november 2010

NR 11 (171)
VÄNDRA ALEVI JA VALLA AJALEHT
Jannu Holsting peab end
eelkõige põllumeheks
Vändra valla kõrgeima autasu
„Aastate Tegu” otsustas vallavolikogu tänavu omistada Jannu
Holstingule.
Vallavanem Peeter Reimann
andis tunnustust tõendava valla
vapi kujutisega plaadi teenekale
kodu-uurijale, C.R. Jakobsoni Talumuuseumi tegevuse arendajale
ja endisele vallavolikogu esimehele
üle tema 85. sünnipäeva tähistamisel Võidula mõisas. Autasuga
kaasneb rahaline preemia 15 000
krooni. Kodu-uurijate seltsi esindajad tunnustasid juubilari elutööd
seltsi aukirjaga.
Holsting on elukutselt õpetatud
agronoom, kuid kodukoha ajaloo
uurimise ja selle jäädvustamisega
on ta tegelenud alates 1954.aastast. Trükivalgust on näinud tema
koostatud ,,Läbi aegade Vändra radadel” I ja II; ,,C.R. Jakobsoni Talumuuseum”, ,,Kurgja-Linnutaja”,
,,Vändra” (koos Orest Niinemäega), ,,Tuntud nimesid Vändra
minevikust”, lisaks teaduslikke ja
populaarteaduslikke artikleid.
Kui sünnipäevapeol küsis õhtujuht juubilarilt, kumb on talle hingelähedasem, kas mets või meri,
vastas Holsting kõhklemata: ,,Põld.
Eriti siis, kui rukis õitseb”. Eelkõige
peabki ta end põllumeheks. Meenutused 10 aastat kestnud Kurgja
talumuuseumi ülesehitamisest ja
seal Jakobsoni vaimus talutootmise elluäratamisest toovad tol ajal
muuseumi direktorina töötanud
Holstingu näole lõbusa muheluse:
,,Olin Nõukogude Liidus ainuke
taluperemees.” Oma talu peremeheks Kirikumõisa külas sai Holsting
1989. aastal ja pidas seda viis aastat. Siis andis kogu majapidamise
üle tütretütrele Maarjale ja kolis
Võrumaale, isatallu.
Holsting on töötanud Suurejõel
peaagronoomina, L. Koidula nim
kolhoosi esimehena, hiljem Vändra
kolhoosi esimehe ja esimehe asetäitjana. Vändra Looduskaitse-, Muinsuskaitse ja Taluseltsi asutajaliige.
Kaasa aidanud kõikide Eesti vabariigi algusaastatel alevisse paigaldatud
mälestuskivide ja ajalooliste tähiste
organiseerimisel ja paigaldamisel.
Holstingu elulugu on talletatud
2003. aastal ilmunud raamatusse
,,Pärnumaa koduloolasi” ja 2008.
aastal ilmunud Eesti põllumajanduse edendajate biograafilisse leksikoni. 1993. aastal tunnistati Holsting
Pärnumaa populaarseimaks haridus- ja kultuuritöötajaks.
,,Aeg kaob käest ära,” kurdab
Holsting, kes elab suviti Räpina
valla Meelva küla Aadu talus, kus
aitab jõudumööda poeg Kaiol talutoimetusi teha. Talveks aga sõidab Saaremaal elavale tütar Epule
lähemale, veetes päevi Sõrve säärel
asuvas korteris. Noorema poja Tago
Kohila lähedal asuvas Allika talus
käib ta abiks mesilat rajamas. ,,Tegemist on küll. Kutsutakse üritustele. Isegi Vabadusvõitlejate Liidule
korraldatud peaministri vastuvõtul
käisin. Noorkotkaste ja kodutütarde 80. juubeli kokkutulekul käisin,
vanade
sõjameeste
kokkutulekul,” loetleb Holsting oma tihedat
käimistegraafikut. ,,Igapäevase suhtlemise järele ma erilist vajadust ei
tunne, Sõrve säärel elame koeraga
kahekesi,”naerab Holsting. Tema
suur pere – kolm last, kaheksa lapselast ja samapalju lapselapselapsi
– hüüab Jannut üksmeelselt hellitlevalt Taadiks.
Küllap meenutusteks ja mälestusteks jääb tükike talvisest lühikesest päevastki, ja osake kõige
selle kirja panemiseks, sest teisiti
Jannu Holsting pole kunagi osanud
ega oska praegugi. Kõige kaugem
mälestus on Jannul varasest lapsepõlvest, ja eredalt meeles: ,,Olin
Värvid Vändrasse 2010
Konkurss Värvid Vändrasse omab juba üsna pikaajalist traditsiooni ja
on parimatel aastatel ühendanud üle 15 osaleja. Kui viimastel aastatel
on olnud osavõtjate arv kusagil 10 ümber, siis sel aastal jõudis kardetud
tähekombinatsioon MASU paraku ka värvikonkursini. Osavõtjaid eramajade arvestuses 3 ja korteriühistuid 1. Väheste värvijate kiituseks tuleb öelda, et värvimistööd teostati korralikult ja maitsekalt.
Žürii rollis olid sel aastal Alevivolikogu heakorra- ja turvalisuse komisjon koosseisus Ülo Aud, Reet Eesmäe, Eha Tamm, Andres Sõnajalg, Laura Oisalu koos värvidele hinnasoodustust pakkuvate Vändra
kaupluste Ehitusabi esindaja Arvo Jürisoo ja Remont&Viimistlus kaupluse esindaja Salme Selmetiga.
Võitjaks osutus ja suurima rahalise preemia saab eramajade konkurentsis elamu, mis on olnud aastaid alevi visiitkaardiks bussiga saabujatele ja
läbisõitjatele, püüdes pilke oma korras aia ning hooldatud haljastusega:
Sellest aastast on pärit kogemus, kui üks korteriühistu jättis suures ehitustuhinas õigel ajal esitamata Värvid Vändrasse korras nõutud
osalemise sooviavalduse. Soov hiljem osaleda sai edastatud heakorra ja
turvalisuse komisjonile, kes leidis, et kortermaja on küll tunnustamist
väärt ja palju vaeva näinud, aga alevivolikogu poolt kinnitatud konkursi
tingimused on siiski kõigile ühed ning kevadel ajalehe kaudu avalikustatud. Majade omanikud ja esindajad peaksid siit järgmiseks aastaks kõrva
taha panema, et üks töö värvimistööde alguses on konkursil osalemiseks
avalduse kirjutamine.
Seega jääb üle tunnustada ettevõtlikke korteriomanikke aadressidel
Jaama 6 ja Vana 73, kes majanduslikult raskel ajal renoveerisid enda korterelamuid ja seeläbi alevi üldilmet tunduvalt kaunimaks muutsid. Kena
tulemus on kõigile alevi elanikele ja külalistele näha.
Auhinnad antakse võitjatele üle alevi sünnipäeval, 6. detsembril.
Ehitusnõunik Aldo Pitsner
paariaastane, põletasin käe ära ja
mind viidi kibedal tööajal vanaema
valvsa silma alla. Vanaema tõi uued
sussid või saapad ja pani need millegipärast seina peale rippuma, et
saaksin vaadata. Imetlesin siis neid
seal seinapeal, et küll on illo!”
Lugupeetud juubilar, Vändra
Teataja soovib, et võiksid kõiki oma
eesseisvaid päevi kokku võtta nende samade võrokeelsete sõnadega.
graafiku osas, millest lähtuvalt
algavad tööd detsembrikuus paralleelselt Vana tänaval (alates Posti
pumplast) ning Nurme tänaval.
Teises järjekorras C. R. Jakobsoni tänaval (veetöötlusjaamast
alates) ning Jussilepiku tänaval,
Kase tänaval ja Raja tänaval.
Tänavad suletakse lõikude kaupa ja kõiki kinnistuomanikke teavitatakse tööde täpsest algusajast,
tööde planeeritavast kestusest ja
muudatustest
liikluskorralduses.
Samuti saab operatiivne info olema alevi kodulehel www.vandra.ee
,,Alevi veeprojekti” all.
Tahan alevi kodanikele veelkord
südamele panna, et tegemist on
Vändra mõistes ülisuure investeerimisprojektiga, millist varem siin toimunud ei ole ning mille kaevetööd
hõlmavad peaaegu kõiki alevi tänavaid ja häirivad pea kuueteistkümne
järgneva kuu jooksul meie kõigi igapäevaelu. Palun seega kõigilt mõistvat suhtumist kogu projekti vältel
tekkivatesse ebamugavustesse, sa-
I koht 3000 krooni Pärnu-Paide mnt 24 – omanik Maimu Madisson.
Õie Kuusk
Vändra alevi veeprojektist
Edastan järjekordse ülevaate Vändra
alevi veeprojekti kulgemise kohta.
Käesolevaks ajaks on sõlmitud ka kolmas veeprojekti leping,
mille sisuks on reoveepuhasti rekonstrueerimistööd. Kõigile hanketingimustele osutus vastavaks AS
Merko Ehitus ja AS Merko Infra
ühispakkumus, mis komisjoni
poolt ka edukaks tunnistati. Pakkumuse hind on 27,88 miljonit
krooni ilma käibemaksuta.
Seega on veeprojekti ehitustööde kogumaksumuseks 88,03
miljonit krooni ilma käibemaksuta, millest toetus Euroopa Liidu
Ühtekuuluvusfondist 77,19% ,
ehk 67,95 miljonit krooni ilma
käibemaksuta.
Toimunud on ka esimesed objektikoosolekud, mis hakkavad
edaspidi toimuma iga nädala neljapäeval, kell 10.00 trasside ehitajaga
ja kell 14.00 biopuhasti rekonstrueerijaga.
18. novembril esitati töövõtja
poolt ka esimene nägemus tööde
30. NOVEMBER 2010
muti ka nii töömeestesse, projektijuhtidesse kui ka meie inimestesse,
kes selle projektiga otseselt seotud.
Teeme seda kõike ju selle nimel,
et meil kõigil oleks Vändra alevis
PAREM elada ning ka meie noored
ühel hetkel seda mõistaksid ning
rajaksid siia oma kodu.
Ja lõpetuseks üleskutse kõigile
neile, kes elavad küll Vändra alevis, aga pole mingil põhjusel ennast rahvastikuregistri järgi alevi
kodanikuks registreerinud. Palun
tulge ja tehke seda! Sellega annate
ka teie oma panuse meie kodualevi
arengusse ja aitate kaasa selle suurprojekti elluviimisele.
Kaunist jõuluootust soovides
alevivanem Toomas Sonts
II koht 2000 krooni Vana tn 34 kuur – omanik Viljo Järve.
III koht 1000 krooni Vana tn.104 – omanik Helene Saar
Korteriühistute arvestuses I koht 7000 krooni Pilve tn.3,
juhatuse esimees Urmas Pert.
2
Vallavolikogus
NOVEMBER 2010
16. novembril
* Volikogu esimeheks valiti Vassili Padumäe
* Valla kõrgeim tunnustus „Aastate Tegu” omistati Jannu Holstingule.
Tunnustuse pälvis ta kui Vändrat tutvustatavate raamatute autor,
C.R.Jakobsoni Talumuuseumi tegevuse arendaja ja endine pikaajaline
vallavolikogu esimees.
Tunnustuse märgiks antakse talle 85. sünnipäeval üle valla vapi
kujutisega plaat ja rahaline kingitus 15 000 krooni.
* Kinnitati:
- valla avaliku korra eeskiri
- valla heakorraeeskiri
- valla loomapidamise eeskiri
- valla vallavara valitsemise kord
- valla haridusasutuste hoolekogu moodustamine ja töökord
- valla lasteaedadesse vastuvõtmise ja sealt väljaarvamise kord
- valla 2011. aasta eelarve koostamise prioriteedid
- projekti „Võidula mõisa peahoone fassaadide restaureerimine”
omafinantseeringu summaks 542 073 krooni
* Positiivne hinnang anti Juurikaru ja Pärnjõe Põhikooli sisehindamise
aruandele
* Otsustati taotleda valla omandisse Kaisma külas asuv terviseraja maa,
Kergu külas asuv prügimäe maa, Kaisma külas asuv Krahvi karjääri maa.
* Algatati detailplaneering Mestaküla külas asuva Tootsi prügila maaalal. Eesmärgiks ca 8,7 ha suuruse maa-ala piiride ja sihtotstarbe
määramine ning hilisem maa valla omandisse taotlemine. Planeeringu
koostamine anti üle Tootsi Vallavalitsusele
* Teistkordne umbusalduse avaldamine revisjonikomisjoni esimees Andres Tammele ei leidnud volikogu istungil toetust. Revisjonikomisjon jätkab
tööd koosseisus Andres Tamm, Andres Sõnajalg ja Erich Perner.
Tehtud otsused on avalikustatud valla koduleheküljel: [email protected]
Alevivolikogus
18. novembril
* Kehtestati Vändra Raamatukogu uus põhimäärus ja raamatukogu
kasutamise eeskiri.
* Kinnitati konkursi Värvid Vändrasse tulemused.
*Kehtestati Vändra Alevivalitsuse hallatavate asutuste töötajate
ja alevi omavalitsusteenistujate töö tasustamise alused. Vastu võetud
määrusega viidi Vändra Alevivolikogu 19.03.2009. a määrus nr 10
„Vändra Alevivalitsuse hallatavate asutuste töötajate ja alevi omavalitsusteenistujate töö tasustamine” kooskõlla kehtiva ja kehtima
hakkavate seadustega (töölepingu seadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, 1. jaanuaril 2011. a kehtima hakkava euro kasutusele võtmise
seadus).
*Tehti muudatusi Vändra lasteaedade põhimäärustesse, mis tulenesid seadusandluse muudatustest.
*Tunnistati kehtetuks Vändra Alevivolikogu 2 määrust - Vändra
Alevivolikogu 17.05.2001. a määrus nr 22 „Üüri- ja haldustasu suurendamine” ja Vändra Alevivolikogu 21.05.1998. a määruse nr 12
„Üüritariifide ja haldustasu kehtestamine” punkt 2. Elamuseaduse
§ 371 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogul õigus kehtestada
oma haldusterritooriumil asuvatele munitsipaalomandis olevatele eluruumidele üüri piirmäärad. Seega annab elamuseadus õiguse, mitte kohustuse. Munitsipaalkortereid on 30 ringis. Alev on teinud bilansis olevatele elamutele kulutusi (katuste vahetused ja muud remonditööd).
Enne suuremate investeeringute tegemist lepitakse korteriomanike ja
üürnikega kokku, kui suur peaks olema üüri- ja haldustasu.
*Kuulati heakorra ja turvalisuse komisjoni esimehe Ülo Audi tööaruannet komisjoni tööst.
*Moodustati Vändra Alevivolikogu ajutine Vändra piirkonna haldusterritoriaalse korralduse komisjon. Komisjoni tööülesanneteks on
alevivolikogu põhimõtete väljatöötamine piirkonna haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks, hinnangu andmine Vändra piirkonna haldusterritoriaalse korralduse muutmise sotsiaalsetele, majanduslikele
ja keskkonnamõjudele, ERKASe uuringu „Vändra alevi, Vändra valla,
Kaisma valla, Tootsi valla, Järvakandi valla ja Kehtna valla võimaliku
ühinemise teostatavusanalüüs” analüüsimine ja hinnangu andmine,
Vändra alevi volitatud eestkõnelejaks olemine liitumise või liitmise
algatustes ja ettepanekute tegemine Vändra naabruskonna kohalike
omavalitsuste valdkondliku koostöö tugevdamiseks.
*Moodustati Vändra alevi terviseprofiili ja tegevuskava väljatöötamiseks töögrupp ja kinnitati töögrupi liikmeteks Kersti Kaas,
Elvi Kalm, Anne Kangert, Tiiu Ling, Niida-Anita Morgen, Peeter
Putk, Janek Saharenko, Kersti Tilk ja Terje Õiglane.
*Moodustati töögrupp Vändra alevi põhimääruse muudatusettepanekute väljatöötamiseks ja volikogule kinnitamiseks esitamiseks.
Töögrupi liikmeteks kinnitati Priit Enok, Piret Müür, Eha Tamm,
Raagna Urbalu ja Harry Veskemaa.
Info
Vändra alevi 2010. aasta eelarve täitmisest andis ülevaate
alevivanem Toomas Sonts. Töötute arv on vähenenud. Oktoobri
lõpu seisuga oli arvel töötuid 71. Tulumaksu laekumisel on väike tõus,
kuid planeeritust jääb puudu eelarves umbes miljon krooni. Alevil ei
ole tähtajaliselt maksmata arveid. Pankades on raha ca 2,5 miljonit
krooni.
Alevivanem Toomas Sonts andis volikogule üle alevi 2011. aasta
Hallika maaüksuse detailplaneering
Vändra Alevivalitsuse 08.11.2010 korraldusega nr 92 algatati detailplaneering 22,05 ha suurusel Hallika maaüksusel (93101:001:0083)
Planeeringuga jagatakse Hallika maaüksus. Jagamise eesmärgiks on
elamu ehitamiseks katastriüksuste piiride, ehitusõiguse ja maade sihtotstarbe määramine
Algatamise otsusega saab tutvuda Vändra alevi kodulehel
www.vandra.ee
Linnade liit toetas alevi ja valla
vabatahtlikku ühinemist
9. novembril toimus Vändras Eesti
linnade liidu (ELL) juhatuse koosolek, mida tavapärselt peetakse
pealinnas. ELL on edastanud Pärnu
maavanemale ja regionaalministrile
oma seisukoha, et pooldab Vändra
alevi ja valla vabatahtlikku ühinemist, pidades silmas kahe omavalitsuse võimalikku sundliitmist maavanema ettepanekul. Toetuse väljendamiseks oma ühele liikmele, Vändra
alevile otsustatigi erandkorras juhatuse koosolek läbi viia Vändras.
Linnade liit leiab, et kohalike
omavalitsuste ühinemine peab tuginema dialoogile ja vabatahtlikkuse
põhimõttele ning sundliitmise katsed
ei ole vastuvõetavad. Pärnumaa omavalitsuste liidu (POL) esimehe Eeri
Tammiku sõnul on Vändra ühinemist arutatud ka POL-is, kus toimunud hääletusel pooldas 18 esindajat
vabatahtlikku liitumist.
Pärnu maavanem Andres Metsoja kinnitas, et võtab liitude arvamused teadmiseks, kuid konkreetseid
samme tuleb juba astuda lähiajal,
sest järgmised kohalikud valimised on
aastal 2013. ,,Et me ei oleks järgmiste
valimiste eel taas olukorras, kus on liiga kiire ja asjad ei ole põhjalikult läbi
mõeldud.” Metsoja kinnitas, et eelkõige arvestab ta ikkagi Vändra alevija vallavolikogu seisukohtadega.
Vändra alevivolikogu eelviimasel
istungil infopunkti all käsitletud teemana leiti, et ollakse liitmise poolt,
kuid seda alles aastal 2013 ja et alev
on valmis minema juba algatatud
viie valla ühinemisprotsessiga edasi.
Vändra vallavolikogu liige Kaido
Madisson lausus, et vallavolikogus
pole veel teemat arutatud, kuid ta
isiklik arvamus on, et vabatahtlikkusega jääb protsess venima.
Maavanem lubas lähiajal pöörduda mõlema omavalitsuse volikogude
ja valitsuste poole soovitusega, et
nad võtaksid vastu konkreetse otsuse
ühinemisläbirääkimiste algatamiseks.
Senised läbirääkimised on algatanud
Raplamaa Järvakandi vald, kuid viimase ühinemist Vändra ja Tootsiga ei
peeta lähiajal reaalseks. Et kõik oleks
juriidiliselt korrektne, tuleb maavanema sõnul kahel Vändral alustada nn
algusest. Rapla maavanem pole oma
seisukohta Järvakandi võimaliku ühinemise kohta naabermaakonna omavalitsustega seni avaldanud.
,,Tekkinud on olukord, kus omavalitsused, algatanud vabatahtliku
suurühinemise, mis ühest küljest
võinuks olla paljuräägitud haldusreformi lipulaev, ei ole ilmselt suutelised
seda ellu viima, kuna riik ei ole valmis
looma pretsedenti maakonna piire
ületava ühinemise suhtes ja väldib
sellise küsimuse lahendamist,” võtab
tekkinud olukorra kokku alevivanem
Toomas Sonts.
Õie Kuusk
Metsaomanikud saavad taotleda toetust
15. novembrist kuni 5 detsembrini
on metsaomanikel võimalik esitada
toetuse taotlusi metsa majandusliku
väärtuse parandamiseks, kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks.
Metsa majandusliku väärtuse
parandamiseks saab taotleda toetust
hooldusraieks kuni 30aastases puistus, kasvavate puude laasimiseks,
metsatehnika ja tarvikute soetamiseks, metsa uuendamiseks (mitte
lageraiejärgseks uuendamiseks) ning
ulukikahjustuste ja taimehaiguste
ennetamiseks. Toetuse taotlemiseks
peavad inventeerimisandmed metsamaa kohta olema kantud metsaregistrisse ning hooldusraieks ja metsa
uuendamiseks peab olema esitatud
metsateatis. Metsa majandusliku
väärtuse parandamiseks on toetuse
eelarves 35,7 miljonit krooni.
Kahjustatud metsa taastamiseks
saab taotleda toetust metsatulekahju
või loodusõnnetuse tagajärjel hukkunud puistu taastamiseks: uue kultuuri
rajamiseks või looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks. Samuti saab
taotleda toetust juba rajatud kultuuri
hooldamiseks. Kahjustatud metsa
taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks on kokku 4 miljonit krooni
Metsatulekahju
ennetamise
raames saab taotleda toetust tuleohumärgi või -plakati soetamiseks
ja paigaldamiseks ning tuletõrje
veevõtukoha ja sellele juurdepääsutee tähistamiseks ning korrashoidmiseks, tuletõkestusriba või -vööndi
rajamiseks ja korrashoidmiseks ning
suitsetamis- ja lõkketegemiskoha rajamiseks ja tähistamiseks.
Vändra valla teede talihooldus
Vändra Vallavalitsus viis läbi hankemenetluse teede talihoolduse korraldamiseks talveperioodil 15.november
2010 – 20. mai 2011.a.
Kuna valla territoorium on 642 km² suur, siis otsustas vallavalitsus jagada valla neljaks piirkonnaks – Vihtra,
Kadjaste, Kaisma ja Pärnjõe.
Vihtra piirkonnas hakkab lumetõrjet teostama OÜ
Black Dog, Kadjastes OÜ Atoberg ja Kaismal ning Pärnjõel OÜ Vändra MP.
Juhul, kui mõni eelnimetatud firmadest loobub mingil
põhjusel lepingu sõlmimisest või ei saa lumetõrjetöödega
hakkama, sõlmitakse leping hinnalt järgmise pakkujaga.
Vallavalitsusepoolseks lumetõrjetööde koordinaatoriks on kommunaalasutuse juhataja Taivo Himmaste,
tel.5177293, e-post:[email protected]
Valla kaudu lumetõrjetöid eraisikutele ei korraldata,
kuna eelneval aastal tekitas see piisavalt segadust ja arusaamatusi. Küll on aga võimalik inimestel ise osta lumetõrjeteenust alljärgnevatelt valla territooriumil teenust
pakkuvatelt firmadelt:
OÜ Black Dog - kontakt: 5398 7976
OÜ Atoberg - kontakt: 523 8922
OÜ Vändra MP – kontakt: 505 2534 (Avo Vilms)
FIE Arvi Assi – kontakt: 505 1117
FIE Kalle Rohtla – kontakt: 501 4117
Tõnis Tamm – kontakt: 565 3817
Teade Kaisma piirkonna elanikele
Alates detsembrist 2010 ei toimu sotsiaalnõuniku vastuvõttu Kaismal (varem oli iga kuu teisel neljapäeval).
Tööpäeviti on Vändra Vallavalitsuses sotsiaalnõuniku ja
toetuste spetsialisti vastuvõtuaeg 8.00 – 16.30.
Alati võib ette helistada tel 44 75 747 ning vajadusel saame teha kodukülastusi, kui liikumine on raskendatud.
Lembi Uulimaa, sotsiaalnõunik
Metsa majandusliku väärtuse
parandamiseks ja metsatulekahjude
ennetamiseks tehtavate investeeringutega võib alustada järgmisest päevast pärast taotluse esitamist.
Taotlejal on võimalus teha töid
kahe aasta jooksul pärast taotluse
rahuldamise otsuse tegemist.
Täpsem info piirkondlikult tugiisikult Kadri-Aija Viik´ilt telefonil
5167650.
Taotluse võib saata ka digitaalselt
allkirjastatuna
aadressil
[email protected], posti teel
või viia Erametsakeskuse kontorisse
Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn.
Pöörduge julgesti küsimustega
metsakonsulentide poole, kelle kontaktid leiate www.eramets.ee.
Kadri-Aija Viik
Piirkondlik tugiisik
Kaisma põllumehed saavad
nüüdsest taotleda ebasoodsamate piirkondade toetust
Vallavanem Peeter Reimann sai 29. märtsil Põllumajandusministeeriumile saadetud ebasoodsamate piirkondade
laienemise taotlusele positiivse vastuse.
Põllumajandusministeerium vaatas läbi ja analüüsis
liitunud Kaisma ja Vändra valla vastavust ebasoodsamate piirkondade määratlemise kriteeriumitele ja toetas
Vändra vallavalitsuse esitatud taotlust ning esitas Euroopa Komisjonile Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013
(MAK) vastava muudatusettepaneku. Euroopa Komisjon
kiitis selle heaks oma 26.10.2010 kirjaga AGRI F.2 JR/11
D (2010) 799758.
Alates 2011. aastast on võimalik Kaisma piirkonnas
põllumajandusega tegelevatel ettevõtetel ja eraisikutel
taotleda ebasoodsamate piirkondade toetust vastavalt
põllumajandusministri 6. aprilli 2010 määrusele nr. 43.
Toetuste summa piirkonnale suurenes kokku ca 1 miljoni
krooni võrra.
Omavalitsuse ametnikud
täiendasid teadmisi
Kolme kuu jooksul, septembrist novembrini osalesid Halinga ja Vändra valla ametnikud ühisprojekti ,,Kolme omavalitsuse juhtimisvõimekuse ja üksuste arendamise programm” raames Ojakol ja Uuedal toimunud koolitustel, mille eesmärgiks oli juhtimisvõimekuse ja üksuste arendamise
programmi abil soodustada omavalitsuste koostööd.
Koolitus viidi läbi ja rahastati meetme ,,Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute
töötajate koolitus ja arendamine” alammeetme “Organisatsiooni arendamine” raames.
Kerstin Sempelson
3
NOVEMBER 2010
Hanna Valk võitis
“Sügisulg 2010” Grand Prix
Vändra Gümnaasiumi tublid noored matemaatikud Marti Orav, Jan Erik Enok ja Armin-Marlon Mängel auhinnalaua juures. Õpilasi premeerisid kooli direktor Peeter Putk, õppealajuhataja Tiina Käärmann ja võistluste korraldaja Zoja Juuremaa. Foto Õ. Kuusk
Enn Nurga nimeline
matemaatikavõistlus
17. novembril toimus Vändra
Gümnaasiumis kümnes kooli
kunagise kauaaegse matemaatikaõpetaja Enn Nurga 75. sünniaastapäevale pühendatud mälestusvõistlus.
Tema osalusega koostatud matemaatikaõpikutest ja töövihikutest õpivad praegu lisaks Eesti ja
omaagsete NSV Liidu riikide õpilastele ka paljude teiste välisriikide
lapsed. Zoja Juuremaa ja Väino
Külvi meenutasid Enn Nurka
õpetaja ja kolleegina. Harli Maanus ja Kristel Veersalu täiendasid
mälestusi saksofonipaladega.
Võistlustules oli 21 võistkonda
viiest erinevast koolist: Pärnjõe PK,
Tori PK, Tootsi PK, Vihtra L-A ja
Vändra Gümnaasium.
Õpilased arvutasid peast, lahendasid nuputamise ülesandeid ja
tegid koos rühmatööd.
Võistluse tulemused: 3.-4.klass -
I koht Vändra G I (Jan Erik Enok,
Marti
Orav,
Armin-Marlon
Mängel). Juhendasid õpetajad E.
Kitsnik ja S. Enok. II koht Tori
PK I (Laura Laud, Aron Lemets,
Kaur Mihkel Kask). Juhendas
õpetaja H. Lilleste.
III koht Vändra G II (Aleks
Tammiksaar, Hanna Köster, Kirke Tõnissaar).
Juhendasid õpetajad R. Arva
ja S. Enok. 5.-6. klass - I koht Tori
PK I (Mart Kiisk, Egert Veeväli,
Gert Särev). Juhendas õpetaja
V. Jansen. II koht Vändra G II
( Mart-Anton Vendelin, Merle
Orav, Madis Steinberg). Juhendasid õpetajad Z. Juuremaa ja
K. Salumäe. III koht Vändra G
I (Jargo Pert, Vardo Trepp, Sille
Sempelson).
Juhendasid õpetajad V. Külvi
ja K. Salumäe. 7.-8.klass - I koht
Vändra G I (Siim Oselein, Ly Tem-
pel, Elis Kuusik). II koht Vändra
G II (Raul Stokkeby, Rauno
Feldman, Maris Selmet). Juhendasid õpetajad K.Valgeväli ja Z.
Juuremaa. III koht Tori PK (Karl
Alamaa, Risto Leesmäe, Ave
Mitt). Juhendas õpetaja V. Jansen.
9.klass - I koht Vändra G I
(Mihkel Sild, Priit Ilves, Kevin
Guljajev). Juhendas õpetaja V.
Külvi. II koht Tootsi PK (Heleri
All,
Mary-Heleen
Lillemäe,
Kairi Janson). Juhendas õpetaja
A.Reilend. III koht Vändra G II
(Paula Värva, Kristel Veersalu,
Karmen Pärn). Juhendas õpetaja
V. Külvi.
Parimaid õpilasi ja õpetajaid
premeeriti diplomite ja magusate
auhindadega.
Zoja Juuremaa
võistluste korraldaja
,,Tantsud maakatega” Pärnjõe koolis
Pärnjõel toimus 19. novembril
Noorteühingu 4H maakondlik
tantsupäev. Selle ürituse organiseerimisau on meie kooli 4H klubidel
kolmandat korda. Ettevalmistus
algas juba mõni nädal varem. Kõige esimesena mõtlesime tantsupäevale nime. Kuna televiisoris
jookseb väga kuum saade ,,Tantsud
tähtedega”, mõtlesimegi tantsupäeva pealkirjaks panna „Tantsud
maakatega”. On ju 4H ühendus
ikkagi maanoorte ülemaailmne organisatsioon.
Kui see päev kätte jõudis, oli
päris palju sagimist, et kõik sujuks. Meile olid saabunud külla
4H-kad Tootsist, Audrust, KilingiNõmmest, Pärnust, Paikuselt, Sindist, Lõpelt, Kadjastest, Kaismalt ja
muidugi meie oma kooli praegused
ja endised 4H-kad. Õhtut hakkasid
juhtima Liina Liivak ja Kristjan
Tõnissaar. Kristjan kartis, et esinedes tuleb äkki naer peale, aga ei
tulnudki.
Tantse oli kavas kokku 18. Kõik
olid väga toredad. Kuigi meil oli ka
žürii, kes kommenteeris väga naljakalt, valis siiski publik oma lem-
mikud. Oma klubist ei tohtinud
lemmikut valida! Esimese koha sai
tants nimega „Tantsud tähtedega”.
See oli Päikseliste Pärnakate tants.
See oli tõesti supervahva, kuidas
pisikesed lapsed päris võistlustantse tantsisid.
Olime ka ise otsustanud tantsuga esineda. Laulu ja muusika
väljamõtlemisega läks meil kiiresti,
sest õpetaja Kalli Rõõmusaare
aitas meid. Tema mõtles meile ka
kostüümid. Meil läks väga hästi,
saime oma „Umbrella“ tantsuga
teise koha. Kolmanda koha said
Sindi võimlejad tantsuga „Jaaniussid”. Kõige rohkem tantse oli
tootsikatelt.
Kui tantsunumbrid läbi said,
näksisime tervislikku ja ebatervislikku toitu, mis kaasa oli toodud, ja
morssi saime ka juua. Üleval saalis
algas disko ja allkorrusel avati töötoad, puhvet ja karaoke. Kõik need
kohad olid populaarsed. Töötubades aitasid meisterdada lilli ja kaarte Ereene Perner ja õpetaja Imbi
Uulimaa. Puhvetimüüjat mängis
õpetaja Eve Sikka. Diskoriks oli
Marko Tõnissaar oma vahvate
Pärnu linna ja maakonna noorte solistide konkursi ,,Sügisulg
2010” võitis Vändra Gümnaasiumi VII klassi õpilane Hanna
Valk.
Pärnu Kontserdimajas toimunud laulukonkursi lõppvooru
valitud 10-19aastaste solistide
esinemist jälgis saalitäis rahvast
ja žürii, kuhu kuulusid laulupedagoogid Els Himma, Sirje Medell
ja Marge Lumisalu, Eesti Rahvusringhäälingu Klassikaraadio
muusikatoimetaja Joosep Sang
ja dirigent, Pärnu filharmoonia
produtsent Lukas Groen.
Sügisulu võitjaks tunnistatud
Toomas Volli õpilane Hanna
Valk sai preemiaks mikrofoni,
Estonia teatri ooperipääsmed,
kohviku kinkekaardi ja suure
šokolaadi. Õpetaja Toomas Voll
piletid Von Krahli teatri etendusele ja ajakirja Muusika aastaHanna Valk koos oma õpetaja
tellimuse.
Mõned kuud enne ,,Sügiulgu” Toomas Volliga Pärnu Kontserdilaulis Hanna samas Pärnu Kont- maja laval.
serdimaja laval ETV Laulukarusselli saate lindistusel. Oma vanusegrupi noorimana jäi sellest esinemisest
meeldejääv esinemiskogemus.
Õie Kuusk
Tund külalisõpetajaga
Juba kolmandat aastat järjest on president Toomas Hendrik Ilves
kuulutanud välja ürituse „Tagasi kooli“. Esimese kooliveerandi
viimasel nädalal viisid Juurikaru põhikoolis tunde läbi külalisõpetajad.
Läänemaa Kiminaalbüroo juht Nils Sempelson rääkis, kuidas
temast sai politseinik, oma igapäevatööst ja paljust muust huvitavast.
Näiteks sellest, kuidas ta on kuritegusid lahendanud ja millised on olnud mahukamad kriminaalasjad, kus on kurjategijad teenitud karistuse
saanud. Tuli välja, et politseinike töö on hoopis erinev sellest, mida oleme harjunud filmides ja seriaalides nägema. Päris elus on actionit palju
vähem ja paberitööd rohkem. Samas on vahel vaja ka politseiõnne.
Veel näitas ta meile oma töötõendit ja aumärke.
Pärast said kolm õpilast osaleda ühes katses. Nad pidid ükshaaval vaatama tähelepanelikult ühte pilti viis sekundit. Seejärel tuli neil
rääkida, mida nad pildil nägid. Kõik poisid nägid esimesena kahte
autot, oskasid isegi värvi öelda. Kõnniteel mängivat poissi märkasid
nad hiljem ja seda ei teadnud, millised riided lapsel seljas olid. Ilmnes,
et ümbruse märkamine ja hilisem kirjeldamine ei olegi nii lihtne, kui
tundub.
Veel näidati meile paari videot narkokurjategijate kinnipidamisest.
Tund oli huvitav ja meeldis eriti poistele. Aitäh Nils Sempelsonile
oma elukutsest ja tööst rääkimise eest.
Algklasside külalisõpetajaks oli Andrus Ütt. Tunni teema oli huvitav – pettasaamine. Kuidas osata vahet teha tõese ja vale info vahel,
kuidas mitte sattuda reklaamiohvriks, kuidas koolist õpitav tarkus
peaks aitama teha elus õigeid valikuid.
Meie koolis on külalisõpetajad tunde andnud kõigil kolmel aastal,
need tunnid on olnud huvitavad ja toredad.
Juurikaru põhikooli õpilaste ja õpetajate nimel
Epp Rasva
Õhtut juhtisid Kristjan Tõnissaar ja
Liina Liivak.
värvi- ja lasermängudega. Kui pidu
lõppes, olime kõik kurvad, et see
juba läbi sai. Selliseid üritusi võiks
tulla veel küll ja küll.
Helen Lumiste mõtted pani kirja
Kalli Rõõmusaare
Üheks külalisõpetajaks oli tänavu Läänemaa Kiminaalbüroo juht Nils
Sempelson.
4
NOVEMBER 2010
Mure Vändra pärast
Ärgu keegi imestagu, et nende ridade kirjutajale pärast 38-aastast eemalviibimist Vändra
asjad ikka veel korda lähevad. Jäid ju minu
parimad töömeheaastad (21 – 40) siia. Elan
senini kaasa nii positiivsetele kui negatiivsetele sõnumitele Vändrast. Vändra nime taga
ei näe ma ainult alevit, vaid asustust tema
ajaloolistes piirides, n-ö suur-Vändrat. Kirjapulka sundis mind haarama 29.oktoobri
Vändra Teataja, mis valgustab positsioonisõda vallas.
Olen oma, mitte just lühikese elu jooksul
korduvalt kogenud, et üksmeelsed inimesed
suudavad mägesid liigutada, kraaklejad aga
– parimal juhul tammuvad paigal, enamasti lähevad asjad nende käes allamäge. Kes
mäletab või usub, et Vändra Keskkool eelmise sajandi teisel poolel madalseisust välja
tuli, teadku ka, et see sai võimalikuks ainult
üksmeele tõttu. See sündis siis, kui õpetajaskond hakkas ühes kindlas sihis vedama, kui
aktiivne õpilaskond hakkas kooli hea nime
eest seisma, kui lastevanemate komitee hakkas kooliga ühte sammu astuma, kui alevi
asutused ja piirkonna majandid hakkasid
kooli toetama ja meie neile nende pidulikel
päevadcl kultuurilist külakosti pakkuma, kui
lõppes süüdistuste pildumine.
Madalseisu langemise üheks põhjuseks
oligi olnud just üksmeele puudumine.
Tamsalu vallas, kus ma pärast Vändrast
lahkumist peamiselt olen elanud, ei ole olnud
ühtegi umbusalduse avaldamist. Vallavanem
töötab kolmandat ametiaega ning külad ja
Tamsalu linnake muudkui edenevad järjekindlalt. Kui vallavanem ei jõudnud Porkuni
järve ja selle ümbruse korrastamisele asumisel kogu bürokraatiat õigeaegselt vormistada
ja sai trahvi, siis kohalikud ettevõtjad maksid
trahvi ära ning sellel teemal rohkem ei räägita. Muide, kiirustamine aga tasus end väga
ära, sest ainult selle tõttu jõuti tööd enne
lõpetada, kui järv uuesti veega täitus.
Eeltoodu taustal häirib mind väga üksmeele puudumine Vändra vallas.
Siinkirjutaja ei saa olla kohtumõistja, kellel on rohkem või kellel vähem õigust, sest ei
tunne olukorda ega ühtegi inimest, kelle nimi
lehes figureerib. Revisjonikomisjoni esimehe
isiku olemasolust ei olnud ma senini teadlik.
Umbusalduse avaldajate nimedest on tuttav
ainult Sõnajalg. Sellega seonduvad ilusad
laulud ning skandaalid ja intriigid lauljate
ümber. Kuid on ju olemas nimekaimud. Ka
vallavanemaga ei ole ma vahetanud poolt
sõnagi. Alles tänavu suvel Pärnjõe kooli, kus
ma oma koolmeistriteed alustasin, juubelil
osutati ühele mehele ja öeldi, et vallavanem.
Kuid mitu haridus- ja kultuuritöötajat on temast kiitvalt kõnelenud. Oma silmaga olen
näinud nii seest- kui väljaspoolt eeskujulikult
korda tehtud Pärnjõe ja Juurikaru kooli.
Eluaegse koolimehena olen veendunud,
et võimumees, kes koolide eest hoolt kannab, vaatab tulevikku.
Tähelepanu teritab umbusalduse avaldajate ründav toon, seda ka lehe toimetaja
suhtes. See laseb aimata konstruktiivse kriitika asemel ärapanemise soovi. Sageli asub
inimene rünnakule siis, kui ta tunnetab oma
argumentide nõrkust.
Õpetatud psühholoogina rõhutan toimetaja õiget mõtet, et sõnaga peab hoolikalt
ümber käima. Sõnaga saab ravida, aga sõnaga võib ka tappa ja seda mitte ainult ülekantud tähenduses, vaid täiesti otseses mõttes.
Ma ei ole küll usklik, kuid siinkohal ütlen
ometi – annaks jumal, et Vändra ei langeks
Otepääga samasse mudaliigasse, kus aina
pureletakse ja kus ka need inimesed ei saa
kasulikku tööd teha, kes seda soovivad.
Iga inimene peab meeles pidama, et kui
ta kellegi kohta midagi ütleb, siis see iseloomustab tihtipeale teda ennast rohkem, kui
seda, kelle kohta ta ütles.
Et mitte varju heita ajalooliselt kuulsa
Vändra heale nimele, teeks volikogu õigesti,
kui järgmisel istungil vastaspooled üksteisel
kätt suruksid ja vaenukirve maha mataksid.
See ei tähenda, et erinevaid arusaamisi ei
tohi olla. Ei! Vaidluses, milles ei ole ärapanemise soovi, sünnib tõde. Tähtis on, et peale
jäävad need argumendid, mis kõige paremini
teenivad valla arengu huve.
Kaljo Pilt
Porkunis 12.11.10.
Vastuseks vallavalitsuse
mõttetalgule
Teadaolevalt on Vändra vallavanemal seaduste raames püsimisega olnud pikka aega
raskusi. Seaduste mittetundmisi peegeldab
ka tema poolt juhitud vallavalitsus, kes ei
saa aru, et ei Vändra valla põhimäärus ega
ka kohaliku omavalitsuse korralduse seadus
ei reguleeri volikogu üksikliikme või mistahes volikogu komisjoni liikme tööd, kes
on sinna valitud volikogust, vaid seadusest
tuleneva revisjonikomisjoni kui kollegiaalse
organi tööd.
Revisjonikomisjoni liige võib nii kohaliku omavalitsuse tegevust reguleeriva seaduse kui ka valla põhimääruse sätetest tulenevalt tutvuda kõigi vallavalitsuse õigusaktide
ja dokumentidega ja muu teabega, mida
individuaalselt ma ka tegin. Vallavalitsus
tunnistab ju isegi, et revisjonikomisjon kui
organ ei ole neile esitanud ühtegi akti ega
küsinud mingeid selgitusi. Sellest nähtub,
et revisjonikomisjon ei ole siiani tööd kollegiaalselt teinudki. Ega siis asjata ei esitatud
revisjonikomisjoni esimehele A. Tammele
kaks korda selle aasta jooksul umbusaldust.
Vallavalitsusel puudub igasugune õigustus mind avalikkuse ees süüdistada ebaõigete ja laimavate süüdistuse esitamise eest.
Ilmeka näitena saab tuua kas või seda, et
maineka konstultatsioonifirma korraldusel
käesoleva aasta veebruarikuus toimunud
revisjonikomisjoni liikmete koolitusel esitleti Vändra vallavanema isikliku sõiduauto
kasutamist lausa näitliku õppematerjalina,
kus lõpptulemusena selgus, et tegemist on
olulise seaduserikkumisega.
Keegi ei ole väitnud, et audiitor E. Asumets on valesid andmeid andnud. Selgelt
ja täie kindlustundega olen välja öelnud, et
audiitor on oma tööd teinud kas teadlikult
või hooletusest pealiskaudselt, jättes tähelepanu pööramata olulistele eksimustele valla
juhtimises. Selle tõestuseks on piisavalt näiteid. Ka ei ole audiitor E. Asumets esitanud
ühtegi vastuväidet ega arvamust toimunu
kohta, vastupidi, minuni jõudnud kuulduste põhjal on peale antud teema tõstatamist
antud audiitor lausa loobunud omavalitsus-
te auditeerimisest. Kui see osutub tõeks, on
tegemist mõtlevapaneva faktiga.
Vallavalitsuse artiklis selgitatakse, et ei
ole eetiline kritiseerida tunnustatud audiitorit. Paraku ei ole audiitoril omi seadusi,
vaid need kõik on riigis kehtivad seadused,
millest ka audiitor oma tegevuses peab juhinduma. Kas audiitori poolt on eetiline nii
pealiskaudselt oma tööd teha, jättes tuvastamata olulised finantsdistsipliini rikkumised läbi aegade?
Vallavalitsus on teatud mõttes mööda
hiilinud volikogu istungil tehtud otsustusest, kus selgelt lepiti kokku, milline firma
tuleb valda auditeerima. E. Asumetsa isikust ei ole seal sõnakestki.
Jään ka oma arvamuse juurde, et
vallavanem ei ole olnud suuteline komplekteerima vajalikku meeskonda. Vallavolikogu
uue arengukomisjoni (mitte vallavanema)
jõulisel ettepanekul kuulutati vallas lõpuks
välja konkurss väga vajalikule arendusnõuniku kohale. Peale ametikoha loomist
struktuuris on ka vallavanem lõpuks aru
saanud, kui hädavajalik on tegelikult selline
ametikoht vallale. Kahjuks võib tänaseks
olla õige aeg mööda lastud. Vallavalitsuse
otsitud õigustused, kui väikese arvu ametnikega on nad hakkama saanud, on väga
lühinägelikud, sest ei saada või ei taheta aru
saada, millised ressursid ja võimalused on
seetõttu jäetud kasutamata. Rääkimata kas
või ainuüksi EL struktuurfondide kasutamise võimalikkusest, õigemini võimetusest.
Suur tähelepanu seevastu on olnud
enesekiitusel.
Vallavalitsusel
eesotsas
vallavanemaga on jätkunud jõudu ja oskusi enda tegevuste imetlemiseks ja nende
tähtsustamiseks avalikkuse ees. Sellega
on õnnestunud osavalt juhtida avalikkuse
tähelepanu kõrvale vastutustundetust ja
ebaausast käitumisest, seaduserikkumiste ja
maksumaksja raha ebaotstarbekast kasutamisest.
Andres Sõnajalg
Vallavolikogu arengu- ja
revisjonikomisjoni liige