õppeteatmik - Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
Transcription
õppeteatmik - Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
ÕPPETEATMIK 2012/2013 MÄRKMIK 2012/2013 Kännu 67, 13418 Tallinn www.ttk.ee [email protected] SISUKORD Õppeprorektori tervitus 3 Kõrgkooli ajalugu 4 Kõrgkooli põhiväärtused 5 Sümboolika 6 Kontaktid 8 Õppijate nõustamine 9 Õpinõustamine 9 Psühholoogiline nõustamine11 Karjäärinõustamine11 Tuutorlus12 Üliõpilas- ja õpilasesindus Tallinnas 15 Olulisemad kuupäevad16 Õppeinfosüsteem (ÕIS)16 Õppetoetus17 Õppelaen19 Üliõpilaspilet/õpilaspilet20 Õppekavad21 Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA) 26 Õpingute katkestamine27 Õppimine välismaal29 Raamatukogu31 Üliõpilaskodu Tallinnas32 Kohvik32 Täienduskursused33 Parkimine33 2 HEA ESMAKURSUSLANE! Tere tulemast Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli suure pere liikmeks! Mul on heameel, et valisid oma õpingute jätkamiseks just meie kõrgkooli. Siit saad kutse kogu eluks. Alustad oma õpinguid veel remondihõngulises koolihoones, mõned tööd võivad pooleli olla nii Tallinna kui Kohtla-Järve koolimajas. Seega veidi kannatust. Eks vastuvõtu siginas saginas juba märkasid, et remont on täies hoos. Tallinnas on meil nüüd soojem ja värskem õhk ning Kohtla-Järvel lift. Kuid ega see ju õppimist sega. Ja õppima hakka juba esimesest päevast alates. Anatoomia, optika, keemia – need on peamised „komistuskivid“ juba esimesel kursusel. Kes esimese kursuse meie kõrgkoolis lõpuni saab, jõuab enamasti ka lõpuni pingutada (erandeid muidugi on). Mida siis peaks tegema, et hästi läheks? Tuginen siinkohal just vestlustele nendega, kellel on esimesel kursusel raskusi. 1) Osale loengutel, praktikumides ja seminarides ehk käi koolis. 2) Tee kõik iseseisvad tööd tähtajaks valmis. 3) Õpi järjepidevalt. 4) Küsi, kui miski jääb ebaselgeks. 5) Loe õppeteatmikku ja kodulehte. Kui kõike seda teed, siis peaks õppimine meie kõrgkoolis hästi sujuma. Edu õpingutes! Ulvi Kõrgemaa õppeprorektor 3 KÕRGKOOLI AJALUGU Alates 1800. aastast on Tallinnas lühemate perioodidena tegutsenud mitmed tervishoiukoolid. Toimusid meditsiinikursused, kus valmistati ette ämmaemandaid, õdesid ja arstiabisid peamiselt sõjaväe tarbeks. Järjepidev tervishoiualade koolitus sai alguse 1940. aastast, kui avati Õdede Kool. 1942. aastal liideti sellele Velskrite Kool ja õppeasutus hakkas kandma Tallinna Meditsiinilise Keskkooli nime. Sõja ajal evakueeriti kool Tambovisse, Venemaale. Pärast sõda 1944. aastal jätkati regulaarset õppetööd Tallinna erinevates haiglates ja koolides. Lisaks oli 1966. aastani koolil osakond Kohtla-Järvel, mis seejärel sai iseseisvaks meditsiinikooliks. 1977. aasta sügiseks valmis oma koolihoone Kännu tänaval, mis parandas oluliselt õppimise tingimusi. Sisustati nõuetele vastavad kabinetid ja laboratooriumid, alustati tervishoiualade õppimist toetava raamatukogu rajamist. Kooli tegutsemise aastate jooksul on lühemate ja pikemate perioodidena koolitatud vastavalt tervishoiusüsteemi vajadustele neljateistkümne eriala spetsialiste põhihariduse ja keskhariduse baasil. Alates 1992. aastast võetakse kooli vastu ainult keskhariduse baasil õppijaid ja 1996. aastast alustati järkjärgulist üleminekut kõrgharidusele. 2005. aastal sai kool ümberkorralduste tulemusena riigi rakenduskõrgkooli staatuse ja jätkab tegevust Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli nime all. 2006. aastal korraldati ümber Kohtla-Järve Meditsiinikool taas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli struktuuriüksuseks. 4 KÕRGKOOLI PÕHIVÄÄRTUSED IKKA (Inimene Koostöö Kaasamine Areng) INIMENE on kõrgkooli keskne väärtus. Töötajad – töötajate kompetents, pühendumine, isikupära ja innovaatilisus loovad unikaalse keskkonna arenguks ja õppimiseks. Õppijad – õppijate erinev taust ja õppimise protsessis arenevad oskused ning teadmised rikastavad kõrgkooli, olles sillaks ühiskonna ja partnerite vahel. KOOSTÖÖ kõrgkool kujundab töötajates ja õppijates oskusi multiprofessionaalseks ja multikultuuriliseks meeskonnatööks, olles pidevas koostöös arengut toetavate organisatsioonide siseriiklikult ja rahvusvaheliselt. KAASAMINE töötajad, õppijad, vilistlased ja partnerid on kaasatud organisatsiooni juhtimises ja arendustegevuses. ARENG toetame innovaatilisust, innustame ja oleme innustunud, võimaldame areneda eesmärgistatult, nõudes vastutust tehtud valikute ees. 5 SÜMBOOLIKA Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tekkel Kõrgkooli üliõpilasmüts (edaspidi tekkel) on valge põhjaga, kollase kirjaga „Tallinna Tervishoiu Kõrgkool“ tumesinisel serval ning logoga madal nahknokkmüts. Sinine ja kollane on kõrgkooli tunnusvärvid. Sinine sümboliseerib avatust ja edasi pürgimist, kollane soojust ja hoolivust. Logo valgel põhjal on kõrgkooli sümbol, millel on stiliseeritud inimfiguur dünaamilises liikumises. Tekli kandmise õigus on igal Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilasel, selle lõpetanul ja soovikorral akadeemilisel koosseisul. Pärast kõrgkooli lõpetamist jääb tekkel lõpetanule. Tekli ülesanne: - suurendada austust ja vastutustunnet oma kõrgkooli ees; - rõhutada üliõpilaste ühtekuuluvust ja identiteeti; - tõsta üliõpilaskonna autoriteeti ühiskonnas. Üliõpilase eksmatrikuleerimisel halva õppeedukuse, ebaväärika käitumise tõttu ja/või korduval tekli kandmise korra rikkumisel kaotab omanik õiguse tekli kandmiseks. 6 Kõrgkooli sümboolikat ja meeneid saab osta alates I õppeaastast Üliõpilas- ja õpilasesindusest (ruum 107 Tallinnas). Lisainfo: www.ttk.ee ->www.ttk.ee ->Üliõpilasesindus 7 KONTAKTID Ülle Erinits rektor 6711 700 [email protected] Ulvi Kõrgemaa 6711 716 [email protected] õppeprorektor Tiina Juhansoo 6711 730 [email protected] arendus- ja rahvusvaheliste suhete prorektor Ave Sireli 6711 711 finants- ja haldusdirektor [email protected] Olesja Ojamäe 6711 788 [email protected] Kohtla-Järve struktuuriüksuse koordinaator Liina Tenno 6711 767 õppeosakonna juhataja [email protected] Heli Kraft avalike suhete juht 6711 732 [email protected] Paul Tšižikov haldusjuht 6711 733 [email protected] Üliõpilaskodu Tallinnas 6552 675 Valvelaud Tallinnas 6711 717 8 ÕPPIJATE NÕUSTAMINE Õpinõustamine Õppeosakond: Õppijate vastuvõtt (ruum 102 Tallinnas): E – N 10.00–12.30 ja 14.00–16.15 Kristi Kruup Õppesekretär 6711 703 [email protected] Väljastab isikuttõendava dokumendi alusel tõendeid (õppimise kohta, õppesoorituste väljavõte, õppepuhkus jt). Inna Semjonova VÕTA- ja vastuvõtuspetsialist 6711 734 [email protected] Nõustab õppijad varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise taotlemisel ning annab tagasisidet taotlemisotsuste kohta. Koostab ja väljastab õppeteenuslepinguid. Janne Timmotalo Üliõpilassekretär 6711 763 [email protected] Nõustab õppijaid (v.a õed) ÕIS-s õppesoorituste osas. Tegeleb valik- ja vabaainetele registreerimisega. Nõustab/vajadusel kogub eritoetuste taotlemisel täiendavad dokumendid (v.a õed). 9 Kristel Soolepp Haridustehnoloog 6711 712 [email protected] Haldab ÕIS-i, nõustab õppijaid IT-tehnilistes küsimustes. Argo Ilves Haridustehnoloog 6711 766 [email protected] Nõustab õppijaid e-õppe (Moodle, IVA) osas. Õenduse õppetool: Üliõpilaste vastuvõtt (ruum 204 Tallinnas): E 14.00-16:00 K 10.00-12:30 T 10.00-12:30 N 14.00-16:00 Heli Temper Sekretär-nõustaja 6711 760 [email protected] Nõustab õenduse õppetooli üliõpilasi. Marii Haak Sekretär 6711 760 [email protected] Nõustab õenduse õppetooli üliõpilasi - õppetöö ja praktikalepingud. 10 Kohtla-Järve struktuuriüksus: Ulvi Jõesaar Sekretär 6711 780 [email protected] Nõustab Kohtla-Järvel õppijaid, väljastab isikuttõendava dokumendi alusel tõendeid ning kogub eritoetuste taotlemisel täiendavad dokumendid. Psühholoogiline nõustamine Psühholoogilise nõustamise alla kuuluvad isiksuse arenguprobleemid, tervisehäiretest tingitud seisundite psühholoogiline toetamine, kriisiabi ja õppimisega seotud probleemid. Registreerimine e-posti teel: Õilme Siimer [email protected] (Tallinn) Marika Merits [email protected] (Tallinn) Tatjana Vetštomova [email protected] (Kohtla-Järve) Karjäärinõustamine Karjäärinõustamise alla kuuluvad haridus- ja tööelu analüüs, õpija töökogemuste analüüs, karjäärivõimalused ja väljavaated, tööeetika-alased väärtused, kutsekindlus, töömotivatsioon, konkurentsivõimelisus jmt. Karjäärialane nõustamine toimub 11 vastavates õppetoolides ja osakondades. Küsimuste korral pöördu oma õppetooli/osakonna juhataja poole. Lisainfo: www.ttk.ee -> Õppijale -> Nõustamine Tuutorlus Tuutor ehk üliõpilasest nõustaja on spetsiaalse koolituse läbinud vanema kursuse tudeng, kes nõustab esmakursuslasi ja välisüliõpilasi. Tuutorlussüsteemi eesmärk on esimese kursuse üliõpilaste toetamine, toimetuleku parandamine ja seeläbi väljalangevuse vähendamine. Tuutor aitab esmakursuslastel oma õpingute alustamisel paremini kohaneda õppeprotsessiga: teeb neile selgeks, kuidas vajalikku informatsiooni hankida, selgitab õppekorralduse ja õpingute planeerimise põhitõdesid. Tuutoritöö juurde kuulub ka esmakursuslastel õpingute alustamisel tekkida võivate probleemide lahendamisele kaasa aitamine. Nõu ja abi saamiseks võib suhelda tuutoriga e-maili teel või vajadusel leppida kokku aeg kohtumiseks. Kui juhtub, et tuutor ei oska kohe küsimusele vastata, siis ta uurib vastuse välja või suunab kellegi veel targema poole. Tuutori ja üliõpilase vaheline vestlus on konfidentsiaalne. Kontaktid: Tuutorite list: [email protected] Kirjavahetus on konfidentsiaalne. See tähendab, et neid kirju loevad ainult tuutorid ning ei avalda kirjas olevat infot kellelegi teisele. 12 TUUTORITE KONTAKTANDMED Õenduse õppetool: Antonina Borissova [email protected] 5648 5612 Maria Ulanova [email protected] 5673 9500 Melita Sogomonjan [email protected] 5553 3055 Olga Gribanova [email protected] Varvara Rubljova [email protected] 5592 7206 Yulia Ryukina [email protected] 5557 7509 13 Optomeetria õppetool: Annika Toop [email protected] 522 2218 Karmen Johansson [email protected] 553 3113 Kui Sinu õppetoolis ei ole tuutorit, siis pöördu: Farmaatsia õppetool – Olga Gribanova Tegevusteraapia õppetool - Varvara Rubljova Tervisedenduse õppetool - Maria Ulanova Ämmaemanduse õppetool - Melita Sogomonjan või Üliõpilas- ja õpilasesinduse, oma õppetooli/osakonna, töötajate poole. 14 ÜLIÕPILAS- JA ÕPILASESINDUS TALLINNAS I korrus, ruum 107 6711 718 Kõrgkooli Üliõpilasja õpilasesinduse moodustavad õppijaskonna poolt valitud aktiivsed tudengid, kelle peamiseks eesmärgiks on õppijate arvamuse esindamine kõrgkooli nõukogus ja väljaspool kõrgkooli. Esinduses on iga eriala esindaja ning lisaks kaks juhatuse liiget. Korralised valimised toimuvad igal aastal aprilli kuus. Järjepidevuse hoidmiseks jätkavad uues koosseisus eelmise esinduse kaks liiget. Lisaks on võimalik astuda esinduse toetavaks liikmeks aastaringselt, kes saab võimaluse esinduse tegemistes kaasa lüüa ja olla kursis kõige toimuvaga. Esinduse koosolekute vahelisel ajal esindab üliõpilaskonda ja juhib üliõpilaskonna põhikirjalist tegevust esinduse esimees. Esinduse missioon on seista õppijate hariduslike ja sotsiaalsete huvide eest. Esinduse eesmärk on kaasata oma tegevusega aasta-aastalt üha enam aktiivseid õppijaid, et tõhustada koostööd kõrgkooli, Eesti Üliõpilaskondade Liidu ja teiste õppeasutustega. Üliõpilas- ja õpilasesindus on reeglina avatud kõikidel vahetundidel E - N. Kohtumisaja võib eelnevalt kokku leppida e-maili või telefoni teel. Lisainfo: www.ttk.ee ->Üliõpilasesindus Ain Peil Üliõpilas- ja õpilasesinduse esimees 5665 5626 [email protected] 15 OLULISEMAD KUUPÄEVAD 2012 03.09 15.09 17.09-30.09 10.10 29.10 20.12-03.01 Sügissemestri algus Õppevõlgnevuste likvideerimine Valik- ja vabaainete deklareerimine Õppetoetuse taotluste esitamine* Õppetoetuste määramine REV õppijate õppeteenustasu maksmise tähtaeg Õppijate puhkus 2013 03.02 04.02 04.02-10.02 15.02 18.02-28.02 26.02 09.03 23.06 08.07-18.08 Sügissemestri lõpp Kevadsemestri algus Valik- ja vabaainete deklareerimine Õppevõlgnevuste likvideerimine Õppetoetuse taotluste esitamine REV õppijate õppeteenustasu maksmise tähtaeg Õppetoetuste määramine Kevadsemestri lõpp Õppijate puhkus *loe õppetoetuste taotlemise kohta lk 17. ÕPPEINFOSÜSTEEM (ÕIS) Õppijatele on kõrgkoolis õppeinfo paremaks kättesaadavuse tagamiseks elektrooniline õppeinfosüsteem (ÕIS). ÕISst on õppijatele kättesaadav teave õppekava, tunniplaani, aineprogrammide ja õppesoorituste kohta. ÕIS-s on võimalik deklareerida kaks korda õppeaasta jooksul vaba- ja valikaineid ning taotleda õppetoetust. Õppeaines sooritatud 16 lõpphinne ÕIS-s kantakse üliõpilase/õpilase akadeemilisele õiendile/hinnetelehele. ÕIS-i saab sisse logida ID - kaardi ja kasutajanimega aadressil ttk.ois.ee. Eelnevalt on vaja arvutisse installeerida ID- kaardi tarkvara (www.id.ee), paigaldada kaardilugeja ja muretseda PIN koodid. Kasutajanime ja salasõna saad ttk.ois.ee ->„Registreeri/määra uus salasõna“, sisesta isikukood. Edasised juhised saadetakse meilile. Jälgi, et ÕIS-s oleks õige meili aadress! IT-tehniliste küsimuste korral: Tallinnas - kirjuta [email protected] või tule ruumi 102 Kristel Soolepa juurde Kohtla-Järvel – kirjuta [email protected] ÕPPETOETUS Õppetoetuse liigid: 1. Põhitoetus on õpilasele/üliõpilasele antav rahaline toetus hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks. 2. Täiendavat toetust antakse eluasemele ja transpordile tehtavate kulutuste katmiseks põhitoetuse saamise nõuetele vastavatele õpilastele/üliõpilastele, kelle elukoht asub Eesti rahvastikuregistri andmetel väljaspool omavalitsusüksust ja sellega piirnevaid omavalitsusi, kus asub õppeasutus. 3. Eritoetus on eritoetuse fondist antav toetus neile õpilastele/ üliõpilastele, kelle majanduslik olukord takistab õpingute jätkamist. Mida peab teadma õppetoetustest: • Põhitoetust on õigus taotleda kõigil õppijatel, kellel pole õppevõlgnevusi. Esmakursuslastel on võimalik taotleda põhitoetust kevadsemestriks! • Täiendavat toetust on õigus taotleda neil, kes elavad väljaspool õppeasutuse haldusüksust ja sellega piirnevaid valdasid ja 17 on õigustatud saama põhitoetust (tulenevalt õppetoetuse seadusest need, kes pingerea järgi ei saa põhitoetust, ei saa ka täiendavat toetust). Tallinnas õppijatest ei saa täiendavat toetust taotleda need, kes elavad Tallinnas ja Maardus ning Viimsi, Jõelähtme, Rae, Saku, Kiili, Saue ja Harku vallas; Kohtla-Järvel õppijatest need, kes elavad Kohtla-Järve linnas ning Kohtla, Jõhvi, Toila, Maidla ja Lüganuse vallas. • Eritoetust on õigus taotleda kõigil põhiõppes täiskoormusega õppijatel (ka esmakursuslastel sügissemestril), kelle majanduslik olukord takistab õpingute jätkamist. Majanduslikku olukorda hinnatakse pere sissetulekutele alusel (vt täpsemalt „Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord“ kodulehelt). NB! Paljulapseliseks perekonnaks loetakse peret, kus on neli või enam last (kuni 18 eluaastani või kuni 25 eluaastani, kui õpivad kutse- või kõrgkoolis). Paremusjärjestuse alusel koostatakse taotluse esitanute pingerida, mille alusel jagatakse õppetoetusi. Eelistatud on kõrgema keskmise hindega üliõpilased/õpilased. Esimese kursuse üliõpilastel/õpilastel on õigus taotleda õppetoetust kevadsemestriks. Akadeemilisel puhkusel viibides õppetoetust taotleda ei saa. Õppetoetuste taotlemiseks: 1. Täida ÕIS-is taotluse vorm: sügissemestril ajavahemikus 17. – 30. september ja kevadsemestril 18. – 28. veebruar. Märgi linnukesega taotletavad toetuse liigid. 2. Täiendava toetuse taotlemiseks lisa failina taotlusele rahvastikuregistri tõend (leiad selle www.eesti.ee ->sisene ID-kaardiga, mobiil ID-ga või panga kaudu->„E-teenused“-> „kodanikule“->kõige all „Rahvastikuregister“->vasakul reas „Elukohatõend PDF kujul“->lae alla ja lisa PDF failina ÕIS-i taotlusele). 3. Eritoetuse taotlemiseks lisa failidena dokumendid, mis tõendavad perekonna sissetuleku ühe pereliikme kohta 18 (näiteks: kohalikust omavalitsusest tõend perekonna suuruse kohta, pereliikmete sissetulekud viimase kuue kuu jooksul, töötuse korral tõend töötukassast, vanema(te) surmatunnistus vms). Dokumentidele lisada vabas vormis selgitus perekonna majandusliku olukorra kohta. Ka eritoetuse taotlus tuleb täita ÕIS-is. Erijuhtudel võib eritoetuse taotlemise täiendavad dokumendid esitada paberkandjal. Õe põhiõppe õppekaval õppijate dokumendid viia Tallinnas ruumi 204 Heli Temperile, Kohtla-Järvel ruumi 5 Ulvi Jõesaarele ja kõikidel teistel õppekavadel õppijate dokumendid Tallinnas ruumi 102 Janne Timmotalole. 4. Kirjuta taotlusele isiklik pangakonto number ja kontrolli, et see oleks õige. 5. Komisjon teeb otsuse sügisel hiljemalt 10. oktoobriks ja kevadel hiljemalt 10. märtsiks. Toetuse saajatele ilmub käskkiri personaalsele ÕIS-i kontole. Toetused makstakse välja iga kuu 25. kuupäeval. Küsimuste korral: Tallinnas õppija - kirjuta aadressil [email protected] või tule ruumi 108 Kohtla-Järvel õppija – kirjuta aadressil [email protected] või tule ruumi 6 ÕPPELAEN Õppelaen on riigi poolt tagatud laen hariduse omandamisega seotud kulutuste katmiseks. Seda on võimalik taotleda kõigist suurematest pankadest. Õppelaenu on õigus saada Eesti kodanikul või Eesti Vabariigis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus õppekava järgi on üheksa kalendrikuud või enam ning kes on täiskoormusega õppiv õppija Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis või riigi rakenduskõrgkoolis. Õppelaenu suurus sõltub igal aastal riigi poolt kinnitatavast 19 õppelaenu määrast ja see kantakse laenu taotleja arvele ühekordse summana. Üliõpilasel/õpilasel on õigus saada õppelaenu 15. septembrist järgmise aasta 1. juunini. Esimese aasta üliõpilasel/õpilasel on õigus saada õppelaenu 1. oktoobrist järgmise aasta 1. juunini. Laenu tagasimaksmine algab hiljemalt aasta pärast kõrgkooli lõpetamist. Tagasimaksmine toimub kahekordse nominaalse õppeaja jooksul. ÜLIÕPILASPILET/ÕPILASPILET Eesti Üliõpilaspilet/õpilaspilet Eesti (üli)õpilaspilet tõendab (üli)õpilasstaatust Eesti piires. Kaardiomanik saab õiguse (üli)õpilaspileti soodustustele Eestis. Eesti (üli)õpilaspiletile ei laiene ISIC (üli)õpilaspileti soodustused. ISIC üliõpilaspilet/õpilaspilet ISIC üliõpilaspilet (International Student Identity Card) ja on rahvusvaheline üliõpilaspilet, millega saab tõendada oma üliõpilasstaatust. ISIC õpilaspilet (International Scholar Identity Card) on rahvusvaheline õpilaspilet, millega saab tõendada oma õpilasstaatust. ISIC üliõpilaspiletit on õigus taotleda täis- ja osakoormusega õppivatel kõrghariduslikule õppekavale immatrikuleeritud üliõpilastel. ISIC õpilaspiletit on õigus taotleda kutseõppe õppekavale immatrikuleeritud õpilastel. Tellida on võimalik 1- ja 2-aastase kehtivusajaga ISIC (üli)õpilaspileteid. Perioodil 1. august kuni 31. detsember väljastatud 1-aastase kehtivusajaga ISIC-kaardid kehtivad järgmise kalendriaasta lõpuni; tellides kaart perioodil 01.01 - 31.07, kehtib kaart käesoleva kalendriaasta lõpuni. 2- ja 3-aastase kehtivusajaga kaardid kehtivad õppeaasta algusest kuni ülejärgmise ning üleülejärgmise aasta lõpuni. Vaata ka www.isic.ee. 20 Eesti (üli)õpilaspiletit ja ISIC (üli)õpilaspiletit saab tellida elektrooniliselt läbi MinuKool kaardiväljastuskeskkonna www.minukool.ee valides kättesaamiskohaks kõrgkooli või koduse aadressi. Valides kättesaamiskohaks kõrgkooli, saad Eesti (üli)õpilaspileti/ISIC (üli)õpilaspileti kätte valvelauast. Esmakordsetel tellijatel on Eesti (üli)õpilaspilet tasuta ja ISIC (üli) õpilaspilet 2,80 €. Eesti (üli)õpilaspilet ja ISIC (üli)õpilaspilet funktsioneerivad kõrgkooli raamatukogu kaardina, samuti nimekaardina kõrgkoolis ja praktikabaasis. Küsimuste korral pöördu Üliõpilas- ja õpilasesinduse esimehe Ain Peili (ruum 107 Tallinnas) või Kohtla-Järvel Ulvi Jõesaare poole. ÕPPEKAVAD Rakenduskõrgharidusõpe: Farmatseut (3 a) Õppekava eesmärk on koolitada ravimeid ja ravimite valmistamist ning meditsiinikaupu ja tervisetooteid tundvaid rakenduskõrgharidusega farmatseute, kelle teadmised ja oskused võimaldavad neil töötada apteekides, ravimite hulgimüügifirmades ning teistes ravimite, meditsiinikaupade ja tervisetoodete käitlemisega seotud ettevõtetes. Vajadus farmatseutide järele on Eestis suur ning sobiva töökoha leidmine ei valmista raskusi. Farmatseudi diplom võimaldab spetsialistidel erialasele tööle asuda ka teistes riikides. Rakenduskõrgharidusega farmatseutidel on võimalik õpinguid jätkata magistriõppes. 21 Lilian Ruuben Farmaatsia õppetooli juhataja 6711 721 [email protected] Hambatehnik (3,5 a) Õppekava eesmärk on koolitada rakenduskõrgharidusega hambatehnikuid, kellel on teadmised ja oskused suuõõnde paigaldatavate hambaproteeside ja ortodontiliste aparaatide valmistamiseks, rakendusuuringu koostamiseks ja valmisolek kutseala arendamiseks. Kõrgkooli lõpetajad saavad hambatehniku diplomi. Hambatehniku eriala omandamiseks on vaja eelkõige käelisi oskusi. Tõnu Kauba Hambatehnika õppetooli juhataja 6711 715 [email protected] Optometrist (3,5 a) Õppekava eesmärk on koolitada inimese nägemisteravust hindavaid ja korrigeerivaid rakenduskõrgharidusega spetsialiste – optometriste, kelle teadmised ja oskused võimaldavad neil töötada optikakauplustes, nägemiskorrektsiooni ja -raviga tegelevates kliinikutes, töötervishoiu ettevõtetes, nägemisergonoomika ja -tajuga tegelevates uurimisasutustes ja optikakaupade hulgimüügi ettevõtetes. Vootele Tamme Optomeetria õppetooli juhataja 6711 737 [email protected] 22 Tegevusterapeut (4 a) Õppekava eesmärk on koolitada sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusasutustele vajalikke rakenduskõrgharidusega tegevusterapeute, anda kõrvuti erialaõpingutega teadmisi tänapäevasest ühiskonnast, et toetada õppijate kutsealase identiteedi kasvu ja lõpetajate toimetulekut tööturul. Õpingute käigus omandatakse tegevusterapeudi kutsealal töötamiseks ja magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud kompetentsid. Diplom vastab Eestis kehtestatud tegevusterapeudi kutsestandardi III taseme nõuetele. Karin Lilienberg Tegevusteraapia õppetooli juhataja 6711 727 [email protected] Tervisedendaja (3 a) Õppekava eesmärk on koolitada tervist väärtustava ja soodustava eluviisi kujundamise, tervist toetava elu-, õpi- ja töökeskkonna loomise ning kogukondade võimestamise oskustega rakenduskõrgharidusega spetsialiste, kelle teadmised ja oskused võimaldavad neil töötada maa- ja omavalitsustes, rahvatervise valdkonnaga seotud riigiasutustes, terviseteenuseid pakkuvates mittetulundusühingutes ning eraettevõtetes. Moonika Viigimäe Tervisedenduse õppetooli juhataja 6711 709 [email protected] Õe põhiõpe (3,5 a) (pikendatud õpe 4 a, 4,5 a) Põhiõppe õppekava eesmärk on koolitada rahvusvaheliselt tunnustatud rakenduskõrgharidusega õdesid. Pärast põhiõppe 23 lõpetamist on võimalik õpinguid jätkata õe eriala koolituses või avatud magistriõppe õppekavadel. Lõpetanud saavad õe diplomi ja kutsekvalifikatsiooni, mis vastab õe kutsestandardi III tasemele. Õe põhiõppe lõpetanud saavad koheselt õiguse iseseisvaks töötamiseks üldõena kõigis tervishoiu valdkondades Eestis ja kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Kristi Puusepp Õenduse õppetooli juhataja 6711 719 [email protected] Ämmaemand (4,5 a) Õppekava eesmärk on koolitada rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgharidusega ämmaemandaid. Ämmaemanda põhiülesanne on juhendada, hooldada ja nõustada naisi raseduse, sünnituse ja lapsevoodi perioodil. Ämmaemand suudab juhtida sünnitusi omal vastutusel ning hooldada vastsündinut ja väikest last. Üliõpilased saavad teadmised günekoloogiast, pere planeerimisest ja lapsehooldusest. Õppekava lõpetanud võivad töötada praktiseeriva ämmaemandana või üldõena haiglates, nõuandlates, tervisekeskustes, kodustes oludes või tervishoiuteenuse valdkondades. Silja Mets Ämmaemanduse õppetooli juhataja 6711 702 [email protected] Kutseõpe: Hooldustöötaja (2 a) Õppekava eesmärk on anda teadmisi ja oskusi üksikisiku, pere või rühma abistamiseks igapäevaelu toimingutega toimetulekul, 24 anda teadmisi tervise edendamisest ja säilitamisest ning arendada oskust suhelda klientide/patsientide kui võrdsetega. Hooldustöötaja on tervishoiu ja hoolekande esmatasandi töötaja, kelle töö eesmärk on abistada abivajajat tervisekahjustuste või funktsionaalsete häirete korral. Hooldustöötaja töötab tervishoiuja sotsiaalabi võrgus ja kliendi/patsiendi juures kodus. Erakorralise meditsiini tehnik (1 a) Tehniku tegevuse eesmärk on osutada abi õnnetuses vigastatule ja/või erakorralist meditsiiniabi vajavale patsiendile. Õppija omandab teadmised erakorralises meditsiinis kasutatavatest ravimitest, oskab kasutada vastavat aparatuuri ja varustust ning valdab kannatanu abistamise ja transpordi tehnikaid. Tehniku oskused ja teadmised on rakendatavad kiirabides, haiglates, päästeteenistuses, kaitsejõududes, politsei- ja turvateenistuses. Lapsehoidja (1 a) Õppekava eesmärk on õpetada välja usaldusväärne lapsehoidja, kes tahab ja oskab hoolitseda erinevas vanuses laste eest, suudab luua positiivse kasvukeskkonna ja koostöös perega hooldada last ja toetada tema arengut. Lapsehoidja osutab lapsehoiuteenust, mida võib pakkuda lapse kodus, lapsehoidja kodus või mujal lapsevanema poolt soovitud kohas. Massaaž (1,5 a) Massööri töö eesmärk on kliendi füüsilise ja vaimse suutlikkuse tõstmine, tervisehäirete ennetamine, organismi üldise vastupanuvõime tugevdamine ja hea enesetunde saavutamisele kaasaaitamine. Õppetöö toimub Kohtla-Järvel. Piret Tamme Kutseõppe osakonna juhataja 6711 729 [email protected] 25 Kohtla-Järve struktuuriüksus: Kohtla-Järvel saab õppida õeks, hooldustöötajaks ja massööriks. Õe õppekava õpingud toimuvad eesti keeles. Hooldustöötaja ja massööri eriala õppekeeleks on peamiselt vene keel, kuid osaliselt toimub õpe eesti keeles. Olesja Ojamäe Kohtla-Järve struktuuriüksuse koordinaator 6711 788 [email protected] VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSE ARVESTAMINE (VÕTA) VÕTA on protsess, millega pädev asutus kindlatest kriteeriumidest lähtudes hindab taotleja kompetentsust, st tema teadmiste, oskuste ja hoiakute vastavust haridusasutuse vastuvõtutingimustele, õppekava või selle osa(de) õpiväljunditele või kutsestandardi kompetentsusnõuetele. VÕTA lähtub põhimõttest, et õppimine võib toimuda väga erineval viisil ja olla kas formaalne, mitteformaalne või informaalne. Formaalne õppimine leiab aset tavapärases hariduskeskkonnas nagu kool, kutsekool või kõrgkool. Mitteformaalne õppimine toimub tavaliselt täiendusõpet pakkuvas koolitusasutuses, tööalases koolituses vms. Informaalne õppimine võib seevastu toimuda igal pool: tööl, kodus, vabal ajal jne. Varasemate õpingute ja töökogemusena saab arvestada: • Varem õppeasutuses sooritatud õpinguid • Täienduskoolituses või iseseisvalt õpitut • Töö- ja muudest kogemustest saadud teadmisi ja oskusi 26 VÕTA protsess koosneb järgmistest etappidest: 1. Taotleja nõustamine ja eneseanalüüs 2. Taotluse koostamine ja esitamine 3. Taotluse hindamine 4. Otsuse tegemine ja tagasiside andmine 5. Otsuse vaidlustamine (vajadusel) Lisainfo ja taotluste vormid: www.ttk.ee -> Õppijale-> Õppekorraldus -> VÕTA või http://vota.archimedes.ee/ VÕTA alaseks nõustamiseks pöördu õppeosakonda VÕTA spetsialisti Inna Semjonova [email protected] poole (ruum 102 Tallinnas). ÕPINGUTE KATKESTAMINE Akadeemiline puhkus Üliõpilane/õpilane võib õpingud ajutiselt katkestada akadeemilise puhkuse ajaks. • Omal soovil saab üliõpilane/õpilane akadeemilist puhkust taotleda avalduse alusel üks kord õppeperioodi jooksul kuni üheks aastaks. Esimese kursuse üliõpilastele/õpilastele, akadeemiliste võlgnevuste ja maksevõlgadega üliõpilastele/ õpilastele omal soovil akadeemilist puhkust ei võimaldata. • Tervislikel põhjustel võimaldatakse akadeemilist puhkust kõigile üliõpilastele/õpilastele kuni kaheks aastaks. Sel juhul esitab üliõpilane/õpilane akadeemilise puhkuse taotlemiseks teda raviva arsti (tervishoiuasutuse) tõendi. • Lapsehoolduspuhkuse korral võib akadeemilisel puhkusel olla kuni lapse kolme aastaseks saamiseni (aluseks lapse sünnitunnistus). • Eesti kaitseväeteenistusse asumisel on üliõpilastel/õpilastel õigus saada lisaks üks aasta akadeemilist puhkust (aluseks kutse kaitseväe tegevteenistusse). Kui võetakse akadeemilist puhkust tervisehäiretega, 27 lapsehoolduse või kaitseväeteenistusse astumise tõttu, siis võib üliõpilane/õpilane sooritada korduseksameid ja arvestusi puhkuse ajal. Akadeemilisel puhkusel viibijad kuuluvad üliõpilaste/õpilaste nimekirja, kuid puhkuse ajal neid järgmisele kursusele üle ei viida. Puhkusel viibija ei saa osaleda auditoorses õppetöös ja talle ei maksta õppetoetust. Õpingute pikendamine Õpinguid võib akadeemilise mahajäämuse likvideerimiseks pikendada üks kord õppeperioodi jooksul. Selleks tuleb esitada õppetooli/osakonna juhatajale avaldus koos individuaalse õppevõlgnevuste likvideerimise ajakavaga. Akadeemiline võlgnevus tuleb likvideerida vähemalt 12 kuu jooksul. Õpingute pikendamise aeg arvestatakse nominaalse õppeaja hulka. Pärast nominaalse õppeaja lõppu viiakse üliõpilane/õpilane üle riigieelarvevälisele õppekohale. Eksmatrikuleerimine Üliõpilase/õpilase eksmatrikuleerimine ehk nimekirjast väljaarvamine võib toimuda üliõpilase/õpilase omal soovil või kõrgkooli algatusel. Eksmatrikuleerimise põhjused kõrgkooli algatusel on järgmised: • õppekava täitmine täies mahus ja diplomi väljaandmine • akadeemiline edasijõudmatus: - ühe ja sama õppeaine eksami kolmekordne mittesooritamine - ühe ja sama õppepraktika teistkordne mittesooritamine • vääritu käitumine • õppemaksu tähtajaks tasumata jätmine (riigieelarvevälisel kohal õppival üliõpilasel/õpilasel) • mõjuva põhjuseta õppetööle mitteilmumine kahe nädala jooksul • suutmatus kaitsta diplomitööd või lõpueksamit positiivsele hindele 28 Õpingute lõpetamine toimub pärast õppekava täitmist täies mahus, sh lõputöö kaitsmine või lõpueksami sooritamine positiivsele hindele. Kõrgkooli lõpetamisel väljastatakse üliõpilasele haridustunnistusena ühtne riiklik diplom ja akadeemiline õiend ning ingliskeelne diploma supplement. Rakenduskõrgharidusõppe lõpetanutele võidakse väljastada diplom kiitusega (cum laude). Kutsehariduse tasemel keskhariduse ja põhihariduse baasil õppe lõpetajale väljastatakse lõputunnistus ja hinneteleht. (Vt www.ttk.ee -> Õppijale-> Õppekorraldus-> Õppekorralduseeskiri). ÕPPIMINE VÄLISMAAL Kõrgkooli üliõpilasel on mitmeid võimalusi õppimiseks välismaal. Eeltingimuseks on, et üliõpilane on olnud hea õppija, ta käitumine on olnud laitmatu ja ta valdab keelt, mis võimaldab tal soovitud kõrgkoolis õppida ning väärikalt oma kodukooli esindada. Kui tekib soov minna vahetusüliõpilaseks, siis tuleb hakata vähemalt aasta varem uurima valitud kooli koduleheküljelt kõiki õppetööga seoses olevaid võimalusi ja reegleid. Seejärel esitada kandideerimisavaldus (täpsem informatsioon ja avalduste vormid on kõrgkooli koduleheküljel) ning oodata vastuvõtva kooli otsust. Osalemine erinevates projektides Õppelähetuses olles saab õppija kõrgkoolist igakuist lisastipendiumi, mille suurus on võrdne riikliku õppetoetuse põhitoetuse määraga. Välismaal sooritatud õpinguid arvestatakse täismahus õppekava osana, mille kaudu toetatakse õppijate nominaalajaga lõpetamist. Kõrgkool on seotud terve rea rahvusvaheliste projektidega, milles osalevad nii õppejõud kui ka üliõpilased. Igal projektil on kindlad reeglid, kuidas ja kes saab projekti kaudu välismaal õppida 29 LLP/Erasmus Erasmus on Euroopa elukestva õppe programmi (Lifelong Learning Programme) kõrghariduse allprogramm. Erasmuse programmi eesmärk on parandada kõrghariduse kvaliteeti ja suurendada kõrgharidusega seotud vaba liikumist Euroopas. Igal õppeaastal kuulutatakse välja LLP/Erasmuse programmi raames õppe- või praktikalähetuse taotluste esitamise konkurss. Konkursist teavitatakse üliõpilasi kõrgkooli teadete tahvlil. Nordplus Programmi Nordplus õendusalase võrgustiku Norlys eesmärgiks on õppejõudude ja üliõpilaste erialaste teadmiste ja oskuste täiendamine läbi nende mobiilsuse toetamise ning ühiste intensiivkursuste väljatöötamine. Leonardo da Vinci Programmi kaudu soovitakse tõsta koolitusasutuste ja tööturu osapoolte koostöö kvaliteeti, parandada esmases kutseõppes ja jätkuõppes osalejate liikuvust ning soodustada uuenduslike kogemuste levikut kutsehariduse vallas. Lisainfo: www.ttk.ee -> Koostöö või Õppijale -> Õppimine välismaal Lisaks on abimaterjali ka Sihtasutuse Archimedes Hariduskoostöö Keskuse Euroopa programmide koduleheküljel: www.archimedes.ee Küsimuste korral pöördu arendus- ja rahvusvaheliste suhete spetsialisti Eve Epner [email protected] poole (ruum 105a Tallinnas). 30 RAAMATUKOGU Kõrgkooli raamatukogu on erialaraamatukogu, mille kogud asuvad Tallinna ja Kohtla-Järve õppehoonetes. Lugejaks registreerimine Lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi ja avalduse alusel koha peal. Laenutamine Teavikuid laenutatakse üliõpilaspileti/õpilaspileti või isikut tõendava dokumendi alusel. Teavikute laenutähtajad määrab raamatukogu sõltuvalt teaviku tüübist, eksemplaride hulgast ja kasutamisintensiivsusest. Lugemissaalis olevaid raamatuid ja lõputöid koju ei laenutata. Tagastamine Kui teavik ei ole teiste lugejate poolt reserveeritud, saab tagastamistähtaega pikendada telefoni teel või e-mailiga (Tallinnas [email protected], Kohtla-Järvel tatjana.husson@ ttk.ee). Tähtajaks tagastamata teavikute eest tuleb maksta viivist 0,05 € päevas iga teaviku eest. Kõrgkoolist lahkudes tuleb raamatud tagastada, olenemata tähtajast. Arvutite kasutamine raamatukogus on tasuta. Eriteenusteks on printimine, paljundamine ja skäneerimine, mis on tasulised. Tasu suuruse kinnitab kõrgkooli rektor oma käskkirjaga. Raamatukogu tööd puudutavad dokumendid ja elektroonilised infootsingu võimalused (http://riks.ttk.ee jt) leiab kõrgkooli kodulehel raamatukogu rubriigis www.ttk.ee -> Raamatukogu 31 Tallinn Ruum 406, IV korrus 6711 735, [email protected] Avatud: E–N 08.00–18.00, R 08.00–16.00, L avatud 2 korda kuus, täpsem info kodulehel Kohtla-Järve struktuuriüksus Ruum 28, 6711 785 Avatud: E – R 08.30 – 16.30 ÜLIÕPILASKODU TALLINNAS Nõmme tee 49, Tallinn 6552 675 Juhataja: Monika Alasoo Kõrgkooli üliõpilaskodus elab aastaringselt (10 kuu lõikes) keskmiselt 200 noort. Hetkel on üliõpilaste kasutuses 91 tuba ja nendest 35 on nn. peretoad. Ühiselamusse pääseb magnetkaardiga ööpäevaringselt. Sama kaart võimaldab ka pääseda oma korrusele ja esimesel korrusel asuvasse arvutiklassi. Üliõpilastel ja õpilastel on võimalus kasutada interneti ühendust ka enamikes tubades. Majas on pesumasin ja kuivati, kõikidel korrustel asuvad köögid, duširuumid ja wc-d. NB! Remondi tõttu võib tubadesse saamine olla häiritud! Sissekolimisel võib tekkida viivitusi! KOHVIK I korrusel Tallinnas ja Kohtla-Järvel Avatud: E - R 09.30 – 16.00 32 TÄIENDUSKURSUSED Kõrgkool viib läbi ka täiendusõppekursuseid sotsiaal-, tervishoiuja heaolu valdkonnas töötavatele inimestele. Küsimuste korral pöördu: Tallinnas - kirjuta aadressil [email protected] 6711 707 Kohtla-Järvel - kirjuta aadressil [email protected] 6711 780 Lisainfo: www.ttk.ee -> Õppijale->Täienduskursused 2012 PARKIMINE Parkida saab tasuta Tallinna kõrgkoolihoone kõrval parklas. Kohtla-Järvel saab tasuta parkida koolihoone ees ja taga. 33