Logistika - Estonian Warehouse

nr 5 (20)
Ekspedeerijate
ja tolliladude
Autotranspordifirmade
TOP TOP
september 2006
www.bizpak.com
Bizpak muutub DPD-ks
reklaam
september 2006
Järgmine Logistika
ilmub 25. oktoobril.
Järgmisest numbrist loe: ülevaade
Hannoveri tarbesõidukite näitusest
Logistika toimetaja: Kristo Kiviorg, tel 667 0272; e-post: [email protected]
Logistika reklaami projektijuht: Eili Pihlak, tel 667 0069; e-post: [email protected]
Hank
Husum
Rauma Hamina
Hanko
St. Petersburg
Paldiski
Moscow
London
Lübeck
Rostock
Gdynia
Antwerp
Uued teenused aastal 2006
2
toimetaja kommentaar
Logistika
sisujuht
Lihtsalt lebola
Hinnad 2007. aastal
Prognoosid, milliseks kujunevad
hinnad järgmisel aastal. lk 4–7
Intervjuu
Logistika küsimustele vastab
DFDS Transpordi juhatuse esimees Jaan Lepp.
lk 8–10
Logistikakeskus
Kuidas valmis Smarteni logistikakeskus Assakul.
lk 12–13
Asukoha valik
Millest lähtuvad logistikafirmad
asukoha valikul.
lk 14–15
Transport
Suvised probleemid transpordi
leidmisel Prantsusmaa−Eesti
suunal.
lk 16–17
Tarbesõiduk
Mercedes-Benzil väljas uus
Sprinter.
lk 18−19
Post tulevikus
Postifirmad tulevikus
multifunktsionaalsed.
lk 22–23
TOP
Autotranspordifirmade TOP
2005. aastal.
lk 32–45
E
estil on laias laastus tegelikult
kaks põhiprobleemi − inimressursi nappus ning ajale jalgu jäänud
infrastruktuur. Esimene neist on
lahendamatu, vähemalt seni, kuni
majandus jätkab samas tempos kasvamist, sest firmade suutlikkusel
efektiivsemalt tegutseda tuleb ükskord piir.
Halb infrastruktuur aga pidurdab
tööjõu mobiilset liikumist riigi sees. Piltlikult öeldes, kui me sõidame Toyotade
või mersudega, siis meie teed on ehitatud endiselt sapakate ning Moskvitšide
võimekust silmas pidades.
Samuti on riik maha maganud
arengud, mis kaasnevad mööda maismaad liikuvate kaubavoogude järsu
kasvuga ja seda just Põhja–Lõuna
suunal, Ida–Lääne suunal ei tahaks
enam üldse sõna võttagi.
Mul on küsimus ametnikele ja teistele asjapulkadele – millal läheb sisuliseks tööks? Kardan, et sellist aega ei
tule, sest ollakse haiged – vaeveldakse
õpitud abituse sündroomi käes, mis
teadagi on ravimatu. Tõbi haarab üha
suuremaid rahvahulki. Põhimotiiviks,
miks paljud uued tudengid haldusjuhtimist (loe haldussuutmatust) õppima
lähevad, on leida tulevikus “töö”, kus
midagi tegema ei pea. “Lebola”, nagu
öeldakse.
Kristo Kiviorg
Logistika toimetaja
[email protected]
telefon 667 0272
Vaadake, kui agaralt tegutsevad
poliitikud siis, kui käib tants piruka
jagamise ümber (loe: presidendivalimised).
Kui erakonnad ja poliitikud tegeleksid ka riigi probleemide lahendamisel sama agaralt, kui “konsulteeriti” üksteisega presidendivalimiste
teemal, oleks vabariigil hoopis teine
nägu.
Kes teab, võib-olla käituksime ise
kõik samamoodi, kui pirukas silme
ees. Mine võta kinni.
autorid
Logistika toimetaja Kristo Kiviorg
telefon: (372) 667 0272, e-post: [email protected]
Reklaamiprojektijuht Eili Pihlak
telefon: (372) 667 0069, e-post: [email protected]
Kujundaja Janett Uibo
Fotograaf Indrek Susi
Logistika ilmub iga kuu viimasel kolmapäeval
Äripäeva peatoimetaja IGOR RÕTOV,
Väljaandja Äripäeva Kirjastuse AS
Aadress: Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222,
faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165
e-post: [email protected], WWW: http://www.aripaev.ee
Toimetus: e-post: [email protected],
tel: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265
Korrespondent Tartus: Väinu Rozental, [email protected]
Korrespondent Washingtonis: Kertu Ruus, [email protected]
Seminarid ja käsiraamatud: tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290
Reklaamiosakond: e-post: [email protected],
tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200
Tellimine ja levi: e-post: [email protected], tel: (372) 667 0099,
faks: (372) 667 0300. Tellimine internetis www.aripaev.ee/tellimine
Tellimishind 12 kuuks 2595 kr.
Trükk AS Kroonpress
Merit Raju
Urvika Palts
Eesti Posti strateegiajuht
kirjutab, millised on tulevikus
postifirma ülesanded
Äripäeva kaasautor kirjutab
oma kogemusest, kuidas
toimus vedaja leidmine suunal
Prantsusmaa–Eesti
Sigrid Vetevood
Äripäeva kaasautor
uuris, millest lähtuvad
logistikafirmad asukoha
valikul
Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada.
Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades
avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul,
poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning
nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on
ilma Äripäeva Kirjastuse ASi kirjaliku nõusolekuta keelatud.
Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse,
[email protected] või tel (372) 646 3363.
3
hind
september 2006
Kiirete turusituatsiooni muutuste
Tegureid, mis võivad
mõjutada järgmisel
aastal logistikateenuste hindu, on üha
raskem prognoosida.
Kristo Kiviorg
[email protected]
Globaalses äris on hinda
mõjutavaid sisendeid äärmiselt palju. Hinnaprognoose
on üha keerulisem teha.
Vaid raudtee veotariifid
püsivad järgmisel aastal stabiilsed.
Teistes sektorites võib olla
lühiajalisi hinnakõikumisi,
kuid pikemas perspektiivis
viib energia ning tööjõu kallinemine ka teenuste hindade
tõusule.
Alljärgnevalt asjaosaliste turukommentaarid ning
prognoosid järgmiseks aastaks.
Kui riik ostab raudtee,
võivad tariifid tõusta
Raske on prognoosida,
mida teevad raudtee veotariifid järgmisel aastal.
Viimastel aastatel on tariifid püsinud samal tasemel
ning loodetavasti sama trend
jätkub ka tuleval aastal.
Kõik sõltub
sellest, mis
saab Eesti
Raudteest.
Kui riik peaks raudtee
taas oma valdusse saama,
võivad veotariifide hinnad
tõusta, kuna riigil on vaja
raudtee investeeringuteks
raha. Samas võidakse vahendeid ka mujalt leida,
mitte läbi tariifihindade
tõusu.
Hetkel tuleb lihtsalt
oodata, mida arengud toovad.
Ervin Hasselbach, Russian
Estonian Rail Service’i peadirektor
4
Laotoimingute hind sõltub oskustööjõu kallidusest
LOGISTIKA
KÜSIS NELI
PÕHIKÜSIMUST:
Hinnad ning hinnatõus
on teema, mida ei saa ühe
valemi abil arvutada ega
välja öelda. Meie ärimudelit
ja iseärasusi silmas pidades
tabavad teenuse hinnamuutused kõigepealt hulgimüügifirmasid ja kauba tarbijani
jõuavad need kauba müügihinna kaudu.
Hinnamuutused on seotud
teenusele kulutatud ressursside hinnaga.
Valmistades ette teenuse
hindade muutmist, on tähtis
hinnata eraldi tegevusi, millistest teenus koosneb.
Paratamatu on, et teenuse ostja peab koos teenuse
pakkujaga hindama, millises
osakaalus tarbib mingi teenuseliik mitmesuguseid ressursse (elekter, vesi jms).
Kui autokütuse või mo-
Milliseid muutusi
ennustate teie
firma pakutavate
logistikateenuste
hinnas aastal
2007?
Kui hind muutub,
siis kui suures
osas?
Mis mõjutab
hinda ja selle
kujunemist?
Kas ja kuidas on
hind sel aastal
muutunud?
nopoolselt müüdava elektrienergia tõus on lihtsalt
fikseeritav, siis keerulisem
on lugu töötajate palkadega.
2006. aasta kulude kasvust
on tuntavaim
just oskustööjõu kallinemine.
Laotoimingute
hinna aga kujundabki põhiliselt töötajate palgaks mineva
raha hulk.
On tegevusi, milliste puhul on töö automatiseerimise võimalused klientide
erinevate vajaduste tõttu
piiratud ja teenuse kvaliteedi määrabki töötajate
pädevus.
Rünno Kaiva, Via3Li logistikadirektor
Hinnad võivad isegi langeda
Kiirtranspordis mõjutavad hinda väga lihtsustatult kaks tegurit: kütuse
hind ning kõik muu ehk tegevused, mida ettevõte suudab ise mõjutada.
Kütuse hinna muudatused kajastuvad muutuvas kütuse lisatasu indeksis.
Siin mõjutab viimasel ajal hinda olukord Lähis-Idas.
Teine hinnakomponent, mis sõltub firma tegemistest, muutub samuti.
Tegemist ei ole hinnatõusuga, vaid pigem korrigeeritakse hinda vastavalt
Eesti turu olukorrale ja TNT võrkude arendamisele.
Anton Juurik, TNT PR- ja turundusjuht
www.antrena.com
VEOAUTOD-HAAGISED-BUSSID
ost-müük-tellimine
veoautod
haagised
pakiautod/bussid
tel 52 06 216
tel 55 614 554
tel 50 94 738
tel/faks 322 3760
Antrena OÜ
Rakvere
[email protected]
hind
Logistika
ajad saavad jätku 2007. aastal
Merevedudel võtavad tuure üles
nii ekspordi- kui ka impordihinnad
Kütuse lisa- ning turvatasu
mõjutavad hinda lennutranspordis
Merevedude hindu mõjutavad kõige enam kõikvõimalikud lisatasud, näiteks kõrghooaja puhul. Hetkel on import ja eksport kenasti tasakaalus. See valmistabki kõige
enam rõõmu.
Probleem tekib siin selles, et Eesti sadamad töötavad
maksimumjõudluse piirimail, Muuga konteinerterminal
töötab juba antud hetkel üle võimete piiri. Põhjuseks Venemaalt saabuvate kaubavoogude kiire kasv.
Ekspordihindade osas prognoosin järgmiseks aastaks
tõusu 10–20% ning impordi osas jääb see 10–15% vahemikku.
Ka tänavu on hinnad kerkinud hinnanguliselt sama palju. Kuna majanduskasv on kiire ning tarbimine suur, pole
kliendid hinnatõusu tänavu südamesse võtnud.
Meie ettevõtte tegeleb lennutranspordi kaubaruumi
müügiga ekspedeerijatele
ehk siis logistikateenus, mille hinnamuutusi kommenteerime, on lennutransport
Tallinnast.
Tallinnast lähtuva lennutranspordi kaubaruumi müügihinna määravateks
teguriteks osutuvad
järgneval aastal lisatasude suurusjärgud ehk siis, kuidas
jätkab muutumist kütuse lisatasu ning mis
hakkab toimuma 1. jaanuarist turvatasudega.
Trend näitab, et mõlemad
tasud tõusevad. Kütuse lisatasu tõus on põhjustatud
naftahindadest ning turvatasu sõltub Euroopa Liidu
direktiividest.
Hetkel on arutelul lennukaupade turvalisuse tõstmine
muutmaks 1. jaanuarist 2007
known ja unknown shipperkontseptsiooni, mis võib tõsta oluliselt turvatasu või siis
pikendada lennutranspordi
aega.
Tänasel päeval on lisatasud kokku 0,75 eurot kilo-
Raido Rebane, Cargomasters Eesti tegevjuht
Surve eelkõige
impordihindade kasvule
Hetkel valitseb turul kauba ülepakkumine ja puudus laevakohtadest. Kui
maailmas mingit suuremat poliitilist kriisi,
sõda ega majanduskriisi ei teki, ei muutu merevedudes
järgmisel aastal suurt midagi.
Hind võib nii tõusta kui ka langeda sõltuvalt asjaoludest. Analüütikud ennustavad nii majanduskasvu kui ka
majanduskasvu pidurdumist, kütusehinna osas ollakse
üksmeelel, et pikas perspektiivis kütuse hind tõuseb jne.
Ekspordi hind Kaug-Itta ning USA-sse on jäänud sellel
aastal enam-vähem samaks, impordi hind on aga kasvanud
– põhjuseks kütusehinna tõus ja puudus laevakohtadest.
Ants Ratas, CF&S Agentide AS
Scania R124LA Topline 4X2
grammi kohta, moodustades Euroopa suundadel lennutranspordi maksumusest
60%.
Meil läheb hästi, kui suudame baaslennutariife Tallinnast hoida järgmisel aastal
2006. aasta tasemel.
Sellel aastal on lennutransport kallinenud kütuse lisatasu arvelt.
Samuti on lisandunud AAMS (Air
Automated Manifest
System) tasu, mida
rakendatakse saadetise
eelinfo edastamiseks USA,
Kanada ja nüüd ka India
tollile.
Selle nõude on kehtestanud vastavate riikide tolliametid ning tolli ees vastutab
lennukompanii.
Lennukompanii omakorda võtab teenustasu kauba saatjatelt, lähtudes tasu
kehtestamisel sellest, millist
kanalit pidi on vajalik info
lennukompaniini jõudnud.
Tasu on vahemikus 31–125
krooni saadetise kohta.
Helena Roots, AirProxy Eesti ning
Läti esinduse juhataja
Scania R124LA Topline 4X2
Volvo FH12 Globetrotter 4X2 Volvo FH12 Globetrotter 4X2
2004 Sadulveok, 420 hj, Euro III, 2003 Sadulveok, 420 hj, Euro III
ls 556 000 km
2002 Sadulveok, 380 hj, Euro III, 2001 Sadulveok, 420 hj, Euro III,
ls 819 000 km
ls 774 000 km
5
hind
september 2006
Suurima hinnatõusu osaliseks saab autotransport
Surve hinnatõusule on pidevalt
kasvanud. Ühelt poolt üritame kulude
kasvu ohjata ja teiselt poolt klientidega läbirääkida, kuid lõppkokkuvõttes
on hinnatõusu puhul küsimus üksnes
ajas.
Kui siiani on palgaturul toimuv
käinud meist üle lainetena, siis edaspidi võib olla peaksime rääkima pigem
lainetena. Õnneks on transport selline
valdkond, mis ei lõpe niisama ära, alati
on vaja kaupu vedada, alati leidub teenusepakkujaid. Suurimat hinnatõusu
julgeksin ennustada autotranspordis,
samuti kohalikus laialiveos.
Lennu- ja meretranspordis ei tohiks
hinnatõus kuigi suur tulla, seal on
määravamad lennu- ja laevaliinide otsused, samuti rahvusvaheline poliitika,
millele Eesti turu mõju on minimaalne.
Suuri hinnatõuse ette ei näe. Hinnatõus
erineb ettevõtete lõikes palju, sest kui
üks firma on hindu mitu aastat muutmatuna hoidnud ja teine samal aastal
juba hindu tõstnud, siis ühtsest üldisest
hinnatõusust rääkida ei saa. Otsustajaks
on ikkagi klient, sest igal teenusel on
õige hind ja iga hinna taga on sisuline
lahendus.
Otseselt mõjutavad hindu meie endi
töötajate palgakulud,
kuid samuti transpordikulud, sest autod ja
laevad ei sõida ju ise,
neid juhivad ikkagi inimesed. Mahtude
optimeerimise ja tegevuste läbimõtlemisega suudame küll sünergiaid luua, kuid
sedagi vaid teatud piirini. Karmistuvad
keskkonnanõuded tõstavad laevapiletite hindu ning vedajatele makstavaid
tasusid. Tänavu oleme pisut kergitanud
hindu mõnel autotranspordi suunal,
ka oleme vaadanud üle tolliteenuste
hinnakirja.
Maanus Mätlik, ACE Logisticsi tegevjuht
Enam kallinevad osakoormate ja täistreilerite hinnad
Logistikateenuste hinnad tõusevad
jätkuvalt seoses kütusehindade kallinemisega maailmaturul ja tööjõule
tehtavate kulutuste suurenemisega.
Kvaliteedi tagamiseks ja hoidmiseks on
hinnataseme tõus koos kulude tõusuga
möödapääsmatu.
Maanteevedude puhul suurenevad
grupikauba hinnad mõne protsendi
võrra vastavalt tururegulatsioonile,
osakoormate ja täistreilerite hinnad
tõusevad absoluutarvudes veidi enam.
Hinnamuutus klientidele võib tulla kas
teenuse hinnakasvu või kütuselisa suurenemise kaudu.
Esimeses järjekorras mõjutab logistikateenuste hinda kütusehindade tõus,
kuid üha suuremat rolli mängib üldine
tarbijaindeksi kasv ja seeläbi ka palgatõus turul. Eesti majanduses tervikuna
on suurenenud oht, et palgakasv ületab
tootluse kasvu.
Jätkub tööjõupuudus – eriti autojuhtide ja ekspe-deerijate osas, kelle
ülesostmine viib ka turuhinnad üles.
Tööpuuduse määr hakkab lähenema tasemele, kus täiendavat tööjõudu on üha
raskem leida. Maanteevedude hindade
kujunemisel mängib sesoonselt oma
rolli kindlasti ka ekspordi-impordi tasakaal, seda eriti puhkuste perioodil.
Evert Kreek, DHL Eesti tegevjuht
Uus Iveco Daily –
mitmekülgseima linnaveoauto uus tulemine
Esimene Daily veeres tootmisliinilt maha 1978.
aastal, kui Iveco võttis vastu otsuse tuua veoautode kõrval turule ka väiksema tarbesõiduki.
Alates sellest on Daily olnud kergtarbesõidukite
sektori teerajaja, tulles välja innovatiivsete lahendustega nagu sissepritsega turbodiiselmootorid,
17-kuupmeetrised 210 cm kõrgusega kaubaruumid ja 6-käigulised käigukastid, mis sunnivad
ka konkurente oma tooteid parandama.
Uue Daily puhul on seda innovatiivsust jätkatud,
mille tulemusena loodi seni maailma mitmekülgseim tarbesõiduk. Ivecole omasele täisraamile
optimeeritud tagarattavedu on aluseks kolmele
erinevale klassile (L, S ja C), mille 8 erineva
teljevahega 8 erinevat mudelit tähendavad, et
kokku on uut Dailyt võimalik tellida enam kui
2500 eri variatsioonis.
Daily mootorivalikus on viis erinevat EURO 4
normidele vastavat turbodiiselmootorit (2,3-liitrine 96-, 116- või 136-hobujõuline ja 3,0-liitrine
146- või 176-hobujõuline), mis tänu uuenduskuurile tagavad paindliku ja võimsa pöördemomendiga jõuallika. Samas on mootorite puhul
peetud silmas nii loodussõbralikkust kui
kasutamisökonoomsust, millest tulenevalt on
Uuendatud disainiga sisekujundus ja kabiini tehnoloogilised lahendused on viidud tasemele, mis ei jää
enam palju alla sõiduauto omale.
Uus Iveco Daily
Daily hooldevälp lausa 40 000 km. Kõik see
garanteerib turu võimsaimad, kuid ka kõige
väiksemate opereerimiskuludega mootorid.
Iveco ei ole unustanud ka kaasaegseid kõrgendatud turvalisust tagavaid tehnoloogiaid (ABS8,
EBD, ESP8, ASR) ja reisijate turvalisust.
Selleks, et töötegemine sujuks lihtsalt ja mugavalt,
on uuendatud disainiga sisekujundus ja kabiini
tehnoloogilised lahendused viidud tasemele, mis
ei jää enam palju alla sõiduauto omale.
Pole ka ime, et mitmekülgsuse ja viimase piirini
täiustatud omaduste juures on uus Iveco Daily
Euroopa enimmüüdud tarbesõiduk.
• Enimmüüdud tarbesõiduk Euroopas
• Turu võimsaimad EURO 4 normidele
vastavad turbodiiselmootorid
• Klassikaline tagarattavedu
• Ökonoomne 40 000 km hooldevälp
• Enam kui 2500 võimalikku kerevariatsiooni
• Vastupidav täisraam
• Täiustatud pidurisüsteem (3,5-tonnine
S-klassi mudel peatub 100 km/h kiiruse
juures kõigest 42 meetriga)
• Suurele kandevõimele kohandatud veermik
• Kaasaegne täiustatud turvatehnoloogia
(ABS8, EBD, ESP8, ASR)
• Juhisõbralik kõrgtehnoloogia ja tippdisainiga
siseviimistlus
Iv Pluss AS. Pärnu mnt 556, Laagri, tel 677 9060
Iv TarCo AS. Ringtee 56a, Tartu, tel 740 9065
6
www.ivpluss.ee
www.ivtarco.ee
hind
Logistika
Transpordi ja laoteenuse
hinnad kerkivad kuni viiendiku
Põhiliselt mõjutavad järgmisel
aastal teenuste hindu peamiselt palga ja kütusehindade tõus, mistõttu
kallinevad ka transpordi ja laoteenuste hinnad ja seda hinnanguliselt
vahemikus 10-20%.
Hinna kujunemise kaks suuremat tegurit on esmajärjekorras
töötasu ja kvalifitseeritud tööjõu
puudus ning seejärel kütuse hind.
Tänavu oleme transporditeenuse
hinda tõstnud 10% võrra kevadel.
Järgmist hinnatõusu on oodata
nüüd sügisel.
Tiit Jõevee,
ASi Kaubaekspress juhataja
Detsembrikuu on määravaks järgmise aasta hinna kujunemise osas
Järgmise aasta hindade kohta on
üha raskem midagi ennustada. Olukord
maailmas võib muutuda tundidega, seepärast ei julgegi konkreetselt hinnata,
milliseks hinnatõus võiks kujuneda.
Järgmisel aastal teenused kindlasti
kallinevad, kuna nafta hind püsib tänu
investeeringutele rafineerimistehastesse kõrge. Seega võib näiteks kahe
aasta pärast oodata naftahinna mõningast langust, aga järgmise aastaga
ei tohiks veel midagi juhtuda. Samuti
veab maanteeveo hinna üles vajadus
tõsta veokijuhtide palku. Tänasel hetkel
peaks korraliku juhi palk olema 30%
kõrgem.
Maanteevedude hinda kujundame,
lähtudes turuliidrite tegevusest.
Hetkel on turul muidugi kuum. Ei
välista, et lähiajal võib saabuda “pohmell”, mis võib tähendada tarbimise mõningast vähenemist ning sealtkaudu ka
transporditeenuste kokkutõmbumist.
Olen seisukohal, et ülioluline trendikuu on detsember, siis antakse suund
järgmisele aastale.
Vahur Oja, Allando Trailwaysi finantsdirektor
7
intervjuu
september 2006
Jaan Lepp:
Tahame tõestada, et ka suured
firmad võivad olla paindlikud
Hiljuti Frans Maasi alla neelanud DFDS
Transport-i suurimaks väljakutseks saab
ettevõtte juhatuse esimehe Jaan Lepa sõnul olema püüd muutuda taas paindlikuks
teenusepakkujaks ning jätkata kasvamist
kriitilisele ressursinappusele vaatamata.
Kristo Kiviorg
[email protected]
Kohtumine Jaan Lepaga
leidis aset ühel kuumal augustikuu päeval tema kabinetis.
Mehe olekust ei tundunud
ärevust. Pigem võis lugeda
sellest välja meeldivat ärevust, mis tekib siis, kui uus
väljakutse on ennast täies
ulatuses paljastanud.
Peatselt DSV nime kandma hakkaval ettevõttel ei
seisa ees lihtne ülesanne.
Börsiettevõttena saab olla
eesmärgiks vaid kasv. Olukord tööturul on aga kehv.
Kas ühinemine Frans
Maasiga on tänaseks lõppenud?
15. mail kolisime ringi.
Tänaseks on kaks firmat ka
juriidiliselt ühendatud.
Selle tulemusel oleme
iseendalegi märkamatult
kasvanud oma valdkonna
suurimaks transpordi ja logistikafirmaks Eestis.
Ja nii nagu kogu Euroopas,
hakkame ka Eestis kandma
alates 2007. a jaanuarikuust
oma emafirma DSV nime.
Mida sellest õppisite?
Olen viimastel aastatel olnud mitme ülevõtmise ja ühinemise juures. Üllatanud on
see, kuidas samas valdkonnas
tegutsevad ettevõtted võivad
olla seestpoolt nii erinevad
– nii tegutsemispõhimõtete
kui ka ärikultuuri osas.
Õppisime seda, et ühest
valemit edukaks ülevõtmiseks ei ole – lähtekohad,
mis olid edukad üks kord, ei
pruugi töötada teine kord.
Mis töötajatest sai? Kui
kaks ettevõtet ühinevad
kipub inimressurssi sageli
üle jääma…
Ärikultuuride erinevusetõttu on tänaseks osa Frans
Maasi inimesi kõrvale astunud.
See on kahjuks liitumisprotsessi üks paratamatu osa.
Ilmselt mängis oma osa ka
see, et enne ühinemist olime
konkurendid. Eesti kontoris
töötanud 26 inimesest jätkab
praegu meiega alla poole.
DSV aktsiat tasub osta?
Arvan küll, 1990ndate lõpust alates on meie emafirma
tegutsenud üliagressiivselt
laienemise vallas ja on olnud
edukas. Tegu on kahtlemata Kopenhaageni börsi ühe
edukama aktsiaga viimastel
aastatel.
DFDS Transport on Eestis
tegutsenud 15 aastat. Tähendab see ettevõtte jaoks
küpset iga või on tegemist
veel puberteediga?
Ettevõte on pidevas liikumises. Ei usu, et meid nüüd
vanaks firmaks võiks pidada.
Ise loodame, et suudame veel
kaua uusi väljakutseid leida.
Mida toovad sügis ning
aasta 2007 ekspedeerimisturule?
Suhteliselt raskelt prognoo-
Piletite müük Ro-Ro liinidele
ÜLEMAAILMSED
KONTEINERVEOD
Riga/Ventspils – Lübeck
Klaipeda – Kiel/Karlshamn
Ametlik esindaja Eestis
Transocean Eesti OÜ, Ahtri 8, Tallinn
Telefon 611 6001, Faks 611 6005, [email protected], www.transocean.ee
8
intervjuu
Logistika
Jaan Lepa sõnul on firma omanikud ajanud jõulist laienemispoliitikat. Frans Maasi ülevõtmine
ei pruugi jääda viimaseks.
Foto: Julia-Maria Linna
sitav. Ekspedeerimisturul saab
võtmeteguriks konkurents ressursi – kvaliteetsete vedajate
pärast. Alltöövõtjad vaevlevad
tõsise tööjõupuuduse käes samal moel nagu päästeamet või
politsei. Paljud vedajad lahkuvad ka kaubaveoärist teedeehitusse või lähevad juhid välismaale. On selge, et tänaste
hindadega teenuste kvaliteeti
enam tagada ei õnnestu ja hinnatõus on paratamatu.
Kuidas sellele väljakutsele
vastu seista?
Olukord, kus arengut hakkab piirama tööjõupuudus,
on Eesti kasvavale majandusele uus. Seda on küll
ette ennustatud, aga nüüd
on see käes. Lahendusi on
kaks – olemasoleva ressursi
efektiivsem kasutamine või
täiendavate ressursside kaasamine lähiriikidest. Meie
äris tähendab see variant
teiste riikide, nt Läti, Leedu
ja Poola vedajate kasutamist,
mis on seadusandlikult luba-
tud. Aga eks samad probleemid ole ka neis riikides.
Kumb on parem, kas tegutseda efektiivsemalt
kuid väiksemate mahtudega mingis kindlas nišis
või jätkata olemasolevas
tegevusvaldkonnas laienemist?
· konteinerite ja väikesaadetiste
transport üle maailma
· kaupade ekspedeerimine
(mere-, auto- ja raudteeveod)
· laevade prahtimine ja
agenteerimine
Esindatavad laevaliinid:
· China Shipping Container Lines
(ülemaailmne konteinertransport)
· Maruba (konteinertransport
Lõuna-Ameerikast)
CF&S Agentide AS
Ahtri 12, 10151 Tallinn
Tel: 666 4400
Faks: 666 4444
E-mail: [email protected]
www.cfs.ee
9
intervjuu
september 2006
Börsiettevõtte osana peame kasvama. Meil muid valikuid ei ole.
Levivad kuuldused, et tänavu hoogustunud ühinemised jätkuvad ka tuleval
aastal…
Ekspedeerimisäri on globaliseerunud meeletu kiirusega. Pole kahtlustki, et liitumisi ning ülevõtmisi tuleb
järgmiselgi aastal. Suuremaid
konsolideerumisi, mis võiks
raputada Eesti ekspedeerimisturgu, hetkel ei tea.
Tekivad hiigelfirmad. Kas
väikestele ikka jääb turul
ruumi?
Oma kindlates nišitegevustes võivad väiksed olijad
väga tegijad olla. Nad jäävad
turul ka tulevikus ellu. Pigem saab raske olema keskmise suurusega tegijatel, kes
ei ole liha ega kala.
Olete deklareerinud, et tahate olla samaaegselt nii
suured kui ka paindlikud.
Kuidas on see võimalik?
Tegemist oleks justkui
vastuoluga.
Oleme ennast kogu aeg
pidanud küllaltki kliendikeskseteks ja operatiivseteks,
aga pärast viimast ühinemist
avastasime, et meie trumbid
hakkavad kaduma.
Nüüd oleme otsustanud
tõestada, et ka suurfirma võib
olla paindlik ja hooliv. Selle
eesmärgi oleme endale püstitanud ja tegutseme. Eks aasta
pärast näe, kuidas läinud on.
Kuivõrd on aastate jooksul
muutunud klientide teadlikkus?
Kliendid on arenenud ja
kasvanud koos meiega. Näiteks oli meie viimasel sünnipäeval kümmekond klienti,
kes on meiega olnud kõik need
15 aastat. Üldiselt võiks öelda,
et arusaamine meie tegevusvaldkonna kirjutatud ja kirjutamata reeglitest paraneb.
Positiivseks trendiks võib
pidada, et järjest rohkem soovitakse keskenduda oma põhitegevusele ja usaldatakse
rohkem partnereid. Näiteks
täna oleme olukorras, kus
nõudlus kvaliteetsete ladude
ja laotöökorralduse järele
ületab oluliselt pakkumist.
Prognoosite selleks aastaks käibe kasvu 35%.
Võib öelda, et niikaua, kui
kasvab Eesti majandus, läheb
ka veokorraldajatel elu hästi.
Selle aasta prognoos sisaldab
ka ühinemisest lisandunud
töömahtusid. 2007. a konkreetseid plaane pole veel teinud, aga majanduskasvu jätkumisel järgmisel aastal peaks
20% kasv olema jõukohane.
Kuidas käituksite, kui teie
juurde tuleks suur klient
”
Niikaua, kui
kasvab Eesti
majandus, läheb
ka veokorraldajatel hästi.
Jaan Lepp, DFDS Transport juhatuse esimees
ning te näeksite, et kõige paremini saaks tema
soove rahuldada hoopis
teie konkurent. Kas kliendi saatmine konkurendi
juurde tuleks kõne alla?
Meie äriplaan seda küll
ette ei näe. Koostööd teeme
nn erivedudel nagu ülegabariidilised veod, kolimised,
jms. Muudel juhtudel proovime ise hakkama saada.
Küll aga tehakse minu
arvates head koostööd Eesti
Ekspedeerijate Assotsiatsiooni vahendusel ekspedeerijate
ühiste huvide kaitsmisel nii
suhetes riigiasutustega kui ka
infrastruktuuri ettevõtetega.
Kas see võiks juhtuda?
Siiani oleme seda usku
olnud, et igaüks peaks ise
hakkama saama.
Kas ka konkurentidelt on
töötajaid üle tulnud?
Üldiselt oleme oma spetsialistid ise välja kasvatanud.
Uute töötajate valikul kasuta-
Alates oktoobrist pakub Rehviekspert
Bridgestone'i Qualitread
tehnoloogia kohaselt protekteeritud
veoki- ja bussirehve.
Küsi järele!
Peterburi tee 58C, Tallinn 605 6088 [email protected]
Tallinna mnt 64C, Pärnu 44 39081 [email protected]
Tõrremäe küla, Rakvere 32 27411 [email protected]
Ringtee 35, Tartu 73 71850 [email protected]
10
me põhiliselt olemasolevate
töötajate soovitusi. Kuna
kogemus on olnud väga positiivne, siis muid kanaleid me
praktiliselt kasutanud ei ole.
Tarbesõidukite müüginumbritest võiks järeldada, et saadetised lähevad
järjest väiksemaks, samal
ajal toimetatakse neid tihedamini kohale.
Ei tea, kas need asjad on
omavahel seoses, aga pärast
ELiga liitumist on märgata, et
n-ö keskmine saadetis läheb
iga aastaga väiksemaks, samas saadetiste arv suureneb.
Palju tõusevad hinnad
järgmisel aastal?
Ühest numbrit on raske
öelda. Hinnamuutus on erinev nii veosuundade kui ka
osa- ja täiskoormate lõikes.
Samuti on raske prognoosida kütusehindade muutust.
Julgen aga arvata, et võrreldavate veomahtude korral
peaks järgmise aasta transpordieelarvet suurendama ca
10% võrra.
Millistel suundadel on
hinnakasv kõige tõenäolisem?
Põhjused on erinevad, aga
suurimat hinnatõusu võib
oodata Eesti sisevedudel ja
pikkadel Lõuna-Euroopa vedudel nagu Prantsusmaa,
Hispaania ning Itaalia.
Logistika
reklaam
11
logistikakeskus
september 2006
Nii see valmibki. Ehituslikult pole kaasaegse logistikakeskuse rajamine kuigi keeruline.
Logistikakeskuse valmimise
Milline asukoht oleks
sobivaim, kaua ehitus
aega võtab, kustkohast hankida vajalik
laosisustus, on vaid
mõned probleemid,
millega tuleb uue
logistikakeskuse rajamisel kokku puutuda.
Kristo Kiviorg
[email protected]
Takkajärgi tunnistavad
Smarten Logisticsi juhatuse
esimees Neeme Jõgi ning
juhatuse liige Mait Miller,
et kui logistikakeskuse rajamist peaks uuesti alustama, teeksid nad projekti
ajagraafiku paindlikuma,
peaksid tegevuste üle põhjalikumat järelvalvet, valiksid
võib-olla teised hankijad.
Asukoha aga oleks valinud
endiselt sama.
Järgnevalt kommenteerivad Neeme Jõgi ning Mait
Miller.
Mahtude kasv tekitas
vajaduse
Vajadus uue logistikakeskuse
järele tekkis kaubavoogude
pidevast kasvust, ka olid vanad ruumid Liiva logistikakeskuses meie jaoks ebapraktilised. Kolmas põhjus, miks
ettevõte otsustas Assakule
liikuda, oli seniste rendilepingute lõppemine.
Eesti jaotusvedude
suhtes hea asukoht
Asukoha valikul tegelikult
väga palju valikuvõimalusi ei olnudki. Riiulite järgi
joonistati paika maja ning
sellest tulenevalt pandi paika kandepostid ning muud
ehituselemendid.
Esimene kriteerium oli
ikkagi logistika. Eelpoolmainitud nüansid said krundi
valikul otsustavateks.
Pole vedajatelt uurinud,
kas nüüd on linna parem
või halvem sõita olnud kui
enne. Kindel on, et Eestisiseseid jaotusvedusid on
uuest asukohast parem teha.
Turunduslikult on asukoht
väga hea, kaubamärk hakkab Tallinn–Tartu maanteelt
kenasti silma. Hetke õnn on
see, et enamasti lähevad jaotusautod liikvele tipptundide
välisel ajal.
Probleemseid kohti on:
Tartu maantee läbimurre ei
lahenda liiklusummikuid,
Järvevana tee, Tartu maantee ja Suur-Sõjamäe ristmik
teevad muret.
Tee koormuspiirang
tõi lisakulu
Detailplaneeringuga võib
probleeme tekkida, näiteks
juhul, kui see peaks venima
aasta-pooleteiseni.
Selle ajaga võib äriplaan
muutuda. Omavalitsustes
võtab nende menetlemine
äraarvamatult palju aega.
Sellist olukorda tuleks riiklikul tasandil muuta. Menetlemise kiirus sõltub mingil
määral ka valla üldplaneeringust, kui kaugele vald
Eesti • Soome • Norra • Rootsi
Ädala 8,10614 Tallinn
Tel 673 7807, faks 673 8135
[email protected]
www.pohjatransport.ee
12
REGULAARNE
OSAKOORMATE JA
VÄIKESAADETISTE
VEDU
oma planeerimistega on läinud. Meie komistuskiviks sai
infrastruktuur, kuna me ei
eeldanud, et peame asuma
koos investoritega arendama
ka kohalikku maanteed, kuni
selgus, et kevaditi ja sügiseti
pannakse meie kasutatavale
teele koormuspiirangud.
Sellest ei teavitanud meid
ei vald ega maa müüja. See
probleem tuli välja pärast detailplaneeringut. Valla riigi
eelarves teeremondi raha lähiaastatel ette näha polnud,
seetõttu tuli ise investeerida.
Tee rajamiseks kulus meil
umbes 1,5 miljonit krooni.
See probleem puudutab tegelikult tervet Eestit.
Objekt läks planeeritust kallimaks
Seoses ehituse ning materjalide kallinemisega logistikakeskuse rajamine kallimaks
ei läinud, kuna hinnad olid
eelnevalt kokku lepitud. Küll
aga muutsid projekti meie
jaoks kallimaks mõningad
logistikakeskus
Logistika
Fotod: Kristo Kiviorg, Mait Miller
rõõmud ja mured
projekteerimisvead. Üheks
näiteks on jahutatud toodete
lao siseviimistlusmaterjal,
mis ei vasta soovitud tingimustele. Sellega oleks projekteerija pidanud töö käigus
arvestama. Keskuse lõplik
hind peaks olema üle 300
miljoni krooni.
sioonikuludega. Summad on
sarnased. Hoonesse investeeritud omafinantseering
pole samas takistanud ettevõtte teisi arenguprotsesse
nagu näiteks infotehnoloogia
arendamist. Hoone müüki ja
rentniku staatusesse asumist
ei saa välistada.
Energia kokkuhoid
Energia optimaalseks rakenduseks kasutatakse külmlao
jahutussüsteemist eralduvat
soojust ära hoone küttesüsteemides. Betoonseinad hoiavad hoones stabiilsust, talvel
ei lähe külmaks, suvel pole
vaja eraldi hoone jahutamise
peale mõelda.
Ajagraafik venis kuu
võrra plaanitust pikemaks
Logistikakeskus pidi valmis
saama juuli keskel (intervjuu
tehti augusti lõpus – toim.)
Graafik oli pingeline. Aja projektsioon oli ilma lõtkudeta,
kuid tehniliselt teostatav. Nii
kommunikatsioonide rajajad
kui ka ehitajad jäid siiski
ajahätta. Kõik on omavahel
seotud: kui veesüsteeme pole
üles pandud, ei saa ka ehitaja
oma asjadega edasi minna.
Septembri keskpaigaks peaks
kõik lõpuks valmis olema.
Muret valmistas seegi, et
riiuleid ei jõutud õigel ajal
üles panna. Probleem oli
Miks otsustati ise
teha?
Küsimus oli ajas, sobiva
tootlusnormiga investorit ei
leidnud, seetõttu otsustasime
objekti ise rajada. Sisuliselt
pole vahet, kas me maksame üüri või tegeleme laenu
tagasimakse ning amortisat-
montaažis ja selle korraldamise võimes, kuna füüsiliselt
olid riiulid siin olemas.
Kõiki hanketingimusi
pole alati kasulik varakult paika panna
Hangete puhul pole me lähtunud mitte niivõrd hinnast,
vaid pakkumise kindlusest,
teiseks oleme uurinud, kas
pakkuja suudab oma lubadust realiseerida.
Seetõttu ei valinudki me
laosisutuse hanke puhul kõige odavamat pakkumist.
Odavuse asemel eelistame
pigem kindlust.
Otsustavaks sai tarnija
taust ning senised tegemised.
Paraku riiulite puhul see end
ei õigustanud.
Kiiresti ajas muutuvad tehnoloogilised lahendused
Peaks olema rohkem kontrolli all. Tegime vea, kuna
leppisime tarnijaga tehniliste
lahenduste osas kokku juba
hoone projekteerimise faasis.
Aasta-pooleteisega toimub
tehnikamaailmas väga palju
muutusi ning toonased kokkulepitud lahendused teevad
küll oma töö ära, kuid sama
raha eest võib turult leida
mitmeid paremaid võimalusi.
Näiteks videoseadmete
osas sõlmisime kokkuleppe, mis sisaldas tolleaegset
parimat tehnikat, kuid kui
ostmiseks läks, pidime leppes ümberkirjutusi tegema,
et parameetrite kvaliteeti
tõsta.
Kolimisel tekkis
probleem kauba vastuvõtmisega
Planeeritud kolimisaja
lükkasime nädala võrra edasi. Ka nädal hiljem kolisime
olukorras, kus riiuleid alles
paigaldati ning ehitaja ehitas. Tegime vigu, kaubad said
vanast majast välja laaditud,
kuid kauba vastuvõtu algus
lükkus viis tundi edasi. RIIGISISENE
GSM 562 5488
TRANSPORT
[email protected]
VEOKORRALDUS
www.abiveod.ee
13
asukoht
september 2006
Asukoha valikul on olulised piirkonna
”
Logistikattevõtted
peavad asukoha valikul oluliseks eelkõige
piirkonna arenemisvõimalusi ning üldplaneeringut.
Sigrid Vetevood
[email protected]
Lisaks ülal mainitule on
oluline ka hind ning hea ligipääsu võimalus. Suuremad
logistikaettevõtted vajavad
pidevalt kasvavate veomahtude juures suure pindala ja
ruumalaga ning kõrgetele
14
nõudmistele vastavaid laopindasid. Turul pole hetkel
enam piisavalt rendivõimalusi. Seetõttu rajatakse uusi
ning laiendatakse olemasolevaid logistikakeskusi.
Samas annab logistikafirmade asukoha valik aimu ka
sellest, millisesse piirkonda
suundub lähitulevikus tootmise raskuskese ning muud
sellega seonduvad harud.
Paljud logistikafirmad on
kas kolinud või kolimas uude
asukohta. Seoses sellega kerkivad päevakorda mitmed
olulised küsimused. Mida
Asukoha valikul on kaubasaajate seisukohast oluline olla Tallinna lähedal,
samas teenuste ostjate seisukohast pole
see nii tähtis argument.
Mait Miller, Smarten Logisticsi juhatuse liige
peavad ettevõtete juhid asukoha valikul oluliseks? Milliste kriteeriumite põhjal
tehakse valikud?
BLS Eesti tegevjuhi Tarmo
Taeli hinnangul mängib kõige olulisemat rolli siiski hind.
“Kuigi hind on kõige olulisem, soovitame jaotuskeskuse valikul pöörata piirkonna
üldplaneeringule, aga ka
tänasele teedevõrgustikule
ning laienemisvõimalustele.
Täna on neile tingimustele
vastava pinna valik turul
siiski mõneti piiratud.”
Vajaduse uue jaotuskeskuse järele tingis ettevõtte
kiire kasv. “Kuna viimase viie
aasta jooksul oleme muutu-
asukoht
Logistika
edasised arenguvõimalused ja raha
nud kohalikule turule orienteeritud teenusepakkujast
logistikaettevõtteks, peame
suutma oma klientide vajadustele optimaalselt vastu
tulla,” rääkis Tael.
Smarten Logisticsi juhatuse liikme ning müügi- ja turundusdirektori Mait Milleri
sõnul tingis uue logistikakeskuse ehitamise asjaolu,
et teist vastava suuruse ja
kvaliteediga rendipinda Eestis lihtsalt pole. Samas näeb
Smarten ette kaubamahtude
kasvu. Ka märkis Miller ühe
uue logistikakeskuse ehitamise põhjuseks asjaolu, et
Smarteni rendileping olemasolevates ruumides sai läbi.
“Esimene kriteerium oli
krundi õige suurus ja kuju
ning samuti lähedus Tallinnale, kuna umbes poolte
meid läbivate kaubavoogude
sihtkoht on Tallinn. Teine
meiepoolne oluline nõue oli
transpordi juurdepääs logistikakeskusele.
Olulised olid ka töötajate transpordilahendused ja
logistikakeskuse nähtavus
põhimaanteelt. Krundi valikul lähtusime samuti detailplaneeringu kehtestamisening kommunikatsioonide
ehitusajast. Asukoha valikul
on kaubasaajate seisukohast
oluline olla Tallinna lähedal,
Vale asukoht kahandab töötaja motivatsiooni
Kuigi maa
hinnad
võivad linnast
eemal olla
odavamad,
võivad hiljem
transpordile
ning personali
leidmisele
kuluvad
summad
kasvada.
samas teenuste ostjate seisukohast pole see nii tähtis
argument.” Milleri meelest
on Assakul täidetud kõik
nende poolt asukohale seatud olulisemad kriteeriumid,
ainukese puudusena tõi ta
välja töötajate raskendatud
transportimise. “Loomulikult
oleks töötajate transpordi
seisukohast kõige sobilikum
olla Tallinnas, kuhu liigub
ka linna ühistransport,” märkis ta.
Kuna Smarten eelistas krunte Viljandi ja Tartu maantee piirkonnas ning
nad esitasid ka kõrged nõudmised krundi suurusele ja
kujule, ei jäänud valikuks
just palju alternatiive. “Me ei
looda, et leiame enamuse vajalikust tööjõust uue lao piirkonnast. Panustame palju tänastele töötajatele ja loome
neile maksimaalsed paindlikud tööle ja koju liikumise lahendused,” lausus antud teemal OÜ Balti Logistika juhataja Mait Marran. MANNLINES
www.mannlines.com
Regulaarsed ro-ro-, saematerjali-, konteiner- ja projektveod
Inglismaa, Saksamaa, Soome ning Eesti vahel
Ülemaailmne ro-ro-lüli läbi Bremerhaveni sadama Eestisse
Inglismaa - Eesti kaubaveo transiitaeg 3 päeva
Broneerimine ja lisainfo:
Mann Lines OÜ
Rae põik 10, 76806 Paldiski, Eesti
Tel +372 679 1450
Faks +372 679 1455
E-post [email protected]
Bremerhaven
Harwich
Cuxhaven
Paldiski
Turku
-
N
R
L
E
T
15
vedu
september 2006
Oh seda
Prantsusmaad
küll!
Mida teha, kui kaupa
on vaja kiiresti kohale toimetada, aga
ükski vedaja ei ole
suuteline soovi täitma? Õige vastus on
mitte liiga vara alla
anda, sest suvi pakub logistikasektoris
lisaks ebameeldivale
ka annuse positiivset
emotsiooni.
Urvika Palts
[email protected]
Keset juulikuu palavust
sain pealtnäha lihtsa tööülesande. Pidin leidma kolme
nädala pärast valmivale kaubale autotranspordi suunal
Prantsusmaa–Eesti.
Esialgu tundus vedaja leidmine käkitegu, sest
paljud Eesti ekspediitor- ja
transpordifirmad veavad
kaupa Prantsusmaalt. Kirjutasin hinnapäringusse kauba
koguse, laadimise aja ja linna
andmed ning saatsin kolmele
suuremale ekspediitorfirmale. Lootsin samal päeval
laekuvate hinnapakkumiste
vahel madalaima hinna järgi
võitja valida.
Vaatamata lõunale saabus
paari minuti pärast esimene
hinnapakkumine, kuid veoaega kirjas polnud. Hinnapäringusse olin rasvases kirjas
märkinud, et soovin teada ka
veoaega. Kaup oli tingimata
vaja Eestisse toimetada võimalikult kiirelt ehk reedel
peale tõstetud kaup pidi kolmapäeval juba meie laoriiuleid koormama.
Tarneajaks pakkus ekspediitor nädal varasema kuupäeva kui laadimisaeg. Milline imeline firma, suudab kaupu minevikku toimetada!
Hiljem selgus, et ajamasinat neil ikkagi pole ja kauba
veoaeg on kaks nädalat.
Küsisin nädalase veo võimalikkust, aga kuna nende
regulaarveod väljusid Prantsusmaalt neljapäeviti, polnud
nädalaga võimalik kaupa kohale toimetada. Regulaarvedude peamine valupunkt on
jäikus: kui kaup jääb maha,
tuleb oodata terve nädal.
Jätsin pakkumise kõrvale
kui juba heliseb telefon ja
järgmine transpordifirma
teatas: “Prantsusmaalt EI
OLE võimalik kahe nädalaga
17 alust Eestisse tuua.”
Pööritasin silmi ja kritseldasin paberile kuuldud vabandusi. Esiteks pole Prant-
Regulaarselt ja mitmekülgselt
Põhjamaade suunal
Laoteenused
Eesti-sisene
laialivedu
16
Tel +372 656 5943
Faks +372 631 4166
e-post [email protected]
www.kymb.ee
vedu
Logistika
Joonistus:
Anti Veermaa
susmaal veoautosid, sest
firmadel on suvepuhkused
ja kaupa sinna peaaegu ei
veetagi. Teiseks on Euroopas
kuumuse tõttu liikluskeelud.
Kolmandaks on tegemist
osakoormaga, nii et isegi kui
leitaks auto, poleks kedagi,
kes täidaks teise poole autost. Neljandaks…
Kuidas pole võimalik nädalaga kaupa Eestisse vedada? Nui neljaks, me peame
selle kindlasti nädalaga Eestisse saama!
Paar päeva hiljem potsatas veel viie transpordifirma
postkasti Prantsusmaa-transpordi hinnapäring. Lisaks
hinnapakkumistele sain veel
mõned vabandused, miks
Eestisse ei saa nädalaga kaupa tuua.
“Meil on küll auto Prantsusmaal, aga juht peab vahepeal puhkama. Teate, neid
digitaalseid sõidumeerikuid
ei saa ju nii vabalt käsitleda,”
kostis telefonist.
Tean, tean. Kevadest saadik olen seda vabandust pidevalt kuulnud.
Miks keegi ei paku lahendusi? Kas ekspediitoritele ei
õpetata klienditeenindust?
Naerata ja paku lahendusi,
mitte vabandusi.
Saatsin veel viiele firmale
hinnapäringu. Üks firma teatas, et nemad ei tegele Prantsusmaa kaubavedudega. Sain
firma kontaktaadressi Eesti
Ekspedeerijate Assotsiatsiooni kodulehelt ja eeldasin, et
Lõuna-Euroopa vedude alla
kuulub ka Prantsusmaa. Nädalast veoaega ei paku endiselt ükski firma.
Peast käib läbi mõte ise
ekspediitoriamet ette võtta
ning ekspordi ja impordiga
tegelevate tuttavatega üks
auto kokku komplekteerida.
Uurisin tuttavalt, kuidas
tal Prantsusmaalt import
edeneb. “Ei saa kurta, homme tuleb üks auto ja...” Tunneli lõpus hakkas koitma
valgus.
Ekspediitorid, kes lubasid
nädala pärast uuesti kontakteeruda, et täpsustada autode
saadavust, polnud nädal hiljem märku andnud. Laadimiseni jäi 10 päeva.
Näitasin ise aktiivsust
üles, helistasin firmadele
ja pakkusin lahendusi. Kui
me maksame täiskoorma
TÕSTUKITE HOOLDUSE TELLIMINE
VEELGI MUGAVAM!
TELEFON
17997
eest, kas siis saame 100%
garantii, et kaup nädalaga
kohale jõuab? Ei saa. Kas on
võimalik kombineerida autoja meretransporti, et vältida
Poola sõidukeelde ning samal
ajal saaks autojuht puhata?
On võimalik, aga ei saa kindlustada, et kaup nädalaga
kohale jõuab.
Lõpuks saabus pikaajaliselt partnerilt teade, et
neil on Prantsusmaal auto
olemas ja nädalaga toovad
nad kauba kohale. Haarasin
õlekõrrest ja täpsustasin tarneaadressi.
Mõned päevad hiljem
edastas müügiassistent ekirja transpordifirmalt, kus
küsiti, kas nende Prantsusmaa hinnapakkumine sobib.
Kah huvitav viis kliendiga
suhelda.
“Aga hind?” küsite te. Kui
kolmeteistkümnest firmast
pakub lahenduse vaid üks,
siis ei olegi hind oluline.
Samas võin välja tuua seaduspärasuse: kõige kallimat
transporti pakkuvad firmad
leiavad kõige rohkem vabandusi.
Tunnistan, et aastatega on
transpordi hinnapäringutele
vastamine paranenud. Sain
kõigilt firmadelt vastused,
isegi kui nad vajalikul suunal vedu ei teostanud. Logistikutel soovitan ka kõige kibedamal ajal transpordifirmade vabandustega mitte
leppida.
”
Meil on küll
auto Prantsusmaal, aga
juht peab vahepeal puhkama. Teate, neid
digitaalseid sõidumeerikuid ei
saa ju nii vabalt
käsitleda...
...mõned vabandused,
miks Eestisse ei saa
nädalaga kaupa tuua
TUNTUD JA TUNNUSTATUD TASE
17
tarbesõiduk
september 2006
Sprinter –
mersu käibekasvataja?
Uuel Sprinteril on kõik vajalikud omadused, et omas segmendis eesrinnas püsida.
BT Eesti
TOYOTA Group
BT Europe
Tõstukid ja laotehnika
MÜÜK • RENT • HOOLDUS • REMONT
RIIULID, LAOSISUSTUS JA PLANEERIMINE
Kesk tee 13, Jüri,
75301 Harjumaa
Tel 606 6020
Faks 606 6021
[email protected]
www.bt-baltic.com
18
Fotod: Kristo Kiviorg
tarbesõiduk
Logistika
Rikkalik
lisavarustus
Hiljuti ilmavalgust
näinud uus MercedesBenz Sprinter on küll
hea, kuid spetsialistid
asetasid kaubiku siiski kolmandale kohale
Euroopas.
Kristo Kiviorg
[email protected]
Eelmisel nädalal toimunud tarbesõidukite näitusel
Hannoveris (IAA) tunnistati masin Ford Transiti ning
ühistööna valminud Citoën
Jumperi, Fiat Ducato ning
Peugeot Boxeri järel kolmandaks.
Proovisõidul sai Sprinteriga kokku läbitud üle neljasaja kilomeetri.
Kuidas siis sprinterist veerandmailer mulle tundus?
Esmalt salong. Armatuur
millegi erilisega silma ei
paista, õnneks pole kasutatud nagu ka Fordil Salvo kelgust tuntud plastikut, nagu
täna veel paljudes sõiduautodeski leida võib. See on hea
märk mitte ainult Sprinteri,
vaid ka teiste tarbesõidukite
puhul.
Ühtlasi võikse see olla
ka signaaliks, et autotootjad ei hakka enam kunagi sõiduautodessse odavat
plastikut toppima, ka mitte
odavatesse autodesse.
Uue Sprinteri puhul võib
kindlalt väita, et juhi mugavus on tublisti edasi läinud.
See on isegi tunduvalt parem
kui vanemate Vitode puhul,
kas või seetõttu, et vajalikud
lülitid, nupud ja panipaigad
on tunduvalt paremini käeulatuses.
Kui kaubikute puhul on
sageli probleemiks õige isteasendi leidmine, siis julgen
küll väita, et Sprinteris seda
muret ei ole – mugava sõi-
Kõrvalistmete all on kaks
panipaika.
duasendi peaks leidma seal
iga sohver, võib-olla vaid
kahemeetristel korvpalluritel
tekib probleeme.
Salongis ei riivanud kõrvu
ka vali mootorimüra, mürataset salongis võib kindlasti
nimetada klassi üheks madalamaks, kui mitte kõige
madalamaks. Raske muidug
öelda, kas konkurentidel on
müra väiksem või suurem.
Juhil on sõites hea vaade
nii masina nina ette kui ka
taha. Üllataval kombel ei piiranud juhi vaatevälja A-piilarid, mis tavaliselt kaubikute
ja väikebusside puhul häirivaks teguriks on olnud.
Juhi töökohalt tooksin
miinusena välja istme peatoe, mida kuidagi ei saa
praktiliseks ja mugavaks
nimetada.
Sarnaselt teiste kaubikutega on kõrvalistuja eluolu
tunduvalt ebamugavam kui
juhil, kuid vähemasti on
kõrvalistujal jalaruumiga
kõik korras.
Tõsi, kolmekohalises kabiinis jääb kolmele mehemürakale kitsaks, seda eelkõige
käiguvahetuse korral, kui
keskmise inimese jalad käiguvahetust segama kipuvad.
Samas õla- ning istmikuruumi jätkub.
Armatuurilaegas mahutab
ka atlase.
MB TEHNILISED
ANDMED
Mercedes-Benz
Sprinter 311 CDI
Mootor: 2148 cm3
Võimsus: 110 kW
Käigukast: manuaal
Täismass: 3500 kg
Istekohti: 3
Pikkus: 5910 mm
Laius: 1933 mm
Kõrgus: 3000 mm
Kütusepaak: ca 70 l
Kütusekulu:
9,2–10,4 l/100 km
Hooldusintervall:
40 000 km
Hind:
alates 283 700 + km
Allikas: Silberauto
Juhi kõrval asuva topeltistme all peituvad kaks
vaheseinaga eraldatud panipaika, kuhu mahub vajadusel kenasti kaks seljakotti.
Samuti võib nendesse näiteks tööriided või jalanõud
panna.
Lisaks leiab istme seljatoest lahtiklapitava minilaua, millelt saab väga vabalt lõunasööki süüa. Sprinteri kaubaruumi suurus jääb
vahemikku 7–17 m².
1 3
A A S T A T
Lisavarustuse nimekiri on
pikk. Ühena võimalikest pakub Mercedes selle aasta
lõpus ka süsteemi, mille abil
saab masinale lähenedes või
kaubaruumist lahkudes kaubaruumi uksi automaatselt
avada ning sulgeda.
Põhimenüüst leiame aga
täiustatud stabiilsuskontrolliseadme, mis arvestab ohuolukorras koorma iseärasutega ja üritab masinat sellele
vastavalt stabiliseerida.
Nagu tavaliselt ei leia me
ei konditsioneeri ega kliimaseadet– nii on ka kõikide teiste tarbesõidukityega lood.
Aga ükski töömees ei taha
palaval suveilmal tööriietes
higisena kaupa vedada.
Samuti võtke pööramissuunas süttivad staatilised
biksenoontuled. Viimastele
annaksin kõrge hinnangu,
sest sõidutee on silme ees
sama nähtav kui mängufilm
kinolinal, metsast ettejooksvat ulukit on võimalik märgata tunduvalt varem kui
muidu.
Seega aitavad ööpimeduses kurvilisel teel sõites
sellised tuled suurendada
turvalisust, aga võimaldavad
ka kiiremat sõitu.
Sprinteri puhul tekib küsimus, kas valida 6käiguline
manuaalkast või eelistada automaati. Esimesele saab vajadusel lisavarustusest juurde
võtta kohaltvõtu abisüsteemi. Isiklikult eelistaksin manuaalkasti. Maitse asi.
Lisaks eelpool nimetatule
on võimalus ka V6 mootoriga
automaatkäigukast valida,
mis bensiinimootori puhul
on Sprinteril põhivarustuses, diisli korral aga lisade
hulgas.
Kristo Kiviorg
K O G E M U S T
www.kaubaekspress.ee
Uus koht – uued võimalused!
19
tulevik
september 2006
Postiteenus laieneb integreeritud
Olid ajad, mil postiteenuse
pakkuja tegeles vaid kirjaümbrike punktist A punkti B
vedamisega, kaugel pole ajad,
kui postiteenuse alla kuuluvad
ka toormevedu või seadmete
ning kaupade laenutus.
Merit Raju
ASi Eesti Post strateegiajuht
Kes teab, mis on post? On need postmargid, kirjad, ajalehed, jõupaberis pakid? Ajalehti suuremates linnades Eesti
Post kohale ei too, postmarke saab nüüd
ka ise kujundada, kirjad liiguvad elektrooniliselt. Tavalise postipaki kõrval
eelistatakse aga kullerteenuseid.
Mida see postiettevõte siis tänapäeval teeb? Mitmes riigis on postiettevõttest saanud IT- ja logistikafirma, näiteks
Soomes, Norras või Saksamaa.
Transpordi- ja logistikaettevõtted
tegelevad suuremate veostega ja pigem
B2B äriga, kvaliteedinõuded on kokku
lepitud kliendi ja logistikaettevõtte
vahel.
Postifirma seevastu väljastab ja võtab vastu saadetisi üle Eesti igas punktis. Seadusega on kehtestatud kohustus
küsida kliendilt kulupõhiseid hindu ja
kvaliteedinõuded on määratletud nii
maailma, Euroopa kui ka Eesti tasemel.
Tõsi, standardpostiteenus tänases
Eestis on kirja, paki, raha ja ajakirjandusväljaannete saatmine ja saamine
ning kullerteenused.
Seega on veel suur samm astuda,
Möödanikku vajuvad ajad, kui postiteenus tähendas ainult kirjade füüsilist transporti sihtpunkti.
Foto: Andras Kralla
olemaks logistikafirma nii protsesside
ja teenuste mõistes kui ka klientide
teadvuses. Juba täna on võimalik saata
kaupa alustel ja konteinerites, kullersaadetisi Balti- ja Põhjamaadesse, tellida
vajalikud tollivormistused ning kauba
äratoomine saatja juurest jms.
Nüüdisaegne postiteenus on terviklahendus: pakkide lao- ja pakendamisteenus pluss väljastamine või spetsiaalsed
erilahendused, nagu näiteks Eesti Päevalehe raamatuprojekt või postimüügifirmadele pakutav lahendus: kataloogide jaotus, pakkide kohaletoimetamine,
maksete vastuvõtt, tagastused, pakendi
ja elektroonikaromude vastuvõtt.
Kliendid ootavad tänasel päeval
rohkem iseteeninduse võimalusi, nagu
saadetise teekonna jälgimine, selle
pakikaartide ja triipkoodide väljatrüki
ning postmargi isekujundamise võimalust, perioodika, kontoritarvete, aga ka
kulleri tellimist interneti vahendusel.
Otsepostituse vallas on klientidel
huvi võimaluse vastu valida postituse saajaid kitsamate tingimuste järgi,
kui seda on elumaja suurus (eramaja,
kortermaja), elaniku kodune keel või
linnaosa. Firmad tahavad saata postitust kõikidele, kellel on peres vähemalt
kaks autot või imik või kes ostab sporditarbeid vähemalt 50 000 krooni eest
aastas.
Paraku on sellise segmenteerimisteenuse pakkumine seadusega liialt rangelt
reglementeeritud, kuid sihtgrupipõhist
segmenteerimist saaks ehk pakkuda
klientidele koostöös teiste klientide
andmebaasidega.
Tutvu Äripäeva infolehega
Transport ja
Logistika!
Viimased infolehed nüüd veebis.
Vaata ja telli aadressil:
www.aripaev.ee/infolehed
Transport ja Logistika infolehe
toimetajad on
Sergei Slepuhhov
ja Igor Podoljan
20
Info telefonil 667 0008
(Tanel Raig)
tulevik
Logistika
logistikateenuseks
Kaugel pole aeg, kui postiteenuse
kõrvale lisanduvad äriklientide toorme
vedu tootmisse, pooltoodete vedu erinevate keskuste vahel, komplekteerimine,
pakendamine, kleebiste panek, seejärel
kauba vedu tootmisest müüki. Tellitu
koju või kontorisse kättetoimetamine
ning kaupa puudutavate andmete haldamine.
Äriklientidega oleksid postiettevõtte IT-süsteemid ühendatud: kuu lõpus
saadab kliendi majandustarkvara postifirmale andmed arvete koostamiseks:
kellele, mis summa ja kuidas väljastada
arve (kas kirjaga, e-arvena või sms-iga).
Pärast maksetähtaega lähevad võlg-
”
Tõsi, standardpostiteenus tänases Eestis on kirja, paki, raha ja
ajakirjandusväljaannete
saatmine ja saamine ning
kullerteenused.
lastele välja meeldetuletused. Selline
elektroonilisest füüsiliseks, kuid ka
füüsilisest elektrooniliseks muutmine
kuuluks tulevikus samuti postiteenuse
pakkuja teenusloendisse.
Kuna postiettevõtte spetsialiteet on
kogumis- ja jaotusteenus kogu elanikkonnale, siis tulevikus võib olla Eesti
Posti ülesandeks kõiksuguste seadmete
ja kaupade laenutus (raamatud, tööriistad, muruniidukid, kostüümid jms),
inimeste igapäevased toimingud nagu
nõude ja pesu pesulasse saatmine ja
tagasitoomine, ravimite kättetoimetamine ning internetist ja digitaalsest
TVst tellitud kauba kättetoimetamine
ja garantiiremonti saatmine ning asenduskauba kohaletoimetamine.
Postiettevõte pakuks paindlikke võimalusi kauba vastuvõtuks ja väljastamiseks: näiteks kodu asemel tööle,
saaja asemel naabrile, spetsiaalsetesse turvalistesse kastidesse tänaval või
hoiaks teatud aja kaupa oma laos. $!
%!!
%
( +$
-%!#
-%!##
%$"$
*#&$
$ -#
!$'
#$
$ $#
& !#
-
!" !
-
"
#!#
#
( $'
"!$ ,#$
#
-( $#
&%%#
#'. .
!$%!
$$ %)
&$
%#$& &#
#
!'#
#
")
21
10 aastat tagasi
september 2006
Konteinerid raudteelt kadumas
Aastal 1996 kirjutas Äripäev, et konteinerite vähesuse tõttu võib nende Venemaale saatmise ooteaeg
kesta Tallinna kaubajaamas
nädalaid.
Tollal Tallinna kaubajaamale klientide konteinereid vahendanud RE Eesti
Raudtee kommertsettevõtte
Kanton hiilgeajad jäid Vene
sõjaväe lahkumise perioodi. Toona saadeti iga päev
kaubajaamast teele ligi 60
konteinerit kaupa.
Kanton juhataja tunnistas,
et Tallinna kaubajaamas esineb päevi, kus teele ei lähetata ühtegi konteinerit.
“Vene sõjavägi on läinud
ja suurettevõtted, kes vanasti meie teenuseid kasutasid,
eelistavad hoopis autovedusid,” kurtis Liblik.
Enamiku oma toodangust
Venemaale transportiv AS
Norma eelistas olukorrale
vaatamata turvavöösid Venemaa autotööstusele saata
raudteel.
Norma lähetusjuht Arno
Mets oli kindel, et see on
ettevõttele kõige soodsam
transpordiviis. Kui raudteel
moodustavad veokulud kauba maksumusest 0,7–0,8
protsenti, siis autovedude
puhul tõuseb transpordikulu
4,2–4,3 protsendini.
aastate
Heidab pilgu
maks
taha valgusta
musi ja
tollaseid sünd
probleeme
”
Vene sõjavägi
on läinud ja
suurettevõtted, kes
vanasti meie teenuseid kasutasid,
eelistavad hoopis
autovedusid.
kurtis Mart Liblik,
RE Eesti Raudtee kommertsettevõtte Katon
juhataja
Metsa tollaste sõnade kohaselt oli odava raudteetranspordi probleemiks konteinerite ärasaatmine, kuna
kaubajaam ei suuda kiiresti
komplekteerida täisvaguneid, mistõttu võib konteinerite lähetamine venida
kahest nädalast kuni ühe
kuuni.
Olukorra parandamiseks
üritas Norma Kantoniga lepinguid tehes sisse suruda
punkti, mis garanteeriks konteinerite saatmise vähemalt
kahe nädala jooksul.
/…/
Eesti Raudtee tollane peadirektor Parbo Juchnewitschi
väitis, et Eesti Raudteel on
olemas palju nõutud 20- ja
40tonniseid konteinereid.
Väiksemaid konteinereid
pole Juchnewitschi väitel
enam vaja, kuna kaubavedude struktuur on muutunud.
Jakari Marine OÜ
Regati pst 1, 11911 Тallinn
Теl 639 8993, faks 639 8994
www.jakari.ee
GPS ASUKOHAMÄÄRAJA
Sügishinnad!
OTH
O
T
E
BLU DSFREE
HAN
I 360
NÜV
.
9900
Eesti
kaart!!!
22
Rubriik
Logistika
st
ü
p hkmeka
C510 DE LUXE
7500.-
puutetundlik ekraan,
Euroopa teed ja linnad
/…/
Mart Libliku sõnul võinuks pikale ooteajale leevendust pakkuda ASi N-Terminaali plaan käivitada Moskva
suunal terve konteinerblokkrong, mis oleks andnud võimaluse panna nimetatud
marsruudile kaasa ka teiste
ettevõtete veoseid.
Paraku ei olnud idee tehniliselt kohe teostatav, kuna
nõudis ühe harutee juurde
ehitamist. Kilomeeter raudtee ehitamist maksis aga neli
miljonit krooni.
N-Terminaali transpordidirektor Aap Kuum väitis
siiski, et probleem oli Venemaas. Peamisena nimetas
ta garantiide puudumist,
polnud kindel, et sinna saadetud konteinerid ka tagasi
tulevad.
/…/
Juchnewitsch nentis, et
see äri, kui konteineriga veeti
lahkuva Vene sõjaväe vara
ja ka Eesti mööblit kuhugi
Venemaale, on lõppenud.
Määrav Eesti Raudtee majandustulemis oli õlitoodete
vedu.
Äripäev
Logistika
10 aastat tagasi
Tehniline ülevaatus kallineb
200 protsenti
Teede- ja sideministeeriumi tariifikomisjon nõustus riikliku autoregistri ettepanekuga tõsta sõidukite tehnilise ülevaatuse piirhindu. Uuued piirhinnad on senisest ligikaudu
200 protsenti suuremad.
Riiklik autoregister põhjendab hindade tõstmist tehnilise ülevaatuse punktide
kaasajastamisega ja nendesse moodsate seadmete
ostmisega.
Uue hinnakirja alusel
maksab näiteks väikebusside ülevaatus
180 krooni,
üle 12tonniste veokite
240 ning üle
kümnetonniste haagiste ja
poolhaagiste
ülevaatus 200
krooni.
Äripäev
Raudteevaraste huviorbiidis
metall ja kütus
Riigiettevõtte Eesti Raudtee alla kuuluv raudteevalve
eskordib Eesti territooriumil 29 erinevat kaubaliiki. Kõige enam huvituvad rüüstajad metallist ning kütusest.
Varguste vähendamiseks on raudteevalve oma töö
ümber korraldanud. Kaubasaadetise eskortijad on paigutatud vedurisse ja väärtuslikuma kaubaga vagunid
on koondatud rongi etteotsa.
Muudatused on toonud edu. Kahe aastaga on vargused vähenenud üle kümne korra. Praegu varastatakse
raudteevalve kinnitusel harva, kuid korraga suuremate
summade eest. Ohtlikumad piirkonnad on Ida-Virumaa,
Lääne-Virumaa ning Tallinn.
Äripäev
23
küsitlus
september 2006
Millise logistilise probleemiga ettevõte
viimati kokku puutus?
Kas ja kuidas probleem lahendati?
V
Vaido Padumäe
Rimi Eesti laojuhataja
iimase tõsisema logistilise probleemi tekitas meie
ettevõttele eelmise aasta oktoobris toimunud laoprogrammi vahetus, kus ladu hakkas kasutama kogu
ülejäänud ettevõttest erinevat tarkvara.
Tekkis olukord, kus kahe süsteemi vaheline infoliiklus
oli puudulik ning tellimuste jõudmisele kauplusest kesklattu ei olnud garanteeritud.
Palju esines ka juhuseid, kus hankija poolt tarnitud
kaup tuli tagasi saata, kuna laoprogrammis lihtsalt puudus vastav ostutellimus, mis ei olnud sinna infovoogude
tõrgete tõttu jõudnud.
Lisaks kõigele tegi olukorra keerukamaks see, et programm ise oli kõigile uus ning palju probleeme tekkis ka
lihtsalt inimeste teadmatusest, kuidas valik operatsioone
süsteemis teostada ning lihtsamaid tõrkeid kõrvaldada.
Laoprogrammi vahetus mõjus niivõrd rängalt, et tarneahel oli sunnitud detsentraliseerima ligi 15 hankijat
30 päevaks. Hiljem siiski tarned Rimi kesklao kaudu
taastati ning jõulud 2005 möödusid juba ilma suuremate
tõrgeteta.
Alates 1. juulist alustas meile logistikateenuse osutamist Baldis Estonia OÜ, kelle ülesandeks on kauba käsitlemine ja transpordi planeerimine Rimi jaotuskeskuses.
Seni ise oma logistikat korraldanud ettevõttena soovisime keskenduda oma põhitegevusele.
Lao operatsioonide ülevõtmine Baldise poolt on sujunud ilma suuremate tõrgeteta ning tulevikus loodetakse tänu kindlale valdkonnale spetsialiseerumisele
suurendada efektiivsust ning saavutada seeläbi kulude
kokkuhoid.
Jahutusja
külmutusseadmed
igat liiki
transpordivahenditele
VTA Tehnika AS
Betooni 4, tel 620 1425, faks 620 1426
24
Kristiina Liive
Arco Transport ASi
müügijuhi assistent
T
ulenevalt meie rahvusvaheliste vedude ekspedeerimise tegevusalast,
puutume kümnete logistikaprobleemide lahendamisega
kokku iga päev.
Kui rääkida viimase aja
probleemidest üldiselt, siis
mõjutab loomulikult üha
kasvav tööjõupuudus Eestis
ka logistikasektorit.
Aina suurenevate veomahtude juures seisavad
ometi mitmete Eesti veofirmade autod tihti tegevusetult
parklas, kuna autojuhid on
otsustanud minna paremale
leivale teistesse Euroopa riikidesse ning kompetentseid
asendajaid on neile Eestist
raske leida.
Samuti on veofirmadel
kasulik saata oma autojuhid
koos autodega tööle välisriikidesse, näiteks teostama
vedusid Saksamaa ja Hispaania vahet. Eesti veofirmad on
seega lahenduseks sunnitud
tõstma autojuhtide palku,
mis omakorda suurendab
kogu logistikakulusid veo
tellijale ning väljendub tahes-tahtmata ka kauba lõpphinnas tarbijale.
Kui seni on transpordihindade tõusu peamiseks
põhjuseks olnud vaid kütuse
hinna kasv, siis nüüd tuleneb
transpordihinna suurenemine kliendile suuresti veofirmade tööjõukulude kasvust.
küsitlus
Logistika
M
Jana Medvedjeva
ASi Infotark
Logistikakeskuse
juhataja
eie suurim probleem tekkis eelmise aasta lõpus laologistika valdkonnas. Nimelt seoses kaubavarude
pideva mahulise ja nomenklatuurse kasvuga ning ka üha
laieneva logistikateenuse pakkumisega meie suurklientidele hakkas meid kimbutama ruumipuudus.
Seoses sellega tekkisid raskused kauba paigutamisel
hoiukohtadele ning sealt kättesaamisel.
Peaaegu puudus vaba manööverdamise pind.
Otsustasime paigaldada senisele laopinnale lisariiuleid, mille tulemusena peaks tekkima ligi 1200 uut alusekohta. See omakorda vabastab osaliselt põrandapinda,
mille arvel on võimalik laiendada kaupade sissetuleku ja
väljamineku ala.
Kuna üha suurema osa meie logistikakeskuse tööst
moodustab peenkomplekteerimine, siis sama ehitusprotsessi käigus laiendatakse ka nn peenkomplekteerimise
ala. Seda on võimalik teha teise korruse laiendamisega,
mille alla omakorda tekib sobiv hoiukoht väga mahukatele kaupadele (paber).
Kuna uus riiulisüsteem ei võimalda kasutada seni
olemasolevaid tõstukeid, siis muretsesime juurde 3 uut
tõstukit, millega oleks võimalik kaupa komplekteerida ja
uutele hoiukohtadele paigutada. Investeeringute kogumaht ulatub 2,5 miljoni kroonini.
Usume, et meie poolt tehtavad uuendused võimaldavad paremini organiseerida tööd meie firmas, võtta kasutusele uue elektroonilise kaupade tuvastamisviisi ning
seeläbi tõsta tööviljakust ning pakkuda kvaliteetsemat
teenust oma klientidele.
Urmas Kitsing
OÜ Betotrade
juhatuse esimees
M
ingeid uusi probleeme
pole üles kerkinud, vaid
vanad on aasta-aastalt süvenenud.
Kuna suveperioodil Eestist
eksport väheneb, aga import
pigem suureneb, siis üha raskem on õigeaegselt tarnida
oma klientidele materjale.
Lahenduseks oleks pikem
ettetellimise aeg.
Kuna tegutseme ehitussektoris, kus ehitustempod
lähevad üha kiiremaks, ei
saa me ka pikemat ettetellimisaega tihtipeale rakendada.
Idatee Soome
Hamina
Helsingi
uus
St.Peterburg
Narva
Tallinn
Rakvere Jõhvi
Hiiumaa
gra
afik
SÕIDUGRAAFIK
alates 01.09.2006
m/s VIRONIA
Sillamäe – Kotka
Saaremaa
Pärnu
Tartu
tööpäev
pühapäev
Valga
13.00 - 19.00
13.00 - 19.00
TERMINAL
CHECK-IN
SÕTKE 1
Kotka – Sillamäe
RA
tööpäev
0
1000m
NN
A
KE
SK
I
STO
TALLINN - NARVA
TOL
pühapäev
21.00 - 07.00
21.00 - 07.00
Narva Line OÜ | tel +372 452 4376 | [email protected] | www.narvaline.com
25
mõisted
september 2006
OÜ Reisijateveo Koolitus
korraldab vastavalt Autoveo seadusele ettevõtete
gruppidele ja üksikisikutele
VEOAUTOJUHTIDE
JA BUSSIJUHTIDE
AMETIKOOLITUSE
ja 35h TÄIENDKOOLITUSE
KURSUSI
Õppetöö toimub meie õppeklassis Tallinnas Juhkentali 46
või veondusettevõtetes kohapeal.
Eelregistreerimine ja info tel 50 87 769, 681 3454,
e-post [email protected]
Meil jagavad kogemusi oma ala profid!
STILL
virnastaja
Universaalne lahendus Sinu lattu!
Mudel EGV12
•
•
•
•
•
Tõstekõrgus 3725 mm
Tõstejõud 1200 kg
2osaline tõstemast
Aku 24 V, 180 Ah, laadija
Garantii 1a
110 000.-
*Hinnale lisandub käibemaks
Kontakt
Tõnu Rei
tel 513 6711
26
Pakume ka
järelmaksuvõimalust.
Logistika põhimõisted (12. osa)
Rubriik selgitab logistikas enim kasutatavaid mõisteid,
lühendeid ja väljendeid.
Logistiline operatsioon ehk toiming – logistilisteks operatsioonideks
ehk logistilisteks funktsioonideks nimetatakse materjalivoogudele juurde lisatud ja
materjalivoogusid saatvaid
tegevusi.
Logistilisteks operatsioonideks ehk funktsioonideks
on näiteks maha- ja pealelaadimine, ümberlaadimine,
transport, ladustamine, sorteerimine, konsolideerimine, taarastamine, jaotamine,
markeerimine, koostamine
jne.
Logistilisteks operatsioonideks, mis on seotud tihedalt informatsiooni- ja
rahavoogudega, on ka informatsiooni edastamine materjalivoogude liikumisest,
arveldused tarnijate ja ostjatega, kauba kindlustamine,
omanikuvahetus jne.
Logistiline potentsiaal – logistiline potentsiaal iseloomustab ettevõtte
võimet kohandada oma ressursid vastavalt turu pidevalt muutuvale konjunktuurile minimaalsete kuludega.
Tootmisettevõtte logistiline
potentsiaal näitab selle võimet mobiliseerida ja suunata ümber kasutada olevaid
ressursse vastavalt nõudluse
muutumisele, teostades seda
minimaalsete kuludega.
Logistiline süsteem –
logistiline süsteem (Logistics
system) koosneb teatud hulgast lülidest – elementidest,
millede vahel kehtestatud
teatud funktsionaalsed sidemed ja suhted.
Logistilise süsteemi lüliks
nimetatakse teatud majanduslikku või funktsionaalset
objekti. Nendeks lülideks võivad olla erinevad ettevõtted:
tootjad, tarnijad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad
erinevatel tasemetel, vedajad, ekspedeerijad, pangad,
IT firmad jne.
Log ist i l ine teenus
– teenus, mida osutatakse
teisele ettevõttele logistika
valdkonnas. Üldjuhul võib
mõista logistiliste teenuste
all logistiliste operatsioonide
sooritamist teise ettevõtte
poolt kokkulepitud hüvitise
eest
Logistiliselt soodne
asukoht – Logistika-, kaubandus- või tootmisettevõtte
asukoht, mis vastab järgmistele tingimustele: sadama,
lennuvälja ja/või raudteesõlme lähedus, muude laokomplekside/kaubaterminalide lähedus, liiklussõlme
lähedus, kust on võimalik
sõita erinevatele magistraalteedele, hea ligipääsetavus
klientidele ja teenindavale
veokipargile, lähedus peamistele klientidele.
Loovutusala – piirkond
laos (keskmiselt 10–15% lao
pindalast), mida kasutatakse kaupade komplekteerimise ja pakkimise järgseks
hoiustamiseks enne kauba
loovutamist kliendile või vedajale. Loovutusalal või selle
läheduses paikneb tavaliselt
ka pakkimisala.
Läbimisaeg – läbimisaeg
on ajavahemik, mis kulub vajaduse tekkimisest teostada
mingi logistiline toiming/
toimingud kuni hetkeni, mil
vastavad tegevused ja toimingud on teostatud.
Läbivooluriiulite tehnoloogia – laotehnoloogia,
mille puhul on kaubaalused
paigutatud rullikute ja kaldpinnaga varustatud sügavatesse riiulitesse.
Kaldpindade kalle on enamasti 4%, kaubaalused veerevad rullikutel ja liiguvad
raskusjõu mõjul iseenesest
õigetele kohtadele. Rullikud
on varustatud spetsiaalsete
piduritega, mis takistavad
kaldpinnal liikumisel kiirenduse tekkimist ja hoiavad ära
kaupade kahjustamise
Allikas: Eesti Logistikaühing
Vaata ka 31. mai
Logistikat.
sõnumid
Logistika
Logistika- ja transpordimessid 2006
• 28.–30. september –
LogiTrans, Istanbul, Türgi,
www.biztradeshows.com
• 28. september – IRU
Akadeemia seminar,
Peterburi, Venemaa,
www.iru.org
• 4.–6. oktoober
TransUsbekistan
Taškent, Usbekistan
www.ite-uzbekistan.uz
• 23.–27. oktoober –
Transport ja logistika,
Moskva, Venemaa,
www.expostroy.ru
• 24.–27. oktoober –
SKLAD – transport ja
logistika, Moskva,
Vene-maa,
www.expostory.ru
• 26. oktoober–
5. november
International Motor
Show, Johannesburg,
Lõuna-Aafrika Vabariik
www.naamsa.co.za
• 7.–9. november
– Eurobus Expo,
Logistikamessidel
näeb ka
kontseptsiooniveokeid.
Birmingham,
Suurbritannia,
www.eurobusexpo.com
• 19.–27. november –
Auto China, Peking,
Hiina, www.auto-fairs.com
• 2.–9. detsember
International Motor
Show, Kairo, Egiptus
• 7. –17. detsember
Bologna Motor Show,
Bologna, Itaalia
www.motorshow.it
Uus e-keskkond
hõlbustab perioodika
tellimist
Augusti lõpus avas Eesti
Post uue e-tellimiskeskkonna, kust on võimalik tellida
enamikku perioodikaväljaandeid.
Kui seni pidi Eesti Posti kaudu perioodika tellimust esitades minema postkontorisse, siis uus süsteem
võimaldab seda teha arvuti abil, selleks tuleb e-keskkonnas valida soovitud väljaanne, tasuda internetipangas ning tellimus jõuab otse Eesti Posti kesksesse tellimuste andmebaasi.
2007
• 20.–27. aprill – Auto
Shanghai, Shanghai,
Hiina, www.auto-fairs.com
2008
• 15.–17. mai – IRU maailmakongress, Istanbul,
Türgi, www.iru.org
Allikas: Transport ja Teed, Äripäev
Soome suurim sadam saab lõplikult valmis 2008. aastal
Vuosaari, Läänemere kõige modernsem sadam valmib lõplikult aastal
2008.
Uus sadam hõlmab endas sadamat,
logistika piirkonda, laiaulatuslikku teedevõrku ning tööstusparki. Uue sadama
puhul on tegu Soome kõige suurema
sadamaga. Kokku hõlmab sadamaala
225 hektarit maad.
Vuosaari sadama arendust juhtiva
projektirühma arvates omab sadam
suurt potentsiaali, meelitamaks uusi
kaupu ning kliente, kes Soome sadamaid varem kasutanud ei ole.
Suurima
kasuliku
sisekõrgusega
EURO 4 TIRja kardinhaagised
Sadam on suuteline korraga vastu võtma 15–20 laeva, sõltuvalt nende suurusest. Enamik sadama protseduure on viidud üle infotehnoloogia alustele, mis võimaldab kaupa maha võtta laevalt ning seda autole laadida kõige vähem kahe tunniga.
Autohaagis Balti OÜ
Tel 611 9750, 611 9751
e-post [email protected]
27
sõnumid
mõisted
september 2006
Algab konkurss
“Aasta logistikategu 2006”
Väljakujunenud traditsiooni kohaselt valitakse
igal sügisel aasta parim
logistikasaavutus. Konkursi
“Aasta logistikategu” eesmärgiks on tunnustada
oma tööle pühendunud logistikajuhtide poolt saavutatud edu organisatsioonile
püstitatud eesmärkideni
jõudmisel. Viimasel kolmel
aastal on auhinna pälvinud
Sillamäe Sadam, DFDS
Transport ja Schenker.
Logistikateenuste pakkuja puhul võib konkursile esitada parenduse, mis
on kasvatanud ettevõtte
klientide vastavaid näitajaid. Võistlustöö kirjelduse
palume koostada lakoonilises vormis ning see peab
kindlasti andma vastused
küsimustele, mis oli logistikateo eesmärk, milline oli
logistikateo protsess ning
millised on tänaseks selgunud tulemused.
Kõigi kandideerivate logistikategude seast valitakse žüriiliikmete poolt välja
10 finalisti. Žürii on kaheksaliikmeline ja see koosneb
kolmest Äripäeva logistikaajakirjanikust ning viiest
Logistikaühingu juhatuse
liikmest. Finaali pääsevaid
töid tutvustatakse Äripäeva
l
l
l
l
Eelmisel aastal pärjati
võitjaks Sillamäe SaFoto: Rivo Sarapik
dam.
transpordirubriigi, Äripäeva kuukirjade Logistika
ning Transpordi ja Logistika vahendusel.
Finaliste hinnatakse nii
žürii kui ka Eesti logistikaavalikkuse poolt hääletamise teel. Sealjuures
on žürii otsusel 50% ning
avalikkuse hinnangutel
50% osakaal. Võitja selgub
kaalutud häälte summeerimisel. Punktide võrdse
jagunemise korral saab
määravaks žürii otsus.
Kolme võidutöö esitlemine ja autasustamine toimub 15. novembril Club
Strandis Pärnus.
• Konkurss “Aasta
logistikategu 2006”
• Esitamise tähtaeg:
15. oktoober
• Maht: 100 sõna
• Logistikategu saata
[email protected]
või [email protected]
Võitja selgub logistika
aastakonverentsil.
Logistikateo lühitutvustus
vastab küsimustele,
milline oli 2005/2006.
aastal ellukutsutud ja
rakendatud logistiline
parendus, mis kasvatas
teie ettevõtte efektiivsust,
käivet, kasumit,
tarnekindlust, varude
ringlemiskiirust, klientide
rahulolu, optimeeris
tegevust ja aitas säästa
kulusid?
multimodaalse transpordi operaator
tollimaakleri teenused
kaupade kindlustamine Lloyd’sis
GTO liige – agendivõrk 125 riigis
FASTWAY AS
F. R. Faehlmanni 1, 10125 Tallinn
Telefon 627 4000, faks 627 4010
[email protected], www.fastway.ee
28
LOGISTIKATEGU
Turul endiselt
kvaliteetpindade nappus
Arco Vara turuülevaate
põhjal valitseb Tallinna ja
selle lähiümbruse turul endiselt nappus kvaliteetsete
tootmis- ning laopindade
järele. Sellest tingituna on
kasvanud kinnisvarainvestorite huvi antud turusektori
vastu.
Tootmis- ja arenduspindade arenduses annavad
endiselt tooni tööstuspargid.
Tootmis- ja laopindade turu
puhul on asukoha kriteeriumid laiema kandepinnaga.
Tootmis- ja laopind võib asuda ka linnapiiridest väljaspool, peamisteks tingimusteks on kommunikatsioonide
olemasolu ning logistiliselt
toimiv asukoht.
Jätkuvalt esinevad suured
hinnaerinevused erinevas
seisukorras ning asukohas
lao- ning tootmishoonete
osas.
Tootmis- ja laopindade
arendus toimub endiselt valdavalt omakasutuse otstarbel, spekulatiivne arendus
on küll piiratud, kuid siiski
kasvava osatähtsusega.
Puudus on kvaliteetsetest üüripindadest kõikides
Tallinna linnaosades, välja
arvatud Põhja-Tallinn.
Spekulatiivse arenduse
osas on Arco Vara hinnangul
turul kasutamata potentsiaali. Arendajate hinnanguil
võib mahukamat arendustegevust pidurdavaks elemendiks olla äripindadega
võrreldes lühema tähtajaga
üürilepingud.
Paljud ettevõtted on otsustanud iseehitamise kasuks, kuna turul pakutav
ei rahulda nende nõudmisi
pinna suuruse, olemuse või
tehniliste võimaluste poolest.
Ettevõtted käsitlevad omale
vajaliku pinna ehitamist kui
investeeringut tootmisvahendisse ja mitte niivõrd kinnisvaraobjekti.
Arendustegevus on jätkuvalt aktiivne Tallinnast väljuvate magistraalide nagu
Tartu maantee, Peterburi tee
ning Pärnu maantee äärsetel
aladel.
sõnumid
Logistika
Kasvav varguste arv
Suurbritannias
Turu plaanib
laevaühendust Eestiga
ERAA andmeil on Suurbritannias sagenenud kaubasaadetiste vargused. Levinuimaks meetodiks on nn “ümbernurga” pettus. Kasutusel
on kaks põhilist skeemi.
Esimesel juhul võtab
veoki saabumisel sihtkohta veokijuhi vastu libaametnik või kaubasaaja esindaja,
kes käsib sõita teise laadimiskohta, veokijuht kohtub
inimes(t)ega, kes masina jõuga ära võtavad ning lahkuvad.
Turu linn peab nelja ettevõttega läbirääkimisi, et
avada laevaliin Eestisse.
Kaalumisel on aastaringne transpordiühendus ning
Tallinn ei ole ainus laevaliini sihtkoht. Laevafirmad on
siiski äraootaval seisukohal,
kuna arvatakse, et Turu–Tallinna liinile ei jätku piisavalt
reisijaid.
Turu linna internetiküsitlusest selgus, et elanikud
peavad laevaliiklust Tallinnaga tähtsamaks kui Stockholmiga. Kolmas sõidueelistusena märkisid vastajad Riia
nime.
Kuni 3,5tonniste
tarbesõidukite müük
kasvas enim Rootsis
Tänavu esimese poolaastaga on Lääne-Euroopas kergete kommertsveokite klassis
(kuni 3,5 tonni) müük enim
kasvanud Rootsis, ligi 17%
eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Saksamaal
saavutati 15% müügikasv
ning Taanis oli vastav näitaja 14%.
Drastiliselt vähenes poolaastaga tarbesõidukite müük
Hollandis, langedes neljandiku võrra. Belgias tegi müük
vähikäiku kuue protsendi
ulatuses.
Kokku müüdi kuue kuuga
Lääne-Euroopas 1,05 miljonit kerget kommertsveokit,
mis teeb turu poolaasta kasvuks neli protsenti.
Jüri Tehnopark
Foto: Jüri Tehnopark
Jüri Tehnopark alustas tegevust
Augusti lõpus avab Jüri
Tehnopargis uksed esimene
2000 m² suurune rendihoone, mis mahutab endas
ka 300 m² büroopinda.
Multifunktsionaalne laoja tootmispind on esimene
neljast sel aastal valmivast
hoonest. Kokku saab neljas hoones olema 8000 m²
pinda.
Nurgakivi pannakse veel
selle aasta sees valmivale
uuele büroo- ja müügihoonele.
Jüri Tehnopargi investeeringute kogumaksumus on 97 miljonit krooni.
Kokku mahutab tehnopark
42 äri- ja tööstusotstarbelist krunti.
Jüri Tehnopark paikneb
Tartu maantee ja Tallinna ringtee ristumiskohal,
piirnedes ühest küljest Jüri alevikuga.
Mobiilne läbivalgustusseade tõstab piirikontrolli taset
30. augustil said piirivalve ning maksu- ja tolliamet
Schengen Facility programmi abil mobiilse läbivalgustusseadme.
“Liikuvate läbivalgustusseadmete kasutamisega
luuakse Schengeni piirikait-
ses ka Eestis võimekus kiirelt ja tõhusat transpordivahendeid kontrollida,” ütles
siseminister Kalle Laanet.
Maksu- ja tolliameti peadirektor Enriko Aav ütles, et
röntgenite näol on tegemist
kalleimate transpordiva-
henditega, mis Eesti teedel
seni sõitnud, mille kasutuselevõtt aitab oluliselt tõsta
piirikontrolli taset.
Seade koos operaatorikabiiniga on ehitatud raskeveoki Volvo FM12-tüüpi alusele.
Narva virtuaalne
piirijärjekord?
Augustis Ida-Virumaal
visiidil viibinud siseminister
Kalle Laaneti arvates aitaks
piirijärjekordi Narva piiripunktis leevendada elektrooniline registreerimine.
“Sellisel juhul langeks
ära mõttetu päevadepikkune seismine Narva transiidiparklas ja vedajad saaksid
oma tööd paindlikumalt korraldada. See on praegu üks
ideedest, mis on välja pakutud,” sõnas Laanet. Olukord,
kus veokid seisavad maanteeservas ja linnatänavatel,
on ministri sõnul lubamatu
ja ohtlik.
29
sõnumid
mõisted
september 2006
Kaheksa kuuga müüdud üle 3000 tarbesõiduki
2006. aasta esimese kaheksa kuuga on AMTELi
andmeil müüdud 3270 tarbesõidukit. Tagasihoidlik
polnud ka suvekuude müük,
kuigi just juuni ning juuli ei
hiilga tavaliselt hea müügiga.
Möödunud kuul leidis
endale omaniku 449 uhiuut
kommertssõidukit, mis on
ainult 38 sõidukit vähem kui
selle aasta rekordkuus mais,
vaid üheksa protsenti.
Augustikuu edukaima
müügi eest hoolitses Citroën
ning seda just tänu suurepärasele tulemusele väikekaubikute vallas.
Citroëni edasimüüja Veho
Eesti müügijuhi Urmas Sild
tõdes, et hästi on läinud
eelkõige uue Jumperi müük,
Citroën Jumper
millega tuldi Eestis varem
müüki kui näiteks Peugeot’
või Fiatiga.
“Oleme uue mudeli müügiga konkurentidest kahe
kuu võrra ees,” rääkis Sild
ning paljastas, et edu saladuseks olevat uus suurkau-
bik Jumper, mida on viimase
paari kuuga kokku müüdud
ligi 100 eksemplari.
August pole olnud edukas müügikuu, vaid möödunud aastal hakkasid müüginumbrid hilissuvel kerkima.
Lennuliinid
langetasid Tallinna
suunal hindu
Narva umbes
Kuigi Venemaa ametivõimud pakuvad viimase kolme-nelja kuu jooksul Veneeuroliidu piiril kilomeetrite
pikkuseks veninud autojärjekordade tekkele kõige müstilisemaid põhjuseid, tuleb
tollikaose tagamaid otsida
idanaabri tolliteenistuses
lokkavast korralagedusest.
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni
(ERAA) volikogu liige ja
OÜ MNC Transport direktor
Viktor Stanogin väidab, et
probleem peitub Venemaa
tolli juhtkonnas ning tollitöötajate ebaprofessionaalsuses.
“Juttudel veomahtude suurenemisest pole alust, sest
näiteks juunis ületas Narva
kaudu piiri 1100 veokit, mis
on vähem, kui maikuus,” selgitab Stanogin.
“Edasistel kuudel tuleb
see näitaja ilmselt veelgi
väiksem.” Stanogini hinnangul on madalate palkade tõttu ametist lahkunud paljud
tollitöötajad.
Enamik lennuliine, kes
opereerib Tallinna suunal,
on alustanud sügiskampaaniat, mis on kaasa toonud easyJeti lennuk Tallinna lennujaamas.
piletihindade languse poole
võrra.
aja algust regioonis. Soodushindadega on
Estonian Air, LOT, easyJet ning Finnair võimalik lennata kuni aasta lõpuni, eranlangetasid hindu esimestena. Hinnalangu- diks on vaid Poola lennufirma LOT, kelle
sele reageerisid ka Lufthansa ja SAS.
soodushinnad kehtivad kuni järgmise aasta
Hinnalangus märgib eelkõige madalhoo- märtsikuuni.
MEREKONTEINERITE TRANSPORT
KASUTATUD KONTEINERITE MÜÜK
Võtame tööle autojuhi
Tel
601 2957, 50 40 658, 50 55 559
Faks 601 2985
e-post [email protected]
www.miil.ee
30
K O N T E I N E R V E O D
Diislihinnad kerges
languses
Kuigi alates jaanuarist
on diislikütus järk-järgult
pidevalt kallinenud, hakkas
pärast augusti algust pihta
hindade odavnemine.
Hulgihinnas saavutati
tipp 11. augustil, kui Neste
Eesti jaamas tõusis liitri hind
13,60 kroonini ning terminali hind ulatus siis 13,15 kroonini liitri kohta.
Balti riikidest püsib diislikütus viimastel kuudel keskmiselt kõige kallima jaehinnana Eestis, seistes Lätist ja
Leedust kõrgemal tasemel juba viimased pool aastat. kolumn
Logistika
Oo asfalt, kaua viibid veel?
K
as mäletate veel kevadist kampaaniat “Maantee 186”? Kindlasti teate
mõnd sõpra või tuttavat, kes toda väärikat üleskutset oma allkirjaga toetas.
Või ehk toetasite isegi? Igal juhul oli
allakirjutanuid üle kolmekümne tuhande – igati mõjus arv inimesi, et midagi
hakkaks liikuma.
Kuid kes lubas ja mida lubati? Ja
kuhu suunas asjad liikuma hakkasid?
Kui avada kampaania “Maantee 186”
kodulehekülg, vaatab meile esimesena
vastu rõõmsatujuline ja tervisest pakatav Ivari Padar – Võru kandi talumees,
Riigikogu liige ja Sotsiaaldemokraatliku
Erakonna (SDE) esimees. Veidi allpool
sekundeerib härra Padarile Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo, keda SDE
esitas möödunud suvel ühena oma presidendi kandidaadi kandidaadist. Sellega oleme algatajad tuvastanud.
Lubadused olid järgmised:
Tunnistada Tallinna–Tartu maantee
ehitus Eesti regionaalpoliitilise arengu prioriteediks. Langetada Riigikogu
tasandil otsus ehitada välja Tallinna ja
Tartu vahel neljarealine I klassi maantee järgmistel tähtaegadel:
Vaida–Mäo lõik koos Mäo liiklussõlmega aastaks 2010;
Mäo–Tartu lõik aastaks 2015;
Tartu ümbersõit aastaks 2010;
Hilisemates avaldustes muudeti aegajalt maantee klassifikatsiooni, nimetades isegi kiirteed, mis oleks eranditult
mitmetasandiliste ristmikega, 100%
tarastatud ja valgustatud.
Ilusad lubadused. Palju kära, vähe
villa. Temaatilisi artikleid ja eufoorilisi
kõnekoosolekuid oli äkki nõnda palju,
tundus, et võib-olla nüüd tõesti saab
Tallinna–Tartu maantee riiklikuks prioriteediks number üks. Aga läks nii, nagu
läks. Võiks isegi öelda, läks nagu alati.
SDE esitas Tallinna–Tartu maantee
ehitamise seaduseelnõu menetlusse
ja jäi ootama toetust koalitsioonierakondadelt. Kuid loomulikult hääletati
eelnõu menetlusest välja. Ja ikka koalitsiooni häältega. Nii peaminister Andrus
Ansip kui ka majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar selgitasid
valitsuse pressikonverentsil, et koalitsioon ei saavat sellist eelnõud toetada,
sest valitsusel endal on kava, kuidas
Tallinna–Tartu maantee neljarealisena
veelgi kiiremini valmis ehitada.
Rahvaliit jäi kommentaarides väide-
Hanno Matto
Eesti Mereagentuuri liinivedude spetsialist
Väljavõte
Aastail 2000- 2004 hukkus kolmel põhimaanteel
Tallinn- Narva, TallinnTartu- Võru- Luhamaa,
Tallinn- Pärnu- Ikla kokku
210 Palju
inimest,
mis vähe
on ühe
kära,
suur villa.
või kümne
väikeetteTemaatilisi
võtte jagu oli
inimesi.
artikleid
äkki nõnda
”
palju, tundus, et võib-olla
nüüd saab Tallinna–Tartu
maantee riiklikuks prioriteediks.
tavalt napisõnaliseks, öeldes ainult, et
eesti rahvas ja kultuur peab kestma ja
arenema ning nemad olid raudtee erastamise vastu…
Sisuliselt komöödiaks pööratud
protsess tipnes eriti agara parteisõduri
sõnavõtuga, milles too teatas tõemeeli,
et Tallinna ja Tartu vahel juba ongi neljarealine maantee.
Mõni aeg varem, palgaarmee temaatilisel debatil, väitis sama riigikoguliige,
et Eestis juba ongi palgaarmee. No tore.
Humorist jääb humoristiks ka rahvaesindajana.
Ja siis tuli suvi. Suvel poliitikud teed
ei ehita. Suvel poliitikud puhkavad ja
aeg-ajalt valivad Eestile presidenti.
Kuid mida õppida tühja tuule tallamisest?
Kindlasti seda, et poliitikutele meeldib lubadusi külvata, ja eriti meeldib
poliitikutele külvata lubadusi, mis on
seotud asfaldiga.
Mõned näited: Reformierakond on
lubanud Tartus kolmedel valimistel
järjest asfalteerida kruusateed. Viiekümnest kilomeetrist kruusateedest
on suudetud asfaldiga katta kaks kilomeetrit. Pole just palju. Aga ehk edaspidi. Emajõe Ateena sillaehitus on juba
lihtsalt üle mõistuse teema.
Keskerakond on Tallinnas olnud edukam. Enne järjekordseid valimisi rullitakse sisekvartaliteedele ja õuealadele
uus kiht tõrva ja kivi segu, mis kevadtalvist temperatuurikõikumist ei talu.
Aga valimisstuudios on, millest raporteerida. Või siis üleöö linnatänavatele ilmunud valge-kollane pidevjoon,
mille eesmärk oli saladuseks, kuni ilmus
linnavalitsuse pressiteade, et on rajatud
kümneid kilomeetreid jalgrattateid.
Kui eelnenud näited puudutasid Tartu ja Tallinna tasandit, siis “suurima”
riikliku teeehitusprogrammi käivitas
isamaaliitlane Toivo Jürgenson.
Keset külma küünlakuud hakkas
ministrihärra põldude vahele kruusa
kühveldama, kiites, et Petserist Põlvani
saab olema parim teedevõrk Eestis. Läks
lumi, läks minister. Teedevõrku pole
tulnud tänaseni.
Jälle ootavad meid ees valimised,
ja jälle lubatakse asfalti. Taaskord on
poliitikud karvupidi koos, tõestamaks,
kui vähe teised tegid ning palju ikka
nemad tegid.
Ent kui investoril on vaja otsustada,
kuhu rajada järgmine logistikakompleks, tehasehoone või millisel sadamal
on perspektiivi ja kas veel sel kümnendil suudetakse rajada uued ühendused
üle Narva jõe, on lubadustest vähe
võitu.
On vaja kindlust, järjepidevust,
kokkuleppeid ning eriti viimasest kinnipidamist.
Head poliitikud võib-olla suudavad
seekord loobuda umbmäärasusest?
Palun esinege konkreetselt ja vastake vähemalt kolmele küsimusele:
kuhu rajatakse, millal ja kes selle eest
maksab?
Seniks, kuni saabuvad vastused, valin mina maanteeameti. Mulle meeldib
nende lipukiri: “Sillutada Eestile arenguteed”.
31
TOP
september 2006
Autotranspordifirmade TOP 100
koht firma nimi
1. Lextrans OÜ
2. Transtar T.P. OÜ
3. Valev Udras OÜ
4. Olbtar AS
5. Expressveod OÜ
6. Haanpää OÜ
7. Plangi Trans OÜ
8. Janvemar AS
9. Aroko New OÜ
10. Vennad Pedajad AS
11. Inter-Veod AS
12. Raam Transport OÜ
13. Transmix AS
14. Revala (end Rävala Piima) AS
15. SP Transit Eesti AS
16. Zeigeri Veod OÜ
17. Meieri Transport AS
18. EST-Trans Kaubaveod AS
19. ML-Transport AS
20. Harju AB AS
21. Assan Trans OÜ
22. Allando Trailways AS
23. Saku AB AS
24. Jupiter Plus AS
25. Lakuun AS
26. Linford AS
27. Alpter Grupp OÜ
28. Elstera AS
29. Linter-Transport AS
30. Dinotrans OÜ
31. Onry OÜ
32. KMV AS
33. Saue Auto AS
34. Aatomik-Transport OÜ
35. Elder Transport OÜ
36. Rehetrans OÜ
37. HRX AS
38. RMW AS
39. Fameron OÜ
40. EPK OÜ
41. Miil OÜ
42. Järvak AS
43. Pelgulinna Autobaas AS
44. Heelix Grupp AS
45. Narva Auto AS
46. Klemet AS
47. Alemort OÜ
48 Baltlink AS
49. Mehtrans AS
50. Parme Trans OÜ
51. Eesti Tehojakelo AS
52. Fonax AA OÜ
32
tegevusvaldkond
kaubavedu maanteel (riigisisene ja rahvusvaheline)
transpordi- ja ekspedeerimisteenused
transporditeenused, kinnisvara
transporditeenused
transporditeenused
vedelkemikaalide ja ohtlike ainete rahvusvaheline transport
autotransporditeenused
rahvusvahelised transporditeenused, autokummide protekteerimine
veotransporditeenused; metsamaterjali ülestöötamine
rahvusvahelised autotransporditeenused
transporditeenused
eesti-sisesed transporditeenused, mootorsõidukite remont
transpordi- ja ekspedeerimisteenused
transporditeenused vedelate toiduainete vedamiseks
kaubatransport
veoteenused kallurautodega
Eesti-sisesed transporditeenused
transporditeenused
veoteenused veoautodega, kaubaaluste eksport Soome
autotransport, autode tehnoülevaatus
transporditeenused, kaubandus
rahvusvahelised autotransporditeenused, ekspedeerimine
rahvusvaheline auto-kaubavedu
rahvusvahelisesed autoveod, ekspedeerimine, kaubandus
transporditeenused, ekspedeerimine, kaubaaluste müük
logistika- ja transporditeenused
transporditeenus, veoautode remont; hakkepuidu tootmine
autotransport
rahvusvahelised autoveod
rahvusvaheline ja Eesti-sisene autotransport
transporditeenused, siseviimistlus- ja puidutööd
autotransport
autotransporditeenused, tollimaakleriteenused
rahvusvahelised kaubaveod, treilerveod
rahvusvaheline autotransport
autotransporditeenused, remonditööd
rahvusvahelised tansporditeenused, maakleriteenused
rahvusvahelised autotransporditeenused
Eesti-sisesed ja rahvusvahelised autotransporditeenused
kaubavedu maanteel
merekonteinerite transport
riigisisesed ja rahvusvahelised kaubaveoteenused
Eesti-sisesed ja rahvusvahelised autotransporditeenused
rahvusvaheline auto-kaubavedu, mootorikütuse ja autotarvikute müük
auto-kaubaveod; autode hooldus, remont, tollimaakleriteenused
transporditeenused, sh rahvusvahelised veod
Eesti-sisesed transporditeenused
rahvusvaheline kaubavedu maanteel, ekspedeerimine
autotransport, teenused mehhanismidega, autoremont
rahvusvahelised kaubaveod; ekspedeerimine
transporditeenused
veotransport
punktikoht eelsumma misel aastal
36
47.
50
80
97
107
108
109
114
120
123
124
136
140
145
146
147
150
151
159
171
184
187
187
190
207
211
212
226
227
233
244
246
250
255
263
265
268
274
275
280
280
281
284
284
286
289
298
300
302
303
307
307
10.
5.
86.
1.
4.
60.
55.
74.
91.
109.
24.
11.
77.
8.
31.
18.
52.
25.
87.
37.
2.
19.
67.
22.
57.
64.
61.
9.
32.
63.
106.
62.
3.
40.
58.
85.
78.
123.
48.
113.
46.
6.
36.
TOP
Logistika
koht firma nimi
53. King Cargo OÜ
54. Melka Auto OÜ
55. Ants Viljandi OÜ
56. Eks Transport OÜ
57. Autobaas OÜ
58. KaroTrans AS
59. Eltor OÜ
60. Tarmo Trans OÜ
61. Aviator OÜ
62. Lemet OÜ
63. LKW Rotare AS
64. Mortimer Grupp OÜ
65. Reinsalu Auto OÜ
66. Siimu Auto AS
67. Viru Trans AS
68. Awol Trans OÜ
69. Rooleksi Veod AS
70. Snaivet OÜ
71. M.K. Trans OÜ
72. Provintsi Transport OÜ
73. Tallept Auto AS
74. Auto Jõhvi AS
75. Võru Trans OÜ
76. Trektal AS
77. Duve AS
78. Assotrans AS
79. Hiiu Autotrans OÜ
80. Fastek AS
81. Sunway OÜ
82. DLE OÜ
83. Lajos AS
84. Allante Transport AS
85. Eist Veod AS
86. HERT-Transport AS
87. M.A.Z.G.I. OÜ
88. Autoveod-Speditor AS
89. Alu Veok AS
90. Auto Võru AS
91. Kagutrans AS
92. Rene Auto OÜ
93. A. Karuse AS
94. Baltic Auto OÜ
95. Otimardi OÜ
96. Astar Transport AS
97. Alsped OÜ
98. Tallvrie Transport OÜ
99. Rakvere Autobaas OÜ
100. Vikerkaar Transport OÜ
101. Corpotrans OÜ
tegevusvaldkond
rahvusvahelised autoveod, ekspedeerimine
Eesti-sisesed veotransporditeenused, veoteenuste eksport
autotransporditeenused; kaubaaluste ja pakkematerjali tootmine
autotransporditeenused Eestis ja väljaspool
autotransporditeenused
auto-kaubavedu; metsavarumist teenindav tegevus
kaubavedu maanteel (riigisisene), reisijatevedu, elektritööd
rahvusvahelised auto-kaubaveod
Eesti-sisesed ja rahvusvahelised transporditeenused
autotransporditeenused
transpordi- ja ekspedeerimisteenused
rahvusvahelised transporditeenused, ekspedeerimine
Eesti-sisene transport
autotransporditeenused, sh rahvusvahelised
rahvusvaheline autotransport, ekspedeerimine
rahvusvahelised transporditeenused
rahvusvahelised transporditeenused
rahvusvahelised ja Eesti-sisesed autotransporditeenused, õmblustööd
transporditeenused
rahvusvahelised transporditeenused
rahvusvahelised autoveod
autotransport, remonditeenused
kaubavedu veoautodega
vedelkütuse transport, metsavedu, autovaruosade hulgimüük
autotransporditeenused, autoremont
rahvusvaheline ja Eesti sisene auto-kaubavedu
Eesti-sisesne ja rahvusvaheline autokaubavedu, jäätmekäitlus
rahvusvahelised transporditeenused
rahvusvahelised autoveod
rahvusvahelised transporditeenused
autotranspordi- ja autoremonditeenused
Eesti-sisesed ja rahvusvahelised autoveod, metsa ülestöötamine
autotransporditeenused
rahvusvaheline autotransport ja ekspedeerimine
rahvusvaheliste autovedude korraldamine
rahvusvahelised autoveod, ekspedeerimine
rahvusvahelised kaubaveod
kaubavedu veoautodega
rahvusvaheline transporditeenus, ekspedeerimine
rahvusvahelised kaubaveod
rahvusvaheline ja Eesti-sisene kaubavedu,
kasutatud sõidukite müük, autorent
rahvusvahelised auto-kaubaveod, ekspedeerimine
transporditeenused
rahvusvaheline autotransport
transport, ekspedeerimine
transporditeenused
transporditeenused
rahvusvahelised ja Eesti-sisesed autotransporditeenused,
meresüvendustööd
rahvusvahelised autoveod, autoremonditööd
punktikoht eelsumma misel aastal
321
328
329
329
329
333
336
336
345
347
349
351
353
354
356
357
364
370
376
379
385
402
403
411
412
419
419
419
424
433
439
442
448
454
454
461
463
470
471
478
482
495
501
502
508
511
512
514
118
83
82
13
21
65
38
45
116
54
39
81
17
105
73
75
15
28
89
51
108
29
128
69
70
72
42
68
12
125
92
53
43
96
100
84
110
541
33
TOP
september 2006
Kolm inimest tõid
48miljonilise käibe
Kuigi transpordifirmas Lextrans OÜ
töötab kõigest kolm inimest, suudeti
majandusaastal näidata pisut enam
kui 48miljonilist käivet.
Kristo Kiviorg
[email protected]
Lextransile pole autotranspordifirmade eesotsas
olemine mitte ainus kõrge
koht sel aastal.
Tänavuses Põlvamaa ettevõtjate pingereas leiame
Lextransi Põlva Peekoni järel
teiselt kohalt.
Kuigi autovedajatel pole
praegu võib-olla kõige paremad ajad, tõestab Lextransi
näide veelkord seda, et kui
ühed kaotavad, siis teised
võidavad. Äris täidetakse
nišid kiiresti.
Samuti on 1997. aastal
asutatud firma hästi ära tabanud turu suundumusi ning
keskendunud kindlale ning
kiiresti kasvavale treilerve-
dude teenuse pakkumisele.
Nimelt toimetab ettevõte
Soomest Venemaale sõiduautosid.
Partner ollakse DaimlerChrysleri grupile, kelle autode ainuvedajaks Soomest
Venemaale ollakse.
Praegu on kõige suuremaks kliendiks Ford Motor
Company, kelle autosid Paldiski sadamast Venemaale
viiakse.
Firma opereerib 200 autojuhiga, kellest vaid 25 on
eestlased, ülejäänud on Venemaa kodanikud.
Praegu ollakse Eestis suurim treilervedaja, kuid aasta lõpuks ihatakse hoida turuliidripositsioone ka Venemaal. Kuigi Venemaal on
täiesti eksisteeriv 70 000 Fordi sõiduautot tootev tehas,
pole see Lextransi tegevjuhi
ja omaniku Sven Aria sõnul
piisav. Praegu toimuvad firma operatsioonid Paldiski sa-
Transtar toetub headele partneritele Lääne-Euroopas
Transtar T.P. OÜ juhataja Priit Saluri sõnul on nad
teadlikult otsinud koostööpartnereid Lääne-Euroopast
ning need ka leidnud.
Transtari põhitegevusala
on riikidevahelise ning Eesti-sisese transporditeenuse
osutamine.
Ettevõttel on ka kaks tütarfirmat: 2003. aastal loodud OÜ Transtar Service ning
2004. aasta lõpus loodud
tütarfirma OÜ Transtar Va-
”
Kliendid on hakanud
mõistma, et me pole
moldaavlased, kes tasuta
tööd teevad.
Priit Saluri,
Transtar T.P. OÜ juhatuse liige
rahaldus, põhitegevusalaks
on kinnisvarainvesteeringute
haldamine.
Ettevõtte majandusaasta aruande põhjal oli grupi
müügitulu 2005. aastal üle
72 miljoni krooni, müügitulust 0,3% moodustas
Transtar Varahalduse käive.
Veoautode remondi ja hool-
2. koht
duse müügitulu moodustas
käibest 8%. “Pöörasime pilgud Lääne poole, kust oleme
usaldusväärsed partnerid
leidnud. Eelmisel aastal oli
olukord, kus hing oli paelaga kaelas. Kliendid on hakanud mõistma, et me pole
moldovlased, kes tasuta tööd
teevad,” lausus Priit Saluri.
Septembris ja oktoobris
transpordi- ja logistikateemalised
KIRJALIKUD TÕLKED KUNI
10% SOODSAMALT!
Tõlgime Teie lepingud, käsiraamatud, kasutusjuhendid,
projektikirjeldused, koolitusmaterjalid, veodokumendid jms
Teile vajalikku keelde! Samas ka notariaalsed tõlked.
www.tiido-tammi.ee Tel 628 4077; [email protected]
34
Kristo Kiviorg
TOP
Logistika
NELI KÜSIMUST 2005.
AASTA PARIMATELE
1. koht
MÜÜGITULU JA
KASUM TEGID HÜPPE
tulemused, mln kroonides
9
100
10
kasum
80
8
48
60
6
käive
dama kaudu, tulevikus plaanitakse tegevusega laieneda
ka Muuga ning Sillamäe sadamatesse.
Sven Aria sõnul autode
transiit Eesti kaudu lähiajal mitmekordistub.
40
4
20
2
0
0
2003
2004
2005
Allikas: Äripäev
Foto: Julia-Maria Linna
Efektiivne logistika tõi võimsa tõusu
Neli aastat tade kokkuhoiuks.
3. koht
gasi alustatud loErinevad kuluargistikaskeemide
vestused näitaoptimeerimine vormus eduks sid, et mõistlikum on pidada
2005. aastal. Puistevedude- vaheladusid, kui et masinad
ga tegelev Valev Udras OÜ sihtpunktist tühjalt tagasi
suutis jõuda tasemeni, kus tulevad. Nii töötatigi välja
80–90% sõiduajast olid veo- vaheladude optimaalseimad
kid koormatud.
asukohad. Tänaseks on aga
Põhiliselt tee-ehitusel äri maha müünud.
kalluritega vedusid korral“Pakuti head ja õiglast
danud firma asus logistika hinda. Firma toimis suureümberkorraldamisele 2001. päraselt,” sõnas Äripäevale
aastal. Otsiti võimalusi kulu- Valev Udras.
Kristo Kiviorg
”
Pakuti head ning
õiglast hinda.
Valev Udras, ettevõtte
müüki põhjendades
AS RAMSI TURVAS
Ramsi 71101, Pärsti vald
Info tel 433 3302
faks 433 3226
[email protected]
www.ramsiturvas.ee/metall.html
LAADIMISSILLAD
TEIE KAUPADE KIIREKS
JA ODAVAKS LAADIMISEKS
MÜÜK ja RENT
1. Kui palju plaanite töötajate
palka tõsta järgmisel
aastal ning palju on praegu
ettevõttes keskmine palk?
2. Palju täitmata töökohti
praegu ettevõttes on?
3. Kuidas plaanite suurendada käivet inimese kohta
ettevõttes?
4. Nimetage kolm olulist
tegurit, mis mõjutavad enim
transpordisektorit?
Lextrans OÜ
1. Raske öelda, eelkõige
sõltub see turusituatsioonist.
Palgad jäävad vahemikku
10 000–15 000 krooni.
2. Sõltub, kui kiiresti on soov
ettevõtet laiendada. Anum,
mille peale on kirjutatud
“Autojuht”, on Eestis tühi.
3. Osta võimalikult palju
teenuseid alltöövõtjatelt
sisse ja keskenduda ise
põhitegevusele.
4. Tööjõud, piirijärjekorrad,
isiklikud kontaktid.
Transtar T.P. OÜ
1. Nii vähe kui võimalik ja
nii palju kui vajalik. Eks
see tõus jääb 10–20%
vahemikku.
2. Praegu täitmata töökohti
ei ole. Enne masinaid ei
osta, kui on kindel inimene,
kes sellega tööle hakkab.
3. Meil Eestis valitseb endiselt nõukogudeaegne tava,
et tööajal kiputakse ka kõik
isiklikud asjad ära aetama.
Püüame tõsta töötajate
teadlikkust efektiivsemast
töötamisest. Selles valguses
mõeldes ei olegi LääneEuroopa palgatase meiega
võrreldes kõrge.
4. Tööjõud, kütus ning Eesti
Vabariigi aktsiisipoliitika.
Valev Udras OÜ
1. 10–15 protsenti vähemalt
peaks järgmisel aastal palka
tõstma. Praegu on firma
keskmine palk 8000–9000
krooni.
2. Puudu on 1–2 inimest.
3. Müüsin oma vana äri ning
alustasin uue tegevusega.
4. Korralike töömeeste
põud, lepingud peatöövõtjatega, remondimeeste
võimekus.
Kristo Kiviorg
35
turuülevaade
september 2006
Turul valitsev äike poob transpordifirmasid –
välismaalaste hõivamine saab hoo sisse?
Autotranspordifirmade põhimure on autojuhtide nappus. Et ka
Läti ja Leedu on Eestiga sarnases seisus,
üritavad nad tegevust
efektiivsemaks muuta
ning leida abi Poola
veokijuhtidelt.
Kristo Kiviorg
[email protected]
Kui veel poolteist aastat
tagasi oli põhimure, kuidas
tihenevas konkurentsis elus
püsida, siis tänavu on tulnud
teine löök allapoole vööd
– vaba tööjõudu lihtsalt pole
enam kusagilt võtta.
Kuigi statistika näitab
üldiselt tulubaaside suurenemist veofirmadel, on tulubaaside kasv statistikaameti
andmeil pidurdumas.
Augustis langes registreeritud töötuse määr 1,6
protsendini, mis tähendab
sisuliselt seda, et kõik, kes
tööd vähegi teha soovivad,
on hõivatud.
Esimesena satuvad sellistes tingimustes palgasurve löögi alla inimressurssi
nõudvad tegevusalad, mille
hulka kuulub ka transpordisektor- – keegi peab vedama
kaupa, keegi peab kaubavoogude liikumist organiseerima.
Kes oleks osanud arvata,
et 1,6protsendine töötuse
määr toob laia naeratuse asemel hoopis pisarad silma.
Ka seni Eesti murelapseks
olnud Ida-Virumaa piirkon-
Kas tööjõupuudus sunnib sihikule võtma naisautojuhid.
FIRMADE HULK
SUURENEB
veondus, transport, side,
ettevõtteid
2006 .............. 8723
2005 ...............8312
2004 .............. 8066
2003 .............. 7680
nas on augusti seisuga registreeritud töötuid järele jäänud
vaid neli protsenti.
Konjunktuuriinstituudi
Turvablommid ja turvapakendid
36
brutopalk, kr
2005 .............. 8859
2004 .............. 8048
2003 .............. 7362
2002 ...............7074
2001 .............. 6468
2000 .............. 6027
Allikas: statistikaamet
PLOMMEST OÜ – FIRMADE STRAZ, ENVOPAK JA ABRIC BERHAD esindaja.
Saku 6A, 11314 Tallinn
Tel 655 0608
Faks 655 0609
[email protected]
www.plommest.ee
PALGAKASV
KIIRENEB
Turvakleebised
viimase kvartali analüüsis
peab ligi 70% transpordifirmadest äritegevust piiravaks
teguriks tööjõu nappust. Töö-
Foto: Andras Kralla
tajaid soovib juurde võtta
iga neljas firma. Sellega on
antud start ka töötajate ülesostmise lainele.
Statistikaameti andmeil
on kaubavedude arv 2001.
aasta võrdluses 2005. aastaga viiendiku võrra kasvanud.
Siinkohal tasub silmas
pidada ka seda, et kaubakoguste maht kasvab.
“Tööjõu puuduse osas on
tegu kriisieelse situatsiooniga, mille lahendusena näeme
eeskätt just toimivat kutseharidussüsteemi või riigi tuge
juhtide koolitamisel. Võõrtööjõu sissetoomine on olu-
Ülenurme Tehnopargi I etapp
asukoht: ca 2,6 km Tartu linna piirist
Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee ääres
kruntide arv: 26 äri- ja tootmiskrunti
kruntide suurus: 3659–9820 m²
Kinnisvaraekspert Tartu –
Margus Kelk
Tel 50 15 581
[email protected]
www.bpe.ee
turuülevaade
Logistika
Autoettevõtete Liit
korra leevendamiseks kõige
kiirem võimalus, kuid raske
on hinnata selle lahenduse
toimimist pikemas perspektiivis,” vastas Äripäeva päringule Autoettevõtete Liit.
Vaevalt, et võõrtööjõu
riiki lubamise otsus niipea
sünnib ning kahtlane, kas
seda autojuhtide puhul üldse
rakendatakse, kuna riigi poliitika näeb ette spetsialistide
sissetoomist ainult spetsiifiliste tööde tarbeks.
Autoettevõtete Liidu hinnangul aga ei võimalda ulatuslikku palgatõusu tihe konkurents. Palgatõusu osas
tuleb liidu hinnangul Eesti
firmadel tähelepanu pöörata
naaberriikide veokijuhtide
Statistika põhjal oli olukord 2004. aastal halvem
Kuigi olukord muutub vedajate sõnul turul kuudega
üha raskemaks, ei toeta nende sõnu veel statistika.
Tõsi, statistika näitab ajalugu ehk olnut ning ei kajast
hetkeolukorda ning langus
kohturegistrist kustutatud
firmade osas oli minimaalne. Viimase kolme aasta
statistika kohaselt oli autotranspordifirmadele kõige
raskemaks aastaks 2004, mil
teadupärast toimus liitumine
Euroopa Liiduga ning sellest
tulenevalt avati piirid.
Kui 2003. aastal kustutati
palkadele, et mitte konkurentsist pudeneda.
DHL Eesti tegevjuhi Evert
Kreegi sõnul on paljud idapiiri-äärsed transpordifirmad
palganud piiritaguseid autojuhte, kuid sellega on kaasnenud riskitegurid, nagu halb
töökvaliteet, keelebarjäärid
ning viisade vajadus Euroopa
Liidus töötamiseks.
“Reaalne lahendus ongi
see, et Eesti transpordisektori palgataseme erinevus
ELi riikide tasemest hakkab
turuolukorra kriisioludes tasapisi vähenema, sest veod
peavad saama siiski teostatud. See tähendab omakorda hinnatõusu vedajatele,
ekspedeerijatele ja logisti-
INDUSTRIAL EQUIPMENT
MÜÜK,
RENT,
HOOLDUS
JA
REMONT
agrovaru
L A O T Õ S T U K I D
[email protected]
www.agrovaru.ee
2004 LIKVIDEERITI ENIM
ETTEVÕTTEID
kohturegistrist kustutatud
autotranspordifirmad
2003 ......................... 60
2004 ....................... 109
2005 ....................... 104
Allikas: justiitsministeerium
kohturegistrist pankroti tulemusel 11 firmat, siis 2004.
aastal oli vastav näitaja 15
ning eelmisel aastal 10.
kaahela lõpus loomulikult
kliendile,” selgitas Kreek.
Palju on räägitud tootmise
efektiivsemaks muutmisest.
Kuidas aga muutuksid efektiivsemaks tänased transpordifirmad?
Esimene võimalus on
kindlasti kärpida administratiivseid kulusid. Teiseks
võimaluseks on vedada rohkem kaupa vähemate masinate ning autojuhtidega
ehk kasvatada efektiivsust.
Selleks on kaks võimalust:
logistilise analüüsi kaudu
on võimalik sama ressursiga vedada rohkem kaupu
või survestada majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumit, lubamaks teedele
www.goodtrans.eu
”
Võõrtööjõu
sissetoomine on
olukorra leevendamiseks
kõige kiirem
võimalus,
kuid raske on
hinnata selle
lahenduse
toimimist pikemas perspektiivis.
Vana-Narva mnt 30/5, Maardu
Telefon 637 9123, faks 637 9360
28% võrra on aga suurenenud ettevõtete arv, kes on
kohturegistrist kustutatud,
kuna ettevõtte põhikiri ei sisaldanud seaduses nõutavaid
sätteid, juhatuse koosseis ei
vastanud seaduse või põhikirja nõuetele või firma oli
jätnud esitamata majandusaasta aruande.
Kohturegistrist sundlõpetamise tulemusel kustutatud
ettevõtteid oli 2003. aastal
21, 2004. aastal 24 ning
möödunud aastal tehti sama
viie firmaga.
Kristo Kiviorg
pikad autorongid. Rohkem
mahutavate masinate vastu
on aga vedajad ise. Kartuse
põhjuseks on naaberriikideks ähvardav konkurents,
kuna seal juba on lubatud
autorongid liikvel. Siinsetele vedajatele aga tähendaks
senisest suurematele mahukaupadele üleminek suuri
investeeringuid.
Kolmandaks variandiks
on otsida ettevõtete ühinemise näol sünergiat.
Selge on, et neljas lahendusvariant, tõhustada kutseharidussüsteemi, kiireid tulemusi ei anna. Enamgi veel,
kui pole õppureid, pole tolku ka kutseharidussüsteemi
tõhustamisest.
Goldstern OÜ
Vedelate
pakendamata
toiduainete transport
Baltimaades ja Skandinaavias
37
TOP
september 2006
Käibe TOP 10
Käibe kasvu TOP 10
koht firma nimi
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
käive
koht
(tuh kr) koondTOPis
Allando Trailways AS
SP Transit Eesti AS1
Haanpää OÜ
Linford AS
Parme Trans OÜ
KMV AS
KaroTrans AS
EST-Trans Kaubaveod AS
RMW AS
Lajos AS
267 356
240 330
194 940
144 351
132 882
86 489
79 196
77 744
73 730
73 718
22
15
6
26
50
32
58
18
38
83
koht firma nimi
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
Lextrans OÜ
Aroko New OÜ
Inter-Veod AS
Eesti Tehojakelo AS
Valev Udras OÜ
Zeigeri Veod OÜ
Revala AS
Olbtar AS
Aviator OÜ
Järvak AS
Majandustegevuse kasumi TOP 10
Kasumi kasvu TOP 10
koht firma nimi
koht firma nimi
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
kasum majanduskoht
tegevusest (tuh kr) koondTOPis
Haanpää OÜ
SP Transit Eesti AS1
Vennad Pedajad AS
Linford AS
Transtar T.P. OÜ2
Lextrans OÜ
EST-Trans Kaubaveod AS
Expressveod OÜ
Valev Udras OÜ
Alpter Grupp OÜ
33 725
16 735
13 257
12 714
10 277
9 294
7 296
6 840
6 764
5 699
6
15
10
26
2
1
18
5
3
27
Rentaabluse TOP 10
koht firma nimi
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
Vennad Pedajad AS
Lextrans OÜ
Transtar T.P. OÜ2
Inter-Veod AS
Olbtar AS
SP Transit Eesti AS1
Raam Transport OÜ
Janvemar AS
Aroko New OÜ
Valev Udras OÜ
64,46
19,2
18,82
17,3
16,05
15,45
14,71
14,21
13,97
13,86
10
1
3
6
9
49
21
2
17
28
koht firma nimi
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
Vennad Pedajad AS
Lextrans OÜ
Haanpää OÜ
Aroko New OÜ
Lakuun AS
Transtar T.P. OÜ2
Assan Trans OÜ
Expressveod OÜ
Meieri Transport AS
Fonax AA OÜ
www.truckparts.ee
•
•
•
•
Uute ja kasutatud varuosade müük
Kasutatud veokite ja haagiste müük
Sõidumeerikute taatlemine ja remont
Raadiosaatjate müük,
paigaldus ja häälestamine
• Puksiirteenus 24h
• Pidurikambrite ja kabiini
tõstesilindrite taastamine
Tallinn
Tartu
Jõhvi
38
2,41
2,1
1,9
1,73
1,71
1,68
1,59
1,55
1,53
1,49
1
9
11
51
3
16
14
4
61
42
kasumi kasv
koht
(tuh kr) koondTOPis
12 563
8 352
7 409
3 415
3 087
2 917
2 577
2 405
2 235
2 212
10
1
2
11
4
15
12
8
9
3
Omakapitali tootlikkuse TOP 10
rentaablus
koht
(%) koondTOPis
Vennad Pedajad AS
Lextrans OÜ
Valev Udras OÜ
Haanpää OÜ
Aroko New OÜ
Mehtrans AS
Assan Trans OÜ
Transtar T.P. OÜ2
Meieri Transport AS
Elstera AS
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
käibe kasv
koht
(korda) koondTOPis
gsm 50 69 299
gsm 51 69 299
gsm 56 69 2999
ROE
koht
(%) koondTOPis
154,35
112,31
92,99
88,43
84,81
82,94
71,99
69,33
58,87
49,7
10
1
6
9
25
2
21
5
17
52
TOPi koostamise
metoodika
TOPi pääsemiseks pidi
ettevõtte vastava valdkonna tegevuse osakaal käibest olema vähemalt 50%.
Samuti peab ettevõte olema
tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal.
TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskustest
eelmise aasta majandustulemuste põhjal käibelt suuremate ettevõtete andmed.
Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti
neid täiendada puuduvate
majandusnäitajatega.
Ettevõtted seati pingeritta kuue näitaja põhjal.
Arvutamise aluseks võtame 2005. aasta müügitulu,
müügitulu kasvu võrreldes 2004. aastaga, 2005.
aasta kasumi majandustegevusest, kasumi kasvu
võrreldes 2004. aastaga,
rentaabluse aastal 2005
ja omakapitali tootlikkuse
aastal 2005.
Iga näitaja põhjal reastati ettevõtted edetabelitesse,
iga koht järjestuses andis
kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid
liideti. Võitis kõige vähem
punkte kogunud ettevõte.
Kui tabelis esineb tühje ridasid, tähendab see seda,
et firma pole järelepärimistele vastanud.
Äripäev
Logistika
reklaam
MÜÜA TOOTMISHOONE
SINIKIVI TEHNOPARGIS
Tallinna kesklinnast 15 km kaugusel,
Tartu mnt vahetus läheduses.
Planeeritud valmimine
2007 SEPTEMBER
Hoone kogupindala on
4299m2
Büroo pindala kokku
469.4m2
Lao pindala kokku
3228.7m2
Hoone on planeeritud kasutuseks
ühele kuni kolmele firmale.
HIND 43 mln kr (lisandub km)
Info tel 56 904 477 Markku Allen või e-posti aadressil [email protected]
39
TOP
september 2006
Autotranspordifirmade üld- ja finantsandmed
firma nimi
tegevusvaldkond
A. Karuse AS
rahvusvaheline ja Eesti-sisene
Allain Karuse
kaubavedu, sõidukite müük, autorent
rahvusvahelised kaubaveod,
Andres Sallo
treilerveod
autotransporditeenused
Aare Kattai
(kauba- ja konteinerveod)
rahvusvahelised transporditeenused Rain Ilmets
Eesti-sisesed transporditeenused
Arno Anier
rahvusvahelised autotranspordiRingo Müür
teenused, ekspedeerimine
Eesti-sisesed ja rahvusvahelised
Ants Lampe
autoveod, metsa ülestöötamine
transporditeenus, veoautode
Kaimo Kaasik
remont; hakkepuidu tootmine
transport, ekspedeerimine
Anneli Lastik
rahvusvahelised kaubaveod
Aivo Härmaste
autotransporditeenused;
Mait Hommik
kaubaaluste ja pakkematerjali tootmine
veotransporditeenused;
Arvo Kaselo
metsamaterjali ülestöötamine
transporditeenused, kaubandus
Reena Vaan
rahvusvaheline ja Eesti sisene
Toomas Sarap
auto-kaubavedu
rahvusvaheline autotransport
Margus Metsma
transporditeenused
Vladimir Kostikov
autotransport, remonditeenused
Kuldar Pärnamäe
kaubavedu veoautodega
Tõnis-Koit Pihu
Aatomik-Transport OÜ
Aave Transport OÜ
Ahren Transport Eesti AS
Alemort OÜ
Allando Trailways AS
Allante Transport AS*
Alpter Grupp OÜ*
Alsped OÜ
Alu Veok AS*
Ants Viljandi OÜ
Aroko New OÜ
Assan Trans OÜ
Assotrans AS*
Astar Transport AS*
Ater AS
Auto Jõhvi AS
Auto Võru AS*
Autobaas OÜ*
Autoveod-Speditor AS*
Aviator OÜ
Awol Trans OÜ
Baltic Auto OÜ
Baltlink AS
Corpotrans OÜ*
Dinotrans OÜ
DLE OÜ*
Duve AS
Eesti Tehojakelo AS
Eist Veod AS*
Eks Transport OÜ*
Elder Transport OÜ
Elstera AS
Eltor OÜ
EPK OÜ
40
autotransporditeenused
rahvusvahelised autoveod,
ekspedeerimine
Eesti-sisesed ja rahvusvahelised
transporditeenused
rahvusvahelised
transporditeenused
rahvusvahelised auto-kaubaveod,
ekspedeerimine
rahvusvaheline kaubavedu
maanteel, ekspedeerimine
rahvusvahelised autoveod,
autoremonditööd
rahvusvaheline ja Eesti-sisene
autotransport
rahvusvahelised transporditeenused
autotransporditeenused, autoremont
transporditeenused
autotransporditeenused
autotransporditeenused
Eestis ja väljaspool
rahvusvaheline autotransport
autotransport
kaubavedu maanteel
reisijatevedu, elektritööd
kaubavedu maanteel
tegevjuht
põhiomanikud (koos osalusprotsendiga)
Allain Karuse 100%
Vasaalia OÜ 51%, Andres Sallo 24,5%, Kalev Koort 24,5%
Aare Kattai 50%, Vello Teder 50%
Ahrens Akeri Aktiebolag 100%
Arno Anier 50%, Helga Kriisa 50%
Ringo Müür 33,3%, Kalle Oja 33,3%, Vahur Oja 33,3%
Ants Lampe 100%
Truck Trading Estonia OÜ
Anneli Lastik 100%
Aivo Härmaste 73%, Arge Peever 19%
Mait Hommik 52%, Karin Hommik 24%,
Piret Hommik 24%
Arvo Kaselo 100%
Aare Vaan 80%, Reena Vaan 20%
Enn Sarap 42,1%, Tiit Talve 17,8%
Reimo Rändla
Enno Tuudelepp
Terminal Holding AG 52%, Margus Metsma 38%
Vladimir Kostikov 35,8%, Aleksandr Sivajev 35,8%
Kuldar Pärnamäe 50%, Vilvo Auto AS 50%
Tõnis-Koit Pihu 51%, Valjo Liivamägi 24,5%,
Eesti Tarbijateühistute Keskühistu 24,5%
Agal Invest OÜ 100%
Enno Tuudelepp 29,4%, Ilmar Sööt 29,4%
Urmet Maripuu
Gunnar Raaga 50%, Urmet Maripuu 50%
Aavo Laiapea
Aavo Laiapea 50%, Maimu Laiapea 50%
Henry Himma
Tiit Arus 40%, Henry Himma 40%, Andre Kull 20%
Eve Suursoo
J.S. Holding OÜ 69,78%,
Eesti Tarbijateühistute Keskühistu 16,9%
HERT-Transport AS 100%
Signe Saaroja
Paavo Pärnakivi
Aleksandr Šumeiko
Kuno Lahesoo
Sulev Saareväli
Heiki Eist
Priit Harjaks
Paavo Pärnakivi 33,3%, Lauri Pind 33,3%,
IMEX Automobile AB (Rootsi) 33,3%
De Luxe Holding Corporation 100%
Kuno Lahesoo 68,2%
Risto Iivonen 25%, Jukka Iivonen 25%, Esa Kuokka 20%
Heiki Eist 100%
Priit Harjaks 24%, Kalle Rästas 24%, Udo Talur
Jüri Nuut
Kalle Elster
Leo Tõnson
Jüri Nuut 100%
Kalle Elster, Heiti Elster, Ivo Elster
Leo Tõnson 51%, Jaak Veinglas 18,5%
Andrus Eisler
Andrus Eisler 42,6%, Mihkel Pehk 42,6%
TOP
Logistika
2004
müügitulu (tuh kr)
2005
prog 2006
31 509
29 975
25 172
34 470
17 928
2004
kasum enne makse (tuh kr)
2005
prog 2006
684
43
1 933
1 381
ei avalda
-188
10 448
8 889
210 645
ei avalda
10 798
267 356
23 082
omakapital (tuh kr)
2004
2005
koht
TOPis
8 319
8 362
93.
3 956
5 337
34.
ei avalda
1 300
ei avalda
894
1 299
2 111
ei avalda
1 093
3 304
3 634
3 737
8 810
ei avalda
3 514
12 080
47.
22.
25 042
363
94
2 918
2 961
84.
52 429
65 296
6 453
5 699
26 862
32 461
27.
11 459
19 633
17 071
12 404
23 872
24 696
25 000
442
-526
209
-64
-840
317
1 466
4 067
1 345
1 072
3 765
1 662
97.
89.
55.
9 354
19 691
15 000
924
3 160
1 993
5 153
9.
16 577
36 231
18 509
39 201
516
1 139
2 724
315
2 422
8 654
5 145
9 157
21.
78.
49 268
18 648
30 525
28 366
48 502
ei avalda
40 056
29 383
-26
1 156
2 023
-895
-1 924
ei avalda
190
-924
4 827
4 476
6 751
6 125
2 903
ei avalda
6 941
5 201
96.
19 538
39 809
25 391
32 708
415
4 456
695
517
9 456
16 339
10 151
16 078
57.
88.
10 915
16 738
1 060
523
2 766
3 188
61.
27 108
29 792
1 001
815
7 423
7 711
68.
12 708
15 501
19 000
618
-334
1 568
1 234
94.
25 139
30 094
32 000
-324
341
723
1 064
48.
25 296
20 228
408
-295
500
205
101.
17 477
24 260
1 096
1 657
6 998
8 545
30.
23 074
24 570
25 944
14 954
19 467
24 867
31 485
44 811
15 170
24 131
1 712
278
1 368
819
-1 453
532
-18
810
433
363
15 097
6 830
7 589
6 124
2 563
15 629
6 504
8 398
6 431
2 932
82.
77.
51.
85.
56.
9 773
31 140
5 383
13 399
30 684
5 924
30 000
5 500
1 002
3 028
444
1 126
4 254
608
3 302
19 389
2 940
4 278
21 774
3 488
35.
28.
59.
9 065
12 333
14 500
444
698
1 468
2 074
40.
32 000
13 000
20 000
30 000
1 000
380
200
1 000
2 500
3 000
500
74.
90.
41
TOP
september 2006
firma nimi
tegevusvaldkond
tegevjuht
põhiomanikud (koos osalusprotsendiga)
EST-Trans Kaubaveod AS
Expressveod OÜ*
Fameron OÜ
transporditeenused
transporditeenused
Eesti-sisesed ja rahvusvahelised
autotransporditeenused
rahvusvahelised transporditeenused
veotransport
Reio Engman
Madis Ennika
Indrek Andrei
Sulev Saareväli 50%, Reio Engman 50%
Madis Ennika 50%, Rene Liiver 50%
Raul Randväli 50%, Indrek Andrei 50%
Aare Rähn
Aare Lukk
Raivo Kapp 50%, Aare Rähn 50%
Aare Lukk 33,3%, Alari Heinapuu 33,3%,
Andres Karjamaa 33,3%
ADR Haanpää OY 100%
Fastek AS*
Fonax AA OÜ
Haanpää OÜ
Harju AB AS
Heelix Grupp AS
ERT-Transport AS*
Hiiu Autotrans OÜ
HRX AS*
Inter-Veod AS*
Jakoch AS
Janvemar AS
Jupiter Plus AS
Järvak AS*
Kagutrans AS*
Kaha Trans AS
KaroTrans AS*
King Cargo OÜ*
Klemet AS
KMV AS
Lajos AS*
Lakuun AS*
Lemet OÜ
Lextrans OÜ
Linford AS*
Linter-Transport AS
LKW Rotare AS
M.A.Z.G.I. OÜ2*
M.K. Trans OÜ
Mehtrans AS
Meieri Transport AS
Melka Auto OÜ*
42
vedelkemikaalide ja ohtlike ainete
Tuomo Still
rahvusvaheline transport
autotransport,
Tõnu Mägi
autode tehnoülevaatus
rahvusvaheline auto-kaubavedu,
Enno Järvekald
mootorikütuse ja autotarvikute müük
rahvusvaheline autotransport ja
Tarmo Tšernjavski
ekspedeerimine
Eesti-sisesne ja rahvusvaheline
Viljar Lillemäe
autokaubavedu, jäätmekäitlus
rahvusvahelised tanspordiJüri Oruste
teenused, maakleriteenused
transporditeenused
Meelis Birk
rahvusvahelised kaubaveod
autotranspordiga
rahvusvahelised transporditeenused, autokummide
protekteerimine
rahvusvahelisesed autoveod,
ekspedeerimine, kaubandus
riigisisesed ja rahvusvahelised
kaubaveoteenused
rahvusvaheline transporditeenus,
ekspedeerimine
rahvusvaheline auto-kaubavedu
auto-kaubavedu; metsavarumist
teenindav tegevus
rahvusvahelised autoveod,
ekspedeerimine
transporditeenused,
sh rahvusvahelised veod
autotransport
autotranspordi- ja
autoremonditeenused
transporditeenused,
ekspedeerimine, kaubaaluste müük
autotransporditeenused
kaubavedu maanteel
(riigisisene ja rahvusvaheline vedu)
logistika- ja transporditeenused
rahvusvahelised autoveod
transpordi- ja ekspedeerimisteenused
rahvusvaheliste autovedude
korraldamine
transporditeenused
autotransport, teenused
mehhanismidega, autoremont
Eesti-sisesed transporditeenused
Eesti-sisesed veotranspordiveoteenuste eksport
34 füüsilist isikut, 1 juriidiline isik
Eesti eraisikud
Tarmo Tšernjavski 100%
ei avalda
Nauticor OÜ
Jaan Koch
Sandu Huban 30%, Meelis Birk 20%,
Aivo Allik 20%, Gabriel Kask 20%
Jaan Koch 100%
Janno Krantsiveer
Janno Krantsiveer 100%
Jevgeni Sidorov
Mati Miil
Jevgeni Sidorov 33,5%, Konstantin Medjanski 33,5%,
Galina Sidorova 33%
Sangla Turvas AS 100%
Heiti Lehiste
DBJ AS 62,9%, Andres Trump 22,1%
Anton Nikolski
Märt Leesment
ei avalda
Colindo OÜ, Isilme OÜ, Kaldovare OÜ
Oleg Pušin
Oleg Pušin 100%
Harri Kattel
Harri Kattel 100%
Heiki Ohu
Lauri Pärna,
Harju KEK AS 100%
Villem Keerdo 44,4%, Einar Vallbaum 44.4%
Toomas Kivivare
Toomas Kivivare 100%
Igor Leemet
Sven Aria
Igor Leemet 60%, Valentina Leemet 40%
Sven Aria 100%
Taivo Abram
Rein Lepik
Eve Kaseleht
Taivo Abram 50%, Ain Pert 50%
Rein Lepik 100%
Eve Kaseleht 100%
Andrei Zilkin
Volli Laidmaa
Andrei Zilkin 25%, Leonid Vainer 25%,
Mihhail Gomberg 25%, Eduard Totsinov 25%
Allan Mänd 25%, Aivar Mänd 25%, Aivar Kaldvee 25%,
Ants Kaldvee pärijad 25%
Uuemõisa Invest AS 51%, Tüvester OÜ 43%
Enn Kaljumäe
Meelis Jürgenson
Tere AS 100%
Meelis Jürgenson 100%
Aivar Kaldvee
TOP
Logistika
2004
müügitulu (tuh kr)
2005
prog 2006
56 081
52 017
26 690
77 744
70 514
34 413
22 062
12 928
25 442
14 400
191 215
194 940
44 431
50 717
29 423
33 059
36 686
39 372
13 136
14 178
36 382
2004
kasum enne makse (tuh kr)
2005
prog 2006
omakapital (tuh kr)
2004
2005
koht
TOPis
7 905
6 452
2 411
7 296
6 840
1 453
18 846
8 485
4 090
23 510
11 246
5 673
18.
5.
39.
1 659
816
405
800
8 316
1 280
8 721
1 937
80.
52.
31 962
33 725
35 854
36 684
6.
57 000
5 058
5 563
6 000
20 194
25 536
20.
36 000
680
1 564
2 000
24 417
31 222
44.
1 198
63
5 762
5 702
86.
-17
250
2 242
2 492
79.
38 939
25
1 382
5 454
6 836
37.
27 263
51 763
230
3 645
18 262
20 591
11.
32 800
ei avalda
3 150
ei avalda
10 456
ei avalda
37 372
47 330
2 978
5 383
1 500
14 858
17 690
8.
53 643
62 433
-113
2 017
3 000
5 169
7 186
24.
26 729
39 721
2 288
1 501
13 981
15 483
42.
32 836
38 881
84
-1 660
7 192
5 532
91.
41 981
59 564
ei avalda
79 196
208
1 172
ei avalda
309
2 689
1 572
ei avalda
1 881
58.
35 879
32 520
415
1 214
7 513
8 727
53.
27 611
31 594
178
1 104
7 859
8 963
46.
80 086
63 948
86 489
73 718
2 173
264
2 805
ei avalda
18 812
4 720
19 680
3 696
32.
83.
25 547
27 495
508
1 944
1 615
2 970
25.
11 644
20 086
15 164
48 406
530
942
603
9 294
5 035
3 628
5 638
12 922
62.
1.
115 581
28 086
11 988
144 351
38 083
12 647
17 107
1 911
931
12 714
1 875
851
55 253
7 054
2 502
64 018
8 928
3 052
26.
29.
63.
31 144
25 216
633
327
7 383
7 710
87.
35 967
28 747
-230
593
4 230
4 823
71.
14 600
15 631
15 000
2 928
2 415
2 400
7 752
10 167
49.
21 381
19 617
25 690
25 718
23 000
1 821
664
3 589
375
600
4 302
1 317
7 892
1 431
17.
54.
15 000
15 000
72 000
35 000
18 000
46 000
400
1 000
700
900
43
TOP
september 2006
firma nimi
tegevusvaldkond
tegevjuht
põhiomanikud (koos osalusprotsendiga)
Miil OÜ
ML-Transport AS*
merekonteinerite transport
veoteenused veoautodega,
kaubaaluste eksport Soome
rahvusvahelised transporditeenused, ekspedeerimine
auto-kaubaveod; autode hooldus,
remont, tollimaakleriteenused
transporditeenused
transporditeenused,
siseviimistlus- ja puidutööd
autotransporditeenused
transporditeenused
rahvusvahelised kaubaveod;
ekspedeerimine
Eesti-sisesed ja rahvusvahelised
autotransporditeenused
autotransporditeenused
rahvusvahelised transporditeenused
rahvusvahelised transporditeenused
eesti-sisesed transporditeenused,
mootorsõidukite remont
transporditeenused
autotransporditeenused,
remonditööd
Eesti-sisene transport
rahvusvahelised kaubaveod
transporditeenused vedelate
toiduainete vedamiseks
rahvusvahelised
autotransporditeenused
rahvusvahelised transporditeenused
rahvusvaheline auto-kaubavedu
autotransporditeenused,
tollimaakleriteenused
autotransporditeenused
rahvusvahelised ja Eesti-sisesed
kaubatransport
rahvusvahelised autoveod
veoteenused kallurautodega
rahvusvahelised autoveod
transporditeenused
rahvusvahelised auto-kaubaveod
transpordi- ja ekspedeerimistranspordi- ja ekspedeerimisvedelkütuse transport, metsavedu
transporditeenused, kinnisvara
rahvusvahelised autotransporditeenused
rahvusvahelised ja Eesti-sisesed
autotransporditeenused
rahvusvaheline autotransport,
ekspedeerimine
kaubavedu veoautodega
Heiki Hütt
Meelis Lonn
Heiki Hütt 100%
Meelis Lonn 100%
Jelena Netšajeva
Jelena Netšajeva 100%
Nikolai Burdakov
Toomas Olbrei
Ats Kalju
Nikolai Burdakov 25%, Veera Egisman 15%,
Tamara Arhipova 15%
Toomas Olbrei 90%
Ats Kalju 100%
Riho Vokk
Mati Kutser
Jüri Šiškin
Riho Vokk 50%, Riho Kuusemäe 50%
Mati Kutser 100%
ViJuS Group AS 90%
Juhan Kasemaa
Uku Eik 31,5%, Juhan Kasemaa 31.7%, Üllar Ots 31,7%
Urmas Plangi
Elvo Vilokas
Rain Kaur
Meelis Raam
Urmas Plangi 50%, Arvo Sarapuu 50%
ei avalda
Rain Kaur 100%
Meelis Raam 67%, Peedu Metsik 33%
Alex Kokk
Toomas Rehe
Vladimir Lõhmus 61,9%, Vaike Mägi 30,5%
Toomas Rehe 100%
Kristo Koitla
Rene Mändmets
Rein Viilu
Valdur Reinsalu 100%
Rene Mändmets 100%
Revala Grupp
Taivo Kuusing
eraisikud
Uuno Piisang
Ole Loigu
Urmas Müürsepp
Ermo Noormets 33,3%, Uuno Piisang 33,3%
Comex Invest OÜ 100%
Urmas Müürsepp 63,5%, Kalju Rohtmets 36,5%
Ossi-Olavi Rantanen
Markku Vähätalo
Roman Loov
Andrus Kaldoja
Tõnu Zeiger
Kalev Kraag
Üllar Püvi
Aivar Põllu
Valdeko Sõõro
Priit Saluri
Herkko Krinpus
Valev Udras
Arved Pedaja
Ossi-Olavi Rantanen 49,81%, Pentti Kariniemi 49,81%
Markku Edward Vähätalo 100%
Joek OY 98%
Andrus Kaldoja 100%
Tõnu Zeiger 100%
Eesti eraisikud
Nols Beheer B.V. (Holland) 100%
Aivar Põllu 50%, Ilme Põllu 50%
Valdeko Sõõro 100%
Priit Saluri 50%, Tõnu Suurna 50%
Herkko Krinpus 100%
Valev Udras 100%
Arved Pedaja 50%, Arne Pedaja 50%
Peep Jürisaar
Roman Nikitich 100%
Tõnu Läänemets
Tõnu Läänemets 100%
Hanno Järv
Autovedur OÜ 96,6%
Mortimer Grupp OÜ
Narva Auto AS
Olbtar AS*
Onry OÜ
Ortal OÜ
Otimardi OÜ
Parme Trans OÜ
Pelgulinna Autobaas AS
Plangi Trans OÜ*
Powertransport OÜ
Provintsi Transport OÜ*
Raam Transport OÜ*
Rakvere Autobaas OÜ*
Rehetrans OÜ
Reinsalu Auto OÜ
Rene Auto OÜ*
Revala AS*
(end Rävala Piima)
RMW AS
Rooleksi Veod AS*
Saku AB AS
Saue Auto AS*
Siimu Auto AS
Snaivet OÜ
SP Transit Eesti AS1
Sunway OÜ
Zeigeri Veod OÜ
Tallept Auto AS
Tallvrie Transport OÜ
Tarmo Trans OÜ*
Transmix AS*
Transtar T.P. OÜ2
Trektal AS
Valev Udras OÜ*
Vennad Pedajad AS*
Vikerkaar Transport OÜ*
Viru Trans AS
Võru Trans OÜ
*
Justiitsministeeriumi Registrikeskuse andmed
¹ majandusaasta erineb kalendriaastast
² konsolideeritud andmed
44
TOP
Logistika
2004
müügitulu (tuh kr)
2005
prog 2006
20 303
38 672
22 067
49 277
21 768
23 399
57 017
39 334
29 115
28 285
45 194
29 993
16 908
3 592
153 589
ei avalda
3 958
132 882
10 851
12 649
31 754
26 420
25 372
16 976
46 575
ei avalda
24 897
ei avalda
9 519
11 338
10 702
16 375
28 821
17 522
42 981
24 777
14 093
68 487
66 663
73 730
18 319
62 336
54 753
17 861
58 900
58 132
13 172
8 739
229 814
16 131
12 428
43 453
14 588
19 347
23 635
52 669
20 152
21 070
17 205
17 760
9 884
240 330
17 536
20 885
49 649
14 900
25 893
30 432
72 341
20 530
35 945
20 568
17 799
21 521
27 465
24 607
27 820
26 072
23 500
2004
kasum enne makse (tuh kr)
2005
prog 2006
1 018
2 650
1 412
3 398
530
682
40 000
545
2 166
32 000
428
1 000
3 515
2 127
4 000
137
388
6 225
ei avalda
-2
4 677
13 000
192
994
4 053
333
1 274
108
5 051
ei avalda
938
ei avalda
-5
1 080
-485
1 199
-589
175
348
924
107
1 966
75 000
1 374
1 724
65 000
2 390
1 956
3 101
1 562
3 700
2 803
705
66
13 819
-286
577
128
1 552
1 626
1 671
2 867
2 372
4 553
695
437
202
16 735
122
2 526
87
175
722
3 423
10 277
1 116
6 764
13 257
195
-2 989
1 815
1 521
4 094
1 353
16 000
20 000
12 000
264 000
18 000
25 000
60 000
16 200
76 000
25 000
1 200
omakapital (tuh kr)
2004
2005
koht
TOPis
3 873
6 862
5 289
10 260
41.
19.
2 595
3 277
64.
2 100
15 913
18 078
45.
2 500
7 265
6 745
7 401
8 304
4.
31.
300
1 173
1 848
16 719
ei avalda
2 458
23 566
95.
50.
500
3 927
2 933
43.
10 147
2 425
5 848
4 836
15 198
ei avalda
6 785
6 737
7.
72.
12.
6 406
4 926
5 921
5 871
99.
36.
7 959
858
3 096
8 093
965
5 062
65.
92.
14.
12 484
14 208
38.
8 948
10 864
8 305
10 510
4 200
7 119
69.
23.
33.
2 610
486
44 375
1 453
4 670
2 872
4 209
3 474
5 907
7 910
10 966
13 057
3 539
3 047
540
61 188
1 576
7 196
2 959
10 900
4 198
9 330
16 871
12 082
19 692
13 639
66.
70.
15.
81.
16.
73.
98.
60.
13.
2.
76.
3.
10.
6 525
3 536
100
8 541
11 462
67.
13 597
14 950
75.
1 190
1 500
600
200
2 500
500
1 400
3 500
1 500
45
summary
september 2006
The section summarizes the main subjects and articles published in this number.
Jaan Lepp: big company can be flexible
After a merger, where
DSV took over Frans
Maas, DSV-s sister
company in Estonia DFDS Transport
became a leader
in Estonias freight
forwarding business.
Kristo Kiviorg
[email protected]
The chairman of the
Board Jaan Lepp said, that
the companies biggest aim
for the nearest future is to
prove, that big comapnies are
able to offer felxible service
to their clients.
“Every merger is different
one, tooking over Frans Maas
was new experience for us,
we had some unpredicted
problems, but right know the
process is finished. After the
merger we found, that we
weren’t a flexible comapny
anymore. Our goal is to
re-establish felxibility and
rise service standards,” said
Lepp.
In 2007 the consolidation
of f reight for wa rdi ng
companies will continue due
to the globalisation.
Who stays alive then?
According to Lepp there are
two ways to stay successful
and alive: to continue growing
or stay small and concentrate
on certain services. In Lepp
opinion average companies
will dissapear.
Like in Estonian ecomomy
in general there are lack
of labour force in freight
forwarding business as well.
High fuel prices have
a negative impact on
transportation ser vices,
Lepp believes it w ill
influence mostly internal
Chairman of the Board Jaan Lepp.
transportation here in Estonia and some directions in
Europa e.g. France, Spain
and Italy.
“If the general situation
Photo: Julia-Maria Linna
stays the same I believe
companies have to rise their
transpotation budget at least
10%,” gave Lepp a signal to
their clients.
Täisteenust pakkuv tõstukifirma
Meie meeskond
kannab hoolt
Teie laotõstukite
korrasoleku eest.
Müük ja rent 6030 582
www.rocla.ee
46
Hooldus ja
varuosad
6030 580
summary
Logistika
The most successful transport companies were chosen
Ä r ipäev ra n ked t he
most successful transport
companies in 2005. According
to the financal figures the
most successful comapny
2005 were Lextrans OÜ, a
company which provides
internal and international
transportation service. Year
ago company found itself in
position 47.
Lextrans MD Sven Aria
was suprised to be in the first
place. Companies target for
this year ist o become gretest
trailer haulier in Russia.
“Right now we have
approximately 250 trailer,
in the end of the year the
number is problably 400.
Thats our biggest target for
this year,” said Aria.
The second place went
to Transtar T.P. OÜ, a transport and freight forwarding
service provider located in
Tartu.
Third place went to Va-
lev Udras, companys core
business along transport
is real estate. Valev Udras
held fifth place last year and
was the only company who
maintained the position in
TOP 5 two years in a row.
To create the chart, Äripäev compared six figures:
net sales in 2004 and 2005,
net profit in 2004 and 2005,
ROE, the increase of sales,
the increase of net profit and
cost efectiveness.
Costs 2007: freight services will increase
Monthly Logistika collected predictions
from several freight forwarding companies
for service prices in 2007.
In conclusion, service providers estimate
an 10–20% increase next year mainly due to
the boosting fuel prices and a lack of labour
force in Estonia, Latvia and Lithuania.
According to Kaubaekspress CEO Tiit
Jõevee prices will rise due to the labour
force salary increase and high fuel has also
influence to the prices.
“Problably December is the key month,
which will lead the way for 2007. Im not
very confident that Estonian market rally
2007 as fast as this year. There are slight
sings of upcoming hangover,” was pessimistic
Vahur Oja, the director of finance in Allando
Trailways.
Kristo Kiviorg
Each figure gave points,
the winner was the company
who earned less points.
Most data was recieved
from the registry of Ministry
of Justice plus data from
databases of Äripäev.
A D R- H a a n p ä ä ,
one
of the market leaders in
trnasporting dangerous
liquid goods in Estonia, took
the first place previous year.
Kristo Kiviorg
TOP 10 IN 2005
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
Lextrans OÜ
Transtar T.P. OÜ
Valev Udras OÜ
Olbtar AS
Ekspressveod OÜ
Haanpää OÜ
Plangi Trans
Janvemar AS
Aroko New
Vennad Pedajad
Source: Äripäev
Haagiserent AS
Tallinn 51 47 314 • Tallinn 51 88 963 • Tartu 50 47 314
e-post [email protected]
www.hgr.ee
47
reklaam
september 2006