi ke’uxib’ij ri e tzukul kach’, ri e ajanelab’ ri kewor
pa taq k’ache’laj.
b.Rumal chi kuchajij ri e awajib’ ri k’o kipi’ch rech kub’ana’
ri kiwa.
c.Rumal chi ke’utij konojel ri awajib’ ri kakib’an k’ax chi rech
ri q’ayes.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
159
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
B. Jas taq ri kakib’ij taq we tzij ri’, keriqitaj pa ri uxukut ri
sik’inem. Ruk’ chi kijujunal , chatz’ib’aj jun k’ak’ tz’aqat
chomanik chi rij ri b’alam. Are chaka’yej ri k’amb’al na’oj.
Tzij
Sya
Tz’aqat chomanik
Ri b’alam are e rachalal ri sya, junam ruk’ ri
koj.
Ch’uch’uj
Xa jun kek’oji’ wi
K’ak’ale’nik
B’e
Tzukunel
Nim
Kukowij
C. ¿Kana’taj k’u chawe jas kub’ij ri sik’inem chi rij ri b’alam?
Chatz’aqatisaj ri kajxukut.
¿Jas ub’anik?
160
¿Jas kutijo?
¿Jawi’ kel wi?
D. Ri e ojer maya’ winaq k’i taq uwach kakib’ano kakil ri
b’alam, chatz’ib’aj jas che. Are chaka’yej ri k’amb’al na’oj.
Ri b’alam are’
¿Jas che?
Ja’
Naq utz kamuxanik.
Chaq’ab’
Ulew
Q’ij
K’o uchuq’ab’
Sak’aj
E. We ta katkowinik katux jun awaj ¿jas awaj kawaj kab’ano?
Utz kinwilo kinb’an
Chab’ana’ uwachib’al
¿Jas che?
Are’
Kakowinik:
Kel pa:
Kutij:
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
161
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Jas su ri uwachib’al chirij le xinsik’ij
kawaj kin b’ano
Kintz’ib’an jub’iq’ chirij le xinsik’ij
We kawaj, are’ ka k’is loq’ le sik’ixik,
katz’ajo konojel le wachb’alil
162
Cuento
El animal que no sabía
a cuál grupo pertenecía
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
163
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Antes de leer...
Observa estos animales y clasifícalos según se parezcan. Observa el
ejemplo.
Peces grandes
Peces pequeños
Mojarra
Tilapia
Durante la lectura
1
164
¿Cuál es la idea principal de esta fábula?
Para pensar y resolver
A. Lee las preguntas y subraya la respuesta.
1.¿De qué habla principalmente esta lectura?
a. De los animales que vuelan.
b. De la reunión que hicieron los animales para dar nombre
a cada grupo.
c. De la reunión de animales mamíferos.
2. ¿Qué tenían que hacer los animales para que les pudieran
clasificar?
a. Mostrar su habilidad para cantar.
b. Mostrar sus habilidades y características.
c. Mostrar cuántas patas tenían.
3. ¿Qué significa aerodinámico?
a.Que las aves tienen la forma de un aro.
b.Qué las aves tienen alas dinámicas.
c.Que las aves tienen una forma especial para vencer la
resistencia del aire.
4. ¿Qué aprendieron los animales de esta historia?
a. Lo importante que es identificarse con un grupo.
b. Lo importante que es participar en un grupo.
c. Lo importante que es reunirse en un grupo.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
165
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
B. Completa las características de estos animales. Fíjate en el
ejemplo.
Aves
tienen
huesos
alas
son
para
livianos
Mamíferos
dan de
a sus
su
tiene
pelo
166
C.Completa las siguientes oraciones escribiendo lo que
imaginas.
1. Si sacamos a un pez del agua probablemente:
Se morirá porque le hará falta el agua.
2. Si subimos a una vaca a un árbol probablemente:
3. Si tiramos a un gato en un estanque probablemente:
4. Si ponemos a un pato a jalar una carreta de leña
probablemente:
5. Si te vas a vivir con los monos a una selva probablemente:
D.Lee lo siguiente y encierra en un círculo a qué grupos crees
que perteneces.
niños
guatemaltecos
garífunas
aves
hijas
hijos
niñas
ladinos o ladinas
personas guatemaltecas
estudiantes
indígenas
mamíferos
peces
mayas
E. ¿Cómo crees que se sintió el murciélago cuando descubrió
a que grupo pertenecía?
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
167
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
¿Qué me gustaría dibujar de esta lectura?
Escribo algo sobre la lectura
Si quieres, al finalizar puedes pintar
los dibujos de los ejercicios.
168
Q’oloj
“Ri puq winaq Tz’ikin,
Ixk’at we ne’ Ajpu”
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
169
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Nab’e k’a te k’u ri’ kasik’ix uwach...
Chab’ana’ wa’:
¿Jas kab’ij at chi jachin chi kech ri puq winaq katzijob’ex pa
we q’oloj?
170
Rech uchomaxik k’a te k’u ri’ kasol uwach
A. Chana’taj ri q’oloj “Ri jupuq Tz’ikin, Ixk’at we ne’ Ajpu”
chatz’aqatisaj wa’:
¿Jas ub’i’ ri q’oloj?:
¿Jawi’ xk’ulmataj wi?
¿E jachin taq ri
uwinaqil?
¿jampa’ xk’ulmatajik?
Nab’e:
K’a te k’u ri’:
Chi uk’isb’al:
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
171
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
B. Ri xkib’an ri ak’alab’ pa kuxlanem k’o xuk’am uloq.
Chatz’ib’aj jas xk’ulmatajik.
Are taq
Xk’ulmataj wa’
Ri a Kara’p xuk’ut chi kiwach ri winaq ri
kichajixik ri ak’ …
Ri ali Ixchel xuya’ jun k’at pa tyenta k’o cho
rachoch…
Ri a Te’k xch’aw kuk’ ri nan tat rech man
kakich’ay ta chi e kalk’wa’l ...
172
C. Chasik’ij uwach rachi’l chatzalij kij we k’otoj chi’aj:
1.¿Jas kib’anik ri alaj taq alab’om rachi’l ri alaj taq alitomab’
ketzijox pa we q’oloj?
a. Keki’kotik rachi’l ketob’an chib’il kib’.
b. Keki’kotik rachi’l e yoq’onelab’.
c. Kek’ikotik rachi’l e xu’y.
2. ¿Jas xkib’an ri alaj taq ak’alab’al chuchomaxik jas ri kakib’ano?
a. Xkina’taj ri utz kakilo kakib’an pa ri uxlanem.
b. Xkina’taj ri rutzil xub’ij ri tat Jose k’o chi kech.
c. Xkita’ chech ri unan utat.
3. ¿Jas xkina’ ri a Te’k, Kara’p rachi’l ri ali Ixchel chuk’isb’al ri q’oloj?
a. Keki’kotik rumal chi xetzalij pa tijob’al choqoje’ maj chi jun kichak kakib’ano.
b. Keb’isonik rumal man xekowin taj xkib’an ri xkib’ij.
c. Keki’kotik rumal xekowinik xkib’an ri uwach kiq’ij.
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
173
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
D. Ri utzil e are utz taq jastaq k’o chech jun winaq. Jujun taq
mul k’a te’ keqilo are taq jun winaq chik kab’in chaqech.
Chatzukuj jas taq uwach utzil k’o chawech rachi’l jas utz
kab’an kuk’.
Kinchomaj chi in utz chech wa’:
Rumal ri’ kinkowinik:
Ri winaq kakib’ij chi in utz chech wa’:
Rumal ri’ kinkowinik:
174
Kintz’ib’aj taq ri
sik’inem nuwach
Ri sik’inem
Ri mulin ib’ are’…
uwach are’….
Ri chak are’...
We sik’inem uwach…
1.
Ri uchakub’al ri nunan
2.
El instrumento más
hermoso
3.
Ri kowoyal ri ali Adela
rachi’l ri ali Talu’p
4.
Ri e winaq ri xeb’e
chutzukuxik ri loq’olaj ixim
5.
Ri achi ri xreta’maj oq’ej
6.
Jun ixk’aqa’t alaj tz’i’
7.
Ri uch’
8.
Ri uk’axk’olil ri a Piryon, ri
tzeb’al tz’unun
Alguien más llegó a la
clase
9.
x
x
x
10. Ri rab’ix ri nunan
11. Ri utiw ri xsipanik
12. Me voy por aquí , me
voy por allá, el problema
resuelto será
13. El país de los sueños
14. Ri a Tin kariqitaj pa ri
b’e kech xib’inelab’
Kemom Ch’ab’al - Wuj ya’ol kina’oj ri ajtijab’ Rox Junab’
175
k’iche’
Nuwuj rech chak xoquje rech chomanik
Kintz’ib’aj taq ri
sik’inem nuwach
Ri sik’inem
Ri mulin ib’ are’…
uwach are’….
We sik’inem uwach…
15. La escoba mágica
16. Preguntas sorprendentes,
respuestas increíbles
17. El espejo mágico
18. Ri Cholq’ij, ri kapatanij
pa ri qak’aslemal
19. Ri ali Wa’m, ri ali Ke’l
rachi’l ri kachkab’ ali
We’l
20. Juguemos a la
matemática
21. El caballito de mar, un
papá muy especial
22. Ri nimalaj k’ax uriqom ri
Sotz’
23. Man utz taj kaq’il kij ri
ak’alab’ ruk’ ri ch’ayanik
24. Ri ajilanem pa ri tijob’al
25. B’ixanel k’oy, jun lejenel
k’oy
26. Ri b’alam, Jun awaj jer
kaka’y ri q’ij
27. El animal que no sabía
a qué grupo pertenecía
28. Ri puq winaq Tz’ikin,
Ixk’at we ne’ Ajpu
176
Ri chak are’...
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________
____________________________________________________