Oktoober - Abja Vald

Nr 9 (196)
Oktoober 2011
Hind 0,26 €
Halliste ja Mõisaküla lehekülg
KODUKANDIS
Geodeedid tegid EestiLäti piiril Mõisakülas
kõrgusmõõtmisi
AS Planserki geodeedid mõõtsid maamõõdumärkide vahelisi
kõrguste erinevusi Mõisaküla luterlikust kirikust (pildil) EestiLäti piirini.
Foto: Meelis Sõerd.
Tänavusel Õisu sügislaadal sai näha rahvaseltsi ja raamatukogu koostöös valminud näitust kohalike perenaiste hoidistest.
Foto: Meelis Sõerd.
Õisu sügislaat tõi kohale arvukalt
kauplejaid ja üllatas näitusega
Õisu rahvaseltsi korraldatud
tänavune sügislaat pargiservas
kunagises mõisahoovis oli osalejaterohke ja mõneti uudne.
Laadakaupa pakuti Õisus seegi
kord laias valikus – aia- ja põllusaadustest erinevat liiki käsitöö- ja
riideesemeteni välja, kauplejateks
lisaks kohalikule rahvale ka mujalt
Mulgimaalt ja kaugemaltki tulijad.
Kohatasu kelletki ei nõutud, selle
asemel oli kõigil võimalik rahvaseltsi toetuseks midagi annetuskasti
poetada.
Tuhalaane külaseltsi pikalt
nimesildiga müügiletilt võis valida
kartuleid, jõhvikaid, vaarikaid,
kootud vaipu ja külatoas keraamikaahjus valminud lauanõusid.
Viivika Sarvelt olid maitsmiseks
kaasas hoidistemessil Olustveres
auhinnatud hõrgutised. Külaseltsi
kogemusi, kuidas nappide võimaluste juures rohkem ära teha, jagas
Anneli Anijärv. Laadapillimehe
rollis mõnusail lugudel kõlada
lasknud Tuhalaane muusik Ermas
Hein oli kaasa võtnud lausa kolm
pilli. Tuhalaane külaseltsiga lõid õisulased koostöösuhted mullu sinna
korraldatud jalgrattamatkal.
„Õisu on ilus koht, juba sellepärast tasus siia tulla,“ arvas Öko
Termopuit OÜ aiamööblit laadale
toonud Kalle Aasmets Jõgevamaalt
Puurmani vallast. Tal oli kaasas ka
paar korvinäidist laadapäevaks haigestunud Abja valla korvimeistrilt
Priit Retsepalt, keda loodab oma
ettevõttesse korvipunumist õpetama
kutsuda.
Tuhalaane külaseltsi müügiletilt Õisu laadal võis lisaks omatehtud keraamikale ja vaipadele osta
värskeid jõhvikaid ja vaarikaid, kartulitest rääkimata.
Foto: Meelis Sõerd.
Lisaks alati Õisus kauplevale
kohalikule Päidre puukoolile oli
teist korda iluaiataimi ja püsikuid
pakkumas FIE Helju Kõiv Sangaste
vallast Rahula talust, kes jäi laadaliste ostuhuviga rahule.
Eriti mudilastele, keda laadaliste seas oli vanemate käekõrval
omajagu, tegid rõõmu kaks Suislepast Õissu uut pererahvast otsima
sõidutatud bernhardiinikutsikat.
Armsaid karvaseid koerakesi said
lapsed särasilmil silitada ja isegi
kaelustada.
Uudseks ettevõtmiseks sel
laadal oli Õisu rahvaseltsi ja raamatukogu koostöös välja pandud
hoidiste näitus „Ise tehtud – hästi
tehtud“. Kirevate ja põneva sisuga
purgikeste juures ärgitasid sobivad
vanasõnad uudistajaidki asja proovima. Õisu rahvaseltsi juhatuse liikmelt raamatukogu juhatajalt Virve
Kivjalt kõlasid sinna juurde asjakohaselt omal viisil esiemadeaegsed
toiduvalmistamise loitsusid. Samas
laual oli tutvumiseks mitu hoidistamistarkusi jagavat raamatut.
„Laat muutub iga aastaga suuremaks ja kaubavalik mitmekesisemaks,“ tõdesid aegsasti sammud
laadale seadnud õisulased Maie ja
Toomas Külvet. „Meie ostsime Siili
Äri pasteeti – see on kõige parem
pasteet,“ kiitsid abikaasad. Hea
minek oli samuti Siili Äri pakutud
maitsval seljankal. Omatehtud
pirukaid ja pitsat pakkusid Õisu
memmed Silvi Saar ja Hilje Tamm.
Kauplejate rohkust tunnistasid ka
Võimaldamaks Eestil ühineda Euroopa kõrgusvõrguga,
toimusid Eesti-Läti piiril Mõisakülas 12. oktoobril viimased
vastavad rahvusvahelised geodeetilised mõõtmised.
Üleriigilistele geodeetilistele võrkudele toetub kogu mõõtmissüsteem Eestis. Kõrgusvõrk, mis on aluseks kogu Eesti territooriumi katvale ja täpsele kõrguste süsteemile, rajatakse osana
Euroopa ühtsest kõrgussüsteemist. See võimaldab efektiivselt
tegeleda teede, raudteede ja torujuhtmete rajamisega, merenavigatsiooniga ja muude riikideüleste töödega.
Euroopa kõrgusvõrk saab alguse Atlandi ookeani kaldalt ja
ulatub Põhja-Jäämereni. Selle loomiseks rajavad riigid esmalt
oma territooriumitel nn kõrgusvõrgud. Võrkude valmimisel
ühendatakse need riikide piiridel mõõtmistega. Traditsiooniliselt
tehakse seda mõlema riigi geodeetide poolt samaaegselt. Peale
mõõtmiste lõppu viiakse läbi arvutused, kõrgused arvutatakse
lähtuvalt kokkulepitud algkõrgusest.
Eesti kõrgusvõrk moodustub ca 4 200 kilomeetrist. Mõõtmised toimuvad Maa-ameti tellimusel. Tegemist on äärmist täpsust
nõudva valdkonnaga – kõrguste erinevusi maamõõdumärkide,
reeperite, vahel mõõdetakse täpsusega ±0,2 millimeetrit ühe
kilomeetri kohta.
12. oktoobri Mõisaküla-Kraujinase vahel teostatud mõõtmised olid viimaseks osaks neljaetapilisest Eesti ja Läti vahelisest
mõõtmistsüklist. Samaaegselt AS Planserki geodeetidega Eesti
poolel tegid mõõtmisi Läti Ruumiandmete Agentuuri geodeedid.
Reepereid siduvat 2,7 kilomeetrist lõiku mõõdeti kaks korda
edasi-tagasi suunas.
Balti riikide geodeetiliste võrkude ülesehitamine on üks osa
Euroopa ühtse kõrgusvõrgu loomisest.
Lemmi Park
laadal oma Õisu külje all asuva
mesila mett müünud Edgar Puidet
ja müügilettide ees uudistanud
Halliste vallavolikogu esimees
Rein Tarkus.
Koos perega laadal käinud Õisu
endise elektrijaama hoone omanik
viljandlane Kristi Lõhmus perega
kasutas päikselist sügisilma, et
teha pärast huviretk Õisu põrguoru
matkarajal.
Tasuta laada korraldamist oma
territooriumil võimaldavad Õisu
mõisa omanikud kohalikule rahvaseltsile juba aastaid tänuks abi eest
mõisapargi heakorrastamisel.
Meelis Sõerd
Suislepast Õisu laadale sõidutatud kaht toredat bernhardiinikutsikat said lapsed oma suureks rõõmuks silitada ja kallistadagi.
Foto: Meelis Sõerd.
Halliste ja Mõisaküla lehekülg
2
OMAVALITSUSKROONIKAT
HALLISTE VALLAVOLIKOGU
• (21. IX) tegi muudatusi valla arengukavas 2008–2018;
• algatas Hõbemäe külas Neljamäe maaüksusel asuva endise majavalduse
peremehetute ehitiste hõivamise;
• kehtestas määrusena alates 1. oktoobrist 2011 lumetõrje teostamise korra
Halliste vallas;
• tegi muudatusi Halliste valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise
korras;
• võttis teatavaks treener Vello Ausi antud ülevaate sporditegevuse olukorrast
vallas.
Halliste vallavalitsus
• (14. IX) tunnistas Halliste lasteaia „Pääsuke“ rekonstrueerimise soodsaimaks
hinnapakkumiseks AS-i Pärlin pakkumise summas 20 898, 34 €;
• (23. IX) kinnitas septembrikuu toimetulekutoetuse saajate nimekirja
summas 2180, 69 €;
• maksis projektide vahenditest MTÜ Vana-Kariste Külaseltsi PRIA meede
3.2. „Vana-Kariste seltsimaja rekonstrueerimine“ võetud laenu augustikuu
intresside tasumiseks 95 €.
Mõisaküla linnavolikogu
• (22. IX) kehtestas määrusena alates 1. oktoobrist 2011 riigi poolt rahastatava
lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise korra;
• kehtestas määrusena alates 1. oktoobrist 2011 puu raieloa andmise tingimused ja korra;
• kehtestas määrusena tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2011 Mõisaküla
kooli pedagoogide töötasustamise alused ja töötasumäärad ning koolilõuna
kulude katmise korra Mõisaküla koolis;
• kehtestas tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2011 Mõisaküla linna haridusasutuste direktori töötasumääraks 960 € kuus (ametikoha koosseisulise
arvetusega: kool 0,6 ja lasteaed 0,4);
• võttis vastu Mõisaküla linna 2011. aasta esimese lisaeelarve tulude ja kulude
osa kogumahuga 4475, 75 €;
• suunas reservfondist Mõisaküla koolile 498 €, raamatukogule 2095 € ja Spordiselts Ülo MTÜ-le 375 € Arnold Luhaääre mälestusvõistluste korraldamiseks
tõstmises Mõisakülas 22. oktoobril 2011;
• lubas Mõisaküla linnavalitsusel võtta rahalisi kohustusi Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu finantseeritava veemajanduse programmi raames
projekti „Mõisaküla linna Viljandi tänava vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine“, maksumusega 246 311, 60 €, linnapoolse omafinantseeringu mahus
36 951, 60 € 2012. aastal;
• andis Käetöö Koid MTÜ-le tasuta kasutusse kolmeks aastaks linnale kuuluvad
ruumid üldpinnaga 49,8 m² aadressil Pärnu tn 32-1.
Mõisaküla linnavalitsus
• (20. IX) määras ja maksis välja septembrikuu toimetulekutoetused kokku
609, 88 € kuuele taotlejale;
• väljastas ehitise kasutusloa Mõisaküla linnavalitsusele Vabriku tn 14A asuva
rekonstrueeritud kõlakoja kasutamiseks.
Kuhu minna
MÕISAKÜLA KIRIKKONTSERDISAALIS
• 4. XI kell 19 ansambli OORT
akustilise CD salvestuskontsert.
Piletid müügil koha peal hinnaga
4 €, sooduspilet 3 €. Täpsem info:
[email protected] , tel 513 5160.
MÕISAKÜLA KULTUURIMAJAS
• 31. X kella 15–18 eakate sügispidu.
• 2. XI kell 18 hingedepäeva
kontsert.
• 7.–10. XI kella 10–14 tervisenädal.
• 27. XI kell 13 esimese advendiküünla süütamine keskväljakul.
Kell 13.30 kontsert kultuurimajas.
Info tel 525 6049.
MÕISAKÜLA RAAMATUKOGUS (uutes ruumides koolimajas)
• 17. XI-ni avatud Ipikis elanud eeposte tõlkija, luuletaja ja kunstniku
Rein Sepa 90. sünniaastapäevale
pühendatud näitus.
HALLISTE RAHVAMAJAS
• 10. XI kella 15–18 Viljandimaa
teabekeskuse infopäev LõunaMulgimaa MTÜdele. Koolitus
toimub projekti „Vabatahtliku
tegevuse edendamine Viljandi
maakonnas“ raames, mida rahastab
Kodanikuühiskonna sihtkapital.
KAARLI RAHVAMAJAS
• 19. XI sügispidu 1980-ndate stiilis.
Kell 19 Abja näiteringi etendus
“Kirjad elust”. Kell 20.30 mängib
tantsuks ansambel Lihtsad Poisid.
Pilet etendusele 2 €, etendusele koos
tantsuga 4 €. Kohal on Siili Äri. Info
tel 5347 1393.
Huvilisi ootavad rahvamaja taidlusringid: E kell 19 segarahvatantsurühm Turel (juhendaja Kristiina
Vilipõld), T kell 19 näitering Naeratus (Annika Kuur), K kell 17.30
lauluring Rosin (Ruth Mõttus).
Info tel 5347 1393.
UUE-KARISTE RAHVAMAJAS
• 12. XI kell 20 mardimütakas.
Tantsuks ansambel 3WD. Üllatused.
Pääse 4 €. Laudade ettetellimine
9. novembrini tel 435 9234 ja
5344 8905.
MÄLESTAME
JAAN SEPP
17. I 1946 – 30. IX 2011
MAIMO PÜVI
15. I 1924 – 1. X 2011
SILVIA SALMISTO
5.V 1928 – 8. X 2011
Halliste Vallavalitsus
Riigikogu liikmed Tõnis Lukas ja Marko
Pomerants käisid Hallistes ja Mõisakülas
Riigikogu liikmed Tõnis
Lukas ja Marko Pomerants
külastasid 6. oktoobril oma
Mulgimaa-ringsõidul ka Halliste kooli ja Mõisaküla linnavalitsust.
Halliste koolis leidis esmalt
aset eksministritest riigikogu
Isamaa ja Res Publica Liidu
fraktsiooni liikmete vestlus
Halliste vallavanema Andres
Rõigase ja kooli direktori Merle
Hüvaga. Seejärel andsid külalised vanemate klasside õpilastele
kodanikuõpetuse tunni. Marko
Pomerants kõneles VIII klassi
õpilastele õigusest, õiglusest,
altruismist jmt. Tõnis Lukas
arutles IX klassi õpilastega neil
Riigikogu liige Tõnis Lukas andis Mulgimaa-ringreisil Hallistes
peatudes tunni kooli IX klassi õpilastele.
Foto: Meelis Sõerd.
mõne aasta pärast avanevate
võimaluste üle kohaliku võimu
teostamisel kaasa rääkida.
Kohtumisel Mõisakülas
linnavolikogu ja linnavalitsuse
liikmetega arutleti haridus-,
sotsiaal- ja regionaalpoliitika
teemadel. Mõisaküla linnapea
Ervin Tambergi sõnul saadi
riigimeestelt kõige olulisemana
kinnitust, et põhikool võib Mõisakülas tegevust jätkata. Selge
vastuseta jäi paraku küsimus,
kus hakkavad Mõisaküla lapsed
tulevikus gümnaasiumiharidust
saama.
Mõisaküla linnavolikogu
liige Kunnar Keres tõdes kokkuvõtteks, et kohtumine Mõisakülas läks asja ette, kui arutelu
käigus tõstatatud probleemidest
ja tehtud ettepanekutest kasvõi
väike osa riigikogus otsuse
tasandil lahendi leiab.
Meelis Sõerd
Mõisaküla kesklinna lisandub lilleilu
Tänu MTÜ Mõisaküla
Kultuuriseltsi kirjutatud
projektidele võib Mõisakülas silmata senisest rohkem
lilleilu.
„Ikka on ilus, kui peenras
midagi on. Roos õitseb ju
kaua. Kui teised taimed ära
õitsevad, on tema ikka olemas ja annab mingit särtsu,“
põhjendas linnas haljastustöödega tegeleva Mõisaküla
Linnahoolduse juhataja Margit Usin roosipeenra rajamise
mõtet Rõngasparki. Ka linnavalitsuse hoone ees peenras
õitsevad roosid ja nende vahe
tulbid. Tulpe on istutatud ka
keskväljaku äärde lipuala ette
peenrasse.
Nii roosipeenra rajamise
kui tulbisibulate ostu projekti
kirjutas Mõisaküla Kultuuriseltsi poolt Laine Pedaja,
Tänavu valminud lillepeenras Mõisaküla rõngaspargis löövad
tuleval aastal lisaks roosidele õitsele ka erivärvilised tulbid.
Foto: Meelis Sõerd.
projektide omaosaluse tasus
linn.
„Roosipeenra rajamist
alustasime eelmisel sügisel
murukamara ärakoorimisest.
Talunik Aare Krapp lubas
oma laudast võtta kõdusõnnikut,“ meenutas Usin. Koos
linnahoolduse töölise Milvi
Lennuga kaevasid nad selle
käsitsi peenrasse, sest pehme
maa traktorit ei kandnud.
Kevadine üleujutus sundis
rajatava peenra pinda veelgi
tõstma. Selleks saadi kaks
koormat musta mulda Jüri
Patuse Sukahärma Märdi
talust, mis käsitsi ämbritega
traktorikärusse laaditi.
Tänavu suve hakul istutati
peenrasse roositaimed, mis tõi
Mõisakülla kohale roosiaretaja
Rein Joost Põltsamaalt. Rooside vahele istutati tulbisibulad.
Punased ja valged tulbid hakkavad õisi kandma kevadel,
taha poole istutatud oranžid
hiljem.
„Spordihoone esisel on ka
lage ja tühi mururiba, kuhu
võiks näiteks seada suured
lillekastid“. Kaja Õiguse juhtimisel tegutseb spordihoones
aktiivselt noorteühendus,
võib-olla nemad kirjutavad
selleks projekti. Peenra hooldamise võtaksime siis enda
peale,“ soovib Margit Usin
linlaste ühisjõul Mõisakülla
lilleilu veelgi lisada.
Meelis Sõerd
Mõisakülalased said tervisepäeval lasta
spetsialistidel oma silmi kontrollida
Mõisaküla linna selle
sügise esimesel tervisepäeval
2. oktoobril kasutasid paljud
inimesed võimalust lasta
kohale saabunud spetsialistidel oma silmade tervist
kontrollida.
Tartust kohale sõitnud
MTÜ Silmaabi spetsialistid
mõõtsid kultuurimaja saalis
spetsiaalse aparaadiga hulgal
soovijatel vaid ühe euro eest
silmarõhku. Samuti kasutasid inimesed võimalust teise
seadme abil oma silmanägemist kontrollida. Neile, kes
MTÜ Silmaabi juhataja Algis Väärmaa (vasakul) mõõtis tervisekoha peal ka prillid tellisid, päeval Mõisakülas silmarõhku seitsmekümnel soovijal.
mille nad paari nädala jooksul
Foto: Meelis Sõerd.
linnavalitsusest kätte peaksid
saama, oli nägemise kontroll said kümmekond inimest, aastatest.
Lisaks silmade tervisele
tasuta. Ehkki oli nõutud eelre- kellel rõhk lubatust kõrgem,
temalt
suunamiskirja
silmaoli
sarnaselt
eelnevatele tergistreerimist, ei öeldud silmaarsti
juurde
täiendavateks
visepäevadele
inimestel taas
kontrollist ära kellelegi.
uuringuteks
ja
vajaliku
ravi
võimalik
lasta
kultuurimajas
„Üle pika aja olime jälle
ühes kohas, kus probleeme alustamiseks. Väärmaa sõnul mõõta ka oma verenäitajaid.
inimeste silmadega on päris põhjustab kõrge silmarõhk Sedagi võimalust ei jäetud
palju,“ tõdes Mõisakülas kok- ohtlikku haigust glaukoomi, kasutamata. Eakaim vere- ja
ku seitsmekümnel soovijal sil- mis võib mitteravimise korral silmarõhu kontrollis käinu oli
marõhku mõõtnud MTÜ Sil- lõppeda pimedaks jäämisega. linna vanim elanik 100-aastamaabi juhataja Algis Väärmaa. Haigus ilmneb sagedamini ne Salme Raiesmaa.
Sellal, kui tervisekontrollis
Juba esimese kolme tunniga alates viiekümnendatest elu-
käinud rahvas päiksepaistelist
ilma kasutades varmalt kõnnikeppidega, tugiraami toel
või jalgratastel terviseretkele
suundus, seadsid sotsiaalkomisjoni naised väikeses saalis
laudadele tervistavad toidud:
Gea Rebase küpsetatud kõrvitsapiruka ning koha peal
porgandist ja muust värskest
toormest kokku segatud tervisesalati. Neil lasid matkarajalt
naasnud tervisepäevalised
pärast hea maitsta.
Tervisepäeva koos sotsiaalkomisjoniga korraldanud
sotsiaaltöötaja Kati Puidet
ütles, et peatselt on inimestel
võimalik jälle hakata kultuurimajast kindlatel päevadel
ja kellaaegadel käimiskeppe
laenutama ja pärast kõndi
teetassikese juures jalgu puhates juttu ajada. Täpsed ajad
lubas ta teatada lähiajal nii
linna kodulehe kui ka ajalehe
Lõuna-Mulgimaa kaudu.
Meelis Sõerd
Abja lehekülg
3
Rebaste ristsed gümnaasiumis
Oktoobrikuu teisel nädalal on heaks traditsiooniks
ristida 10. klass täisväärtuslikeks gümnasistideks. Tänavu
kestsid ristsed neli päeva.
Esimene päev oli beebipäev.
Kõik rebased tulid kooli pudipõllede, luttide ja jalaotsas
olevate kilesussidega. Teine
päev oli lasteaiapäev. Tüdrukud kandsid kleite ja poisid
traksidega pükse. Jalanõudeks olid kõigil kummikud.
Kolmanda päeva teemaks oli
„Eeskujulik koolijüts“. Seljas
olid rebastel helkurvestid ja
koolikotiks papikast. Viimane
päev aga võisid nad nautida
täieõiguslikult rebaseelu, sabade kõrvade ja üleni punases
olemisega. Sama päeva õhtul
lasid nad end imetleda vallarahval, kogunedes keskparki
ning esinedes. Rebastest said
Foto: Keijo Koort.
Rebaste ristsed Abja gümnaasiumis.
gümnasistid peale traditsioonilist takistusrada ja vande
andmist. Abja Gümnaasium
KODUKANDIS
on uhke 23 uue gümnasisti
üle, kes väärikalt rebasteristsed läbi tegid.
Loo kirjutas kokku
11B klass
Jürgen Veber tööhoos.
Õpetajate päev Abja gümnaasiumis
Õpetajatepäeval, 5. oktoobril anti traditsiooniliselt
taaskord võim üle Abja gümnaasiumi abiturientidele.
Hommik algas kogunemisega
aulas, kus direktor Jüri Ojamaa andis võimu, majavõtmed ning telefoni üle Alina
Mihailovale, kellest sai selle
päeva direktor. Pärast kogunemist sai iga õpetajaametit
prooviv noor koos oma klassiga esimesse tundi minna.
Koolipäev kulges nagu iga
teinegi, peamiseks erinevuseks ainult lühendatud koolitunnid. Noored õpetajad said
proovida, mis tunne on seista
klassi ees ja õpetada. Nii mõni-
gi tõdes peale rasket päeva, et
tegelikult ei olegi see õpetaja
amet nii kerge. Kuna sellel
aastal on Abja koolis 33 abiturienti, siis pidid osad tunde
andma kahekesi. Üldiselt olid
õpilased meeldivad ja suhtusid õppetöösse tõsiselt. Sellel
aastal oli antud õpetajatele
võimalus siseneda klassidesse
ja osaleda tunnis õpilasena.
Noortes abiturientides tekitas
see küll pisut ärevust ja pinget, kui samas mõistsime ka, et
ega õpetajatöö ei ole lihtne ja
tuleb valmistuda kõigeks.
Õpetajate kuuks seati
koolis ülesse stend, kus olid
õpetajate nooruspildid ilma
nimedeta. Nende äratundmine tekitas noortes elevust ja
samas ka segadust. Õppetundidele järgnes pidulik aktus
aulas, kuhu oli kutsutud ka
Abja koolis pensionile jäänud
õpetajad. Õpilased esinesid
pidulike etteastetega, esitati
luuletusi ja lauldi. Meeldejäävamad neist olid õpetaja Karin
Sepa juhendamisel jäljandatud katkend „Kevadest“, kuhu
oli kaasatud nii abituriente kui
algklasside õpilasi. Pedagoogid olid selleks päevaks teinud
regivärsilise laulu „Meie kooli
ilus elu“, kus esitati iga klassi
kohta midagi iseloomuliku.
Aktusel ulatasid 12. klassi
õpilased kooli praegustele ja
endistele õpetajatele lilled.
Aktusele järgnes pidulik
kohvilaud õpetajatele ning
abiturientidele. Abituriendid
said avaldada tänu õpetajatele
nende töö eest ning vahetada
muljeid meeldejäävast päevast. Nii mõnigi 12. klassi õpilane tõdes, et peale seda päeva
saab ta õpetajatest rohkem aru
ning lubas olla noorematele
eeskujuks. Õpetajate päev
Abja gümnaasiumis oli asjalik
ning meeldejääv!
Gerda Kont
Abja Gümnaasiumi
abiturient
Abja kultuurimajas
esines pianist Ralf Taal
6. oktoobril leidis Abja
kultuurimaja saalis aset ainulaadne sündmus – toimus klaverikontsert, mis oli pühendatud Ungari helilooja Ference
Liszti 200 sünniaastapäevale.
Eesti noorema põlvkonna
väljapaistva pianisti Ralf Taali
esituses kõlasid helilooja 12
transtsentantset etüüdi, mida
peetakse 19. sajandi romantilise klaverimuusika tipuks,
seda nii tehnilises kui ka sisulises tähenduses. Iga etüüd
nõuab pianistilt maksimaalset kontsentreerumisvõimet
erakordselt raskete tehniliste
probleemide lahendamisel.
Veel kunagi varem ei ole ükski
eesti pianist söandanud publiku ette tulla korraga kõigi
etüüdidega. Ralf Taal otsustas seda teha ja tulemus oli
suurepärane-pianisti mängu
kuulates jäi märkamatuks saa-
li klaveri kahetsusväärne seisukord, tehnilised keerukused
ei olnudki enam nii võimatult
rasked. Jäi vaid puhas romantiline klaverimuusika kogu
oma hiilguses. Lõpetuseks
veel helilooja Pjotr Tšaikovski
sõnadega:“ Sealt, kus lõpevad
sõnad, algab muusika“. Usun,
et iga kontsertikülastaja leidis
kuulates sellise hetke, kus
sõnad muutusid tarbetuks
emotsioonide väljendamisel.
Jääb vaid üle tänada pianist
Ralf Taali, kes töötab õppejõuna Eesti Muusikaakadeemias
ja Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, unustamatu kontserdielamuse eest
ja soovida talle edu uuteks
saavutusteks.
Olev Raal
Abja Muusikakooli
klaveriõpetaja
Ralf Taali eliitkontsert tuli Abja kultuurimajja tänu projektile
„Muusika maale” koostöös Eesti Kontserdiga, eesotsas projektijuht Toivo Tuberikuga, Eesti Kultuurkapitali helikunsti
sihtkapitalile.
Järgmisena sellest sarjast toimub Abja kultuurimajas 16.
novembril kell 18.00 kontsert NOVA GAUDIA vanamuusikaansambel Rondellus.
4. detsembril II advendipühal esinevad Triinu Taul ja Peeter Rebane. Olete kõik oodatud toredaid kontserdielamusi
saama.
Foto: Egon Ligi.
Trikimees Abja
kultuurimajas
Vahva, et sel sügisel pakkis Eesti nimekaim trikimees
Jürgen Veber kohvrid ja võttis suuna Eestimaa väiksematesse kohtadesse. Nii võiski 17. septembril õhtul näha Jürgen
Veberit ja tema meeskonda Abja kultuurimajas andmas
suurejoonelist illusioonietendust meie kandi inimestele. Eriti
tore oli etenduse eesmärk, kogu tulu annetada Haapsalu
Väikelastekodule. Meist igaühel avanes võimalus teha üks
väike heategu.
Kultuurisündmuse tarvis ehitati üles lava. Poolteist tundi
oli täis vaatemängulisi illusioone, kaasahaaravaid trikke ja
humoorikaid vahepalasid. Vaatajatele lennutati aeg -ajalt
lavalt riie, kes selle kinni püüdis, sai ka ise trikkides kaasa
lüüa. Rahvast täis saal võttis laval toimuvat soojalt vastu
aplausi ja imetlusega, kuidas ta seda küll tegi.
Iga järgnev etteaste pakkus üllatust või ootamatust. Tekkis
selline tunne, et tema käes ei ole miski võimatu.
Kaasahaarava etenduse järel oli võimalik kohtuda fännipileti lunastanutel isiklikult Jürgen Veberiga ja osa saada
üllatusest. Autogrammi soovijadki ootasid kannatlikult
trikimehega kohtumist. Positiivse emotsiooni said kõik, nii
lapsed, kui ka täiskasvanud
Ülle Rõigas
Abja kultuurimaja
Taas vaatamiseks
lilleline maalinäitus
Säästukaardiga autoomanikuks. Õnnelik võitja Aleksei Kalamis.
E-Ehituskeskuse
peaauhind tuli
Abja valda
E-Ehituskeskuse 2011. a suvise Säästukaardi kampaania
peaauhind tuli Abja valda. Õnnelikule võitjale Aleksei Kalamisele anti väikekaubik Citroen Nemo üle Veho Eesti AS
müügisalongis 7. oktoobril. Võidu tõi augustis sooritatud ost
Abja ehitusmaterjalide kaupluses ning tänu elukaaslase hoolsusele registreeriti ost Säästukaardiga, mis andis kampaanias
osalemise võimaluse.
Kõigi võitjateni on jõudnud lisaauhindeks olnud 20 survepesurit Lavor Storm ning 20 tööriistakohvrit IKH Spetsialist.
Kokku oli võitjaid 41.
E-Ehituskeskus on ETK Grupi üks neljast kaubandusketist. E-Ehituskeskuse moodustavad 12 tarbijate ühistut 20
ehitusmaterjali kauplusega.
Laili Lamp
14. oktoobril avas KarksiNuia kunstnik Enno Allik
Abja kultuurimaja väikeses
saalis taas maalinäituse. Aasta tagasi avatud näituselt jäi
kõlama mõte, et kunstnikul
on kodus rohkesti lillemotiividega maale ning rahva
hulgas on need muutunud
juba legendideks. Paljude
kohalviibijate kodudes ripuvad just erinevad lillemotiivid.
Saimegi kunstnikult kokkuleppe, et järgmine kord
rõõmustavad silma just need
ja nii see juhtuski. Kõik maalid kultuurimaja väikeses
Enno Allik.
saalis on pühendatud lilledele.
Enamus teosed on valminud sel aastal, aga välja valitute
hulgas on ka mõned varasemad tööd. Milline värvide mäng
ja kujutatud on meil Eestimaal kasvavaid lilli.
Ülle Rõigas
Abja kultuurimaja
Abja lehekülg
4
Abja vald - esikolmikus olla on hea!
Sakala juhtkiri
12. oktoober 2011
„Reaalses elus osutub värskest õhust ja muust niisugusest
tähtsamaks see, kui kaugel
peavad lapsed koolis käima
või milliseid vaba aja veetmise
viise ümbruskonnas pakutakse.
Seega on omavalitsuste edetabel
igati väärt statistika, millesse
tasub süveneda“.
Sellel nädalal oli Abja vallarahval põhjust rõõmustamiseks,
kui nad lugesid siseministeeriumi ja regionaalministri poolt
tellitud uuringu: „Kohalike
omavalitsuste haldussuutlikkus“ tulemusi. Viljandimaa
linnade ja valdade koht Eesti
omavalitsuste võimekuse pingereas, välja arvatud paar erandit,
ei anna põhjust häbenemiseks.
Abja vald seisis maakonna tabelis 2010. aastal Viljandi linna
ja Suure-Jaani valla järel auväärsel kolmandal kohal, kogu
riigis aga 86. kohal. Kogu riigis
aastatel 2007–2010 kohal 101.
Mulgimaa omavalitsustest Viljandi maakonnas suisa esikohal.
Mul on hea meel, et maavanem
Kruuse hinnangul 226 omavalitsuse pingereas kuuendal
kohal seisvas Harku vallas ei
ole inimesed õnnelikumad kui
tabelis tagantpoolt kuuendal
kohal asetsevas Mõisakülas.
See, et maavanem Kruuse peab
oma ametitegevuse eesmärgiks
inimeste väljaränne maakonnas
lõpetada ja keskendub selleks
maakonna suuremate keskuste
arendamisele, on ka kiitust
vääriv. Töökohtade loomist
Viljandimaal ei saa omavalitsused kahjuks otseselt mõjutada.
Saame küll luua võimaluste
piires hea keskkonna elamiseks
ja arendada infrastruktuuri aga
töökohtade loomine tootmises
ja teeninduses ületab meie võimalusi. Hoolivust laste suhtes
näitab näiteks see, et oleme
leidnud võimaluse Viljandimaa
maapiirkonna ühe suurima, ligi
90 õpilasega Abja Gümnaasiumi
gümnaasiumiosas tasuta lõunatoidu Abja valla kulul kõigile
õpilastele, sealhulgas nendele,
kelle koduvald ei suuda või ei
taha maksta gümnasistide lõuna
eest. Halliste vald tasub oma
gümnaasiumi õpilaste toidu
eest Abja Gümnaasiumis. See on
hoolitsus laste eest. Kui valitsus
lõpetas noorsootööle, spordile ja
huvikoolidele vajalike rahaliste
vahendite eraldamise omavalitsustele, siis oleme meie sisuliselt
kõhu kõrvalt koos heade naabritega Hallistest ja Mõisakülast
kõiki neid tegevusi kriisi ajal
rahastanud.
Abja vald oleks väga rahul kui
maavanem Kruuse ja regionaalminister Kiisler lisaks toetavale
sõnale leiavad tegudes Abja
valla poolt panustatud omavahenditele ka lisavahendeid
EL struktuurifondide reservist,
et lõpetada nende endi poolt
heakskiidetud piirkonnale väga
vajaliku Abja Gümnaasiumi
spordikompleksi ehitus.
5-võistlejad spurtimas. Ees Rauno Künnapuu, taga Hendrik Hunt.
Foto: Taavi Toomla.
Peeter Rahnel
Abja vallavanem
OMAVALITSUSKROONIKAT
Abja vallavOLIKOGU
Abja Vallavolikogu 22.09.2011 toimunud istungil:
1) võeti vastu Abja valla arengukava 2009-2018 uus redaktsioon;
2) otsustati võõrandada otsustuskorras Tiina Karule vallale kuuluv
Lühike tn 1 kinnistu koos hoonetega hinnaga 2900 eurot;
3) otsustati võõrandada otsustuskorras Rainer Sosile vallale kuuluv
korteriomand hinnaga 5100 eurot;
4) otsustati taotleda Abja valla munitsipaalomandisse Abja vallas
Veskimäe külas Viraku prügila alune ning selle teenindamiseks vajalik
maa 3.81 ha.
Abja vallavalitsus
Abja Vallavalitsuse 13.09.2011 toimunud istungil:
1) muudeti Abja Vallavalitsuse 30.04.2003 korraldust nr 68 „Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine ja ostueesõigusega erastamine“;
2) kinnistu omaniku avalduse alusel jagati Räägle kinnistu Räägle ja
Rääglemetsa maaüksusteks ning määrati mõlema maaüksuse sihtotstarbeks maatulundusmaa;
3) anti kirjalik nõusolek M. Laidmetsale väikeehitiste püstitamiseks;
4) väljastati ehitusluba elamu täielikuks lammutamiseks S. Londile;
5) väljastati kasutusluba Tempo Põllumajandus OÜ-le võõrdepõrsalauda rekonstrueerimiseks aadressil Tempo II Veskimäe küla Abja vald
6) anti nõusolekud jäätmevaldajate avalduste alusel korraldatud
jäätmeveo tingimuste muutmiseks;
7) anti raieluba ühe kasepuu raiumiseks aadressil Kamara 10 Kamara
küla Abja vald;
8) valla eelarvelistest vahenditest eraldati Viljandimaa Luuleklubile
64 eurot valimiku „Valgeoks“ väljaandmiseks;
9) üks isik pandi eluruumi taotlejate järjekorda;
Abja Vallavalitsuse 29.09.2011 toimunud istungil:
1) otsustati maksta septembrikuu eest toimetulekutoetust 15 taotlejale
kokku 1563.67 eurot;
2) otsustati maksta täiendavat sotsiaaltoetust lastele ja peredele 9
taotlejale kokku 323 eurot, raske ja sügava puudega inimestele 5
taotlejale kokku 96.54 eurot, puudega lastele 7 taotlejale kokku 212
eurot ja küttepuude toetust 2 taotlejale kokku 240 eurot;
3) otsustati SA Abja Haiglas hooldusel viibivate isikute poolt hoolduskoha eest tasumine;
4) kinnistu omaniku avalduse alusel jagati Kamarapera kinnistu Kamarapera ja Metsa maaüksusteks ning määrati mõlema maaüksuse
sihtotstarbeks maatulundusmaa, Kamarapera kinnistu nimeks määrati
Tagametsa ja sihtotstarbeks maatulundusmaa;
5) anti nõusolekud jäätmevaldajate avalduste alusel korraldatud
jäätmeveo tingimuste muutmiseks;
6) otsustati nõustuda OÜ Abja Elamu poolt esitatud müüdava vee ja
kanaliseerimise teenuste hinna tõusu taotlustega. Vallavalitsus andis
välja määruse, millega kehtestatakse Abja valla teeninduspiirkonnas
asutuste, korterite ja eramute omanikele või valdajatele ühisveevärgi
süsteemi pideva korrasoleku tagamiseks abonenttasu ja teenuse hind
alates 01.01.2012. Abonenttasud (tasudele lisandub käibemaks): vesi
0.67 eurot ja vee kanaliseerimine 0,67 eurot; teenuste hinnad (hindadele lisandub käibemaks): vesi 0.78 eurot/1m3 ja vee kanaliseerimine
0.94 eurot/1m3.
7) üks isik pandi eluruumi taotlejate järjekorda.
Abja vallavalitsuse ja vallavolikogu protokollidega on võimalik tutvuda www.abja.ee
Õnnitleme
eakaid hällilapsi
MINNI LILL EDMUND JAHN
HILJA TÕLL
VIRVE SERMAT ELVINA PORILA VAIKE-JOHANNA JÜRISE
ONA SAPOŽNIKOVA
MARTSELLA KALLAS
SALME KINNAS
ILME NUUMA
ÜLO PEHME
MALLE MÄNNISTE
LEIDA KRIMM
JOHANNES EINULA
VAIKE ADOV
MAIA TÕNISSON
92
87
86
84
83
83
81
81
81
80
80
75
75
70
70
70
spordiuudised
Õnnitleme!
Geity Stamberg ja Tõnis Ilmjärv
17.09.2011 sündis poeg FRANK
Ave Patune ja Mikola Sagan
19.09.2011 sündis tütar LAURA
Liia Laarmann ja Tauno Küber
21.09.2011 sündis poeg KENNERT
17. –18.08 Võrus toimunud 22. Rukkilillemängudel said Abja
gümnaasiumi sportlased 6 medalit. Kuuest medalist oli üks kuldne, 3 hõbedast ja 2 pronksi. Naisjuunioride teivashüppe võitis
Kädy Kampus tulemusega 2.70 m. Hõbemedalid said Kädy Kampus kolmikhüppes (10.51), Kristjan Anijärv meesjuunioride 1500
m jooksus (4.22,01) ja Hendrik Hunt meesjuunioride kolmikhüppes (13.16). Pronksmedali said Kätlin Kampus naisjuunioride 200
m jooksus (28.19) ja Kristjan Anijärv 800 m jooksus (2.03.31).
17.09. toimusid Abja gümnaasiumi staadionil Abja lahtised
kergejõustiku MV 5-võistluses. Võisteldi 100 m jooksus, kaugushüppes, kuulitõukes, odaviskes ja 1500m jooksus. Teist aastat järjest võitis Rauno Künnapuu (3122 p-11,2-6,17-10,87-49,85-4.51,6),
teine oli Kristjan Anijärv (2682 p-12,1-5,60-9,84-40,93-4.42,9),
kolmas oli Hendrik Hunt (2568 p-11,8-6,30-10,63-31,65-5.24,4).
Esikuuikusse mahtusid veel Taavi Toomla (2499 p), Timo Teearu
(2295p) ja Aleksandr Golovko (2237 p). Kokku osales 11 mitmevõistlejat.
Mikola Misjuk
Abja gümnaasiumi
jõusaal
on avatud
E-R kell 15.30–21.00.
Kolmapäeviti
kell 19.30–21.00 on jõusaalis juhendaja.
Lisainfo Mikola Misjuk 5341 5281.
Abja kultuurimaja tegemised
oktoobris- novembris
27. oktoobril kell 17.00 eakate klubi
Meelespea peoõhtu, showprogrammid.
Tantsuks ansambel De La Rosa.
12. novembril kell 11.00 perepäev Abja
gümnaasiumis.
12. novembril kell 15.00 Abja muusikakooli
aastapäeva kontsert- aktus.
16. novembril kell 18.00 NOVA GAUDIA
vanamuusikaansambli Rondellus kontsert
Tule võimlema esmaspäeviti 16.30–17.30.
Juhendaja Linda Menning. Ühe tunni
maksumus 1 eurot.
Jooksev info kultuurimaja kodulehelt
www.abjakultuurimaja.ee ja
tel 436 0055 või 5698 3806.
MÄLESTAME
LIINA JÜRGEN
Abja Muusikakooli 50. aastapäevale
pühendatud kontsert-aktus toimub
12. novembril algusega kell 15.00 Abja
kultuurimajas.
Oodatud on kõik muusikakooli vilistlased
ja õpetajad.
26.08.1917 – 24.09.2011
LAINE UMBLEJA
09.10.1931 – 29.09.2011
JÜRI SEPP
25.04.1943 – 12.10.2011
Halliste ja Mõisaküla lehekülg
Tänavust Halliste valla eakate sügispidu
sisustasid Mõisaküla taidlejad
Eakate päeva eelõhtul 30.
septembril sai Halliste rahvamajas teoks traditsiooniline
valla eakate sügispidu, kus
seekordsed esinejad olid Mõisaküla kultuurimajast.
Mullu kaasaegse ilme saanud saalis peo avanud rahvamaja juhataja Laine Pedaja
väljendas rõõmu tõsiasja üle,
et nüüdseks on Halliste Elu
Arendamise Seltsi kirjutatud
projektide tulemusel majas
veevärk, kanalisatsioon ja WC,
kaasaegne saal ja uus katus.
Peolisi tervitanud Halliste vallavanem Andres Rõigas näitas
muuhulgas kohta, kus varasemail aastail saali keskel lagi
läbi tilkus. Vallavanem tänas
lilledega seekordse eakate peo
korraldajaid Halliste eakate
ühenduse juhti Olli Arenit ja
Laine Pedajat.
Laudades istudes said peolised Hallistest, Õisust, Uue-Karistest, Vana-Karistest jne kaasa
elada külalistena peoõhtut
sisustanud Mõisaküla kultuurimaja näiteringi mängitud
Andrus Kivirähki mereröövliteemalisele lõbusale näidendile
„Uljas neitsi“. Selle lavastas ei
keegi muu, kui Laine Pedaja.
„See etendus sobiks ka Ugala lavale,“ arvas nähtut kiites ise
elus palju näitemängu harras-
Publik Halliste valla eakate peol tänas sooja aplausiga neile mõnusa teatrielamuse pakkunud
Mõisaküla kultuurimaja näiteringi.
Stseen mõisakülalaste näitemängust.
tanud Halliste valla aukodanik
Edgar Puidet. „Ansambel võiks
aga minna Eurovisioonile,“
prahvatas vahest ka nalja viskav Õisu taat etenduses kaasa
laulnud Kadi Kase juhendatava
segaansambli Kungla esituse
kohta.
„Laine Pedaja on katki hammustanud ühe kõva pähkli,“
Fotod: Meelis Sõerd.
sõnas tunnustavalt peoliste
hulgas olnud endine Halliste
rahvamaja näiteringi juhendaja Hilve Koidla. Ka Pedaja
ise tõdes etenduse sisu algul
vaatajaile tutvustades, et kerge
selle lavastamine ei olnud.
Olli Aren koos abilisteks olnud Mamma-miia tantsurühma
memmedega Halliste eakate
ühendusest kandsid laudadele
valla toetusel Halliste kooli
sööklas valmistatud maitsvad
prae, koogi ja kohvi.
Jalakeerutuseks mängis ja
laulis ühemehebändina menukalt Mõisaküla mees Udo
Jakobson. Särav parkettpõrand
täitus kiirelt tantsupaaridest.
Selle eest, et rahvas kõikjalt
vallast õigeks ajaks peole ja
öösel koju tagasi jõuaks, kandis
valla korraldatud bussiringi
tehes roolis hoolt bussijuht
Kalju Järvis.
Taas kohtuvad Halliste valla
eakad kevadpeol.
Meelis Sõerd
Eakatekodu Mulgi Häärber tähistas eakate päeva
Hallistes asuvas eakatekodus Mulgi Häärber tähistati tänavu 1. oktoobril esmakordselt
rahvusvahelist eakate päeva.
Eakatekodu peamaja allkorrusel saalis ritta seatud toolidel
elasid majaelanikud ja neile
pidupäeva puhul külla tulnud
lähedased koos asutuse töötajatega kaasa kirevale tantsukavale, mille esitas Halliste rahvamaja memmede sõutantsurühm
Mamma-Miia. Saalinurgas tegi
meeleoluks ja tantsuks muusikat ning viskas rahvale nalja
ja esitas mõistatusi pillimees
Pärnu inva-muusikaklubist.
Liigutav ja ilus vaatepilt oli,
kui Mamma-Miia tantsunaised
Eakate päeva peol hooldekodus Mulgi Häärber viisid Halliste
tantsurühma Mamma-miia liikmed Lembi Tani (vasakul) ja Leida
Nurk ratastoolitantsule 70-aastase hoolealusest meesterahva.
Lembi Tani ja Leida Nurk viisid
ratastoolitantsule liikumispuu-
Õnnitleme hingekuu
eakaid hällilapsi!
HILDA ALLIK
HILDA SIIM
LINDA NIILUS
KLAARA PEEDU
HILDA KALJA
LISETE LOHU
ELSA KOORT
ELMAR REIMANN
AINO TAMMISTE
HANS KÕVERJALG
TIIU RIIET
87
86
86
86
85
84
84
80
80
80
75
AIME KIIK
70
Halliste Vallavalitsus
ILSE LITVINENKO
VALLIJA HERMINE ŠMIDTE
KALJU ILVES
MAIMU JÕUDNE
VIIVE TOOMSOO
86
86
82
80
70
Mõisaküla Linnavalitsus
dega 70-aastase mehe. Peolaudades söödi kohvi kõrvale
suupisteid ja torti.
Peole lisasid rõõmsat meeleolu kaks hooldekodu elanikust eakat naist oma nooruslikult esitatud lauludega, teenides kuulajate sooja vastuvõtu.
81-aastane leedulanna Stefanija esitas hoogsa laulu oma
emakeeles. Kolm kuud Hallistes elanud 88-aastane aastane
Ljubov Tõnisson Tallinnast on
eluaeg laulukooris laulnud ja
esines krapsakalt nüüdki. Siin
hoolitseb ta ka samas majas
elava invaliidist õepoja eest.
Aega veedab memm meeleldi
lugedes ja pargis jalutades. Ka
telerit saab vaadata.
Kui eakate päeva tähistati
tänavu esmakordselt, siis emadepäeva, jaanipäeva ja jõulude
tähistamine on mõnda aastat
tegutsenuna üle Eesti tuntust
kogunud eakatekodus saanud
oodatud traditsioonideks.
Eakatekodu Mulgi Häärber eestöötaja Merle Areni
andmeil on neil peamaja 26
kohast praegu täidetud 22, vanim hoolealune on 95-aastane
eakatepäeva peost kõrvalise
abiga osa saanud ja sellega väga
rahule jäänud taat. Töötajaid on
eakatekodus viis.
Talveks loodab eakatekodu
saada valmis praegu viimistlusjärgus oleva teise kahekorruselise maja, mis mõeldud
eelkõige lamajatele. Sinna tulevad 3-kohalised toad koos
tualeti ja dušiga. Maja mahutab
30 hoolealust.
„Eakatekodus elamine pole
mingi häbiasi, vastupidi, see on
väärikas viis üheskoos turvaliselt vanaduspäevade veetmiseks,“ on veendunud eakatekodu Mulgi Häärber eestöötaja
Merle Aren.
Meelis Sõerd
PALJU ÕNNE LAPSE SÜNNI PUHUL!
ETERI AAS ja INGAR ELBING – 13. septembril
sündis perre poeg RANON.
Halliste vallavalitsus
MADE ja DEIVID ÕIGUS – 21. septembril
sündis perre tütar CAROLA.
Mõisaküla linnavalitsus
5
KOOLIUUDISED
Kooliuudiseid Hallistest
Sel õppeaastal on Halliste põhikoolis keskseteks Jaan Rannapi 80.
juubeli tähistamine, koostööprojekt Islandi õpilaste ja õpetajatega ning
IV kooliolümpiamängud.
Septembri algul oli kõigil võimalik tutvuda näitusega Hallistest pärit
lastekirjanik Jaan Rannapi kirjutatud raamatutest, samuti õpilaste kunstitöödega tema loomingust. Igal kuul toimuvad mingid kirjanikule pühendatud
ettevõtmised: viktoriin, kirjandusvõistlus, omaloomingulised tööd, raamatute
valmistamine jne.
Meie õpilased on olnud edukad spordis: 2.–4. klasside teatejooksus saavutati maakonnas põhikoolide arvestuses esikoht, kergejõustikus 6.–7. ja
8.–9. klasside seas teine ja koolidevahelises murdmaajooksus esikoht. Tublilt
osaleti tütarlaste ja poiste jalgpallis ning Abi ABC päästealasel õppusel.
Koolis korraldati värvikas sügislillede ja seente näitus. Õpetajate päeval
üllatasid õpilased õpetajaid õpilasesinduse eestvedamisel vahva kontserdiga.
9. klass oli oma etteastes leidnud iga õpetaja kohta iseloomulikke ütlemisi, mis anti üle kirjapandult ja kaunistatult. Õpetajad said olla õpilased.
Noored õpetajad käisid ka Halliste ja Õisu lasteaias, saades kõik edukalt
hakkama.
6.–8. oktoobrini viibisid Halliste õpilased ja õpetajad külas Soomes meie
sõpruskoolis.
Milvi Kull
Oktoobrikuu Mõisaküla koolis
Oktoobrikuul tähistati Mõisaküla koolis meeldejäävalt õpetajate
päeva ja kooli aastapäeva.
Õpetajate päeval 5. oktoobril said 8.–9. klassi õpilased proovida õpetajaametit, andes noorematele koolikaaslastele tunde, saades kenasti hakkama.
Korraldasime õpetajate päevale pühendatud aktuse, kus klassid esitlesid
joonistusi ja jutukesi oma kooli õpetajatest. Päev lõppes spordisaalis, kus
pidasime maha haarava võrkpallivõistluse õpetajate ja 8.–9. klassi õpilaste
vahel.
Mõisaküla kooli 106. aastapäeva tähistasime 13. oktoobril. Koolipäev
algas koolipere ühise kogunemisega, kus süütasime kooli sünnipäevaküünla.
Ajalootunnis kuulasime õpetaja Maile Kreevsi ettekannet kooli ajaloost
ja lugesime kooliteemalist luulet. Üheskoos laulsime sünnipäevalaulu
ja maiustasime kompvekkidega. Kooli töötajad, kes on Mõisaküla Kooli
vilistlased, süütasid kesklinnas kooli esimese hoone monumendi juures
mälestusküünla.
Pirje Usin
Mõisaküla kooli direktor
Koolipere käis sügismatkal
Klass klassi järel suundus Mõisaküla koolipere rõõmsalt sügismatkale.
Foto: Meelis Sõerd.
Mõisaküla kooliperel on traditsiooniks tervitada saabuvat sügist matkaga. Tänavugi käisid klassid septembri algul eri paigus
linnaümbruse looduses ja tegid matkamuljetest paar nädalat hiljem
koolimajas üheskoos kokkuvõtteid.
Sügise alguspäevale kohast nimetust „Tere sügis“ kandnud
üritusel rääkisid õpilased matkamuljetest. Iga klass kujutas matkalt
kaasa toodud loodusliku materjali kasutades sügise nägu omal
vahval moel.
I ja II klass koos oma õpetaja Lilli Kaskelaineniga rääkisid käigust
linnalähedasse sohu ja metsa, kust leiti seeni ja jõhvikaid. Matkamuljed taaselustasid lapsed oma joonistatud piltidel, mis olid fuajee
aknalaulale vaatamiseks seatud.
„Meie eesmärgiks oli taimi tundma õppida ja selle me täitsime,“
ütles III klassiga piki vanal raudteetammi kõige pikema matka teinud õpetaja Eha Ermits. Emakeeleõpetaja Anneli Merila korraldas
sel matkal lastele tähelepanumängu. Koolimaja seinale seadis klass
värviliste puulehtede vahele stendile oma matkapildid ja Helena
Koogi luuletuse, mille autor koolikaaslastele ka ette kandis.
IV ja V klass õpetaja Toomas Rietiga matkasid samuti soos.
Nähti ja õpiti tundma erinevaid seeni ja tunti rõõmu looduses
olemisest. Koolimajja püstitas klass oma sügisepuu okstele riputatud värvilistest paberitest lõigatud vahtralehtedega, millel kirjas
matkamuljed.
VI ja VII klass õpetaja Enn Raiestega seadsid sammud linnalähistele metsa kahe mälestuskivi juurde. Need tähistavad paiku, kus
70 aastat tagasi sõja hakul hukati ilma süüdimõistva kohtuotsuseta
kokku 113 inimest. Õpilaste soov on, et sellest massimõrvast räägitaks rohkem, samuti et mälestuskivide ümbrus korrastataks ja nende
juurde juhataksid suunaviidad. Sügise sünnipäevahommiku lõpetuseks vaadati Vivaldi muusika saatel suurelt ekraanilt slaididena
värskeid matka- ja muid koolielu pilte. MEELIs Sõerd
Abja, Halliste ja Mõisaküla ühislehekülg
6
Alates 1. septembrist hakkas kehtima uus korraldatud
jäätmevedu
Abja, Halliste ja Karksi vald ning
Mõisaküla linn korraldasid uue hanke
segaolmejäätmete soodsaima hinnaga
vedaja leidmiseks kuni 1. septembrini
2016. Parimaks pakkujaks osutus
Veolia Keskkonnateenused AS.
Uue jäätmeveoga kaasneb üsna
mitmeid muudatusi, mida alljärgnevalt
selgitatakse.
Konteineri sisu
Alates septembrist jälgitakse
täpsemalt jäätmemahutite sisu
vastavust Eesti Vabariigis kehtivale
jäätmeseadusele ja kohalikule
jäätmehoolduseeskirjale.
Tulenevalt kohaliku omavalitsuse
jäätmehoolduseeskirjast tuleb
elu- või muu tegevuse käigus
(kodus, ametiasutustes, tootmisvõi kaubandusettevõttes) tekkivaid
jäätmeid koguda liigiti, et võimaldada
nende taaskasutamist võimalikult
suures ulatuses.
Segaolmejäätmete mahutisse ei
või panna: tule- ja plahvatusohtlike
jäätmeid; vedelaid jäätmeid;
ohtlike jäätmeid, käimlajäätmeid,
kogumiskaevude ja reoveepuhastuse
setteid; aineid või esemeid, mis
võivad ohustada jäätmemahuti
hooldajat, jäätmekäitlejat, mahutit
või raskendavad märkimisväärselt
jäätmete kokkupressimist;
taaskasutatavaid jäätmeid,
mille kogumine on korraldatud;
pakendijäätmeid; probleemtooteid
(tervise- või keskkonnaohtu
põhjustavad jäätmed); ehitusja lammutusjäätmeid ning
tervishoiujäätmeid.
Liigiti kogutavaid ning ohtlikke
jäätmeid ja probleemtooteid on
võimalik ära viia üldkasutatavatesse
spetsiaalselt selleks ettenähtud
mahutitesse või kogumiskohta
(mahutite täpse asukoha ja ohtlike
jäätmete vastuvõtu kohta võib infot
küsida kohalikust omavalitsusest).
Suurjäätmete (vana mööbel –
diivanid, toolid, lauad, kapid,
kardinapuud, vaibad jms) äravedu
on võimalik tellida ka Veolia
Keskkonnateenused AS-lt. Selleks
tuleb kliendil vedajat eelnevalt
teavitada ning vajadusel tellida
suurjäätmete mahuti. Äravedu toimub
vastavalt kokkuleppele või piirkonnas
oleval esimesel veopäeval.
Alates septembrist on kohustus
paberjäätmed vedajale üle anda 10 ja
enama korteriga elamutel, kus tegutseb
korteriühistu või kinnisvarahalduse või
-hoolduse ettevõte.
Samuti on võimalik sõlmida paberi
veoks teenuseosutamise leping kõigil
majapidamistel.
Liitumiskohustus puudub elamutes ja
korterelamutes, kus on projektijärgselt
ahiküte või tahkekütusega katel.
Biolagunevate jäätmete osakaal
tõuseb hooajati ning põhiliselt koosneb
see aia- ja haljastusjäätmetest.
Jäätmeseaduse kohaselt ei
tohi 2010. aasta 16. juulist alates
panna olmejäätmete hulka üle
45 massiprotsendi biolagunevaid
jäätmeid. Konteinerite sisus
hakatakse senisest enam kontrollima
biolagunevate jäätmete kogust
segaolmejäätmete hulgas. Juhul,
kui vedaja on avastanud, et kliendi
konteineris domineerivad biolagunevad
jäätmed, võetakse kliendiga ühendust
või jäetakse puudust kirjeldav silt
jäätmemahutile. Esimesel korral
piirdutakse hoiatusega. Probleemi
püsimisel jäetakse konteiner edaspidi
tühjendamata ning sellega seoses
esitatakse jäätmevaldajale arve
tühisõidu eest.
Tühisõidu eest esitatakse arve ka
siis, kui klient ei ole vedajat eelnevalt
teavitanud, et tema kinnistule
juurdepääs puudub, näiteks talvel
lumeolude tõttu. Teehoolduse eest
vastutab tee omanik, sellest tulenevalt
palume vedajat kindlasti teavitada
enne veopäeva, kui teeolud ei
võimalda juurdepääsu kinnistule.
Nõuetekohane
jäätmemahuti
Jäätmete kogumiseks tuleb
jäätmevaldajal kasutada nõuetele
vastavaid kaanega varustatud
jäätmemahuteid, mida on võimalik
tühjendada tõstemehhanismi
abil jäätmeid kokkupressivasse
jäätmeveokisse. Konteinerit soetades
palume tähelepanu pöörata muuhulgas
ka mahuti valmistusplastile, mis
peaks vastu talvekülmadele ning
UV-kiirgusele. Kindlasti ei sobi
siseruumides kasutamiseks olevad
konteinerid.
Konteineri
paiknemine ja
tühjendus
Varasemast rohkem hakatakse
tähelepanu pöörama jäätmemahuti
nõuetekohasele asetsemisele.
Lubatud teenindusajal kella 6.0023.00 tuleb hoida konteiner vedajale
kättesaadaval kohal.
Kogumisvahend peab
tühjenduspäeval asetsema mitte
kaugemal kui 10 m jäätmeveo auto
võimalikust peatumiskohast, segada
ei tohi piirded ega aiad. Sõidutee
laiuseks peab olema 3,5 meetrit ja
Koolitus ettevõtjaile
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskus
(Peahoone tee 2, Tihemetsa, Saarde vald) korraldab
17. ja 18. novembril kella 9.15-16.00 põllumajanduse ja
metsanduse valdkonnas tegutsevatele töövõtjatele ja
ettevõtjatele või selles valdkonnas ettevõtlust alustada
soovivatele isikutele tasuta kahepäevase kursuse projektide
raamatupidamisest.
Koolitaja Raili Uibopuu.
Täiendav info: tel 51 68 099,
e-post: [email protected]
Pottsepatööd:
pliidid, ahjud, kaminad
ehitus ja remont.
Tel 5550 6605
(Hannes)
e-post: [email protected]
Eesti Erametsa OÜ
ostab metsakinnistuid.
Tel 50 72 544,
e-post: www.erametsa.ee
kõrguseks 4 meetrit. 600-liitrised ja
suuremad konteinerid tuleb paigutada
neid tühjendava jäätmeveokiga
samal tasandil paiknevale kõva
kattega alusele, millele on tagatud
tühjendusküljelt vahetu juurdepääs.
Vedaja kaardistab nõuetele
mittevastavate konteinerite asukohad
ja teavitab kliente telefoni teel või
vastava sedeliga. Tühjendamata
jäetakse konteiner korduvale
teavitamisele mittereageerimisel.
Mahuti transportimist kaugemalt kui
10 m jäätmeveokini ja lukustamata
värava või tõkkepuu käsitsi avamist on
võimalik tellida tasulise lisateenusena
juhul, kui jäätmevaldaja soovib
kasutada mugavusteenust.
Ettemakstud jäätmekott
Septembrist alates pakutakse
uut lahendust kehvade teeoludega
jäätmetekkekohtadele ettemakstud
jäätmekoti näol. Ettemakstud
jäätmekott on mõeldud elanikele,
kellel on probleeme tekkinud jäätmete
üleandmisega jäätmeveoautole
(juurdepääsu probleemid) ja kellele
on antud eelneval perioodil vabastus
seoses objektile jäätmeveoki ligipääsu
puudumisega.
Ettemakstud jäätmekotti on
võimalik osta ja lepinguid sõlmida
Viljandis Musta tee 9 asuvas
klienditeeninduses. Kliendile müüakse
tema aasta tühjenduskordade arv
jäätmekotte korraga. Lepingu lisas
lepitakse kokku koti üleandmise
kuupäevad ja koht.
Klient toob ettemakstud jäätmekoti
lähimasse jäätmetekkekohta (märgitud
lepingu lisas), kust jäätmed antakse
üle jäätmeveokile. Jäätmekotile tuleks
kirjutada lepingu number või kinnistu
nimi.
Üks punane märgistatud kirjadega
ettemakstud jäätmekott maksab koos
käibemaksuga 1,55 €.
Erinevus tavalise jäätmekoti
lepinguga võrreldes seisneb selles,
et jäätmete veohind sisaldub koti
hinnas. Nii on see mugav ja muretu
teenus, millele ei järgne arvet.
Lepingu sõlmimine
on kohustuslik
Jäätmeseaduse § 69 kohaselt
loetakse jäätmevaldaja liitunuks
korraldatud jäätmeveoga elu- või
tegevuskohajärgses jäätmeveo
piirkonnas. Jäätmevaldaja on
korraldatud jäätmeveoga liitunud
alates kohaliku omavalitsuse üksuse
korraldatud jäätmeveo jäätmeloa
kehtima hakkamisest. Jäätmeveo
lepingu sõlmimata jätmine ei vabasta
korraldatud jäätmeveost. Varasemalt
sõlmitud lepingud ei kehti.
Jäätmekäitluse
korraldamine
Jäätmekäitlust kinnistul korraldab
kinnisasja omanik, hoonestusõiguse
alusel kasutataval maal
hoonestusõigust omav isik, ehitise
kui vallasasja juurde kuuluval ehitise
teenindamiseks vajalikul maal ehitise
omanik. Korruselamute korral peab
lepingu sõlmima korteriühistu, selle
puudumisel majavanem.
Katuste ehitus,
müüritööd, üldehitustööd.
Müüme ka katuse
materjale ja
vihmaveesüsteeme.
Küsi hinnapakkumisi
tel 5341 3362.
Võimalus on soetada konteiner
mitme majapidamise/ jäätmevaldaja
peale. Sellisel juhul fikseeritakse
ühe majapidamise esindaja ja
jäätmeveofirma vahel sõlmitavas
lepingus kõik tingimused (lisatakse
konteinerikasutajate nimekiri). Lepingu
sõlmimiseks tuleb pöörduda Veolia
Keskkonnateenused klienditeeninduse
poole.
Erandkorras on võimalus taotleda
kohalikult omavalitsuselt lepingu
muutmist. Omavalitsus vaatab saadud
avalduse läbi ja edastab vastuse
jäätmeveofirmale ning taotlejale .
Konteinerite
tühjendamissagedus
Konteinerite tühjendamissagedus
sõltub otseselt konteineri suurusest
ja selle kasutamise intensiivsusest,
kuid samas kehtivad konteinerite
tühjendamissagedusele
jäätmeholduseeskirjast tulenevalt
miinimumnõuded: hajaasustuses
iga 12 nädala ja tiheasustues iga 4
nädala tagant.
Jäätmevaldajal on võimalus taotleda
jäätmemahutite eelpoolkirjeldatust
harvemat tühjendussagedust, esitades
selleks kirjalikult põhjendatud taotluse
kohalikule omavalitsusele.
Pangabuss peatub:
Tihemetsa kaupluse juures
kell 9.00–10.30
Kilingi-Nõmme klubi ees
kell 11.30–14.30
IV kvartalis
12. ja 26. oktoober
9. ja 23. november
7. ja 21. detsember
Mustla vallamaja juures
kell 14.30–16.30
IV kvartalis
5. ja 19. oktoober
2., 16. ja 30. november
14. ja 28. detsember
Mõisaküla
linnavalitsuse juures
kell 10.00–12.00
Suure-Jaani
Konsumi kaupluse parklas
kell 14.15–17.15
IV kvartalis
3., 17. ja 31. oktoober
14. ja 28. november
12. detsember
Bussis saate nõu pangateenuste kohta, tellida
ja kätte pangakaardi, makseautomaadist
oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha
arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja muid
erinevaid lepinguid.
Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee.
Lisainfot pangabussi teenuste, kellaaegade ja
peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.
Arvete võlgnevus
Tasumata jäänud arve kohta
näeb klient infot järgmisel arvel, kus
kajastatakse lisaks jooksvale arvele
ka eelnevalt tasumata summa.
30 päeva peale maksetähtaja
ületamist saadetakse välja
meeldetuletuskiri maksetähtajaks
tasumata arve kohta, kus on
muuhulgas ka hoiatus võla tasumata
jätmisega kaasnevate sanktsioonide
kohta.
Võlgnevuse mittetasumisel on
vedaja sunnitud teenuse osutamise
peatama vastavalt VÕS § 110 lg 1
kuni tasumise kohustuse täitmiseni.
Võlgnevuse tõttu peatatud teenuse
taasalustamine on tasuline
vastavalt kehtivale hinnakirjale.
Teenus peatatakse 60 päeva peale
maksetähtaja ületamist.
Võlgnevuse mittetasumisel
loovutatakse nõue inkassoteenust
osutavale firmale, kellel on õigus
nõue avalikustada. Õigus võlgnevuse
loovutamisele tekib 45 päeva
täitumisel maksetähtaja ületamisest.
Siiski oleme võlgnike suhtes üsna
paindlikud ning võimaldame mõistlikke
kokkuleppeid tasumiseks ning
võlgnevuse loovutamise vältimiseks
kolmandatele osapooltele. Võlgnevuse
avalikustamisel avaldatakse võlglase
nimi, sünniaeg ja võla summa koos
inkassotasudega.
Täpsemat infot jäätmemahuti
parameetrite ja lepingu sõlmimise kohta
ning tühjendussageduse määramise
osas saab Veolia Keskkonnateenused
AS-i klienditeenindusest aadressil
Musta tee 9 Viljandi, kliendinumbrilt
1 9 1 9 v õ i Ve o l i a k o d u l e h e l t
www.veolia.ee.
Veolia
Keskkonnateenused AS
Tasuta nõuandeid
töö-, äri-, perekonna-,
pärimisõiguse jne alal
pakub abivajajaile
(ka anonüümselt)
nõuandekeskus.
www.vastused.ee
Viljandimaa
Ohvriabikeskus pakub abi
Viljandimaa ohvriabikeskus pakub
abi inimestele, kes kannatavad halva
kohtlemise, vaimse, füüsilise või
seksuaalse vägivalla all.
Ohvriabikeskusest võib nõu küsida
nii ise kohale tulles kui telefonitsi, ka
anonüümselt.
Ohvriabikeskus asub Viljandis Pargi 1 ja
on avatud E kella 9–12 ja 13–18 ning K ja
R kella 9–12 ja 13–16. Telefon 434 0343.
Lõuna-Mulgimaa
tellimisest
Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna ühislehe LõunaMulgimaa tellimusi 2012. aastaks võtavad vastu kõik Eesti
postkontorid.
Lõuna-Mulgimaad (indeks 00927) saab tellida korraga aasta
lõpuni või soovitud arvuks kuudeks, sh jooksva kuu lehte kuni
10. kuupäevani.
Leht ilmub kord kuus (välja arvatud juuli), st 11 numbrit aastas.
Leheeksemplar maksab 26 senti. Lehe tellimishind kolmeks
kuuks on 78 senti, kuueks kuuks 1,56 eurot jne. Aastatellimus
tervikuna maksab 2,86 eurot.
Pdf-failina on Lõuna-Mulgimaa loetav ka internetis
kohalike ajalehtede nimistust, samuti Abja ja Halliste valla
ning Mõisaküla linna kodulehekülgedelt www.abja.ee;
www.halliste.ee ja www.moisakyla.ee
Kolme omavalitsuse infoleht ilmub
kord kuus.
Abja lehekülgede esindaja Lauri Sepp.
E-post [email protected].
Tel 435 4784, 5664 0344.
Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja, 69403,
Viljandimaa.
Halliste ja Mõisaküla lehekülgede ja tagakülje toimetaja
Meelis Sõerd (Sarja tee 18, Veskimäe küla, 69404
Abja-Paluoja postkontor).
Tel 5395 7842 ja 436 0030.
E-post [email protected] ja [email protected]