Davvisámegiela giellaoahppa – hárjehusat

Transcription

Davvisámegiela giellaoahppa –
hárjehusat
©Hanna Outakoski 2011
Sida 1
1. Innehåll
2.
Lunddolaš gielat – olbmo gielat .................................................................................................... 4
1. Makkár gielat máilmmis gávdnojit? ............................................................. 4
2. Syntehtalaš ja analyhtalaš gielat ................................................................... 4
3. Giellavuovddit............................................................................................... 8
4. Giellaoahppa ............................................................................................... 11
3.
Jietnadeapmi ja jietnadagat .......................................................................................................... 12
5. VOKÁLAFONEMAT - vokálajietnadagat ................................................. 15
6. KONSONÁNTAFONEMAT - konsonántajietnadagat .............................. 18
7. DÁSSEMOLSAŠUPMI(ruoŧagillii) ........................................................... 19
4.
Nomenat (substantiivvat), kásusat ja sojaheapmi..................................................................... 20
8. Dássemolsašupmi ........................................................................................ 20
9. Nomenjoavkkut sátnegirjjis ........................................................................ 21
10. Hárjehus - dássemolsašupmi ...................................................................... 21
11. Dássemolsašupmi – skovit ja ovdamearkkat .............................................. 23
12. Stadieväxling (förklaring på svenska) ........................................................ 25
13. Nomensojahus – skovit ............................................................................... 26
14. K ásusgehčosat ja sojaheapmi .................................................................... 28
5.
Vearbajoavkkut ............................................................................................................................. 31
15. Vearbbaid dássemolsašupmi....................................................................... 31
16. Sojahangehčosat sierra áigehámiin ja sierra vearbajoavkkuin ................... 31
6.
Preseansa ja preterihtta, biehttaleapmi....................................................................................... 32
17. Hárjehus – Vuosttaš vearbajoavku (bárrastávvalvearbbat) -a- vearbbat ... 32
18. Hárjehus - mii áigehámiid lea jearaldagas? ................................................ 34
19. Hárjehus – oza buot –i- vearbbaid ja deavdde hámiid skoviide ................. 35
20. Hárjehus –u – vearbbat vuosttaš vearbajoavkkus ....................................... 36
21. Hárjehus – loga teavstta ja guorahala hámiid numo ovdamearkkas ........... 37
Sierra vearbajoavkkut ......................................................................................................... 38
22. Hárjehus – man jovkui dát vearbbat gullet? ............................................... 38
23. Hárjehus – vearbbat nubbi vearbajoavkkus ................................................ 39
24. Hárjehus – bija vearbbaid muitalussii ........................................................ 40
25. Hárjehus – goalmmát vearbajoavku – kontraktá vearbbat ......................... 41
26. Hárjehus – mii áigehámiid? ........................................................................ 42
Biehttaleaddji preseansa ja preterihtta ............................................................................. 43
27. Hárjehus – daga biehttaleaddji cealkagiid .................................................. 44
28. Hárjehus – čále sámegillii........................................................................... 45
29. Hárjehus – man jovkui dát vearbbat gullet? ............................................... 46
Imperatiiva – gohččun ja ávžžuhusat ................................................................................. 47
30. Hárjehus - imperatiivvat ............................................................................. 48
Biehttaleaddji IMPERATIIVA .............................................................................................. 49
31. Hárjehus – biehttaleaddji imperatiivvat ...................................................... 49
32. Hárjehus – guldal ja čále sámegillii ............................................................ 50
7.
Perfeakta ja pluskvamperfeakta .................................................................................................. 52
Perfeavtta partisihppa ......................................................................................................... 53
35. Hárjehus – guorahala vearbahámiid ........................................................... 55
Progressiiva hámit - aspeakta............................................................................................. 56
36. Hárjehus – čále progressiiva hámi sámegillii ............................................. 57
37. Biehttaleaddji progressiiva ......................................................................... 58
Sida 2
8.
Modaliteahtta ................................................................................................................................. 59
38. Kondišunála ja vuosttaš vearbajoavkku –a- vearbbat ................................. 60
39. Hárjehus – mii áiggiid dahje modus? ......................................................... 61
40. Vearbajoavku 1, –i- vearbbat kondišunálas ................................................ 62
41. Hárjehus: –u- vearbbat ja kondišunála ....................................................... 63
42. Čoahkkáigeassu – vuosttaš vearbajoavku (bárrastávvalvearbbat) .............. 64
43. Nubbi vearbajoavku kondišunálas .......................................................... 65
44. Goalmmát vearbajoavku kondišunálas ................................................... 66
45. Hárjehus – kondišunálas indikatiivii ....................................................... 67
Biehttaleaddji kondišunála ................................................................................................. 68
46. Hárjehus – čále sámegillii ......................................................................... 69
SKULLE HA GJORT – SKULLE INTE HA GJORT .................................................................. 70
9.
Potentialis - potensiála............................................................................................................. 71
10.
Passiiva – ruoŧagillii čilgejuvvon ................................................................................................. 73
11.
Adjektiv och komparation - ruoŧagillii ....................................................................................... 75
1. Adjektivattribut ......................................................................................... 75
2. Adjektiv som predikatsfyllnad – predikativ ............................................ 76
3. Komparation .............................................................................................. 77
12.
Refleksiva pronomen – paradigm ......................................................................................... 79
13.
Muhttin dábáleamos čállinmeattáhusat...................................................................................... 80
14.
Vástádusat oassái hárjehusain ..................................................................................................... 82
Sida 3
2. Lunddolas gielat – olbmo gielat
1.
MAKKÁR GIELAT MÁILMMIS GÁVDNOJIT?
Olus gielladutkit leat iskkan gávdnat buorre vuogi čilget ja govvidit earuid ja
seammasullasašvuođaid máilmmi gielaid gaskkas. Okta stuorra váttisvuohta lea goittotge leamašan
dat ahte gielalaš struktuvrrat ja syntáksa sierranit stuora muddui omd. giela fonologalaš
njuolggadusain, nu ahte ii leat leamašan vejolaš čilget buot seammá láhkái. Giela sierra dásiid earut
leatge leamaš sivvan dasa ahte dutkit leat sirren čilgehusaid giellatypologalaš vuogádaga vuollái.
Giellatypologiija meidege juste ahte gielat leat ordnejuvvon joavkkuide daid tiippa dahje
iešvuođaid mielde. Dutki sáhttá válljet máŋgga sierra vuogi ja suorggi mainna son dutká giela ja
maid njuolggadusat ja govvádusat dalle veahkehit min gávdnat seammasullasaš gielaid dahje
vaikkoba olles giellasogaid.
(1)
Don sáhtát veardidit gielaid juogu sierra joavkkuide dainna mo mii juohkit guobbariid dahje divrriid sierra šlájaide.
Klassifiseren lea maiddái nubbi namma dán vuogis bargat gielain dahje guobbariin. Ovtta klássas, joavkkus dahje
luohkkás leat dihto dovdomearkkat ja iešvuođat mat leat oktasaččat buot dien joavkku lahtuide. Muhto fuomáš ahte
dutkit galget válljet dehálaš iešvuođaid, nugo dalle juos leat ságasteamen guobbariid birra omd. seallatiippa dahje
vuogi lassánit, iige omd. ivnni dahje sturrodaga (mat sáhttet rievdat báikkis báikái dahje leat subjektiivvalaš
dovdomearkkat). Go mii oahppat dovdat dehálaš dovdomearkkaid ja iešvuođaid mii sáhttit álkibut dovdat ođđa
guobbariid (dahje gielaid) ja diehtit gos daid gávdná ja mo daid sáhttá buoremusat geavahit biebmun (dahje makkár
áššiid gánneha vuos muitit go lea oahpahallamin ođđa giela).
Dán gurssas mii vuodjut čiekŋalabbot morfologalaš typologiijai. Morfologalaš typologiija
guorahallá sániid siskkáldas hámi ja struktuvrra, dasa lassin dat guorahallá maiddái
morfosyntávssa, mii máksá daid syntávssalaš njuolggadusaid mat stivrejit oktonas morfemaid
geavahusa ja ortnega. Morfemat leat unnimus ovttadagat main lea iešalddis mearkkašupmi dahje
dihto funkšuvdna gielas ja main mii dasto hukset giela stuorat ovttadagaid dego sániid ja
cealkagiid.
Fuomáš juo dál ahte sámegiela okta dehálaš iešvuohta lea dat ahte dušše moattis min sániin (maid
mii gohččut sátnin) leat oktonas morfemat ja stuorimus oassi min dábáleamos sániin maid mii
gullat dahje lohkat leat ráhkaduvvon unna oasážiin, morfemain. Čuovvovaš oasis don beasat
lohkat lasi dán erenoamáš (muhto ii moge láhkái áidnalunddot = unik) iešvuođa birra.
2.
SYNTEHTALAŠ JA ANALYHTALAŠ GIELAT
Gielladutkit leat dutkán ja veardidan sierra gielaid vai sii oidnet mo giellaoahpalaš oasážat dahje
ovttadagat doibmet ovttas sátnemáddagiiguin. Dan maŋŋá sii leat juohkán gielaid analyhtalaš ja
syntehtalaš gielaide. Fuomáš ahte dás galgá máhttit govahallat báddi (2) man nubbi geažis lea
obanassii analyhtalaš giella ja nubbi geažis lea fas hui syntehtalaš giella ja ahte daid guovtti geaži
gaskkas leat gielat mat leat unnit dahje eanet soames guvlui dien ceahkkálasas dahje skálas. Dát
vuohki analyseret gielaid gohččojuvvo morfologalaš typologiijan.
(2)
Analyhtalaš gielat
Syntehtalaš gielat
Sida 4
Sátni analyhtalaš boahtá greikkagiela sánis análysis, 'hádjáneapmi, upplösning'. Okta vuohki
ipmirdit dán sáni lea ahte giella lea bieđganan dahje hádjánan unna oasážiidda ja dat oasit doibmet
iehčaneaset eaige dárbbaš láktasit giela eará osiide. Nubbin namman lea geavahuvvon
“isolerande språk” isolerejeaddji dahje sirrejeaddji gielat, dasgo giela osiid sáhttá dutkát ja
gieđahallat sierra dego dat livčče oktonas ovttadagat (isolerade enheter). Dábálaš dákkár gielaide
lea dat ahte dain leat olus sánit main lea okta stávval ja ahte gielas ollásit váilot gehčosat.
Fuomášahtti lea ahte dáin gielain lea unnán dahje ii ollánge sojahanmorfologiija. Analyhtalaš
gielaid mii gávdnat erenoamážit nuortalulliguovlluin (sydost: fuom. R oarjelulli) Ásias ja OarjeAfrihkás. Kiinná-giella lea okta dovddus ovdamearka dáin gielain (3)
(Gáldu: http://en.wikipedia.org/wiki/Synthetic_language) :
(3)
明天
我的
朋友
會
爲我做
一個
生日
蛋糕
明天
我的
朋友
会
为我做
一个
生日
蛋糕
míngtīan
wǒ de
péngyou huì
wèi wǒ zuò
yí
shēngri dàn'gāo
tomorrow me
(subordinating
friend
particle)
ge
will1 for me make one (classifier) birthday cake
"Tomorrow my friends will make a birthday cake for me."
Juos gielas lea unnán dahje ii ollánge sojahanmorfologiija (sojahangehčosat) de šaddá hui
dehálažžan ahte giela syntáksa, sániid dahje morfemaid ortnet, sáhttá ovdanbuktit giellaoahpalaš
oktavuođaid (relationer). Syntáksa-sátni máksá dan gielladutkansuorggi mii guorahallá ja dutká
man ortnegii giela unnit oasážat, sánit ja leksemat, galget bordojuvvot vai dat sáhttet ráhkadit
stuorat ovttadagaid dego sátnegihpuid ja cealkagiid. Analyhtalaš gielain leage sátneortnet hui
dehálaš vuohki čájehit buotlágán giellaoahpalaš oktavuođaid ja doaimmaid. Mii sáhttit maiddái
dadjat ahte hui analyhtalaš gielain okta sátni vástida ovtta morfema.
Syntehtalaš gielain sáhttá oktonas sániid hápmi rievdat daid giellaoahpalaš funkšuvnna dahje
doaimma dihte, dat meidne ahte sánit sojahuvvot, numo ovdamearkkas (4):
(4)
Mun oainnán GIRJJI. Mus lea GIRJI. Mun čálán divttaid GIRJÁI.
Dáin gielain sáhttet sánit rievdat hámis ektui go fas analyhtalaš gielain funkšuvnnat čájehuvvot
sierra sániin maid hápmi ii rievdda, muhto cealkaga, gihpu dahje dajaldaga sátneortnet rievdá.
Syntehtalaš gielaid sáhttá dasto juohkit vel golbma vuolit jovkui: flekterande mat sodjet,
agglutinerande mat liibmejit oktii unnit osiid ja polysyntetiska main morfemat, sánit ja cealkkalahtutge
sáhtte láktasit oktii stuorra ovttadahkan. Muhto numo álggus muitaluvvui, gielain sáhttá leahkit
eanet dahje unnit sojahus ja oktiisuddan, dahje muhtin giela osiin sáhttá gávdnot sihke
oktiisuddan ahte sojahus.
Syntehtalaš gielainge gávdnojit buot syntesa sierra dásit: muhtin gielain sánit ja morfemat vástidit
stuora muddui nubbi nuppi go fas earáin eai measta oba gávdnoge friddja morfemat.
Eaŋgalsgiella lea dihto osiin unnit syntehtalaš go ruoŧagiella, duiskkagiella lea eanet syntehtalaš go
ruoŧagiella ja suomagiella fas vuoitá buot daid gielaid badjel go veardidit sojahusa ja oktiisuddama
Sida 5
gráđa. Muhto suomagiella ii vuoitte polysyntehtalaš gielaid badjel main olles morfemat/leksemat
sáhttet suddat oktii ja okta sátni sáhttá dalle vástidit olles cealkaga ruoŧagielas.
Syntehtalaš gielain leat dábálaččat sojahangehčosat mat láktasit sátnemáddagiidda.
Syntehtalaš boahtá greikkagiela sánis sýnthesis, “goallosteapmi”. Giela osiid sáhttá dalle
goallostit golbma vuogi mielde: liibmemin sierra osiid oktii, dahje nu ahte diktá sierra osiid suddat
oktii go dat láktasit nubbi nubbái dahje nie ahte buot oasit láktasit oktii ovttadahkan mii vástida
omd. ruoŧagielas olles cealkaga.
Okta stuorra giellajoavku syntehtalaš gielaid siste leat nu gohččoduvvon oktiiliibmejeaddji gielat,
agglutinerande språk. Sánis agglutinerejeaddji gullo sátni gluten, mii oaivvilda 'liimma'.
Dákkár gielain leat olus gehčosat, mat leat dego liibmejuvvon njuolgga sátnemáddagii.
Turkiijagiella (turkkagiella), suomagiella ja uŋgárgiella lávejit gohččoduvvot agglutinerejeaddji
giellan. Ruoŧagielat sátnegihppu “i mitt hus” lea suomagillii talossani. Gihppu, masa ruoŧagielas
dárbbašuvvo golbma sierra sáni/oasi, lea suomagielas okta sátni (mátta talo lea 'dállu/viessu',
kásusgeažus -ssa meidne 'siste' ja possessiivageažus -ni mearkkaša 'mu' = siste mu viesus). Buhtes
agglutinerejeaddji gielain láktasit buot gehčosat (dahje ovdačuvvosat) sátnemáddagii, ja juohke
oktonas gehčosis dahje čuvvosis lea iehčanas giellaoahpalaš doaibma. Lea goittotge eahpečielggas
juosgo diekkár buhtes gielat oba gávdnojitge vai leago nu ahte eanaš gielain leat sihke
agglutinerejeaddji ja oktiisuddi iešvuođat.
Nubbi stuorra joavku syntehtalaš gielaid siste leage joavku man oasit suddet oktii dalle go leat
láktaseame sátnemáddagii. Ruoŧagillii geavahuvvo tearpma flekterande språk. Diet namahus
boahtá láhtengiela sánis flecto, 'sojahit'. Muhtumin gielladutkit leat gohččon dáid gielaid maiddái
namman fusionerande språk. Fusio meidne seammá go “oktiisuddan”, ja danin sáhttáge
jurddašit ahte giellaoahpalaš ovttadagat leat máŋgii suddan oktii ja de láktasan sátnemáddagii
dahje suddan oktii dainna. Oktiisuddan ovttadagaid ii sáhte šat sirret ja biđget unnit osiide. Dáin
gielain lea vejolaš gávdnat sátnehámiid mat ráhkadit olles paradigmaid. Juohke sojahuvvon hápmi
sisttisdoallá olles gihpu giellaoahpalaš iešvuođaid/osiid. Mii gullat dávjá ahte dáid gielaid sániin lea
maiddái siskkáldas sojahus. Arabia-giella lea okta buorre ovdamearka. Sátni girji čállojuvvo
láhtengiela bustávaiguin kitab. Máŋggaidlogu hápmi, kutub, boahtá oidnosii vokálarievdadusa
vehkiin. Buot indo-eurohpálaš gielat gullet dán jovkui, muhto soames gielain lea eanet sojahus go
earáin. Eaŋgalsgielas lea unnán sojahus go fas islánddagielas lea ollu sojahus.
Davvisámegielas leat iehčanas gehčosat mat láktasit sátnemáddagiidda dahje ovdalgihtii
sojahuvvon sániide, muhto dihto morfemat sáhttet maiddái rievdadit sáni siskkáldas struktuvrra
eaige oidno ollánge geažusin. Muhtun gehčosat sisttisdollet maiddái olles gihpu sierra
giellaoahpalaš doaimmaid dahje iešvuođaid mat leat suddan oktii oktan geažusin. Danin sáhttáge
dadjat ahte davvisámegielas sáni oasit sáhtte sihke liibmejuvvot oktii muhto maiddái suddat oktii.
Suorggidangehčosat leat dábálaččat iehčanas morfemat go fas sojahangehčosat dávjá sisttisdolle
oktiisuddan mearkkašumiid/iešvuođaid, (5).
(5) OMD. cuoppu
cubbo
cubbot
cubbuin (kom ol) jmf cubbuin(lok ml)
JEARALDAT: bajit ovdamearkkas don oainnát ahte sojahuvvon sánis sáhttet leahkit gehčosat
mat olggosoaidnit sulastahttet nubbi nuppi, muhto main lea sierra mearkkašupmi. Árbevirolaš
Sida 6
oahpahusas lávejedje oahppit dávjá beassat oahppat gehčosiid minstariin ja paradigmain. Olusat
ohppe dalle ahte –in geažus sáhtii oaivvildit kom ol dahje lok ml hámi. Manin dát lea boastut?
Polysyntehtalaš gielat eai leat nu dábálaččat ja dain lea vejolaš diktit máŋggaid sátnemáddagiid
ja gehčosiid láktasit oktii. Sátni poly- oaivvilda 'máŋga-', 'máŋgageardán', ja boahtá greikkagiela
sánis polýs, 'máŋggat'. Dáin gielain mii eat bija oktii dušše sátnemáddagiid ja gehčosiid, muhto
maiddái sátnemáddagat sáhttet láktasit nubbi nubbái. Ja dás mii eat huma beare goallossániid
birra, muhto sátnegihpuid ja olles cealkagiid birra gos buot oasit leat láktasan oktii.
Ruonáeatnamis ja inuihttaguovlluin leat olus dákkár gielat. Ruonáeatnangillii sáhttá dadjat
sikursuarsiurpugut ja dát lea ruoŧagillii "vi seglar genom den stora isen" (siku 'is', rsuar 'stor',
siur 'dra genom'; pu anger aktionsart, här ungefär 'håller på att'). Dán vuolit ovdamearkkas, mii
boahtá oarjeruonáeatnangielas (Western Greenlandic), gávdnojit 12 oktiisuddan dahje oktii
láktasan morfema mat leat okta sátni dien gielas muhto fertejit jorgaluvvot máŋggain sániin
eaŋgalsgielas ja eaŋgalsgillii, (6):
(6)
Aliikusersuillammassuaanerartassagaluarpaalli.
aliiku-sersu-i-llammas-sua-a-nerar-ta-ssa-galuar-paal-li
entertainment-provide-SEMITRANS-one.good.at-COP-say.that-REP-FUT-sure.but3.PL.SUBJ/3SG.OBJ-but
'However, they will say that he is a great entertainer, but ...'
(Fortescue 1983:97; siterad i Evans and Sasse 20021)
Go don čálát davvisámegielat sániid, dahje guorahalat ja ozat sátneosiid gárvves teavsttas de
galggat muitit čuovvovaš earuid ruoŧagiela ja sámegiela gaskkas (erenoamážit juos sámegiella ii leat
du vuosttaš giella).
DEHÁLAŠ EROHUSAT:




Davvisámegiella sirre cealkaga subjeavtta ja objeavtta hámi ektui (girji - girjji, mun - mu).
Ruoŧagielas mii oaidnit dán earu dušše persovdnapronomeniid oktavuođas (jag - mig).
Davvisámegiela subjeavttat lea dávjjimusat nominatiivvas go fas dábáleamos kásus
objeavttas lea akkusatiiva. Dihto vearbbat sáhttet goittotge stivret eará kásusa objeavtta
sajis numo LIIKOT mii váldá illatiivahápmásaš objeavtta. Muhtumin áidna earru
nominatiivahápmásaš ja akkusatiivahápmásaš cealkkalahtuid gaskkas lea oidnomis sáni
siste, dássemolsašupmin.
Muhtun kásusat almmuhit lihkadusa juoga nu guvlui (illatiiva)/guovllus (lokatiiva) dahje
leahkima dihto sajis (lokatiiva) ja daid sajis geavahuvvot dávjá preposišuvnnat ruoŧagielas
(till, i, från, på, ur, av).
Komitatiiva fas jorgaluvvo dávjá MED sániid (gemenskap/sällskap eller verktyg).
Davvisámegiela finihta vearbbat kongruerejit subjeavttain. Dat meidne ahte subjeavtta
persovdna ja lohku bohtet oidnosii maiddái vearbba sojahusas. Juos lean MUN gii
barggan juoga de vuosttaš persovdna ja ovttaidlohku galget maiddái oidnot finihta
1
Evans, Nicholas; & Sasse, Hans-Jürgen. (2002). Problems of polysynthesis. Berlin: Akademie Verlag. ISBN 3-05-003732-6.
Fortescue, Michael. (1983). A comparative manual of affixes for the Inuit dialects of Greenland, Canada, and Alaska. Meddelelser om
Grømland, Man & society (No. 4). Copenhagen: Nyt Nordisk Forlag.
Sida 7


3.
vearbba hámis. Juos fas DOAI bargabeahtti juoga de vearba sojahuvvo nubbi persovnna
guvttiidlogu hámis.
Davvisámegiella lea stuora muddui nu gohččoduvvon PRO-DROP giella. Dat meidne
ahte mii sáhttit guođđit eret persovdnapronomeniid. Go mii čállit mii eat nu dávjá guođe
eret earágo 1. ja 2. persovnna ovttaidlogu pronomeniid, muhto go mii hupmat det
maiddái goalmmát persovnna pronomenat sáhttet gahččat eret (dávjá lea goittotge
čielggas gean dahje man birra mii leat hupmamin dasgo ságastallamis lea dihto konteaksta
- muitalanbiras).
Go mii biehttalit cealkaga de negašuvdna guoddá persovnna ja logu. Dan dihte vearbbas
lea “álás” hápmi mii dušše guoddá áiggi.
GIELLAVUOVDDIT
Dán gurssa álggus don beasat guldalit logaldallama giellavuvddiid birra. Logaldallama namma lea
válljejuvvon dan dihte go giella ovtta láhkái sulastahttá vuovddi. Vuovdi dahje meahcci lea doaba
mii dábálaččat jurddašuvvo ovttadahkan (enhet). Seammás mii diehtit ahte okta muorra ii vel daga
vuovddi, muhto mii sáhttit oaidnit oktonas muoraid main vuovdi “ráhkaduvvo”. Seammá lea
maiddái olbmo gielas. Olles giella lea stuorra vuogádat mii lea ráhkaduvvon unnit oasážiin. Sánit
leat ráhkaduvvon morfemain, dajaldagat ja cealkagat sániin, cealkagat fas ráhkadit olles
konteavsttaid ja buot dát ovttas ráhkadit giela. Eará vuohki oaidnit oktavuođa vuovddi ja giela
gaskkas lea jurddašit daid iešvuođaid ja eavttuid mat gávdnojit vai mii oaidnit vuovddi dahje
lohkat ahte juoga mii gullo boahtimin olbmo njálmmis lea duođaige giella.
(7) Makkár eavttuid ferte vuovdi deavdit ovdalgo dat lea vuovdi?
(8) Makkár njuolggadusat stivrejit giela? omd. fysilogalaš/giellaoahpalaš njuolggadusat
Juos mii veardidit nuorra vuovddi šaddama ja máná giela gárggiideami, mii oaidnit ahte dasge leat
metaforalaš oktavuođat. Buotlágán olgguldas dáhpáhusat, dávddat, vásihusat ja eará áššit sáhttet
váikkuhit giela gárggiideapmái. Juos mii eat fuolat gielas dalle go mánná lea unni, de giellamáhttu
ii ovdan numo galggašii. Juos mii eat loga ollu dahje guldal omd. radio gos ođđa sánit
geavahuvvot dávjá de ii leat sihkkar ahte mii ieža oahppat daid sániid. Ja juos vánhen vállje ahte ii
áiggo hupmat iežas eatnigiela mánnái, de mánná massá vejolašvuođa oahppat giela
vuosttašgiellan. Ovtta dásis ovttasvástádus leage olggobealde, das gii fuolaha meahcis dahje
mánás.
Ja dieđušge máŋgasat lávejit fuobmát oktavuođa balddihahtti ja sevdnjes meahci ja giellaoahpa
gaskkas... Juos mii eat leat oahppasat vuvddiin dahje dihto osiin vuovddis de mii sáhttit láhppot
dohko. Buorre kárta lea seammá go buorre giellaoahppamáhttu.
Giella lea olbmuid deháleamos vuohki gulahallat. Mii eat sáhte omd. gulahallat erenoamáš
telepáhtalaš jurddagovaid vehkiin maid mii sáddet njuolgga min oaivvis nubbi olbmo oaivái.
Sida 8
Fysihka lágat ja áigi váikkuhit maiddái dasa mii lea vejolaš gulahallan dahje kommunikašuvdna
olbmuid gaskkas. Mii fertet dahkat áššiid dihto ortnegis.
(9) Olmmoš gii áigu lohkat girjji/girjjiid ii sáhte dušše eambbo geahččat girjji ja dan
sisdoalu ja dainna lágiin oahppat olles girjji olggul. Son ferte lohkat juohke kápihttala
ja cealkaga dihto ortnegis vai son diehtá mii girjjis čuožžu. Eatge mii ainge vel sáhte
deavdit mikročieggama(mikrochip) dieđuin maid sáhttá njuolgga bordit oaivái.
Alde váldá girjji beavddi Máhtte
beavddi
váldá
girjji
Alde
Máhtte
váldá
(10)
Mii eat maiddái sáhte jietnadit cealkaga man beare ortnegis dahje nu ahte buot sánit gullojit ovtta
áigge, (10). Ii leat vejolaš oba ovtta sánige jietnadit nu ahte buot dan sáni jietnadagat gullojit
seammá áigge. Mii fertet ordnet sihke jietnadagaid ahte sániid dihto ortnegii vai eará olbmot
ipmirdit maid mii meidnet. Buot gielain gávdnojitge danin erenoamáš njuolggadusat das mo galgá
ordnet giela sierra osiid, jietnadagain gitta sániid ja gihpuid rádjái. Juos dát njuolggadusat eai
gávdnoše de livččii veadjemeahttun oahppat giela dahje hupmat giela nu ahte earát ipmirdit.
Juos mii dál veardidit buot máilmmi gielaid giellaoahpalaš struktuvrra de mii fuobmát ahte eanaš
gielat sulastahttet nubbi nuppi hui stuora muddui, muhto njuolggadusat juohke oktonas gielas
dagahit earuid gielaid gaskkas. Okta vuohki jurddašit dán lea smiehttat ahte mis leat dihto
mihttomearit/prinsihpat mat stivrejit buot máilmmi gielaid, muhto juohke giella sáhttá válljet
juosgo diet prinsihppa doaibmá (1) vai ii doaimma (0) juste dien gielas.
(11)
Prinsihpa 1
Prinsihpa 2
Prinsihpa 3
Prinsihpa 4
j.n.a.
GIELLA 1
(1)
(1)
(0)
(1)
...
GIELLA 2
(0)
(1)
(0)
(1)
GIELLA 3
(1)
(0)
(1)
(0)
Dás ovddit ovdamearkkas (11) oaidná ahte gielat 1 ja 2 leat hui seammalágánat, dušše okta
prinsihppa oažžu sierra árvvu dien gielas. Dát sáhtášii leahkit earru guovtti hui lagaš fuolkegiela
gaskkas. Lea goittotge boastut dadjat ahte buot seammá giellabearraša lahttut galget válljet
seammá árvvuid/loguid juohke báikkis. Lullisámegiela ja davvisámegiela gaskkas leat hui olus
giellaoahpalaš earut, muhto olbmot gulahallet oalle bures (ainge juos sii leat beassan gullat nubbi
nuppi giela ovdal) daningo dáin gielain gávdnojit olus seammalágán sánit.
Dál mii diehtit ahte giellaoahppa lea vuogádat mii ovttastahttá máilmmi gielaid. Mii sáhttit dadjat
ahte gávdno erenoamáš universála giellaoahppa ja juohke giella dalle vállje mat dien universála
giellaoahpa vejolašvuođain doibmet juste dien gielas. Giellaoahppa leage giela “čiekŋalis”
struktuvra. Dat mii fas sirre gielaid ja man mii eat sáhte ovdalgihtii einnostit leat struktuvrrat mat
leat oidnosis dahje maid mii gullat, jietnadagat ja sánit, giela “coages” struktuvrrat.
(12) dog, hund, beana, koira
Smiehta ovddit ovdamearkka sániid. Dát sánit mearkkašit beatnaga eaŋgalsgillii, ruoŧagillii,
davvisámegillii ja suomagillii. Sánit leat ráhkaduvvon bustávain mat fas vástidit sierra jietnadagaid
dáin gielain. Muhto ii gávdno mihkkige mii lohká mii dáin sániin buoremusat galggašii govvet
Sida 9
juste beatnaga šládjan dahje refereret dihto beatnagii min máilmmis. Goittotge juste dát sánit
geavahuvvot dáin njealji gielas vai dieid gielaid hállit sáhttet gulahallat ja refereret juste
beatnagiidda.
(13) HÁRJEHUS: maid dát čuovvovaš sánit mearkkašit? kanto, kaukalo, ohjus
Diet sánit geavahuvvot suomagielas mearkkašit jalgŋá, gári ja rakeahta. Go don gulat ođđa sáni
ođđa gielas don it sáhte eambbo árvidit sáni mearkkašumi (juos dat ii leat oahpes loatnasátni).
Sánit leat konvenšuvnnat, olbmot leat šiehtadan ahte juste dán sánis lea dákkár sisdoallu ja
mearkkašupmi. Ii oktage sáhte duođas dadjat ahte sátni BEANA sulastahttá olggosoaidnit rivttes
beatnaga, dat lea dušše giela symbola dahje mearka mii referere betnagii. Go mii oahppat
eatnigiela mii eat jeara gos sánit leat boahtán, muhto mánnán mii dušše oahppat sániid dan mielde
go mii gullat daid. Ollesolbmot fertejit geavahit olu eanet áiggi vai ohppet ođđa sániid, maiddái
iežaset eatnigielas. Muhtumin sánit eai dárbbaš leahkit ođđa sánitge, muhto dat sáhttet gullat
dakkár kategoriijai, ahte dat eai báljo geavahuvvo dábálaš ságastallamis (omd. lottit ja divrrit, dahje
rásit ja mášiinnat).
(14) HÁRJEHUS, dovddatgo dáid sániid: játnat, searra, cuozza, fárda, láfol, rinči, snuittet
Játnat lea seammá go duohpašuvvat (krympa), searra lea čeahpes olmmoš, cuozza lea ovttalágán
govččas mii suodjala omd. deahki (hinna) dahje dán sáni sáhttá maiddái geavahit go čájeha gova
govvaprojektoriin (oh-blad), fárda lea dat mo biktasat heivejit olbmo badjelii (passform), láfol lea
loddi (fjällpipare), rinči lea olmmoš geas eai leat biktasat badjelis (nakenfis) ja snuittet oaivvilda
seammá go guossat dahje guossalit (snubbla). Hui hárvvis sámiin máhttet buot dáid sániid, olusat
máhttet dušše sániid maid leat gullan ruovttus, nuppit fas máhttet dihto sátneráju hui bures omd.
ámmáhis dihte ja de gávdnojit dieđušge olbmot geat máhttet hui olus sániid ja ohppet buot ođđa
sániid go dat bohtet gillii (omd. mediabargit ja dulkkat). Okta ášši lea goittotge sihkar, olmmoš
vajáldahttá sániid maid ii geavat juohkebeaivválaš eallimis. Dat geat lohket ollu sámegillii ja čállet
sámegillii sáhttet lohkat ahte sis lea buoret giellamáhttu go earáin, muhto dávjá dat meidne ahte sii
dovdet eanet sániid ja máhttet geavahit daid.
Sánit hutkojuvvot dárbbu mielde. Go ođđa doahpagat, diŋggat, dábit, vuogit dahje áššit ihtet
kultuvrii de mii fertet maiddái gávdnat vuogi ságastallat daid birra. Giellaoahpalaš struktuvra fas
stivre mo mii geavahit daid ođđa sániid. Olmmoš sáhttá dieđušge váldit sátnegirjji gihtii ja máŋgii
gulahallat juoga ládje olbmuiguin vaikko ii máhte giellaoahpa, muhto juos áigu oahppat giela
dakkár vuogi mielde de galgá diehtit ahte dat váldá olu eanet áiggi go juos oahpahallá sániid ovttas
giellaoahpain.
Lingvistihka oahpu siste leat olus sierralágán suorggit ja “skuvllat”. Dutkit eai álo leat seammá
mielas das mo olbmot omd. ohppet gielaset dahje makkár ovdamáhtut dárbbašuvvot dahje
gávdnot dahje eai gávdno. Dán gurssas ja buot sámegielgurssain lea vuođđun generatiiva
lingvistihkka. Generatiiva giellaoahpa vuođđojurdda lea dat ahte mis olbmuin gávdno juo álggu
rájis vuogádat dahje mášiidna mii galgá gieđahallat giela. Muhto vai dát mášiidna vuolgá johtui
dárbbašuvvo gielalaš gáldu (input), mii addá midjiide eanet ain eanet dieđu dan birra makkár juste
min vuosttaš giella lea. Guovtti jahkásaš mánás lea juo gárvves giellaoahpalaš vuogádat ja dát
vuosttaš jagit leatge hui dehálaččat go hupmat gielaoččodeami21 ovan (språkinlärning) ja
giellamáhtu ektui. Mánáin dát mašiidna doaibmá iešalddis, iige gáibit nu olu fámuid. Mánáide ii
2
Ijäs, Johanna (2007). Nyt lonuhettaan – kodaid ovttastuvvan guovttegielat máná suomagielas. I Sámit, sánit, sátnehámit.
Riepmočála Pekka Sammallahtii miessemánu 21. beaivve 2007. Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia = Mémoires de la
Société Finno-Ougrienne 253. Helsinki 2007. 183–201.
Sida 10
giellaoahppa leatge danin váttis oahppat, muhto maiddái mánát galget hárjehallat ođđa sániid ja
beassat gullat daid dávjá vai dat darvánit muitui.
Ollesolbmot fas fertejit ráhčat oalle olu go leat oahppamin ođđa giela. Ii leat nu álki guođđit
vuosttaš giela vuogádaga eret jurdagiin. Okta buot váddáseamos oahppanvugiin lea “mun háliidan
oahppat hupmat vehá”- vuohki, mas oahppi áigu oahppat olggul moadde sátnegihpu dahje
cealkaga. Dát lea maiddái buot dábáleamos sivva manin olles olbmot álget lohkat. Dákkár oahppi
dadjá ahte son háliida hupmat sámegiela muhto sus ii leat miella álgit lohkat giellaoahpa. Ja dávjá
dákkár oahppi háliida oahppat praktihkalaš giellamáhtu iige giellaoahpa. Muhto dákkár oahppi ii
álo dieđe ahte giellaoahppa lea buot buoremus vuolggasadji go lea oahpahallamin ođđa giela dahje
lohkamin lasi iežas giela birra. Go veardida guovtti giela giellaoahpaid de sáhttá johtilit oaidnit
earuid ja ipmirdit mo galgá dahkat vai oahppá jođánabbot. Ja go mii deaivvadit olbmuin de
stuorimus oassi olbmuin háliida sihkkarit hupmat buotlágán áššiid birra, iige dušše máhttit
dábáleamos frásaid.
4.
GIELLAOAHPPA
Giellaoahppa lea eanet go dušše okta girji man mii fertet lohkat vai mii čađahit A gurssa.
Giellaoahpain meidnejuvvot giela siskkáldas njuolggadusat, dat diehtu mii mis lea min eatnigiela
birra ja diehtu ja máhttu das mo mii galgat ordnet sániid min gielas vai sáhttit gulahallat earáiguin.
Buohkat geat hupmet/hállet giela máhttet dien giela giellaoahpa! Muhto eai buohkat dieđušge
dieđe makkár tearpmaiguin sii galget hupmat sin iežaset giela birra. Váttisvuohtan orru leamen
ahte olbmot sehkkejit dávjá giellaoahpa ja giellaoahpalaš tearpmaid dahje metagiela (dat giella man
gielladutkit geavahit gaskkaneaset go sii hállet máilmmi gielaid birra).
Muhto ovdalgo mii namuhit tearpmaid, de lea dehálaš muitit manin giellaoahppa, giela siskkáldas
ja čiekŋalis vuogádat, lea nu erenoamáš ja fuomášahtti. Hui oktageardánis struktuvrrat sáhttet
genereret loahppameahttun meari giellaoahpalaš cealkagiid gielas. Genereret oaivvilda ráhkadit,
hábmet dahje “sivdnidit” (skapa). Jurddaš ovdamearkka dihte dan ahte davvisámegielas buot
dábáleamos sátneortnet lea S(ubjeakta) V(earba) O(bjeakta). Mii diehtit maiddái ahte subjeavttat
lea dávjjimusat nominatiivvas ja vearba mearrida juosgo objeakta lea akkusatiivvas vai mannu eará
hámis. Vearba maiddái kongruere subjeavttain. (Ale fuola, don oahppat buot dáid tearpmaid dán
gurssa áigge.)
(15)
NOMEN(nominativ)
Bárdni
Beana
Loddi
Mun
Mii
VERB(kongr)
oaidná
borrá
girdá
logan
juhkat
NOMEN(obj. kásus)
nieidda
bierggu
murrii
girjji
mielkki
Ovdamearka (15) čájeha ahte giellaoahpalaš njuolggadusat diktet min čállit nohkameahttun meari
cealkagiid ja juos orru ahte mii leat geavahan buot giela sániid, de mii sáhttit joatkit
buohtastahttimiin dahje eará struktuvrrain numo ovdamearkkas (16).
(16) Bárdni oaidná nieidda go beana borrá bierggu man mun osten ikte gávppis gos mii
juhkat mielkki man gávpeolmmái oastá báikkálaš boanddas gean mun deiven ikte go
arvvii... jna.
Iigo dát vuohki oahppat giela leatge olu buoret go dušše oahppat olggul moadde frása ja sáni?
Okta buorre ovdamearka das manin ii leat nu buorre oahppat (dahje jáhkkit ahte soames eará lea
Sida 11
oahppan) giela lea dat mo olbmot dávjá háliidit tatueret iežaset go leat mátkkis nuortaeatnamiin.
Olmmoš sáhttá de boahtit ruoktot ja čájehit fiinna gova/mearkka oalggis ja muitalit ahte dat
oaivvilda “rájehis roahkkatvuođa” (gränslös modighet) muhto duohtavuođas son lea tatueren
mearkka “náveha eallit” (djuren i ladugården) iežas oalgái.
Muhto duohtavuođas lea dávjá nu ahte giellaoahppa baldá ohppiid danin go soaitá leahkit hui
váttis oahppat ja muitit buot tearpmaid maid mii dárbbašit go mii suokkardallat ja guorahallat
giela cealkagiid ja eará osiid. Ja mii eat nu dávjá dárbbaš dáid tearpmaid min juohkebeaivválaš
eallimis mii leage sivvan dasa ahte dáid tearpmaid lea hui álki vajáldahttit. Mannu sivas olbmot
ballet eanet giellaoahpa hárjehusain go dan mearehis stuorra muitinproseassas mii gáibiduvvo go
hárjehallat ja oahppat ođđa sániid. Dat lea oalle ártet go smiehttá ahte giela sátnerájus rievdá álo
muhto giellaoahpalaš vuogádat ii rievdda measta ollánge áiggi mielde.
Dán gurssas lea oaivilin ovttastahttit giellaoahpa terminologiija, min iežamet giellamáhtu
(giellaoahpa) ja sátnedáiddu. Lea dehálaš ahte don oahpat geavahit tearpmaid maiguin gielladutkit
birra máilmmi ságastallet gielaid birra, muhto velá dehálut lea ahte don gávnnat reaidduid ja
veahkkeneavvuid, maid vehkiin du giellamáhttu buorrána ja ovdána. Mii lohkat giela máŋgga sivas
ja danin maiddái dát A gursa fállá buotlágán hárjehusaid. Dán vuosttáš momeantta áigge mii
lohkat giellaoahpa, hárjánit geavahit giellaoahpa tearpmaid ja oahppat guorahallat min iežamet
giela/sámegiela giellaoahpalaš reaidduid vehkiin.
3. Jietnadeapmi ja jietnadagat
Fonema lea jietnadat, giela jietna. Jietnadagat sáhttet earuhit sániid nubbi nuppis.
Ovdamearka: [mo:n](mon) – [ton](don), [peasːi] (beassi) – [keasːi] → /m/, /t/, /p/, /k/
Juohke gielas lea fonemačoakkálmas, abstrákta čoakkálmas, man lassin mii dárbbašit maiddái
vuogi govvidit duohtavuođa jietnadeami. Árbevirolaččat leat abstrákta jietnadagat govviduvvon /
vehkiin, dego jietnadat /a/ ja dán gihppagis geavahuvvot roahkkeruođut [a] go lea dárbu čájehit
duohtajietnadeami omd. dihto suopmanis. Jietnadagain mii dasto ráhkadit stuorat ovttadagaid
dego morfemaid ja sániid. Vai gávdná daid jietnadagaid sáhttá ohcat minimala báraid, unnimus
sániid dahje morfemaid maid okta jietnadat earuha. Dás mii fertet goittotge muitit ahte fonemat
leat muhtin dásis abstrákta ovttadagat ja ahte mii sáhttit daid jietnadagaid lassin gullat eanet
jietnadagaid go mii guldalit hállangiela. Davvisámegiela árbevirolaš giellaoahpat lohket omd. ahte
/æ/ dahje /ə/ eaba leat jietnadagat davvisámegielas, muhto go mii guldalit sámiid geat bohtet
Kárášjogas ja Ohcejogas de ferte lohkat ahte sii jietnadit maiddái dieid jietnadagaid.
(17) ortográfalaš hápmi:
Kárášjohka:
Guovdageaidnu:
mánná
[mænːə]d. [mænnə]
[maːnːə] d. [maːnnə]
mánát
[mæːnəh] (maid mii gullat)
[maːnəh]
Fuomáš goittotge, ahte hállit sierra guovlluin Sámis ipmirdit/áddejit guhtet guimmiideaset ja dat
oaivvilda, ahte diet jietnadagat eai sirre mearkkašumiid, kontrastere sániid, muhto leat eanetge
dego suopmanerohusat. Jietnadagat [a:] ja [æ] leat dán ovdamearkkas allofonat ja vástidit guktot
fonema /a/ ja juste dán ovdamearkkas vástidit čállingiela bustáva á. Don fuomášat juo dál ahte
čállingiella ja jietnadeapmi eai álo vástit nubbi nuppi ja min suopmanerohusat sehkkejit dán
suorggi ain eanet. Don dieđát maiddái juo dál, ahte davvisámegielas leat iežas bustávat mat
Sida 12
geavahuvvot čállingielas, muhto sáhtte realiserejuvvot máŋgga láhkái. Nuppi stávvala šva-vokála
lea fas hui dábálaš jietna buot máilmmi gielain ja sáhttá čállingielas oažžut máŋggalágán mearkaid.
Dás fertege muitit ahte fonemat leat dávjá abstrákta ovttadagat, go fas fonat leat oktonas jienat.
Davvisámegiela fonologiija, jietnadatoahppu, ii leat suorgi masa dutkit leat gidden olu fuomášumi.
Árbevirolaš sátnegirjjiin gávdnojit jietnadan skovit maid vuođđun lea suoma-ugralaš etymologalaš
vuogádat mii dagaha ahte abstrákta jietnadeapmi ii ollánge vástit duohtavuođa jietnadeami. Nubbi
vejolašvuohta lea dat ahte dutki/čálli lea čilgen sámegiela jietnadeami ovdamearkkain mat
iešalddis livčče gáibidan čilgehusa. Dán sivas sáhttet oahppit dávjá dovdat ahte sii eai oba
máhtege jietnadit sámegiela, go geardde sin jietnadeapmi ii leat seammá go skoviin. Maiddái
giellaoahpas mii geavahuvvo dán gurssas gávdnojit hámit mat eai leat vejolaččat eará go juste
abstrákta hápmin mii boahtá giellahistorjjálaš dutkansuorggi mearrádusain. Dán gihppagis
muitaluvvo vehá eanet duohtavuođa jietnadeami birra, muhto dán gihppaga ii sáhte moge oaidnit
dievaslaš fonologalaš govvádussan davvisámegiela jietnadeami ektui. Dát gihpa váldá maiddái
ovdan suopmanerohusaid maid omd. Nielsen sátnegirji3 lea fuomášan. Nielsen lea čállán bajás
sierra jietnadanvugiid Davvi-Norggas, Finnmárkkus. Dat lohkkit ja oahppit geat bohtet Ruoŧa
bealde eai sihkkarit jietnat numo dát ovdamearkkat. Dán gurssas leage oaivilin movttiidahttit
juohke oahppi guorahallat iežas suopmana ja jietnadeami. Sávvamis lea ahte mii beassat dán
gurssa áigge gullat sierra suopmaniid ja oahpásmuvvat earálágán jietnadanmálliin. Sávvamis lea,
ahte dán gihppaga lohkkit dasto maŋŋá fuomášit ahte čállingiela njuolggadusat ja jietnadeapmi
gullet muhtun muddui oktii, muhto min suopmanerohusat dahket ahte lea leamašan bággu válljet
ovtta oktasaš čállinvuogi ja ovttaid čállinnjuolggadusaid, visot mii ovttas gohččoduvvo
davvisámegiela ortografiijan mii fas doaibmá ovttas giela giellaoahpain. Bahá bahábut dát
ortografiija sáhttá muhtimin orrut hui mohkkái ja eahpelogalaš dasgo dan duohken ii álo leat
dárkilis fonologalaš dutkanbargu muhto eanetge historjjálaš dutkanmálle mii sávvá ahte ovttain
skoviin lea vejolaš čilget buot suoma-ugralaš gielaid jietnadeami. Dás vuolde muhtin áššit maid
ferte muitit go lea jietnadeame sámegiela árbevirolaš fonologalaš vuogádaga mielde.
(18) Sánis mas leat guokte stávvala ja go deaddu lea vuosttaš stávvalis ii nuppi stávvala
vokála sáhte leahkit guhkki:
Sátni/grafema
biergu
giellaoahppa4
/pier:ku:/
jietnadeapmi
[pierəku] (d. [perəku])
stállu (nom)
/stállu:/
[stallu] d. [stal:u]
gahpir
/kahpi:r/
[kahpɪr]
stálu (akk)
gávvil
/stálu:/
/kávvi:l/
[sta:lu]
[ka:vvɪl] d. [kævvɪl]
(19) Go mii jietnadit dihto sániid mii gullat lohtevokála:
Sátni/grafema
biergu
giellaoahppa
/pier:ku:/
jietnadeapmi
[pierəku] (d. [perəku])
juolgi
/juol:ki:/
[juoləkɪ]
vuolgit
-
[vuoləkɪht]
3
Nielsen, Konrad (1932). Lappisk ordbok – grunnet på dialektene i Polmak, Karasjok og Kautokeino. Oslo.
Instituttet for sammenlignende kulturforskning.
4
Dát hámit geavahuvvot Svonni giellaoahpas. Dát leat abstrákta hámit, eai mo sátni jietnaduvvo.
Sida 13
(20) Mii eat sáhte hutkat ođđa fonehtalaš mearkkaid dušše dan dihte ahte dat heivejit
buorebut sámegillii dahje ahte daid leat álkit oahppat go lohká sámegiela:
Sátni/grafema
giellaoahppa
jietnadeapmi
ája
/á:ja/
[a:ja]
dávvir
/távvir/
[ta:vvɪr] d. [tævvɪr]
skurču
/skurəhču/5
[skurətʃu] (d. [skurhtʃu])
mánát
- (/mánát/)
[ma:nəh] d. [mæ:nəh]8
(21) Máŋgii oaidná maiddái gehčosiid mat oidnojit go mii čállit, muhto eai gullo go sátni
jietnaduvvo (okto dahje dihto jietnadanbirrasis):
Sátni/grafema
giellaoahppa
jietnadeapmi
vieljat
/vielljaht/6
[vieʎah]7 d. [vieʎaht]
Go mii lohkat teavstta, mii eat loga maid mii gullat. Bustávat leat čállinmearkkat, grafemat, eai
jietnadagat. Lea hui dábálaš ahte gielas eai leat seammá olu grafemat go jietnadagat (fonemat).
Davvisámegielas geavahuvvot bustávat mat eai gávdno omd. ruoŧagiela alfabehtas nugo omd. č,
đ, ŋ, š, ž, ŧ. Muhtin ruoŧagiela bustávat váilot fas davvisámegiela alfabehtas numo q, x, y, å, ä, ö9.
Davvisámegiela oktasaš ortografiija váldojuvvui atnui jagi 1979. Girjjit, teavsttat ja sátnegirjji mat
álmmostuvve ovdal -79 leat dieđušge čállon boares čállinvuogi mielde numo (22)10 čájeha.
(22)
5
Nickel, Klaus Peter (1990). Samisk grammatik. Sámi oahpahusráđđi. Berlings. s.19 Fuomáš goittotge ahte
amerihkálaš fonehtalaš čállinvuogis lea /č/ mielde, muhto ii IPA mearkkain.
6 Ibid. s. 18
7
/ʎ/ lea palataliserejuvvon laterála, dego jietnadivččii l ja j ovttas.
8
Lea vejolaš gullat /t/ gehčosa juos olmmoš jietnada sáni hui dárkilit iige dat lea cealkagis: [ma:nəht]
Loatnasániin, báikenamain ja olbmo namain mii gal sáhttit oaidnit maiddái dáid bustávaid.
10
Nielsen, Konrad (1932). Lappisk ordbok – grunnet på dialektene i Polmak, Karasjok og Kautokeino. Oslo.
Instituttet for sammenlignende kulturforskning. Bind I A-F, s. 353
9
Sida 14
5.
VOKÁLAFONEMAT - vokálajietnadagat
Vokálafonemat gohččoduvvot maiddái namain “iešjienat”, självljud, dasgo vokála leat stávvala
váibmosis ja sáhttá muhtimin ieš ráhkadit olles stávvala dego omd. sánis ája. Árbevirolaččat
dadjat ahte davvisámegielas leat 6 vokálaonema: / i e u o ɑ a/. Dasa lassin gullo dihto
suopmaniin [æ] muhto das ii leat kontrasterejeaddji doaibmá davvisámegielas ja dat gullo dávjá
sajiin gos eará suopmaniin lea guhkes /a/. Ja ovdalis lea juo muitaluvvon ahte maiddái
davvisámegiela jietnadeapmi sisttisdoallá šva-jietnadaga [ə] dat ii goittoge leat iehčanas fonema
mas lea kontresterejeaddji doaibma davvisámegielas. /i/ jietnadat rievdá maiddái /ɪ/ jietnadaga
guvlui omd. deattuhis rabas stávvaliin (juolgi = [juoləkɪ]). Árbevirolaš giellaoahpain čuožžu
maiddái dávjá ahte bustávva á lea álo guhkes /a/, muhto dat ii leat duohta buot
suopmanguovlluin iige dat leat njuolggadus mii guoská buot sániid dakkárge suopmanguovlluin
gos á ja /a/ dávjá vástidit nubbi nuppi. Davvisámegielas gullojit maiddái jietnadagat /y/ ja /ø/
dasgo omd. báikenamat Suomas, Norggas ja Ruoŧas sisttisdollet dáid jietnadagaid ja loatnasániin
sáhttet dat jietnadagat leat čuvvon mielde. Fuomáš ahte buot vokálat mat gullojit duohkin dahje
maŋábealde njálmmis leat jorbboduvvon. Ii leat čielggas juosgo jietnadat /ɑ/ mii lea viiddis
muhto duohkevokála oba gávdnoge davvisámegielas vai juosgo olbmot muhtin
suopmanguovlluin geavahit /a/ dien jietnadaga sajis. Dán gihppagis árvaluvvo ahte jietnadat /ɑ/
ii gávdno dahje lea sehkkejuvvon jietnadagain /ɒ/ mii lea rabas duohkevokála ja jorbboduvvon
vokálajietna numo ovdamearkkas (23).
(23)
arvi/harvi
árvidit
álás
alás
[ɒrəvɪ]
[ærəvidiht] d. [a:rvidiht]
[a:las] d. [æ:læs]
[ala:s] d. [ɒlæs]
Ovdamearkkas (23) don oainnát ahte jietnadagat /a/ ja /ɒ/ sáhttet leahkit sajiin mat sirrejit
sániid. Muhto mii eat sáhte áibbas sihkkarit dadjat ahte /ɒ/ ferte leahkit davvisámegiela fonema,
dasgo mii oaidnit ahte sierra suopmanguovlluin duohkevokála gullo seammá sajiin go nubbi
suopmanis lea ovdavokála mii lea dušše vehá eanet jorbboduvvon. Dás mii goittotge navdit ahte
jietnadagat /a/ ja /ɒ/ leat iehčanas jietnadagat sámegielas. Dán vuolit skovis don oainnát gos
siearra vokálajietnadagat jietnaduvvot ja mat jietnadagat leat jorbboduvvon.
Vokálajietnadagat
ovddabealde
gitta
/i/ (/y)/
(ɪ)
/e/ (/ø/)
rabas
(/æ/)
/a/
maŋábealde
/u/
(/ə/)
/o/
(/ɑ/ ) / ɒ /
Sida 15
Árbevirolaš vokálat: /ɒ(ɑ) a e i o u/
Lassejietnadagat mat gullojit go mii hupmat: [ə ɪ y æ ø] ja beallevokálat [j w]
Diftoŋŋat : /ea ie oa uo/
Hárjehus 1 maid vokálaid don gulat/jietnadat, leatgo dat guhkit vai oanehaččat? Gullogo du
jietnadeamis šva-vokála? Hutkka lasi sániid ja bargga ovttas du skuvlaoappáin/-vieljain.
Sátni
jietnadeapmi
1. ahki
___________________________________
2. eŋgel
___________________________________
3. illu
___________________________________
4. uvlu
___________________________________
5. ovcci
___________________________________
6. eske
___________________________________
7. ija
___________________________________
8. osku
___________________________________
9. idja
___________________________________
10. áhkku
___________________________________
11. ala
___________________________________
12. unni
___________________________________
13. árbi
___________________________________
14. eret
___________________________________
15. oppas
___________________________________
16. ákšu
___________________________________
17. urbi
___________________________________
18. essiiva
___________________________________
19. arvi
___________________________________
20. ávvu
___________________________________
21. ikte
___________________________________
22. olju
___________________________________
23. uksa
___________________________________
24. hávga (dás don dárbbašat beallevokála)________________
25. isit
___________________________________ _
26. _____________________________________________
27. _____________________________________________
28. _____________________________________________
29. _____________________________________________
30. _____________________________________________
31. _____________________________________________
Sida 16
Hárjehus 2
Man sáni don gulat? Merke dan sáni man don gulat. Du bárra jietnada sániid.
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
áddet(förstå)
ahki (ålder)
arvi (regn)
amas (okänd)
álggos (först)
árbi (arv)
áššu (glöd)
árru (hinder)
eallu (renhjord)
eaktu (villkor)
eanu (morbror)
eallu (renhjord)
iske (vi 2 försöker)
eahpádus (tvivel
15. easka
(först, inte
innan)
16. ieža (själva)
17. idja (natt)
18. ipmi (farbrors
morbrors hustru)
19. árgi (skygg)
20. árgi (skygg)
el.
addit (ge)
uhki (hot)
árvu (värde)
ámmát (yrke)
olggos (ut)
urbi (bladknopp)
ávžu (snårskog)
árvu (värde)
ealli (djur)
eatnu (älv)
eatnu (älv)
eallju(arbetsiver)
eske (nyss)
oahpahus
(undervisning)
eske (nyss)
21.
22.
23.
24.
25.
26.
27.
28.
29.
30.
31.
32.
33.
34.
illu (glädje)
ollu (mycket)
amas (okänd)
ilbmi (väder)
oaivi (huvud)
oalgi (skuldra)
oaksi (gren)
olggoš (skal)
ikte (igår)
okta (ett)
olgul (längre ut)
olggul (utantill)
astu (fritid
uksa (dörr)
ollu (mycket)
eallu (renhjord)
imaš(under, fenomen)
albmi (himmel)
oaivil (åsikt)
oalga (strå)
oakti (regnskur)
olgeš (höger)
okto (ensam)
okto (ensam)
olgun (ute)
olgul (längre ut)
ostu (videstam)
ákšu (yxa)
35.
unni (liten attr.) unna (liten)
iežá (annan)
iđit (morgon)
ipmil (gud)
36.
37.
38.
ullu (ull)
uvja (dun)
uvdna (ugn)
ulli (flod, mots. ebb)
ávju (egg)
ivdni (ärg)
irgi (fästman)
árbi (arv)
39.
40.
ulda (huldra)
uhcci (liten)
alde (på)
unni (liten)
Hárjehus 3 Hutkka sátnebáraid ja hárjehála du skuvlaoappáin/-vieljain
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
15.
16.
17.
18.
19.
20.
21.
22.
23.
24.
25.
26.
27.
28.
Sida 17
6.
KONSONÁNTAFONEMAT - konsonántajietnadagat
Dása álgui ferte juo dadjat ahte davvisámegiela konsonántavuogádaga govvádusas ii gávdno
konsensus, oktasaš oaidnu. Árbevirolaš giellaoahpain oidnojit buotlágán vuogit čállit jietnadeami
ja dan mielde maiddái iskat čilget čállinvuogi. Mii galgat iskat oahppat sihke jietnadagaid,
jietnadeami ja dasa lassin velá čállima. Máŋgii dát áššit eai gula oktii ja mii fertet obba áigge muitit
ahte jietnadeapmi ii leat seammá go čállinvuohki!!!
Árbevirolaš giellaoahpaid mielde davvisámegielas leat 27 konsonántafonema. Mii eat álgge dán
gurssas muhttit dien čoakkálmasa nu ollu, muhto sávvamis lea ahte mii sáhttit gávdnat buoret
vuogi ipmirdit jietnadeami ja seammás oahppat čállit sámegiela.
Oktasaš buot máilmmi gielaid konsonánttaide lea ahte áibmu mii golgá min jietnadanapparáhta
čađa bissehuvvo dahje hehttejuvvo golgamis juogaládje. Vokálat leat fas jietnadagat main áibmu
beassá johttit olles apparáhta čađa oalle álkit (dušše min njuovčča ferte sirdásit bajás dahje vulos
dahje ovddos ja maŋos). Konsonánttat eai sáhte ieža ráhkadit stávvala dahje doaibmat stávvala
váibmosin (dušše beallevokála dego /w/ sáhttet muhtin gielain leahkit stávvala váibmosis). Danin
daid nubbi namma lea “mieldejietna”, medljud. Mii juohkit konsonánttaid sierra joavkkuide dan
mielde gos ja mo jietnadagat ráhkaduvvot.
b = /b/
c = /ts/
č = /tʃ/
d = /d/
đ = / ð/
f = /f/
g = /g/
j = /j/
k = /k/
l = /l/
m = /m/
n = /n/
ŋ = /ŋ/
p = /p/
r = /r/
s = /s/
š = /ʃ/
t = /t/
ŧ = /θ/
v = /v/
z = /dz/
ž = /dʒ/
h = /h/
nj = / ɲ/
lj = / λ/
ddj = /Ɉ/
dj = /c/
Sida 18
Hárjehus 1. Deavdde skovi davvisámegiela konsonántajietnadagain ja geavat IPA-mearkkaid.
ArtikulationsBilabial
(båda
ställning/
läpparna)
artikulationssätt
Labiodental
t=tonande tl=tonlöst
tl
tl
t
Dental och Palatal
Velar (bakre Laryngal
(tungryggen
delen
av (uttal med hjälp
alveolar
mot olika delar tungryggen
av
(läppar och tänder)
(tunga mot tänder
och tandvallen)
t
tl
t
av den hårda
gommen)
mot
mjuka
gommen)
stämläpparna)
tl
tl
tl
t
t
t
klusiler
(luften
blockeras helt en kort
stund och släpps sedan
genom förträngningen)
affrikator
(kombination där man
går från en klusil till en
frikativ)
frikativor (väsande
friktionsljud när luften
passerar trång passage)
sibilanter
(frikativor som bildas
när luften pressas mot
tänderna)
lateraler
(bildas då
luftströmmen hindras i
mittlinjen av munhålan
och luften passerar
längs tungans sidor)
nasaler
(bildas när
gomseglet är sänkt och
luften passerar genom
näsan)
tremulant
(bildas
när någon del av
talorganen vibrerar)
Hárjehus 2
Man konsonánttafonema don gulat sánis?
1.
b
p
11.
n
ɲ
21.
v
f
2.
b
p
12.
dz
ts
22.
ð
Ɵ
3.
d
t
13.
dz
ts
23.
ð
Ɵ
4.
d
t
14.
dz
ts
24.
s
ʃ
5.
d
t
15.
dʒ
tʃ
25.
s
ʃ
6.
m
n
16.
dʒ
tʃ
26.
s
ʃ
7.
m
n
17.
dʒ
tʃ
27.
l
λ
8.
n
ŋ
18.
v
f
28.
l
λ
9.
n
ŋ
19.
v
f
29
g
k
10.
n
ɲ
20.
v
f
30.
g
k
7.
DÁSSEMOLSAŠUPMI(ruoŧagillii)
I nordsamiskan finns det ett fenomen som kallas för stadieväxling. Det är en inre ändring i
kvantitet (längd) och/eller kvalitet (typ) av ordstammens konsonanter som finns mellan en
Sida 19
tryckstark och trycksvag stavelse. Ibland kan denna ändring vara den enda skillnaden mellan två
ordformer (ex. guolli nom. sg. - guoli ack el. gen. sg). Många ord i samiskans (såväl nomen som verb) har
stadieväxling, men det finns också ord som inte har stadieväxling (ex. cegget = resa upp t.ex. ett
tält). Nybörjare känner ofta att detta system är mycket svår att följa. Lyckas man samla ihop flera
olika delar av det här fenomenet blir det ofta en aha-upplevelse för studenten. Tyvärr baseras
detta system inte alltid på det verkliga uttalet utan hör till ortografin och skrivregler som man
under en lång tid utvecklat för nordsamiskan. Så återigen, det ni hör hjälper er inte alltid att stava
rätt och vissa skrivregler måste vi lära in utan att få mycket hjälp av intuitionen!
Exempelmeningar med ord som har stadieväxling:
1.
2.
3.
4.
5.
Mun boran GUOLI. Jag äter fisk.
GUOLLI vuojada čázis. Fisken simmar i vattnet.
Mun MANAN ruoktot. Jag går hem.
Mun oainnán BOHCCO. Jag ser en ren.
BOAZU ruohttá meahcái. Renen springer till skogen.
(fisk, ack sg, objektet)
(fisk, nom sg, subjektet)
(mannat, att gå)
(ren, ack sg, objektet)
(ren, nom sg, subjektet)
Exempelmeningar med ett ord som inte har stadieväxling:
1.
2.
USTIT boahtá deike. En vän kommer hit.
Mun oainnán USTIBA. Jag ser en vän.
(vän, nom sg, subjektet)
(vän, ack sg, objektet)
I slutet på det här övningshäftet finns de olika stadieväxlingstyperna samlade ihop med några
exempel och alla konsonantkluster som deltar i växlingar. Det är inte tanken att du ska kunna
dessa växlingar utantill, men du ska kunna förklara vad som är svagt stadium, starkt stadium och
extra starkt stadium. Den kunskapen är värdefull när du avgör till vilken ordstamstyp ett ord
tillhör. Läs följande minnesregler och lös problemen som följer. På kurssidan kommer det att
läggas ut tester där du själv kan försöka klura ut vilken stadieväxlingsgrad som frågas efter.
4. Nomenat (substantiivvat), kasusat ja sojaheapmi
8. Dássemolsašupmi
ruoksat = gievrras dássi ruoná = geahnohis dássi ránis= dássemolsašupmi váilu
Joavku 1
Joavku 2
(bárrastávvasánit)
ol
ml
ol
Joavku 3
(bárahisstávvalsánit)
ml
ol
ml
ol
(kontráktasánit)
ol
ml
ml
nom
nom
nom
akk
akk
akk
gen
gen
gen
ill
ill
ill
lok
lok
lok
kom
kom
kom
ess
ess
ess
guolli l
ohcci
beana beatnagustit ustibboazu bohccobiergu rgg girku
bierggas biergas- siepman siepmancuoppu cubboFuomáš ahte vuosttaš ja nubbi joavkkus leat nomenat main ii leat ollánge
dássemolsašupmi.
Sida 20
9. Nomenjoavkkut sátnegirjjis
Joavku 1 – bárrastávvalnomenat
heavdni vnn spindel
moarsi brud, fästmö
sápmelaš žž čč same
gonagas ss s kung
vuoddji chaufför
áddjá dj farfar,morfar, gubbe
Joavku 2 – bárahisstávvalnomenat
gievkkan kök
juoiggus juigos- jojk
beana beatnag- hund
hivsset hivsseg- toalett, badrum
Dáid sániid don gávnnat sátnegirjjis go oainnát
ahte sáni maŋis čuvvot guovddáškonsonánttat,
dahje go oainnát ahte sátni nohká vokálain muhto
dan maŋis ii boađe sojahanmátta. Dáin nomeniin
lea vuođđohápmi gievrras dásis dallš go sánis lea
dássemolsašupmi.
Dáid sániid maŋis oidno sojanmátta. Dát mátta nohká
konsonánttain. Muhtumin sojahanmátta lea
seammalágán go vuođđohápmi dahje nominatiivva
ovttaidlogu hápmi ja dalle don dovddat dán joavkku
das, ahte sátni nohká konsonánttain.
Joavku 3 - kontráktanomenat
boazu bohcco- ren
olmmái olbmá- man, vän
cuoppu cubbo- groda
sarvvis sarvá- hanren
olmmoš olbmo- människa
Dáid sániid don dovddat go geahčat sáni
sojahanmáddaga. Sojahanmátta nohká vokálain.
Dáin nomeniin lea vuođđohápmi geahnohis dásis.
10. Hárjehus - dássemolsašupmi
Dás vuolde don oainnát nomenbáraid sierra hámiin. Don galggat mearridit man
nomenjovkui dát sánit gullet ja gos leat gievrras dásit.
guollin (ess)
guliide (ill ml)
nieiddaide (ill ml)
niidii (ill ol)
oarri (nom ol)
oarris (lok ol)
sarvvis (nom ol)
sarvá (akk dahje gen ol)
váriin (lok ml dahje kom ol)
várrái (ill ol)
beatnaga (akk dahje gen ol)
beana (nom ol)
bohccuide (ill ml)
boazun (ess)
gonagassii (ill ol)
gonagasa (akk dahje gen ol)
goahtái (ill ol)
gođiin (lok ml dahje kom ol)
cuoppu (nom ol)
cubbo (akk dahje gen ol)
álddagasa (akk dahje gen ol)
álddagassii (ill ol)
Sida 21
suolu (nom ol)
sullos (lok ol)
láhttis (lok ol)
láhttin (ess)
ája (nom ol)
ádjaga (akk dahje gen ol)
eatnis (lok ol)
eadni ( nom ol)
fierpmi (akk dahje gen ol)
fierbmái (ill ol)
čázis (lok ol)
čáhci (nom ol)
Oza dál buot nomeniid ja mearrit daid joavkku.
Sida 22
11. Dássemolsašupmi – skovit ja ovdamearkkat
Fuomáš ahte dáin minstariin lea álo gievrras dássi addojuvvon vuosttamužžan.
Muitte goittotge ahte fertet vuos diehtit man jovkui dihto nomen gullá, ovdalgo
dieđát makkár dássemolsašupmi das lea.
Skovvi 1
|x = { /v f ð θ s ʃ l l’=ɭ m n ɲ ŋ r/}
1 a) x:x ~ xx ss ~ss
guossi ~ guossi
llj ~ lj
beallji ~ bealji
1 b) xx ~ x
nn ~ n
monni ~ moni
ss ~ s
guossa ~ guosa
1 c) x:x ~ x
ll ~ l
sullo ~ suolu
đđ – đđ – đ
nn – nn – n
ss – ss – s
llj -lj
(hll – hll – hl
ff – ff – f
nnj – nnj – nj
šš – šš – š
ll – ll – l
ŋŋ – ŋŋ – ŋ
ŧŧ – ŧŧ – ŧ
mm – mm – m
rr – rr – r
vv – vv – v
hrr – hrr – hr)
Skovvi 2
|x = { /g b d k p t ts tʃ dz dʒ/}
2 a) x:z ~ xz
lg ~lgg
lk ~ lkk
x:Bz ~ xz lbm~ lmm
idn ~ inn
x:zw~
rbm~ rpm
xzw
nst ~ nstt
đb – đbb
id – idd
ihm – ihmm
iv – ivv
lf – lff
lš – lšš
mp – mpp
ns – nss
rb – rbb
rj – rjj
rv – rvv
sp – spp
tk – tkk
vl – vll
vž – vžž
đbm – đmm
lbm – lmm
rbm – rpm
isk – iskk
rsk – rskk
bealgi ~ bealggi
bálká ~ bálkká
čalbmi~ čálmmi
seaidni ~ seainni
fierbmi ~ fierpmi
goansta ~ goanstta
đg – đgg
if – iff
ihn – ihnn
iz – izz
lg – lgg
lt – ltt
ms – mss
nt – ntt
rc – rcc
rk – rkk
rz – rzz
st – stt
tm – tmm
vhl – vhll
đj – đjj
ig – igg
ip – ipp
lb – lbb
lj – ljj
lv – lvv
mš – mšš
nz – nzz
rč – rčč
rp – rpp
rž – ržž
šk – škk
vd – vdd
vp – vpp
đv – đvv
ik – ikk
ir – irr
lc – lcc
lk – lkk
lž – lžž
nc – ncc
nž – nžž
rd – rdd
rs – rss
sk – skk
šm- šmm
vg – vgg
vr – vrr
ib – ibb
il – ill
is –iss
lč – lčč
lp – lpp
mb – mbb
nč – nčč
ŋg – ŋgg
rf – rff
rš – ršš
sm – smm
št – štt
vj – vjj
vt – vtt
đgŋ – đŋŋ
ldn – lnn
rdn – rtn
ist – istt
rst – rstt
ibm – imm
lgŋ – lŋŋ
rdnj – rtnj
mšk – mškk
vsk – vskk
idn – inn
vdn – vnn
rgŋ – rkŋ
nsk – nskk
igŋ – iŋŋ
vdnj – vnnj
ic – icc
ihl – ihll
it – itt
ld – ldd
ls – lss
nd – ndd
ŋk – ŋkk
rg – rgg
rt – rtt
šv – švv
vk – vkk
vz – vzz
nst – nstt
Sida 23
|x = { /k p t ts tʃ/}
2
h:x ~ hx
htt ~ ht
b)
hcc ~ hc
hcc – hc
hčč – hč
bihttá ~ bihtá
meahcci ~ meahci
hkk – hk
hpp – hp
htt – ht
Skovvi 3
|x = { /b d d’=ɖ g k p t t’=ʈ ts tʃ dz dʒ /}
3 a) xx ~ xx
dd ~ tt
loddi ~ lotti
zz ~ cc
gazza ~ gacca
ddj ~ dj
áddjá ~ ádjá
3
xz ~ xz
bm~ pm
biebmu~ biepmu
b)
bb – pp
bm – pm
dd – tt
dn – tn
ddj – dj
dnj – tnj
gg – kk
gŋ – kŋ
zz – cc
žž – čč
Skovvi 4
4 a)
4
b)
4 c)
4
d)
4 e)
hx ~ x
h:x ~ x
hp ~ b
hcc ~ z
lohpi ~ lobi
bohcco ~ boazu
xz ~ z
xx ~ z
pm ~ m
dj ~ j
sápmi ~ sámi
vuodja ~ vuoja
k:z ~ vz
hc(c) – z
dj – j
kc – vcc
kt ~ vtt
hč(č) – ž
pm – m
kč – včč
luokta ~ luovtta
hk(k) – g
tn – n
ks – vss
hp(p) – b
tnj – nj
kst – vsst
ht(t) – đ
kŋ – ŋ
kš – všš
kt – vtt
Sida 24
12. Stadieväxling (förklaring på svenska)
1. har man en växling där två likadana konsonanter (xx) växlar med en likadan
konsonant (x) är det alltid dubbelkonsonanten som är det starka stadiet , ex.
guossa - guosa gran (starkt – svagt), borus - borrosa mat (svagt – starkt)..
Hittar ni en växling som ser ut som xx-xx i skrift så finns skillnaden endast i
uttalet. Ex: bussá - bussá katt (extra starkt – starkt),
2. finns det en växling mellan tonande (t.ex. bb, bm) mot tonlösa (pp, pm)
konsonanter så är det klustret med de tonande konsonanterna som är det
starka stadiet. Ex. loddi - lotti fågel (starkt – svagt) biebmu - biepmu mat
(starkt svagt), duottar - duoddara fjäll (svagt – starkt). Så är fallet även med
kluster där något tonande konsonant saknas i svagt stadium, lavdnji –
lavnnji torv, vdnj (starkt) vnnj (svagt).
3. finns det en konsonantkluster (grupp) som växlar mellan två olika
konsonanter (xz) och tre konsonanter (xzz) så är det den kortare gruppen
som är starkare (så länge vi inte har ett H i början på konsonantgruppen!)
T.ex. lávka vkk väska (starkt – svagt), sarvvis sarvá- hanren, älg (svagt –
starkt). Märk att det är här som många känner att logiken faller sönder, det i
sig själv kan vara en bra minnesregel. Hittar ni en konsonant grupp på tre
konsonanter som växlar med en grupp som har fler än tre konsonanter så är
det den kortare konsonantgruppen som är starkare (de här är ytterst sällsynta
och jag har inga exempel att ge er).
4. för konsonantgrupper med H i början gäller följande, (hxx) är starkast, (hx)
är näst starkast och dessa kan växla med enkelkonsonanter som inte alls har
något med h att göra, i så fall vinner alltid det stadiet i styrka som har ett h i
början. Ett exempel på sådana växlingar: láhtti ht golv, htt starkt – ht svagt
jmf. goahti - goađi (kåta, ht starkt – đ svagt) Har ni en växling där vad som
helst som har fler konsonanter växlar med en ensamkonsonant så är det
större konsonant klustret det starka stadiet och ensam konsonanten det
svaga stadiet. T.ex. beana - beatnaga hund (tn starkt och n svagt), biedju bieju boet ( dj starkt – j svagt), suotna - suona brosk (också blodåder) (tn
starkt – n svagt).
5. KOM IHÅG att vad som är starkt och svagt är inte samma sak som hur
orden ska böjas. Olika stammar får olika mönster av stadier i sin böjning och
det syns även i exemplen här ovan!
Sida 25
13. Nomensojahus – skovit
NOMENAT
Joavku/Grupp 1
Joavku/Grupp 2
(jämnstaviga nomen)
nomen)
(bárrastávval nomenat)
nomenat)
(uddastaviga nomen)
Joavku/Grupp 3
(sammandragna
(bárahisstávval nomenat)
(kontrákta
Stadieväxling Ingen stadieväxling Stadieväxling Ingen stadieväxling
Stark:
Svag:
nom sg
nom sg
ill sg
ess
ess
Svag:
Stark:
alla andra former
i andra former
Stadieväxling
Svag:
nom sg
ess
Stark el. x-stark:
andra former
(Utjämnad) konsonant träder fram
(-idda ändelse i ill pl)
FORMER I ORDBOKEN
giella l
miessi s
biergu rgg
mánná n
gumpe mpp
báŋko ŋkk
ruhta đ
eadni tn
mánnu n
oabbá pp
baste stt
-anom sg giella
ack sg giela
gen sg giela
ill sg
gillii
lok sg gielas
kom sg gielain
nom pl
ack pl
gen pl
ill pl
lok pl
kom pl
ess
gielat
gielaid
gielaid
gielaide
gielain
gielaiguin
giellan
lohkki
vázzi
bargi
oahppi
ohcci
gáma gápmagbeana beatnagfanas fatnasdieđa diehtagnagir nahkár-
ustit ustibeallin eallimbuđet buđehmádjit mádjihorbbeš orbbež-
boazu bohccosuolu sullosarvvis sarvácuoppu cubbolakkis laggá-
-ámánná
máná
máná
mánnái
mánás
mánáin
gonagas ss s (gonagas nom sg - gonagasa gen/ack sg - gonagassii ill sg- gonagassan ess)
sápmelaš žž čč (sápmelaš - sápmelačča - sápmelažžii - sápmelažžan)
balddonas ss s (balddonas - balddonasa - balddonassii - balddonassan)
opmodat hk g (opmodat - opmodaga - opmodahkii - opmodahkan)
-i-e-u(-o-)
miessi
gumpe
biergu
(báŋko )
miesi
gumppe
bierggu
(báŋkko)
miesi
gumppe
bierggu
(báŋkko)
miessái
gumpii
birgui
(báŋkui)
miesis
gumppes bierggus
(báŋkkos)
misiin
gumppiin biergguin
(báŋkkuin)
mánát
mánáid
mánáid
mánáide
mánáin
mánáiguin
mánnán
miesit
misiid
misiid
misiide
misiin
misiiguin
miessin
gumppet bierggut
gumppiid biergguid
gumppiid biergguid
gumppiide biergguide
gumppiin biergguin
gumppiiguin biergguiguin
gumpen biergun
(báŋkkot )
(báŋkkuid)
(báŋkkuid)
(báŋkkuide)
(báŋkkuin)
(báŋkkuiguin)
(báŋkon)
Sida 26
Ett annat exempel
nom sg ruhta
oabbá
ack sg ruđa
oappá
gen sg ruđa
oappá
ill sg
ruhtii
oabbái
lok sg ruđas
oappás
kom sg ruđain
oappáin
ess
ruhtan
oabbán
ruđat
ruđaid
gen pl ruđaid
ill pl
ruđaide
lok pl ruđain
kom pl ruđaiguin
nom pl
ack pl
eadni
eatni
eatni
eadnái
eatnis
etniin
eadnin
oappát
basttet
oappáid
etniid
oappáid
etniid
oappáide etniide
oappáin
etniin
oappáiguin etniiguin
baste
bastte
bastte
bastii
basttes
basttiin
basten
mánnu
mánu
mánu
mánnui
mánus
mánuin
mánnun
eatnit
basttiid
basttiid
basttiide
basttiin
basttiiguin
mánut
mánuid
mánuid
mánuide
mánuin
mánuiguin
(njeallje/njealjet
njealje/njeljiid
njealje/njeljiid
njelljii/njeljiide
njealjes/njeljiin
njeljiin/njeljiiguin
njealljen)
Sida 27
14. K
ásusgehčosat ja sojaheapmi
Joavku 1 - bárrastávvalnomenat
guolli
guoli+ t = guolit
guoli
guoli +id= guliid
guolli+i = guolláí
guoli + ide=guliide
vokaländring
guoli+s = guolis
guoli +in = guliin
guoli +in = guliin
guoli +iguin =
guliiguin
guolli+n = guollin
giella
giela
giela
gielaid
giella+i >giellii =
gielaide
gillii
vokaländring OCH
diftongförenkling
gielas
gielain
gielain
gielaiguin
giellan
mánná
máná
mánnái
mánás
mánáin
mánát
mánáid
mánáide
mánáin
mánáiguin
mánnán
Muitte ahte dán
nomenjoavkkus leat sihke
dakkár sánit main lea
dássemolsašupmi
(omd. guolli l ja miessi s) ja
sánit main dássemolsašupmi
váilu (omd. moarsi ja
vuoddji)!
eallu
ealut
ealu
ealuid
eallu +i> eallui =
ealuide
ellui !!!
diftongförenkling
ealus
ealuin
ealuin
ealuiguin
eallun
gumpe
gumppe
gumppet
gumppe+id=
gumppiid
gumpe+i = gumpii gumppe+ide =
vokaländring
gumppiide
gumppes
gumppe+in =
gumppiin
gumppe+in =
gumppe+iguin =
gumppiin
gumppiiguin
gumpen
gonagas
gonagasa
gonagaSSii
gonagasas
gonagasain
gonagasat
gonagasaid
gonagasaide
gonagasain
gonagasaiguin
gonagaSSan
nom ol/nom ml/ -t
gen dahje akk ol /- gen dahje akk ml
/-id
ill ol /-i
ill ml/ -ide
lok ol/ -s
lok ml/ -in
kom ol /-in
kom ml/ -iguin
essiv/-n
Sida 28
Joavku 2 – bárahisstávval nomenat (K= konsonánta mii boahtá oidnosii go sátni
sojahuvvo)
nom ol/ nom ml/ -Kat
gen dahje akk ol/ -Ka
gen dahje akk ml/ -KIid
ill ol/ -KIi
ill ml/ -KIidda
lok ol/ -KIs
lok ml/ -KIin
kom ol / -KIin
kom ml/ -KIiguin
essiv/ -n/ -KIn
nom ol/ gen dahje akk ol/ -Ka
ill ol/ -KIi
lok ol/ -KIs
kom ol / -KIin
nom ml/ -Kat
gen dahje akk ml/ -KIid
ill ml/ -KIidda
lok ml/ -KIin
kom ml/ -KIiguin
essiv/ -n/ -KIn
Ovdamearkkat
beana
beatnaGat
beatnaGa
beatnaGIid
beatnaGIi
beatnaGIidda
beatnaGIs
beatnaGIin
beatnaGIin
beatnaGIiguin
beanan
ája
ádjaGa
ádjaGIi
ádjaGIs
ádjaGIin
eaiggát
eaiggáDa
eaiggáDIi
eaiggáDIs
eaiggáDIin
ustit
ustiBa
ustiBIi
ustiBIs
ustiBIn
ádjaGat
ádjaGIid
ádjaGIidda
ádjaGIin
ádjaGIiguin
ájan
eaiggáDat
eaiggáDIid
eaiggáDIidda
eaiggáDIin
eaiggáDIiguin
eaiggáDIn
Muitte ahte dán
nomenjoavkkus leat sihke
dakkár sánit main lea
dássemolsašupmi (omd.
beana ja ája) ja sánit main
dássemolsašupmi váilu (omd.
eaiggát ja ustit). Sátnegirjjis
don sáhtát johtilit
dárkkilasttit leago sánis
dássemolsasupmi vai ii.
beana beatnagustit ustib-
ustiBat
ustiBIid
ustiBIidda
ustiBIin
ustiBIiguin
ustiBIn
Sida 29
Joavku 3 – kontrákta nomenat (K = máddaga maŋimuš konsonánta)
nom ol/ nom ml/ -t
gen dahje ackk ol/ - gen dahje akk ml/ -id
ill ol/ -i
ill ml/ -ide
lok ol/ -s
lok ml/ -in
kom ol / -in
kom ml/ -iguin
essiv/ -n/ -KIn
cuoppu
cubbo
cubbo+i = cubbui
cubbos
cubbo+in = cubbuin
cubbot
cubbo+id = cubbuid
cubbo+ide = cubbuide
cubbo+in = cubbuin
cubbo+iguin= cubbuiguin
cuoppun
sarvvis
sarvá
sarvái
sarvás
sarvát
sarváid
sarváide
sarváin
sarváin
sarváiguin
sarvviSIn
olmmoš
olbmo
olbmo+i = olbmui
olbmos
olbmot
olbmo+id = olbmuid
olbmo+ide = olbmuide
olbmo+in = olbmuin
olbmo+in =
olbmuin
olbmo+iguin = olbmuiguin
olmmoŽIn
suolu
sullo
sullo+i = sullui
sullos
sullo+in = sulluin
sullot
sullo+id = sulluid
sullo+ide = sulluide
sullo+in = sulluin
sullo+iguin = sulluiguin
suolun
Sida 30
5. Vearbajoavkkut
15. Vearbbaid dássemolsašupmi
1. Preseansa
JOAVKU 1
sg
du
JOAVKU 2
sg
du
pl
1
2
3
1
2
3
mannat n, boahtit đ, oaggut kk
JOAVKU 3
sg du
pl
pl
1
2
3
arvát, cegget, oidnot
muitalit, boradit, himihit, njuikkestit
2. Preterihtta
sg
du
pl
1
2
3
sg
du
pl
1
2
3
sg
du
pl
1
2
3
16. Sojahangehčosat sierra áigehámiin ja sierra vearbajoavkkuin
Bárrastávvalvearbbat – Joavku 1 Preseansa
1 s/ -n
1 d/ 2 s/ -t
2 d/ -beahtti
3 s/ 3 d/ -ba
Bárrastávvalvearbbat – Joavku 1 Preterihtta
1 s/ -n
1 d/ -ime
2 s/ -t
2 d/ -ide
3 s/ (-i)
3 d/- iga
1 p/ -t
2 p/ -behtet
3 p/ -t
1 p/ -imet
2 p/ -idet
3 p/ -
Bárahisstávvalvearbbain ja kontráktavearbbain ii leat dássemolsašupmi! Dás
vuolde oainnát sojahangehčosiid ja lassevokálaid sierra áigehámiin
Bárahisstávvalvearbbat – Joavku 2 preseansa/preterihtta
1 s/ pres. -an/pret. -in
1 d/ -e(tne)/ -eimme
2 s/ -at/-it
2 d/ -eahppi/ -eiddet
3 s/ (-a)/-(i)i
3 d/ -eaba/ -eigga
1 p/ -(i)t /- eimmet
2 p/ -ehpet/ -eiddet
3 p/ -(i)t/ -e(dje)
Kontráktavearbbat – Joavku 3 preseansa/preterihtta
1 s/ pres. -n/pret. -jin
1 d/ -je(tne)/ -ime
2 s/ -t/-jit
2 d/ -eahppi/ -eiddet
3 s/ -/-i
3 d/ -eaba/ -eigga
1 p/ -(i)t /- imet
2 p/ -ehpet/ -eiddet
3 p/ -jit/ -je(dje)
Fuomáš! Go mii sojahit vearbbaid, sáhttet vokálat vearbbaid siste rievdat. Dat rievdadusat eai
oidno dáin skoviin, muhto don fertet muitit gos dakkár rievdadusat dáhpáhuvvet.
Sida 31
6. Preseansa ja preterihtta, biehttaleapmi
Mii sáhttit hupmat
dáhpáhusaid birra mat
dáhpáhuvvet juste dál dahje
mat leat dáhpáhuvvan ovdal
ságastandilálašvuođa.
áigi→
DOLOŠ – Preterihtta
Mun mannen olggos.
Dáláš – Preseansa
Boahttevuohta – Futurum
Mun manan olggos. davvisámegielas ii gávdno
sierra morfologiija dán
áigehámis
17. Hárjehus – Vuosttaš vearbajoavku (bárrastávvalvearbbat) -a- vearbbat
VERB: VIEHKAT g
1 pr
2 pr
3 pr
Sg
viegan
viegat
viehká
Dual
vihke
viehkabeahtti
viehkaba
Pl
viehkat
viehkabehtet
vihket
PRESEANSA
Sg
vihken
vihket
viegai
Dual
viegaime
viegaide
viegaiga
Pl
viegaimet
viegaidet
vihke
PRETERIHTTA
DINA VERB = LOHKAT g (läsa), JEARRAT r (fråga), STOAHKAT g (leka), SUHKAT g (ro
med åror eller gunga), MANNAT n ( gå), GÁHTAT đ (ångra sig)
Sg
Dual
Pl
Sg
Dual
Pl
1 pr
2 pr
3 pr
1 pr
2 pr
3 pr
Sida 32
1 pr
2 pr
3 pr
1 pr
2 pr
3 pr
1 pr
2 pr
3 pr
1 pr
2 pr
3 pr
Deavdde rivttes hámiid skoviide. Ivdne dasto skoviid nu, ahte gievrras dási
hámit leat ivdnejuvvon ruoksadin ja geahnohis dási hámit leat ivdnejuvvon
ruonán. Juohke vearbbas galggaše dalle leahkit logi (10) rukses ruvddu ja
gávcci (8) ruoná ruvddu.
Sida 33
18. Hárjehus - mii áigehámiid lea jearaldagas?
Cealkka – mening
1.
Nieiddat stohket olgun.
2.
Boares olmmái logai aviissa.
3.
Don jerret ovtta jearaldaga.
4.
Mun viegan skuvlii.
5.
Mu ustit stoagai Márehiin.
6.
Soai viegaiga stobu lusa.
7.
Dii jearrabehtet gos girku
lea.
8.
Doai stoagaide olgun eske.
9.
Moai lohke girjji mánnái.
Tempus
10. Sii lohke girjji mánnái.
HUPMAT m (prata)
GEAHČČAT hč (titta)
Mun HUMAN - HUPMEN …
Mun GEAHČAN – GEHČČEN…
Don HUMAT – HUPMET…
Don GEAHČAT – GEHČČET…
Son HUPMÁ – HUMAI…
Son GEAHČČÁ – GEAHČAI…
Moai HUPME – HUMAIME…
Moai GEHČČE – GEAHČAIME…
Doai HUPMABEAHTTI – HUMAIDE…
Doai GEAHČČABEAHTTI – GEAHČAIDE...
Soai HUPMABA – HUMAIGA…
Soai GEAHČČABA – GEAHČAIGA…
Mii HUPMAT – HUMAIMET…
Mii GEAHČČAT – GEAHČAIMET…
Dii HUPMABEHTET – HUMAIDET…
Dii GEAHČČABEHTET – GEAHČAIDET…
Sii HUPMET – HUPME…
Sii GEHČČET - GEHČČE
Sida 34
19. Hárjehus – oza buot –i- vearbbaid ja deavdde hámiid skoviide
Ikte go mun ledjen gávppis, mu ustibat oidne mu doppe ja bohte dan maŋŋá
mu lusa guossái. Mii vujiimet gili čađa mu viesu šilljui. Mun vudjen mu
biillain ja Ánde ja Piera vujiiga fas iežaska biillaiguin. Mis lei hui somás
eahket. Moai Pierain borddiime ovtta bihttábordima/bihttáspealu. Ánde bođii
geahččat munno dan maŋŋá go son lei borran. Mun vuiten oktii koartaspealus
ja Piera vuittii golbmii. Ándde moarsi bođii maiddái mu geahčái. Ánde ja su
moarsi vuittiiga mu ja Piera badjel diehtogilvvus. Diekkár gilvvu leage álkit
vuoitit juos dovdá bures iežas bára. Go diibmu lei juo okta ihkku, Piera
vulggii ruoktot. Manai vel vehá áigi ovdalgo Ánde ja Biret maiddái vulggiiga
ruoktot. Loahpas mun maid vulgen nohkkat.
VEARBA 1: OAIDNIT inn
sg
dual
1 pr oainnán oidne
pl
oaidnit
2 pr
oainnát
oaidnibeahtti oaidnibehtet
3 pr
oaidná
oaidniba
oidnet
PRESEANSA
VEARBA 2: BOAHTIT đ
sg
dual
1 pr boađán bohte
PRETERIHTTA
pl
boahtit
2 pr
boađát
boahtibeahtti boahtibehtet
3 pr
boahtá
boahtiba
PRESEANSA
bohtet
PRETERIHTTA
Vállje ovtta vearbba ja deavvde guktuit skoviid dien vearbba jelgii: VUOLGIT lgg dahje
VUODJIT j dahje VUOITIT itt
ol
gl
ml
ol
gl
ml
1
2
3
PRESEANSA
PRETERIHTTA
Sida 35
20. Hárjehus –u – vearbbat vuosttaš vearbajoavkkus
Dál don leat juo oaidnán maid galggat jurddašit go leat ohcamin vearbbaid mat gullet
vuosttaš vearbajovkui. Dán hárjehusas don oaččut buot gárvves vearbahámiid ja galggat
deavdit rivttes hámiid skoviide.
sg
dual
pl
sg
dual
pl
1
2
3
PRESEANS
PRETERIHTTA
oaggut kk (inf) meta
oggot
oggon
oagguba
oaggut
oakkuidet
oggo
oaggu
oaggubeahtti
oakkuiga
oakkut
oakkuimet
oakkuide
oggot
oggo
oaggubehtet oakkui
oakkuime
oakkun
1
2
3
PRESEANSA
oažžut čč (inf) få
ožžon
oažžut
oaččuidet oaččuime
PRETERIHTTA
ožžot
oaččuimet oažžu
oažžubeahtti
oaččut
oaččuide
ožžot
oaččui
oažžuba
oaččuiga
oažžubehtet
ožžo
oaččun
ožžo
1
2
3
PRESEANSA
PRETERIHTTA
orru r (inf) bo
orrot
orron
orruba
oruidet
orrut
orro
oruimet
orru
orrubeahtti
orut
oruide
orrot
orro
oruiga
orrubehtet
orui
oruime
orun
Sida 36
21. Hárjehus – loga teavstta ja guorahala hámiid numo ovdamearkkas
Go juovlabasit lahkonit, de olbmuide šaddá miella gávppašit. Sii ostet
närma sig.Pres.3pl
skeaŋkkaid alccesis ja olles bearrašii. Mii golahit hirbmat olu ruđa
skeaŋkkaide ovdal juovllaid. Ja go juovllat nohket, mii oastit velá eanet.
Gávvilis gávpeolmmái álgá loktet hattiid juo golggotmánus vai sáhttá dasto
vuolidit hattiid juovllaid maŋŋá. Ja mii jáhkkit ahte mii oastit hálbbes
gálvvuid. Dovddatgo don iehčat/iežat dán muitalusas? Luohtátgo hattiid
vuoládussii juovllaid maŋŋá? Mun in luohte. Ferte gávdnot buoret vuohki
oastit hálbbes gálvvuid. Piera ja Elle oastiba iežaska sabehiid geassemánus.
Máret-áhkku oastá juovlačiŋaid njukčamánus. Mun plánen oastit mu
skeaŋkkaid juo borgemánus. Muhto dat leage áidna maid mun lihkostuvan
dahkat, plánet. Loahppaloahpas mun čuoččun goittotge dien guhkes
olbmoráiddus juohke jagi dušše moadde beaivvi ovdal juovllaid. Inge mun
veaje beroštit vuoliduvvon hattiin dan maŋŋá.
Juohke jagi mun mearridan ahte in galgga oastit ovttage skeaŋkka juos in
juo daga dan ovdal golggotmánu. Mo son manná dán háve?
Sida 37
Sierra vearbajoavkkut
Sátneluohkká:
VEARBBAT
Joavku 1 – Bárrastávval
vearbbat
 dássemolsašupmi
 golbma máddaga
(a,i,u)
 siskkáldas rievdadusat:
vokálarievdadusat ja
diftoŋŋanjuolga
 omd. viehkat g, boahtit
đ, oaggut kk
Joavku 3 – kontrákta
vearbbat
váilu
 golbma máddaga
(á,e,o)
 muhttin hámiin
boahtá
lassekonsonánta
oidnosii ex. ceggeJit
 olus ođđasut
vearbbat ja
loatnasánit
Joavku 2 –
bárahisstávval vearbbat
váilu
 mátta nohká
konsonánttain (mátta
boahtá oidnosii go
váldá eret infinitiivva
gehčosa -it)
 boradit > borad viehkalit>viehkal
22. Hárjehus – man jovkui dát vearbbat gullet?
diehtit đ
luohttit ht
ráhkistit
nágodit
vášuhit
gullot
lávgodit
fertet
himihit
birget
dáhpet
ohcat z
dánset
galgat lgg
biđget
basadit
čájehit
čohkkát
buđaldit
Sida 38
23. Hárjehus – vearbbat nubbi vearbajoavkkus
VEARBA: JORGALIT
Vuosttaš lávki> váldde eret infinitiivva gehčosa > JORGAL- (mátta)
Nubbi lávki > lasit sojahangehčosiid, ale vajáldahte lassevokála
1 pr
2 pr
3 pr
sg
dual
pl
jorgalan jorgaletne
jorgalit
jorgalat
jorgaleahppi jorgalehpet
jorgala
jorgaleaba
jorgalit
Preseansa
sg
dual
pl
jorgalin jorgaleimme jorgaleimmet
jorgalit jorgaleidde jorgaleiddet
jorgalii
jorgaleigga
jorgaledje
Preterihtta
Du VEARBBAT
vášuhit
nágodit
ráhkistit
lávgodit
buđaldit
čájehit
sg
dual
pl
sg
basadit
himihit
dual
pl
1 pr
2 pr
3 pr
Sida 39
24. Hárjehus – bija vearbbaid muitalussii
PRESEANSA
Áhkku čohkká dollagáttis ja ____________ (berätta) doložiid birra. Su
muitalusas __________ (vara) golbma vieljaža vuolgán johttit máilbmái.
Nuoramus viellja ___________ (sakna) vánhemiiddis hui sakka. Son ____________
(bestämmer) juo vuosttaš gilážis ahte galgá gávdnat alccesis moarssi ja
máhccat ruoktut. Ja nu son dahká maiddái ja su vánhemat __________ (glädja
sig). Boarráseamos bárdni _____________ (resa/färdas, inte johttit) ránnjariikii
ja báhcá dohko. Gaskkamus bárdni ii gávnna ráfi gostige. Son _____________
(vandra) agi beaivve birra máilmmi, iige ___________ (stanna, NEG FORM!)
goassige.
PRETERIHTTA
Áhkku čohkkái dollagáttis ja ____________ (berätta) doložiid birra. Su
muitalusas __________ (vara) golbma vieljaža vuolgán johttit máilbmái.
Nuoramus viellja ___________ (sakna) vánhemiiddis hui sakka. Son ____________
(bestämmer) juo vuosttaš gilážis ahte galggai gávdnat alccesis moarssi ja
máhccat ruoktut. Ja nu son dagai maiddái ja su vánhemat __________ (glädja
sig). Boarráseamos bárdni _____________ (resa/färdas, inte johttit) ránnjariikii
ja bázii dohko. Gaskkamus bárdni ii gávdnan ráfi gostige. Son _____________
(vandra) agi beaivve birra máilmmi, iige ___________ (stanna, NEG FORM I
DÅTID!) goassige.
Sida 40
25. Hárjehus – goalmmát vearbajoavku – kontraktá vearbbat
VERBET: OIDNOT
Vuosttaš lávki> váldde eret infinitiivva gehčosa >OIDNO- (mátta)
Nubbi lávki > lasit sojahangehčosiid, muitte vokálarievdadusaid preterihtas
(ei>ii, oi>ui muhto ái>ái)
1 pr
2 pr
3 pr
sg
dual
pl
oidnon
oidnojetne
oidnot
oidnot
oidnobeahtti oidnobehtet
oidno
oidnoba
oidnojit
presens – nutid
sg
dual
oidnojin oidnuime
oidnojit oidnuide
oidnui
oidnuiga
preteritum - dåtid
pl
oidnuimet
oidnuidet
oidnojedje
DINA VERB
fertet
biđget
birget
dáhpet
gullot
sg
čohkkát
dánset
dual
pl
sg
dual
pl
1 pr
2 pr
3 pr
Preseansa
Preterihtta
Sida 41
26. Hárjehus – mii áigehámiid?
Cealkka – mening
1.
Nieiddat ceggejit lávu beldui.
2.
Boares nisu vieččai aviissa.
3.
Don dánsejit olles ija.
4.
Mun vulgen skuvlii.
5.
Mu ustit berošta dus.
6.
Soai basadeaba eahkedis.
7.
Dii birgiidet dálvvi badjel.
8.
Doai dáhpebeahtti munnuide.
9.
Moai ohce suollemas geainnu.
Tempus
10. Sii borahit láibbi miessái.
11. Mun máhccen ruoktot.
12. Soai buvttiiga illusága.
13. Sii suoladedje bohccuid.
14. Olgun arvái.
15. Dii liikuidet čájálmassii.
16. Soai čohkkáiga gasku láhtti.
17. Don jeđđet mu.
18. Mii leimmet olgoriikkas dalle.
19. Don fitnet Gironis.
20. Don fidnet ruđa mus.
21. Don finat mu guossis.
22. Doai gullabeahtti lávlaga.
Sida 42
Biehttaleaddji preseansa ja preterihtta
Pronomenat
Mun
Don
Son/Dat
Moai
Doai
Soai
Mii
Dii
Sii
Negašuvdna (persovdna ja lohku)
IN
IT
II
EAN
EAHPPI
EABA
+ VEARBA (ÁIGI)
EAT
EHPET
EAI
Biehttaleaddji vearbahámit preseanssas/preterihtas(perfekt particip)
Joavku 1 (inf)
geahnohis dássi gievrras dássi
juhkat g dricka
viehkat g springa
vázzit cc gå/promenera
boahtit đ komma
lávlut vll sjunga
oaggut kk meta
juga
viega
vácce
boađe
lávllo
oakko
juhkan
viehkan
vázzán
boahtán
lávlon
oggon
basat
buđal_
viehkal
basadan
buđaldan
viehkalan
čohkká
birge
oidno
čohkkán
birgen
oidnon
Grupp 2 (inf)
basadit tvätta sig
buđaldit syssla
viehkalit springa
kort/snabbt
Grupp 3 (inf)
čohkkát sitta
birget klara sig
oidnot synas
Sida 43
27. Hárjehus – daga biehttaleaddji cealkagiid
It galgga muhttit cealkaga áiggi!
Cealkka – mening
1.
Nieiddat ceggejit lávu beldui.
2.
Boares nisu vieččai aviissa.
3.
Don dánsejit olles ija.
4.
Mun vulgen skuvlii.
5.
Mu ustit berošta dus.
6.
Soai basadeaba eahkedis.
7.
Dii birgiidet dálvvi badjel.
8.
Doai dáhpebeahtti munnuide.
9.
Moai ohce suollemas geainnu.
Biehttaleaddji cealkka
14. Olgun arvái.
Sida 44
28. Hárjehus – čále sámegillii
Översätt/skriv följande meningar på nordsamiska
Svenska
Samiska
Jag åt kött igår när du kom hem.
Min familj reser till Norge om det
är fint väder i juni.
Máret och Piera sjunger till
barnen.
Du sjunger inte.
Vi två tvättar oss varje kväll.
Du är inte lärare.
Han var inte hemma när vi kom
förbi.
Jag pratade med honom om den
saken.
Fåglarna flög till trädet bakom
huset.
Vi flög utomlands.
De två kan inte svenska.
Ni tyckte om filmen fast den var
lång.
Du tog inte väskan med dig.
Vi ljuger inte.
Sida 45
29. Hárjehus – man jovkui dát vearbbat gullet?
Vearba
gullat l
nohkat g
nohkkat hk
njuiket
arvit rvv
oaidnit inn
muitalit
lahkonit
čuovvut v
heaitit itt
ballat l
ordnet
vilppastit
fuobmát
seastit stt
rohkadallat l
ráhkistit
liikot
luoikat ikk
joavku
Vearba
ruohttat ht
suorganit
heahpanit
bovret
sáhttit ht
duostat stt
buorránit
bivdit vdd
plánet
álgit lgg
dagahit
málestit
dáhttut ht
čatnat n
rievdat vdd
rievdadit
čahkat g
deaddit tt
stivret
joavku
Vállje dál logi vearbba ja daga cealkagiid. Vihtta cealkaga galget leat biehttaleaddjit.
_____________________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________________
____________________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________________
Sida 46
Imperatiiva – gohččun ja ávžžuhusat
Vuosttaš joavkku vearbbat – bárrastávval vearbbat
-a- vearba (viehkat g/mannat n)
1ol
2ol
3ol
1gl
gl
3gl
1ml
2ml
3ml
vihkon/mannon
viega/mana
vihkos/mannos
vihkku/mannu
viehkki/manni
vihkoska/mannoska
vihkot/viehkkut/
mannot/mannut
vihket/viehkkit
mannet/mannit
vihkoset/mannoset
-i- verb (boahtit đ)
bohton
boađe
bohtos
boahttu
boahtti
bohtoska
-u- verb (čierrut r)
čirron
čiero
čirros
čierru
čierru
čirroska
bohtot/boahttut
čirrot/čierrut
bohtet/boahttit
čirrot/čierrut
bohtoset
čirroset
Nuppi joavkku vearbbat - bárahisstávvalvearbbat
1ol
2ol
3ol
1gl
2gl
3gl
1ml
2ml
3ml
LEAT
lehkon
leage
lehkos
leadnu/leahkku
leahkki
lehkoska
leadnot/lehkot
lehket
lehkoset
MUITALIT
muitalehkon
muital
muitalehkos
muitaleadnu
muitaleahkki
muitalehkoska
muitaleadnot/
muitalehkot
muitalehket
muitalehkoset
BASADIT
basadehkon
basat OBS!!!
basadehkos
basadeadnu
basadeahkki
basadehkoska
basadeadnot/
basadehkot
basadehket
basadehkoset
Goalmmát joavkku vearbbat – kontrákta vearbbat
1ol
2ol
3ol
1gl
2gl
3gl
1ml
2ml
3ml
-á- verb
čohkkájehkon
čohkká
čohkkájehkos
čohkkájeadnu/-jeahkku
čohkkájeahkki
čohkkájehkoska
čohkkájetnot/-jeahkkot
čohkkájehket
čohkkájehkoset
-e- verb
jeđđejehkon
jeđđe
jeđđejehkos
jeđđejeadnu/-jeahkku
jeđđejeahkki
jeđđejehkosKA
jeđđejetnot/-jeahkkot
jeđđejehket
jeđđejehkoset
-o- verb
liikojehkon
liiko
liikojehkos
liikojeadnu/-jeahkku
liikojeahkki
liikojehkoska
liikojetnot/-jeahkkot
liikojehket
liikojehkoset
Sida 47
30. Hárjehus - imperatiivvat
Nubbi persovdna – don válljet logu...
Ruoŧagillii
Sámegillii
Gå till affären!
Ge mig en bok!
Skicka brevet till mormor!
Visa mig ditt hus!
Tvätta dig!
Var min vän!
Kom hem!
Prata med henne!
Res till Italien!
Flytta härifrån!
Förklara det här ordet!
Vänd dig om!
Kom till mig!
Sitt ner!
Sida 48
Biehttaleaddji IMPERATIIVA
Persovdna
Negašuvda biehttalanhámis
1sg = Mun/Mon
ALLON
2sg = Don
ALE
3sg =
ALLOS
Son/Dat/Dát/Diet/Duot
1dual = Moai
ALLU
2dual = Doai
ALLI
3dual = Soai
ALLOSKA
1pl = Mii
ALLOT
2pl = Dii
ALLET
3pl = Sii/
ALLOSET
Dat/Dát/Diet/Duot
Vearba preseansas ja biehttalanhámis
t.ex.
mana
boađe
vuolgge
muital
boras
cegge
dánse
31. Hárjehus – biehttaleaddji imperatiivvat
Ruoŧagillii
Sámegillii
Ät(2sg) inte kött varje dag!
Res (2pl) inte till Norge.
Sjung (2dual) inte!
Må jag inte sjunga!
Tvätta er(2du) inte!
Låt de två inte vara lärare!
Kom(2sg) inte hem!
Sámegillii
Ruoŧagillii
Ale huma suinna!
Allet vuoje Gironii!
Allos oastte maŋimuš aviissa!
Alli ságas sámegillii!
Ale jorgal davás!
Ale váldde lávkka!
Allot gielis!
Sida 49
32. Hárjehus – guldal ja čále sámegillii
Cealkka
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
15.
16.
17.
18.
19.
20.
Sida 50
Ruoŧagillii
1.
De två känner mig.
2.
Du köpte en ny tröja.
3.
Rök inte inomhus (siste)!
4.
Jag berättar en hemlighet.
5.
Bry dig inte om mig!
6.
Gå tvätta(inf) er nu!
7.
Ljug inte! (2sg)
8.
Ni såg oss.
9.
Ni två letar efter hästen.
Sámegillii
10. De (pl) matade renarna.
( mata biebmat pm inf)
11. Gå inte (2du) ut!
12. De två reste till utlandet.
13. Han stjäl renar.
14. Det regnar.
15. Igår snöade det.
16. Sitt inte (2pl) mitt på golvet!
17. Du tycker inte om mig.
18. Vi älskade tävlingar.
19. Du åkte till Umeå. (Ubmi)
20. Ta inte (2sg) min bil!
21. Du gick till kyrkan. (lusa=till)
Sida 51
7. Perfeakta ja pluskvamperfeakta
Perfeakta muitala ahte juoga LEA dáhpáhuvvan.
Pluskvamperfeakta muitala ahte juoga LEI dáhpáhuvvan vel
ovdalut.
PLUSKVAMPERFEAKTA
Mun ledjen mannan olggos.
PERFEAKTA
Mun lean mannan olggos.
LEAT
Preseansa (har)
1ol
2ol
3ol
1gl
2gl
3gl
1ml
2ml
3ml
lean
leat
lea
letne
leahppi
leaba
leat
lehpet
leat
áigi→
Preterihtta (hade)
ledjen
ledjet
lei/leai
leimme
leidde
leigga
leimmet
leiddet
ledje
Sida 52
Perfeavtta partisihppa
Partisihppa
Infinitiiva
Joavku 1
gievrras
dássi
Joavku 2
Joavku 3
Mun/mon
Don
Son
Moai
Doai
Soai
Mii
Dii
Sii
OBS!
viehkat g springa
gullat l höra
oaidnit inn se
sihtit đ vilja
čierrut r gråta
áigut igg ska
leat vara/ha
muitalit berätta
borgguhit röka
čohkkát sitta
cegget resa(upp)
oidnot synas
perfeavtta partisihppa
viehkan
gullan
oaidnán
sihtán
čirron
áigon
leamaš/leamašan
muitalan
borgguhan
čohkkán
ceggen
oidnon
Perfekt – lea dahkan
lean vuolgán – har farit
leat vuolgán
lea vuolgán
letne vuolgán
leahppi vuolgán
leaba vuolgán
leat vuolgán
lehpet vuolgán
leat vuolgán
Pluskvamperfekt – lei dahkan
Mun in leat vuolgán. Jag har inte...
Don it leat vuolgán.
Mun in lean vuolgán. Jag hade inte...
Don it lean vuolgán. osv.
ledjen vuolgán – hade farit
ledjet vuolgán
lei vuolgán
leimme vuolgán
leidde vuolgán
leigga vuolgán
leimmet vuolgán
leiddet vuolgán
ledje vuolgán
Sida 53
Ruoŧagillii
1.
De två hade ätit allt
(buot/visot).
2.
Du har köpt en jacka.
3.
Vi hade läst boken.
4.
Jag har sagt ditt namn.
5.
Han har älskat mig.
6.
Ni två har skrattat i kyrkan.
7.
Jag hade inte åkt.
8.
Ni hade hört oss.
9.
Ni två hade sökt efter huset.
Sámegillii
10. De har matat renarna.
11. Du hade inte gått ut.
12. De två har rest till Finland.
13. Han har stulit pengar.
14. Det hade regnat ute.
15. Det har snöat.
16. Vi två har gått runt huset.
17. Ni två hade inte sålt kläder.
18. Vi hade tvättat bordet.
19. Ni har rest till Kiruna.
20. Hon hade tagit väskan.
21. Jag har skrivit meningar.
Sida 54
35. Hárjehus – guorahala vearbahámiid
Háhčešeatni ja Njávešeatni
De leigga guokte oappážaga, nuppi namma leai Háhčešeatni ja nuppi namma leai
Njávešeatni ja soai oruiga muhtin vári nalde. Sudnos leai goahti goappásge ja sudnos leai
boazu goappásge, maid soai láviiga bohčit, mii leai sudno ealáhus. Dát bohccot leigga
dakkárat, ahte soai [=renarna] eaba dárbbašan gehččot, dat bođiiga ieža goađi lusa
juohke bohčináiggi iđedis ja eahkedis.
De go soai leigga ovtta geardde vuolgán meahccái, bohcco-guovttis namalassii
(nämligen), de álggiiga sártnodallat. Dadjá Háhčešeani boazu:
“De mon áiggun vuolgit eret ja guođđit eamidan ruoktot.”
Dadjá Njávešeani boazu:
“Manin don áiggut vuolgit?”
“Mon áiggun vuolgit dannego mu eamit lea nu bahá mu vuostá. Son láve mu čorbmat
ja čiekčat go mu bohčá ja dan dihte mon ferten vuolgit eret su luhtte.”
“In mon galle áiggo vuolgit. Mu eamit lea nu buorre munnje. Son njávkkada álo mu go
son bohčá mu, dan dihte mon in raske vuolgit su luhtte eret, vai son ii báze nealgut.”
Muhto Háhčešeani boazu dajai:
“Mon ferten galle vuolgit, dasgo in mon eambbo sáhte das orrut, dainna go mu eamit
lea nu garas munnje.”
Ja de son dajai dearvvuođaid guoibmásis ja de vulggii, ii ge boahtán šat goassege ruoktot.
Muhto Njávešeani boazu bázii eamidis lusa. Ja nu lea šaddan Háhčešeani boazu goddin ja
Njávešeani boazu fas lea šaddan olbmuide gehččoboazun.
(Friis, ur Mikael Svonnis Silbavárri samling från 1993)
Vearbahámiid guorahallan
ex. leigga vara.Pret.3du
leai
oruiga
láviiga
eaba dárbbašan gehččot
bođiiga
leigga vuolgán
álggiiga
dadjá
áiggun vuolgit/ áiggun guođđit
lea
láve čorbmat/ láve čiekčat
bohčá
ferten vuolgit
in áiggo vuolgit
njávkkada
in raske vuolgit
ii báze nealgut
dajai
in sáhte orrut
vulggii
ii ge boahtán
bázii
lea šaddan
Sida 55
Progressiiva hámit - aspeakta
Mun
Don
Son
Moai
Doai
Soai
Mii
Dii
Sii
Preseansa
lean
leat
lea
letne
leahppi
leaba
leat
lehpet
leat
Preterihtta
ledjen
ledjet
lei/leai
leimme
leidde
leigga
leimmet
leiddet
ledje
Ovdamearkkat:
Mun lean mannamin skuvlii.
Son lei oaggumin jávregáttis.
Soai leaba boradeamin.
progressiiva
viehkamin/viehkame
boahtimin/boahtime
oaggumin/oaggume
muitaleamin/muitaleame
boradeamin/boradeame
čohkkámin/čohkkáme
ceggemin/ceggeme
liikomin/liikome
Jag är på väg till skolan. (på gång)
Han var och metade vid sjöstranden.
De två håller på och äter en måltid.
Mii leimmet ceggemin lávu go don bohtet.
kom.
Vi höll på med att resa en tältkåta när du
Sii leat boahtime deike.
Moai leimme basadeamin.
Don ledjet lávlumin eske.
Son orru leamen gonagas.
De är på väg hit.
Vi två höll på med att tvätta oss.
Du höll på och sjöng nyss.
Han verkar vara en kung.
Sida 56
36. Hárjehus – čále progressiiva hámi sámegillii
It galgga muhttit áiggi!
Cealkka – mening
Progressiiva
1.
Nieiddat mannet Váhčirii.
Flickorna far/åker till Gällivare.
Nieiddat leat mannamin Váhčirii.
Flickorna är på väg till Gällivare.
2.
Boares beana borai dávtti.
3.
Don jugat vuollaga odne.
4.
Mun bohten ruoktot ikte.
5.
Mu ustit vuovdá bierggu.
6.
Dii basadehpet juohke iđit.
7.
Doai logaide girjji.
8.
Mii čállit noveallaid.
9.
Moai ozaime luotta jávregáddái.
10. Dii boahtibehtet sisa.
11. Don nealggut.
12. Máret geahččala oahppat
sámegiela.
13. Soai dádjuba.
14. Son manná olggos.
15. Dii láibubehtet gáhkuid.
16. Soai čohkkába gasku láhtti.
17. Don jeđđejit mu.
18. Mii dánsiimet ruovttus ikte.
19. Don váccát várrái.
20. Doai váldibeahtti mu ruđaid.
21. Dii guođđibehtet mu okto.
Sida 57
37. Biehttaleaddji progressiiva
Cealkka
Biehttaleaddji cealkka
Mun lean juhkamin gáfe.
Son lea mannamin gávpái.
Mii leimmet lávlume.
Soai leigga ohcame
bohcco.
Maid don fuomášat?
_____________________________________________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________________
Sida 58
8. Modaliteahtta
Indikatiiva
Mun manan olggos.
Jag går ut.
Kondišunála
Son manašii olggos juos don
boađášit sisa.
Han skulle gå ut om du skulle
komma in.
Imperatiiva
Mana olggos!
Gå ut!
Potensiála
Bođežan go goassige ruoktot?
Undra om jag någonsin har
möjlighet att komma hem.
Sida 59
38. Kondišunála ja vuosttaš vearbajoavkku –a- vearbbat
VERB: VIEHKAT g (springa)
1
2
3
GULLAT l (höra)
Sg
Dual
Pl
viegašin viegašeimme viegašeimmet
viegašit viegašeidde viegašeiddet
viegašii viegašeigga
viegašedje/
viegaše
gulašin
gulašit
gulašii
gulašeimme gulašeimmet
gulašeidde gulašeiddet
gulašeigga
gulašedje/
gulaše
KONDIŠUNÁLA
DU VEARBBAT = LOHKAT g (läsa), JEARRAT r (fråga), STOAHKAT g (leka), SUHKAT g
(ro med åror eller gunga), MANNAT n ( gå), GÁHTAT đ (ångra sig)
ol
gl
ml
ol
gl
ml
1pr
2 pr
3 pr
1 pr
2 pr
3 pr
1 pr
2 pr
3 pr
Sida 60
39. Hárjehus – mii áiggiid dahje modus?
Cealkka – mening
MODUS
ÁIGI
11. Nieiddat vihke várrái.
12. Boares olmmái logašii aviissa juos son oččošii
(dan dahkat).
13. Geas don jearašit ovtta jearaldaga?
14. Mun mannen skuvlii.
15. Mu ustit sáhtášii álgit oahpaheaddjin.
16. Soai gulaiga giega.
17. Manašitgo don gávpái oastit mielkki?
18. Mii geahčašeimmet televišuvnna juos dat beare
doaimmašii.
19. Moai logašeimme mielas girjji mánnái.
20. Sii oste girjji mánnái.
HUPMAT m (prata)
GEAHČČAT hč (titta)
Mun HUMAŠIN…
Mun GEAHČAŠIN…
Don HUMAŠIT…
Don GEAHČAŠIT…
Son HUMAŠII…
Son GEAHČAŠII…
Moai HUMAŠEIMME…
Moai GEAHČAŠEIMME…
Doai HUMAŠEIDDE…
Doai GEAHČAŠEIDDE…
Soai HUMAŠEIGGA…
Soai GEAHČAŠEIGGA…
Mii HUMAŠEIMMET…
Mii GEAHČAŠEIMMET…
Dii HUMAŠEIDDET…
Dii GEAHČAŠEIDDET…
Sii HUMAŠEDJE/HUMAŠE…
Sii GEAHČAŠEDJE/ GEAHČAŠE…
JAG SKULLE ____ OM JAG ____.
MUN V+pot (och ev. komplement) JUOS MUN V+pot (och ev. komplement)
JAG SKULLE ____ OM JAG HADE ___.
MUN V+pot (och ev. komplement) JUOS MUS LEA+pot (komplement)
Sida 61
40. Vearbajoavku 1, –i- vearbbat kondišunálas
VERB 1: OAIDNIT inn (se)
sg
dual
pl
1 pr
oainnán
oidne
oaidnit
oainnášin
oainnášeimme
oainnášeimmet
2 pr
oainnát
oaidnibeahtti
oaidnibehtet
oainnášit
oainnášeidde
oainnášeiddet
3 pr
oaidná
oaidniba
oidnet
oainnášii
oainnášeigga
oainnášedje/
oainnáše
NUTID
VERB 2: BOAHTIT đ (se)
sg
dual
konditionalis
pl
1 pr
boađán
bohte
boahtit
boađášin
boađášeimme
boađášeimmet
2 pr
boađát
boahtibeahtti
boahtibehtet
boađášit
boađášeidde
boađášeiddet
3 pr
boahtá
boahtiba
bohtet
boađášii
boađášeigga
boađášedje/
boađáše
NUTID
konditionalis
ATTE KONDIŠUNÁLA HÁMIID ČUOVVOVAŠ VEARBBAIDE:
VUOLGIT lgg (se), VUODJIT j (köra), VUOITIT itt (vinna) och DIEHTIT đ (veta)
Sg
Dual
Pl
Sg
Dual
1 pr
Pl
2 pr
3 pr
1 pr
2 pr
3 pr
Sida 62
41. Hárjehus: –u- vearbbat ja kondišunála
sg
pr
2 pr
dual
pl
sg
dual
pl
1
3 pr
Preseansa
okkošeimmet
okkošedje/-še
okkošit
KONDIŠUNÁLA
oagguba
oaggut
okkošeiddet
oggo
sg
okkošeidde
dual
okkošeimme
oggot
pl
okkošii
oaggubehtet
oaggu
oaggubeahtti
okkošeigga
oakkut
sg
okkošin
oakkun
dual
pl
1 pr
2 pr
3 pr
Preseansa
KONDIŠUNÁLA
oččošedje/oččoše
oažžut
oaččut
oažžu
oččošeidde
oččošeimme oččošeimmet
oččošeiddet
oččošii
oažžubeahtti ožžot
oččošin
sg
dual
pl
sg
oažžuba
oččošeigga
ožžo
oažžubehtet
oaččun
oččošit
dual
pl
1 pr
2 pr
3 pr
Preseansa
orošit
orrot
orošin
KONDIŠUNÁLA
orrut
oruošeiddet
orošedje/oroše
orru
orošeidde
orruba
orro
orrubeahtti
orut
orošeimmet
orošeigga
orrubehtet
orošii
orošeimme orun
Sida 63
42. Čoahkkáigeassu – vuosttaš vearbajoavku (bárrastávvalvearbbat)
JOAVKU1 –
Bárrastávvalvearbbat kondišunálas
BUOT HÁMIT GEAHNOHIS DÁSIS
-A- vearbbat
-I- vearbbat
-U- vearbbat
svag stam, u→o→
diftongförenkling +
Š+
eventuella ändelser
svag stam + Š
+ eventuella
ändelser
svag stam, i →á + Š
+ eventuella ändelser
gulaŠviegaŠmanaŠboraŠ-
boađáŠdieđáŠvuolggáŠsáhtáŠ-
čiroŠokkoŠlávlloŠ-
-eimme
-eidde
-eigga
-eimmet
-eiddet
-edje/-e
persovdnagehčosat KONDIŠUNÁLAS
-in
-it
-ii
Sida 64
43. Nubbi vearbajoavku kondišunálas
VEARBA: JORGALIT
Vuosttaš lávki> váldde eret infinitiivva gehčosa > JORGAL- (mátta)
Nubbi lávki > lasit sojahangehčosiid
sg
dual
1 pr jorgalivččen
2 pr
jorgalivččet
3 pr
jorgalivččii
pl
jorgalivččiime
jorgalivččiide
jorgalivččiiga
jorgalivččiimet
jorgalivččiidet
jorgalivčče
VERBET: LEAT (vara)
1 pr
2 pr
3 pr
livččen
livččet
livččii
livččiime
livččiide
livččiiga
livččiimet
livččiidet
livčče
DU VEARBBAT
Vállje muhttin vearbbaid ja daga cealkagiid numo ovdamearkkas.
vášuhit
nágodit
ráhkistit
lávgodit
čájehit
SUBJEAKTA V kondišunálas
Mun
lávgodivččen
Jag
skulle bada
buđaldit
komplemeanttat
liegga čázis
i varmt vatten
basadit
himihit
oalgecealkka
juos/jus mus livččii ruhta.
om jag hade pengar.
Sida 65
44. Goalmmát vearbajoavku kondišunálas
VEARBA: OIDNOT (synas)
Vuosttaš lávki> váldde eret infinitiivva gehčosa > OIDNO- (mátta)
Nubbi lávki > lasit sojahangehčosiid
1 pr
2 pr
3 pr
oidnošin
oidnošit
oidnošii
oidnošeimme
oidnošeidde
oidnošeigga
oidnošeimmet
oidnošeiddet
oidnošedje/oidnoše
DU VEARBBAT
Vállje guhtta vearbba vuolit gássas ja sojat daid kondišunálas.
liikot
gullot
Sg
jeđđet
fertet
biđget
Dual
dánset
Pl
birget
dáhpet
Sg
čohkkát
bovret
Dual
Pl
1 pr
2 pr
3 pr
1 pr
2 pr
3 pr
1 pr
2 pr
3 pr
Sida 66
45. Hárjehus – kondišunálas indikatiivii
Cealkka kondišunálas
Cealkka indikatiivvas
23. Nieiddat ceggeše lávu beldui juos don
veahkehivččet sin.
24. Boares nisu vieččaše aviissa go beare
poastaolmmái buvttášii dan.
25. Don dánsešit olles ija juos dus livččii
luopmu.
26. Mun vuolggašin skuvlii go skuvlasáhttu
boađášii.
27. Mu ustit beroštivččii dus juos don it livčče
nu čeavlái.
28. Soai basadivččiiga go beare mis livččii
čáhci.
29. Dii birgešeiddet dálvvi badjel juos ii
muohtášii nu ollu.
30. Doai dáhpešeidde munnje juos mus livččii
áigi speallat/spillet.
31. Moai ozašeimme gal suollemas geainnu
juos dieđášeimme gos galgá álgit ohcat.
32. Sii borahivčče láibbi miessái juos miessi
duosttašii boahtit sin lusa.
33. Soai čohkkášeigga gasku láhtti juos mu
beana ii livčče das.
34. Don jeđđešit mu juos don livččet dáppe.
ORD: lávvu – tältkåta, bealdu – åker, buktit – bringa, luopmu – semester, skuvlasáhttu –
skolskjuts, beroštit – bry sig (styr lokativ), čeavlái – stolt/högfärdig, muohttit – snöa,
speallat/spillet– spela, suollemas – hemlig, diehtit – veta, álgit – börja, ohcat – leta,
duostat – våga, jeđđet - trösta
Sida 67
Biehttaleaddji kondišunála
Pronomenat
Mun
Don
Son/Dat
Moai
Doai
Soai
Mii
Dii
Sii
Negašuvdna (persovdna ja lohku)
IN
IT
II
EAN
EAHPPI
EABA
+ VEARBA (kondišunála)
EAT
EHPET
EAI
Biehttaleaddji vearbahámit
JOAVKU 1 (inf)
juhkat g dricka
viehkat g springa
vázzit cc gå/promenera
boahtit đ komma
lávlut vll sjunga
oaggut kk meta
čierrut r gråta
kondišunálas
jugaše
viegaše
váccáše
boađáše
lávlloše
okkoše
čiroše
JOAVKU 2 (inf)
leat vara
basadit tvätta sig
buđaldit syssla
viehkalit springa kort/snabbt
livčče
basadivčče
buđaldivčče
viehkalivčče
JOAVKU 3 (inf)
čohkkát sitta
birget klara sig
oidnot synas
čohkkáše
birgeše
oidnoše
Sida 68
Jorgal sámegillii
Cealkka – mening
Sámegillii
22. Jag skulle komma till dig om du
ville (kond. även här) det.
23. Jag skulle inte sjunga om jag hade
likadan röst som (hos) Rambo.
24. Vi skulle inte åka om vi inte var
tvungna (samiska: om vi inte
hade tvång = bággu).
25. Du skulle inte äta godis om du
visste vad det innehåller
(sisttisdoallat).
26. Han skulle åka skidor om han
inte vore så tjock/tung.
27. Ni två skulle inte se på TV om det
fanns något annat att göra. (juoga
eará/iežá maid dahkat)
28. Hon skulle inte köpa en hund om
hon var allergisk. (om det fanns
allergi hos henne)
29. Du skulle få min dotter om du
dödade (goddit) draken
(dollalakkis).
30. Livet vore en lek om det inte
fanns (några) regler.
31. Den här övningen skulle ta slut
snabbare (jođáneapput) om du
kunde alla (buot)
konditionalisformerna (-hámiid).
Sida 69
SKULLE HA GJORT – SKULLE INTE HA GJORT
Mun
Don
Son
Moai
Doai
Soai
Mii
Dii
Sii
LEAT i konditionalis
livččen
livččet
livččii
livččiime
livččiide
livččiiga
livččiimet
livččiidet
livčče
Mun
Don
Son
Moai
Doai
Soai
Mii
Dii
Sii
NEGATION
in
it
ii
ean
eahppi
eaba
eat
ehpet
eai
prefekt particip
viehkan
boahtán
oggon
muitalan
boradan
leamaš (lean)
čohkkán
ceggen
liikon
LEAT i konditionalis
livčče
prefekt particip
viehkan
boahtán
oggon
muitalan
boradan
leamaš (lean)
čohkkán
ceggen
liikon
Exempel meningar:
Mun livččen viehkan skuvlii juos...
Jag skulle ha sprungit till skolan om...
Son livččii oggon doppe juos ...
Han skulle ha metat där om...
Soai eaba livčče borran bierggu juos...
De två skulle inte ha ätit kött om...
Moai ean livčče oastán dien stobu juos...
Vi två skulle inte ha köpt den stugan om...
Doai livččiide galgan muitalit dan birra.
Ni två borde ha berättat om det... (för er två skulle det varit så att
ni borde ha berättat om det)
Don livččet galgan guldalit mu.
Du skulle ha lyssnat på mig. (du skulle ha behövt lyssna på mig)
Son ii livčče galgan mannat dohko.
Han/hon borde inte ha gått dit bort.
Sida 70
9. Potentialis - potensiala
Joavku 1 – bárrastávval vearbbat
A-VEARBA: VIEHKAT g (springa)
1
2
3
GULLAT l (höra)
Sg
Dual
Pl
viegažan viegažetne
viegažit
viegažat viegažeahppi viegažehpet
viegaža/ viegažeaba
viegažit
viegaš
gulažan
gulažat
gulaža
gulažetne
gulažit
gulažeahppi gulažehpet
gulažeaba
gulažit
GEAHNOHIS DÁSSI + gehčosat
I-VEARBA: BOAHTIT đ (komma)
1
2
3
bođežan bođežetne
bođežit
bođežat bođežeahppi bođežehpet
bođeža/ bođežeaba
bođežit
bođeš
SEASTIT stt (spara)
sesttežan
sesttežat
sestteža
sesttežetne
sesttežit
sesttežeahppi sesttežehpet
sesttežeaba
sesttežit
GEAHNOHIS MÁTTA + i→e→diftoŋŋanjuolgan + gehčosat
U-VERB: OAGGUT kk (meta)
1
2
3
ÁIGUT igg (skola/ska)
okkožan okkožetne
okkožit
okkožat okkožeahppi okkožehpet
okkoža/ okkožeaba
okkožit
okkoš
áiggožan
áiggožat
áiggoža/
áiggoš
áiggožetne
áiggožit
áiggožeahppi áiggožehpet
áiggožeaba
áiggožit
GEAHNOHIS MÁTTA + u→o→diftoŋŋanjuolgan + gehčosat
JOAVKU 2 – bárahisstávvalvearbbat
mun
don
son
moai
doai
soai
mii
dii
sii
LEAT
leaččan
leaččat
leažžá, leaš, leš
ležže
leažžabeahtti
leažžaba
leažžat
leažžabehtet
ležžet
MUITALIT
muitaleaččan
muitaleaččat
muitaleažžá, muitaleaš, muitaleš
muitaležže
muitaleažžabeahtti
muitaleažžaba
muitaleažžat
muitaleažžabehtet
muitaležžet
Sida 71
JOAVKU 3 – “kontrákta” vearbbat
mun
don
son
moai
doai
soai
mii
dii
sii
CEGGET
ceggežan
ceggežat
ceggeža, ceggeš
ceggežetne
ceggežeahppi
ceggežeaba
ceggežit
ceggežehpet
ceggežit
OIDNOT
oidnožan
oidnožat
oidnoža, oidnoš
oidnožetne
oidnožeahppi
oidnožeaba
oidnožit
oidnožehpet
oidnožit
OVDAMEARKKAT:
Mun in dieđe gos son leš.
Jag vet inte var hon (kan) vara.
Duosttažango mun vuodjit du mohtorsihkkeliin?
Undra om jag egentligen vågar köra med din motorcykel?
Oidnošgo gummehus du lanjas de it galgga čájehit dasa ahte balat.
Om det möjligen blir så att ett spöke syns i ditt rum så då ska du
inte visa den att du är rädd.
Bođešgo geassi deike davás ollánge dán jagi?
Undra om det ens är möjligt att sommaren kommer hit till norr i
år.
Nagodeaččango mun juhkat ná ollu vuollaga?
Undra om det ens är möjligt att jag orkar dricka så här mycket öl.
Sida 72
10. Passiiva – ruoŧagillii cilgejuvvon
Vi kommer inte att använda mycket tid till att diskutera skillnader mellan passiva och
aktiva meningar, men inför läsningsmomentet ska ni kunna identifiera verb som har
passivmorfologi och ni ska också känna till vad som händer med satser när de görs till
passiver. Här nedan ser du två meningar, den första har ”active voice” och den andra har
”passive voice”. Passiven döljer den satsdelen som i den aktiva meningen är subjektet,
den som gör något eller som utför en handling. I 1) ser du att i den passiva satsen står
SÅNGEN som subjekt och därmed har nominativ som kasus.
1) AKTIV
MUN
PASSIV
GULAN LÁVLAGA.
SUBJ(nom)
V
Jag hör en sång.
OBJ(ack)
LÁVLLA GULLO.
SUBJ (nom)
Sången hörs.
V
I nordsamiskan finns ingen agentkonstruktion vilket i sin tur har orsakat en hel del
bekymmer för översättare som översätter t.ex. svenska lagtexter till nordsamiska. En
stor del av sådant material är vanligtvis skrivet i passiv. I 2) ser du hur man på svenska
kan använda en agentkonstruktion medan på samiska måste man använda en aktiv sats
istället.
2) svenska
Huset
SUBJ(nom)
nordsamiska
målades av Peter.
V
Agent
Peter
málejii viesu.
SUBJ (nom) V
OBJ
Peter målade huset.
Men även på samiska finns det sätt att dölja subjektets identitet genom att använda
tredjeperson böjning och tolkning i stil med svenskans MAN. Tidigare på kursen har vi
dock sagt att man inte gärna utelämnar subjekt som är tredje person. Då har vi främst
pratat om isolerade grammatiska meningar. När man har en större textkontext kan man
dock leka mer med olika subjektsdöljande effekter. Detta är väldigt vanligt i berättelser
som har sin ursprung i muntlig tradition.
3) Pro-drop av tredjeperson subjekt i kontext > Man tolkning
Min gilis leat vihtta viesu main ain orrot olbmot. Dan dálus, mii lea lagamuš geainnu,
lávejit olbmot čorget šilju ja viesu aŋkke oktii mánus. Nubbi viesus gal eai nu olus beroš
čorgatvuođas, baicce huksejit ođđa vuorkká álo go sadji nohká. Min viessu lea goalmmát
viessu. Min luhtte gal sihke čorgejuvvo ahte huksejuvvo, muhto ii nu dávjá. Njealját
viesus orru okta boares olmmái, gii ii nu olu beroš masge. Viđát dálus gal bálkáhit
bálvaleddjiid čorget viesu. Jáhkán ahte diet viessu čorgejuvvo juohke vahkku.
I vår by finns det fem hus där det fortfarande bor folk. I det huset, som finns närmast vägen, brukar man
städa gården och huset minst en gång i månaden. I det andra huset bryr man sig inte så mycket om
renlighet/renhållning, utan man bygger ett nytt förråd alltid när utrymmet tar slut. Vårt hur är det tredje
huset. Hos oss både städas det och byggs, men inte så ofta. I det fjärde huset bor en gammal man, som inte
bryr sig så mycket om något. I det femte huset anställer man betjänter till att städa huset. Jag tror att det
huset städas varje vecka.
Sida 73
Du kan hitta passiva satser genom att leta efter verb som har passivmorfologi och du ska
också tänka på vad meningen betyder. Om du har en mening där något som har en
tolkning som objekt i en aktivsats står som subjektet och du har ett verb med
passivmorfologi, kan du vara säker på att det är en passiv sats du ser på.
Passiva verb finns både i kortare version och i längre version. Den kortare versionen har
du redan stött på när du lärt dig indentifiera olika verbgrupper. Passiva verb hamnar i
den tredje verbgruppen. Och därmed följer de naturligtvis böjningsmöstret för den
tredje verbgruppen.
Några exempel:
-o- verb i grupp 3
oidnot synas
gullot höras
dihttot uppenbaras
gávdnot finnas
dovdot kännas
verb med –uvvomuitaluvvot berättas
goikaduvvot torkas
čállojuvvot skrivs
dieđihuvvot anmäls/meddelas
árviduvvot gissas
Inte alla verb går att passivisera av naturliga skäl. Morfologin kan finnas tillgänglig för
vissa existentiella tolkningar, men regeln är den att bara verb som är transitiva (kan ta
objekt i aktiv sats) kan passiviseras. Så det går t.ex. inte att säga *Mun ođđon – Jag sovs.
Sida 74
11. Adjektiv och komparation - ruoŧagillii
Hittills har vi sett att adjektiv kan delas i tre grupper på samma sätt som man delar
verben och nomen i tre grupper. Vi känner igen olika grupper enligt samma kriterier i
ordboken och för den som lär sig samiska är därför ordboken ett av de mest värdefulla
hjälpmedlen som finns. Ordboken hjälper oss inte bara att hitta olika grupper utan ger
också adjektivernas attributformer som oftast skiljer sig från den predikativa formen.
Här kommer en kort repetition av hur det fungerar och vad menas med attribut och
predikativ och efter det finns paradigmen för komparation av vanliga adjektiv.
1. Adjektivattribut
Adjektivattribut är beskrivande ord som är EN DEL av en hel nominalfras och därmed
finns i omedelbar närhet av det nomenet de beskriver och också flyttas tillsammans med
hela nominalfrasen, som i (1). Ett adjektivattribut kan inte skiljas från sitt huvudord
med ett verb eller t.ex. på grund av en grammatisk flytt av huvudordet till en
fokusposition, som i (2).
(1)
Mun
osten [boares girjji]NP.
SUBJ(nom) V
OBJ(ack)
Jag köpte [en gammal bok].
(2)
Mun
osten [boares girjji]NP.
SUBJ(nom) V
OBJ(ack)
Jag köpte [en gammal bok].
[Boares girji]NP lea hilddus.
SUBJ (nom)
Predikat
[En gammal bok] finns/är i/på hyllan.
*[Girjji]NP mun osten boares__.
[Boken] köpte jag gammal _.
I ordboken står predikativet först och sedan följer attributsformen efter en förkortning
attr.. Många adjektiv har särskilda attributsformer (3), men det finns också adjektiv
vilkas attribut liknar den predikativa singularisformen (4). I fall då attributet är likt
predikativen står det likhetstecken efter förkortningen attr. . Attributet kongruerar inte
med sitt huvudord (förutom BUORRE)!
(3)
gárži ržž attr. gáržžes trång, snäv/smal
garas garras- attr. garra hård/häftig/sträng
čáppis el. čáppat čábbá- attr. čáppa vacker
(4)
duhtavaš žž čč attr. = nöjd, belåten
erenoamáš erenoamáž- attr. = speciell, särskild
fadnil attr. = som lätt tänjer ut sig
Uppgift: skriv ner några attributformer av vanliga adjektiver. Leta i ordboken och kom
ihåg att skriva även den svenska motsvarigheten. Skriv sedan några meningar där du har
adjektivattribut i nominalfraser.
Sida 75
2. Adjektiv som predikatsfyllnad – predikativ
För att lättare förstå varför vi kallar denna form av adjektivet för predikativ eller
predikatsfyllnad kan vi ta en titt på följande mening i (1).
(1)
Girji
lea
[boaris]AP.
SUBJ(nom) Hj.V. Predikat
Boken är gammal.
Om vi inte fyller predikatet med ett adjektiv (eller en verbfras eller nominalfras)
kommer predikatet inte att finnas och satsen blir inte grammatisk (annat än i någon
särskild existentiell betydelse), som i (2).
(2)
*Girji
lea
[---].
SUBJ(nom) Hj.V
Boken är ---.
Vi fyller alltså ut predikatet med innehåll och satsen blir grammatisk när vi har med
adjektiv som predikatsfyllnad.
I nordsamiskan kongruerar dessutom predikativet med det ordet som den beskriver,
precis som i svenskan (men så är inte fallet med nordsamiska attribut). Detta betyder att
om man har EN BIL så då är den GAMMAL (se (3)) men om man har MÅNGA BILAR så då
är de GAMLA (se (4)).
(3)
Girji
lea
[boaris] AP.
SUBJ(nom) Hj.V Predikat
bok.nom.sg vara.Pres.3sg gammal.sg
Boken är gammal.
(4)
Girjjit
leat
[boarrásat]AP.
SUBJ(nom) Hj.V
Predikat
bok.nom.pl vara.Pres.3pl gammal.pl
Böckerna är gamla.
Uppgift: Skriv några meningar där du fyller ut predikatet med adjektiver. Du väljer själv
numerus på dina subjekt.
Sida 76
3. Komparation
Komparation av adjektiv följer samma regler som nämnts ovan. Och ordboken är igen en
mycket viktig hjälpreda för båda nybörjare och alla som är lite osäkra på t.ex.
stadieväxling och komparationformer. Vi ska tillämpa reglerna på tre olika nivåer av
komparation som kallas för POSITIV, KOMPARATIV och SUPERLATIV. Här ska vi inte
titta på adverbialernas komparation utan bara på komparation av adjektiv.
HUR SKA VI LÄSA ORDBOKEN
Den första delen ger oss formerna i
positiv. Först ser vi predikativet och
sedan ser vi attributsformen.
Den andra delen i det här fallet ger
oss formerna i komparativ och här
ser vi att attributet liknar den
predikativa formen.
fasti stt attr. fasttes ful | komp. fasttit
fasttibu- attr. = ||superl. fasttimus
ss s attr. =
Den sista delen ger oss de superlativa formerna.
Även här är attributet likt predikativet i sg.
Exempel i POSITIV:
Predikativ i sg
Su hápmi lei fasti.
Hans skepnad var ful.
Predikativ i pl
Su čalmmit ledje fasttit.
Hans/hennes ögon var fula.
Attribut
Diet lei fasttes dahku.
Det var en ond/ful handling.
Seainnis heaŋgájit fasttes govat.
På väggen hänger det fula bilder.
Exempel i KOMPARATIV:
Predikativ i sg
Predikativ i pl
Don leat fasttit go Su čalmmit ledje fasttibut
mun.
go geasge earás.
Du är fulare än jag.
Hans/hennes ögon var fulare
än hos någon annan.
Attribut
Diet lei fasttit dahku (go...).
Det var en fulare handling (än)...
Stobus heaŋgájit fasttit govat go
gievkkanis.
I vardagsrummet hänger det
fulare bilder än i köket.
Exempel i SUPERLATIV:
Predikativ i sg
Predikativ i pl
Don leat buot fasttimus. Su
čalmmit
ledje
Du är allra fulast.
fasttimusat.
Hans/hennes ögon var de
fulaste.
Attribut
Diet lei fasttimus dahku.
Det var den fulaste handlingen.
Fasttimus
govat
heaŋgájit
stobus.
De fulaste bilderna hänger i
vardagsrummet.
Sida 77
BUORRE
Du kanske minns att just adjektivet BUORRE fungerar inte helt som väntat. Här ska du få
se några meningar med adjektivet BUORRE.
buorre r attr. = god, snäll; bra
| komp. buoret buorebu- attr. =
superl. buoremus ss s attr. =
||
Exempel i POSITIV:
Predikativ i sg
Predikativ i pl
Dát sátta lei buorre.
Dát sáddagat ledje buorit.
Den här sändningen var Dessa sändningar var bra.
bra.
Attribut
Mun gullen buorre sáddaga.
Jag hörde en bra sändning.
Mun
gullen
buorre/buori/buriid sáddagiid.
Jag hörde bra sändningar.
Exempel i KOMPARATIV:
Predikativ i sg
Dát sátta lei buoret (go diet
ovddit).
Den här sändningen var
bättre (än den förra).
Predikativ i pl
Dát
sáddagat
ledje
buorebut go ovdal.
Dessa sändningar var bättre
än förr.
Attribut
Mun gullen buoret sáddaga.
Jag
hörde
en
bättre
sändning.
Mun
gullen
buoret
sáddagiid.
Jag hörde bättre sändningar.
Predikativ i sg
Predikativ i pl
Dát sátta lei buoremus.
Dát
sáddagat
ledje
Den här sändningen var buoremusat.
(den) bäst(a).
Dessa sändningar var (de)
bästa.
Attribut
Mun
gullen
buoremus
sáddaga.
Jag hörde den bästa
sändningen.
Mun
gullen
buoremus
sáddagiid.
Jag
hörde
de
bästa
sändningarna.
Exempel i SUPERLATIV:
Sida 78
12. Refleksiva pronomen – paradigm
SINGULARIS
nominativ
ackusativ
genetiv
illativ
lokativ
komitativ
essiv
DUALIS
nominativ
ackusativ
genetiv
illativ
lokativ
komitativ
essiv
PLURALIS
nominativ
ackusativ
genetiv
illativ
lokativ
komitativ
essiv
MUN
ieš
iežan/iehčan
iežan/iehčan
alccesan (alccen)
alddán
iežainan
iehčanan / iehčanassii
MOAI
ieža
iežame/iežaideame
iežame/iežaideame
alcceseame
alddáme
iežaineame
iehčaneame/
iehčanassii
MII
ieža
iežamet/iežaideamet
iežamet/iežaideamet
alcceseamet
alddámet
iežaineamet
iehčaneamet/
iehčanassii
DON
ieš
iežat
iežat
alccesat (alccet)
alddát
iežainat
iehčanat/ iehčanassii
DOAI
ieža
iežade/iežaideatte
iežade/iežaideatte
alcceseatte
alddáde
iežaineatte
iehčaneatte/
iehčanassii
DII
ieža
iežadet/iežaideattet
iežadet/iežaideattet
alcceseatte
alddáde
iežaineatte
iehčaneattet/
iehčanassii
SON
ieš
iežas
iežas
alccesis (alcces)
alddis/alddes
iežainis
iehčanis/
iehčanassii
SOAI
ieža
iežaska/iežaideaskka
iežaska/iežaideaskka
alcceseaskka
alddiska/alddeska
iežaineaskka
iehčaneaskka/ iehčanassii
SII
ieža
iežaset/iežaideaset
iežaset/iežaideaset
alcceseaset
alddiset/alddeset
iežaineaset
iehčaneaset/
iehčanassii
Sida 79
13. Muhttin dabaleamos callinmeattahusat
Čállinmeattáhusat lávejit leat čatnon čálli suopmanii ja vuohkái mainna son hupmá
juohkebeaivválaš eallimis. Dás mii galgat sirret meattáhusaid maid sivvan lea báikkálaš
sániid váldin čállingillii ja meattáhusat mat oidnojit omd. nomensojahusas dasgo dihto
guovlluin geavahuvvojit eará kásusat go čállingielas.
Dán gurssas ii daga maidige juos báikkálaš sánit bohtet oidnosii teavsttas, dat dušše
riggodahttá giela ja lea velá buoret juos sátni lea čilgejuvvon teavsttas dahje dasa lea
addojuvvon synonyma. Doaivagin leage, ahte mii sáhttit boahttevuođas lasihit ođđa
sániid sátnegirjjiide ja min čállingiela vejolašvuođat buorránit. Juos sátnegirjjis leat
addojuvvon sierra molssaeavttut, galggat dieđušge válljet dan sáni dahje dadjanvuogi
mii lea lagamus du suopmana.
Meattáhusat maid vuođđun lea suopmana dadjanvuohki ja mii sáhttá dagahit, ahte
lohkkit eai ipmir teavstta, fertet mii goittotge iskat oažžut eret min teavsttain. B gurssa
maŋimuš momeantta áigge galget studeanttat lohkat buotlágan teavsttaid sierra
teakstatiippain ja dan maŋŋá sii galget guorahallat teavsttaid sisdoalu, giela ja
ráhkadusa ja veardádallat earuid sierra teavsttaid gaskkas. Ieš guorahallama giella galgá
leahkit dieđalaččat dohkkehahtti ja giellaoahpalaččat riekta. Dalle leage hui dehálaš go
muitá buot giellaoahpalaš njuolggadusaid, máhttá garvit meattáhusaid mat bohtet
suopmangielas ja go dasa lassin velá diehtá gos galgá gavdnat veahkki go darvána dihto
báikkiide teavsttas.
Dás vuolde oainnát muhttin dábálaš meattáhusaid, muhto dasa lassin galggat velá
geardduhit giellaoahpa njuolggadusaid ovdalgo álggát čállit iežat barggu. JA MUITTE,
VAIKKO DON GALGGATGE ČÁLLIT NÁ, DE LEA DIEĐUŠGE ÁIBBAS NJUOLGA AHTE
HUMAT IEŽAT SUOPMANA JUSTE NU MO LEAT OAHPPAN!
1a) Lokatiiva mii sehkkejuvvo lok ml dahje essiiva hápmái teavsttas:
-
Mun orun Váhčiriin/Váhčirin. → Mun orun Váhčiris.
fuomáš ahte olbmot eará guovlluin sáhttet dulkot dán nu, ahte gávdnojit olus
Váhčirat dahje ahte don leat dego Váhčir...
1b) Dihto vearbbat ja lokatiiva
-
mannat: Mun manan gávpogiin/gávppiin. – Mun manan gávpogii/gávpái.
fitnat ja mannat: Mun manan Gironis – Mun finan Gironis. > muitte ahte dihto
suopmanguovlluin ii leat vejolaš geavahit vearbba mannat go meidne ahte dahká
mohki dihto báikái ja ruovttoluotta. Lokatiiva sáhttá dulkojuvvot gáldun (mannat
Gironis = vuolgit eret Gironis)
2a) Suopmana diftoŋŋat sehkkejuvvojit čállinvuohkái
-
stuohkat = stoahkat
guelli = guolli
biessi = beassi
giessi = geassi
Viehčir / Veahčir/Vaahcir = Váhčir
2b) Suopmanis gahččet eret konsonanttat dahje dat rivdet
-
beana – beatnaga - *beatna
johka – joga - *jova
Sida 80
3) Postposišuvdnagihput ja gáldogiela preposišuvnnat
-
Jag sprang genom skogen. – Mun vihken čađa meahci. – Mun vihken meahci čađa.
Han reste runt Sverige. – Son jođii birra Ruoŧa. – Son jođii Ruoŧa birra.
4) Vearbbat ja kásusat (dása leat sierra njuolggadusat sierra riikkain)
-
LIIKOT: Mun liikon duntje (ill). – Mun liikon dus (lok).
HEAITIT: Mun heiten borgguheamis (lok). – Mun heiten borgguhemiin (kom).
HUPMAT: Mun human duinna. Mun human dutnje. (guktot ok, sierra
mearkkašumit!)
5) Nominatiiva ml ja akkusatiiva dahje genetiiva ml
-
Mus leat girjjit. - *Mus leat girjjid. NOMINATIIVA
Mun logan girjjiid. – *Mun logan girjjit. AKKUSATIIVA
Girjjiid namat ledje hui buorit. - *Girjjit namat ledje hui buorit. GENETIIVA
6) Nominatiiva ja akkusatiiva (dássemolsašupmi)
-
Doppe lea biila. – *Doppe lea biilla.
Mun oainnán biilla. - *Mun oainnán biila.
7) Vokálarievdadusat
-
eallu – ellui (*elloi)
miessi – misiide (*miesiide)
8) Oaivesátni nomengihpus mas lea kvantifikáhttor/numerála
-
Mus leat [golbma máná]. - *Mus leat [golbma mánát].
Mus lea [okta mánná]. - *Mus lea [okta máná].
[Guhtta sáhpána] borret siepmaniid. - *[Guhtta sáhpánat] borret siepmaniid.
Mun osten [bealle láibbi]. - *Mun osten [bealle láibi].
9) Relatiivapronomenat oalgecealkaga álggus
-
*Mun oidnen áhku, mii borai bierggu. olmmoš=GII
Mun lohken dien girjji, man/maid don ostet ikte. (Suomas MAN, Ruoŧas dávjá
MAID)
Son lei čoahkkimis, mas olbmot ságastedje gieldda ruhtadili birra. (ii GOS)
Son lea eret dakkár gávpogis, gos leat muhtun doalut juohke beaivvi.
Mun čohkkán togas, [man namma] lea Boares Ivvár. (genetiiva nomengihpu
attribuhtta, ii MAS)
10) Dábálaš boastut čállimat (ii nu stuorra váttisvuohta dasgo dát sáhttet leat oktonas
meattáhusat):
-
bohtet njuolgga suopmanis: *geargi – geađgi, *ciekcat - čiekčat
dássemolsašupmi: *fiermpi – fierpmi
á: *avki – ávki
11) Ruoŧagiela passiivvat dagahit váttisvuođaid
- Huset köptes av föräldrarna. – *Viessu ostojuvvui vánhemiidda.
- Vánhemat osttiiga/oste viesu.
Sida 81
14. Vastadusat oassai harjehusain
ArtikulationsBilabial
(båda
ställning/
läpparna)
artikulationssätt
Labiodental
t=tonande tl=tonlöst
tl
klusiler
(luften
blockeras helt en kort
stund och släpps sedan
genom förträngningen)
tl
p
t
b
(läppar och tänder)
(tunga mot tänder
och tandvallen)
tl
affrikator
(kombination där man
går från en klusil till en
frikativ)
frikativor (väsande
f
friktionsljud när luften
passerar trång passage)
Dental och Palatal
Velar (bakre Laryngal
(tungryggen
delen
av (uttal med hjälp
alveolar
mot olika delar tungryggen
av
sibilanter
v
tl
k
tl
tl
t
c
Ɉ
ʦ
ʣ
ʧ
ʤ
θ
ð
m
tremulant
t
g
j
t
h
ʃ
(bildas då
luftströmmen hindras i
mittlinjen av munhålan
och luften passerar
längs tungans sidor)
(bildas när
gomseglet är sänkt och
luften passerar genom
näsan)
stämläpparna)
t
d
lateraler
nasaler
mot
mjuka
gommen)
tl
t
s
(frikativor som bildas
när luften pressas mot
tänderna)
av den hårda
gommen) och
palato-alveolar
l
λ
n
ɲ
ŋ
r
(bildas
när någon del av
talorganen vibrerar)
ÖVNING 1
DINA VERB = LOHKAT g (läsa), JEARRAT r (fråga), STOAHKAT g (leka), SUHKAT g (ro
med åror eller gunga), MANNAT n ( gå), GÁHTAT đ (ångra sig)
1 pr
Sg
logan
2 pr
logat
3 pr
Dual
lohke
Sg
lohken
Dual
logaime
Pl
logaimet
lohkabeahtti lohkabehtet
lohket
logaide
logaidet
lohká
lohkaba
lohket
logai
logaiga
lohke
1 pr
jearan
jerre
jearrat
jerren
jearaime
jearaimet
2 pr
jearat
jearrabeahtti jearrabehtet
jerret
jearaide
jearaidet
3 pr
jearrá
jearraba
jearai
jearaiga
jerre
Pl
lohkat
jerret
Sida 82
1
pr
2
pr
3
pr
stoagan
stohke
stoagat
stoahkat
stohken
stoagaime
stoagaimet
stoahkabeahtti stoahkabehtet
stohket
stoagaide
stoagaidet
stoahká
stoahkaba
stohket
stoagai
stoagaiga
stohke
1 pr
sugan
suhke
suhkat
suhken
sugaime
sugaimet
2 pr
sugat
suhkabeahtti suhkabehtet
suhket
sugaide
sugaidet
3 pr
suhká
suhkaba
suhket
sugai
sugaiga
suhke
1 pr manan
manne
mannat
mannen
manaime
manaimet
2 pr manat
mannabeahtti mannabehtet
mannet
manaide
manaidet
3 pr manná
mannaba
mannet
manai
manaiga
manne
1 pr
gáđan
gáhte
gáhtat
gáhten
gáđaime
gáđaimet
2 pr
gáđat
gáhtabeahtti gáhtabehtet
gáhtet
gáđaide
gáđaidet
3 pr
gáhtá
gáhtaba
gáđai
gáđaiga
gáhte
gáhtet
ÖVNING 2
Cealkka – mening
21. Nieiddat stohket olgun.
Jorgalus - översättning
Tempus
Flickorna leker ute.
Pres
22. Boares olmmái logai aviissa. Den gamla mannen läste tidningen. Pret
En gammal man läste tidningen.
23. Don jerret ovtta jearaldaga.
Du frågade en fråga.
Pret
24. Mun viegan skuvlii.
Jag springer till skolan.
Pres
25. Mu ustit stoagai Márehiin.
Min vän lekte med Maret.
Pret
26. Soai viegaiga stobu lusa.
De två sprang till huset. (inte in i)
Pret
27. Dii jearrabehtet gos girku
lea.
Ni frågar var kyrkan är.
Pres
28. Doai stoagaide olgun eske.
Ni två lekte ute nyss.
Pret
Sida 83
29. Moai lohke girjji mánnái.
Vi två läser boken för barnen.
Pres
30. Sii lohke girjji mánnái.
De läste boken för barnen.
Pret
ÖVNING 3
VERB 1: OAIDNIT inn (se)
sg
dual
1 pr oainnán oidne
pl
oaidnit
oidnen
oinniime
oinniimet
2 pr
oainnát
oaidnibeahtti oaidnibehtet
oidnet
oinniide
oinniidet
3 pr
oaidná
oaidniba
oinnii
oinniiga
oidne
bohten
bođiime
bođiimet
NUTID
VERB 2: BOAHTIT đ (se)
sg
dual
1 pr boađán bohte
oidnet
DÅTID
pl
boahtit
2 pr
boađát
boahtibeahtti boahtibehtet
bohtet
bođiide
bođiidet
3 pr
boahtá
boahtiba
bođii
bođiiga
bohte
bohtet
NUTID
DÅTID
VUOLGIT lgg (se) eller VUODJIT j (köra) eller VUOITIT itt (vinna)
sg
dual
pl
1
vuolggán vulge
vuolgit
vulgen
vulggiime
vuoján
vudje
vuodjit
vudjen
vujiime
vuoittán
vuite
vuoitit
vuiten
vuittiime
2
vuolggát
vuolgibeahtti vuolgibehtet
vulget
vulggiide
vuoját
vuodjibeahtti vuodjibehtet
vudjet
vujiide
vuoittát
vuoitibeahtti vuoitibehtet
vuitet
vuittiide
3
vuolgá
vuolgiba
vulget
vulggii
vulggiiga
vuodjá
vuodjiba
vudjet
vujii
vujiiga
vuoitá
vuoitiba
vuitet
vuittii
vuittiiga
vulggiimet
vujiimet
vuittiimet
vulggiidet
vujiidet
vuittiidet
vulge
vudje
vuite
ÖVNING 4
1
pl
oakkun
oggo
2
oakkut
3
oaggu
oggon
oakkuime
oakkuimet
oaggubeahtti oaggubehtet
oggot
oakkuide
oakkuidet
oagguba
oakkui
oakkuiga
oggo
oaggut
oggot
Sida 84
1 oaččun
ožžo
2 oaččut
3 oažžu
oažžut
ožžon
oaččuime
oaččuimet
oažžubeahtti oažžubehtet
ožžot
oaččuide
oaččuidet
oažžuba
oaččui
oaččuiga
ožžo
ožžot
1
orun
orro
orrut
orron
oruime
oruimet
2
orut
orrubeahtti
orrubehtet
orrot
oruide
oruidet
3
orru
orruba
orrot
orui
oruiga
orro
NUTID
DÅTID
Sida 85
Övning 5 – läs texten och analysera verbformerna
Go juovlabasit lahkonit, de olbmuide šaddá miella gávppašit. Sii ostet
närma sig.Pres.3pl
uppstå/bli.Pres.3sg
köpa.Pres.3pl
skeaŋkkaid alccesis ja olles bearrašii. Mii golahit hirbmat olu ruđa skeaŋkkaide
spendera.Pres.1pl
ovdal juovllaid. Ja go juovllat nohket, mii oastit velá eanet. Gávvilis
ta slut.Pres.3pl
köpa.Pres.1pl
gávpeolmmái álgá loktet hattiid juo golggotmánus vai sáhttá dasto vuolidit
börja.Pres.3sg
kunna.Pres.3sg
hattiid juovllaid maŋŋá. Ja mii jáhkkit ahte mii oastit hálbbes gálvvuid.
tro.Pres.1pl
köpa.Pres.1pl
Dovddatgo don iehčat/iežat dán muitalusas? Luohtátgo hattiid vuoládussii
känna (igen).Pres.2sg+frågepartikkel
lita på.Pres.2sg+frågepartikkel
juovllaid maŋŋá? Mun in luohte. Ferte gávdnot buoret vuohki oastit hálbbes
neg.1sg lite på.Pres måste.Pres.3sg
gálvvuid. Piera ja Elle oastiba iežaska sabehiid geassemánus. Máret-áhkku oastá
köpa.Pres.3du
köpa.Pres.3sg
juovlačiŋaid njukčamánus. Mun plánen oastit mu skeaŋkkaid juo borgemánus.
planera.Pres.1sg
Muhto dat leage áidna maid mun lihkostuvan dahkat, plánet. Loahppaloahpas
vara.Pres.3sg
lyckas.Pres.1sg
mun čuoččun goittotge dien guhkes olbmoráiddus juohke jagi dušše moadde
stå.Pres.1sg
beaivvi ovdal juovllaid. Inge mun veaje beroštit vuoliduvvon hattiin dan maŋŋá.
neg.1sg
orka.Pres
Juohke jagi mun mearridan ahte in galgga oastit ovttage skeaŋkka juos in
besluta.Pres.1sg
neg.1sg ska.Pres
neg.1sg
juo daga dan ovdal golggotmánu. Mo son manná dán háve?
göra.Pres
gå.Pres.3sg
Sida 86
diehtit đ
luohttit ht
ráhkistit
nágodit
vášuhit
gullot
birget
lávgodit
fertet
dáhpet
himihit
ohcat z
dánset
galgat lgg
biđget
basadit
Grupp 1
diehtit đ veta
luohttit ht lita på
galgat lgg ska/bör
ohcat z söka/leta
čájehit
Grupp 2
ráhkistit älska
vášuhit hata
nágodit nå/kunna
basadit tvätta sig
himihit skratta lite
čájehit visa
lávgodit bada (i badkar)
buđaldit syssla
čohkkát
buđaldit
Grupp 3
biđget slå sönder/”he”
sönder
fertet måste
gullot höras
dánset dansa
čohkkát sitta
birget klara sig
dáhpet förlora
Sida 87
9 ÖVNING – Verb i grupp 2
1 pr
2 pr
3 pr
sg
dual
pl
jorgalan jorgaletne
jorgalit
jorgalat
jorgaleahppi jorgalehpet
jorgala
jorgaleaba
jorgalit
presens – nutid
vášuhit
nágodit
ráhkistit
lávgodit
buđaldit
čájehit
sg
1 ráhkistan
pr nágodan
čájehan
lávgodan
vášuhan
buđaldan
basadan
himihan
2 ráhkistat
pr nágodat
čájehat
lávgodat
vášuhat
buđaldat
basadat
himihat
3 ráhkista
pr nágoda
čájeha
lávgoda
vášuha
buđalda
basada
himiha
sg
dual
pl
jorgalin jorgaleimme jorgaleimmet
jorgalit jorgaleidde jorgaleiddet
jorgalii
jorgaleigga
jorgaledje
preteritum - dåtid
dual
ráhkistetne
nágodetne
čájehetne
lávgodetne
vášuhetne
buđaldetne
basadetne
himihetne
ráhkisteahppi
nágodeahppi
čájeheahppi
lávgodeahppi
vášuheahppi
buđaldeahppi
basadeahppi
himiheahppi
ráhkisteaba
nágodeaba
čájeheaba
lávgodeaba
vášuheaba
buđaldeaba
basadeaba
himiheaba
pl
ráhkistit
nágodit
čájehit
lávgodit
vášuhit
buđaldit
basadit
himihit
ráhkistehpet
nágodehpet
čájehehpet
lávgodehpet
vášuhehpet
buđaldehpet
basadehpet
himihehpet
ráhkistit
nágodit
čájehit
lávgodit
vášuhit
buđaldit
basadit
himihit
sg
ráhkistin
nágodin
čájehin
lávgodin
vášuhin
buđaldin
basadin
himihin
ráhkistit
nágodit
čájehit
lávgodit
vášuhit
buđaldit
basadit
himihit
ráhkistii
nágodii
čájehii
lávgodii
vášuhii
buđaldii
basadii
himihii
basadit
himihit
dual
ráhkisteimme
nágodeimme
čájeheimme
lávgodeimme
vášuheimme
buđaldeimme
basadeimme
himiheimme
ráhkisteidde
nágodeidde
čájeheidde
lávgodeidde
vášuheidde
buđaldeidde
basadeidde
himiheidde
ráhkisteigga
nágodeigga
čájeheigga
lávgodeigga
vášuheigga
buđaldeigga
basadeigga
himiheigga
pl
ráhkisteimmet
nágodeimmet
čájeheimmet
lávgodeimmet
vášuheimmet
buđaldeimmet
basadeimmet
himiheimmet
ráhkisteiddet
nágodeiddet
čájeheiddet
lávgodeiddet
vášuheiddet
buđaldeiddet
basadeiddet
himiheiddet
ráhkistedje
nágodedje
čájehedje
lávgodedje
vášuhedje
buđaldedje
basadedje
himihedje
Sida 88
PRESENS – NUTID
Áhkku čohkká dollagáttis ja muitala (berätta) doložiid birra. Su muitalusas
leat (vara) golbma vieljaža vuolgán johttit máilbmái. Nuoramus viellja
áibbaša (sakna) vánhemiiddis hui sakka. Son mearrida (bestämmer) juo
vuosttaš gilážis ahte galgá gávdnat alccesis moarssi ja máhccat ruoktut. Ja
nu son dahká maiddái ja su vánhemat illudit (glädja sig). Boarráseamos
bárdni mátkkošta (resa/färdas, inte johttit) ránnjariikii ja báhcá dohko.
Gaskkamus bárdni ii gávnna ráfi gostige. Son vánddarda (vandra) agi
beaivve birra máilmmi, iige bisán (stanna, NEG FORM!) goassige.
PRETERITUM - DÅTID
Áhkku čohkkái dollagáttis ja muitalii (berätta) doložiid birra. Su muitalusas
ledje (vara) golbma vieljaža vuolgán johttit máilbmái. Nuoramus viellja
áibbašii (sakna) vánhemiiddis hui sakka. Son mearriidii (bestämmer) juo
vuosttaš gilážis ahte galggai gávdnat alccesis moarssi ja máhccat ruoktut. Ja
nu son dagai maiddái ja su vánhemat illudedje (glädja sig). Boarráseamos
bárdni mátkkoštii (resa/färdas, inte johttit) ránnjariikii ja bázii dohko.
Gaskkamus bárdni ii gávdnan ráfi gostige. Son vánddardii (vandra) agi
beaivve birra máilmmi, iige bisánan (stanna, NEG FORM I DÅTID!) goassige.
Sida 89
11 Joavku 3
1 pr
2 pr
3 pr
sg
dual
pl
oidnon
oidnojetne
oidnot
oidnot
oidnobeahtti oidnobehtet
oidno
oidnoba
oidnojit
presens – nutid
fertet
biđget
1
pr
2
pr
3
pr
čohkkát
dánset
dual
biđgejetne
fertejetne
gullojetne
dánsejetne
birgejetne
dáhpejetne
čohkkájetne
biđgebeahtti
fertebeahtti
gullobeahtti
dánsebeahtti
birgebeahtti
dáhpebeahtti
čohkkábeahtti
biđgeba
ferteba
gulloba
dánseba
birgeba
dáhpeba
čohkkába
pl
oidnuimet
oidnuidet
oidnojedje
birget
dáhpet
gullot
sg
biđgen
ferten
gullon
dánsen
birgen
dáhpen
čohkkán
biđget
fertet
gullot
dánset
birget
dáhpet
čohkkát
biđge
ferte
gullo
dánse
birge
dáhpe
čohkká
sg
dual
oidnojin oidnuime
oidnojit oidnuide
oidnui
oidnuiga
preteritum - dåtid
pl
biđget
fertet
gullot
dánset
birget
dáhpet
čohkkát
biđgebehtet
fertebehtet
gullobehtet
dánsebehtet
birgebehtet
dáhpebehtet
čohkkábehtet
biđgejit
fertejit
gullojit
dánsejit
birgejit
dáhpejit
čohkkájit
sg
biđgejin
fertejin
gullojin
dánsejin
birgejin
dáhpejin
čohkkájin
biđgejit
fertejit
gullojit
dánsejit
birgejit
dáhpejit
čohkkájit
biđgii
fertii
gullui
dánsii
birgii
dáhpii
čohkkái
dual
biđgiime
fertiime
gulluime
dánsiime
birgiime
dáhpiime
čohkkáime
biđgiide
fertiide
gulluide
dánsiide
birgiide
dáhpiide
čohkkáide
biđgiiga
fertiiga
gulluiga
dánsiiga
birgiiga
dáhpiiga
čohkkáiga
pl
biđgiimet
fertiimet
gulluimet
dánsiimet
birgiimet
dáhpiimet
čohkkáimet
biđgiidet
fertiidet
gulluidet
dánsiidet
birgiidet
dáhpiidet
čohkkáidet
biđgejedje
fertejedje
gullojedje
dánsejedje
birgejedje
dáhpejedje
čohkkájedje
Sida 90
Cealkka – mening
35. Nieiddat ceggejit lávu beldui.
Jorgalus översättning
Tempus
37. Don dánsejit olles ija.
Flickorna reser upp en
NUTID - pres
kåta.
En gammal gumma hämtade DÅTID - pret
tidningen.
Du dansade hela natten.
DÅTID - pret
38. Mun vulgen skuvlii.
Jag åkte till skolan.
DÅTID - pret
39. Mu ustit berošta dus.
Min kompis bryr sig om dig.
NUTID - pres
40. Soai basadeaba eahkedis.
De två tvättar sig på kvällen.
NUTID - pres
41. Dii birgiidet dálvvi badjel.
Ni klarade er över vintern.
DÅTID - pret
36. Boares nisu vieččai aviissa.
42. Doai dáhpebeahtti munnuide. Ni två förlorar mot oss.
NUTID - pres
43. Moai ohce suollemas
geainnu.
Vi två söker en hemlig väg.
NUTID - pres
De matar bröd till
renkalven.
Jag återvände hem.
NUTID - pres
DÅTID - pret
De två kom med ett
glädjebesked.
De stal renar.
48. Olgun arvái.
Det började regna ute.
DÅTID - pret
Ni tyckte om pjäsen.
DÅTID - pret
De två satt mitt på golvet.
DÅTID - pret
Du tröstar mig.
NUTID - pres
DÅTID - pret
DÅTID - pret
52. Mii leimmet olgoriikkas dalle. Vi var utomlands då.
DÅTID - pret
Du besökte Kiruna.
DÅTID - pret
Du får pengar av mig.
NUTID - pres
Du besöker mig.
NUTID - pres
56. Doai gullabeahtti lávlaga.
Ni två hör sången.
NUTID - pres
Sida 91
Cealkka – mening
Negerad mening
32. Nieiddat ceggejit lávu beldui.
Här ser du bara den negerade verbformen
eai cegge
33. Boares nisu vieččai aviissa.
ii viežžan
34. Don dánsejit olles ija.
it dánsen
35. Mun vulgen skuvlii.
in vuolgán
36. Mu ustit berošta dus.
ii beroš
37. Soai basadeaba eahkedis.
eaba basat (kan ej sluta på B)
38. Dii birgiidet dálvvi badjel.
ehpet birgen
39. Doai dáhpebeahtti munnuide.
eahppi dáhpe
40. Moai ohce suollemas geainnu.
ean oza
eai borat (kan ej sluta på H)
in máhccan
eaba buktán
eai suoladan
45. Olgun arvái.
ii arván
ehpet liikon
eaba čohkkán
it jeđđen
eat lean
it fitnan
it fidne
it fina
Sida 92
Verb
gullat l
grupp betydelse
1
höra
Verb
ruohttat ht
grupp
1
nohkat g
nohkkat hk
njuiket
1
1
3
suorganit
heahpanit
bovret
2
2
3
arvit rvv
oaidnit inn
muitalit
1
1
2
ta slut
somna
hoppa (en
gång)
regna
se
berätta
sáhttit ht
duostat stt
buorránit
1
1
2
lahkonit
čuovvut v
heaitit itt
ballat l
ordnet
vilppastit
fuobmát
2
1
1
1
3
2
3
bivdit vdd
plánet
álgit lgg
dagahit
málestit
dáhttut ht
čatnat n
1
3
1
2
2
1
1
seastit stt
rohkadallat l
ráhkistit
liikot
luoikat ikk
1
1
2
3
1
närma sig
följa
sluta med ngt
vara rädd för
ordna
kasta en blick
märka,
upptäcka
spara
be (bön)
älska
tycka om
låna
kunna
våga
bli bättre, bli
frisk
jaga
planera
börja
orsaka
laga mat
be/önska sig
binda
rievdat vdd
rievdadit
čahkat g
deaddit tt
stivret
1
2
1
1
3
ändras
ändra på ngt
rymmas
trycka
styra
betydelse
springa (av
djur)
bli skrämd
skämmas
borra
Sida 93
21 Guldal ja čále
Cealkka
21. Mun in oađe.
Jag sover inte.
22. Heaika vuolgá ruoktot.
Heaika åker hem.
23. Mii osttiimet dien beavddi.
Vi köpte det där bordet.
24. Dát báidi lea vielgat.
Den här skjortan är vit.
25. Don orut gealláris.
Du bor i källaren.
26. Soai muitiba buot muitalusaid.
De två minns alla berättelser.
27. Moai ean bora njálgáid.
Vi två äter inte godis.
28. Son oaidná balvvaid almmis.
Han/hon ser moln på himmlen.
29. Mun in oainne almmi.
Jag ser inte himmlen.
30. Dii bođiidet gávppis.
Ni kom från butiken.
31. Doai jeđđebeahtti munno.
Ni två tröstar oss två.
32. Heasta ruohttá meahccái.
Hästen springer till skogen.
33. Gusat livvadit jávregáttis.
Kor ligger och vilar vid sjöstranden.
34. Boares olmmái sáddii reivve
dutnje.
35. Don borret olu bohccobierggu.
En gammal man skickade brevet till dig.
36. Ale váldde mu biktasiid!
Ta inte mina kläder!
37. Boahtti mu guossái!
Kom på besök hos mig!
38. Diet olbmot jáhkket
gummehusaide (spöken).
39. Dii fillebehtet min.
De människorna tror på spöken.
40. Mun in jáhke du ságaide.
Jag tror inte på det du säger/dina
berättelser.
Du åt mycket renkött.
Ni lurar oss.
Sida 94
Mening
Översättning - Jorgalus
22. De två känner mig.
Soai dovdaba mu.
23. Du köpte en ny tröja.
Don ostet ođđa báiddi.
24. Rök inte inomhus (siste)!
Ale borggut siste!
25. Jag berättar en hemlighet.
Mun muitalan suollemasvuođa.
26. Bry dig inte om mig!
Ale beroš mus!
27. Gå tvätta(inf) er nu!
Manni basadit dál!
28. Ljug inte! (2sg)
Ale gielis!
29. Ni såg oss.
Dii oinniidet min.
30. Ni två letar efter hästen.
Doai ohcabeahtti heastta.
31. De (pl) matade renarna.
( mata biebmat pm inf)
Sii bibme bohccuid.
32. Gå inte (2du) ut!
Alli mana olggos!
33. De två reste till utlandet.
Soai mátkkošteigga olgoriikii.
34. Han stjäl renar.
Son suolada bohccuid.
35. Det regnar.
Arvá.
36. Igår snöade det.
Ikte muhtii. (vearba muohttit ht)
37. Sitt inte (2pl) mitt på golvet!
Ale čohkká gasku láhtti!
38. Du tycker inte om mig.
Don it liiko munnje.
39. Vi älskade tävlingar.
Mii ráhkisteimmet gilvvuid.
40. Du åkte till Umeå. (Ubmi)
Don vulget/mannet/mátkkoštit Ubmái.
41. Ta inte (2sg) min bil!
Ale váldde mu biilla!
42. Du gick till kyrkan. (lusa=till)
Don mannet girku lusa.
Sida 95
Mening
Översättning - Jorgalus
22.De två hade ätit allt
(buot/visot).
Soai leigga borran visot.
23.Du har köpt en jacka.
Don leat oastán jáhka.
24.Vi hade läst boken.
Mii leimmet lohkan girjji.
25.Jag har sagt ditt namn.
Mun lean dadjan du nama.
26.Han har älskat mig.
Son lea ráhkistan mu.
27.Ni två har skrattat i kyrkan.
Doai leahppi čaibman girkus.
28.Jag hade inte åkt.
Mun in lean vuolgán.
29.Ni hade hört oss.
Dii leiddet gullan min.
30.Ni två hade sökt efter huset.
Doai leidde ohcan viesu/dálu.
31.De har matat renarna.
Sii leat biebman bohccuid.
32.Du hade inte gått ut.
Don it lean mannan olggos.
33.De två har rest till Finland.
Soai leaba mátkkoštan Supmii.
34.Han har stulit pengar.
Son lea suoladan ruđa.
35.Det hade regnat ute.
Olgun lei arván.
36.Det har snöat.
Lea muohttán.
37.Vi två har gått runt huset.
Moai letne mannan/vázzán viesu birra.
38.Ni två hade inte sålt kläder.
Doai eahppi lean vuovdán biktasiid.
39.Vi hade tvättat bordet.
Moai leimme bassan beavddi.
40.Ni har rest till Kiruna.
Dii lehpet johttán Gironii.
41.Hon hade tagit väskan.
Son lei váldán lávkka.
42.Jag har skrivit meningar.
Mun lean čállán cealkagiid.
Sida 96
Háhčešeatni ja Njávešeatni (finns som ljudfil i materialmappen)
De leigga guokte oappážaga, nuppi namma leai Háhčešeatni ja nuppi
namma leai Njávešeatni ja soai oruiga muhtin vári nalde. Sudnos leai goahti
goappásge ja sudnos leai boazu goappásge, maid soai láviiga bohčit, mii leai
sudno ealáhus. Dát bohccot leigga dakkárat, ahte soai [=renarna] eaba
dárbbašan gehččot, dat bođiiga ieža goađi lusa juohke bohčináiggi iđedis ja
eahkedis.
De go soai leigga ovtta geardde vuolgán meahccái, bohcco-guovttis
namalassii (nämligen), de álggiiga sártnodallat. Dadjá Háhčešeani boazu:
“De mon áiggun vuolgit eret ja guođđit eamidan ruoktot.”
“Manin don áiggut vuolgit?”
“Mon áiggun vuolgit dannego mu eamit lea nu bahá mu vuostá. Son láve
mu čorbmat ja čiekčat go mu bohčá ja dan dihte mon ferten vuolgit eret su
luhtte.”
“In mon galle áiggo vuolgit. Mu eamit lea nu buorre munnje. Son
njávkkada álo mu go son bohčá mu, dan dihte mon in raske vuolgit su luhtte
eret, vai son ii báze nealgut.”
Muhto Háhčešeani boazu dajai:
“Mon ferten galle vuolgit, dasgo in mon eambbo sáhte das orrut, dainna
go mu eamit lea nu garas munnje.”
Ja de son dajai dearvvuođaid guoibmásis ja de vulggii, ii ge boahtán šat
goassege ruoktot. Muhto Njávešeani boazu bázii eamidis lusa. Ja nu lea
šaddan Háhčešeani boazu goddin ja Njávešeani boazu fas lea šaddan
olbmuide gehččoboazun.
(Friis, ur Mikael Svonnis Silbavárri samling från 1993)
ex. leigga vara.Pret.3du
leai vara.Pret.3sg
oruiga bo.Pret.3du
láviiga bruka.Pret.3du
eaba dárbbašan gehččot neg.3du
behöva.pret vaktas.inf
bođiiga komma.Pret.3du
leigga vuolgán vara.Pret.3du + particip av
åka/fara
álggiiga börja.Pret.3du
dadjá säga.Pres.3sg
áiggun vuolgit/ áiggun guođđit ska.Pres.1sg
INF(av åka/lämna)
lea vara.Pres.3sg
láve čorbmat/ láve čiekčat bruka.Pres.3sg
INF (av slå /sparka)
bohčá mjölka.Pres.3sg
ferten vuolgit måste.Pres.1sg INF (fara)
in áiggo vuolgit neg.1sg ska.Pres fara(inf)
njávkkada smeka.Pres.3sg
in raske vuolgit neg.1sg ha-hjärta-att.Pres
fara(inf)
ii báze nealgut neg.3sg stanna.Pres
hungra(inf)
dajai säga.Pret.3sg
in sáhte orrut neg.1sg kunna.Pres bo(inf)
vulggii fara.Pret.2sg
ii ge boahtán neg.1sg + partikkel
komma.Pret
bázii stanna.Pret.3sg
lea šaddan vara.Pres.3sg bli(particip)
Sida 97
Nordsamiska nybörjarkurs, steg 3
Cealkka – mening
Progressiiva
22. Nieiddat mannet Váhčirii.
Flickorna far/åker till Gällivare.
Nieiddat leat mannamin Váhčirii.
Flickorna är på väg till Gällivare.
23. Boares beana borai dávtti.
Boares beana lei borramin dávtti.
24. Don jugat vuollaga odne.
Don leat juhkamin vuollaga odne.
25. Mun bohten ruoktot ikte.
Mun ledjen boahtimin ruoktot ikte.
26. Mu ustit vuovdá bierggu.
Mu ustit lea vuovdimin bierggu.
27. Dii basadehpet juohke iđit.
Dii lehpet basadeamin juohke iđit.
28. Doai logaide girjji.
Doai leidde lohkamin girjji.
29. Mii čállit noveallaid.
Mii leat čállimin noveallaid.
30. Moai ozaime luotta jávregáddái.
Moai leimme ohcamin luotta jávregáddái.
31. Dii boahtibehtet sisa.
Dii lehpet boahtimin sisa.
32. Don nealggut.
Don leat nealgumin.
33. Máret geahččala oahppat
sámegiela.
Máret lea geahččaleamin oahppat
sámegiela.
34. Soai dádjuba.
Soai leaba dádjumin.
35. Son manná olggos.
Son lea mannamin olggos.
36. Dii láibubehtet gáhkuid.
Dii lehpet láibumin gáhkuid.
37. Soai čohkkába gasku láhtti.
Soai leaba čohkkámin gasku láhtti.
38. Don jeđđejit mu.
Don ledjet jeđđemin mu.
39. Mii dánsiimet ruovttus ikte.
Mii leimmet dánsemin ruovttus ikte.
40. Don váccát várrái.
Don leat vázzimin várrái.
41. Doai váldibeahtti mu ruđaid.
Doai leahppi váldimin mu ruđaid.
42. Dii guođđibehtet mu okto.
Dii lehpet guoääimin mu okto.
© Hanna Outakoski 2011
98
Nordsamiska nybörjarkurs, steg 3
Mening
Negerad mening
Mun lean juhkamin gáfe.
Son lea mannamin gávpái.
Mii leimmet lávlume.
Soai leigga ohcame
bohcco.
Mun in leat juhkamin ...
Son ii leat mannamin ...
Mii eat lean lávlumin...
Soai eaba lean ohcamin...
Vad ska man tänka på?
Negationen bär person och numerus även här. Vara-verbet meddelar tempus och har
bara två former (LEAT i presens, LEAN i preteritum) och huvudverbet står i den
progressiva formen.
© Hanna Outakoski 2011
99

Davvisámegiela giellaoahppa – hárjehusat

Transcription

Similar documents

Joiken – samisk musikk i verden eller verdensmusikk

Viečča pdf dás - Sámi fágagirjjálaš čálliid

cugu webbdialoger

Das Programm des Kulturabends

Kompetenslistan - Euroguidance.se

Gulahalan 2 Kapitel 5 Fördjupning

År 6 Facit