Esimene soojuspumbatehas annab toodangut augustis

Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee
valuutakursid 23.07.
kolumn
USD 12,80 EEK
EUR
1,22 USD
SEK
1,70 EEK
ÄP indeks
976,89
Geenitehnoloogiast
saab võimas relv
Toidumaterjali
geenidega
manipuleerides
saab inimeste
tervist ja meelsust mõjutada,
väidab mahefarmer Juhan
Juhan
Särgava. lk 23 Särgava
23.07.
0,11%
ESMASPÄEV • 26. juuli 2004 • nr 133 (2673) • hind 15 kr
Reedel lahkus Eestist ettevõtluskontakte otsinud Saksamaa liidumaa SaksiAnhalti delegatsioon. Sakslaste
seire Eestis haarab
eri valdkondi, turismist toiduainetööslk 3
tuseni.
Saksi-Anhalti riigikantselei juht Rainer Robra (vasakul esiplaanil) neljapäeval kohtumisel majandusminister Meelis Atoneni ja asekantsler Signe Ratsoga.
Enamik grillsöest eksporditakse
toodang aastas, tonnides
Eestis tarbimine
700
kokku
6000
tonni
5300
Allikas: Äripäev
ekspordiks
Väiksed grillsöefirmad
kiratsevad
Grillsöefirmadest jätkavad
läbilöögivõimelistena suured
tootjad, mitmed väiksemad on
makseraskustes, pakuvad end
pankrotihirmus müüa. Peamine
osa toodangust läheb eksporlk 2
diks, Eesti turg on väike.
Esimene soojuspumbatehas
annab toodangut augustis
Tallinna lähistel
Miiduranna sadamas asuvas Baltimaade esimeses
soojuspumbatehases käivad kiired
ettevalmistustööd,
esimene partii pumpasid peaks valmilk 5
ma augustis.
ärikoolitus
Valuutavahetusettevõte
Tavid alustas
investeerimiskullaga kauplemist, millest
ettevõtte nõu- Alar Tamming
kogu esimehe Alar Tammingu
sõnul suurt tulu esialgu ei
lk 7
loodeta.
Iraak on jätkuvalt
kõrgete naftahindade
põhjustaja
lk 22
Andres Samarüütel,
OÜ Balti Soojuspump juhatuse liige,
lubab tehases tööd
kuni kümnele
töötajale.
Eesti Energiale esitatavate
kahjunõuete hulk kasvab
Tavid pakub
investeerimiskulda
lk 5
Farmaatsiatehase
väikeaktsionäridel
tõmmatakse
müts pähe
Foto: Andras Kralla
Töösuhe FIEga põhineb
lk 12
usaldusel
transport
Laopindade rendihinnad
püsisid esimesel poolaastal
lk 14
muutumatutena.
kinnisvara
Uus seadus muudab asjaajalk 17
mist elamuühistutes.
28. juuni–9. august
ilmub Äripäev
kolm korda nädalas:
esmaspäeval,
kolmapäeval ja reedel
lk 9
Online-uudiseid edastame
iga päev kella 9–15
2
uudised
toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0106, e-post [email protected]
Äripäev 26. juuli 2004
Grillsöe tootmine ratsa rikkaks ei tee
sõnumid
Seesam hüvitas juunis
7,7 mln kr kahjusid
Paar-kolm aastat tagasi vallandunud grillsöe tootmise buum
on asendunud kainestava reaalsusega:
läbilöögivõimelistena
jätkavad suured tootjad.
Väinu Rozenta
[email protected]
Mitmed väiksemad üritajad
on makseraskustes, pakuvad
end müüa või siplevad juba
pankrotivõrgus.
Pealtnäha lihtne tootmine
on kiiret kasu jahtivatele üritajatele osutunud tehnoloogiliselt oodatust keerulisemaks.
Allavandumise oluliseks põhjuseks on ka käibevahendite
krooniline nappus – grillsöetootmise spetsiifika eeldab lattu tootmist ning õigel ajal müümist. “Sütt tuleb osata suvekuudel müüa nii, et terve aasta ära saaks elada,” ütleb ühe
suurema grillsöetootja OÜ
GreenCoal Estonia juhatuse liige Jaan Akermann.
Eestis tegutseb kolm suurt
grillsöetööstust: Võrumaal
Kuldres OÜ Kagu Mets, Pärnumaal Tori vallas OÜ Barbetec
ja Pärnu linnas GreenCoal Estonia, mis toodavad ja pakendavad lõviosa ligi 6000 tonni
suurusest grillsöe aastatoodangust, ning neli-viis väiksemat
tootjat. Tootjad on orienteeritud peamiselt Skandinaavia
turgudele, sest kodutarbimine
on vaid 500–700 tonni aastas.
Eesti esimene grillsöetootja, Võrumaal Missos 1998. aastal tegevust alustanud OÜ Eesti Süsi pankrotistus selle aasta
märtsis. Missos grillsöetootmist
jätkata püüdev OÜ Grillmex
on esimestel tegutsemiskuudel
samuti makseraskustes vaevelnud.
Müügis on hetkel mitu grillsöetootmist, kus oma osalusest
tahavad lahti saada nii mitmedki tuntud ärimehed. Mullu
sügisel käivitunud ning maikuus täisvõimsuse saavutanud
Valgamaal Ala külas asuva söevabriku üks põhiomanik, rek-
Kagu Metsa Võrumaal asuva söetööstuse toodang läheb põhiosas Prantsusmaale.
Foto: Väinu Rozental
Gillsöeturul valitsevad kolm suurt tegijat
2004. aasta, toodangu maht tonnides
OÜ Kagu Mets
asutamisaasta:1998
omanikud:
ülejäänud
Ülar Tikk 50%,
Aivar Varov 50%
1300
Erilist kasumit
pole me jõudnud
teenida, sest kogu aeg
oleme tootmisse
investeerinud.
”
OÜ GreenCoal
Estonia
2000
1200
1500
asutamisaasta:1998
omanikud:
OÜ Barbetec
AS Ener E.A. (Eesti) 50%,
GreenCoal B.V.
(Holland) 50%
asutamisaasta:1999
omanik: Favorit Tuote OY
(Soome) 100%
Aivar Varov,
OÜ Kagu Mets omanik
Allikas: Äripäev, ettevõtted
laamiärimees Even Tudeberg
kinnitas, et ta on otsustanud
oma osaluse kindlasti müüa.
Tudebergi sõnul on sama plaan
ka kompanjonil, mööblitöösturil August Kullil. Tudebergile
ja Kullile kuulub söetehasest
kokku 70 protsenti, ülejäänu
on kahe Valgamaa mehe omanduses.
“Meil pole reaalselt aega
grillsöega tegeleda,” rääkis
Tudeberg. “Aga tootmine vajab
laiendamist, kindlasti tuleb
soetada näiteks pakkeliin.”
Tudebergi andmeil on Ala söetehas läinud maksma ligi kümme miljonit krooni. “Ehk alates kaheksast miljonist hakka-
me müügihinna üle kauplema,”
ütles Tudeberg ja lisas, et väga
aktiivselt pole ta ostjaid veel
otsinud.
Müügis on ka Järvamaal
Koeru lähedal poolteist aastat
tegutsenud, kuid tänavu aprillis tootmise seisanud OÜ Hansasüsi. Inkassofirma Julianus
Inkasso poolt probleemseks
võlglaseks tituleeritud Hansasüsi viie omaniku seas on tuntuim endine Forekspanga juht
Jens Haug.
“Tehase käivitamine hilines
2002. aastal ühe metallifirma
tõttu kaks kuud ja seetõttu jäime ilma suurest koostööpartnerist Soomes,” põhjendas äri
Suuremate grillsöetootjate
kasumid seni tagasihoidlikud
miljonites kroonides
käive
2000 2001 2002 2003
OÜ Kagu Mets 5,3 3,5
5 10
OÜ Barbetec
1,7 4,2
6
8
OÜ GreenCoal 3,3 6,8 7,2
5
Estonia
kasum
2000 2001 2002 2003
OÜ Kagu Mets 0,3 0,5 0,01 0,5
OÜ Barbetec
-1,3 0,5 -1,7
0
OÜ GreenCoal -0,6 0,008 -0,2 0,009
Estonia
luhtumist Hansasüsi üks omanik ja esindaja Eigo Laur. “Suureks probleemiks oli meil kogu
aeg ka käiberaha nappus.” Lauri sõnul olid nad tänavu kevadel seisus, kus olid olemas grillsöe tellijad Rootsist ja Ðveitsist, kuid Hansasüsil polnud
enam midagi müüa.
Eesti suurima grillsöe tootja
Kagu Metsa ühe omaniku, Tartus finantsteenindusega tegeleva OÜ Kagu ainuomaniku
Ülar Tiku sõnul on nende oluliseks plussiks see, et nad suutsid kolm aastat tagasi murda
Prantsusmaa turule. Kagu Mets
ekspordib 90 protsenti toodangust, kusjuures 60 protsenti
eksporttoodangust müüb firma
otse Prantsusmaa suurtellijale.
“Kui sul ei ole aastaringselt
ostjat, võib käiberahaga probleeme tekkida,” lausus Tikk.
Kagu Metsa võrdsed omanikud Ülar Tikk ja valgamaalane
Aivar Varov on investeerinud
grillsöe tootmisse kokku ligi
10 miljonit krooni. Kagu Metsal on kolm ahju ning arvuti
juhtimisel pakendiliin.
“Erilist kasumit pole me
jõudnud teenida, sest kogu aeg
oleme tootmisse investeerinud,” rääkis Varov. “Sel aastal
tahaks ehitustegevusel otsad
kokku tõmmata ning efektiivsele tootmisele rõhuda.”
Skype hakkab pakkuma kõnesid arvutist telefonile
Tartu liberada saab Goodyeari nime
n Eesti programmeerijate
kaasabil loodud internetis helistamist võimaldava tarkvara
pakkujad kavandavad helistamist arvutist tavatelefonile.
Wall Street Journal kirjutas, et Skype Technologies
n Rehvitootja Goodyear Dunlop sõlmis Tartul Raadil aastaringset liberada valdava OÜga
Autosõit koostöölepingu mahus 100 000 krooni.
Lepiti kokku, et Tartus Raadil asuv aastaringselt kasuta-
peaks avalikustama kokkuleppe firmaga Level 3 Communications ja teiste firmadega,
kes hakkavad neid kõnesid
ruutima. Skype’i vahendusel
saab võimalikuks arvutist helistamine tavatelefonile mis-
tahes maailma otsa vähem kui
kahe USA sendi eest minutis,
kirjutas leht.
Vähem kui aastaga on
Skype saanud omale enam kui
seitse miljonit registreeritud
kasutajat.
Äripäev
tav libedarada hakkab sügisest
kandma Goodyeari nime ja
sümboolikat. Lisaks pakub
Goodyear Dunlop oma partneritele ja klientidele libedarajal
tasuta talvetingimuste koolitust.
Äripäev
n Seesam Rahvusvaheline
Kindlustuse AS hüvitas juunis
7,7 miljoni krooni väärtuses
kahjusid, teatas ettevõte.
Suurema osa kindlustushüvitistest moodustasid vabatahtliku sõidukikindlustusega seotud kahjud 6,2 miljoni krooniga. Kindlustusmakseid kogus
Seesam juunis 27,1 miljonit
krooni.
Aasta algusest on Seesam
maksnud kahjuhüvitisi 81,5
miljonit kooni, mis on 13,8
protsenti rohkem kui eelmise
aasta samal perioodil.
Kindlustusmakseid on Seesam kuue kuuga kogunud
162,6 miljonit krooni, kasv võrreldes eelmisel aasta sama perioodiga on 18,2 protsenti.
Finantsinspektsiooni statistika põhjal moodustas Seesami
kahjukindlustuse turuosa juunis 13,4 protsenti.
Äripäev
Kopli inkubaatoris
tegutseb kuus firmat
n Tallinna kolmandas ettevõtlusinkubaatoris Koplis tegutseb
hetkel kuus firmat, sügisel
peaks inkubaatorisse kolima
veel viis firmat, teatas Raepress.
Kopli ettevõtlusinkubaatori
projektijuhi Jaanus Martti
Kanguri sõnul tegelevad praegused asukad näiteks keskkonnaalaste konsultatsioonide ja
koolituse korraldamisega, ehtekunsti, ehituse, transpordi
korraldamise, iluteeninduse ja
toitlustamise korraldamisega.
Tänavu suvel Koplis avatud
ettevõtlusinkubaator on kolmas Tallinnas.
Äripäev
Piiritusetehase juht
läheb pensionile
n Praegu pikemal puhkusel viibiv Rakvere ja Moe piiritusetehast juhtinud Arvo Antropov
läheb pensionile.
Arvo Antropov ise viibib
praegu Soomes ja oli nõus asjast pikemalt rääkima lähiajal
kodumaale naastes, kirjutas
Virumaa Teataja.
ASi Onistar nõunik Tiit
Maidre kinnitas uudisteagentuurile BNS, et Antropov läheb
pärast viiekuulist puhkust tõepoolest pensionile.
Enne puhkusele minemist
koondas Antropov Moe tehase
juhi ametist oma õe Laine Heki,
samuti Rakvere tehase kommertsdirektori, noorema poja
Arturi.
Tiit Maidre ütles, et seda
Onistari juhtkond Antropovilt
ei nõudnud.
Äripäev
Rahvusvahelised
kaubaveod
ja logistilised teenused
Skandinaaviasse ja Lääne-Euroopasse
Vedage meiega
Vedage meiega
Telefon 669 1011, Narva mnt. 53-11, 10152 Tallinn
uudised
toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0106, e-post [email protected]
Saksa tööstuspiirkond
seirab Eesti ettevõtteid
Reedel Eestist lahkunud Saksi-Anhalti liidumaa delegatsioon
otsis ettevõtluskontakte erinevates valdkondades, esimese
lepinguni jõudsid AS
Maag ja lihatööstus
Reinsdorfer
Fleishkonserven.
Silva Männik
[email protected]
Tuntud tööstuspiirkonnast
pärit sakslaste seire Eesti ettevõtlusmaastikul haarab mitmeid valdkondi alates turismist kuni toiduainetetööstuseni. Viimaste hulgast jäi lihatööstus Reinsdorfer Fleishkonserven GmbH esindajatele silma Rakvere külje all konserve
tootev AS Maag.
Loodetavasti juba sügisel
käivituva koostöö raames leiab
Maagi toodang partneri müügivõrgu kaudu tee Baltimaade,
Vene, Soome, Saksa, Prantsuse
ja Poola turule.
Rainer Lindemanni juhitav
Reinsdorfer ei ole tavaline toiduainetööstus. Tegu on vaid
25 töötajaga ettevõttega, neil
on aga eksklusiivsed kliendid:
tooteid tarnitakse muu hulgas
Lufthansa-Servicele ja Bundeswehri allveelaevadele.
Eripäraste toodetega tahetakse jätkata ka Eestis. Kümmekond uut töötajat Maagi
konservitsehhis saavad rakendust Eesti ulukiliha, eriti põdraliha karpi panemisel.
“Investeeringutega tuleme
ise toime, pigem on meil huvi
leida uusi kliente ja turge,”
selgitas ASi Maag juhatuse liige Toomas Juhan esialgu planeeritud 15,6 miljoni kroonise
investeeringu tausta.
Liidumaa riigikantselei juhil Rainer Robral on siinse piirkonnaga veelgi suuremad plaanid. Otsene koostöö on SaksiAnhalti ettevõtetega loodud
vedelgaasimahutite müüjal
ASil Propaan ja palkmajade
tootjal OÜ Palmetin, samuti
Balti Laevaremonditehasel.
Väljundit otsitakse Eestis ka
kogemustele tuule- ja taastuvenergeetika valdkonnas.
Lisaks kavandab Robra
ühiselt kahe riigi kaevanduspiirkondi muutma hakata.
“Teie Ida-Virumaaga on Saksi-Anhalt mõnes mõttes sarnane – ka meil on palju suuri
kaevanduspiirkondi, mida
saab edukalt turismimajanduses ära kasutada,” selgitas
Robra pärast kohtumist majandusminister Meelis Atoneniga. Viimasega räägitigi just
kaevanduspiirkondade rekultiveerimisest ja ELi projektidest,
mis annavad miljoneid eurosid
endiste tööstusalade taaskasutusele võtmiseks turismis.
Saksi-Anhalti liidumaal on
pruunsöe kaevanduspiirkonna
Teie Ida-Virumaaga
on Saksi-Anhalt
mõnes mõttes sarnane –
ka meil on palju suuri
kaevanduspiirkondi,
mida saab edukalt
turismimajanduses ära
kasutada.
”
Äripäev 26. juuli 2004
3
Balti Laevaremonditehas ehitab
sakslastega kahasse kraanasid
n Balti Laevaremonditehas lõi
Sachsen-Anhalti liidumaa töösturitega käed juba paar aastat
tagasi, mille tagajärjel on Rotterdami ja Peterburi sadamates mitmesajatonnised kraanad.
Metallkonstruktsioonide
valmistamisel teeb Saksa firmadega koostööd BLRT Gruppi kuuluv projektijuhtimisfirma BLRT Marketex OÜ. 2002.
aastal valmistati Saksa firma
Magdeburger Föderanlagen
und Baumaschinen GmbH
(FAM) tellimusel sadamalaadurite metallkonstruktsioone
Peterburi ja Rotterdami sadama jaoks. Ühe konstruktsiooni
kaal on 142 tonni. Kuna ühine
töö oli edukas, pandi algus
veelgi suuremate sadamaehitiste loomisele. Saksa firma
ThyssenKrupp Födertechnik
GmbH tellimusel valmistab
Marketex praegu kolme sadamalaaduri konstruktsiooni, mis
on mõeldud Muuga sadama
söetarminali jaoks. Kolme
konstruktsiooni kaal kokku on
750 tonni.
Sakslastega koostöö näiteks
on ka firma R.Stahl Fördertechnik GmbH tellimusel valmistatud sildkraanade metallkonstruktsioonid. Neli sellist
kraanat töötab praegu ka BLRT
Grupi ettevõtetes. Silva Männik
Rainer Robra, Saksi-Anhalti
Liidumaa riigikantselei juht
keskkonnaalase ümberkorralduse tulemusena tekkimas Saksamaa suuruselt kolmas järv,
mis muudab kogu piirkonda
turismi.
Lisaks tahab Robra keemiatööstusliidu eesistujamaa esindajana võidelda keemiatööstusettevõtetele Brüsselist välja
paremaid tingimusi. “Loomulikult on oluline leida Ida-Virumaa keemiatööstustele paremat väljundit Euroopa turgudel, mis on hetkel väga raskendatud,” rääkis ta.
Ida-Viru maakonna arenguja planeerimisosakonna peaspetsialisti Ivar Rooksi sõnul
raskendavad keemiatööstustoodete testimise karmistunud
nõuded siinsete ettevõtete
müügivõimalusi. Seetõttu on
Robra propageeritud keemiatööstuspiirkondade liidu tegevusest tema sõnul huvitatud
Viru Keemia Grupp, Kiviõli Keemiatööstus,
Nitrofert, ka Narva
Elektrijaamad.
ASi Propaan turundusjuhi Krista Pavelsoni kõrval on kolm
Foto: Raul Mee
Saksamaalt müügiks tulnud gaasimahutit.
Propaan pakub müügiks
Saksamaalt toodud gaasimahuteid
Toiduainetootja AS Maag loodab koostööst Saksa
partneriga eelkõige oma toodete pääsu laiemale turule.
Import Saksamaalt
ületab eksporti
mld kr
12
import
eksport
12
6,5
2000200120022003
Allikas: statistikaamet
Saksa investeeringute
maht kasvab
Saksa investeeringud Eesti ettevõtete põhikapitali, mld kr
2,0
2,1
1,4 1,3
1,4 1,1
0,7
0,0
Berliin
Magdeburg
liidumaa
Halle
4
2000 2001 2002 2003
Allikas: Ettevõtteregister, Eesti Pank
na tõustes. Meie üritame oma
hindu ikka kütteõliga samal
tasemel hoida.”
Mahutite eelis on võrreldes
trassigaasiga Pavelsoni sõnul
nende mobiilsuses – ühes kohas üles pandud mahuti saab
jälle lahti monteerida ja teise
koha seada. Pealegi on Eestis
palju maapiirkondi, kuhu suured gaasitrassid ei ulatu. Lisaks Saksa mahutitele müüb
Propaan ka Poola toodangut,
kuid uute partnerite müügiedu see Pavelsoni sõnul vaevalt pärsib.
Silva Männik
Saksi-Anhaltis tegutseb mitu suurtööstust
Saksi-Anhalti
8
0
Foto: Raul Mee
n Üle Eesti ligi paarkümmend
müügipunkti asutanud ASi Propaan õuel ootavad müüki kolm
suurt vedelgaasimahutit, mis
on tõestuseks alanud koostööst
Saksi-Anhalti liidumaa firmaga Bagom Industrie GmbH.
ASi Propaan turundusosakonna juhataja Krista Pavelson
peab kontakti sakslastega perspektiivikaks ning tõenäoliselt
saab see suurema hoo sisse
just sügisel. “Väga paljud inimesed otsustavad viimasel ajal
just gaasikütte kasuks,” selgitas ta. “Eriti nüüd elektri hin-
n Saksi-Anhalt on üks
Saksmaa nn uutest liidumaadest. Elanikke on liidumaal kokku kaks ja pool
miljonit.
Liidumaa sisemajanduse
koguprodukt oli eelmisel aastal 692 miljardit
krooni ja kasv eelneva
perioodiga võrreldes
2,1%.
Liidumaa esitleb ennast kui mitmekülgset
ja investorisõbralikku
piirkonda Kesk-Euroopas ja tõstab esile fakti,
et Saksi-Anhaltenisse on tulnud uutest liidumaadest kõige rohkem otseinvesteeringuid.
Samuti nimetab liidumaa
majandusarengu ühendus
Saksi-Anhaltenit lävepakuks
Ida-Euroopasse.
Suurematest piirkonnas
tegutsevatest ettevõtetest
võiks nimetada farmaatsiaettevõtet Bayer, mis toodab
seal käsimüügiravimeid,
muuhulgas aspiriini. Sealses
tehases töötab 750 inimest,
kes toodavad aastas umbes 3
miljardit tabletti.
Oma esindus on SachsenAnhaltis ka ühel maailma suuremal keemiaettevõttel Dow, mis
toodab seal plastikut.
USA juhtival klaasivalmistajal
Guardian Industries’il on samuti
esindus Saksi-Anhaltis, sealset
toodangut on kasutatud muu
hulgas Berliini Riigipäevahoone
juures.
Lisaks tegutseb liidumaal
maailma suuruselt neljanda naf-
taümbertöötleja TotalFinaElfi
tehas, mis on üks kaasaegsemaid Euroopas. Samuti valmistatakse Saksi-Anhaltis vahuveine, sellega tegeleb firma Rötkäppchen, mille eesmärgiks on
saada suurimaks vahuveinitootjaks Saksamaal.
Üllatavalt suur on aga liidumaa töötuse protsent, mis ulatub 22ni. Sellisel tasemel on
see püsinud juba mitu aastat.
Välismaalastest on töötud ligi
pooled.
Andris Feldmanis
Villa Pärnus rannarajoonis
üldpind
543 m²
kinnistu suurus 2079 m2
maja hind 4 995 000 kr
Lisainfo: luksuslikus elamus 5
tasapinnal paikneb 10 tuba, avar
köök sisustusega, bassein, saun,
kaminaruum, spordisaal, garaaþ
3-le autole, 2 dushiruumi, 2 vannituba, 4 WCd ja mitmed abiruumid; sundventilatsioon; biopuhastussüsteem; oma keskküte
maaküttel; sobib ideaalselt nii
elamuks kui ka äriliseks otstarbeks; valmis kaasaegne lahendus
Pärnu parimas piirkonnas.
Müügiinfo
Risto Liitmaa
Tel 447 5555, 51 62 756
4
uudised
toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0106, e-post [email protected]
Äripäev 26. juuli 2004
Hüpoteekide arv poolteise aasta
jooksul pea kahekordistunud
n Viimase poolteise aasta jooksul on hüpoteekide arv kasvanud pea kahekordseks, teatas
justiitsministeerium.
Kasvanud on ka kinnistute
arv, mis võrdluses 2003. aasta
algusega suurenenud ligi 32%.
Kui 2003. aasta algul oli
hüpoteeke 59 958, siis selle
aasta juuli alguse seisuga on
see arv juba 114 482, mis tähendab hüpoteekide arvu ligi
kahekordistumist. Kasv on toimunud ka kinnistute arvus – 6
kuuga suurenes kinnistute hulk
41 493 võrra, 664 454 kinnistuni, poolteise aasta lõikes on
kinnistute arv suurenenud
32%.
Kohtute juures tegutsevate
kinnistusosakondade koormuse tõusu näitab kinnistamiste
arvu kasv 38% võrra võrdluses
eelmise aasta sama perioodi-
ga. Ligi pool I poolaastal tehtud 111 086 kinnistamisest leidis aset Tallinnas.
Hüpoteekide arvu kahekordistumine näitab kinnisvaraturu jätkuvast aktiivsust – võib
öelda, et ligi kuuendik Eestis
registreeritud kinnistutest on
koormatud hüpoteegiga.
Kinnistute andmetele pääseb alates eelmise aasta juulist
ligi ka internetipõhisest klienditeenindusest. Kinnistusraamatu keskandmebaasi haldab
ning internetipõhise klienditeenindusega tegeleb justiitsministeeriumi registrikeskus.
I poolaastal laekus riigilõivu kinnistusraamatu toimingute eest 70,1 miljonit krooni,
mis on 7,1 miljonit rohkem kui
2003. aasta ning 13,4 miljonit
krooni rohkem kui 2002. aasta
samal perioodil.
Äripäev
sõnumid
Võltseurode arv Soomes kasvab
n Soomes on poole aasta jooksul avastatud 806 võltsitud pabereurot, uudisteagentuuri STT teatel avastati kogu möödunud
aastal võltsitud rahatähti 1189 tükki.
Kasvavat trendi näitab ka võltsitud euromüntide arv: kui esimesel poolaastal leiti neid 595,
siis kogu möödunud aasta jooksul avastati vaid
423 tükki. Soome Panga teatel on enamik võltsitud müntidest 2eurosed ja võltsitud paberrahadest 50- ja 100eurosed.
Euroopa Keskpanga teatel on aga eurode võltsimine vähenemas, esimesel poolaastal kõrvaldati ringlusest 307 223 võltsitud
rahatähte, eelmise aasta teise poolaasta 312 000 vastu.
Enim võltsitakse 50euroseid rahatähti, Euroopa Keskpanga
andmetel moodustavad võltsitud 50sed koguni 44 protsenti
kogu võltsrahade arvust.
Äripäev
Reedel sai esimene ettevõtja struktuurifondide
toetuse kätte
n Reedel maksti ASile Teedla Mõis traktori ja külviku soetamiseks 770 400 krooni investeeringutoetust.
Põllumajandustootmise investeeringutoetuse taotluste vastuvõtt kestis 10. maini. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) esitatud 463 taotlusest on praeguseks 350
taotlust läbi vaadatud ja neist 317 taotluse kohta on määratud
246 miljonit krooni toetust. “Järgmised investeeringutoetused
on plaanis välja maksta lähinädalatel,” ütles PRIA peadirektori
asetäitja Katrin Noorkõiv.
Äripäev
Riik ostab Uuemõisa ärikeskuse
n Haridusministeerium otsustas, et Riigi Kinnisvara AS ostab
Uuemõisa ärikeskuse ja ehitab sinna 80 miljoni krooni eest
kutsehariduskeskuse.
Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgubüroo juhataja
Teet Tiko. Tema sõnul on tulevase õppehoone hind umbes 12
miljonit, kuid kogu õppekeskuse maksumuseks kujuneb üle 80
miljoni krooni.
Äripäev
RAHVUSVAHELINE SEMINAR
konkurentsiõiguse majanduslikust analüüsist:
Prantsusmaa veinitööstus peab
ette võtma suured muutused
Eestlane
eelistab Uue
Maailma veini
Prantsusmaa revideerib oma veinipoliitikat,
et üle elada tootmisharu üks rängemaid
kriise.
n Prantsuse veinid on Eesti
turul liidriks küll Vana Maailma veinide hulgas, enam
eelistavad Eesti tarbijad aga
Uue Maailma veine.
Kokku imporditi Eestisse Prantsusmaalt Prantsuse
Suursaatkonna andmeil läinud aastal 1,04 miljonit liitrit veini, mis tagab ca 15%
turuosa. Markidest on esikohal Chenet.
Viimastel aastatel ongi
Prantsuse veinide osakaal
kõikunud Eesti turul 15 ja
17% vahel, samas kui näiteks mõned Uue Maailma
veinid, nagu Tðiili (mullu
10% koguturust), on oma
turuosa kahekordistanud,
ütles veine importiva Dunkri Kaubanduse ASi turundusjuht Erko Karing.
“Uue Maailma veinid on
mahlasemad ja küpsemad
ega ole nii kallid, mis on
Eesti tarbijale vastuvõetav.
Prantsuse veine peab paremini tundma,” ütles Karing.
Prantsusmaa järel oli
Vana Maailma veinidest
mullu Eesti turul teisel kohal Hispaania 12%ga. Kiireima kasvuga olid aga Rumeenia veinid, kus veinitööstus on läinud Saksa ja
Briti investorite kätte, kes
panustavad aktiivselt toodangu reklaamile ja turundusele.
Sirje Rank
[email protected]
Prantsuse veinimeistrid on
valmis lahti ütlema sajanditepikkustest veinivalmistamise
traditsioonidest, et muutunud
maitsega kaasa minna, valitsus
aga annab lisaraha Prantsuse
veinide tutvustamiseks ning
vaeb ettepanekut veini toiduaineks ümberliigitamiseks. Viimane aitaks mööda alkohoolsete jookide reklaamile kehtestatud rangetest kitsendustest. Sama teed läks mullu ka
veinimaa Hispaania.
Maailma veiniturul on ületoodang praegu ca 6 miljardit
liitrit aastas. Lisaks hinnasurvele – Prantsuse Bordeaux’ piirkonna 900-liitrine standardveini vaat maksab hulgimüüjal
täna poole vähem kui läinud
kümnendi lõpus, kirjutas Briti
ajaleht Times – on aasta-aastalt vähenenud ka tarbimine
nii kodu- kui välismaal.
Kui kuuekümnendatel aastatel jõi täisealine prantslane
keskmiselt 130 pudelit veini
aastas, siis praegu on muutunud tarbimisharjumused ning
kasvav konkurents vähendanud koguse 75 pudelile aastas.
Veini tarbimist Prantsusmaal
on vähendanud ka karmimad
piirangud autojuhtidele ning
kampaaniad alkoholitarbimise
vähendamiseks.
Läinud aastal kaotas Prantsusmaa ka liidripositsiooni eksporditurul. Esikohale tõusid
Austraalia, California, LõunaAafrika, Tðiili jne ehk Uue Maailma veinid, võttes 23% turust.
Kokku eksportisid Uue Maailma veinitootjad mullu 1,93
miljardit pudelit veini võrreldes Prantsusmaalt eksporti läinud 1,78 miljardi pudeliga.
Ameeriklaste boikott Prantsuse veinidele Iraagi kriisi järel
viis mullu ekspordi 21% vähenemiseni USA turule. Kokku
kahanes Prantsuse veinide eksport mullu 9% ning selle aasta
esimesel poolel 7%.
Neile hädadele lisaks ähvardab Prantsusmaal tänavu tulla
rekordiliselt hea viinamarjasaak, 20% suurem kui mullu,
mis lisab ületoodangut veelgi.
Saint-Jean-d’Ardieres’i
veinitööstuse töötaja asetab
kastidesse pudeleid selle
Foto: Scanpix
aasta veiniga.
Läinud nädalal toimus
Prantsusmaa veinitootjate kriisikohtumine põllumajandusminister Herve Geymard’iga.
Prantsuse tootjad said loa mitmeteks kulusid säästvateks
muudatusteks, mis mujal veinimaailmas on ammu kasutusel, kuid mida pikkade traditsioonidega Prantsuse veinitööstus on seni ketserluseks pidanud.
Nii võivad nüüd ka Prantsuse tootjad selle asemel, et kääritada ja laagerdada veini tammest tõrtes, kasutada maitseefekti saavutamiseks tamme-
laaste. Järeleandmisi tehakse
eelkõige nn “vin de pays” ehk
keskmise hinnaklassi veinide
puhul. Tippkvaliteediga veine
muudatused ei puuduta. Keeruliste kohanimede asemel on
Prantsuse veine edaspidi plaanis rohkem reklaamida viinamarjasordi järgi. Seda isegi juhul, kui kuni 15% moodustab
mingi muu sort. Rohkem on
plaanis panustada paarile tugevale brändile.
Praegu on peamine kriitika
välismaal, et Prantsuse veinid
on kallid, keerulised ja ebaühtlase kvaliteediga. Prantsu-
se veinide tutvustamiseks suurendab Prantsuse valitsus toetust 10 miljonilt eurolt 15 miljonile eurole.
Kui Prantsuse veinilobi tegijad oma tahtmise saavad, võib
Prantsuse valitsus veini veel
sel sügisel toiduainete hulka
liigitada. Sellega ei kehtiks veinile enam 1991 range reklaamiseadus, mis lubab alkohoolsete jookide reklaamis kasutada toote kohta vaid väga nappe põhiandmeid. Selle sammu
eest hoiatavad aga arstid, kelle
sõnul on vähemalt 12% prantslastest “sõltlase riskiga”.
“Competition, Law and Economics”
5.–7. august 2004
Tartu, TÜ majandusteaduskonna õppehoone (Oeconomicum), Narva mnt 4
Ürituse korraldaja on põhjamaade õigusökonoomika assotsiatsioon SCANDALE
(www.webscandale.org) koostöös Tartu Ülikooli majandusteaduskonnaga.
Plenaaresinejad:
• Wouter Wils, Euroopa Komisjoni õigustalitus
• Svend Hylleberg, Taani konkurentsinõukogu esimees, Aarusi Ülikooli
professor,
• Martin Hellwig, Saksamaa monopolikomisjoni esimees, Max Plancki
Instituudi professor
• Aini Proos, Eesti Konkurentsiameti peadirektori asetäitja
Töökeeleks on inglise keel
Seminari osavõtumaks 3000 krooni tasuda 1. augustiks Tartu Ülikooli
arveldusarvele nr 10102000234007 Ühispangas. Märgusõnaks “ÕigusökoInfo: Raigo Ernits, tel 51 06 901
noomika konverents”.
Tallinn ja Harjumaa
Hiieko Jahutus OÜ
502 6466
Remondimees OÜ
501 2215
Lääne- Eesti
Külm OÜ, 516 5203
Lõuna- Eesti
TRV Külm OÜ
525 3328
Rakvere ja
Ida -Virumaa
Planray OÜ
503 1183
ETS NORD AS, Pirni 12, 10167 Tallinn
Tel 651 7360, 651 7365, 514 9181, faks 651 7361,
[email protected], www.etsnord.com
uudised
toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0106, e-post [email protected]
Eesti Energiale
esitatavate kahjunõuete
hulk kasvanud
Eesti Energia maksis
mullu pinge kõikumistest tekitatud
kahjude hüvitiseks
130 erakliendile ligi
300 000 krooni hüvitist ning firmadele
ligi 44 000 krooni,
aastate lõikes on hüvitusnõuete arv veidi
kasvanud.
Krista Taim
[email protected]
Sel aastal on firmadele
makstud hüvitist juba 115
000 krooni ulatuses.
Kokku esitati eelmisel aastal Eesti Energiale (EE) 264
kahjuhüvitusnõuet, millest rahuldati 135, enamik eraklientide taotlused.
“Sel poolaastal teeb summa suureks kahe aasta tagune Pärnu Vee kahjunõue, mille nüüd hüvitasime. Kuid aastate lõikes on siiski näha väikest kasvutendentsi,” rääkis
EE pressiesindaja Helen
Sabrak. Hüvitustaotluste arvu
kasvu on põhjustanud nii tarbijate suurem teadlikkus kui
ka klientide arvu kasv, pakub
ta.
Kahjunõuete hulk siiski ei
tähenda veel suuremaid väljamakseid. “On erandlikke
aastaid, kui on suured tormid, siis kasvab kahjunõuete
hulk hüppeliselt. Kuid EE ei
hüvita loodusjõududest põhjustatud kahjusid, vaid ainult
neid, mis on tingitud EE võrgu sisesest pinge kõikumisest,” lisas Sabrak.
EE maksab kinni seadmete või kodumasinate remondi
ja varale tekitatud kahju juhul, kui leiab tõendamist, et
ebaühtlane pinge kvaliteet
põhjustas rikke. “Kliendil on
vastutus temale kuuluvate
elektriseadmete ja juhtmete
korrasoleku eest,” selgitas
Sabrak.
Kõik EE elektrivõrkudes
toimuvad sündmused fikseeruvad erinevates andmebaasides ning selle kaudu on kiiresti võimalik hinnata, millise sündmusega on tegemist,
lisab ta.
Kahju hüvitamise otsus tehakse eraklientide puhul poole kuu jooksul, firmade puhul
kulub 30 kalendripäeva.
Selle aasta 1. maist arvestab EE vaid neid elektriseadme vigastuse kohta käivaid
akte, mille on välja andnud
elektritööde ettevõtja, kes
vastab elektriohutusseaduses
esitatud nõuetele ning on
kantud vastavasse majandustegevuse registrisse.
Maasoojuspumpade müük
kasvanud
Hüppeline kasv on tingitud
elektri- ja kütteõlide järsust
hinnatõusust, mille
tulemusena investeeringute
tasuvusaeg maasoojuspumba puhul lühenes seniselt
15–20 aastalt 5–8 aastani.
360
aastakogus,
komplekti
100
12
n Meres peituvad liivavarud Naissaarest kirdes meelitavad
ehitusliiva kaevandajaid, OÜ Veelinna Kinnisvara asub kaevanduse mõttekust uurima.
Keskkonnaministeerium teatas eile Ametlike Teadaannete
kaudu, et väljastas kuu aega tagasi osaühingule Veelinna
Kinnisvara geoloogilise uuringu loa uuringuteks territoriaalmeres, Naissaarest kirdes. Uuringuala pindala on 606 hektarit ja eesmärk välja selgitada ehitusliiva tarbevaru selle
kaevandamiseks.
Uuringuluba kehtib 2007. aasta juulini.
Äripäev
Maksu- ja tolliametnikke hakkavad
koolitama hollandlased
n Sisekaitseakadeemia valis oma finantskolledþi koostööpartneriks maksunduse õppekava arendamisel Hollandi maksu- ja
tolliadministratsiooni koolituskeskuse.
Sisekaitseakadeemia finantskolledþi nõukogu esimehe ning
maksu- ja tolliameti peadirektori Aivar Rehe sõnul lubab
koostöö anda tulevastele ametnikele kvaliteetne Euroopa
tasemel haridus, teatas Postimees Online.
Ligi miljon eurot maksva Phare projekti tulemusena arendatakse Sisekaitseakadeemias välja kolmeaastane rakenduskõrghariduse õppekava.
Samuti luuakse akadeemias maksualaste süütegude uurimise täiendõppe kava ning valmistatakse ette õppejõud, kes
hakkavad õppekavasid järgnevatel aastatel ellu viima. Äripäev
160
220
70
8,5
21
33
54
150
1994 2000 2001 2002 2003 2010
kuni
progn
summa, mln kr
1999
kogu
turu
kohta
OÜ Balti Soojuspump juhatuse liige Andres Samarüütel selgitab Miiduranna sadamas
Foto: Raul Mee
paikneva soojuspumbatehase ruumides seadme tööpõhimõtet.
Graafikus on toodud Eesti Soojuspumba
Liidu liikmete müügitulemused,
hinnanguliselt moodustab nende osa
Eesti turust 70 protsenti. PG Ehituse
turuosa soojuspumpade müügikäibe
osas oli eelmisel aastal eramute osas
15 kuni 20 protsenti, suurobjektide
osas 60 protsenti.
Allikas: Andres Samarüütel
Esimene soojuspumbatehas Balti
riikides alustab tööd augustis
Tallinna lähedale Miiduranna sadamasse
rajatud Baltimaade
esimeses soojuspumbatehases käivad kiired ettevalmistustööd, esimene partii
pumpasid peaks valmima augustis.
Villy Paimets
Liivavarud Naissaare lähistel meelitavad
ehitusliiva kaevandajaid
1000
on hüppeliselt
[email protected]
sõnumid
5
Äripäev 26. juuli 2004
Tehase loojad ning võrdsed
osanikud OÜs Balti Soojuspump on soojuspumpade hulgimüüja ida- ja Balti regioonis
OÜ PG Ehitus ja Soome suurim soojuspumpade tootja Suomen Lämpöpumpputekniikka
OY.
“Tehasesse on praeguseks
investeeritud 2 miljonit krooni, täisvõimsuse saavutamiseks
tuleks veel täiendavad 2–3 miljonit investeerida,” ütles OÜ
Balti Soojuspump juhatuse liige Andres Samarüütel. “Tehasesse on planeeritud 7–10 töölist, mahukam tööosa jääb kohalike allhankijate kanda.”
Tehas hakkab Samarüütli
sõnul tööle nn Fordi konveierliini põhimõttel, kohapeal toimub ainult montaaþ ja valmis-
Elupuuhekid ja
okaspuud otse
kasvatajalt!
Vääna Puukool
Vääna, Harku vald, Harjumaa
Info tel 50 26 302 Endel Tähka
[email protected]
www.nurmiko.ee
toodangu testimine. Agregaadid ja sõlmed tulevad firmadelt üle maailma. Üheks eesmärgiks on ka maksimaalselt
Eesti alltöövõtjaid kasutada.
Eesmärgiks hõivata
kolmandik Eesti turust
Tehase maksimumvõimsuseks
on praegusel kujul arvestatud
300 pumpa aastas, mis tahetakse saavutada 2–3 aastaga.
Järgmisel aastal loodetakse
toota 100–150 pumpa. Samarüütel planeerib hõivata Eesti
turust 25–30% ja Balti turust
tervikuna 10–15%.
Optimistlikku prognoosi toetab taastuvenergia kasvav
trend kogu Euroopas. Näiteks
Soomes planeeritakse aastal
2010 paigaldada juba 10 000
soojuspumpa.
Eramaja soojuspump maksab praegu 60 000–120 000
krooni, aga tänu tootearendusele loodetakse toote hinda 10–
15 protsenti langetada.
Andres Samarüütli sõnul
raisatakse Eestis teadmatusest
ülearu palju energiat, eriti soojusenergiat. “Näiteks Paljassaare veepuhastusjaamast lastakse talvel Tallinna lahte 10–
12kraadist vett,” nentis Samarüütel. “Kui see vesi aga läbi
soojusvaheti lasta ja sealt kas
või kaks-kolm kraadi kätte saa-
Mis on soojuspump?
• Soojuspumbad kasutavad soojuse tootmiseks loodusest, st
pinnasesse, veekogudesse või põhjavette akumuleerunud
päikeseenergiat, samuti heitvete ja ventileeritava õhu soojust. Võimalik
on ära kasutada ka tootmisprotsessides eralduvat soojusenergiat.
• Väliselt kujutab see külmkapi suurust vaikselt töötavat agregaati
majandusruumis ja plasttorustikku (maakollektor), mis on täidetud
külmakindla vedelikuga ja kaevatud 1,5meetriste vahedega meetri
sügavusele pinnasesse. Torustiku võib paigaldada vette, näiteks järve
või puurkaevu. Põhjavee või heitvee puhul pumbatakse vesi läbi
soojusvaheti, mille abil kogutakse vajalik energia.
• Päikese energiast tulenevalt on maapinna temperatuur meetri
sügavusel tavaliselt ka talvel plusskraadides. Eesti põhjavee aasta
keskmine temperatuur on +7 kraadi ja aasta keskmine maapinna
temperatuur +5 kuni +6 kraadi. Maatorustikus ringlev vedelik
salvestab endasse maapinnas oleva päikeseenergia ja agregaadis
kantakse see üle keskkütte- ja tarbevee tootmiseks. Soojuspump
suudab kütteenergiat toota ka miinuskraadides olevast maapinnast.
• Agregaadi tööpõhimõte põhineb on ligilähedane külmkapi omale.
• Õhksoojuspumba puhul võetakse vajaminev energia kas väljatõmbe
ventilatsioonisüsteemist või välisõhust. Välisõhu kasutamisel on
agregaadi töö efektiivne kuni miinus 10 kraadini.
Allikas: Andres Samarüütel
da, võiks saadud soojushulgaga terve elamurajooni ära kütta.”
Soojuspump sobib
puhastuskompleksi
Samarüütli sõnul toodetakse ka
näiteks Pärnu puhastusseadmete kompleksis oma tarbeks
sooja ca 200 KW elektrikatlaga, samas soojuspumba energial põhinev kütmine alandaks
küttekulusid umbes 70% ja investeeringute tasuvusaeg oleks
kõigest 2–3 aastat.
Aga on ka edukaid näiteid.
“Paide Maksimarketit köetakse külmlettidele külma tootvatest agregaatidest eralduvast
jääksoojusest,” rääkis Samarüütel.
Euroopa suurima soojuspumpade tootja IVT Industrier
AB esindaja Eestis OÜ Soojuspump juhatuse liikme Rein
Piho sõnul on hea, et Eestisse
soojuspumbatehas tuleb. “See
aitab soojuspumpade levikule
kindlasti kaasa,” lisas Piho.
“Tore, et on terveid tegijaid.”
www.boathouse.ee
Ost-müük
Komisjonimüük
Varuosad
Lisavarustus
Talvemajutus
Kindlustus
Haagised
Hooldus
Tel 56 697 909
FOUR WINNS Vista 278
HIND
790 000.–
6
Äripäev 26. juuli 2004
reklaam
reklaamitoimetaja Jana Kibal, tel 667 0161, e-post [email protected]
Hind
Finantsala
1130
378.-
võtmeisikut
Raamat, kust leiad olulisemate asutuste ja
firmade finantsala võtmeisikud – finantsjuhid, raamatupidajad, audiitorid ja maksuametnikud.
Äripäeva Kirjastus
Tellimine [email protected] või 667 0100
ÄP indeks
976,89
23. juuli
52 nädalat
1050
0,11%
Äripäev 26. juuli 2004
7
perioodi
kõrgeim
1054,65
madalaim
724,05
970
890
810
Äripäeva indeks on arvutatud 10 Tallinna börsil enamkaubeldud aktsia sulgemis-
hinna põhjal
730
650
09
11
01
B30 indeks
03
05
07
121,84
23. juuli
52 nädalat
-0,07%
perioodi
kõrgeim
132,74
madalaim
89,36
127
119
111
103
95
87
börs
toimetaja Alvar Jõgeva, tel 667 0189, e-post [email protected]
08
09
10
11 12
01
02 03
04
05 06
07
Balti 30 indeksisse
kuulub 30 Eesti, Läti ja Leedu
enamkaubeldud
aktsiat
Ilma erakorraliste tulude ja
kuludeta teenis Microsoft 28
senti aktsia kohta, mis jäi alla
analüütikute ootusele, kes
prognoosisid 29 sendi teenimist.
Käibe osas Microsoft ületas
ootusi, analüütikute prognoos
oli 9,01 miljardit dollarit.
Microsoft tõstis järgmise
majandusaasta käibeootuse
38,4–38,8 miljardi dollari vahemikku, aprillis oli vasta näitaja 37,8–38,2 miljardit dollarit.
Alvar Jõgeva
sõnumid
Amazon.com teenis
neljanda järjestikuse kvartalikasumi
n Maailma suurim internetikaubamaja Amazon.com teatas 76
miljoni dollarilisest kvartalikasumist, mis oli neljas järjestikune
kasum firma ajaloos.
Teises kvartalis teenis Amazon.com 18 senti kasumit aktsia
kohta. Eelmise aasta samal perioodil sai firma 43 miljonit
dollarit kahjumit ehk aktsia kohta kaotas firma 11 senti.
Kvartalikäive oli 1,39 miljardit dollarit, võrreldes 2003. aasta
teise kvartaliga on käive kasvanud 26 protsenti.
Kolmanda kvartali käive peaks firma ootuste kohaselt jääma
vahemikku 1,43–1,53 miljardit dollarit. Selle aasta käive peaks
ulatuma 6,93 miljardi dollarini.
Äripäev
Coca-Cola kasum kasvas 16 protsenti
n Maailma suurim karastusjookide valmistaja Coca-Cola teise
kvartali kasum kerkis tänu tugevamale müügile Aasias ja kulude
kokkuhoiule 16 protsenti.
Coca-Cola teenis 1,58 miljardit dollarit puhaskasumit ehk 65
senti aktsia kohta. Aasta varem teenis firma 1,36 miljardit
dollarit ehk 55 senti aktsia kohta. Firma käive kasvas 4,7
protsenti, 5,97 miljardi dollarini.
Analüütikute keskmine kasumiootus oli 63 senti aktsia kohta.
Äripäev
investori kalender
E 26. juuli
Fiat – majandustulemused
Honda – majandustulemused
Scania AB – majandustulemused
Kellogg – majandustulemused
T 27. juuli
Leedu Telekom – majandustulemused
UPM- Kymmene – majandustulemused
DuPont – majandustulemused
France Telecom – majandustulemused
K. 28. juuli
TeliaSonera – majandustulemused
Valuutavahetusettevõte Tavid alustas eelmisel reedel investeerimiskullaga kauplemist, olles ainuke ettevõte Eestis, kes tegeleb nii kulla müügi
kui ka ostuga.
Holger Roonemaa
[email protected]
Microsofti kvartalikasum kasvas 81 %
MS Office’i programmide toel
n Maailma suurim tarkvaratootja Microsoft raporteeris
81protsendilisest kasumi kasvust neljandas kvartalis, mil
MS Office’i programmide müük
kasvas.
Microsofti puhaskasum kasvas 2,69 miljardi dollarini ehk
25 sendini aktsia kohta. Aasta
varem teenis tarkvaratootja
1,48 miljardit dollarit ehk 14
senti aktsia kohta.
Microsofti käive kasvas 15
protsenti, 9,29 miljardi dollarini.
Tavid alustas eelmisel nädalal
investeerimiskulla ostu ja müügiga
Boeing – majandustulemused
Stora Enso – majandustulemused
Avon – majandustulemused
Canon – majandustulemused
ConocoPhillips – majandustulemused
Sony – majandustulemused
N. 29. juuli
ABB – majandustulemused
Alcatel – majandustulemused
ExxonMobil – majandustulemused
BT – majandustulemused
DaimlerChrysler – majandustulemused
Shell – majandustulemused
“Minu teada polnud Eestis,
Soomes ega Lätis varem võimalik investeerimiskulda turuhinnaga osta,” ütles ASi Tavid
nõukogu esimees Alar Tamming.
Tammingu sõnul näeb ta
kuldmüntide ostjatena peamiselt kahte sihtgruppi. “Esiteks
umbes sada Eesti edukamat
ärimeest, kes võiks osta suuremaid, kuni kahekiloseid kullakange.” Rikkamad ärimehed
võiksid Tammingu sõnul hoida
oma varast 15 protsenti kullas,
et hajutada riske. “Üks põhjus,
miks me kullaga kauplemist
alustasime, on just see, et siis
on ka osa ettevõtte enda varadest likviidselt kullas,” rääkis
Tamming.
Investeerimiskuld
firmadele ja eraisikutele
Teine sihtgrupp on Tammingu
sõnul tavalised inimesed.
“Väga populaarne on osta münte kingitusteks, sest kui kristallvaas läheb varem või hiljem katki, siis kuldmünt on ju
igavene,” lausus Tamming.
Tammingu sõnul Tavid investeerimiskullaga kauplemisel
suurt tulu esialgu ei looda.
“Praegu peaksime transpordikulud enam-vähem tagasi teenima, aga hiljem, kui majanduses tulevad keerulisemad
ajad ning kullaga kauplemine
läheb tihedamaks, siis küll,”
ütles ta. Tamming lisas, et
Tavidi pakutav hind on igal
juhul soodsam kui kulla hind
Londonis või Ðveitsis.
OÜ Eesti Proovikoja juhatuse liige Tõnu Tõniste ütles, et
kuna varem pole keegi investeerimiskullaga Eestis kaubelnud, siis on väga tore, et keegi
selle asja nüüd ikkagi ette võttis. “Väärismetallid on suhteliselt stabiilne kaup, igasugused
Tavidi pakutav investeerimiskuld: esiplaanil kilone Austraalia päritolu münt.
Foto: Raul Mee
Kulla hind kolme aastaga jõudsalt tõusnud
kulla hind Londonis, USD/unts
400
Ida-Euroopa
telekomid on
omavahel seotud ning
see võib olla meie
telekomi tõusu taga.
22. juuli 2004
350
397,75
”
Alar Tamming, ASi Tavid
nõukogu esimees
300
250
2. juuli 2001
268,35
Allikas: Bloomberg
krahhid mõjutavad neid kõige
vähem,” ütles Tõniste ning lisas, et kulda investeerida on
kindlam kui väärtpaberitesse,
kuigi superkasumeid nii kiiresti loota ei ole.
Ühispanga Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing ütles, et kulla ostmine on rohkem siiski spekulantide pärusmaa, kes suudavad aimata
nõudluse-pakkumise vahekorda globaalsel kullaturul.
“Kuld pole viimase 25 aasta
jooksul investorile mitte midagi tootnud, kuid viimase viie
aasta jooksul on tõus aset leidnud seetõttu, et investorid on
lihtsalt aktsiaturge vältinud ja
otsinud alternatiive oma raha
paigutamisele,” sõnas Kunsing.
“Erinevalt aktsiatest ja võlakirjadest ei tulene kullast investorile mitte mingisuguseid
kassavooge,” rääkis Kunsing.
“Kulla puhul tuleb loota hinnatõusule, mis sõltub suurel
määral spekulantide suvast.
Nemad võivad teenida nii tõusult kui languselt, inimene tänavalt paraku on palju väiksemate valikute ees.”
Riik kulda investeerimist
maksudega ei soodusta
Kunsing lisas, et erinevalt näiteks teise ja kolmanda samba
pensionifondidest ei soodusta
riik kuidagi kulda investeerimist oma maksusüsteemiga.
Hansapanga meediajuht
Kristiina Tamberg ütles, et
Hansapank on varem ühes kontoris investeerimiskulla ostumüüki pakkunud, kuid klientide vähese huvi tõttu seda teenust enam ei pakuta.
“Küll aga saab Hansapanga
kaudu osta-müüa kullafutuure, mis sobivad nii kulla kui
tooraine hinnariski maandamiseks kui ka kulla hinnaga
spekuleerimiseks,” rääkis Tamberg.
Esialgu saab kulda osta
ainult Tavidi peakontorist, kuid
Alar Tammingu sõnul on tulevikus võimalik seda teha ka
Tavidi harukontorites.
Väiksemad kuldmündid
maksavad umbes 600 krooni
ning ühekilone kang umbes
150 000 krooni.
McDonald’s teenis oodatust suurema kasumi
n Maailma suurim kiirtoidukett McDonald’s raporteeris
oodatust paremast kasumist,
mis teeniti tänu edukale salatite müügile.
Firma teise kvartali puhaskasum oli 590,7 miljonit dollarit ehk 47 senti aktsia kohta.
Tulemus ületas analüütikute
ootusi, kelle kasumiprognoos
oli 44 senti aktsia kohta. Eelmise aasta samal ajal teenis
McDonald’s 470,9 miljonit dollarit kasumit ehk 37 senti aktsia kohta.
Charlie
Bell
Ettevõtte teise kvartali käive kasvas 10 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, ulatudes 4,73 miljardi
dollarini. Võrreldavate söögikohtade käive USAs kasvas 9,2
protsenti. Euroopas kasvas
müük 4,4 protsenti, toetudes
heale salatite müügile.
“Meie plaan võita kliente
juurde on toonud edu,” ütles
firma juhatuse esimees Charlie
Bell. “Kvartalitulemust iseloomustavad tugev müük, suurenenud klientide hulk ja paranenud kasumlikkus,” lisas Bell.
McDonald’si müügile aitas
kaasa pikem söögikohtade lahtiolekuaeg ja võimalus kasuta-
da maksmiseks krediitkaarte.
Märtsis teatas firma, et plaanib käesoleva aasta lõpuks kahekordistada müügikohtade
arvu, kus saab ostu eest tasuda
pangakaardiga.
USAs on krediitkaartide kasutusvõimalus aidanud kaasa
kiiremale teenindusele ja pakub suuremat teenimisvõimalust firmale, kuna keskmine
arve suureneb. Hetkel kasutab
krediitkaardiga maksevõimalust 10 protsenti ameeriklastest.
Alvar Jõgeva
8
investeerimine
toimetaja Tõnis Oja, tel 667 0171, e-post [email protected]
Äripäev 26. juuli 2004
kasumi kasv, %
3–5 aastat
P/E
kui palju on aktsia
alahinnatud nn õiglase
turuväärtu-sega võrreldes
kindlustus
nafta
67,23
59,05
4,07
5,68
16
10,1
14,1
7,3
16
10
6
3
Bristol-Myers Squibb
farmaatsiatööstus
23,47
1,68
-13,2
7
17
2
Computers Sciences
Genzyme Corp
infotehnoloogia
biotehnoloogia
46,50
51,21
2,83
1,44
11,4
17,6
11,8
19,3
14
27
13
24
Hewlett-Packard
infotehnoloogia
19,96
1,28
23,7
12
15
38
Interpublic Group
McDonald’s
Newmont Mining
Nextel Communications
Prudential Financial
Safeway
marketing ja reklaam
toitlustamine
mäetööstus
infotehnoloogia
kindlustus
jaekaubandus
12,97
27,57
40,48
24,72
45,90
22,05
0,62
1,55
1,16
1,57
2,73
2,03
-21,6
19,3
13,7
50,4
28,7
-21,4
10,9
8,4
17,2
19,4
14
7,9
33
16
30
12
14
15
67
30
7
11
2
49
Time Warner
Disney
Wyeth
meedia
meedia
tervishoid
17,22
23,31
35,67
0,63
0,95
2,53
10,9
56,8
7,5
15,6
13,7
9,8
29
24
14
51
33
31
Mitte-USA
Allianz (Saksamaa)
kindlustus
9,88
10,46
-6,9
6,8
20
7
majandusajakiri
Mõjukas
Fortune aitab väikeinves-
toritel valida kümnete tuhandete aktsiate hulgast “neid
õigeid”. Eelmisel kahel aastal
on ajakirja koostatud portfell
olnud edukam kui aktsiaturg
kokku. Selle aasta portfellile
ennustab ajakiri ise veel säravamat aastat.
Fortune’i koostatud aktsiaportfell koosneb 40st USA ja
muu maailma (peamiselt
Euroopa) ettevõtte aktsiast. Jätan siinkohal välja väikesed ja
keskmised ettevõtted, sest need
on suuremale hulgale meie lugejatest (ja siinkirjutajale) võõrad ning nende käekäiku on
mitteasjatundjal mõnevõrra
raskem jälgida. Seepärast piirdun vaid suurettevõtetega, mille tulemuste jälgimine on nii
Äripäeva kui ka investeerimisportaalide vahendusel lihtsam.
Ajakiri valib aktsiaid keerulise mudeli põhjal, mille on
loonud Yale’i majandusprofessor Zhiwu Chen. Mudelis arvestatakse tervet rida näitajaid, näiteks 12 kuu dünaamika kasumist aktsia kohta, analüütikute konsensuslik arvamus kasumitest aktsia kohta
tulevikus. Nende näitajate abil
arvutatakse nn teoreetiline aktsia hind, mille järgi saab hin-
firma
Äripaev
miks osta
kasumi kasv, %
aastas
USA suurettevõtted
American Intl. Group
Anadarko Petroleum
Enim kohtab Fortune’i
soovitustes info- ja
biotehnoloogiafirmasid
Tõnis Oja
aktsia hind
kasum aktsia
kohta
4 viimast kvartalit
Majandusajakiri Fortune annab investeerimissoovitusi
Maailma suurima kindlustusfirma reiting on AAA
Naftauuringufirma tulemuslikkus kasvab tänu
restruktureerimisele
Head turustuskanalid peaksid aitama
ettevõtte taassünnile
Tehnoloogiateenuste firma on saanud häid lepinguid
Juhtiv biotehnoloogiafirma on leidnud kullasoone
haruldaste haiguste ravimite näol
Arvutihiid peaks kasu saama ettevõtete
kasvavatest IT-kulutustest
Reklaamigigandil onpiisavalt krediiti positiivseks pöördeks
Edukas pööre väljaspool Põhja-Ameerikat
Kulla hinna tõus
Kiiresti kasvav mobiilioperaator sihib suurkulutajaid
Suur kasv elukindlustusturul
Restruktureeritud toiduainete jaemüügiketil
suur marginaal
Meediatitaani aktsia on alahinnatud
Mikihiire kodus saab lõpuks kord majja
Kompanii teeb aktiivselt koostööd väikestega
AstraZeneca (Suurbritannia)
farmaatsiatööstus
44,96
1,78
16,5
13,5
23
4
Banco Latinoamer.
deExport (Panama)
Ericsson (Rootsi)
Royal Philips Electronics
(Holland)
Serano (Ðveits)
pangandus
14,94
6,15
-28,8
-
6
16
Restruktureeritud finantsgigant naudib
majandustulemuste paranemist
Juhtiv ravimitootja keskendub suure
marginaaliga ravimitele
Aktsia on äärmiselt odav
telekommunikatsioon
konglomeraat
27,60
24,83
-0,17
1,25
6185,5
295,1
9,9
12,5
21
11
59
24
Mobiilisektori väga tugev taassünd
Väga tugev uute toodete liin
biotehnoloogia
14,82
0,61
22,2
13,5
21
24
Euroopa biotehnoloogiafirma liigub jõudsalt USA turule
Allikas: Fortune
nata, kui palju on aktsia kas
ala- või ülehinnatud. Lisakriteeriumina vaadeldakse, kas
aktsia P/E suhe ei ole võrreldes turu keskmisega liiga kõrge. S&P 500 indeksisse kuuluvate aktsiate keskmine P/E
suhe on 17.
Suurtest ettevõtetest (tegelikult ka keskmiste ja väikeste
ettevõtete hulgas) on Fortune’i
näidisportfellis mitmeid tervishoiuga seotud ettevõtete aktsiaid. Üha kallimaks minevad
ravimid ja tervishoiuteenused
on kõneaineks nii igapäevastes
suitsunurgavestlustes kui ka
paljude valitsuste kabinettides.
Kallimad ravimid ja protseduurid tähendavad suuremaid tulusid nii ravimite tootjatele,
väljatöötajatele kui ka arendajatele. Tervishoid on ka üks
väheseid majandusharusid,
mida ei mõjuta keskpankade
intressipoliitika. Seda mõjutab
rohkem elanikkonna vananemine, mis arenenud riikides
tähendab sisuliselt ravimifirmade kliendibaasi kasvu.
Kui tavaliselt peetakse suurtest arvutifirmadest parimaks
investeeringuks (nii minevikus
kui ka tulevikus) Delli, siis Fortune soovitab panustada hoopis Hewlett-Packardisse. Kaks
aastat tagasi toimunud Compaqi ülevõtmine, mida paljud
analüütikud ja asutajate järeltulijad kritiseerisid, on andnud
häid tulemusi. Ajakirja hinnangul teenib kiidusõnu kahe firma integreerimisel eelkõige
Hewlett-Packardi tegevjuht,
kunagine inglise keele õpetaja
Carly Fiorina. Ta on tõmmanud kokku kulusid, kasvatanud marginaali ning suurendanud käivet, milles firma jääb
alla vaid IBMile. Ajakiri ennustab Hewlett-Packardi aktsia
hinnale tõusu, sest ettevõtted
on suurendamas kulutusi infotehnoloogiale. Hewlett-Packardi turuväärtus on väiksem kui
aastakäive.
Väikeinvestorile, kellel ei ole
aega, tahtmist ega oskusi tuhandete potentsiaalsete aktsiate hulgast neid “õigeid” välja
valida, on taolised eelvalikud
tänuväärsed. Neid püüavad
teha lisaks ajakirjandusväljaannetele ka erinevad finantsinstitutsioonid, kes koostavad
samuti näidisportfelle.
Äripäeva börsitoimetus annab kahte sorti soovitusi. Rubriigi “Äripäev soovitab” koostamise alused on paljuski sarnased Fortune’i omadega. Rubriik “Investor Toomas” on aga
reaalse rahaga koostatud portfell, mis toob endaga kaasa
suurema vastutuse.
Äripäev koostab kõigi Eesti maakondade ettevõtete TOPid. Igas TOPis avaldame ülevaate maakonnaettevõtetest ja nende majandustulemustest. Et ülevaated oleksid
tõesed ja täpsed, ootab Äripäev Teilt järgmist infot.
"Ettevõtete TOPide
baasil saab tuua välja
huvitavaid järeldusi
ettevõtluse arengu
kohta maakondades."
Eelmisel aastal ilmunud TOPide
põhjal maakondade ettevõtlust
analüüsinud Eesti Tulevikuuuringute Instituudi direktor Erik
Terk kutsub ettevõtjaid oma
majandustulemusi avaldama
ka sel aastal.
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
15.
16.
17.
ettevõtte nimi
äriühingu juriidiline vorm
äriregistri kood
ettevõtte põhitegevusala ja selle osakaal käibest (%)
tegevusvaldkond
tegevjuht
tegevjuhi ametinimetus
tegevjuhi e-posti aadress
asutamisaasta (kuupäev.kuu.aasta)
aadress
telefoninumber
faksinumber
ettevõtte e-posti aadress
ettevõtte kodulehekülje aadress
ettevõtte põhiomanikud (koos osalusprotsendiga)
tütarettevõtted
millisesse kontserni kuulute
18. kui kuulute kontserni (gruppi), kas soovite
osaleda edetabelis eraldi? Kui soovite esitada
kontserni (grupi) konsolideeritud andmed, siis
tütarettevõte (-ettevõtted) eraldi samas
edetabelis võistelda ei saa.
19. töötajate arv 2002. aasta lõpus
20. töötajate arv 2003. aasta lõpus
21. 2002. aasta realiseerimise netokäive kroonides
22. 2003. aasta realiseerimise netokäive kroonides
23. 2004. aasta prognoositav realiseerimise
netokäive kroonides
24. 2002. aasta puhaskasum/kahjum kroonides
25. 2003. aasta puhaskasum/kahjum kroonides
26. 2004. aasta prognoositav puhaskasum/kahjum
kroonides
27. omakapital 2002. aasta lõpus kroonides
28. omakapital 2003. aasta lõpus kroonides
Eeltoodud andmete avaldamine on tasuta
Võrumaa TOP ilmub 02.09
andmed saata hiljemalt 24.07 [email protected],
faks 6670 275, telefon 6670 382 Hiie Kõster
Ida-Virumaa TOP ilmub 09.09
andmed saata hiljemalt 24.07 [email protected],
faks 6670 275, telefon 6670 380 Virve Mägi
Lääne-Virumaa TOP ilmub 16.09
andmed saata hiljemalt 24.07 [email protected],
faks 6670 275, telefon 6670 382 Hiie Kõster
Harjumaa TOP ilmub 23.09
andmed saata hiljemalt 12.08 [email protected],
faks 6670 275, telefon 6670 120 Õilme Muru
investeerimine Eestisse
toimetaja Alvar Jõgeva, tel 667 0189, e-post [email protected]
90
80
70
60
50
40
30
20
10
0
Hansapank 23.07
107,18
0,00%
aktiivseim aktsia
Tallinna Farmaatsiatehase aktsiaga
kauplemine ülimadala aktiivsusega
29,57 kr
Eesti
Telekom
EEK
Hansapank ......................................... 11,18 mln krooni
30
aktsia hind kroonides
Äripäev 26. juuli 2004
EEK
25
käive nädalate kaupa, tuhat kr
20
jaanuar
Allikas: Äripäev
veebruar
märts
aprill
mai
juuni
juuli
15
Läti Grindeks
Tteebsuuromanik
pakkumise väikeaktsionäallinna Farmaatsiatehase
Tõnis Oja
Äripäev
ridele aktsiate ülevõtmiseks,
pakkudes hinnaks 27,10 krooni aktsia kohta.
Tallinna börsil oli aktsia viimane hind 29,57 krooni, mis
tähendab, et Grindeksi pakkumine on 9 protsenti allpool nn
turuhinda. Grindeks ise olevat
pakkumishinna puhul lähtunud
10 viimase päeva hinnast.
Kõik oleks ju võib-olla ilus,
kui Tallinna Farmaatsiatehase
aktsia oleks likviidne ja sellega
ka kaubeldaks. Nimetatud viimase 10 päeva jooksul kaubeldi Farmaatsiatehase aktsiaga
viiel päeval, kusjuures suurima käibega päeval (13. juuli)
oli käive 3746 krooni (sooritati kaks tehingut, mille käigus
vahetas kokku omanikku 133
aktsiat) ja kõige väiksema käibega päeval (21. juuli) oli käive 769 krooni ja kahe sooritatud tehingu käigus vahetas
omanikku 26 aktsiat. Seega on
eelnevate kauplemispäevade
arvestamine puhtakujuline formaalsus ning sisuliselt täiesti
mõttetu.
Audiitorifirma Deloitte &
Touche hindas Farmaatsiatehase aktsia raamatupidamislikuks
väärtuseks 38,49 krooni. Sinna kanti peaks tulema ka väi-
keomanikele tehtava pakkumise hind.
Eesti väärtpaberituru senist
ajalugu arvestades tundub, et
suuromanik saab oma tahtmise ning rohkem kui 500 Farmaatsiatehase aktsionäril tõmmatakse müts pähe. Üsna suure tõenäosusega läheb Farmaatsiatehase aktsiate väljaostmine nii, nagu see juhtus Estikoga. Grindeksil on ilma takistusteta võimalik börsilt ära
minna juhul, kui üldkoosolekult saadakse 95 protsenti
poolthääli. Praegu kontrollib
Grindeks otse või kaudselt
34,46 protsenti Farmaatsiatehase häältest. Seega on Grindeksil vaja leida oma tahte läbisurumiseks veel umbes
18 000 aktsia omanikule kuuluvad hääled, mille saamine
pole ilmselt raske. Finantsinspektsioon kipub aga väikeinvestorite kaitse küsimuses olema lihtsalt tühi koht.
Börsi kogukäive oli 14,07
miljonit krooni, mis on suvise
reede kohta päris hea. Suurima panuse andis Hansapank.
Talse .................................... 347,98 ........................ 0,24%
ÄP tööstusindeks ............... 119,80 ........................ 0,03%
Pensioniindeks ................... 112,31 ....................... -0,15%
EPI 100 ............................... 107,64 ........................ 0,07%
EPI 75 ................................. 110,23 ....................... -0,02%
95
117
112
85
107
75
65
102
08
10
12
02
04
97
06
23.07.
käive 14,07 mln kr
sulgemishind kr
muutus
eelm (%)
ost
müük tehinguid
PÕHINIMEKIRI
Baltika ....................... 27,85 ... 0,00 ...... 25,82 .... 27,69 ..... 0
Eesti Telekom ........ 106,55 ... 0,89 .... 106,55 .. 106,71 ... 10
Eesti Telekom täien.107,02 ... 0,00 .... 104,05 .. 108,74 ..... 0
Hansapank ............. 107,18 ... 0,00 .... 107,18 .. 107,49 ... 24
Harju Elekter .......... 107,96 ... 0,00 .... 107,96 .. 112,66 ..... 0
Merko Ehitus .......... 222,96 ... 0,00 .... 222,18 .. 230,01 ..... 0
Norma ...................... 99,67 .. -0,47 ...... 99,67 .. 100,61 ..... 3
T. Kaubamaja ......... 102,17 ... 0,00 .... 102,02 .. 104,05 ..... 0
I-NIMEKIRI
Kalev ......................... 38,33 ... 0,00 ...... 37,71 .... 38,33 ..... 4
Klementi ................... 30,51 ... 8,33 ...... 28,16 .... 30,51 ..... 1
Rakvere LK ............... 16,27 ... 0,00 ...... 16,27 .... 16,59 ..... 3
Saku Õlletehas ....... 101,70 ... 0,00 .... 101,70 .. 105,61 ..... 2
T. Farmaatsiatehas .. 29,57 ... 0,00 ...... 25,82 .... 29,57 ..... 0
Viisnurk .................... 21,91 ... 3,70 ...... 20,34 .... 21,91 ..... 1
VÕLAKIRJADE NIMEKIRI
Fenniger ...................... - ......... - .. 129 867 132 996 .......... 0
Eesti Post .......... 10 192,00 ... 0,00 ......... - ............ - .......... 0
Sampo Pank ..... 15 740,48 ... 0,00 ......... - ............ - .......... 0
Tallinna Sadam . 10 332,00 ... 0,00 ......... - ............ - .......... 0
VABATURG
EVP ............................. 0,956 0,00 ........ 0,947 .... 0,970 ... 0
käive
kr
P/E div. akt.
suhe* kohta**
................... 0
.... 2 203 229
................... 0
.. 11 176 147
................... 0
................... 0
....... 201 638
................... 0
........ - ....... ...... 11,2 .... 8,00
......................
...... 15,6 .... 1,75
........ 2,6 .... 4,00
........ 9,2 .... 4,20
...... 10,1 .... 5,00
........ 9,3 .... -
....... 400 511
......... 27 338
......... 31 270
........... 9 357
................... 0
......... 21 905
........ 8,3 ....
....... - .......
...... 12,1 ....
...... 13,1 ....
........ 2,8 ....
........ - .......
................... 0
................... 0
................... 0
................... 0
........ - .... ***
........ 4,16%***
........ - .... ***
........ - .... ***
5,00
-
................... 0 ........ - ......... -
* P/E suhe on arvutatud viimase 4 kvartali vahearuande ((kui on olemas, siis rahvusvahelise
raamatupidamisstandardi (IAS) kohase)) konsolideeritud puhaskasumi põhjal
** viimase majandusaasta kohta teavitatud (makstud) dividendi suurus (kroonides)
*** tulusus arvestades viimast tehinguhinda
Aktsiate ostu-müüginoteeringud
aktsia
valuuta
ostuhind
müügihind
23.07.
noteerija
EVP .................................. EEK ................. 0,925 ................. 0,975 ............... Ühispank
kursid on päeva jooksul korrigeeritavad
08
10
12
02
04
06
Investeerimisfondid
fond
kuupäev
II PENSIONISAMBA FONDID
ERGO Tuleviku Pensionifond
ERGO Rahulik Pensionifond
Hansa Pensionifond K1
Hansa Pensionifond K2
Hansa Pensionifond K3
LHV Aktsiapensionifond
LHV Intressipensionifond
Sampo Pension 25
Sampo Pension 50
Sampo Pension Intress
Seesami Kasvu Pensionifond
Seesami Optimaalne Pensionifond
Seesami Võlakirjade Pensionifond
Ühispanga Pensionifond Konservatiivne
Ühispanga Pensionifond Progressiivne
III PENSIONISAMBA FONDID
Hansa Pensionifond V1
Hansa Pensionifond V2
Hansa Pensionifond V3
LHV Täiendav Pensionifond
Sampo Pensionifond
Ühispanga Pensionifond Täiendav
AVATUD INVESTEERIMISFONDID
Hansa Balti Kasvufond
Hansa Ida-Euroopa Aktsiafond
Hansa Venemaa Aktsiafond
Mandatum Neutral
Mandatum Omega
Nordea Euroland*
Nordea Optima.fi*
Nordea Euro Obligaatio*
Sampo Balti IF
Sampo Kasvufond
Trigon Balti Aktsiafond
Trigon Kesk- ja Ida-Euroopa Fond
Trigon Teise Laine Fond
Ühispanga Kasvufond
VÕLAKIRJAFONDID
Hansa Intressifond
Kapitalikaitsefond
Ühispanga Võlakirjafond
ost
kr
müük
kr
NAV
riskiaste***
aasta
tootlus (p.a.)%
algusest % 12 kuud
3 aastat
- .................... 4,02 ........
- .................... 2,39 ........
- ................... 1,77 .......
- ................... 2,29 .......
- ................... 2,98 .......
- ................... 2,28 .......
- ................... 1,65 .......
- ................... 2,71 .......
- ................... 4,42 .......
- ................... 1,05 .......
- ................... 1,49 .......
- ................... 1,08 .......
- ................... 1,23 .......
- ................... 1,74 .......
- ................... 3,56 .......
9,19
3,18
2,54
5,29
8,62
9,47
3,45
3,29
5,95
1,05
4,19
2,08
1,43
1,89
7,68
5 aastat
.......... - ..............
.......... - ..............
......... - .............
......... - .............
......... - .............
......... - .............
......... - .............
......... - .............
.......... - ..............
.......... - ..............
......... - .............
......... - .............
......... - .............
.......... - ..............
.......... - ..............
-
fondi maht
kr
haldav ettevõte
23.07 ...
23.07 ...
22.07 ...
22.07 ...
22.07 ...
23.07 ...
23.07 ...
23.07 ...
23.07 ...
23.07 ...
23.07 ...
23.07 ...
23.07 ...
23.07 ...
23.07 ...
11,5300 ........
10,6000 ........
10,8000 ........
11,0400 ........
11,4700 ........
11,1000 ........
11,0000 ........
10,8900 ........
11,4500 ........
10,4400 ........
10,0900 ........
10,2000 ........
10,5600 ........
10,5500 ........
11,3000 ........
12,0000 ...
11,0300 ...
11,0700 ...
11,3200 ...
11,7600 ...
11,3200 ...
11,2200 ...
11,1100 ...
11,6900 ...
10,6600 ...
10,3900 ...
10,5100 ...
10,7800 ...
10,8200 ...
11,5800 ...
11,6500 ....
10,7100 ....
10,9100 ....
11,1500 ....
11,5900 ....
11,2100 ....
11,1100 ....
11,0000 ....
11,5700 ....
10,5500 ....
10,1900 ....
10,3000 ....
10,6700 ....
10,6600 ....
11,4100 ....
.............. 49 669 995 .....
.............. 20 266 240 .....
............. 87 978 903 .....
........... 329 412 825 .....
........... 454 310 334 .....
............. 44 983 109 .....
............... 9 868 379 .....
.............. 31 627 337 .....
............ 197 668 553 .....
.............. 11 215 935 .....
............. 20 819 437 .....
............. 21 266 207 .....
............. 14 921 453 .....
............ 100 397 728 .....
............ 351 340 421 .....
AS ERGO Varahaldus
AS ERGO Varahaldus
Hansa Investeerimisfond
Hansa Investeerimisfond
Hansa Investeerimisfond
LHV Varahaldus
LHV Varahaldus
Sampo Varahaldus
Sampo Varahaldus
Sampo Varahaldus
Seesam Varahalduse AS
Seesam Varahalduse AS
Seesam Varahalduse AS
Ühispanga Varahaldus
Ühispanga Varahaldus
22.07 ...
22.07 ...
22.07 ...
23.07 ...
23.07 ...
23.07 ...
14,6000 ........
10,2400 ........
10,5200 ........
10,5600 ........
12,7000 ........
13,0100 ........
14,9700 ...
10,5000 ...
10,7900 ...
10,7800 ...
12,9600 ...
13,2700 ...
14,7500 .... 3,13 ............... 3,36 ........ 8,46 ......... 9,24 ........ 7,78 ......... 40 137 041 .....
10,3400 ..... - .................... 2,68 ......... - ............... - ............. - .............. 13 454 219 .....
10,6300 ..... - .................... 4,83 ......... - ............... - ............. - ................ 9 391 421 .....
10,6700 .... - .................... 3,79 ........ 9,89 ......... - .............. - ................ 6 981 064 .....
12,8300 ... 4,44 .............. 5,42 ....... 7,72 ......... - ............. - ............. 14 484 617 .....
13,1400 .... 3,93 ............... 3,96 ........ 8,59 ......... 9,40 ......... - .............. 46 681 813 .....
Hansa Investeerimisfond
Hansa Investeerimisfond
Hansa Investeerimisfond
LHV Varahaldus
Sampo Varahaldus
Ühispanga Varahaldus
22.07 . 305,5800 ...... 313,3000 . 308,6700 ... 7,00 ............. 10,08 ...... 21,33 ....... 20,41 ...... 18,30 ....... 276 281 748 .....
22.07 ... 91,2900 ........ 93,5900 ... 92,2100 .... - .................. 13,92 ...... 27,47 ......... - .............. - ............ 219 184 413 .....
22.07 . 696,0900 ...... 713,6700 . 703,1200 . 21,39 ............... 8,19 ...... 47,99 ....... 27,45 ...... 25,78 ....... 110 689 293 .....
23.07 . 346,5395 ...... 357,1478 . 353,6117 .... - ................... 0,80 ....... 1,46 ........ 2,39 ......... - ........ 3 349 262 089 .....
23.07 . 344,5559 ...... 355,1035 . 351,5877 .... - ................... 1,17 ....... 1,22 .......... - .............. - ........ 1 199 821 621 .....
22.07 ..... 1,8988 .......... 1,9371 ..... 1,9179 .. 13,40 .............. -0,04 ...... 11,29 ........ -7,70 ......... - ............ 194 800 000 .....
22.07 ..... 0,2320 .......... 0,2367 ..... 0,2344 .... 5,26 ............... 1,48 ........ 4,47 ........ -3,70 ....... -1,20 ....... 500 300 000 .....
22.07 ..... 0,2631 .......... 0,2657 ..... 0,2644 .... 2,98 ............... 2,10 ........ 2,60 ......... 5,50 ........ 4,80 ....... 313 700 000 .....
23.07 ..... 3,8501 .......... 3,9680 ..... 3,9287 . 11,68 ............ 16,01 ..... 28,55 ...... 34,55 ........ - ........... 622 696 685 .....
23.07 ... 15,8600 ........ 16,1800 ... 16,0200 . 16,23 ............ 28,67 ..... 41,77 .......... - ............. - ............. 60 587 707 .....
23.07 . 216,3700 ...... 224,0600 . 219,6700 .. 12,29 ............... 7,64 ...... 21,57 ....... 27,99 ........ - .............. 11 904 290 .....
23.07 . 143,7600 ...... 148,8700 . 145,9500 .... - .................. 18,21 ...... 33,12 .......... - .............. - ............ 750 562 320 .....
23.07 . 102,0200 ...... 105,6400 . 103,5700 .... - .................... 3,57 ......... - ............... - .............. - ............ 110 541 392 .....
23.07 ..... 3,4910 .......... 3,5616 ..... 3,5263 .. 12,49 ............... 9,83 ...... 24,60 ....... 23,75 ...... 20,72 ....... 165 415 147 .....
Hansa Investeerimisfond
Hansa Investeerimisfond
Hansa Investeerimisfond
Sampo Rahastoyhtiö
Sampo Rahastoyhtiö
Nordea Rahastoyhtiö
Nordea Rahastoyhtiö
Nordea Rahastoyhtiö
Sampo Rahasto./Sampo Varah.
Sampo Varahaldus
Trigon Funds
Trigon Funds
Trigon Funds
Ühispanga Varahaldus
22.07 . 136,1700 ...... 136,1700 . 136,1700 ..... - .................... 1,51 ........ 3,14 ......... 3,56 ......... - ......... 1 027 994 198 ..... Hansa Investeerimisfond
23.07 1 210,8484 ... 1 213,8831 1 213,8831 .... 0,40 ............... 1,44 ........ 2,43 ......... 3,37 ........ - .............. 14 720 760 ..... Trigon Funds
23.07 ... 12,0876 ........ 12,0876 ... 12,0876 .... 1,48 ............... 1,91 ........ 3,17 ......... 4,84 ........ - ............ 298 322 308 ..... Ühispanga Varahaldus
tootlus (p.a.)
kuupäev
ost
müük
NAV
1 päev
1 kuu
3 kuud
12 kuud
fondi maht
haldav ettevõte
RAHATURUFONDID
Hansa Rahaturufond
Hansa USD Rahaturufond**
Sampo Rahaturufond
Ühispanga Rahaturufond
22.07 ....... - ..................... - ....... 1 000,0000 ....
22.07 ....... - ..................... - ............ 59,5206 ....
23.07 ....... - ..................... - ....... 1 171,7300 ....
23.07 ....... - ..................... - .......... 100,0000 ....
1,70 ...............
0,61 ...............
1,87 ...............
1,92 ...............
1,69 ........
0,55 ........
2,02 ........
1,99 ........
1,68
0,47
1,76
2,06
.........
.........
.........
.........
1,72 ...................... 1 182 261 039
0,53 ........................... 11 098 740
1,90 ......................... 266 877 298
2,21 ...................... 2 031 629 968
* noteeringud ja fondide mahud eurodes; ** noteeringud ja fondide mahud USDdes; *** investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu standardhälve
Tallinna börs
106,55
0,89%
122
EPI 50 ................................. 113,63 ....................... -0,25%
Väikeaktsionäridel
tõmmatakse müts pähe
23.07
105
indeksid
20,65 kr
9
Maaklerfirmad
Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn
tel 669 0941, faks 661 6038
Eesti Ühispank Tornimäe 2, Tallinn
tel 665 6622, faks 665 6802
Hansapank Liivalaia 8, Tallinn
tel 613 1659, faks 613 1545
LHV Tartu mnt 2, Tallinn
tel 680 0401, faks 680 0410
Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn
tel 630 2104
Suprema Pärnu mnt 10, Tallinn
tel 640 5784, faks 640 5701
Trigon Securities Pärnu mnt 15, Tallinn
tel 667 9233, faks 667 9201
Fondivalitsejad
ERGO Varahalduse AS
Lauteri 5, Tallinn, tel 667 9200,
faks 667 9201
Hansa Investeerimisfondide AS
Liivalaia 8, Tallinn 15 038,
tel 631 0336, faks 626 0636
e-post: [email protected]
LHV Varahalduse AS
Tartu mnt 2, Tallinn 10 145,
tel 680 0447, faks 680 0410,
e-post: [email protected]
Nordea Rahastoyhtiö
Hobujaama 4, Tallinn 10 151,
tel 628 3344
Sampo Varahalduse AS
Narva mnt 11, Tallinn,
tel 630 2295, faks 630 2275
e-post [email protected],
kodulehekulg: http://www.sampo.ee
Trigon Funds Pärnu mnt 15,
Tallinn 10 141, tel 667 9208
faks 667 9221, e-post:[email protected],
kodulehekulg: http://www.trigon.ee
Ühispanga Varahalduse AS Tornimäe 2,
15 010 Tallinn, tel 665 6565
faks 665 7122, e-post [email protected],
kodulehekülg: http://www.eyp.ee
Seesam Varahalduse AS Pärnu mnt15,
10 141 Tallinn, tel 665 1727
faks 665 1729, e-post
[email protected], kodulehekülg:
http://www.pension.ee
.....
.....
.....
.....
Hansa Investeerimisfond.
Hansa Investeerimisfond.
Sampo Varahaldus
Ühispanga Varahaldus
10
investeerimine välismaale
toimetaja Alvar Jõgeva, tel 667 0189, e-post [email protected]
Äripäev 26. juuli 2004
Maailma väärtpaberiturud
indeksid
Indeks
Dow Jones ........ 9 962,22 .............. -0,88
Nasdaq .............. 1 849,09 .............. -2,12
Helsingi .............. 5 318,05 .............. -0,06
Stockholm ............ 668,45 ............... 0,03
London .............. 4 326,30 ............... 0,46
Frankfurt ............ 3 797,33 .............. -0,10
Pariis .................. 3 567,29 .............. -0,16
Tokyo ............... 11 187,33 .............. -0,87
indeksid päeva lõpu seisuga, allikas Bloomberg
23.07.
sulgemis- muut
hind
%
52 nädala
max
min
p/e
Advanced Micro Dev ............ 12,12
AIG ........................................ 68,10
Alcoa ..................................... 30,64
Altria Group .......................... 47,30
Amazon.com ........................ 39,98
Apple Computer ................... 30,70
AT&T ..................................... 14,02
Bristol Myers Squibb ........... 23,51
Caterpillar ............................. 73,22
ChevronTexaco .................... 93,70
Cisco Systems ..................... 20,93
Citigroup ............................... 44,31
Coca-Cola ............................ 45,17
DaimlerChrysler ................... 44,01
Delta Air Lines ........................ 5,59
Dell ........................................ 35,14
Du Pont ................................. 42,28
Eastman Kodak .................... 26,47
eBay ...................................... 75,01
-4,11
1,29
-0,91
0,02
-12,75
-3,09
-1,54
0,17
-0,42
-0,57
-2,15
-0,65
-7,76
-1,43
-0,36
-1,57
0,50
-0,56
-3,08
18,50
77,36
39,44
58,96
61,15
34,19
23,18
31,30
85,70
96,16
29,39
52,88
53,50
49,85
15,47
37,18
46,25
31,55
94,13
7,07
56,16
26,16
38,72
38,28
19,25
13,82
23,10
64,78
70,05
17,42
42,48
42,53
34,56
4,53
30,70
38,60
20,39
49,87
16,1
20,2
9,8
49,4
55,8
9,1
13,3
16,6
12,6
30,3
11,6
21,4
32,8
21,1
10,0
73,5
Exxon Mobil .......................... 45,32
FedEx ................................... 80,57
Flextronics ............................ 12,50
Ford Motor ........................... 14,67
General Elecric ..................... 32,52
Gillette .................................. 39,62
Hewlett-Packard ................... 19,58
Home Depot ......................... 33,00
IBM ....................................... 84,85
Intel ....................................... 22,67
International Paper ............... 42,31
JP Morgan Chase ................ 36,53
JDS Uniphase ........................ 3,03
Johnson & Johnson ............. 55,74
Juniper Networks ................. 22,76
Lucent Technologies .............. 3,25
McDonalds ........................... 27,08
-0,15
-0,74
-6,23
0,14
-1,09
0,00
-1,90
-2,37
-1,41
-2,58
0,12
-0,68
-2,57
-0,89
-1,94
-1,22
-1,78
46,82
83,47
19,62
17,34
34,57
43,78
26,28
37,89
100,43
34,60
45,01
43,84
5,89
58,14
31,25
5,00
29,98
35,05
63,31
10,58
10,41
27,18
29,75
19,10
30,10
78,73
22,46
36,57
32,40
2,82
48,05
13,01
1,67
20,95
17,0
22,9
23,6
7,3
21,0
27,1
15,3
16,8
18,2
20,0
50,7
10,6
19,2
81,3
16,4
Merck .................................... 45,16
Merrill Lynch ......................... 48,95
Microsoft ............................... 28,03
3M ......................................... 82,62
Morgan Stanley .................... 48,00
Motorola ............................... 15,28
Oracle ................................... 10,10
PepsiCo ................................ 50,87
Pfizer ..................................... 32,30
Procter & Gamble ................ 52,49
SBC Communications ......... 24,22
Starbux ................................. 47,06
Sun Microsystems ................. 3,69
Texas Instruments ................ 20,79
Time Warner ......................... 16,94
Wal-Mart Stores ................... 53,16
Walt Disney ........................... 22,96
Wells Fargo .......................... 56,64
Verizon Communications ..... 35,32
Yahoo! .................................. 28,19
-0,44
-0,49
-3,34
-1,29
-0,79
-2,11
-2,51
0,67
-0,65
-1,67
2,71
-1,47
-2,89
-2,16
-1,63
0,47
-1,50
-0,79
2,05
-3,66
54,42
64,89
30,00
90,29
62,83
20,89
15,03
55,71
38,89
56,34
27,73
47,87
5,93
33,98
19,30
61,31
28,41
59,72
39,54
36,51
40,57
48,05
24,01
68,16
44,78
9,03
10,03
43,35
29,43
43,26
21,16
26,00
3,14
17,86
14,66
50,50
19,78
48,90
31,10
14,05
15,0
11,1
23,4
23,8
11,9
24,7
19,8
23,3
16,2
23,2
16,4
54,1
22,4
26,5
24,8
24,2
14,3
14,0
112,8
sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg
Ameerika
Standard & Poors 500 ........................ 1086,20
Euroopa
Oslo ....................................................... 208,18
Kopenhaagen ........................................ 263,25
Madrid ................................................... 830,35
Milano ................................................ 27128,00
Amsterdam ............................................ 324,68
Kesk- ja Ida-Euroopa
Varssavi WIG ..................................... 23879,13
Praha PX50 ............................................ 779,20
Moskva RTS-Interfax ............................. 565,77
Vilnius LITIN-10 ................................... 2583,60
Riia RICI ................................................. 596,88
Aasia
Hongkong Hang Seng ...................... 12352,99
muutus
eelmisest %
S&P 500
52 nädala
kõrgeim
madalaim
1086,20
New Yorgi
börsi indeks
................ -0,97 ........... 1163,23 ............ 960,84
................. 0,15 ............. 215,72 ............ 146,41
................ -0,41 ............. 282,29 ............ 212,42
................ -0,88 ............. 884,20 ............ 710,30
................ -0,03 ......... 28713,00 ........ 24580,96
................ -0,09 ............. 365,93 ............ 305,30
1120
................. 0,28 ......... 25289,55 ........ 17193,68
................. 1,09 ............. 855,00 ............ 546,10
................. 2,16 ............. 785,52 ............ 448,77
................ -0,13 ....................... - ...................... ................ -0,07 ............. 602,68 ............ 392,36
1000
USA aktsiaturud
on närvilised
23.07
-0,97%
olm dollarit erakorralist dividendi pikaks
ajaks ei vaimustanud Microsofti aktsionäre
K
ning reedel eelistati maailma suurima tarkvara-
1080
1040
960
920
880
08
................. 0,27 ......... 14058,21 .......... 9864,45
10
12
02
04
06
indeksid päeva lõpu seisuga, allikas Bloomberg
USA börsid
aktsia
viimane
Helsingi börs
aktsia
23.07.
sulgemis- muut
hind
%
Aldata Solution ....................... 1,60
Comptel .................................. 1,98
Elisa Comm. ......................... 10,21
Elcoteq Network ................... 15,10
Elektrobit Group ..................... 0,45
F-Secure ................................. 1,56
Nordea .................................... 5,85
Nokia ...................................... 9,72
Outokumpu .......................... 12,75
Perlos ...................................... 8,15
Pohjola Yhtyma ...................... 8,15
PKC Group ........................... 22,72
Sampo .................................... 7,67
Stonesoft ................................ 0,69
Stora Enso ............................ 10,45
Teleste .................................... 6,19
TeliaSonera AB ....................... 3,40
Tietoenator ........................... 21,72
TJ Group ................................ 0,25
UPM Kymmene .................... 14,96
1,27
-0,50
0,59
0,00
0,00
0,00
-0,34
0,21
-0,70
-0,85
-0,61
-1,77
-0,65
-2,82
-1,04
0,81
-0,58
-1,81
-3,85
0,13
Londoni börs
aktsia
52 nädala
max
min
p/e
2,24
1,45
2,52
1,19
14,50
7,77
21,50 10,24
0,69
0,30
1,88
0,73
6,04
4,15
19,09
9,33
13,90
7,86
9,29
4,27
8,79
4,72
28,35 12,00
9,85
6,38
1,07
0,40
12,42
9,60
7,06
3,20
4,42
3,22
27,70 15,60
0,43
0,13
17,10 13,99
25,1
18,3
34,6
52,0
13,1
11,4
18,8
4,9
10,4
8,9
18,8
56,3
9,2
22,0
hind
Barclays .................................. 455,50
British Airways ........................ 236,12
BP ........................................... 490,50
BT ........................................... 193,25
HSBC Holdings ...................... 804,42
Lloyds TSB ............................. 404,50
Marks & Spencer ................... 342,88
mm02 ........................................ 85,50
Reuters ................................... 328,77
Royal Bank of Scotland ....... 1532,00
Shell Trans & Trading ............. 390,04
Unilever .................................. 504,00
Vodafone ................................ 117,46
23.07.
aktsia
hind
ABB ....................................... 37,90
Autoliv ................................. 310,00
Assa Abloy ........................... 90,00
AstraZeneca ....................... 338,50
Electrolux ............................ 132,00
Ericsson ................................ 20,40
FöreiningsSparbanken ...... 135,00
Hennes & Mauritz ............... 188,50
Holmen ............................... 210,00
Investor ................................. 74,00
Sandvik ............................... 263,00
Skandia ................................ 29,30
Skanska ................................ 64,50
SKF ..................................... 286,00
SEB ..................................... 103,50
Securitas .............................. 87,50
Svenska Handelsbanken ... 141,50
Tele2 ................................... 296,00
TeliaSonera ........................... 31,30
muut
%
-1,04
3,16
1,41
1,96
-0,75
0,00
0,00
-1,31
0,00
-0,34
0,00
-0,34
-0,77
0,00
1,97
-0,28
0,00
-1,00
-0,32
52 nädala
max
min
48,10
347,00
104,00
382,00
194,50
24,50
151,00
209,50
241,45
82,50
269,00
35,20
68,50
313,00
116,00
123,00
156,00
425,00
40,20
20,62
225,00
67,00
312,00
131,50
10,90
106,50
161,50
200,03
60,00
210,00
23,40
48,50
242,00
80,00
79,50
127,50
287,00
29,50
p/e
194,4
11,1
10,5
23,8
11,9
22,4
18,6
10,1
14,2
11,5
25,8
11,4
17,5
14,9
sulgemishinnad, SEK, allikas Bloomberg
Moskva kauplemissüsteem
aktsia
sulgemis- muut
hind
%
Lukoil .................................... 27,62
Rostelekom ............................ 1,95
Surgutneftegaz ....................... 0,68
UES ......................................... 0,25
Yukos ...................................... 5,35
sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg
23.07.
52 nädala
max
min
6,64 33,50
-0,71 2,66
0,75 0,79
2,03 0,36
5,94 16,35
17,25
1,53
0,36
0,21
5,00
p/e
6,1
187,9
40,4
8,0
-
muut
%
1,35
-1,47
0,61
0,13
0,88
1,00
0,00
-0,58
-2,53
-0,13
-0,06
0,40
-0,43
52 nädala
max
min
p/e
539,25 432,00 10,6
343,00 161,00
508,25 402,00 18,4
210,25 166,25 11,8
919,00 742,50 15,6
483,00 387,00 10,9
382,75 260,50 14,2
117,75 51,75
445,00 210,25 105,6
1794,00 1496,00 19,0
419,75 346,25 13,6
582,50 483,00 18,3
150,25 114,25
-
sulgemishinnad, GBP, allikas Bloomberg
Frankfurdi börs
aktsia
sulgemishinnad, EUR, allikas Bloomberg
Stockholmi börs
23.07.
23.07.
sulgemis- muut
hind
%
Allianz ................................... 78,94
Bayer .................................... 21,55
BMW ..................................... 35,62
Commerzbank ..................... 13,96
DaimlerChrysler ................... 36,16
Deutsche Bank ..................... 58,21
Deutsche Lufthansa ............... 9,84
Deutsche Post ...................... 16,54
Deutsche Telekom ............... 13,44
HVB ....................................... 12,98
Infineon ................................... 9,38
SAP ..................................... 126,20
Siemens ................................ 54,99
-1,18
-0,74
0,79
0,29
-0,14
0,15
-1,20
0,24
-0,15
-0,61
-0,74
2,31
-0,47
52 nädala
max
min
p/e
112,24 73,51
25,82 17,88
38,69 31,26
17,58 12,10
39,57 29,36
77,77 51,20
14,94
9,80
19,81 12,40
16,87 12,29
21,36 11,32
14,18
9,18
143,94 97,25
68,90 48,54
8,9
12,2
13,4
14,6
103,4
34,1
15,0
firma aktsiaid pigem müüa. Maailma enimjälgitav aktsiaindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine, võitles nii neljapäeval kui ka reedel maagilise 10 000 punkti piiriga. Varem oli Dow alla
selle taseme viimati 24. mail.
Ehkki Microsofti tulemused olid pealtnäha
muljetavaldavad, jäi tarkvarafirma kasum ühe
USA sendi võrra alla Wall Streeti analüütikute
ootuste. Üldiselt üsna harvaesinev möödapanek
tegi investorid närviliseks. Oleks aga tegu olnud üksnes Microsoftiga, poleks olnud midagi
hullu.
Suurimat mõju avaldas aktsiaturgudele aga
karastusjookide tootja Coca-Cola, kelle kasum
kasvas küll 16 protsenti, aga põhimüük suurenes vaid protsendi võrra. Coca-Cola aktsia hind
kukkus päevasiseselt üle 8 protsendi. Juba pikemat aega on Coca-Colas ka juhtimiskriis,
millel ei näi lõppu tulevat.
Kogu möödunud nädala tuli väikestviisi negatiivseid uudiseid, mis üksteist võimendasid.
Tarbijate kulutused on kahanenud, sellele lisandusid maailma suurima internetikaubamaja,
Amazon.com-i oodatust kehvemad tulemused,
mis tekitasid üldkokkuvõttes investorite seas
kartuse, et majanduskasv hakkab aeglustuma.
“Kui me võtame kokku paari viimase nädala
makromajanduslikud tulemused, mis on valmistanud pettumust, ning kõik need ettevõtete
pessimistlikud tulevikuväljavaated, millele lisandub nafta hind, terrorism, Iraak, valimised,
siis on palju asju, mille pärast muretseda,”
lausus uudisteagentuurile Associated Press investeerimisfirma Spencer Clarce LLC turgude
peastrateeg Michael Sheldon.
Tõnis Oja
Vilniuse börs
23.07.
sulgemishinnad, EUR, allikas Bloomberg
Tokyo börs
aktsia
23.07.
sulgemishind
Bridgestone ...................... 2010
Hitachi ................................. 685
Honda Motor .................... 5020
Matsushita ........................ 1450
Mitsubishi Motors ............... 114
NEC .................................... 690
Nissan Motor .................... 1168
Nomura Holdings ............. 1501
NTT .............................. 559 000
NTT DoCoMo .............. 184 000
Sharp ................................ 1590
Sony ................................. 3910
TDK ................................... 7330
Toyota Motor .................... 4270
Toshiba ............................... 402
sulgemishinnad, JPY, allikas Bloomberg
muut
%
52 nädala
max
min
-0,74
2100
-1,15
850
-1,57
5510
-0,55
1694
3,64
350
-0,86
1030
0,69
1455
-1,18
2125
-1,24 634 000
-1,60 320 000
-0,69
2100
-0,51
4710
-2,66
8630
-0,47
4520
0,25
576
1355
484
4090
1320
103
687
1050
1480
444 000
171 000
1551
3490
6250
2975
369
p/e
27,6
56,4
21,1
57,0
46,7
64,6
37,1
27,4
31,9
222,9
24,7
65,7
aktsia
sulgemis- muut
hind
%
Ekranas .................................. 7,50
Lietuvos Telekomas ............... 1,77
Mazeikiu Nafta ........................ 2,85
Snaige .................................. 18,12
Vilniaus Vingis ........................ 8,36
Lithuanian Energy .................. 1,80
1,35
-1,12
0,00
-0,17
0,12
0,56
52 nädala
max
min
8,42
2,36
3,41
20,00
10,30
1,99
5,18
1,28
1,68
12,60
6,95
1,13
p/e
20,6
41,0
6,7
13,9
sulgemishinnad, LTL, allikas Bloomberg
Riia börs
aktsia
23.07.
sulgemis- muut
hind
%
Latvias Gaze ........................... 5,63
LASCO .................................... 0,40
Ventspils Nafta ....................... 1,50
SAF Tehnika ......................... 41,15
0,00
0,00
0,00
-0,84
52 nädala
max
min
6,25
0,54
1,78
42,54
5,40
0,30
0,99
35,00
sulgemishinnad, LVL, allikas Bloomberg
Väljaanne VABA AEG
Aeroobika, shaping, jooga, tennis, jõusaal, ilusalong, rulluisutamine, ujumine ja vesivõimlemine, fotograafia,
tarbekunst, siseturism, kalapüük, paadi- ja kanuusõit, ratsutamine, purjetamine, langevarjud, kokandus, restoranid,
veinikeldrid, lemmikloomad, kollektsioneerimine, kardisõit, karneval, stiilipidu, piknik, catering, paintball ning bowling.
Ilmub 24. septembril, A5-formaadis ja kriitpaberil. Reklaamimüügi projektijuht Piret Veski, tel 56 615 167, e-post [email protected]
p/e
18,4
9,6
-
rahaturg/börsikaubad
toimetaja Alvar Jõgeva, tel 667 0189, e-post [email protected]
Nafta hind võib kerkida
rekordtasemele
afta hind võib sel nädalal
N
kerkida uuele rekordtasemele, sest Vene riigi ja Jukose
vaheline konflikt võib endaga
kaasa tuua katkestusi naftatarnetes.
Uudisteagentuuri Bloomberg poolt läbi viidud küsitluse
kohaselt ootab nafta hinna tõusu 17 analüütikut, viie arvates
muutub hind vähe ning 10
spetsialisti arvates nafta hind
mõnevõrra langeb.
“Toornafta hind tõenäoliselt
testib rekordkõrgust või ületab
selle,” kommenteeris musta
kulla hinna võimalikku liikumist suurpanga BNP Paribas
Commodity Futures naftamaakler Tom Benz. Rahvusvahelisel Naftabörsil Londonis
kerkis 1. juunil nafta hind Lahesõja-järgse perioodi kõrgeimale tasemele, 39,08 dollarini
barrelist. Reedel kerkis nafta
septembrilepingute hind päevasiseselt 38,38 dollarini barrelist pärast plahvatust Saksamaa suurimas naftatöötlustehases Karlsruhes.
Eelkõige on aga hinnatõusu
peapõhjuseks Jukos, mille
Juganskneftegazist pumbatakse ööpäevas miljon barrelit naftat. Kui Jukos ja riik kokkuleppele ei jõua, võib see endaga
kaasa tuua defitsiidi 1–1,7 miljonit barrelit ööpäevas. Seda
aga ei pruugi suuta kompenseerida kiiresti isegi OPEC, kes
suudaks suurendada tootmist
2,5 kuni 3 miljoni barreli võrra
alles 2005. aasta lõpuks.
Rahvusvahelisel Naftabörsil
Londonis boikoteerisid sõltumatud kauplejad börsi plaani
lühendada nn põrandal kauplemise aega. Niisuguse ettepaneku tegi naftabörsi omanik
selleks, et stimuleerida elektroonilist kauplemist. Praegu
hõlmab elektrooniline kauplemine alla 4 protsendi kauplemise kogumahust. Ehkki börs
keeldub boikotiga seostuvat
kommenteerimast, hinnatakse,
et lepingute kogumaht oli kolmapäeval 35 000 võrrelduna
keskmise 120 lepinguga tavalistel päevadel.
Tõnis Oja
Põhivaluutade kursid
ÜLEKANNE
USD
ost
USD
müük
23.07.
EUR
ost
EUR
müük
SEK
ost
SEK
müük
Krediidipank ..... 12,7229 ..... 12,8456 .......... 15,6220 ... 15,6720 .......... 1,6938 ... 1,7108
Ühispank ........... 12,7526 ..... 12,8808 .......... 15,6200 ... 15,6732 .......... 1,6943 ... 1,7113
Tallinna Äripank 12,7423 ..... 12,8543 .......... 15,6232 ... 15,6701 .......... 1,6935 ... 1,7094
SULARAHA
USD
ost
Krediidipank ..... 12,7200 .....
Ühispank ........... 12,7462 .....
Tallinna Äripank 12,7375 .....
USD
EUR
müük
ost
12,8480 .......... 15,5700 ...
12,8872 .......... 15,5700 ...
12,8591 .......... 15,5800 ...
EUR
müük
15,7000 ..........
15,6995 ..........
15,6800 ..........
SEK
SEK
ost
müük
1,6900 ... 1,7110
1,6917 ... 1,7122
1,6631 ... 1,7108
kursid on päeva jooksul korrigeeritavad
Muude valuutade kursid
23.07.
+0,114%
min
püsijääk
1 kuu
2,087
valuuta
tähis
1kuu .................................................... 2,078
2 kuud ................................................. 2,100
3 kuud ................................................. 2,120
6 kuud ................................................. 2,201
9 kuud ................................................. 2,275
12 kuud ............................................... 2,380
23.07.
Börsikaubad
EEK
Kütused Rotterdami
sadamates (CIF)
Austraalia dollar ......... AUD
9,07587000
Bulgaaria lev ............... BGN
7,99909000
Euro ............................ EUR
15,64660000
Hiina jüaan .................. CNY
1,54664000
Hongkongi dollar ....... HKD
1,64115000
Horvaatia kuna ........... HRK
2,11954000
IMF arveldusühik ........ SDR
18,80830000
Islandi kroon ................ ISK
0,17941100
Jaapani jeen ................ JPY
0,11641500
Kanada dollar ............. CAD
9,69916000
Korea won ................. KRW
0,01097620
Küprose nael .............. CYP
26,87560000
Leedu litt ....................... LTL
4,53157000
Läti latt ......................... LVL
23,74500000
Malta liir ...................... MTL
36,74380000
Norra kroon ................ NOK
1,84563000
Poola zlott .................... PLN
3,52614000
Rootsi kroon ............... SEK
1,70212000
Rumeenia leu ............. ROL
0,00038134
Ðveitsi frank ................ CHF
10,22690000
Singapuri dollar .......... SGD
7,44848000
Slovakkia kroon ......... SKK
0,39254100
Sloveenia talaar ............ SIT
0,06517630
Suurbritannia nael ...... GBP
23,50770000
Taani kroon ................. DKK
2,10372000
Tai baht ....................... THB
0,31195200
Tðehhi kroon .............. CZK
0,49757800
Türgi liir ........................ TRL
0,00000876
Ukraina grivna ............ UAH
2,41050000
Ungari forint ............... HUF
0,06280210
USA dollar .................. USD
12,80100000
Uus-Meremaa dollar .. NZD
8,36030000
Valgevene uus rubla .. BYR
0,00592225
Venemaa rubla ........... RUB
0,44007700
Kuld (EEK/oz) ............. XAU 5030,77000000
23.07.
USD/t
Nafta* ................................................. 38,27
Kerge kütteõli ................................. 366-368
Masuut ............................................ 166-168
Bensiin ............................................ 435-437
Diisel ............................................... 387-389
* Brenti segu Londoni rahvusvahelisel
naftabörsil (USD/barrel)
Allikas: Bloomberg
Väärismetallid
Kuld .................................................. 391,50
Hõbe ................................................. 6,3100
Plaatina ............................................. 818,00
Pallaadium ........................................ 220,00
USD/oz tr, pärastlõunase seisuga (oz tr – 31,103 g)
Värvilised metallid
23.07. seisuga
metall
ühik
ost
RUB
ost
Krediidipank
(sular) ....
(ülek) ....
Ühispank
(sular) ....
(ülek) ....
Tallinna Äripank (ülek) ....
(sular) ....
0,4380
0,4374
0,4370
0,4377
0,4362
0,4388
Kohv
Arabica (USc)/LB ............................... 71,85
Robusta (USD/t) ............................... 675,00
1 LB = 453,59 g
Suhkur
valge (USD/t) .................................... 244,60
toor- (USc/LB) ...................................... 8,01
RUB
müük
...
...
...
...
...
...
0,4510
0,4417
0,4520
0,4427
0,4442
0,4555
müük
Alumiinium ..... USD/t ..... 1 652,0 ..... 1 653,0
Nikkel ............. USD/t ... 13 950,0 ... 13 970,0
Plii .................. USD/t ........ 937,5 ........ 938,0
Tina ................ USD/t ..... 8 640,0 ..... 8 650,0
Tsink .............. USD/t ....... 961,5 ........ 962,0
Vask ............... USD/t ..... 2 758,0 ..... 2 760,0
Läti, Leedu ja Vene valuuta kursid
LTL
ost
LTL
müük
....... 4,5000 ....
....... 4,5157 ....
....... 4,4760 ....
....... 4,5157 ....
....... 4,5075 ....
4,5770
4,5474
4,5800
4,5474
4,5557
23.07.
LVL
ost
LVL
müük
..... 23,4150 .... 23,9850
..... 23,6300 .... 23,9300
..... 23,6126 .... 23,9169
..... 23,6459 .... 23,9051
..... 23,6244 .... 23,8855
Arvelduskonto intressid
Nordea Pank, EEK, EUR,% päevasaldolt
panga klient
püsiklient
võtmeklient
kuni 50 000 kr ............................... 0,4% ......................... 1,0 .................................. 1,25
50 000–250 000 kr ........................ 1,75 .......................... 1,75 ................................ 2,0
üle 250 000 kr ............................... 2,1 ............................ 2,1 .................................. 2,1
Kommertspankade intressitooted
pank
23.01.2004
Eesti Pank
kursid on päeva jooksul korrigeeritavad
jooksev hoius %
kuu
püsijäägilt
2,201
6 kuud
UAH / EEK
PLN / EEK
HKD / EEK
ost
müük
ost
müük
ost
müük
Ühispank ... 2,3250 ......... 2,4250 ........ 3,5086 ......... 3,5510 ........ 1,6177 ......... 1,6670
keskmiselt
kuu jäägilt
23.07.2004
Euribor
Äripäev 26. juuli 2004
2 kuud
3 kuud
Sampo Pank .................. 0,25 ...................... 0,25(4) ......................................... - ..................... 1,75 .......... 1,80 ............. 1,85
Sampo Pank(5) ............................ 0,30 ......................................................... - ..................... 2,05 .......... 2,05 ............. 2,05
Krediidipank ................................................. 0,50 .................... 1000** .................. 2,10 .......... 2,15 ............. 2,20
Ühispank ....................... 0,20 ...................... 0,25 ................................................... 1,70 .......... 1,75 ............. 1,80
Hansapank .................... 0,20 ................................................................................... - ................ - .................. 1,75
Tallinna Äripank ............................................ 0,30 ................................................... 1,95 .......... 2,00 ............. 2,05
Nordea Pank .......... kuni 2,10 (vt tabel ülal) ............................................................ 1,90 .......... 1,90 ............. 1,90
6 kuud
tähtajaline hoius %
9 kuud
1 aasta
............. 2,05 .............. 2,35 ............. 2,55
............. 2,20 .............. 2,45 ............. 2,70
............. 2,50 .............. 2,65 ............. 3,00
............. 2,00 .............. 2,30 ............. 2,55
............. 1,95 .............. 2,25 ............. 2,50
............. 2,25 .............. 2,55 ............. 2,75
............. 2,05 .............. 2,25 ............. 2,50
2 aastat
min summa
........... 2,60 ............... 1000/5000(6)
........... 2,75 ............... 1000/5000(6)
........... 3,15 ........................... 1000
........... 2,55 ......................... 2000*
........... 2,50 .......... 1000/100 000(3)
........... 2,80 ........................... 1000
....................................... 5000 EEK
pank
tähtajaline hoius %, USD
tähtajaline hoius %, EUR
1 kuu
2 kuud
3 kuud 6 kuud
9 kuud 1 aasta min summa
1 kuu
2 kuud
3 kuud
6 kuud
9 kuud
1 aasta
min summa
Sampo Pank ............. 1,10 .......... 1,20 .......... 1,30 ........ 1,55 ........ 1,80 ......... 2,10 ........................................ 2,05 ............ 2,05 .......... 2,05 .......... 2,10 .......... 2,10 ......... 2,30 .........................
Krediidipank ............. 1,20 .......... 1,30 .......... 1,40 ........ 1,80 ........ 2,00 ......... 2,30 ....... 100 USD ................ 2,10 ............ 2,15 .......... 2,20 .......... 2,35 .......... 2,50 ......... 2,70 ........... 100 EUR
Ühispank .................. 1,05 .......... 1,12 .......... 1,19 ........ 1,40 ........ 1,61 ......... 1,85 ....... 600 USD ................ 1,90 ............ 1,91 .......... 1,92 .......... 1,95 .......... 1,98 ......... 2,05 ........... 640 EUR
Hansapank ................ - ................ - ............... 0,85 ........ 1,15 ........ 1,40 ......... 1,50 ....... 225 USD ................. - ................. - ............... 1,70 .......... 1,80 .......... 1,90 ......... 2,00 ........... 195 EUR
Tallinna Äripank ........ 1,20 .......... 1,30 .......... 1,40 ........ 1,65 ........ 1,90 ......... 2,20 ....... 100 USD ................ 2,15 ............ 2,15 .......... 2,15 .......... 2,20 .......... 2,20 ......... 2,40 ............. 65 EUR
Nordea Pank ............ 0,50 .......... 0,55 .......... 0,60 ........ 0,90 ........ 1,15 ......... 1,45 ...... 5000 EEK ................ 2,02 ............ 2,03 .......... 2,04 .......... 2,08 .......... 2,14 ......... 2,20 ......... 5000 EEK
kursid on päeva jooksul korrigeeritavad* maks 99 999 EEKi ** nii era- kui jur. isikutele
(3)
alla 3 kuu 30 000 kr, alates 3 kuud 3000 kr ja alla 1 kuu 100 000 kr
(4)
juriidiline isik
(5)
personaalpanganduse klientidele
(6)
kontoris
Forward-tehingute kursid Eesti pankades 23.07.
Eesti Ühispank USD
tähtaeg
ost
SEK
ost
SEK
müük
spot .............. 12,7695 ........ 12,8042 .......... 15,6450 ...... 15,6470 ......... 1,6986
1 nädal .................. 11 ................. 28 .................... -8 ................. 6 ................. -4
1 kuu ..................... 42 ............... 105 .................. -22 ............... 42 ................. -7
3 kuud ................... 86 ............... 279 .................. -65 ............. 112 ............... -10
........ 1,7066
................. 4
................. 7
............... 12
Nordea Pank
tähtaeg
Alates 28. juunist 6. augustini
ilmub Äripäev
3x
nädalas
USD
ost
USD
müük
USD
müük
EUR
ost
EUR
ost
spot .............. 12,9815 ........ 12,9837 .......... 15,6455 ......
1 nädal ......... 12,9835 ........ 12,9872 .......... 15,6452 ......
1 kuu ............ 12,9910 ........ 12,9962 .......... 15,6442 ......
3 kuud .......... 13,0025 ........ 13,0142 .......... 15,6449 ......
6 kuud .......... 13,0055 ........ 13,0282 .......... 15,6434 ......
9 kuud .......... 13,0010 ........ 13,0317 .......... 15,6432 ......
12 kuud ........ 12,9870 ........ 13,0272 .......... 15,6428 ......
EUR
müük
EUR
müük
SEK
ost
15,6475 ......... 1,7059
15,6482 ......... 1,7058
15,6506 ......... 1,7057
15,6571 ......... 1,7057
15,6678 ......... 1,7052
15,6790 ......... 1,7045
15,6875 ......... 1,7036
SEK
müük
........
........
........
........
........
........
........
Kontaktandmed
Eesti Ühispank – Tornimäe 2, Tallinn tel 665 5100
Hansapank – Liivalaia 8, Tallinn tel 631 0311, faks 631 0410
Eesti Krediidipank – Narva mnt 4, Tallinn tel 669 0900, faks 661 6037
Tallinna Äripank – Vana-Viru 7, Tallinn tel 668 8088, faks 668 8089
Nordea Pank – Hobujaama 4, Tallinn 10151 tel 628 3300, faks 628 3201
e-post: [email protected], www.nordea.ee
Sampo Pank – Narva mnt 11, Tallinn 15015 tel (24h) 680 0800, e-post:
[email protected],
www.sampo.ee
Eurex Valuutavahetus – Pronksi 7, Tallinn tel 631 2100, GSM 516 1332 e-post
[email protected], www.eurex.ee
1,7067
1,7068
1,7070
1,7077
1,7086
1,7092
1,7094
Lisainfot küsi
11
12
ärikoolitus
toimetaja Merike Lees, tel 667 0088, e-post [email protected]
Äripäev 26. juuli 2004
Koolitusel omandatu
väljendub otseselt
ettevõtte tulemuses
Gert Uuetoa
Mercuri International
Eesti ASi konsultant
FIE organiseerib
ise oma tööd,
temalt ostetakse
teenust, mida ta
osutab üldjuhul
oma seadmete ja
materjalidega.
Foto: Raul Mee
Ettevõtted eelistavad FIEsid
lepingulistele töötajatele
Osas ettevõtetes soositakse füüsilisest isikust ettevõtjate töötamist palgatööliste
asemel, sest FIEd esitavad tööandjale oma
teenuse eest arveid.
Ketlin Priilinn
[email protected]
ASi Kalev juhataja Oliver
Kruuda sõnul pole nad ettevõttes igapäevaseks tööks
FIEsid kasutanud. “Küll aga
oleme nende teenuseid kasutanud näiteks erinevate ürituste korraldamisel. Ka ðokolaadimedaljonide kujunduse tellime
neilt,” lisab Kruuda.
Äripäeva Kirjastuse ASi personalijuhi Malle Heerde sõnul
aktsepteeritakse ettevõttes nii
osaühinguid kui ka füüsilisest
isikust ettevõtjaid. “Tööandja
seisukohalt on FIEde palkamisel nii plussid kui ka miinused,” leiab Heerde.
“FIEdele ei saa koostada
ametijuhendit, näiteks pole
võimalik panna paika konkreetset tööaega. Neile ei kehti
töölepingu seadus,” selgitab
Heerde.
“Ka on keeruline töötaja
koolitusele saatmisega. FIE
peab koolituse esmalt ise kinni
maksma ja hiljem selle arvel
kajastama. Alles siis on tööandjal võimalik see talle kompenseerida.”
Heerde sõnul on aga FIEst
alluvat tunduvalt lihtsam töölt
vabastada kui töölepinguga
töötajat. “Kui ühel päeval tema
teeneid enam ei vajata, ei pea
talle midagi põhjendama,” ütleb Heerde.
“Väga paljud on ise loobunud oma FIE-staatusest ja soovinud asuda lepingulisele tööle. Tihti ei suudeta oma raamatupidamist ise korras hoida,
naisterahvaste puhul on oluliseks saanud ka dekreedirahade küsimus.”
Tööinspektsiooni peadirektori Priit Siitani sõnul tuleb
FIEga sõlmitud töösuhte korral
arvestada, et reguleerivaid seadusi ei eksisteeri. “Näiteks puhkuse ja töölepingu seadus kehtivad vaid töötaja ja tööandja
vahelistes suhetes,” ütleb
Siitan.
“FIE organiseerib ise oma
Eestis peaaegu 70 000 FIEt
• registreeritud FIEsid .............................................. 69 000
• aktiivselt tegutsevaid FIEsid ................................. 44 000
• palgatulu osakaal kogutulus ................... 7000-l üle 80%
Allikas: Olavi Kärsna
tööd, temalt ostetakse teenust,
mida ta täidab üldjuhul oma
seadmete ja oma materjalidega.”
FIEd jäävad praegusel hetkel ka töötervishoiu ja tööohutuse seadusest välja ning peavad seega töötama omal riisikol. Kuigi puudub statistika,
kui palju tööõnnetusi nendega
juhtub, kaalub Euroopa Liidu
komisjon siiski võimalust, et
see seadus edaspidi ka FIEdele
laieneks.
FIEde maksukonsultandi
Olavi Kärsna sõnul ei tea keegi
päris täpselt, kui paljud neist
sisuliselt palgatööd teevad. “Aktiivselt tegutsevatest FIEdest on
palgatulu umbes pooltel,” väidab ta.
Kokku on Eestis registreeritud 69 000 FIEt, neist 44 000
tegutseb aga aktiivselt.
FIE on ettevõtja
nagu iga teinegi
Jaan Kallas
haridusministeeriumi kantsler
IEde tööjõu sisseostmisel
pole mingeid ohte. FIE on
Fju ettevõtja
nagu iga teinegi.
Lihtsalt mängureeglid on teised. Tööle võetakse ju siiski
ettevõtja, mitte aga suvaline
Mäidu või Juhan.
Riskid käivad inimestega
kaasas olenemata nende
staatusest. Kui tegemist on
suliga, siis pole vahet, kas ta
on FIE, eraisik või esindab
suurt äriühingut.
üügikoolituse mõju kajastub nii müügitulemuse kui
M
ka töötaja panuse – töömahu
ja efektiivsuse – suurenemises. Koolitus on investeering
vaid siis, kui see on seotud
konkreetse ettevõtte konkreetse tulemusega. See eeldab aga
täpset eesmärgipüstitust. Ei piisa loosungist “Müügikäive peab
kasvama”, vaid tuleb ka määratleda, mille kaudu kasv saavutatakse.
Näide
Ettevõtte möödunud perioodi
käive oli 100 mln krooni, see
saavutati 50 kliendi keskmiselt
kahe miljoni krooniste ostudega. Selleks tehti kokku 100
pakkumist, nendeni jõudmiseks oli vaja teha 200 visiiti,
mille efektiivsus oli 50%, ja
nende jaoks omakorda 400 telefonikontakti, mille efektiivsus oli 50%.
Varasemate perioodide põhjal teame, et klientide ostulojaalsus on 75%, st keskmiselt
75% klientidest ostab järgmisel perioodil vähemalt samas
mahus.
Planeerides nüüd järgmise
perioodi tulemust, saame arvestada seniseid efektiivsusnäitajaid.
1. Tulemus = eesmärk
Müügieesmärk 2005 – 120 miljonit krooni, kasv 20%.
Arvestades ostulojaalsust ja
efektiivsusnäitajaid, võib prognoosida olemasolevatelt klientidelt müügikäibeks 76 mln
krooni. Puuduv 44 mln võib
tulla kas uutelt klientidelt või
olemasolevatelt klientidelt,
suurendades ostulojaalsust või
keskmist ostu suurust.
Ostulojaalsuse olulist kasvu
on kohe raske saavutada. Seega tuleb suurendada kas keskmist ostu suurust või leida uusi
kliente. Kui järgmisel perioodil
ostab tõenäoliselt 50 kliendi
asemel 38 klienti, peaks keskmine ostu suurus olema 3,2
mln krooni.
2. Panus
Kuna antud valdkonnas pole
reaalne suurendada klientide
keskmist ostu suurust, tuleb
leida 45 uut klienti. Arvestades kogemusega, et uute klientide ostma panemiseks tuleb
teha 10 korda enam tööd, ilmneb, et ka töömaht peab suurenema – senise 400 telefonikontakti asemel tuleb teha 664
ning ka pakkumisi tuleb teha
180 võrra enam. Tuleb leida
võimalusi, kuidas tööd efektiivsemalt teha. Kui rõhuda
vaid tegevuste hulgale, võib
kannatada nende kvaliteet.
3. Pädevused
Otsustades eelneva analüüsi
põhjal, milline müügiprotsess
on olulisim – kas uute klientide leidmine või oma osa suurendamine kliendi ostudes –,
saame ka suuna müügipersonali pädevuste arendamiseks.
Siit leiamegi pädevuste osas
arenguvajaduse: on see siis tarkus valida uusi kliente ja õigeid
tooteid; julgus luua uut kliendisuhet; oskus tekitada huvi ja
pääseda kohtumisele; oskus
teadvustada vajadust, et teha
pakkumine; oskus esitada oma
lahendust nii, et klient seda
aktsepteerib; või midagi muud.
20% kasvuks tuleb 10 korda enam tööd teha
eelmine periood,
eesmärk sel perioodil 20% kasv
Käive, mln kr ................................ 100
Keskmine ostu suurus, mln kr ........ 2
Ostulojaalsus, % ......................... 75%
Tellimuste arv, tk ............................ 50
vanad
kontaktid
uued
kontaktid
kokku
..................... 76 ............... 44 ............ 120
....................... 2 ................. 1 ............. 1,5
................. 75% ........................................
..................... 38 ............... 44 .............. 53
Müügitegevused:
efektiivsus
Pakkumised, tk ............................ 100 50% .............. 76 ............... 90 ............ 166
Visiidid, tk ..................................... 200 50% ............ 152 ............ 180 ............ 332
Telefonikontaktid, tk ..................... 400 ................... 304 ............ 360 ............ 664
Allikas: Mercuri International
Delovõje
Vedomostis
suvel
tellitud
reklaamipinnad
-15
Tel 667
667
667
667
Faks 667
0145
0143
0144
0147
[email protected]
0200 www.vedomosti.ee
ärikoolitus
toimetaja Merike Lees, tel 667 0088, e-post [email protected]
Firma musta pesu
ei pesta kliendi ees
uidas käituda situatsioonis,
kus kapriisne klient ei raK
huldu klienditeenindaja sele-
tustega, vaid tahab oma pretensiooniga minna ülemuse jutule? Pretensioon hõlmab ka
kaebamist klienditeenindaja
peale. Kuidas käituda, et säilitada klient ja töötaja? Kumba
sellises olukorras eelistada?
Klienditeeninduse üks põhimõte on see, et ettevõtte musta pesu ei pesta kliendi ees –
kui teenindaja on mingil põhjusel sunnitud kliendi ees vabandama, siis ta teeb seda iseennast, kolleegi, firmat süüdistamata.
Samast põhimõttest oma
käitumises ja otsustes peaks
lähtuma ka juht nii tegeledes
pahase kliendiga kui ka suheldes teenindajaga, kelle peale
klient on kaebuse esitanud.
Olukorra lahendamine on
juhi esimene ülesanne. Klient
ja juht peaks kasutama, nagu
teenindajagi, viha juhtimise
tehnikaid. Viige klient kuskile
rahulikku kohta, kus ta oma
probleemi saab välja rääkida
ja emotsiooni välja elada.
Tavaliselt on kliendi rahulolematuse põhjuseks toote, teenuse või teeninduse mittevastavus kliendi ootusele. Analüüsige kliendi ootust ja pahameele põhjust. Kui on tegemist
teie organisatsiooni poolt tekitatud rahulolematusega –
praak toode, ebapiisav või halb
Anu Õun
OÜ Inscape Koolitus
juhtivkonsultant
teenindus vms –, tuleb kliendi
ees võtta vastutus. Selleks tuleb kliendile näidata, et tal on
õigus olla rahulolematu, ja
tema ees vabandada.
Kasutage jaatavat kõneviisi,
suheldes vältige väljendeid “Ma
ei tea”, “Ma ei saa”, “Aga, …”.
Näidake üles mõistmist, sõnastades kliendi jaoks tema probleemi, ja peegeldage tagasi pahameelt tekitanud tundeid.
“Ma mõistan Teie soovi saada
oma probleemile lahendus võimalikult kiiresti ja mõistan Teie
pahameelt tekkinud olukorra
üle.”
Nõustuge kliendiga faktides
nii palju, kui see võimalik on:
“Ma olen Teiega täiesti nõus,
et teenindajad peaksid suutma
klientide probleeme kiiresti lahendada.”
Tunnustage tema õigust olla
pahane: “Teenindaja teadmatus tekitab tõepoolest pahameelt.” Vabandage, et pakutud
teenus, toode või teenindus ei
vastanud kliendi ootusele:
“Mul on väga kahju, et meie
teenindaja teadmised ja teenindamise kiirus ei vastanud
Teie ootustele.”
Näidake valmisolekut klien-
Äripäev 26. juuli 2004
13
Õpi välismaal
Inglise keel koos ekskursiooniprogrammiga Londonis.
Kordumatu reis, mis võimaldab kõigest ühe
nädalaga õppida inglise keelt ja tutvuda Londoni
suurepäraste vaatamisväärsustega.
Lastele ja täiskasvanutele! Kiirustage, viimased kohad!
Väljasõit 5.08.2004. Hind 10 000 ja 11 000 kr.
Juht peaks hoiduma klienti aidata: “Olen valmis omalt
poolt Teie probleemiga tegele- di ja teenindaja vastandamima, kuni see saab Teie jaoks sest. Igal konfliktil on kaks
positiivse lahenduse.” Ja esi- poolt ja seni, kuni on kuultage konkreetne küsimus: dud neist ainult ühte, ei ole
“Mida ma saan Teie heaks võimalik õiglast otsust teha.
Liiatigi on nii klient kui ka
teha?”
Kui on tegemist ülinõudliku teenindaja tõestanud, et omakliendiga, kelle ootustele on vahel on olukorra lahendaka parima tahtmise juures kee- mine võimatu, ja vastandaruline vastata, siis lisaks eel- mine vaid süvendaks negatoodud tehnikate kasutamisele tiivseid emotsioone.
Kindlasti on vaja ka teetuleb tegeleda ka kliendi ebanindajaga olukord läbi anarealistlike soovidega.
Rääkige sellest, mida te teha lüüsida – miks selline olusaate: “Ma saan teenindajaga kord tekkis ja kuidas edaspidi sarnastes situattema käitumisest
rääkida kohe, kui me
Kui teenin- sioonides käituda.
Juht peaks hoiduTeie probleemi oledaja peab
ma süüdistamisest
me lahendanud.”
kliendi ees ja lähtuma eelduPõhjendage, miks
sest, et teenindaja
tema nõutu võimatu vabandama,
andis selles olukoron: “Ma saan aru siis teeb ta
Teie soovist teenin- seda iseennast, ras endast parima.
daja vallandada, sa- kolleegi, firmat Kaebuste analüüsimisel tuleb alati
mas teenindaja val- süüdistamata.
lähtuda eeldusest,
landamisega ei la- Anu Õun,
et kaebus on firma
henda me praegu juhtivkosultant
ja teenindaja jaoks
Teie probleemi.” Vavõimalus
oma
bandage firma ja ka
teenindaja nimel ning kesken- tegutsemis- ja käitumisviise
duge kliendile sobiva lahendu- muuta.
Kui osata kaebusi lahense leidmisele. “Ma vabandan
firma ja teenindaja nimel tek- dada korrektselt, teha iseenkinud olukorra pärast ja kinni- da jaoks õigeid järeldusi, siis
tan, et tegelen isiklikult põh- kriitilised situatsioonid vaid
juste uurimisega kohe, kui ole- tugevdavad juhi ja töötaja vame Teie probleemile lahendu- helist usaldust, parandavad
se leidnud. Oleme valmis and- firma teeninduse kvaliteeti ja
ma Teile tagasisidet meie teh- suurendavad klientide lojaalsust.
tud järeldustest.”
International Language and Education Centre EVENOR
Tartu mnt 43 / F. R. Kreutzwaldi 24,
Tallinn. Tel 648 5441, www.evenor.ee,
[email protected]
TULE ÕPPIMA JA
PUHKAMA
LONDONISSE!
Äri- ja Maksukonsultatsioonide OÜ
Finants- ja maksukonsultatsioonid
Audiitor- ja raamatupidamisteenused
Ärikonsultatsioonid
• äriühingute ühinemine ja jagunemine
• maksude planeerimine
• kuluarvestuse juhtimine
”
Laki 19 10621
Tallinn
Tel 654 4901
50 91 029
Faks
654 4901
e-post:
[email protected]
• äriühingute müük,
asutamine, likvideerimine
• nõustamine likvideerimis- ja
pankrotimenetluses
• esindamine kohtus
• lepingute koostamine
• madala maksumääraga
territooriumi äriühingud
ATEA CONSULTING
www.atea.ee
Tel 644 1421, [email protected]
Vana-Posti 2, Tallinn
UNION
ACADEMIC
Vana-Posti 2
tel 627 0622
[email protected],
www.unionacademic.ee
Õpi
välismaal!
KEELEÕPE JA SUVEPUHKUS KOOLILASTELE
KEELEKURSUSED TÄISKASVANUILE
standardkursus, intensiivkursus, ärikeele kursus
ETTEVALMISTUSPROGRAMM VÄLISMAAL ÜLIKOOLI ASTUMISEKS
Kestus: 5–9 kuud
Erinevad variandid:
Keeled: inglise, saksa, prantsuse, hispaania jne; Riigid: Suurbritannia, Malta, USA,
Saksamaa, Prantsusmaa, Shveits jne; Kestus: 1–48 nädalat
.22/,786.$/(1'(5,*$/(60$63b(9$/
DHJNRKW
5,'$7(/()21
QLPHWXVNHOOHOH
NXUVXVHWHPDDWLND
HHVWLYHQHMDLQJOLVHNHHO
QLLDOJDMDWHOHNXLHGDVLM}XGQXWHOH
VSHWVLDDOVHGlULDODVHGSURJUDPPLG
OLNLLUHY}LPDOXVRPDQGDGDY}}UNHHOWNLLU}SSHPH
WRRGLNDW0QHPRNDVXWDGHV
1%7XOHYDDWDPDSURRYLWXQGN}LJLOHWDVXWD
NU
/LQJXDMHW2h3DOGLVNLPQWE7DOOLQQ,,NRUUXV
VXKWOXVWDVHMXEDQlGDODJD +DUNXMlUYHllUHV
OL}SLODVWHOHVRRGXVWXVHG
WHO
ZZZOLQJXDMHWHH
WXQGL
NU
KLQQDVVLVDOGXYDG}SSH
PDWHUMDOLG
OHNWRULG
KLQG
ILUPDNRQWDNWDQGPHG
.((/(¯3(
DDVWDOlEL
Y}LPDOLNWHOOLGDNDILUPD
VLVHVHLGNRROLWXVL
(77(9$/0,6786.85686('
²NO²
(VWRQLDQ%XVLQHVV
6FKRRO
/DXWHUL7DOOLQQ
0DWHPDDWLND
HWWHYDOPLVWXVNXUVXVHG
58%5,,.6(0,1$5,5880,'(5(17,*$/(60$63b(9$/
NRUUDOGDMD
NRQWDNWDQGPHG
+RWHOO']LQJHO
0lQQLNXWHH7DOOLQQ
7HO
ZZZG]LQJHOHH
+RWHOO6XVL
3HWHUEXULWHH7DOOLQQ
7HOIDNV
VXVL#VXVLHHZZZVXVLHH
(VWRQLDQ%XVLQHVV6FKRRO
/DXWHUL7DOOLQQ
,QIRMDUHJLVWUHHULPLQHWHOLQIR#HEVHH
5,'$7(/()21
UXXPL
VXXUXVPò
LVWH
NRKWL
KLQGKLN
KLQQDVHHV
$VDDO
%VDDO
&VDDO
'VDDO
886VDDO
886VDDO
Q}XSUXXP
NUSlHY
NUSlHY
NUSlHY
NUSlHY
NUSlHY
NUSlHY
NUSlHY
79YLGHRJUDIRSURMHNWRU WRLWOXVWDPLQHJUXSSLGHOH
SDEHUWDKYHO&'PlQJLMD NRKYLSDXVLGNRRSLDGYLGHR
GDWDSURMHNWRUVQNURRQW}ONH
DSDUDWXXU
NRNNXOHSSHO
JULOOUHVWRUDQVDXQDWDVXWDWUDDGLWDLQWHUQHW:L)L
WDVXWDSDUNLPLQHYDOYHJDSDUNODV
NUKNUSlHY
NUKNUSlHY
NUKNUSlHY
JUDIRSURMHNWRUWHOHYLLVRU NRRSLDGIDNVYLGHRGDWDSURMHNWRU
YLGHRPDNNHNUDDQ
'9'VQNURRQW}OJHWRLWOXVWDPL
SDEHUWDKYHONLUMXWXVYD
QHNRKYLSDXVLG
KHQGLGLQWHUQHW
NRNNXOHSSHO
RPDQlROLVHGNRQYHUHQWVLUXXPLGYDOLNNRKYLSDXVH
WRLWOXVWDPLQHUHVWRUDQLVYDOYDWDYWDVXWDSDUNOD
WHOOLGHVNRQYHUHQWVLSDNHWLYWZZZVXVLHHVllVWDWH
UDKD
0DUL
-UL
5RKHOLQHbPEOLN
NXQL
NXQL
NXQL
OLVDWDVXHHVW
PDMXWXV
NRKWL
VRRGXVWXVHG
OLVDLQIR
14
transport
Äripäev 26. juuli 2004
toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post [email protected]
Eesti laopindade rendihinnad püsisid
I poolaastal varasemaga samal tasemel
Kinnisvarafirma Arco
Vara koostatud Eesti
kinnisvaraturu ülevaate andmeil pole laoja tootmispinna rendihinnad siin viimase
poolaasta jooksul
muutunud.
Tallinna soodsaimaid laopindu saab rentida
Kopli piirkonnas
tootmis/laopindade
netoüüritasud
Tallinnas,
kr/m2 kuus,
2004 I poolaastal
n A-klass
n B-klass
n C-klass
Üüritasud on viimased paar aastat
muutumatutena püsinud
Rakvere
20–25,
nüüdisaegsed
pinnad kuni 35
Haapsalu
Tallinna laht
n 20–40
n 5–20
Pärnu
n Tänaseks on avatud Tänassilma tehnopargi esimene
etapp. Rae valda rajatava Jüri
tehnopargi esimene etapp valmis juuni lõpuks, kogu kompleks valmib arendaja plaanide
kohaselt hiljemalt 2004. aasta
oktoobriks.
Jüri tehnoparki võib kavakohaselt rajada kokku üle
100 000 m2 tootmis-, lao- ja
äripinda, kokku on krunte planeeritud 42.
Lisaks eelnevalt nimetatutele saab ära märkida ka Dvigateli tööstuspargi ja Lasnamäele Tondiraba piirkonda planeeritud tööstuspargi. Äripäev
n 50–60
n 10–40
n 5–20
Rivo Sarapik
[email protected]
Tootmis- ja laopindade üürija müügihindades ei ole Tallinnas toimunud olulisi muutusi.
Jätkuvalt erinevad hinnad palju erineva asukohaga ja erinevas seisukorras lao- ja tootmishoonete puhul. Arengu ja muutunud nõudlusega ei muutu
ilmselt kunagi likviidseks endisaja nõuetele vastavalt rajatud tootmishooned.
Hoogne uusehitiste rajamine jätkub, mistõttu on likviidsed soodsas asukohas paiknevad tootmis- ja laohoone rajamiseks sobilikud hoonestamata maatükid. Linna piires on
selliste kruntide pakkumine piiratud ja enamik uusi hooneid
rajatakse linnast väljapoole.
Kasutusse on võetud näiteks
endised põllumaad Tartu
maantee ääres.
Sõltuvalt asukohast ning
hoonestusvõimalustest jäävad
lao- ja tootmisotstarbelise hoonestuse rajamiseks sobilike
maatükkide hinnad valdavalt
vahemikku 250–500 kr/m2.
n Rakvere linnas on lao- ja
tootmispinnad kontsentreerunud nõukogude ajal välja kujunenud tootmispiirkondadesse, Narva ja Jaama tänava piirkonda. Need tänavad asuvad
magistraalteede ning raudtee
läheduses ning seal on olemas
vajaliku võimsusega kommunikatsioonid. Sinna on koondunud ka uute spetsiifiliste
müügipindade ning lao- ja toomishoonete rajamine või vanade rekonstrueerimine.
Kui mõni aasta tagasi tehti
investeeringuid olemasolevate
hoonete rekonstrueerimiseks,
siis täna kaalutakse, kas otstarbekam on rekonstrueerida
vana hoone või ehitada uus
Kopli laht
Põhja-Tallinn
n 40–45
n 30–35
n 15–30
Lasnamäe
n 40–70
n 35–50
n 15–35
Kesklinn
n 50–60 (väikesed
pinnad 60–70)
n 40–50
n 30–40
Kesklinna
äärealad
Haabersti
n 50–70
n 40–50
n 30–40
n 50–70
n 35–45
n 20–35
Mustamäe
n 50–70
n 30–45
n 30–40
nüüdisaegne ja kõikidele vajadustele vastav hoone.
Kuna käivitunud on hoonete rekonstrueerimine ja rajamine oma tarbeks, siis on kasvanud huvi ka hoonestamata
maa vastu.
Lao- ja tootmispindade üürihinnad sõltuvad suuresti hoone paiknemisest ning üüritavate ruumide suurusest ja seisukorrast. Üürihinnad jäävad
vahemikku 20–25 kr/m² kuus,
kuid ulatuvad mõnel juhul,
moodsamatel hoonetel ja valdavalt laopindade puhul, ka
tasemeni 35 kr/m² kuus.
n Jõhvi linnas on tootmisja laopinnad koondunud nelja
piirkonda. Linna idaosas paiknev Tallinna–Narva raudtee ja
Pargi tänava vaheline ala on
neist suurim, sellele sekundeerivad Kaare ja Tartu maantee
vaheline ala ja läänepoolne
äärelinn – Sompa poole suunduva raudtee ümbrus – ning
Narva mnt, Rakvere tn ja Tallinna–Narva magistraali vaheline ala. Uus samalaadne piirkond on tekkimas Lennuki ja
Tammsaare tänavale.
Ülemiste järv
Allikas: Arco Vara Tallinna Büroo
Võrreldes eelmise poolaas- gast nõudluse kasvu. Kui veel
taga ei ole lao- ja tootmispin- 3–4 aastat tagasi võis leida
dade keskmised üürihinnad endiste suurettevõtete kasutumuutunud. Keskmine netoüür seta seisvaid tootmishooneid,
jääb vahemikku 10–40 kr/m² siis täna on olukord muutukuus, sõltudes pinna asukohast nud. Enamik hooneid on leidja tehnilisest seisukorrast. Aas- nud uued omanikud ja rakenta lõpuks peaks valmima uus duse.
lao- ja kaubanduspind Linda
Vähesed kasutuseta seisvad
tänaval.
hooned ei vasta oma planeeArco Vara ennustab üürihin- ringult ja kvaliteedilt klientide
dade jäämist lähitulevikus sa- nõudmistele.
male tasemele.
Samas
on
n Pärnu tootmis- Lao- ja tootmis- tootmis- ja laohooja laopindade sekto- pindade üürinetega toimunud teris on hinnad viima- hinnad sõltuhingute kohta adeksed viis aastat püsi- vad hoone
vaatset infot vähe.
nud muutumatuna. paiknemisest
Paljude tehingute
Uusi hooneid on ehi- ning üüritavate puhul on olnud tetatud vaid oma tar- ruumide suuru- gemist ka nn sundbeks ning nende val- sest ja seisumüügiga, nagu näimimine pole kogu tu- korrast.
teks pankrotivara
rule mõju avaldanud.
müük enampakkun Haapsalus tööstuspinda- misel, mis ei ole otseselt käsitde arendust ei toimu. Olemas- letav võrreldava tehinguna, või
olevad tootmis- ja laopinnad siis on olnud tegemist osaluste
on valdavalt omakasutuses. müügiga, kus hooneid on müüTehtavad investeeringud selles dud tegutsevate ettevõtete
turusegmendis on seotud roh- koosseisus.
kem tootmisvahendi, mitte inHalva kvaliteediga objektivesteeringuobjekti rajamisega. de puhul ostetakse pigem
Samas võib täheldada mõnin- maad, eesmärgiga hooned lam-
mutada. Selliste hoonete keskmised tehinguhinnad jäävad
vahemikku 300–500 kr/m².
Kvaliteetseid ja tänapäevaseid objekte müüdud ei ole.
Uute objektide ehitus ning vanade renoveerimine toimub
valdavalt omakasutuseks. Ka
ei olda tõenäoliselt valmis
müüma uusi või renoveeritud
hooneid alla nende ehitusmaksumuse.
Kasutatud hoonete tehinguhinnad jäävad üldjuhul vahemikku 500–1000 kr/m².
Üüriturg tootmis- ja laopindade sektoris on väheaktiivne. Nõudlus on hea asukohaga, 100–300 ruutmeetri suuruste väiketootmispindade
sektoris, kuid samas on nappus “headest” üürnikest.
Tootmis- ja laopindade üürihinnad on B-kvaliteediga pindade puhul jäänud keskmiselt
20–40 kr/m² kuus. C-kvaliteediga pindade puhul on keskmised üürihinnad 5–20 kr/m²
kuus. Väga suureks probleemiks on üürnike leidmine suurtele ja/või remonti vajavatele
pindadele.
IGAPÄEVANE TRANSPORDITEENUS
EESTI JA SOOME VAHEL
Navaka Transiiditeenuste OÜ
Transiitvedude korraldus, toimingud
Muuga vabatsoonis, Printsipaal.
Maardu tee 57–311, 74115 Maardu
Tel 631 9114, faks 631 9111
Navaka Transporditeenuste AS
Soome–Eesti liin, Rahvusvahelised
kaubaveod
Navaka AS
Tolliteenused, Intrastat, Printsipaal ja
tolliterminal
Navaka Ekspedeerimise OÜ
Ekspedeerimine SRÜ, Skandinaavia ja
Euroopa riikides
Paavli 6A, 10412 Tallinn
Tel 626 4020, Faks 626 4021
www.navaka.ee, [email protected]
EKSPEDEERIMINE SRÜ, EUROOPA
JA SKANDINAAVIA RIIKIDES
• osakoormad ja väikepakid Tallinna ja Helsingi vahel
uksest ukseni 24 h jooksul
• tollimisteenused Eestis ja Soomes
Intrastati aruanded
• tolliterminali
teenus
Valmimas
on kaks suuremat
tehnoparki
Suuremad tehnopargid
asuvad Tallinnas
Jüri
•
•
•
•
•
•
•
•
asukoht: Rae vald
suurus: 37 ha
kruntide arv: 42 tk
kruntide suurused: 2700–16 000 m2
täisehitus: 50–70%
hoonestuse kõrgus: 15–20 m
ehitusmaht kokku: 100 000 m2
müügihind: alates 340 kr/m2
Tänassilma
I etapp
• asukoht: Saku vald
• suurus: 20 ha
• kruntide arv: 25 tk
• kruntide suurused: 2846–11 999 m2
• täisehitus: 50%
• hoonestuse kõrgus: 3–4 korrust
• ehitusmaht kokku: 260 000 m2
• müügihind: alates 500 kr/m2
Dvigateli tööstuspark
ehitusjärgus
• asukoht: Suur-Sõjamäe
• suurus: ca 54 ha
• kruntide arv: 40 tk
• kruntide suurused: 1648–22 061 m2
• täisehitus: 50–75%
• hoonestuse kõrgus: erinev
• ehitusmaht kokku, m2 –
• müügihind, kr/m2 –
Lasnamäe
ehitusjärgus
• asukoht: Tondiraba
• suurus: 14,53 ha
• kruntide arv: 24 tk
• kruntide suurused, m2 –
• täisehitus, % –
• hoonestuse kõrgus –
• ehitusmaht kokku, m2 –
• müügihind, kr/m2 –
Allias: Arco Vara
VKG Transport AS
OHTLIKUD VEOSED OHUTULT KOHALE
• AUTOTRANSPORT
• RAUDTEETRANSPORT
UU
Raudtee- S!
tsisternide
sise- ja
välispesu
AUTOTRANSPORT:
RAUDTEETRANSPORT:
TSISTERNIDE PESUSÕLM:
tel 334 2277; 506 4031; [email protected]
tel 337 3534; 515 5001; faks 337 5044; [email protected]
tel 332 7959; 512 6252; [email protected]
Järveküla tee 14, 30328 Kohtla-Järve. Reg nr 10537058 Tel 334 2635; faks 332 4079, [email protected]
transport
Äripäev 26. juuli 2004
toimetaja Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post [email protected]
raamat
Lõppes Venemaale mineva kauba
märgistamine piiril
n Eesti Väliskaubanduse Liidu
(EVL) andmeil lõpetas Eesti toll
15. juulist Euroopa Liidu (EL)
tolliterritooriumilt Venemaale
mineva kauba märgistamise
piiril. Muudatus tuleneb Eesti
liitumisel ELiga kehtima hakanud uutest tollieeskirjadest,
mis ei näe ette euroliidust väljuva kauba saatedokumentide,
näiteks arve või CMR, märgistamist tolli poolt ELi ja kolmandate riikide vahelise piiri
ületamisel.
“Eesti statistika
aastaraamat 2004”
• Maht: 464 lk, kõvakaaneline
• Koostaja: statistikaamet
• Hind: trükis 190 krooni,
CD-ROM 275 krooni
• Müügil: statistikaameti
teabekeskuses
• Lisainfo: www.stat.ee
Ilmus uus
statistika
aastaraamat
Rivo Sarapik
toimetaja
eedel ilmus järjekordne
R
statistikaameti aastaraamat. Lisaks sotsiaalseid näh-
tusi kajastavatele peatükkidele leiab raamatust ka väliskaubandust ning transporti-sidet puudutavad peatükid.
Transpordi ja side peatükk käsitleb 1990.–2003.
aasta transpordi- ja sidestatistikat, esitatakse andmed
Eesti infrastruktuuri, registrisse kantud sõidukite, kaubaveo jms kohta.
Lisaks kõvakaanelisele ja
mahukale raamatule ilmus
väljaanne ka CD-ROMil.
15
Maksu- ja tolliameti esindaja sõnul on Venemaad nimetatud muudatusest teavitatud ja
nad on lubanud, et mingeid
probleeme ELi tolliterritooriumilt pärit kauba piiriületamisel ei teki.
Maksu- ja tolliamet teavitas
muudatusest Venemaa riiklikku tollikomiteed, selle loodepiirkonna valitsust ning Venemaa suursaatkonda Eestis.
Eesti Väliskaubanduse Liit
Tööd alustab Euroopa raudteeamet
n Prantsusmaal Valencienne’is
toimus 15. juulil esimene
Euroopa raudteeameti kohtumine, mis tähistas ühtlasi uue
Euroopa Liidu organi sündi.
Vast loodud ametist saab
Euroopa raudteesektori moderniseerimise ja tehniliste reeglite ühtlustamise mootor turvalise ja konkurentsivõimelise
raudteepiirkonna loomiseks
Euroopas.
Kohtumisest võtsid osa 25
liikmesriigi esindajad, energia
ja transpordi peadirektoraat,
raudtee-ettevõtted, infrastruktuuride haldajad, raudteetööstus jt. Amet hakkab paiknema
Valencienne’is ning peadirektor nimetatakse ametisse tänavu sügisel. Ametis hakkab töötama ligi sada eksperti.
Raudteetransport on ELis üks
alternatiivsetest transpordiliikidest, millele soovitakse maanteelt kaubavoogusid ära juhtida.
Tel
601 2957, 050 40 658, 50 55 559
Faks 601 2985
e-post [email protected]
www.miil.ee
K O N T E I N E R V E O D
Euroopa Liidu Infokeskus
kasulik link
MOOTORID
www.etc.ee
n Eesti Väliskaubanduse Liit (EVL) on kokku kogunud rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna spetsialistide kommentaarid ettevõtjate esitatud küsimustele 1. mail jõustuvate
maksu- ja tolliseaduste (käibemaks, tulumaks, aktsiisid ja tolliõigus) sisu kohta. Küsimused-vastused leiab EVLi kodulehelt
EVL Teataja lingi alt. Ligipääs kõigile tasuta.
www.koda.ee
n Kaubandus-tööstuskoja kodulehelt leiab tutvumiseks kaks
olulist logistikateemat: kauba päritolu tõendamine piiril, et
pääseda tollimaksust (lugu selgitab, milliseid dokumente on
päritolu tõendamiseks vaja), ja teiseks lugu sellest, millised
nõuded on muutunud rahvusvahelistel arvetel pärast ELiga
liitumist. Ligipääs kõigile tasuta.
www.emta.ee
n Maksu- ja tolliameti kodulehel on allalaadimiseks kahe
õppepäeva materjalid: rahandusministeeriumi õppepäeva “Maksu- ja tolliprobleemideta ELi ühisturule” materjalid ja tänavu
mais-juunis läbi viidud uue käibemaksuseaduse koolituse materjalid. Slaidid on esimesel Powerpointis, teisel pdf-formaadis.
www.forklift.ee
KAHVELTÕSTUKID
• müük
• rent
• ost
tel 50 90 770
Rahvusvaheline vedu
tenthaagistega
EKSTRÖM EESTI AS
info@ekström.ee
Kadaka tee 84a
12618, Tallinn
Sidurid
Filtrid
Tihendid
Piduriosad
Piduriklotsid ja -katted
Rooliosad
Amortisaatorid
Rehvid
Õhkpadjad
Autokeemia
Elektrivarustus
Kinnitusdetailid
Käändtelje poldid
UUS
Tööriistad
UUS
Töökodade sisustus
Töö- ja kaitseriietus
UUS
Autohooldusvahendid
Mootori remontkomplektid
Tagaluuktõstukid ja nende varuosad
Pesulate pesu- ja hooldusvahendid
Rattaketid, tarbeketid, tõsteketid
Tel 677 9440
Faks 677 9470
LAI TOOTEVALIK
KÕIKIDELE
SÕIDUKITELE
JA HAAGISTELE.
KIIRE JA TÄPNE
TARNIMINE.
Veerenni 58, 11313 Tallinn
Üldtelefon: 640 4070
Müügiosakond: 640 4080, 640 4081; faks 640 4090; e-post [email protected]
16
Äripäev 26. juuli 2004
Sihtasutus KredEx loob võimalusi ettevõtluse ja ekspordi
arendamiseks ja elamistingimuste parandamiseks
laenude käendamise ning eksporditehingute
garanteerimise abil. KredExi portfellimaht on ligi
1,2 miljardit krooni, meil töötab 31 inimest.
karjäär
reklaamitoimetaja Aire Simonlatser tel 667 0163, e-post [email protected]
Balti Veski AS on kvaliteetsete teraviljatoodete
tootmise, maaletoomise ja müügiga tegelev ettevõte.
Eesti turul oleme tegutsenud üle 10 aasta.
Seoses tegevusala laiendamisega võtame tööle:
Seoses juhatuse liikme lepingu tähtaja
lõppemisega kuulutame avaliku konkursi
JUHATUSE LIIKME
ametikohale
Nõuded kandidaadile
• Lõpetatud kõrgharidus, soovitatavalt
majanduse, rahanduse või ärijuhtimise erialal
• Varasem vähemalt 5-aastane töökogemus,
sellest vähemalt 3 aastat
juhtimiskogemust finantsteenuste või
kindlustustegevuse alal
• Finantsanalüüsi ja riskijuhtimise põhimõtete
tundmine
• Hea inglise ja vene keele oskus
• Hea suhtlemis- ja esindusoskus
• Laitmatu reputatsioon
Pakume
• Huvitavat tööd dünaamilise meeskonna juhina
• Koolitusvõimalusi
Kandideerimiseks palume saata Curriculum Vitae ja avaldus aadressil KredEx, Pärnu mnt 67B, Tallinn 10134 hiljemalt 6. augustiks 2004. Avalduses palume ära
näidata Teie motivatsiooni tegurid antud ametikohale
kandideerimisel ning Teid rahuldav kompensatsioonipakett. Ümbrikule palume märkida “Juhataja konkurss”.
Täiendav informatsioon kodulehelt www.kredex.ee ja alates 26.07 Rita Noormägilt telefonil 681 9950.
MÜÜGI - JA TURUNDUSJUHI
Tööülesanded:
- aktiivne müük
- kliendisuhete loomine ja arendamine
- uute projektide elluviimine
Nõudmised:
- kõrgharidus / või erialane haridus
- algatusvõime
- suhtlemisoskus
- eelnev töökogemus samal erialal
- inglise, soome ja vene keele oskus
- autojuhilubade olemasolu
Pakume: hea põhipalk + tulemuspalk
Tööaeg: täistööaeg
Tööleasumine: võimalikult kiiresti
Asukoht: Jüri, Rae vald, Harjumaa
CV esitamise tähtaeg: 30.07.2004
Aadress: Mõisa tee 7, 75301 Jüri
E-mail: [email protected]
Märgusõna: Konkurss
e
.e
w
ww
.
ed
ja,
mis
otsi a
u
ö
k
ö
T ta k
pak
vaa e/too
ed paev.e
s
i
um w.ari
k
k
ww
pa
KINNISVARA LIISING OÜ võtab tööle hakkajaid inimesi
kinnisvaramaakleriteks
Võimalus sõlmida ka koostööleping FIEga.
Kandidaatidelt ootame:
• head eesti ja vene keele oskust
• soovitavalt kinnisvaraalast koolitust
või eelnevat müügitöö kogemust
• aktiivset eluhoiakut ja koostöövalmidust
CV ja sooviavaldus palume saata aadressil:
Narva mnt 20-2,10120 Tallinn, faksil 627 4424
või e-posti aadressil [email protected]. Info tel 627 4427
Pakume tööd
ajalehe kujundajale
Kui oled:
ötada
ö
t
d
i
ov
s ja
Kui so ses, loova
ili
as
energ ist toetav e
ükste vis, siis lo
tii
kollek
• kindla käe ja täpse
silmaga ning mõnusa fantaasialennuga
• kiire tegutseja ja meeskonnavaimuga,
valmis pingelisteks tööpäevadeks
Kui omad:
• teadmisi ajalehe kujundamise põhitõdedest ning kogemust arvutikujundajana
• väga häid oskusi töötamisel kujundusprogrammidega Adobe PageMaker,
Illustrator, Photoshop (kasuks tuleb InDesigni valdamine)
Kui soovid:
• pidevalt areneda ja õppida
• kaasa lüüa majandusuudiste valmimisel
Siis anna endast märku CVga
aadressil Äripäev, Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn,
märgusõna “Kujundaja”,
või e-posti aadressil [email protected]
hiljemalt 9. augustiks.
kinnisvara
toimetaja Enn Tosso, tel 667 0280, e-post [email protected]
Äripäev 26. juuli 2004
17
Uus seadus toob
muudatused
• Müük ehk liikmesuse
võõrandamine hakkab
toimuma notariaalselt
tõestatud vormis
• Liikmete arvestust hakkab
pidama mittetulundusühingute ja sihtasutuste
register
• Liikme kasutuses olevad
ruumid määratakse ja
märgitakse hoone plaanil
• Liikmesust ehk korterit on
võimalik pantida
Allikas: Pindi Kinnisvara
Elamuühistute korterid, mida on enim Tallinna magalarajoonides, maksavad kuni 10 protsenti vähem võrreldes kinnistatud korteritega.
Uus seadus lubab elamuühistu
korterit pangalaenuga ostma hakata
Peep Sooman
Pindi Kinnisvara
juhataja
elamuühistute korteJreidkata
pangalaenuga ostma, mis
ärgmisest aastast saab ha-
peaks elamuühistute korterite
ja korteriomandite 10protsendilise hinnavahe olematuks
muutma.
Juuni alguses võttis Riigikogu vastu 1. jaanuaril 2005 jõustuva hooneühistuseaduse, mis
tagab elamuühistute liikmetele korteriomanikega sarnased
õigused ja senisest suurema
kaitse.
Sama seadusega tühistatakse elamuseaduses sisalduvad
normid elamuühistute kohta,
mis sisuliselt tähendab ka elamuühistute ümbernimetamist
hooneühistuteks. Selleks on
vaja praegustel elamuühistutel
viia oma põhikirjad vastavusse
uue seadusega.
Seejuures on hooneühistu
mõiste oluliselt laiem kui elamuühistu. Kui elamuühistu sai
koondada vaid elamispindasid,
siis hooneühistusse võivad kuuluda ka mitteeluruumid.
Kõige tähtsam on elamuühistu liikmetele ilmselt vara
nn pandikõlblikkus. Just see
takistas paljudel korterihuvilistel soovitud elamispinda soetamast, kuna pangad ei aktsepteerinud elamuühistu varasid tagatistena ning liikmesus
(loe: korter) tuli omavahenditest välja osta. Kuna paljudel
inimestel puudus piisav kapi-
tal või soov seda täies mahus randamine toimub siiani lihtkorteri peale kulutada, olid ela- kirjaliku lepingu alusel, uue
muühistu korterid ja on siiani seaduse jõustumisel aga muuka kümmekond protsenti oda- tub see tehing notariaalseks.
Uue seaduse kohaselt peab
vamad kui korteriomandid.
liikmesuse võõranSeega võib elaKui praegu on damise tehing olemuühistu liige arma notariaalselt
vestada, et kui
liikmesuse
tõestatud.
praegu on tema
hind müügi
Uue seaduse
liikmeisuse hind korral 450 000
müügi korral näi- krooni, siis järgmi- üheks äärmiselt tänuväärseks muuteks 450 000 se aasta algusest
datuseks on ka
krooni, siis järg- on sama tehing
ruumide märkimimise aasta algu- võimalik poole
sest on sama te- miljoni krooni eest. ne hooneplaanil.
Varasemad häguhing
võimalik
sed murdarvud
poole
miljoni Peep Sooman,
ning protsendid
krooni eest, sest Pindi Kinnisvara
hoone üldpinnast
tänu pangalaenu
võimalusele on potentsiaalne on asendumas selgete piirjoonostjaskond suurenenud korda- tega. See aitab tekitada kindlust nii ühistu liikmes kui ka
des.
Elamuühistu liikmesuse võõ- tulevases ostjas.
”
Kui siiani on liikmete üle
arvestust peetud ühistu juhatuse poolt hallatavas tavalises
ruudulises või joonelises kaustikus, siis nüüd hakatakse hooneühistuste liikmete üle arvestust pidama mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris, mis aitab ka liikmelisuse
oluliselt läbipaistvamaks muuta.
Et ühistukorteritega saaks
uuel aastal tehinguid teha, peavad ühistud läbi viima rea kohustuslikke protseduure. Elamuühistu üldkoosolek peab
vastu võtma otsuse põhikirja
muutmise kohta ehk teisisõnu
viima põhikirja kooskõlla uue
seadusega. Seejärel peab juhatus esitama mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile
põhikirja muutmise kande te-
Foto: Raul Mee
gemise avalduse, üldkoosoleku protokolli ja põhikirja uue
teksti.
Registrile tuleb esitada ka
hoonejaotusplaan ja liikmete
nimekiri. Viimases tuleb lisaks
liikmete tavaandmetele märkida ka andmed osamaksu tasumise korra, aja ja osamaksu
suuruse kohta, samuti liikmeks
vastuvõtmise kohta, liikme
ainukasutuses oleva hooneosa
pindala kohta jms.
Kuna paljudel ühistutel
praegu hoonejaotusplaanid
puuduvad ja ka muu asjaajamine võtab päris palju aega,
oleks mõistlik juba praegu tegutsema hakata. Muidu võib
uuel aastal nii mõnigi tehing
ümberregistreerimata ühistus
venima hakata või hoopistükkis tegemata jääda.
18
kinnisvara
toimetaja Enn Tosso, tel 667 0280, e-post [email protected]
Äripäev 26. juuli 2004
Eesti liitumine euroliiduga jättis
kinnisvarahinnad samaks
K
innisvaraturul on paljud investeeringud elamispindadesse tehtud lootuses, et
Euroopa Liiduga liitudes lendavad hinnad momentaalselt
enneolematutesse kõrgustesse.
Paraku selliseid pöördelisi
muutusi ei toimunud ega toimugi.
Hinnad tõusevad aga aeglaselt ja visalt niikuinii. Ka ostuhuviliste hulk kasvab, ent
mitte hüppeliselt. Pealinna
“mägedel” ehk siis Mustamäel,
Õismäel ja Lasnamäel asuvate
korterite hinnad jäävad kõigutamatuks, ükskõik kui palju
NATO lennukeid Eesti kohal
lendab, sest vajadus nende korterite järele ei kasva. Euroopa
Liiduga liitumise järgsed muutused elamispindade turul puudutavad eelkõige seda kinnisvara, mis on kogu aeg defitsiitne olnud, näiteks ajaloolised
Martin Vahter
1Partner Kinnisvara
hindaja
hooned Tallinna vanalinnas,
mereäärne maa parimates ranniku- ja suvituspiirkondades.
Teisalt võib kasvada vajadus
keskmisest paremate ja sisustatud üürikorterite järele. Võib
suureneda kinnisvaraarendamise vajadus ja vara just selles
osas kallineda.
Julgen prognoosida, et keskmise Euroopast saabuva kinnisvaraostja jaoks ei ole ihaldusväärsed isegi miljööväärtuslikud piirkonnad, nagu kesklinna puitlinnaosad või Kadriorg ja Kalamaja. Muljet ei avalda neile ka Haapsalu, Pärnu
ega Saaremaa.
Eurooplane tunneb huvi kõi- turu elavnemisele ja välisinge silmatorkavama ja turisti- vestorite hulga mitte küll ulakesksema piirkonna, vanalin- tuslikule suurenemisele, aga
na vastu. Samas on vanalinnas siiski kasvule.
Raske on öelda, kui palju
enamik jagamisi kinnisvara
osas juba toimunud. Oodata on ELi kuulumine muutnud
seal ostu ja müügi ootamatut niigi euroopaliku Eesti riskireitingut Lääne
elavnemist mitte just
kinnisvarafirmade
hüppelise hinnatõuOstuhuvisilmis. Ei usu, et
su juures on mõtteliste hulk
muutus turvalisutu. Pigem valitseb kasvab, ent
se osas oleks märäraootav seisukoht. mitte hüppelikimisväärne. VälisDefitsiitne ehk siis selt.
maised kinnisvaravanalinnas asuv kinpioneerid on Eesnisvara muutub veel- Martin Vahter,
1Partner Kinnistis ahvatleva vara
gi defitsiitsemaks.
omandanud juba
ELiga liitumise vara
aastaid tagasi.
järgsed muutused
Teise eðeloniga saabujatel
elamispindade turul kajastuvad
eelkõige selles, et turu avardu- ei jää üle muud kui vaadata
mise tõttu tuleb juurde defit- kesklinnast kaugemale, ootasiitse kinnisvara ostu huvilisi. matumatesse paikadesse või
Sellise kinnisvara mõõdukas oodata kapitalimahukamaid
kallinemine oleks nagunii ol- kinnisvaraarendusprojekte ja
nud paratamatu, seda tänu investorite huvi kasvu.
”
Vanalinna korterid
lähevad enam hinda
Suurt tõusu
ei prognoosi
Monika Kuntsel
Tõnu Toompark
Alver Ild
SRV Kinnisvara
tegevdirektor
Uus Maa kinnisvarahindaja
A
N
lati on keeruline prognoosida
nõudlust tulevikus. Siiski arvan,
et Tallinna kesklinnast rääkides ei ole
rabavaid muutusi korterite hinnas
oodata.
Muutused nõudluses on muidugi seotud ka laenuturuga, aga näiteks intresside tõus mõjutab tõsisemalt siiski nõrgema ostujõuga inimesi.
Võrreldes eelmist aastat tänavusega,
on huvi vanalinna korterite vastu siiski
tuntavalt kasvanud: eelmisel aastal
müüsime kokku 40 korterit, aga selle
aasta jooksul oleme müünud juba 30
korterit. Nii et tendents on hetkel siiski
selge.
õudlust on. Praegu müüakse Tallinna kesklinna kallid korterid isegi
kahe kuuga. Tavaliselt ongi optimaalne
suurus 40–60 m2. Suuremate pindade
puhul peab pakkuja veidi enam aega
varuma. Kallite pindade juures loeb
paljuski ka asukoht – magistraalide
lähedale eriti osta ei soovita, see mõjutab ka korteri hinda.
Vanalinna korterite puhul nõudlus
püsib ja pigem kasvab – tegemist on
piirkonnaga, kuhu ajaloolisi hooneid
juurde ei tule. Nende vastu tunnevad
palju huvi välismaalased, aga ka eestlased on vanalinnale hakanud tähelepanu pöörama kui heale investeerimisvõimalusele.
FKSM Kinnisvaraarenduse
müügijuht
M
• Suurus kokku: 15 873 m²
• Hooned: kontorihoone,
1 viilhall, 1 kaarhall
Lisainformatsioon:
Hanno Sirensky
Arco Vara Tallinna Büroo
Jõe 2b, 10151 Tallinn
tel 614 4600, faks 614 4601
[email protected] • www.arcovara.ee
Uues
büroohoones
Reklaam
667 0105
välistrasside
ehitus
Tel 51 16 622,
648 2200
City Plaza
välja üürida
viimased
büroopinnad
17. korrus:
5. korrus:
84 m2
(disainimise võimalus),
hind 185 kr/m2 kuus
Estconde Kinnisvara OÜ
Toompuiestee 33a, Tallinn
Tel 650 2232, 51 34 467
[email protected]
www.estconde.ee
ina suurt tõusu ei prognoosi, sest
inimesed on praeguseks juba palju
laenu võtnud ja ei taha laenukoormust
enam suurendada. Pigem on tunnetatav trend, et kasvab nõudlus väiksemate korterite järele.
Samas: kui on hea asukohaga kesklinna korter, siis ei ole ostjat raske
leida.
Lihtsalt suurte ja kallite korterite
ostjate grupp on väiksem, aga arvan, et
küll ka see niðð varsti täidetakse.
Vanalinn on eraldiseisev teema, kus
reeglid veidi teistsugused, aga et me
selle piirkonnaga igapäevaselt ei tegele,
siis ma parem ei võtaks sõna.
Müüa kaks kinnistut
Artelli tn 15 ja 15a
tel 614 4610, GSM 510 6614
[email protected]
24 tundi
323 m2 (valmis ehitatud),
hind 215 kr/m2 kuus
Kas prognoosite kallite korterite nõudluse kasvu?
Rabavaid muutusi
ei ole ette näha
survepesu
ummistuste likvideerimine
fekaalivedu
sanitaartehnilised tööd
kinnisvara
reklaamitoimetaja Margit Raias, tel 667 0162, reklaamiprojektijuht Ander Sibrik tel 667 0110
Müüa uued korterid Viimsi
keskuses Aiandi tee 28
Müüa uued
korterid
Äripäev 26. juuli 2004
Müüa 8 eksklusiivset korterit
Tabasalus Lucca Keskuses
Tallinna
kesklinnas
Sakala tn 20
Korterite suurused
51–132 m², lagede
kõrgus 3 m, hind
alates
23 000 kr/m²
Hinnad 12 800–13 800 kr/m2
Müüginfo Signe Kroll tel 56 357 333, Neeme Liiva tel 52 72 623
Müüginfo Signe Kroll 56 357 333, 631 4362
Kinnisvara Agentuur, Roosikrantsi 21, Tallinn tel 631 4362
Maja valmib 2004 detsembris, korterite suurused alates
110 m² kuni 145 m², kõikidel korteritel avarad rõdud.
Müüginfo Priit Ernesaks 56 357 555, 631 4361
www.kinnisvaraagentuur.com
JUHTIMISRAAMATUTE
TIPPKLASS
Siidisaba tn 11, 12, 13
uus elamukvartal
James C. Collins
Jerry I. Porras
arendaja ...................... OÜ Gruss Invest
asukoht ........ Tallinn, Kristiine linnaosa
“Loodud
kestma”
korterite suurus ................. 37–103 m2
korteri hind ................. al 15 700 kr/m2
Lisainfo: hind viimistlusega, keskküte, parkla
0-korrusel; I etapi ehitus algab juunis 2004
otse Tabasalu pangal vaatega Kakumäe lahele.
Müügiinfo OÜ Gruss Invest Tel 53 401 168
Tellimine [email protected] või 6670 100
Müüa krundid Metsavahi elamurajoonis
Metsavahi elamurajoon asub vaikses rohelises piirkonnas Tallinna külje all vaid paarikümne minuti kaugusel kesklinnast ning piirneb Veskimöldre ja Harku metsaga.
41,7 ha suurusele maaalale on planeeritud 104 ühepereelamut ja 6 ridaelamut. Kinnistul ehitatakse välja tehnovõrkudest vesi, kanalisatsioon, gaas, sademete drenaaþ,
elekter, sidekanalisatsioon (kaabeltelevisioon, telefon, internet), samuti asfalteeritud
tänavad, kõnni-ja jalgrattateed ning tänavavalgustus. Kommunikatsioonid saavad
valmis sügisel 2005.
1500 – 3536 m2 suuruste elamukruntide hinnad on vahemikus 550 kuni 650 kr/m2,
hind sisaldab liitumisi kommunikatsioonidega.
Elamurajooni arendajaks on Belinvest Holding OÜ.
Info broneerimise kohta Kristina Rauba 511 1184, [email protected].
www.metsavahi.ee
Narva mnt 53, 10152 Tallinn
Tel 627 7566, 501 7121, [email protected]
19
20
kinnisvara
reklaamitoimetaja Margit Raias, tel 667 0162, reklaamiprojektijuht Ander Sibrik tel 667 0110
Äripäev 26. juuli 2004
2 153 000 kr
1 790 000 kr
5 200 000 kr
3 950 000 kr
Müüa korter kesklinnas
Rävala pst 13
Müüa 4toaline korter
vanalinnas Suur-Kloostri 18
Müüa liimpalkmaja Harku
vallas Liikva külas
Müüa Pärnu mnt 438 funkstiilis paarismaja üks pool
450 kr/m²
1 500 000 kr
• üp 77 m² • kivimaja • 4/2 • eriplaneering • hoovipoolsed aknad ja rõdu
tel 55 530 250
Müüa kinnistud Viimsis
• 21 kinnistatud elamumaad 1031–
1854 m² • 3 kinnistatud äri- ja üldmaad
1858–2721 m² • detailpl. keht., juurdepääsuteed rajatud • lubatud ehitada
kuni 3 k elamud, 2 k ärihooned • hind
sisaldab liitumistasusid vee-, kanal., elvõrguga • gaasitrassiga liitumise võim.,
raadioside
Alla Talu tel 56 63 3477
[email protected]; www.neweka.ee/allika
• eksklusiivne kivist võlvlagedega korter läbi kolme korruse • omaette sissepääsuga • üp 97,3 m² • renov. • uued
aknad • laminaatparkett, -seinad • uus
elektrisüsteem • torud • kamin • saun
• paekivimaja • garaaþ 9,8 m² • laialdased ümberplaneerimise võimalused
Kaanon Kinnisvara tel 665 9584, 5567
5555 Tõnis Avikson, [email protected],
www.kaanon.ee
Müüa kinnistu
Rannamõisas
• Tabasalust ca 3 km kaugusel • avar
vaade merele • suurus 3500 m2 • elamumaa • hea juurdepääs • krundil kõik
kommunikatsioonid • olemas kinnitatud ehitusprojekt
tel 50 74 518 Pille-Triin Urb
1 600 000 kr
Müüa kinnistu Tallinnas
Sadama 5/7
Müüa mereäärne kinnistu
Haapsalus Suur-Mere 20
• kinnistu suurus 2069 m² • sihtotstarve – ärimaa 95%, trans-pordimaa 5% •
lubatud ehit alune pind 80% • ehitise
lubatud kõrgus 4 korrust • kinnistust
möödub 2,5 mln turisti aastas
TMG OÜ tel 50 58 000 Mait
• 1221 m² • ühiskondlike hoonete maa
kinnistul end. haiglahoone 586,7 m² •
ümberehitamise võimalus • kinnistu
asub Haapsalu Kuursaali läheduses
Talu Management Group OÜ
tel 50 58 000, [email protected]
• II k, • krunt 8640 m² • osaliselt kaldajärsakul • ehitatud ekstrakvaliteediga
looduslikest materjalidest • kogupind
274 m² • 3 mag-tuba, elutuba (Tulikivi
kamin), hall, integreeritud köök, raamatukogu, rõdud, bassein, garderoobid,
2 sauna, vannituba, 3 WCd, garaazh
Ranna Kinnisvara OÜ tel 678 0640,
50 93 096 Carmen Kaasik, www.rannakinnisvara.ee
500 kr/m²
Müüa ärimaa Tallinna piiril
Pärnu mnt ääres Seljaku 4
• kinnistu suurus 11 912 m² •
sihtotstarve ärimaa 70%, tootmismaa
30% • hoonestuskõrgus 3 korrust •
elekter, kommunaalvesi • detailplaneering olemas • ehitusalune pind
4200 m²
tel 613 0525, 50 91 300 Marek Kroon,
[email protected]
al 360 kr/m²
Müüa tootmiskinnistud
Laagri alevis
• 2623–5466 m² • hind sisaldab kommunikatsioonide väljaehitamist kinnistu piirini (vesi, kanalisatsioon, elekter,
gaas)
Kapitali Grupp tel 660 4644, 50 26
336 Einar Helmik,
[email protected],
www.kapitaligrupp.ee
• valmis kommunikatsioonid • 1500–
2200 m² • kõikide liitumistega krundi
hind al 359 000 kr
tel 51 40 404, www.pankrannik.ee
900 000 kr
2 300 000 kr
Müüa mereäärne kinnistu:
Loksa vald, Hara küla,
Rünga talu
Müüa mereäärne kinnistu
Noarootsis Paslepas
Müüa lao- või tootmishoone Viimsis
• suurus 25 248 m² • krundist osa kaetud
metsaga • krundil 46 m² palkmaja • I k
kööginurk, elutuba, mag-tuba • II k magamisruum, kamin • el. • kaev• olemas sauna projekt • krundil 1938. a ehit. maja vundament • liivarand 100 m• naabrivalve
Pindi Kinnisvara tel 610 3900, 50 59
273 Madis Eelmaa
Anda üürile büroo- ja
laopinnad Peterburi teel
• krunt 7393 m² • üp 2080 m², sellest
büroopinda 170 m² • ehitusaasta 1996
• olemas estakaad • võimalus välja rentida ka kahes osas • kaugkütte võimalus
OÜ Landscape Invest tel 50 37 456 ,
[email protected]
Müüa elamukrundid
Pankrannikul
1 050 000 kr
• renoveeritud kontorihoone • 53–520
m² • suur tasuta parkla • soodne toitlustus • siseviimistlus vastavalt kliendi
soovile • hind soodne
tel 50 32 520 Margus Eek,
www.lasnamaja.ee
• kahekordne soojustatud viilhall • üp
1100 m² • hooneaelune pind 550 m² •
lokalne vesi ja kanalisatsioon • elekter
3 x 100 A • kinnistu 4547 m² • tootmismaa • juurdeehituse võimalus
Kaanon Kinnisvara tel 655 9581, 51
55 725 Arik Piirisild, [email protected]
• krundi suurus 5,2 ha • krunt piirneb
liivarannaga • kaunis männimets• rannas kinnistul asub endine piirivalve vaatlustorn • maatulundusmaa • võimalus
muuta sihtotstarvet
Pindi Kinnisvara tel 610 3900, 50 59
273 Madis Eelmaa
pi
ld
ig
a
Anda rendile ladu Sauel
• mõjub eraldi majana • iseseisev katlamaja, el., aadress • ehitatud 2001 •
krunt 1700 m² • üp 300 m² • abihoone
9,5 m² • õliküttel, sh põrandaküte ruumides • köök • saun • 2 auto garaazh,
värava automaatika • kõrvalhoone •
põlispuud, haljastus • mööbel hinnas
Pindi Kinnisvara tel 610 3900, 50 59
273 Madis Eelmaa
re
ak
uu
lu
tu
s
Reklaampinna broneerimine
8. septembril ilmub
Äripäeva lisaväljaanne
Kinnisvarateatmik
18. augustini
Reklaamimüügi projektijuht Ander Sibrik
e-post [email protected]
telefon 56 51 007, faks 667 0200
42×57 mm
531kr
w w w . o b e r - h a u s . e e
58%5,,..,11,69$5$,*$/(60$63b(9$/
b5,3,11$'
$QGDULOH
Ehituse eri
ja
saematerjalide ning
ehitusmaterjalide TOP
EURRSLQQDG6XVLEURR HULQHYDVXXUXVHJDKHDGSDUNLPLVWLQJLPX
VRRGVDOW
MDNDXEDQGXVNHVNXVHV
VHGGLJLWDDOVLGHLQWHUQHWLSVLKHQGXV
3HWHUEXULWHH
YDOYDWDYDXWRSDUNODMDUXXPLGWXUYDOLQHNHVN
NRQGPLWPHNHVLVHGWRLWOXVWXVWLQJLPXVHG
WHO
EURRUXXPLGNHVNOLQQDV
1DUYDPQW
PòSDUNLPLVNRKDGKRRQHWDJD
NUPò
NRPPWDVXG
.DDQRQ.LQQLVYDUD
WHO
5LLQD3LLUVDOXULLQD
#NDDQRQHHZZZNDDQRQHH
lULSLQG0XVWDPlHO
7DPPVDDUHWHH
NDXEDQGXVNHVNXVHV
PòVRELENRQWRULNVSRHNVMDODRNV
NUPò
WHO0DUJXV(HN
EURRMDWRRWPLVUXXPLG
/DNL
7DOOLQQDVXXULPlULKRRQHOHWDVXWD
SDUNLPLVNRKDKPHKLWDWXGYDOYHLQWHU
QHWLKHQGXVWRLWOXVWXVMDPXXGWHHQXVHG
PDMDV
EURRSLQG9DOOL
VRNOLNRUUXVPò
ilmub 15. septembril
Reklaamimüügi projektijuht
Gert Laasme, tel 667 0176,
[email protected]
Reklaamipinna broneerimine
26. augustini
7RODUDP.HVNXV
WHO
ZZZWRODUDPHH
NUPò
NRPPWDVXG
%DOW3DU2hWHO
-DDNZZZYDOOLHH
²
NUPò
6LPXV.LQQLVYDUDWHO
7DDYL3DLGH
ZZZVLPXVHH
0D
EURRSLQQDG7DOOLQQD
²Pò
UHLVLVDGDPDV'WHUPLQDOL
MXXUHV
reklaam
reklaamitoimetaja Jana Kibal, tel 667 0161, e-post [email protected]
)F%ESTI+INDLUSTUS
Äripäev 26. juuli 2004
21
22
arvamus
toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected]
Äripäev 26. juuli 2004
Iraak on jätkuvalt
kõrgete naftahindade
põhjustaja
addami reþiim oli viimase
30 aasta jooksul naftaturul
Speamiseid
muutlikkuse põhjus-
H
Turist tuleb sinna, kus on
tasuta internet
iljuti uuris Rahvusvahelise Maleföderatsiooni (FIDE) asepresident
Morten Sand Eestis, kas siin oleks
võimalik korraldada 2006. aasta maleolümpiat, mis tooks Eestisse kuni 3000
mõttesportlast ligi 160 riigist. Ühe argumendina maleolümpia Eestis korraldamiseks tõi maleföderatsiooni juht välja
hea ligipääsu internetile.
Äripäeva arvates tuleks nii turismiteenust pakkuvatel firmadel kui ka riigil lihtsustada kõigiti juurdepääsu internetile, sest see aitab Eestisse väliskülalisi tuua.
Maleolümpia on hea näide sellest, kuidas rahvusvahelise suurürituse korraldamine, mis tooks Eestisse hea hulga
raha ja aitaks Eestit maailmas tutvustada, sõltub muu hulgas interneti ja
e-posti kättesaadavusest osalejatele.
Nõudlikumad reisijad – nii turistid
kui ka ärireisil viibijad – võtavad täna
hotelli valides internetile juurdepääsu
sama loomulikuna kui televiisorit ja kliimaseadet.
Reedel rippus CNNi reisirubriigis küsimus publikule: “Kas oled ära harjunud sellega, et hotellid pakuvad tehnika viimast sõna?” Juhtkirja kirjutamise
hetkel oli jaatavalt vastanud 76 prot-
juhtkiri
senti vastanutest. 16. juuli Äripäeva tehnoloogiarubriigis ilmunud lugu interneti püsiühendusest Eesti hotellides kinnitas, et see harjumus puudutab ka meie
ööbimispaikade rahakotti.
Olümpia hotellis Tallinnas on näiteks
sagenenud olukord, et klient küsib broneeringut tehes, kas hotellitoas on internetiühendus. Kui enne soovisid inimesed sülearvutit kasutada ja e-posti lugeda, siis digikaamerate levides on internet turistidele järjest enam oluline ka
sellepärast, et fotosid töödelda ja saata.
Selle aasta lõpuks on juba interneti
kiirühendus pooles miljonis hotellitoas
üle kogu maailma, ennustas USA turuuuringufirma In-Stat/MDR analüütik
Amy Cravens majandusajakirja Economist veebruarinumbris. Seejuures saab
tasulisest teenusest aina enam tavaline
hotellitoa juurde kuuluv mugavus, ehk
“iga kord maksab” süsteem asendub “tasuta ðampooni” põhimõttega, kinnitab
Cravens.
Eesti ettevõtetel olekski nüüd aeg ja
võimalus olla eesrindlik ja turistidele
pakkuda, mida nad ihkavad. Praegu
pakuvad maailmas tasuta internetti eel-
kõige USA hotelliketid, mis hakkasid oma
hotellitube võrku viima paar aastat tagasi. Näiteks Marriotti kett, millel on
hotelle 70 riigis, teatas mullu kavatsusest seada tasuta internet sisse enam kui
1200 hotellis. Kuid Euroopa, rääkimata
Aasiast (kui Singapur ja Hongkong välja
arvata), on selles suhtes üsna maha jäänud.
E
estis on aina rohkem hotelle hakanud tasuta ühendust pakkuma,
Radisson SASis levibki WiFi igas
toas. Aga ka näiteks Kuressaares plaanivad kolm suurt hotelli tasuta ühenduse
sisse seada.
Kokku on Eestis praegu 350 WiFi leviala ja neid tekib nädalas kuni viis tükki
juurde.
Veebikülje wifi.ee toimetaja Veljo Haamer usub, et Eesti on WiFi levikult Euroopa riikidest esimese viie seas. Kulutus
tasub ära nii ettevõtjale kui riigile.
Juunis valis USA ajakiri Newsweek
Tallinna traadita interneti arengu poolest maailma linnade esikümnesse, mis
on tunnustus kogu maale. Ettevõtjale
maksab tasuta leviala avamine vaid
3000–5000 krooni ja see raha teenib tagasi klientide soosinguga.
A. F. Alhajji
naftaanalüütik, Ohio
tajaid. Võiks loota, et Saddami
Northern University
ärijuhtimise kolledþi
kõrvaldamine vähendab turu
professor
muutlikkust ja stabiliseerib
naftahindu. Kahjuks tundub Pealegi on viimase 12 kuu kõrIraak olevat jätkuvalt kõrgete ged naftahinnad Iraagi eelarve
naftahindade üks peamiseid jaoks ootamatult suur sissetupõhjuseid. Lähitulevikus on lek, mis võimaldab finantseeriIraagi-invasiooni põhitulemu- da teisi sektoreid ilma naftaseks suurem muutlikkus ja see- tööstust kahjustamata.
läbi ka kõrgemad hinnad.
Iraagile naftatööstuse taasViimastel kuudel on Iraagi tamiseks raha andmine oli üks
naftatoodang kasvanud roh- parimaid sõjajärgseid otsuseid,
kem kui kahe miljoni barrelini mida Bushi administratsioon
päevas. Praegune naftatootmi- teinud on. Jääb aga küsitane ja -eksport on suurem, kui vaks, kas toodangu kasv pärast
enne invasiooni ennustati. Eks- juuni lõpus toimunud võimu
perdid on väitnud, et puudu- üleandmist suveräänsele Iraalik finantseerimine, turvalisu- gi valitsusele jätkub.
se puudumine, seadusliku vaHoolimata suurtest rahasüslitsuse stabiliseerimise problee- tidest ja enneolematust turvamid ja tehnoloogilised vajaka- lisusest on mässajad ikkagi
jäämised piiravad tõsiselt Iraa- suutnud naftatootmist ja -eksgi tootlikkust. Ometi jõudis porti takistada või vähendada.
Iraagi päevane naftatoodang Mässajad mõistavad, et kes
märtsis invasioonikontrollib Iraagi nafjärgse rekordi, 2,5
tat, kontrollib ka
Sõda ei
miljoni barrelini.
Iraagi saatust. Uus
muutnud
Iraagil võimalda- Iraagi naftaväl- Iraagi valitsus ei ole
sid toodangut suu- jade väärtust.
isegi USA sõjajõudurendada paljud asjaNeed kuuluvad de poolt toetatuna
olud. Bushi admivõimeline garanteeikka veel
nistratsioon andis
rima prognoositavat
naftatootmise taas- maailma rikkali- naftatoodangut ja
tamiseks 2,3 miljar- kemate hulka.
see jääb üsna muutdit dollarit. Pärast
likuks. Samas on
invasiooni ei arvanud keegi, raha juurdevoolu säilitamine
et Iraak saab laenu, rääkimata Iraagi naftasektorisse oluline.
abirahadest. Selle asemel inSee loob huvitavad suhted
vesteeriti need 2,3 miljardit Iraagi ja Saudi Araabia vahel.
dollarit otse Iraagi naftasekto- Ainult Saudi Araabia suudab
risse. Naftaväljade ja muude juhtida naftatoodangut maailrajatiste kaitseks andis USA mas sellisel moel, et jätab ruutohutu hulga sõdureid ja le- mi Iraagi naftale ja hoiab hinpingulisi eraettevõtjaid.
nad kõrgel. Ja ainult Saudi
Tehnilise poole pealt palkas Araabia saab turu üle ujutada
Bushi administratsioon Iraagi ja hinnad madalamale viia.
tehnoloogiliselt nõudlikke nafNaftatulude vähenemine
tavälju lappima maailma pari- võib Iraagi valitsusele olla hämad naftatööstust teenindavad vitav. Praegustest naftatuludest
ettevõtted. Neil on veel palju jätkub vaevu riigikulude katteha, kuid juba on näha mär- miseks, rääkimata rekonstrueekimisväärset edu. Sõda ei rimisest, võla tasumisest ja sõmuutnud Iraagi naftaväljade jakahjude korvamisest. Valitsus
väärtust. Need kuuluvad ikka peab kavandama järkjärgulise
veel maailma rikkalikemate teekonna naftatööstuse taastahulka ja võimaldavad naftat miseks. Samal ajal jääb tugetoota suhteliselt väikeste pin- vaks USA toetus.
gutuste ja investeeringutega.
© Project Syndicate
”
Iraagi naftatoodang on hakanud taas kasvama
miljonit barrelit päevas
repliik
Täiesti erapooletu avaldus
Tallinnas on järjekordselt ühe maja ehitamise ümber kired
lõõmama löönud, seekord sõimavad arhitektid meelelahutusvendi Rebaseid, et nood nii koleda maja Estonia teatri kõrvale ehitada tahavad.
Kuid jutuga maja sobimatusest arhitektide argumendid
lõppevadki (ning eks sedagi räägita iga uue maja puhul),
ülejäänud avaldused, mis meediast kõrva on jäänud, kõnelevad väikluse keeles – Inglise arhitektuuribüroo saatis siia
mingisuguse teise järgu tegelase, mitte mõne VIP-arhitekti
ning too teise järgu tegelane julges öelda, et projekteeritaval
maa-alal polegi oma väljakujunenud identiteeti, mida tuleks
arvestada! Armsad arhitektid, õppige palun ka kõnekunsti.
Või palgake kõneisik, kes teie jutu iva
meile edastaks. Konkreetselt. Punkt
punkti haaval.
Villy Paimets
[email protected]
Äripäev 5 aastat tagasi
2,5
26. juuli 1999
2,0
Eesti Põlevkivi pürgib juhtima viis inimest
Personaliotsingufirma Ariko Reserv esitas reedel Eesti Põlevkivi nõukogule viis kandidaati ettevõtte juhi kohale, kirjutas
Äripäev viis aastat tagasi.
Eesti Põlevkivi juhatuse esimehe kohale kandideerivad
Alexela Oili tegevdirektor Heiti Hääl, endine Hoiupanga
juhatuse aseesimees ja peadirektor Mati Jostov, Silmeti
endine juht Neeme Jõgi, Estonia kaevanduse peadirektor Enn
Loko ja keemiatehase Velsicol Eesti tootmis- ja hooldusdirektor Jaanus Purga.
Eesti Põlevkivi nõukogu esimehe Meelis Virkebau sõnul
peab tulevasel juhil olema suurettevõtte juhtimise kogemus.
“Oluline on, et juht suudaks niivõrd suurt ettevõtet haarata
ja näha paari sammu ette,” ütles Virkebau.
Hetkeseis: Praegu juhib Eesti Põlevkivi Mati Jostov, kes
võitis viis aastat tagasi toimunud konkursi. Jostov kandideeris möödunud aastal ka Keskerakonna nimekirjas Riigikogusse ning osutus valituks, aga loobus kohast parlamendis.
2,5 mln barrelit
1,5
1,0
0,5
0,0
93 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04
märts
Allikas: BP, A.F. Alhajji
Äripäeva peatoimetaja IGOR RÕTOV, väljaandja Äripäeva Kirjastuse AS
Aadress: Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
telefon: (372) 667 0111, (372) 667 0222, faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165
e-post: [email protected], WWW: http://www.aripaev.ee
TOIMETUS: e-post: [email protected], tel: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265
REKLAAMIOSAKOND: e-post: [email protected], tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200
TELLIMINE JA LEVI: e-post: [email protected], tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300
Tellimishind 12 kuuks 2205 kr. Tellimine internetis www.aripaev.ee/tellimine. Trükk AS Kroonpress
Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta.
Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel,
majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende
reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma Äripäeva Kirjastuse ASi kirjaliku
nõusolekuta keelatud.
Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363.
arvamus
toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected]
M
Muutorganismid tungivad
toidulauale
aailm on mitmepalgeline, igaühe jaoks on
siin neid asju, mida
peame oluliseks, ja neid, mis
meisse ei puutu. Samas oleme
paratamatult seotud paljude
asjadega neistki, mille mõjutamiseks esmapilgul võimalused
puuduvad. Kui vaatame Iraagi
sõda, siis prantslased õpetasid
meile, et poolt või vastu olemise asemel võinuksime lihtsalt
vait olla. Nüüd on üha tihedamini päevateemaks geenitehnoloogia, lühendatult GMOd
ehk muutorganismid.
Edusammude kõrval
valusad õppetunnid
Pöörangulised leiutised, nende kasutuselevõtt on alati inimkonnale toonud edusamme ja
valusaid õppetunde korraga.
Kahtlemata on iga leiutis rohkesti raha liikvele lükanud. Samal ajal on suuremad ja väiksemad juhid neid leiutisi võimu instrumendina katsetanud.
Olgu tegu siis dünamiidi, tuumapommi või muuga.
Tuumaenergeetikaga on
GMOdel paralleelid selles mõttes lähedased, et mõlemal juhul muudetakse tuumade kooseisu. Tulemusi on nii ootuspäraseid kui ka äraarvamatuid.
Siiani tõsiseltvõetavamaid ohtusid nähakse olemasolevate
taimede seemnete saastamise
võimaluses GMO kultuuride
omadega. Seda pöördumatult!
Selgeks on saanud, et mõned muutorganismid mõjutavad raku tasandil toituja organismi immuunsust. Milliseid
tagajärgi sellest prognoosida
saab, on vara veel ennustada.
GMO toetajad lubavad seadusloomega sellised juhtumid
kolumn
Juhan Särgava
mahefarmer aastast 1992
GMOdele vastuseis ei ole võidu
ja kaotuse küsimus,
vaid nende inimeste
õiguste eest seismine,
kes soovivad muutorganismidest puutumata jääda.
”
kontrolli all hoida. Elu on näidanud, et hoolimata seaduse
täiuslikkusest ei ole neist ükski
oluline ka rikkumata jäänud.
Seadusloome poolest ei tohtinuks Tðernobõli ega 11. septembri lugu juhtuda.
GMO tehnoloogiast tulu saamine eeldab selle laiade masside tarbesse minemist. Teadagi
kohtame laiemas kasutajate
ringis erineva ettevaatlikkuse
tasemega tegelasi. Arvestades
autoriõigusi ja nende toimet,
liigume GMO liinide lubamisega suunal, kus mingi aja möödudes kõik meie seemned on
GMO kontserni hea tahte ja
kontrolli all. Toidumaterjali
geenidega manipuleerides saab
varem või hiljem inimgruppide
tervist ja meelsust mõjutada.
Samas ei saa ega olegi mõtet kedagi alkoholi tarvitamast
keelata, kuid kui mõnel ei ole
sellist soovi, peab olema tagatud ka tema õigus alkoholi mitte tarvitada. Niisamuti GMO
kultuuridega. Kes soovib, palun! Kuid garanteeritud peavad olema ka nende maa-asukate inimlikud õigused, kes ei
soovi GMOdega kokku puutuda. GMO propageerijatel ei tohi
tekkida õigust sundida mittesoovijaid nende kultuure (teadlikult või teadmata) tarbima!
Inimestele peab jääma
valikuvõimalus
GMOdele vastuseis ei ole niivõrd võidu ja kaotuse küsimus, kuivõrd nende inimeste
õiguste eest seismine, kes soovivad mingi aja jooksul, aga
võib-olla ka igavesti neist puutumatuks jääda. Niisamuti
nagu on neid inimesi, kes põhimõtteliselt ei soovi narkootikumidega tutvust teha hoolimata kuuldusest, et “jube mõnus” pidi olema. Nendegi õigused peavad aegade lõpuni
kaitstuks jääma!
Näljahäda maailmas ei tulene kaugeltki GMO puudusest
või vähesusest. Nii nagu kinnitas hiljuti Eestit külastanud
Saksamaa tarbijakaitse, toidu
ja põllumajanduse minister
Renate Künast, tulenevad näljahädad maailmas eelkõige po-
liitilistest põhjustest. Väidet
kinnitab asjaolu, et samaaegselt näljahädaga kulutatakse
tohututes hulkades maksumaksja raha liigsest toidumaterjalist lahtisaamiseks ja rakendatakse meetmeid ületootmise pidurdamiseks.
Probleem on peidus suutmatuses leida adekvaatseid vahetusvõimalusi toidu vajajate
ning tootjate vahel.
Nõudlus mahetoodete
järele kasvab kiiresti
Euroopas kasvab nõudlus mahetoodete järele kiiremini, kui
jõutakse tootmist laiendada.
Mahetoodang on kasvanud viimastel aastatel ca 25% aastas
ning ei ole näha põhjusi edasise kasvu pidurdumiseks.
Kui hinnasurve tavatoidule
on üldjuhul ajas langev, siis
mahetoidu puhul seda veel ei
täheldata. Inimesi on igasuguseid, maitsed ja eelistused on
erinevad. Mahepõllumajandusele lisab sarmi praegusel hetke veel põhimõtteline GMO
vaba nõue.
Kauplusekettide nõustajad
märgivad, et järjest kasvab
nende ostjate hulk, kes nõuavad täiendavat elukvaliteeti
puhtalt kasvatatud toidu näol.
Lapsikult väljendades kõlab see
nii: “Auto on, maja on, suvila
on, lapsed terved, nüüd tahaks
veel head süüa!” Ja miks seda
siis keelata? Igaüks valib ise,
mis tundub taskukohasem olema. Nii on see meie maailmajaos. Teistes paikades võib see
jällegi teisti olla.
Euroopa standardid.
Arusaadavalt ei saa Eesti
kui väikeriigi puhul oodata
suurte tööstusriikide praktika
sarnast ettevõtjate kaasalöömist standardite väljatöötamisel, kuid teatud valdkondades
on ettevõtjate huvid siiski olemas.
Rääkides ettevõtete konkurentsivõimest, saab muidugi
alati alustada kvaliteedijuhtimissüsteemi standarditest ning
süsteemi sertifitseerimisest vastavalt ISO 9001 nõuetele, mis
on ka väikeettevõtetele maine
loomiseks ja tõhusaks ülesehituseks kasulik abivahend.
Sertifitseeritud süsteemi
omamine on ettevõtetele eeliseks näiteks hangete osas –
võimalik lihtsamalt valida alltöövõtjaid ja detaile ning osaleda riigihangetes.
Just väikeettevõtetele mõeldes on ISO koostanud käsiraamatu “ISO 9001 väikeettevõ-
Sven Kasemaa
Eesti Standardikeskuse
tegevdirektor
tetele. Mida teha?”. Standardi
rakendamise lihtsustamiseks
on samas koostatud ka mitmeid abistavaid dokumente,
näiteks juhendid ISO 9001 rakendamiseks erinevates valdkondades, nagu tervishoid, haridus, meditsiiniseadmed, infotehnoloogia ja autotööstus.
Kuna ISO 9001 laieneb ka
teenindusettevõtetele, siis on
viimasel ajal olnud huvipakkuvaim kliendikaebuste käsitlemise standard.
Kuna Euroopa Liidu turul
ringlevad kaubad, aga mitte
kvaliteedijuhtimissüsteemid,
siis on tootjate huvides konkurentsivõimelised tooted. Toodete osas puudutavad standardid peamiselt toote ohutust
ning selle erinevate omaduste
katsetamist. Nõuded on enamasti esitatud toote toimimi-
sele, mitte toote disainile.
Euroopa harmoneeritud standardite nõuete täitmine võimaldab tootjatel oma tooted
CE-märkidega tähistada (toodetel, millele see on ette nähtud), eesmärgiga viia oma tooted ELi turule.
Toote konkurentsivõimet
CE-märk aga ei taga. Selleks,
et saavutada tootele parem
konkurentsieelis, on vaja osa
saada teiste liikmesriikide teadustööst ning vähendada valedesse tehnoloogiatesse investeerimise riski.
Euroopa standardite poolelt
on üheks konkurentsivõime
tõstmisele kaasaaitamise võimaluseks olla informeeritud,
teada, milliseid standardeid
oma tegevusvaldkonnas välja
töötatakse, ning olla seeläbi
info varajane rakendaja.
Ettevõtjatel tuleks tagada,
et huvi korral mingis tootmissektoris oleks olemasolev Eesti
tava lisatud Euroopa standardi
kavandisse. Varajane informeeritus võimaldab Eesti ettevõte-
23
655 8128
655 6825
655 6100
050 54 760
firmad
pangad
fondid
tööskeemid
kaatrid
www.sfi.ee
EESTI
FIRMAD
SUNTIGER FIVE
INTERNATIONAL
10 aastat turismiturul
REISID
MAJUTUS
VIISATEENUSED
VENEMAA, UKRAINA,
VALGEVENE,
TEISED SRÜ RIIGID
Pärnu mnt 20a, Tallinn, www.estintour.ee
Tel 646 1390, tel/faks 646 3601, e-post [email protected]
MÜÜA TEGUTSEV
munatootmis
ja kanalihatöötlemiskompleks.
Kompleks mahutab
80 000 kana ja
30 000 tibu
Tel 50 33 109
MÜÜA TEGUTSEV
automatiseeritud
uue tehnoloogiaga
loomade
täiensöötasid
tootev FIRMA
Kinnistu ja tootmisruumid
võimaldavad tootmise
edasist laiendamist
Tel 52 20 727
Samal teemal loe Marek
Strandbergi kolumnit 21. juuli
Äripäevast
Ettevõtjal on aeg hakata Euroopa Liidus oma
huvide eest seisma
heks vahendiks Euroopa
Liidu ühisturul kaubavaheÜ
tuse toimimise tagamisel on
Äripäev 26. juuli 2004
tel kiiresti kohaneda tulevaste
standardite nõuetega. Asjaolu,
et Eesti Standardikeskuse kaudu osaleb standarditealases infovahetuses üle 300 eksperdi
147 ettevõttest, 29 valitsusasutusest, 22 erialaliidust ja 18
õppe-teadusasutusest, ei tohiks
olla muret tekitav. Paraku teavad ettevõtjad standarditest ja
nende rollist turusüsteemi osana üldiselt siiski vähe.
Euroopa standardite arv
suureneb pidevalt ning samuti
laienevad valdkonnad, kus
standardeid koostatakse.
On aeg, et ettevõtjad hakkaksid oma huvide eest seisma
ka standardimise valdkonnas.
Väikeriigi hääl pääseb mõjule
ainult siis, kui seda läbimõeldult ja selgelt esitada, sest otsuseid võtavad vastu liikmesriikide esindajad.
Pean oluliseks, et meie ettevõtjad ning erialaliidud ei jätaks kasutamata võimalust
ühiste seisukohtade kujundamisega mõjutada Euroopa standardimise tulevikku.
Konditsioneeride
müük ja paigaldus
jäämasinad, külmaseadmed
Baltref OÜ • Laki 12, 10621 Tallinn • tel 655 0561,
faks 655 0562 • e-post [email protected] • www.baltref.com
AUTENTE
VALMIS OSAÜHINGUD
RAAMATUPIDAMISTEENUSED
OSAÜHINGUD RIIULILT
Tallinnas Narva mnt 7–643, VI k
Telefon 660 1760
Tartus Vallikraavi 2, IV k
Telefon (07) 440 460
www.autente.ee
[email protected]
RAAMATUPIDAMISTEENUSED
MAESTRO
RAIDERID
-15%
(murutraktorid)
Kpl
Tallinn,
Tartu mnt 161
Tel 609 9928
www.author.ee/green
– 7100 kr
– al 600 kr/kuu
Vabaduse väljak 6, Tallinn
tel 646 4105, 50 28 365, [email protected]
Altius Consult
FIRMADE ASUTAMINE JA MÜÜK
Tõnismägi 3a, tel 646 3760
[email protected]
www.altius.ee
24
Äripäev
Esmaspäev 26. juuli 2004
Autokoolide alatud trikid
Autokoolid kimbutavad õpilasi eksami aegumistähtajaga
Paljud autokoolid teenivad iseenda kehtestatud reegli pealt, et
kooli ja riikliku eksami
vaheline aeg ei tohi
venida pikemaks kui
üks kuu. Tähtaja ületanul tuleb sooritada
uus koolieksam.
Silva Männik
[email protected]
“Meile küll koolis ei seletatud, mis reegel see täpselt on.
Mõtlesin, et seadus on selline,
sest olen ka teiste autokoolis
õppinud tuttavatega rääkinud
ja tähtaeg kehtib kõikides autokoolides,” räägib juba maist
juhilubade riikliku eksami võimalust ootav piiga. Temal on
tulnud selle aja jooksul teha
järjepanu kolm koolieksamit.
Esimene kord läbis ta teooriaeksami oma autokoolis edukalt. Kuna aga autoregistrikeskusesse eksamile pääsemiseks
olid järjekorrad pikad, nullis
tulemuse seesama kurikuulus
kehtivustähtaja ületamine. Tuli
teha teine eksam, kuid selles
testis kukkus tüdruk läbi. Kolmanda eksami tegemiseks tuli
taas eksamitasu maksta. Praeguseks on tal järjekordne kehtiv “pass” ARKi teadmistekontrollile pääsemiseks käes ja innukas õpilane loeb päevi, et
see enne uut aegumist käiku
lasta.
Kadrioru Autokooli õpetaja
Andi Matsin tunnistab, et korduseksameid tuleb tal vastu
võtta väga tihti. “Põhiprobleem
on, et ARK on väga sageli üle
koormatud,” nendib ta. Eksami aegumine kimbutab tema
sõnul õpilasi sageli nende oma
süül. “Nad kaovad ise ära ja tõele, et kahe kuuga kiirelt
kui nad siis mõne aja pärast omandatu jookseb ka kiirelt
uuesti välja ilmuvad, on kõik peast välja. Seega kuuajaline
meelest läinud,” jagab Matsin aegumistähtaeg on pigem õpikogemusi. Ta meenutab viimast lase enda kaitseks. Aun rõhukahte gruppi, kus kokku kol- tab veel psühholoogilist tähtmekümnest õpilasest on napilt sust: õpitut uuesti üle korrakolmandik õigel ajal õppetööl tes ja äsja edukalt eksami sooritanuna on kindlam
osalenud ja eksamil
Sellist
tunne riiklikule oskäinud. “Meie oleme
tähtaega
kusteproovile vastu
võtnud kursi, et kui
minna.
tegu on täiskasvanud üheski seaduTema koolis korinimestega, teavad ses ega määrunad ise, mida taha- ses küll ei ole. duseksamite eest
raha ei küsita. “Meil
vad.” selgitab ta.
on selline põhimõte,
Matsin mõistab
et õpilane peab saaõpilaste loomust – lu- Toivo Kangur
ma käia siin heatubasid omandavad ARKi juhilubade
enamjagu lapseohtu osakonna juhataja juliselt harjutamas ja
eksameid tegemas,”
noored, kel peas palju muidki mõtteid kui tüütud selgitas Aun. “Osa koole aga
eksamid. Vanemate inimestega võtab tõepoolest korduseksasellist probleemi pole, sest ne- mi eest raha. Usun, et sellel
mad võtavad lubadeprojekti on kaks põhjust: siis saab sekretär raha kasseerida ja teitõsiselt.
Kalju Autokooli juht Kalju seks aitab see distsiplineerida
Aun viitab samuti igivanale inimesi, kes omal käel juurde
”
ei õpi, vaid tulevad eksamitele
ainult proovima.”
ARKi juhilubade osakonna
juhataja Toivo Kangur on kuuajalise eksamitähtaja aegumise teemat kuuldes üllatunud.
“Sellist tähtaega üheski seaduses ega määruses küll ei ole,”
kinnitab ta. Kangur seletab, et
kui inimesel on autokooli tunnistus käes, võib ta sellega riiklikule eksamile tulla kasvõi
kolm aastat hiljem. “Meie jaoks
on tunnistus ikka kehtiv,” märgib ta.
Samuti on Kanguri sõnul
osaliselt petlik jutt ARKi eksamijärjekordadest. Teooriaeksamiks praegu järjekorda pole.
Järjekordade jutt tuleb tema
sõnul sellest, et autokoolid panevad tavaliselt aja kinni terve
grupiga tulekuks ja kümmekonna inimese korraga eksamineerimiseks tuleb nädal-paar
kannatust leida.
palju õnne!
ESMASPÄEV
Tiit Tammemägi 65
EMI EWT Ida-Lääne
Koolituse ASi
juhataja
Heldur Ong 49
Alus-Geoloogia OÜ
juhatuse liige
Meelis Kukk 45
Viram OÜ
tegevdirektor
Andres Kull 34
Kroonpress ASi
peadirektor
Kalle Kütt 32
Liiwi Heliis ASi
tegevdirektor
TEISIPÄEV
Lembit Makstin 49
Teede REV-2 ASi
juhatuse liige
Taivo Täht 36
Ehitusfirma Rand ja
Tuulberg ASi
juhataja
Taavi Talvik 35
Uninet ASi
juhatuse liige
ärilause
Andres Koger
OÜ Koger Kinnisvara
omanik
Jutt kasumist
rikub kõik
ilusa ära!
”
Algaja autojuht ja sõidukooli õpetaja eile Tallinna autoregistrikeskuse juures. Pildil olevad inimesed ei ole selle looga
Foto: Raul Mee
seotud.
Pärnumaa
1420
võtmeisikut
Raamat, kust leiad Pärnumaa
olulised inimesed.
Hind
378.-
Tellimine [email protected] või 667 0100
Äripäev
23.07.2004
Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS kuulutab välja avaliku suulise enampakkumise kinnistutele:
P. Pinna tn 21a, Tallinn,
katastritunnus 78403:311:0160, suurusega 562 m², sihtotstarve: tootmismaa, hoonestatud.
Kinnistu alghind 500 000 krooni
Virbi tn 16, Tallinn,
katastritunnus 78403:311:0170, suurusega 582 m², sihtotstarve: tootmismaa, hoonestatud, koormatud
üürilepinguga kuni 20.02.2005. Kinnistu alghind 400 000 krooni.
Enampakkumine toimub 27. augustil 2004. a kell 12.00 Rävala pst 8, Tallinn.
Osavõtutasu 1000 krooni ja tagatisraha 10% objekti alghinnast peavad olema laekunud hiljemalt 26. augustiks 2004. a kl 14
Tallinna Trammi- ja trollibussikoondise arvelduskontole 221001120399 Hansapangas, selgitusse märkida objekti aadress.
Tagatisraha arvestatakse enampakkumise võitjal ostusumma sisse, teistele osavõtjatele tagastatakse tagatisraha viie pangapäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist. Osavõtutasu ei kuulu tagastamisele. Kui enampakkumise võitja
ei ole ühe kuu jooksul arvates enampakkumise tulemuste kinnitamisest sõlminud müügilepingut, loetakse objekti müük
nurjunuks. Müüja ja müügikorraldaja võivad objekti müüa otsustuskorras või korraldavad uue enampakkumise. Esialgsele
võitjale tagatisraha ei tagastata. Pakkumisest osavõtuks on vaja esitada müügikorraldajale järgmised dokumendid:
1) avaldus enampakkumisest osavõtu kohta, kus on osavõtja andmete hulgas ära näidatud pangarekvisiidid, kuhu tagasi
kanda enampakkumist mitte võitnud osaleja tagatisraha;
2) dokumentide ärakirjad osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta.
Enampakkumisel peavad kaasas olema esindusõigust ja isikut tõendavad dokumendid.
Müügikorraldaja:
OÜ Kapitali Grupp, Rävala pst 8, 10143 Tallinn. Tel 660 4644, 50 26 336