Roahi Dame lori tulun no hakaran diak

Transcription

Roahi Dame lori tulun no hakaran diak
18 September - 1 October 2000
Published bi-weekly in Tetun, English, Portuguese and Bahasa Indonesia and distributed free of charge
Vol. I, No. 16
Fo identidade ba Kafe
Timor Lorosa’e nian
I
ndustria Kafe Timor Lorosae nian
tenki buka atu domina intereses konsumidor hosi liur ida nebe la konteng
kimia i diak ba han no hemu nune bele fo
fiar ba merkadu mudial katak seguru
tebes atu konsume.
Iha tinan nebe hetan kolheita diak,
kafe bele produs US$12 (dolar Amerika
milhaun sanulu resin rua) ba nasaun ne
- iha industri mak fatin nebe uniku ba
troka osan, nomos fatin atu servisu ba
agrikultares nain 50.000 nomos hanesan
servisu fatin ba ema rihun. Sr.
Christopher May, matenek nebe hatene
konaba kafe husi UNTAET nia halo
kalkulu ida katak produsaun tinantinan
bele hetan to'o dolar Amerika juta 50.
Produtu Timor Lorosa'e nian iha
merkadu mundial bele hetan to'o :
prusentu 0.6. Atu aumenta bazar no nia
presu, kafe rai ne nian tenki hetan kualidade ida nebe uniku tebes, Sr. May
dehan. Senhor ne mos dehan teni tan
katak identidade ne la'os deit kualidade
diak maibe tenki iha marka "produsaun
organiku ida."
Estadus Unidus Amerika nia Ajensia
ba Dezenvolvimentu Internasional (The
United States Agency for International
Development - USAID), ho kolaborasaun
NCBA (National Cooperative Business
Association) husi Amerika oras ne'e fo
tulun atu hadiak fali kafe-hun sira iha
Timor Lorosae. Serbisu hamutuk ho sira
nia kontraparte lokal sira Kooperativa
Kafe Timor (KKT), NCBA iha tinan ne'e
hahu fornese ona makina no provizaun atu
ku'u no prosesa kafe iha estasaun oioin
husi kedan iha kafe laran to'o exporta ba
merkadu. Ne'e tama mos reabilita KKT
Dili nia fabrika habai kafe nian, fasilidade
atu hamaran kafe no mos fabrika habokon
no prosesa kafe iha fatin haat iha Maubisi,
Estadu, Aifu no Leotela.
"Prioridade ne'e atu restabelese fali
fabrika habokon kafe nebe ema estraga
iha tinan kotuk" dehan David J.S. Boyce,
Konselyeiru Agribisnis KKT nian.
"Tamba urjensia buat ne'e nian, no problema tempu, ami halo los iha tempu ku'u
nian nebe besik daudaun ona. Fabrika sira
seidauk la'o didiak tuir sira nia kapasi-
tutan ba pajina 3
Roahi Dame lori
tulun no hakaran diak
T
urismu masa ida halo Dili hakfodak iha 9-10 Setembru - no haree
husi ema nobun nebe mai despede
vizitor sira, ita bele dehan katak
Timor Lorosae prontu ona atu simu
vizitor barak liu tan.
"Roahi Dame" , ro kruzeiru
edukasional ida, lori pasajeiru na'in
350 ho sasan uzadu hanesan oferta
ba eskola sira, orfanatu no ba organizasaun sira nebe presiza tulun.
Portu Dili iha loron ne'e nakonu
ho ema sira nebe mai hasoru
pasajeiru sira. Sira lori ho labarik
sira nia trisiklu, kareta oan, piano
Jogador Olimpiku Timor Lorosae nian simu aplaus iha serimonia abertura iha
Sydney 15 Setembru.
Tulun faluk sira violensia tinan kotuk nian
L
haat, makina kostura, estasionariu,
brinkedu, roupa no buat selu-seluk
tan - inklui mos sasan ba jardin infansia ba Kolejiu Saun Pedru iha Komoro.
Vizitor sira, barak liu husi
Japaun, ba vizita merkadu Dili no projetu dezenvolvimentu komunidade
nian ida iha Maubara, ba tau aifunan
iha semiteriu Santa Kruz atu fo onra
ba funu independensia nian, fo ekipamentu ba OLG Timor Aid nia klase
treinu vokasional, no sa'e bisikleta
hamutuk ho Grupu Solidariedade
estudante sira nian ("atu promove
tranporte nebe la estraga ambiente").
Photo by OCPI-UNTAET
tutan ba pajina 4
Liman sira hotu fo ba malu atu deskarega Roahi Dame.
Photo by OCPI-UNTAET
iu tiha tinan ida ona mak Rosa dos
Santos lakon nia la'in, no maski ho
tempu nebe liu daudaun, nia sei sinti
trauma nafatin. Iha loron 9 Setembru
1999, militar Indonezia sira oho brutalmente Jaures Serra Viegas. Nia isin
hakoi iha Atabae distritu Maliana, maibe
liu tinan ida nia laran, familia sira
hakarak ke'e sai fali hodi lori ba hakoi
hikas fali iha "rate asuwa'in sira nian"
iha Batugade, distritu Manufahi nebe Sr.
Viegas uluk serbisu ba nudar mekaniku.
Sra. Dos Santos la konsege kontrola
nia emosaun atu hola parte iha preparativus ba ezumasaun (ke'e sai fali mate
nebe hakoi ona) nia la'in nian, eh atu
koordena ho peritu forensik sira husi
Seksaun Direitus Umanus UNTAET nian
nebe uza ezumasaun ne'e hanesan oportunidade atu investiga sirkumstansia
sira kona ba nia mate. Tamba ne'e mak
entrega tomak ba Sonia Maria Viegas,
Sra. Dos Santos nia oan feto nebe lian
midar tebes, atu kaer sasan sira kona ba
ezumasaun ne'e. Tamba nia inan nia
kondisaun emosional, oan feto ikus ne'e
mos akompanya investigador direitus
umanus sira ba Atabae atu hatudu ba
sira nia aman nia rate.
Sra. Dos Santos nia kondisaun frajil
ne'e hatudu lolos tipika feto faluk Timor
oan sira seluk nian nebe lakon sira nia
la'in tamba ema oho ka lori lakon deit iha
violensia Setembru tinan kotuk. To'o oras
ne'e ema ida la hatene numeru faluk sira
hanesan ne'e nian, maibe provavelmente
liu atus resin.
Feto faluk ho sira nia familia sira
terus teb-tebes la'os deit emosionalmente
maibe mos iha aspetu finansial katak
kuran osan atu hodi moris. Sira hotu
kuaze ke depende los deit ba sira nia la'in
sira nia rendimentu. Sira nia moris susar
teb-tebes no oras ne'e depende liu-liu deit
ho tulun finansial husi sira nia familia
sira seluk. Sra. Dos Santos foin lalais
fa'an tiha nia korenti tau kakorok atu
hetan osan atu halo serimonia
koremetan nia la'in nian. Serimonia,
nebe literalmente signifika katak
"hasai lutu" marka tinan ida iha lutu
nia laran iha nebe faluk ho oan ki'ak
sira hatais metan tomak.
Grupu vitima no sobrevivente
barak nebe buka tulun-aan rasik, oras
ne'e barak los iha Timor Lorosae atu
tulun faluk sira no sira nia familia sira
atu enfrenta situasaun sira hanesan
ne'e. Hanesan ezemplu, FOKUPERS,
organizasaun La'os Governamental
(OLG) ida nebe iha baze iha Dili, hahu
ona fo tulun no suporta grupu faluk
sira iha kapital no mos iha Maliana,
Suai no Likisa - fatin sira nebe mane
barak mak mate iha violensia tinan
kotuk.
Laura Soares Abrantes, koordenador treinu no edukasaun iha FOKUPERS, dehan katak nia organizasaun
halo serbisu ho lema iha Tetun "Sai
oan bin alin ba malu". Nia dehan katak
FOKUPERS enkoraja (fo aten-barani)
faluk sira atu fahe ba malu sira nia
experiensia no la bele moe ba sira nia
situasaun.
"Ami harohan hamutuk ho faluk
sira. Ami hananu no dansa ho sira,
tanis no haksolok hamutuk" dehan
menina Abrantes. "Feto sira haree ami
hanesan doutor. Sira fiar ami", hatutan
tan Koordenadora FOKUPERS ne'e.
Iha Maliana, FOKUPERS tulun
harii Novi Novi. Ne'e refere ba loron 9
fulan Setembru 1999, (9/9/99), wainhira mane Timor oan na'in 12 ema oho
depois de eskapa tiha husi estasaun
polisia lokal hanesan horisehik. Oras
ne'e faluk 26 hasoru malu regularmente iha Maliana atu tulun no fo
suporte ba malu, no mos ajuda malu
buka rekursus atu hetan rendimentu
ruma.
tutan ba pajina 2
Tais Timor is a public information service of the United Nations Transitional Administration in East Timor (UNTAET)
18 September - 1 October 2000
Tais Timor
ESPIRITU KONSTITUISAUN NIAN
Artigu kintu iha series
hosi Karol Soltan
I
ta bele haree momoos los katak
povu Timor Lorosae sei hili konstituisaun demokratika ida. Tan
ne'e hau hakarak atu hateten liafuan balun kona ba oinsa konstituisaun iha relasaun ho demokrasia.
Demokrasia ne'e sistema ida iha
nebe povu mak ukun. Maibe ne'e
signifika sa?
Demokrasia ne'e sertamente
la'os sistema ida nebe ema ida-idak
bele koalia no halo tuir nia
hakaran. Povu la ukun nune'e.
Governu ida tenki iha kbiit atu
hateten ba nia povu atu halo sa no
halo iha limiti nia laran. Maibe
governu demokratiku sira la hanesan ho governu sira seluk kona ba
oinsa mak sira hateten ba nia povu,
no oinsa sira hala'o buat sasan sira
nebe sira dehan. Sira bele hateten
ba ema ida-idak: halo tuir buat
nebe ami hateten, tamba povu mak
hili ami ho sira nia hakaran rasik.
Ne'e argumentu ida persuasivu
tebes. No tamba sira hakarak atu
re-eleitu fila fali, sira buka hatudu
attitude ida nebe monu ba ema nia
laran.
Governu demokratiku ida la
hanesan ho forma governu sira
seluk tamba povu mak hili rasik
sira husi dalan especial ida, nebe
ita hanaran eleisaun livre no justa
ida. Iha eleisaun sira hanesan ne'e,
ema adultu hotu-hotu tenki iha
direitu atu vota. Ema ida-idak
tenki iha numeru votu hanesan ho
ema selu-seluk (ema ida votu ida).
Tenki iha eskolya ida tebes nian, no
tamba ne'e ita tenki iha pelu menus
alternativa rua.
Suporte sira alternativa hotu-hotu
nian tenki hetan oportunidade hanesan atu fo esklaresimentu ba povu
atu bele suporta sira. No votasaun
tenki halo iha segredu nia laran.
Governu demokratiku sira mos
la hanesan tamba ema seluk bele
mai truka sira liu husi eleisaun livre
no justa ida. Governu sira ne'e nia
loron komesa no loron ikus iha povu
nia liman. Atu hakiak no mantein
deit sistema sira hanesan ne'e presiza serbisu maka'as, no konstituisaun diak ida mos sei tulun tebtebes.
Sistema eleisaun justa no livre
rekere la'os deit lei eleisaun nebe
justu, maibe mos garantias ba liberdade atu koalia, atu nune'e pozisaun
politika oioin bele hateten sai.
Nune'e mos sei presiza liberdade atu
halo asosiasaun hodi fo garantias
katak ema hotu-hotu bele harii ka
halibur hamutuk iha asosiasaun ka
organizasaun ruma nebe sira
hakarak (tuir lei nia ukun: maibe
la'os grupu kriminal sira nian).
Konstituisaun ida bele proteje
futuru eleisaun sira nebe livre no
justa husi buat sira nebe karik governu hakarak atu halo atu nune'e
sira bele hetan vantajen injusta
ruma. Tamba la iha ema ida mak
hanesan anju, mesmu sira nebe
eleitu demokratikamente, ita bele
iha serteza katak balun sei buka
hola vantajen ba sira aan rasik
wainhira sira tuur iha ukun.
Tan ne'e, oinsa mak ita sei bali
teje prazu naruk iha loron abanbainrua nian. No dala barak
prospetu demokrasia loron abanbainrua nian presiza hetan protesaun husi ofisial sira eleitu
demokratikamente.
Maibe sei iha tan razaun seluk
tansa
mak
konstituisaun
demokratika ida bele hetan konflitu ho ofisial sira nebe eleitu
demokratikamente. Eleisaun sira
la'os hakat ikus nian, no demokrasia la'os deit governu nebe mai husi
eleisaun ida. Eleisaun mak dalan
diak liu wainhira ita hakarak atu
ukun ho konsentimentu povu nian.
Nune'e mos eleisaun mak
dalan diak liu ba sistema politika
ida atu tau sidadaun hotu-hotu
hanesan nudar partisipante iha
prosesu ukun nian no respeitu
hanesan.
Demokrasia katak respeitu
hanesan ba ema hotu, no katak
ukun ho konsentimentu povu nian.
La'os deit atu hetan governu husi
eleisaun (maski eleisaun sira ne'e
hala'o iha ambiente livre no justa
nia laran). Nune'e, naturalmente,
konstituisaun demokratika tenki
halo barak liu tan, inklui mos proteje prospetu sistema eleisaun ida
livre no justa iha prazu naruk.
Nune'e mos tenki proteje direitus bazikus ema ida-idak nian.
Ne'e mos, esensial atu haree no
trata ema hotu-hotu ho respeitu
hanesan. Hau sei hakerek kona ba
protesaun nebe konstituisaun
tenki fo kona ba direitus bazikus
ema nian iha edisaun tuir mai.
hatutan hosi pajina 1
Photos by OCPI-UNTAET (2)
Tulun faluk sira
(proteje) metin eleisaun demokratika iha futuru kontra ameasa posivel
sira hanesan ne'e? Nasaun barak
mak oras ne'e iha tribunal konstitusional atu hala'o knaar ida ne'e.
Desizaun sira nebe governu
demokratiku sira hola, no parlamentu sira nebe eleitu demokratikamente sira hasai, dala barak tribunal konstitusional ne'e hamonu
tiha. Maski iha loron ikus Timor
Lorosae la fihir karik sistema konstituisaun ida nebe tribunal iha
knaar ida ne'e, diak liu ita hatene
tan sa mak nasaun barak iha sistema ida hanesan ne'e.
Ita tenki bandu governu no parlamentu nebe oras ne'e iha ukun,
nebe eleitu demokratikamente, atu
hala'o sasan nebe karik sira hanoin
atu hala'o hodi proteje demokrasia
iha futuru. Ne'e dala ruma haki'ak
impresaun ida ladun demokratiku
tamba limita ema sira nebe eleitu
demokratikamente atu halo buat
ruma. Maibe diak liu nune'e tamba
ne'e dehan katak ema haka'as aan
hahu agora kedan atu ba futuru
demokrasia nian. No, ba hau, buat
ne'e totalmente demokratiku. Ema
mos tenki kompriende buat ne'e
hanesan parte ida figura tomak
demokrasia nian. Entaun, tribunal
sira nebe la'os eleitu bele hamonu
desizaun nebe governu ho parlamentu sira nebe eleitu demokratikamente hasai. No sira halo ne'e hodi
bazeia
ba
konstituisaun
demokratiku ida. Buat ne'e hala'o
nune'e
tamba
konstituisaun
demokratika sira proteje demokrasia ohin loron nian, maibe mos pro-
KARUK Membrus grupu suporte Faluk sira Mate Restu iha Suai
iha 6 Agostu. LETEN Durante nia vizita ba Suai, Nasoens Unidas
nia Komisaria Aas ba Direitus Umanus, Mary Robinson tebe
hamutuk Ohelele (tebe no hananu).
Iha Suai, faluk na'in 30 harii
grupu ida naran Mate Restu. Naran
ne'e sira fihir tamba faluk sira ne'e fiar
katak sira nia sobrevivensia ne'e hanesan karik asidenti ida deit, no sira oras
ne'e sei moris liu-liu atu haklaken istoria nebe kona rasik ba sira nia-aan no
sira nia la'in sira. Mate Restu nia membru sira hasoru malu dala ruma deit
tamba sira mai husi suku sira dook, no
iha neba sira fahe ba malu sira nia
experiensia no dalan oinsa atu buka
rendimentu ruma ba sira nia familia.
Durante violensia tinan kotuk staf
lokal UNAMET nian na'in sia mak ema
oho. Sira ne'e nia faluk sira oras ne'e
hato'o ona ba Nasoens Unidas atu fo
kompensasaun, dehan Galuh Wandita,
nebe hola konta jender no direitus ema
nian iha UNTAET nia ofisiu Direitus
Umanus. Nia dehan mos katak, sei lori
tempu naruk molok faluk sira ne'e bele
hetan kompensasaun ruma.
Menina Wandita halo ona intrevista
ba faluk staf UNAMET nian sira ne'e atu
halibur informasaun kona ba sira nia
kazu ida-idak. Faluk sira ne'e nia la'in
barak mak kondutor ka trabalyador lorloron nebe hela iha suku laran no moris
ho vida agrikola. Faluk sira ne'e dehan
katak oras ne'e sira iha rekursus alternativa uitoan deit atu sira bele moris.
FOKUPERS simu ona tulun uitoan
husi Departamentu ba Dezenvolvimentu
Internasional husi Governu Britaniku,
nebe uza ona atu tulun faluk sira harii
kios kikoan no hala'o workshop kona ba
trabalyu manual.
Iha 29 Agostu, Departamentu
Direitus Umanus UNTAET nian oferese
jantar ida iha Restaurante Dili atu hal-
Page 2
ibur osan ba UNAMET nia faluk sira
(inklui mos faluk ida nebe nia la'in
lakon deit) no sira nia familia sira. Ian
Martin,
Reprezentante
Espesial
Sekretariu Jeral uluk nian durante
UNAMET, mak sai nudar ospede espesial no koalia iha iventu ida ne'e. Osan
hamutuk US$ 2.600 mak halibur iha
kalan ida ne'e ba faluk sira.
Fundu Subsidiu Kikoan, nebe
UNTAET nia empregadu sira harii iha
tinan 2000 hahu, fo duni ona tulun
finansial ba faluk 30 resin.
Tais Timor
18 September - 1 October 2000
Photo by OCPI-UNTAET (2)
Industria
Kafe
hetan
estimulante ida
Prepara atu habai kafe iha fabrika prosesu ida
iha Komoro Dili.
hatutan hosi pajina 1
dade tomak".
Sr. Boyce husi KKT haksolok ba
Relatoriu avaliasaun ida nebe
dezenvolvimentu sira ne'e. "Industria kafe
USAID aprezenta hateten katak ho
mak komponente prinsipal ida ba produtu
asistensia NCBA nian, agrikultor sira
domestiku grosu Timor Lorosae nian.
agrupa tiha ba kooeprativa rejional
Buat nebe alo ita haksolok liu tan mak,
kikoan 16 nebe hanaran Kooperativa
kafe ne'e iha vantajen unika ida tamba
Kafe Organika (KKO) ho objetivu atu
produtu organiku. Nia tenki kontinua
hadiak liu tan ligasaun basar nian.
hetan rekonyesimentu hanesan ne'e" hodi
KKO sira sei hetan liu tan forsa atu
hateten tan katak kafe Timor Lorosae
negosia depois de implementa liu tiha
nian pareke ke hetan ona naran iha
standar nesesariu ba produtu atu hetan
pedidu merkadu mundial.
sertifikadu internasional nudar produAgrikultor ida, Francisco da Silva,
tu organiku.
dehan katak nia optimista kona ba futuru
"Problema sertifikasaun organika
industria kafe nian iha Timor Lorosae,
ne'e importante teb-tebes" dehan Sr.
hodi hateten dezenvolvimentu sira ikus
May. "Nia objetivu mak atu kafe Timor
nian ne'e hanesan "halo maka'as liu tan
tomak bele prosesa organikamente atu
moral. Ami barak liu mak laran susar tebnune'e estratejia basar koletiva ida bele
tebes no desmoralizadu tamba atividade
dezenvolve. "Pelu kontrariu", nia dehan
violensia milisia sira iha tinan kotuk.
teni " hanesan mos ita iha agrikultor
Tulun sira hanesan ne'e daudaun ne'e sei
47.000 ho grau standar 47.000 la hanefo aten-barani ba ema barak atu fila hikas
san".
ba sira nia to'os sira".
Progresu mos hetan ona ba kooperMaski nune'e, reprezentante ida husi
ativa agrikultor kikoan sira KKT/KKO
industria boboot sira koalia ho kautela,
nian nebe halo operasaun sosa no proshodi bolu atensaun ba ajensia donor sira
esa kafe iha area produsaun kafe boboot
atu explora posibilidade atu fo ajuda diresira iha Timor Lorosae. Tuir relatoriu
ta ba agrikultor individual sira. "Karik sei
USAID nian, operasaun ne'e emprega
diak liu se tulun barak liu tan kanaliza
ona ema Timor oan besik 12.000 no
diretamente ba benefisiariu sira atu desimobiliza ona negosiante kikoan
di rasik sa mak sira sei halo ho tulun osan
100nebe iha kamioneta rasik atu tula
sira nebe sira simu" dehan reprezentante
kafe musan ho kulit husi to'os kafe nian
ida nebe lakohi hateten nia identidade.
ba libur kafe fatin. Kooperativa ne'e
"Ne'e sei aselera diak liu tan ba industria
oras ne'e prosesa daudaun kafe ho kulit
kafe. Sertamente, Timor Lorosae nia kafe
liu metriku ton 200 iha loron ida nia
iha potensial boot teb-tebes iha merkadu
laran. Operasaun ne'e fornese besik
internasional".
$80.000 lor-loron nudar rendimentu
Atu bele asegura potensial ida ne'e,
foun ba ekonomia rural.
metodu kuda no prosesa kafe tenki hadiak
Notisia Badak
INDONEZIA ATU DESARMA MILISIA IHA
TIMOR OSIDENTAL
Iha enkontru ida ho Reprezentante
Espesial Sekretariu Jeral (RESJ)
Sergio Vieira de Mello, Susilo
Bambang Yudhoyono, Indonezia nia
Ministru Koordenador ba Asuntu
Politika, Sosial no Seguransa, fo sai
katak planu konkretu ida atu desarma milisia sira iha Timor Osidental
no atu hadiak fali situasaun seguransa, oras ne'e prepara daudaun ona.
Ida dezenvolvimentu seluk, dokumentu ida nebe koalia kona ba Komite
Fronteira Hamutuk ida, nebe konsisti
ho reprezentante sivil husi UNTAET
no husi Governu Indonezia nian, asina
tiha ona iha Setembru fulan klaran
iha Denpasar Indonezia. Iha akordu
ne'e nia laran, nasaun rua promete atu
buka solusaun hamutuk kona ba asuntu
atravesa
fronteira,
inklui
mos
demarkasaun fronteira politika entre
Timor Lorosae ho Timor Osidental, fasilitasaun ema no sasan wainhira atravesa
fronteira; asuntu ambiente nian, no mos
kooperasaun polisial iha fronteira.
Sistema ida mos harii ona nebe sei
loke dalan ba Timor oan no Indonezia
sira nebe moris besik fronteira atu atravesa livremente fronteira tamba razaun
vizita familia ka razaun pesoal sira
seluk, iha sistema ida hanaran Soft
Border Management Arrangement.
Dispozisaun Ligasaun Fronteira ida sei
harii atu fornese troka informasaun kona
ba dezenvolvimentu sira iha area fronteira nian.
RONDA ULUK NEGOSIASAUN TIMOR GAP
Ronda Negosiasaun uluk entre UNTAET
RADIO
UNTAET
99FM
liu tan. "Hau hanoin katak esforsu boot
ida kona ba treinu oinsa ku'u kafe, prosesa, hamaran no armazena kafe tenki sai
prioridade boot atu bele produz kualidade
kafe diak liu tan" dehan Livingstone
Sindayiga, Ofisial Planeamentu nian, husi
UNTAET nia Departamentu Agrikultura.
Sr. Sandayiga hateten katak esforsu ne'e
tenki halo lalais ona atu mantein kafe-hun
sira, tamba barak mak la poda atu bele
aumenta liu tan produsaun. Nia mos husu
atu iha liberalizasaun gradual ba industria atu enkoraja kompetisaun. "Ambiente
kompetisaun ida tenki promove ho atensaun ba liu kooperasaun entre negosiante
Timor oan sira ho kompanya estranjeira
sira" nia dehan.
Kona ba estabelesimentu kooperativas, Sr. Sindayiga rekomenda katak
administrasaun ka kompanya privada sira
hala'o knaar importante ida hodi enkoraja
agrikultor sira harii kooperativas no
hafoin fo treinu ba sira kona ba organizasaun no manajemen kooperativa sira nian.
"Administrasaun tenki asegura governasaun diak no fo motivasaun ba agrikul-
sia nebe iha tempu uluk mosu kona ba
kafe nia produsaun no basar. "Susar
teb-tebes atu bele ba to'o agrikultor sira
iha sira nia to'os fatin, depois de destruisaun tinan kotuk nian, sira oras ne'e
namkari los iha entidade oioin nia
liman" dehan Oswaldo Vaz, UNTAET
nia ofisial Agrikultura nian ida nebe
hala'o serbisu iha kampu. "Ne'e mak
knaar kooperativas sira nian sai
maka'as liu tan tamba sira nia rede
nebe habelar to'o agrikultor sira iha
kampu".
Hanoin hikas fali metodu kuda no
prosesa kafe mos xave seluk. Iha
Workshop ida kona ba Planeamentu
Kafe hala'o iha Dili iha fulan Junyu,
partisipante sira koalia kona ba pratika
produsaun kafe nian nebe sira dehan
"baziku teb-tebes". Sira dehan katak
produsaun kafe ne'e bele deskreve hanesan pasivu ho serbisu trabalyador sira
nian limitadu deit atu ku'u kafe.
"Problema boot liu mak atu hadiak fali
ekonomizasaun kafe nian, falta konyesimentu no iha area balun sei iha nafatin
Kazal Timoroan ida hemu hela kafe iha restaurante ida iha Dili. Kafe nia folin
varia hosi Aus$1 ba kopu kafe Timor ida to Aus$3 ba kopu kafe rai seluk nian
ida.
tor sira atu demokratikamente harii kooperativas" dehan espesialista kafe nian
ne'e, hodi hatutan sentimentu sira ema
barak nian iha industria laran.
Iha prazu naruk, sistema komunikasaun efisienti ida mos sei presiza atu
asegura katak agrikultor sira involve duni
iha prosesu tomada desizaun nebe afeta
sira. Ne'e importante atu evita kontrover-
problema propriedade rai no disputa
kona ba rai" relatoriu final Workshop
ne'e hateten sai.
Se problema sira ne'e la rezolve lalais,
industria kafe sei kontinua nafatin
naran boot iha surat tahan laran deit no
restaurante sira iha Dili no iha fatin
selu-seluk sei fa'aan nafatin Kafe Timor
ho rupiah 1500 ka tun liu tan.
ho governu Australia nian kona ba Timor
Gap sei hola fatin iha Dili husi loron 9
to'o 11 Outubru.
UNTAET oras ne'e negosia daudaun
hodi Timor oan sira nia naran.
Negosiasaun ne'e kona ba tratadu futuru
nian nebe sei administra rekursus sira
Timor Gap nian. Delegasaun UNTAET
nian sei iha Peter Galbright, Diretor
Asuntu Politika nia diresaun no delegasaun Australia nian husi Michael
Potts, Primeiru Asistenti Sekretariu
Organizasaun Internasional no Divizaun
Legal iha Departamentu Relasoens
Exteriores no Komersiu.
ba rejistu kareta no veikulu sira iha
Timor Lorosae sei aprezenta ba
Konselyu Nasional Konsultivu iha
fulan ne'e ramata, wainhira hetan liu
tan aprovasaun
husi Gabineti
Tranzisional.
Administrasaun
Tranzisional
Timor Lorosae harii tiha ona Seksaun
Rejistu Veikulu sira nian nebe halo
parte ba Departamentu Infrastrutura
hahu 1 Agostu. Kalkula katak veikulu
besik 20.000 iha Timor Lorosae mak
sei rejista iha ezersisiu ida ne'e. Grupu
uluk plata lisensa nian sei mai husi
Australia. Plata sira seluk tuir mai
nian sei halo iha Timor Lorosae tuir
espesifikasaun iha regulamentu ne'e.
Ofisiu ida kona ba moto-veikulu
sira sei harii iha nebe sei hola konta
kona ba lisensa veikulu sira nian, halo
plata lisensa nian no kolesaun taxa ba
moto-veikulu sira nian.
KARETA SIRA ATU REJISTA
UNTAET sei hahu halo rejistu kareta
sira no moto-veikulu sira seluk iha
Setembru ramata. Osan rejistu sei hahu
husi $5 ba motorizada sira to'o $100 ba
kamioneta sira. Regulamentu ida kona
• News in English at 6 a.m., 11 a.m. and 5 p.m.
• News in Tetun at 7 a.m., noon and 6 p.m.
• News in Portuguese at 8 a.m. and 7 p.m.
• News in Bahasa Indonesia at 8:30 a.m. and 7:30 p.m.
Page 3
For the latest news
and information about
East Timor, tune in to
RADIO UNTAET
Tais Timor
Photos by OCPI-UNTAET (12)
18 September - 1 October 2000
KARUK (3) Roahi Dame sai husi portu
Dili no hanesan konsekuensia husik
hela memoria barak no amizade foun.
KARAIK (3) karga tulun husi Roahi
Dame, nebe Fundasaun Don Carlos
Filipe hamutuk ho Organizasaun
La'os Governamental (OLG) seluk
mak halo distribuisaun, inklui mos
trisiklu, bisikleta no makina kustura.
Peace boat
continued from page 1
Sira barak mos buka tempu atu
fo volta sidade, hasai fotografia edifisiu sira nian no hemu halimar iha
kafetaria sidade nian nodi halo
malirin aan husi manas.
Durante vizita ba Nasoens
Unidas nia Forsa Manutensaun
Dame no UNTAET, Administrador
Tranzisional Sergio Vieira de Mello
mak simu sira, nebe hateten katak
sira mak grupu boot husi organizasaun la'os governamental (OLG)
nebe vizita Timor Lorosae desde
kedan wainhira nia hahu nia ofisiu
nudar Administrador iha Timor. Iha
mos troka festival kultural - iha
nebe Timor sira nia aprezentasaun
seidauk diak los nudar rezultadu
dezentendimentu ho ko-organizador
sira husi Fundasaun Don Carlos
Filipe -no mos muzika japoneza pop
folk husi Kawachia Kikusuimaru,
nune'e mos grupu dansa. Grupu
ne'e harii iha roahi laran wainhira
sira husik hela Kobe, Japaun iha 31
Agostu, no hafoin husi Dili semo
hikas fali ba Japaun.
Tim husi Roahi Dame ne'e lori ho
Grupu Jogador Futbol Nasional Mane
Timor oan, nebe ikus mai roahi husik
hela iha Brisbane. Itenerariu jogador
Timor oan sira nian ne'e inklui jogu
kontra ekipa Federasaun Futbol
Queensland iha Australia no mos sei
asisti jogu fotbol iha Olimpikus entre
Brazil hasoru Japaun.
Ba partisipante sira besik 150
resin husi grupu boot ne'e nia vizita sai
interesante liu tan wainhira sira ne'e
balun ba hela hamutuk ho familia
Timor oan sira. Wainhira Fundasaun
Don Carlos Filipe hahu organiza grupu
boot ne'e nia vizita, preokupasaun boot
liu mak oinsa mak ema sira ne'e sei
komunika ho komunidade lokal tamba
bareira lian, no mos uma barak nebe
sira sei hela ba iha fasilidade nebe
Japonez sira ne'e karik la tomak, hanesan la iha sintina modernu no mos
xoveiru atu haris. "Ita atu halo los
saida ba vizitor sira ne'e?" husu uma
na'in sira nebe japonez sira ne'e sei
hela ba. Ema dehan ba sira "Belun,
haree retratu, hananu, han hahan simples, ba pasiar ba vizinyu sira se imi
hakarak". Ne'e mak sira halo duni, no
sira hotu sinti ksolok teb-tebes.
Iha domingu dadersan, familia
sira hamutuk ho sira nia vizitor sira
halibur
hamutuk
iha
Sentru
Liberdade, ofisiu Fundasaun nian atu
halo despedida no hasai retratu hamutuk. Sira tuur no hamrik iha grupu
kikoan barak los, hodi fahe ba malu
sira nia mensajen ikus, troka oferta
(ema sira be fa'an tais su'ut ba mai
fa'an sira nia tais), nodi promete atu
kontinua kontaktu ba malu nafatin.
Wainhira reporter sira husu reasaun
vizitor sira nian, kuaze sira hotu hatan
ho lian ida deit: "Sira diak teb-tebes,
ema sira ne'e mesak laran diak deit".
Grupu boot ida seluk hein iha
portu atu hato'o sira nia adeus ikus ba
vizitor sira ne'e. Tanis, hamnasa, foti
liman no xapeu troka ba malu ho
Japonez sira nebe atu la'o daudaun.
Vizitor sira mos lolo liman no balun
tanis no balun fali halo foti ba mai sira
nia bandeirola sira ho kores oioin tun-
Page 4
sa'e nudar sinal despedida, no
roahi mos book-aan daudaun to'o
dook iha tasi klaran.
Roahi Dame ne'e organizasaun
japoneza ida mak organiza, organizasaun nebe iha komitementu ba
dezenvolvimentu edukasaun no iha
rede atividade hanesan iha direitus
ema nian, ambiente no ba dezenvolvimentu
sustenavel.
Partisipante sira besik 12.000
resin mak partisipa ona iha programa viajen ho roahi ida ne'e nebe
mos atende palestra husi ema
matenek sira besik 700 resin husi
nasaun 50 mak fo.
Roahi ne'e sei fila hikas mai
Timor Lorosae ka? "Vizita ne'e
hetan susesu boot teb-tebes, no ami
gasta ami nia tempu barak liu atu
organiza no kontaktu ba malu",
dehan Smitha Mallya, nebe tulun
organiza parajen iha Dili (serbisu
ida nebe nia prefere wainhira roahi
para tamba nia sofre beibeik laransa'e). "Los, iha oportunidade diak
atu ami bele fila hikas mai".
Tais Timor
18 September - 1 October 2000
Iha 2 Setembru "Fun run" ka (Korida Ksolok) nebe CivPol
mak organiza atu buka osan ba faluk sira, husi leten karuk
ba kuana partisipante ida husik hela nia kamizola furak iha
ema diak nia liman; forma atu hahu halai; ema sira be halai
hahu husi Edifisiu Governador nian; Nasoens Unidas nia
Administrador Tranzisional Segio Vieira de Mello iha korida
ramata. Timor oan sira barak mak manan iha korida ida ne'e,
uluknana'in iha korida rua feto sira kilometru 10 no mane
kilometru 5.
TV direta to'o iha Dili iha 15 Setembru, iha los tempu
Jogus Olimpikus nian. Husi leten karuk ka kuana:
iha Televizaun Timor Lorosae (TVTL) nia estudiu
foun, Eugenia Young Ribeira fo relatoriu foun kona
ba abertura no preparativus ba jogus iha Sydney;
Logo foun TVTL nian. Staf iha sala kontrole molok
tranzmisaun direta uluk hahu.
Page 5
18 September - 1 October 2000
Tais Timor
Atambua iha nia neon: sobrevivente ida haktuir fali
essie Ponce iha sorte tamba nia
sei moris, no konsege eskapa
duni husi mate iha masa nia liman
nebe lori aidona ho buat kro'at
selu-seluk tan nebe oho tiha nia
kolega Nasoens Unidas nia empregadu na'in tolu seluk. Maibe nia
hirus liu tan duke laran malirin.
"Mane ida sa'e tiha ba uma
leten" Ponce tinan 37, ofisial programa UNHCR nian iha Atambua
hanoin hikas fali. "Nia buka hau.
Nia hakarak atu oho hau. Maibe
nia la hatene hau. Haree hanesan
bulak. Hau la konsege fiar katak
ema ida hakarak oho ema seluk la
tamba buat ida".
Maibe ema nebe atu ataka nia
ne'e parese ke iha buat ruma iha
nia neon - ordein ida mai husi
ema-aat sira ne'e nia lider molok
sira asalta no estraga UNHCR nia
ofisiu iha Atambua: "Sunu tiha no
oho tiha ema sira iha laran".
Instrusaun sira ne'e elementu
guarda seguransa ida mos rona.
Nia hamutuk ho sira na'in 10
seluk halai lakon hotu. Na'in tolu
mak sira kaer, batu, tuku tebe, no
ikus mai sira nia isin sunu deit.
Hanesan empregadu organizasaun
tulun sira seluk iha rejiaun ne'e,
Jessie Ponce, mos hatene hela
kona ba tensaun perigoza nebe
mosu beibeik ona tamba difikuldade atu hakekat tiha ativista milisia sira husi refujiadu sira seluk.
Maibe, mesmu iha loron atake ne'e
nian, wainhira polisia Indonezia
sira hateten ba UNHCR nia ofisiu
iha Atambua katak demonstrasaun milisia sira nian ida tun
mai daudaun sidade laran ona, nia
la hein katak situasaun sai pior liu
no la bele kontrola tan hanesan
ne'e.
Staf xave sira haruka fila hotu
ona ba uma, nia dehan, maibe xefe
polisia lokal hateten katak sira
seluk bele hela se sira bele subar
sira nia aan.
"Hafoin, motorizada lubun boot
ida to'o, hamutuk karik to'o 30 resin,
hamutuk tan ho ema nobun boot la'o
deit. Hau muda uitoan hodi sees-aan
husi janela. Ema hakilar, hafoin
mane ida hahu tuka fatuk. Sira seluk
tuda tuir. Hau hanoin nafatin katak
sira sei la ataka staf sira" nia dehan.
Nia laran metin los, nia ba sintina. "Waihira hau fila hikas mai hau
haree sira iha ona komplexu laran
hodi baku rahun kareta ida. Ema
hakilar nafatin, balun harahun
Photo by OCPI-UNTAET
J
Jessie Ponce lucky to be alive, having
narrowly escaped death at the hands of
a machete-wielding mob in West Timor.
vidru'. Nia buka atu subar, maibe nia
hatene katak nia subar-aan la diak.
Nia rona kilat tarutu, desidi atu
subar iha dapur nia kakuluk, nia
haree elementu seguransa nian ida
nebe sira duni latan hela iha kakuluk leten ne'e.
Maibe ema haree tiha ona nia.
"Mane na'in rua hahu tuda hau ho
fatuk boot. Hau hamrik tiha no mane
ida sa'e tiha mai iha uma leten lori
ho nia maxete. "Hau avalia tiha situasaun" nia dehan ho kalma no tun
fila fali ba dapur. Iha neba iha meza
ida no refrijidor ida. Hau subar tiha
iha buat rua ne'e nia leet. Iha
momentu neba, hau hanoin, hau
mate ona ohin, tamba hau iha lasu
nia laran.
"Hau haree mane na'in rua tama
Notisias Distritu
promete katak sira nia lian ne'e sei hato'o
liu mai administrasaun sentral iha Dili.
OEKUSI Ema nobun boot ida ho demonstrante besik 150 resin iha UNTAET nia
kuartel jeneral iha Oekusi nia li'ur
protesta kona ba falta ligasaun transporte enklave ne'e nian ho restu Timor
Lorosae nian.
Demonstrante sira inklui mos
ativista lokal sira, organizasaun la'os
governamental (OLG) jornalista sira no
ema baibain sidade nian. Sira hateten
katak rejiaun ne'e tenki partisipa mos
iha vida politika nasaun ne'e nian nudar
razaun bazika atu dezenvolve sistema
transporte efetivu ida. Sira mos dehan
katak taka tiha fronteria ho Timor
Osidental nebe foin lalais mosu ne'e, sei
halo pior liu tan difikuldade transporte
no mos sei lori problema oioin ba rejiaun ne'e iha sumana hirak mai nia
laran.
Juiz S. M. Kuddus Zaman, administrador interinu Oekusi simu didiak
demonstrante sira no koalia ba ema
nobun nebe halibur ho dame ne'e hodi
MANATUTU Juiz Investigador iha Baukau,
hasai surat detensaun loron 30 nia laran
no fo ordein ba CivPol iha Manatutu atu
kaer mane ida tan suspeitu halo atividade
kriminal, inklui mos tamba nia iha kilat ilegal no mos tan nia hakanek ema seluk.
Investigasaun polisia nian sei kontinua
nafatin.
KOVALIMA Prosesu identifikasaun ba propriedade publika sira iha sidade Suai
ramata iha 4 Setembru. Serbisu ne'e
hafoun habelar to'o ba sub-distritu sira.
Lista kompelta ida kona ba propriedade
publika iha distritu ne'e hein atu prontu iha
Setembru ramata.
MANUFAHI Ho mosu fila fali atividade milisia sira nian iha distritu ida ne'e foin lalais
halo ema barak mak preokupadu. Tuir
kedan ba evaluasaun ba situasaun, Komite
Seguransa Distritu halo rekomendasaun
atu aumenta liu tan nivel seguransa, nebe
mos inklui limita uitoan movimentu sira.
mai, no hau haree momos los sira nia
ain, ho maxete iha sira nia kanotak.
Hau hanoin "Hau la diak ona".
Mane ida uluk loke tiha refrijidor. Nia kala buka hela hahan ruma.
Maibe mamuk. Hafoin nia haree
hetan hau. Nia kala tinan 20 resin.
Nia koalia ho hau iha Indonezia nia
lian no dehan "Sai husi ne'e, sai husi
ne'e".
"Maibe mane ida seluk haree
hetan hau no hahu hakilar. Hau
buka atu halai sai, maibe ida seluk
nebe isin boot liu uitoan dudu tama
fali hau ba laran. Hau hanoin kedas
"Agora hau kala mate tebes duni ona
iha ne'e".
"Milisia seluk ida tama mai
laran. Hau haku'ak sira ne'e ida halo
finji husu tulun ba nia, maibe atu
uza nia atu defende aan deit.
Wainhira nia ho forsa hasai-aan husi
hau nia liman, hau haku'ak fali ida
seluk.
"Hau haree ema ida buka atu
haruka sira seluk para. Hau dehan
ho Indonezia lian "Hau xofer deit".
Momentu tuir kedan ba, nia
hanoin fali, mane ida mai los hasoru
nia ho tudik, nodi dudu sees sira
seluk. "Hau hateke los ba nia liman,
nebe nakonu tiha ona ho ran. Nia foti
nia liman tau hau nia kabaz leten
nodi hatudu ba pasta nia talin iha
hau nia kabaz atu hasai tiha. Hau
halo tuir tiha, hafoin nia fai los nia
tudik mai hau. Iha los momentu ne'e
hau book-aan uitoan ba kotuk, no
tudik ne'e ladun tama mai hau nia
isin. Maibe ran hahu fakar daudaun,
no hau dehan iha Indonezia nia lian
"Hau mate ona". Ikus mai nia hatene
katak nia hetan mos tudik fatin ida
iha nia ain.
Tamba razaun ruma, membru
milisia ida parese ke iha simpatia ba
nia nodi hakilar " To'o ona, to'o ona".
Ponce halai sai, maibe membru milisia ne'e dehan "Hein lai", hodi tau
matan ba nia no lori nia sai husi
perigu nia laran. Infelismente, mane
ne'e la hatene atu ba los nebe ka
oinsa atu lori nia ba ospital.
Sira hamaus ema ida atu fo
nia motorizada ba Ponce nodi lori
ba organizasaun Igreja Filipina
nian ida nebe mos serbisu ba refujiadu sira. Fou-foun sira dehan ba
nia atu ba dook tiha wainhira nia
explika kona ba nia situasaun
perigoza ne'e, soldadu Indonezia
na'in tolu mosu no lori tiha nia ba
ospital.
Nia perigu seidauk hotu
nafatin.
"Hau hatene katak ami seidauk seguru didiak." Maski enfermeira sira halo hela tratamentu
ba nia, nia halo kontaktu liu husi
radiu ida foin empresta husi nia
maluk ida nian, no hateten ba nia
atu dere arame ba TNI no dehan
katak milisia sira ameasa atu
sunu tiha ospital ne'e.
"Hau sei sinti la seguru nafatin no
insisti ba sira atu muda ba kuartu
ida iha kotuk. Wainhira hau
hatais daudaun hau nia sapatu ho
kalsa, doutor dehan mai mai
'Tamba sa? O ta'uk ka? Hau dehan
ba nia "Fiar hau, hau ta'uk duni".
Sei ta'uk nafatin, no ho botil
aimoruk intravenous ida iha nia
liman, nia bolu dala ida tan nia
belun hodi husu ba nia atu repete
fali nia xamada ba reinforsu.
Hafoin, nia dehan teni, ema ida
mosu mai janela nodi hateten ho
lian neneik los " Labele book aan sira iha ona kuartu emerjensia
nian".
Mesmu ho sangefriu Ponce
admiti katak iha los momentu ne'e
la hatene atu halo los sa: "Ami
hein.... momentu ne'e tensaun
maka'as teb-tebes. La kleur ema
tuku odan-matan …. Odan-matan
nakloke, TNI mak tama mai aparensia ida diak los. Sira mak
ema la fiar tan (tamba sira nia ligasaun diak ho milisia sira) maibe
halo-aan hanesan asuwa'in boot"
nia dehan ho sorizu ida.
Foin lalais, ema 500 resin iha suku laran
muda tiha ba area Same nian, tamba ta'uk
sira nia seguransa iha sira nia fatin rasik.
Sira balun fila hikas ona mai sira nia knua.
Ema sira ne'e dehan katak grupu milisia
sira ne'e husu beibeik hahan no hemu ba
sira, maski sira la halo konfrontasaun violenta ruma ka halo aat ruma ba sira.
UNTAET, inklui mos Forsa Manutensaun
Dame, kontinua koordena malu nafatin
lor-loron atu avalia situasaun seguransa
no halo planu ba loron tuir nian.
Reprezentante Espesial Sekretariu Jeral
(RESJ) nebe momentu neba la'o fo volta
distritu ne'e, ba vizita akampamentu
Forsa Manutensaun Dame sira husi
Kenya nian nebe mane na'in rua kastigu
ba. Nia oferese transporte helikopteru
ba sira na'in rua mai Dili, iha nebe
hafoin sira simu tratamentu mediku iha
ospital.
Faluk staf UNAMET nian na'in lima
nebe ema oho iha distritu Ermera tinan
kotuk simu tiha ona osan nebe Seksaun
DireitusUmanus UNAMET nian halibur
husi nia empregadu sira liu husi jantar
atu halibur osan ne'e.
AINARO Edifisiu ida iha Hatobuiliku hadiak
fali ona hodi fali nudar klinika saude nian.
Reabilitasaun Sentru Saude Komunidade
nian nebe iha andar rua ne'e sei ramata la
kleur tan.
ERMERA Membru milisia na'in rua mai rende
iha suku ida iha sub-distritu Hatolia. Iha
10 Setembru, Armindo Soares, tinan 45 ho
Domingos Maia, tinan 28, foti liman ba
funu violentu nebe sira ho nia maluk sira
seluk halo iha Timor Osidental, jestu ida
nebe sei salva sira nia aan no sira nia
vida, tamba sira saude nebe aat liu.
Page 6
LAUTEN Implementasaun projetu tiha ikan
ho tulun husi AusAID ho osan $10.000
hahu ho grupu peskador sira iha suku
rua Laivai ho Eukisa sub-distritu
Lute/Moro. Projetu nebe hahu iha 5
Setembru hein atu ramata iha Junyu
tinan oin, iha objetivu atu haki'ak
empregu no aumenta rendimentu liu
husi provizaun bero ho motor no rede ba
peskador sira.
Tais Timor
Photos by OCPI-UNTAET (3)
18 Septmber - 1 October 2000
Iha 6 Setembru, aniversariu uluk masakre Suai nian komemora tiha ho eventus iha loron ida
tomak. Ema rihun ba rihun mak tuir eventus sira ne'e inklui mos LETEN KARUK Padre Rene ho
kamizola mutin iha los klaran, nebe troka fali Padre Hilario nebe ema oho iha Katedral Suai;
KARAIK KARUK rezidente lokal sira hanoin hikas fali masakre; no LETEN LIU dada tali no kompetisaun oioin halo rame komemorasaun.
Timor Lorosa’e adianta (oras ida) iha tempu
I
ha Vikeke, tim ne'e to'o los iha
oras nebe sira konkorda atu
hasoru malu tuku 5,45 prontu atu
joga basketbol hanesan baibain
iha domingu dader. To'o ona tuku
6.15, sira nia oponente sira seidauk mosu deit. To'o tuku 6.30
mos seidauk mosu deit, entau tim
ida uluk ne'e desidi fila ba uma
hodi la hasoru malu ho sira nia
adversariu sira nebe to'o iha
kampu minutu balun wainhira
sira fila ba uma.
"UNTAET nia staf sira barak
mak mai serbisu tarde, tamba
sira la hatene katak oras muda
avansa tiha oras ida mai oin ona"
dehan Gabriel Dvoskin, ofisial
ligasaun informasaun publika
distritu nian.
Jogu nebe la konsege hala'o
iha Vikeke, no funsionariu sira
nebe mai tarde atu serbisu ne'e
mosu tamba la hatene kona ba
desizaun nebe Nasoens Unidas
nia administrasaun hasai atu
Timor Lorosae muda oras ida ba
oin, atu nune'e tuku ida madrugada Domingu 17 Setembru 2000
sai fali tuku rua. Konfuzaun publika kona ba mudansa oras nian
ne'e sai namkari los iha Timor
laran tomak.
Objetivu mudansa oras ne'e
nian atu halo oras serbisu nian
sai naton los ho oras loron nian.
UNTAET dehan katak desizaun
ne'e mos tulun atu poupa enerjia
mos.
Ema balun muda sira nia
relojiu iha kedan sabadu dadersan
la'os domingu. Ema barak liu mos
mak simplesmente la hatene buat
ida kona ba mudansa ne'e.
Evaristo da Costa, UNTAET nia
xofer ida, hader deit wainhira nia
belun ba fanun nia iha nia uma iha
Nahaek Dili. "Hau toba dukur los"
hia hanoin fali, "Hau hakfodak
wainhira hau nia belun ne'e
hateten mai hau katak oras tuku
neen ho balun tiha ona, tuir oras
foun nian". Xofer ne'e nia serbisu
dader mak atu ba tula empregadu
sira atu ba serbisu, tan ne'e nia
tenki halai lalais sein matabixu ka
hemu netik kafe ruma.
Staf internasional sira balun
mos hetan surpreza hanesan ne'e.
Hetan ema uitoan deit iha dadersan
ne'e han matabixu iha Otel Olimpia
nia han fatin iha Domingu. Otel nia
kuzinyeiru no serventi sira hetan
orden atu loke restaurante pelu
menus oras sorin-balun tan.
Jesuina I. Rosario, Nasoens
Unidas nia empregada seluk, la
toman misa iha Igreja Motael ,
tamba wainhira nia to'o mai Igreja
iha tuku walu dader, misa besik
ramata ona. Entaun nia atende fali
misa tuku sia nian.
Ba ema barak, mudansa oras
ne'e kuaze la iha kosekuensia
ida. Iha merkadu Dili, pur ezemplu, vendedor modo-tahan sira la
hatene
buat ida kona ba
mudansa oras ne'e nian. "Ba ami
la importa buat mudansa oras
ne'e nian. Importante ba ami
mak, molok to'o loron klaran,
ami nia modo ema sosa hotu ona"
dehan Angelina ho Alfredo. Loja
balun iha Dili Jaya, ajusta sira
nia oras hodi loke fali iha tuku
walu dader la'os tuku walu ho
balun hanesan uluk.
Liu tiha loron rua ba
mudansa
oras
ne'e
nian,
UNTAET nia Diretor Utilidade,
Owen Peake, dehan katak iha
aumentu maka'as teb-tebes ba
konsumu eletriku iha dadersan,
no menus uitoan iha kalan.
"Oras ne'e sei nakukun kuandu
ema tenki hader ona atu hadi'a
aan ba serbisu, tan ne'e sira presiza naroman eletrisidade nian.
Uluk lae tamba ema hader mai
rai naroman los ona no la presiza
ahioan" nia dehan.
"Agora, iha loron-baluk, ema
sei bele halo tan serbisu seluk
sein
presiza
naroman
eletrisidade nian", Sr. Peake
dehan, maibe nia dehan teni
katak "ein jeral, la dun iha diferensa boot tamba ema sira nebe
uza eletrisidade atu te'in no uza
arkondisionadu sei kontinua
nafatin hanesan uluk".
The name Tais Timor conjures the image of the careful, time-honoured process that goes into making the traditional Timorese cloth used in all important life events. As the different
“ingredients” that make up East Timor come together during the transitional period to rebuild the country, Tais Timor aims to record and reflect those events that weave the beautiful tapestry that is Timor Lorosa’e.
A bi-weekly public information service of the United Nations Transitional Administration in East Timor (UNTAET). Published in Tetun, Indonesian, Portuguese and English. Written, edited and designed by the UNTAET Office of Communication and Public Information (OCPI). Circulation 100,000. UNTAET-OCPI, c/- PO Box 2436, Darwin NT 0801, Australia. Tel: +618-8942-2203 Fax: +61-8-8981-5157 email: [email protected] Not an official document. For information purposes only.
Page 8