Just Leht 2014 nr. 2

KOLMAPÄEV, 19. NOVEMBER 2014
MIDA ME
PIMEDUSES TEEME
See ei ole mingi Videvik!
Viimasel ajal peaaegu tüütud mõõtmed omandanud vampiiridiskursuse vohamise tõttu võib esimesena
tärgata pähe küsimus, kas neid vereimejaid parodiseerivat libadokumentaali tehes seda populaarsuse lainet
mitte lihtsalt taas juurde ei toodeta? Õnneks on suudetud antud juhul
minna mütoloogilistest teemadest
kaugemale ning võetud eesmärgiks
mitmete ebatervete meedianähtuste
ja kultuuriliste eelarvamuste satiiriline ekspluateerimine, et sellelt populaarsusmullilt tervislikult natuke
verd välja lasta.
Olgu esimese asjana öeldud, et
suurimaks eelduseks selle filmi õnnestumise juures on olnud tervislik kogus
ebaprofessionaalsust. Režissöörid-stsenaristid-peaosatäitjad, Flight of the
Conchords’ist tuttav Jermaine Clement
ning oma lühifilmiga Oscarile nomineeritud Uus-Meremaa lavastaja Taika Waititi, on selles libadokumentaalis suutnud
täpselt tabada tõsielusaadete närvi, seda
piinlikult püüdlikku, totatakalt asjalik-
Süstemaatiliselt
käiakse läbi kõik
reality-maailma
banaalsed klišeed
kust ja tõsidust otsivat käitumist ning eos
läbikukkunud elegantsuse taotluslikkust,
mida tõsielusaadetes alati talumatult
tunda on. Süstemaatiliselt käiakse läbi
kõik reality-maailma banaalsed klišeed,
alates karakterite tutvustamisest, nende
igapäevaste toimetuste ja vaba aja veetmise dokumenteerimisest, nende enda
pseudopsühholoogilisest eneseanalüüsist ja lõpetades muidugi konfliktiloomega ning selle paratamatu lahendamisega. Sest kõik konfliktid maailmas peavad
ju televaataja silme all saama õnneliku,
kodanlikult aktsepteeritud ning humaan-
se lahenduse...
Teiseks toimivaks tasandiks on
tegelemine rahvuslike stereotüüpide
ja eelarvamustega. Muidugi ei tegele
film nende turvalise ja poliitkorrektse
kummutamisega, vaid laseb enamjaolt
huumori saatel nende eelarvamuste peal
lihtsalt liugu. Neli kommuunis elavat
vampiiri esindavad üheaegselt nii telesaadete stereotüüpe kui ka globaalselt
levinud eelarvamusi teatud ajastute ja
rahvuste suhtes.
Vampiirid esindavad
stereotüüpe ja
eelarvamusi teatud
rahvuste suhtes
Barokkajastust pärit peenutseja
Viago esindab Kesk- ja Lääne-Euroopa
kammerlikku ja tundeküllast pehmot,
Deacon on viimasel paaril (inimajaloo
vägivaldsemal) sajandil nime teinud
metsik eksootik ja endine nats ning
Vladislav keskajast pärit salapärane ja
perversne Rumeenia ülik ehk ilmselge
vihje vampiiri inimarhetüübile, ajaloolisele ja küllaltki verejanulisele Vlad
Tepesile. Neljas korterikaaslane, keldris pesitsev 8000-aastane Petyr esindab
seda vampiirihinge antisotsiaalsust, mis
aja jooksul inimlikkuse üle paratamatult
võidutseb ja annab teed tunduvalt pragmaatilisemale „loomastumisele“.
Ja kõige keskmes mõnitatakse
otseloomulikult seda omamoodi pervesseks stambiks kujunenud viisi, kuidas
rääkida kseno-, homo- ja sisuliseltkõige-suhtes-foobsele „keskmisele televaatajale“ teistsuguseks olemisest. Täiesti
kindlasti ei ole juhus, et see spetsiifiline viis, kuidas peategelased meid oma
skeenet ja selle kirevat ööelu tutvustavad ning oma kostüüme edvistades
vahetavad, võib ära tunda selle, kuidas
meedias tavaliselt tutvustatakse erine-
What We Do in the
Shadows
Jemaine Clement,
Taika Waititi
Uus-Meremaa 2014 | 86 min
Reede, 21.11 19:30
Solaris Kino,
Saku saal
vaid vähemusi, alates geidest ja transvestiitidest ja lõpetades immigrantidega.
Kui pinnapeal on tegu katsega liberaliseerida konservatiivset enamust ja neid
tolerantsemaks muuta, siis tegelikult ju
Mõnitatakse seda,
kuidas televisioonis
on tavaks rääkida
“teistsugususest”
ainult rõhutatakse seda, kui erinevad
need vähemused sellest kujuteldavast
„keskmisest inimesest“ on. Tõele näkku
vaadates ei erine ju oma tunnete ja unistuste kohapealt heteroseksuaalne keskastmejuht Rainer sisserännanud transeksusaalsest Igorist rohkem kui keskmine
televaataja ebasurnust, valguskartlikust
ja lennuvõimelisest vereimejast.
Hannes Aava
JUST FILMi programmimeeskond
FILM
JUST LEHT
lk 2
Maailm vajab südamlikke filme!
Teadlased on teinud katseid, millest
nad on järeldanud, et agressiivsete
filmide vaatamine võib muuta inimesed vägivaldseks. Järelikult peaks
ravi sellele olema rahulike filmide
vaatamine, mis võiksid muuta meid
ilusaks ja heaks. Õnneks on jõudnud
kinoekraanile üks kosutavalt heasüdamlik lugu, mille võiks ravimina
välja kirjutada kogu perele.
Südamlik
ja sügav
muinasjutt
ning imekaunis
loodusfilm
„Belle ja Sebastian“ on laias laastus
klassikaline koera ja poisi sõpruse lugu,
mille sarnased on läbi aegade inimestele
südamesse läinud ja läheb seegi. Filmi
stsenaarium põhineb prantsuse näitlejanna Cécile Aubrey romaanil.
Nicolas Varnieri 2013. a. valminud filmiadaptsioonis on loole lisatud
mõõde, mis muudab lastefilmist koguperefilmi ega lase sellel muutuda liialt
läägeks, kuigi heas mõttes klišee on see
lugu kahtlemata. Põhiliini taustal toimub
II maailmasõda, mil sakslased on tulnud
filmi tegevuspaika Prantsuse Alpides, et
vahele võtta neid, kes juudi põgenikke
üle mägede jooksva riigipiiri Šveitsi aitavad.
Režissöör Varnier on eelkõige
tuntud loodusdokumentaalide autorina. Pole siis ime, et „Bellet ja Sebastiani“
tasub kinno vaatama minna juba ainult
hingematvalt kaunite looduspanoraamide tõttu.
Keset Alpide mäestikku, kus iga
samm on riskantne, tunneb ennast
metsiku looduse keskel koduselt väike
poiss Sebastian (Félix Boussuet). Tema
vanaisa César, kelle rollis on üks populaarsemaid prantsuse näitlejaid, Tchéky
Karyo, (kaasa löönud ka mitmes tuntud
kassahitis nt „GoldenEye“, „Bad Boys“)
on Sebastiani ainus hooldaja.
sellest, et vanemad peaksid jälgima,
millega nende lapsed tegelevad ja mida
vaatavad, et hoida neid eemale halbadest mõjutustest. „Belle ja Sebastian“ on
korralik doos headuseravi. See on tõeliselt südamlik ja samas sügav prantsuse
muinasjutt, imekaunis loodusfilm, lugu
kangelaslikkusest ja sõprusest. Selles
filmis võidab headus kurjuse ja sõprus
üksinduse, nii nagu see ka päriselus
olema peaks!
Kinno minnes tuleks ema-isa kaasa
võtta ega tasuks unustada ka taskurätti.
Reet Brandt
filmikunstnik
BELLE JA SEBASTIAN
Belle and Sebastian
Nicolas Vanier
Prantsusmaa 2013 | 104 min
Neljapäev, 20.11 16:00
Solaris Kino, saal 3
Reede, 22.11 16:30
Solaris Kino,
saal 3
„Belle ja
Sebastian“ on
korralik doos
headuseravi
Sakslaste
külla
saabumisest
rohkemgi ärevust tekitab mägedes uitav
„koletis“, kes väidetavalt küla lambaid
murrab ja kellele César koos teiste külameestega verejahti peab. Oma igapäevastel käikudel mööda mägiradu, mis
vahelduvad looduskaadritega karust
konnani, kohtubki ühel päeval Sebastian
selle „koletisega“. Sellest hetkest saab
alguse üksildase poisi ja suure looma
vankumatu sõprus.
Ühiskonnas
räägitakse
palju
NOOR KRIITIK
Armastuse valem
„X+Y“, mille peaosas vaid 17-aastane
Asa Butterfield („Hugo“, „Poss triibulises pidžaamas“) jutustab ilusvalusa kasvamisloo läbi matemaatikageeniuse Nathani silmade. Autismi
põdev nooruk elab täiesti omaette maailmas ning talle ligi pääseda
tundub võimatu.
Matemaatika tundub olevat ainus
viis Nathaniga ühele lainele jõumiseks:
noormehe jaoks käib kõik valemite
alusel ning igale probleemile peab leiduma loogiline lahendus. Nathani eraklikkus tuleneb traagilisest kaotusest, mille
poiss väikesena üle elas.
Noort geeniust hakkab juhendama allakäinud matemaatikaõpetaja (Rafe
Spall), kes näeb Nathanis suurt potentsiaali. Nende omavaheline suhe on väga
huvitav ning aeg-ajalt tundub, et õpetajarolli täitev härra Humphreys jääb hoopis
ise õpilase rolli, kuna temagi peab toime
tulema omamoodi kaotusvaluga. Humphreys on ka ise nooruses ülemaailmsel
matemaatikaolümpiaadil osalenud ning
teeb kõik endast oleneva, et Nathan
pääseks Inglismaa noorte tiimiga lõppvooru Cambridge’i.
Olümpiaad oleks suur samm
suurema tuleviku poole, kuid võimalikku edulugu hakkavad varjutama järjest
enam kasvavad pinged. Tegevus areneb
Inglismaa väikelinnast teisele poole
maakera Taiwani, kus toimub suur
treeninglaager. Seal kohtuvad omavahel noored üle maailma ning nohiklik
Nathan surutakse oma mugavustsoonist
välja.
Kogu matemaatikamelus kajastab
film erinevaid ülemaailmseid probleeme, mis muudavad filmi veelgi elulisemaks ning mitmekülgsemaks. Ekraani-
le jõuavad armastus, kadedus, sõltuvus,
enesevigastamine, kiusamine ning erinevad kultuurid. Nii teismelised kui ka täiskasvanud kogevad segaseid tundeid, mis
lisab filmile põnevust ning tõepära.
On näha, et filmis on kõik viimse detailini läbi mõeldud. Karakterid
on selged ja arusaadavad ning näitlejad sobituvad imehästi oma rollidesse.
Atmosfäär on igale stseenile vastavalt
eriilmeline, moodustades siiski ühtse
X+Y
X+Y
terviku. Film kannab lihtsat, ent olulist
Morgan Matthews
sõnumit kõigile: inimesed peaksid proovima üksteist mõista ning tolereerima Suurbritannia 2014 | 111 min
Kolmapäev, 19.11 17:00
erinevusi.
Solaris Kino, Saku saal
Reede, 21.11 17:00
Solaris Kino,
Saku saal
Dolores Rang
20-aastane
KODANIKUPÄEV
VIDEOKONKURSS 2014
Just Filmi kodanikupäev tuleb taas!
Traditsiooniks saanud Just Filmi
kodanikupäeval tulevad näitamisele
dokumentaalfilmid, mis kõnelevad
sellest, kuidas toimib kodanikuühiskond, ja seda läbi noorte inimeste
silmade.
Pärast filmiseansse toimuvad
aruteluringid, mida viivad läbi antud
valdkonna võtmeisikud, eesmärgiga
filmides käsitletud teemasid noortele
kinnistada ja pakkuda noortele võimalust aktiivselt kaasa mõelda ja rääkida.
“#CHICAGOGIRL: SOTSIAALVÕRGUSTIK VS DIKTAATOR” Film
on hea näide sellest, kuidas kasutada
internetti passiivse klikkimise asemel
hoopis 6000 km kauguselt aktiivselt oma
kodumaa revolutsioonis osalemiseks.
Inspireeriv ja samas valus dokumentaalfilm jälgib noore naise emotsionaalset
teekonda läbi sõprade kaotamisest tuleneva valu ja režiimi ähvardustest tingitud
hirmu, demonstreerides samal ajal sündmuse ja poliitilise sekkumise keerukust
rahvusvahelisel geopoliitilisel areenil.
“Laul Alexisele” on väga huvitav
Taani/USA film, mis jutustab loo kahest
noorest, kes olenemata erinevast kultuurilisest taustast teineteist leiavad ja armuvad. See on lugu sellest, kuidas me ei
peaks otsima asju, mis meid eristavad,
vaid ühiseid puutepunkte, mis meid
seovad. Ainult nii saab sündida tõeliselt
tolerantne ja vaba ühiskond.
Just Filmi kodanikupäev
toimub reedel, 21. novembril
Coca-Cola Plazas.
Kodanikupäeva seansid on
kõigile tasuta.
Ükskord meie
külas - OSA 2
Põllumajandusministeerium ja Just
Film korraldasid maaeluteemalist
videokonkurssi ka sel aastal.
Konkursi “Ükskord meie külas osa 2” eesmärk oli tõmmata tähelepanu
elule väljaspool suurlinnu ja julgustada
koolinoori filmikunsti kaudu mõtlema
maal asuvale kodukohale ning maaeluga
seotud tegevusaladele. Just Filmi meeskond võttis ette ka reisi igasse maakonda, et kohtuda noortega ja anda neile
edasi teadmised filmitegemise põhilistest
alustest.
Konkursi võitjad kuulutatakse välja
pidulikul auhinnagalal 22. novembril
kell 16.00 Coca-Cola Plaza kino 9.
saalis. Üritus on kõigile tasuta ning
lisaks parimatele filmidele linastub ka
üks Just Filmi programmi kuuluv film.
INTERVJUU
NOOR KRIITIK
JUST LEHT
lk 3
Tulekahjude saatel
sündiv maailmamäng
SUPERNOOVA
TAMAR VAN DEN DOP
ja „Supernoova”
Just Film: Tere, Tamar! Palju õnne,
Sinu teisel täispikal filmil läheb
suurepäraselt, lööd edukalt laineid
rahvusvahelistel festivalidel Berliinist Tallinnani!
Tamar: Aitäh, et mind osalema võtsite!
Ma olen ülielevil ja täielikus seitsmendas taevas.
JF: Mis Sa arvad, mis on sind enim
režissöörina mõjutanud?
T: Ma arvan, et näitlejaks olemine.
Võtetel viibimine ning pidev mõtlemine
sellele, kuidas ma ise asju teeksin. Aga
ka režissöörid nagu Terrence Malick,
John Cassavetes ja Ingmar Bergman on
mulle suureks inspiratsiooniallikaks.
Käesoleva filmi jaoks kogusin inspiratsiooni palju Hollywoodi Technicolori
vesterne vaadates. Sest maastik on filmis
nagu karakter. Mu eesmärk oli luua
kontrast suursuguste maastike ja selles
elavate inimeste vahel. Ja ühe tüdruku
ja tema fantaasiate lähiplaanide vahel.
JF: Ja stsenaristina?
T: Selle filmi puhul: mu enda elukogemused. Teadmised, mis meil on planeetidest ja tähtedest. Newton ja veelkord teadus. Samuel Becketi „Oodates
Godot’d“ – selle filmi „alapealkiri“ on
„Oodates Peugot’d“. Ja muidugi raamat,
millel see film põhineb.
Selle filmi stsenaariumit kirjutades huvitusin viisidest, kuidas rääkida ootamisest. Seega soovisin, et lugu oleks
võimalikult õhuke. Tahtsin rääkida
midagi inertsist. Noorena soovid, et elu
algaks võimalikult kiiresti ning unistad suurtest asjadest, mis elus juhtuma
peaksid, samal ajal kartes, et neid sinuga ei juhtu.
Tahtsin teha väikese oodi elule. Isegi
siis, kui mõnikord on väga raske ja
sellel kõigel ei näi olevat kuigi suurt
tähendust. Ja kuigi tähenduste ning
põhjenduste otsimine frustreerib meid,
peaksime siiski üritama elu pühitseda ja
sellel võimaluse korral sarvist haarama.
Supernova
Tamar Van Den Dop
Holland 2014 | 90 min
Laupäev, 22.11 16:30
Coca-Cola Plaza,
saal 8
„Külluses” võtab aega, et end koguda ja leida õige tee, aga vaatajale on
see seda väärt oma ilusate kaadrite ja
tegelaste poolest.
Lugu on tegelikult kulunud – filmi
põhiliiniks on armukolmnurk, mille
peategelasteks on parimad sõbrannad
Billie ja Laura, kelle vahele on tulnud
Danny. Noormees on koos Lauraga,
aga mõlemad teavad, et suhe ei toimi
ja midagi on pidevalt puudu. Selle
suhte kõrval hakkab arenema Billie ja
Danny vaheline romantika, kus vastupidi tundub olevat hea klapp. Veidi hiljem
tuleb mängu ka neljas oluline tegelane
– katkisest perekonnast pärit Isaac, kes
kolib Billie ja ta ema juurde. Noormees
haaratakse Billie, Laura ja Danny seiklusesse, mis osutub kõigile suureks katsumuseks.
Olgugi, et filmi parimad kaardid
mängitakse ruttu välja, on teose positiivseks küljeks huvitavad karakterid,
kes on noored ja karismaatilised. Nad ei
mõtle pingsalt tulevikule ega sellele, mis
võivad olla nende tegude tagajärjed: nad
joovad, pidutsevad, on noored ja arutud
ning kasutavad pidevalt sõna „f*ck”.
KÜLLUSES
naiskaraktereid. Samas, ilma meesteta
oleksime me naised täiesti kadunud. Ja
me võime meestele mõjuda kui nõiad...
Galore
Rhys Graham
Austraalia 2013
103 min
Reede, 21.11 18:15
Solaris kino,
saal 3
JF: Milline on Sinu järgmine projekt
ja mis teemasid tahaksid veel oma
filmides puudutada?
T: Minu järgmine film on triller. Tahaksin ka elu tumedama poolega silmitsi seista. Mul on tavaks otsida ilu
ja lootust, et südant rahustada. Aga
seekord tahaksin uurida tsivilisatsiooni
tumedamat palet. Aga hetkel ei saa ma
sellest rohkem rääkida...
JF: Küsin seda mitte täies tõsiduses: kas keegi on teid süüdistanud
meestevaenulikkuses, kuna kõik
meeskarakterid teie filmis on mõnevõrra dekadentlikud või tundetud?
T: Ei, teie olete esimesed. Aga kuna
mind kasvatas üksikema ja nähes, et see
maailm vajab endiselt soolise võrdõiguslikkuse kohapealt palju muudatusi, tunnen kohtustust näidata tugevaid
Tamar Van Den Dop (Foto: Michiel van Nieuwkerkestraat)
NOOR KRIITIK
“Kallis tütar, ma hakkan nüüd su isaks” – ema
Filmi keskmes on Billie, kelle ema
Jane otsustab, et temast saab James.
Olukord, kus Jane/James vajab ruumi
iseendaga harjumiseks, sunnib Billiet
üles kasvama ning ta kolib aastaks
oma (teise) isa juurde. Film koosneb
teisipäevadest, mille tütar ja endine
ema selle aasta jooksul koos veedavad.
Publikule nii võõra teema (Eesti
publiku jaoks veel tabu pealekauba)
lahkamine nõuab oma osa ajast. Režissöör Sophie Hyde on aga julge (ja julge
hundi rind on…) ning põimib sugu
vahetava naise loo kõrvale veel terve
pere lood – nii isaks saanud ema venna
olemuse kui ka 16-aastase tütre Billie
eneseavastamise.
Inimesele, kes on tüdinenud sallimatusest ja umbusust kõige ebatradit-
sioonilise suhtes, on Billie kui pahvak
värsket õhku. Noor neiu on intelligentne ja avatud ning ta ei minesta õudusest,
kui ema uudise teatavaks teeb – küsimused ja ebakindlus, mis tekivad soovahetuse tagajärgedest, on olulisemal kohal
kui üleüldine aktsepteerimise küsimus.
Aitäh, Sophie Hyde!
Filmi „52 teisipäeva“ kontseptsioon
on omapärane (mille eest võitis Hyde
muuhulgas ka Sundance filmifestivalil
parima režissööri tiitli): linateost filmiti vaid teisipäeviti ja näitlejad said käsikirjast lugeda ainult enda stseene ning
sedagi vaid paar päeva enne filmimist.
Stsenaarium arenes aasta jooksul koos
näitlejate ja looga. Tundub uskumatu, et
nii piiratud korralduse ja mitteprofessionaalsete näitlejatega sündis nii suurepärane film, aga ehk andiski just see filmile
võlu, sest „52 teisipäeva“ on kõige meisterlikum siis, kui just need aspektid välja
paistavad. Film komistabki vaid seal, kus
näitlemisega üle pakutakse ja kus kõik
kulmineerub – seda on liiga palju, see
on ebamugav.
Aastas on hirmus palju teisipäevi ja
need kõik on erilised. Iseärasusi täis „52
teisipäeva“ mõtestab neid kahel viisil –
kaamera ees ja kaamera taga – ning tulemuseks on hingekriipiv, kuid hiilgust täis
film. Uskumatu debüüt nii filmi loojale,
näitlejaile kui ka vaatajaile.
Elina Kukk
19-aastane
52 TEISIPÄEVA
52 Tuesdays
Sophie Hyde
Austraalia 2013 | 109 min
Neljapäev, 20.11 18:30
Coca-Cola Plaza,
saal 9
Filmi teeb huvitavaks see, et vaatajale antakse mitmeid vihjeid algselt
arusaamatute kaadritega, mis hiljem end
õigustavad. Näiteks kõlab filmi alguses monoloog tulest, seejärel korduvad
sähvatused Austraalias möllavatest tulekahjudest ning filmi lõpus tuleb vastus
nendele kaadritele.
Lisaks kaunilt komponeeritud
kaadritele ja huvitavatele karakteritele on filmis väga olulisel kohal Billie
ema, kelle eluterve suhtumine ühiskonda ja olukorda hoiab noorukite kaootilisust koos. Ilma temata jääks mulje nagu
peategelane oleks niisama ilma isa(nda)
ta võitleja, katkine inimene, kelle perekond on maha jätnud. Terve ja tervislik
perekonnasuhe on oluline osa filmist
ja vastukaaluks pidevalt suudlevatele noorukitele, kes avastavad ennast ja
maailma, teevad vigu ja armuvad.
Loole lisavad pinget ka järjest lähenevad ja tugevnevad tulekahjud, mis on
suureks probleemiks Austraalias olnud
juba pikemat aega...
Sandra Kartau
18-aastane
NOOR KRIITIK
JUST LEHT
lk 4
Savu, pidu ja Kanada
Nagu filmi pealkirigi reedab, räägib
„Savu-nolk“ noortest, kanepist ja Kanadast. Loo keskmes on poisid, kes tahavad
püsti panna kanepiäri.
Juba filmi sissejuhatus on ülesehitatud haaravalt ning see paneb koheselt tegelastele kaasa elama. Vaatajale
selgitatakse ära olukord ehk see, kes on
luuserid ja kes rikkad. Kohe filmi alguses
seletatakse ka lahti tegelaste probleem,
kuidas nad sellega tegelema hakkavad ning millised on sellega kaasnevad
riskid, kuid see kõik on esitatud humoorikalt.
Lisaks huumorile toob „Savu-nolk“
välja ka teemasid nagu inimeste ahnus
ja konkurentsihirm. Selle pika ja humoorika teekonna jooksul õpivad poisid, et
SAVU-NOLK
Kid Cannabis
John Stockwell
USA 2014 | 110 min
Laupäev, 22.11 17:00
Solaris kino,
Saku saal
IMAX
mida rohkem tööd teed, seda rohkem
raha teenid. Ja mida rohkem raha teenid,
seda kergemini asjad kätte tulevad. Kuid
sellega kaasneb ka omakorda probleeme. Seega on filmi peidetud narkootikumidevastane sõnum, kuid kõrvalsõnumiks on see, et kunagi ei tohi liiga
ahneks minna. Ehk kui kellelgi on palju
raha, leidub alati keegi, kes tahab kõike
endale, kuid kui tekib ähvardav konkurents, tahetakse sellest võimalikult kähku
ja kergelt lahti saada.
Kui võrrelda „Savu-nolki“ mõne
teise kanepifilmiga, näiteks „How High“,
võib ütelda, et esimene on oluliselt
realistlikum ning ei toimu muinasjutulisi
asju, nagu kahemeetrise joint-i rullimine.
Kõike seda toetab ka asjaolu, et „Savu-
Pöff
VIIMSI KINO
V-KLUBI SAAL
COCA-COLA
PLAZA SAAL 8
COCA-COLA
PLAZA SAAL 9
R
Baltimaade suurim rahvusvaheline
animatsioonfilmide festival kinodes Sõprus ja Artis
anima.ee
torit, mis töötavad üheaegselt, tagamaks
säravaima ja nüansirikkaima pildi, mis on
suurem kui sinu vaateväli ja kus pildi piir
tegelikkusega hajub.
IMAX kinosaalis sa mitte lihtsalt ei
kuula ja vaata teises formaadis filmi, vaid
tunned seda kogu oma kehaga. IMAX-i
helisüsteem on sedavõrd täiuslik, et võib
lausa kuulda, kuidas kärbes toa teises
nurgas lendab.
Aastas toodetakse maailmas ligikaudu 12 IMAX tehnoloogias filmi. Need on
hästi valitud eriliste visuaalsete efektidega suurteosed, nagu näiteks „Kääbik“ ja
„Dracula“.
IMAX-i formaadis jõuavad nüüdsest ka Eestisse lisaks vaatemängulistele
suurfilmidele paljud IMAX-i enda toodetud harivad ja maailma avardavad filmid.
Tänu innovaatilisele tehnikale saame teid
kutsuda kaasa rännakutele vihmametsadesse, ookeanisügavustesse ja kasvõi
KOSMOSESSE, ja võime koos teiega tunda
uhkust kõige innovaatilisema kinosaali
üle siinkandis!
19.-23.11.2014
Hooaja peasponsor:
www.facebook.com/KosmoseKino
Kosmos – Kujutlus on piiritu!
15.11
16:00
52 TEISIPÄEVA
L
16.11
16:00
KIIRKÄIGUL
P
17.11
16:00
SUPERNOOVA
E
18.11
16:00
ÕNNEKURADID
T
19.11
K
16:00
DANNY VIIMNEPÄEV
20.11
16:00
LONGWOODI
LEGEND
N
Suurtoetaja:
21.11
16:00
RICH HILL
R
22.11
16:00
LAUL ALEXISELE
L
23.11
113301
123301
133301
143301
153301
163301
183301
93301
16:00
AITA, JUMAL,
TÜDRUKUT
16:00
MISSIOON SPUTNIK
14:30
RABARBER
14:30
LOLA HERNETERAL
16:00
IMELINE MASIN
16:00
MA EI TULE TAGASI
16:00
RABARBER
16:00
PARANDUSKLASS
16:00
FINN
14:30
NUKITSAMEES
14:30
AVALÖÖK
173301
P
203301
111601
121601
131601
141601
151601
161601
171601
181601
191601
201601
18:00
52 TEISIPÄEVA
16:00
METSLUIGED
16:30
ÕNNEKURADID
17:45
17:15
RICH HILL
18:15
FLOW
17:30
TÄHED ÕLGADEL
18:00
VIOLET
16:30
SUPERNOOVA
111602
121602
131602
141602
151602
161602
18:00
UNITED MOTORSI
ERISEANSS
181602
191602
16:30
#CHICAGOGIRL:
SOTSIAALVÕRGUSTIK VS DIKTAATOR
18:15
IGAL PÜHAPÄEVAL
18:30
KAKLUSKIRIK
121603
131603
16:30
KOMBED
12:00
JILL JA JOY
12:00
MUUTUSED
111701
121701
131701
18:45
NELI NURKA
13:45
IMELINE MASIN
14:00
AVALÖÖK
111702
121702
131702
19:00
15:30
KOMBED
16:00
PARANDUSKLASS
121703
131703
COCA-COLA PLAZA SAAL 2
AVAFILM: PRAHT
171602
16:30
MA EI KUULU MITTE
KELLELEGI
141701
18:30
MIS VAHET SEL ON?
16:30
AVALÖÖK
16:30
ÖÖ ON LASKUNUD
16:30
JACK
151701
161701
171701
18:30
MÕRAD BETOONIS
18:30
IGAL PÜHAPÄEVAL
18:30
52 TEISIPÄEVA
151702
161702
171702
141702
18:30
LENNUKUNST 3D
201602
18:30
ÕNNEKURADID
19:00
191603
COCA-COLA
PLAZA SAAL 2
111401
LÕPETAMINE
201603
12:00
LONGWOODI
LEGEND
12:00
FINN
16:30
#CHICAGOGIRL:
SOTSIAALVÕRGUSTIK VS DIKTAATOR
181701
18:30
LAUL ALEXISELE
181702
111401
191701
14:00
MUUTUSED
191702
16:00
ÜKSKORD MEIE
KÜLAS 2
201701
14:00
IMELINE MASIN
201702
16:00
KOMBED
201703
191703
SOLARIS
SAKU SAAL
17:00
VAHEPEALSED 2
17:00
SIIN JA PRAEGU
111101
121101
19:00
SEE JÄÄB SIND
JÄLITAMA
131101
19:15
SAVU-NOLK
111102
121102
131102
16:00
MÜRGELDAJA
12:30
PÕHJAPÕDRA LUGU
111201
121201
12:30
LONGWOODI
LEGEND
18:00
LENNUKUNST 3D
14:15
KAUGEMAST
KAUGEMAL
111202
SOLARIS
SAAL 3
19:00
MIDA ME
PIMEDUSES TEEME
17:00
AITA, JUMAL,
TÜDRUKUT
19:45
TÄHED ÕLGADEL
111203
121202
16:00
DANNY VIIMNEPÄEV
121203
18:00
KÜLLUSES
121204
131201
14:30
BELLE JA
SEBASTIAN
131202
16:30
MINU
NOORUSPÄEVAD
19:15
EMME
17:00
JÄÄ JUMALAGA,
PUBERTEET
1511
17:00
X+Y
17:00
PALO ALTO
17:00
X+Y
17:00
SAVU-NOLK
17:00
MÜRGELDAJA
161101
171101
181101
191101
201101
19:15
VAHEPEALSED 2
19:15
JÄÄ JUMALAGA,
PUBERTEET
19:30
MIDA ME
PIMEDUSES TEEME
19:15
JÄTA SEE MAAILM
MAHA
19:00
SEE JÄÄB SIND
JÄLITAMA
171102
181102
191102
201102
16:00
BELLE JA
SEBASTIAN
16:00
KIIRKÄIGUL
12:30
KAUGEMAST
KAUGEMAL
12:30
KÜLG KÜLJE
KÕRVAL
191201
201201
14:30
PÕHJAPÕDRA LUGU
14:30
KAUGEMAST
KAUGEMAL
141102
19:00
PALO ALTO
16:00
VAHEPEALSED 2
16:00
LUBADUS
16:00
SIIN JA PRAEGU
141202
1512
161201
18:00
PRAHT
18:00
SUPERNOOVA
18:00
MÜRGELDAJA
111701
1512
161202
161102
1511
20:00
KOGU SEE KAOS
141203
20:00
SEE JÄÄB SIND
JÄLITAMA
20:00
MA EI KUULU MITTE
KELLELEGI
1512
161203
171201
18:15
MINU
NOORUSPÄEVAD
171202
19:45
NELI NURKA
181201
18:15
KÜLLUSES
181202
20:30
MEIE LEHK
181203
171203
18:00
X+Y
12:00
LOLA HERNETERAL
12:00
PIM JA POM
121301
131301
14:00
LAUL ALEXISELE
13:30
JILL JA JOY
121302
131302
15:30
VIOLET
15:15
TIM ZOM TÕUSEB
TUHAST
121303
141101
131203
131204
SOLARIS
SAAL 7
17:00
PALO ALTO
131303
P
SOOILET 4€
ISIC DUS 3.
5
GRUUGA 2.5 €
PIGA €
2.5€
6
TK +
PILETI
-INFO
Festivali pileteid on
võimalik soetada PÖFFi
info- ja piletikeskustest
Tallinnas Solaris Keskuses,
Coca-Cola Plazas ja Tartu
Kaubamajas ning kõikides
Piletilevi müügikohtades
üle Eesti ning internetis
WWW.PILETILEVI.EE.
Sooduspiletid kehtivad
eelkooliealistele lastele,
õpilastele ja tudengitele.
Pileteid saab broneerida
JUSTFILM.EE
Just
Just Filmi
Filmi sõidutab
sõidutab MINI
MINI
Just Film 2014 toimub
Tallinnas Coca-Cola
Plazas, Solaris Kinos ja
Viimsi Kinos.
COCA-COLA PLAZA
Hobujaama 5, Tallinn
SOLARIS KINO
Estonia pst 9, Tallinn
VIIMSI KINO
Randvere tee 11, Viimsi
191202
16:30
BELLE JA
SEBASTIAN
201202
16:30
RABARBER
191203
201203
18:30
LUBADUS
18:30
JÄÄ JUMALAGA,
PUBERTEET
191204
201204
12:00
PIM JA POM
12:00
JILL JA JOY
191301
201301
13:30
LOLA HERNETERAL
14:00
LISASEANSS
191302
201302
15:30
TIM ZOM TÕUSEB
TUHAST
16:00
ÖÖ ON LASKUNUD
191303
201303
KONTAKT: Just Film / MTÜ Pimedate Ööde Filmifestival / Telliskivi 60a, 10412, Tallinn, Eesti / tel: (+372) 631 4640 / [email protected]
14.11
16:00
PIM JA POM
Joonas Liivrand
17-aastane
ANIMATED DREAMS
Kosmos IMAX purustab reaalsuse piirid!
Legendaarne kinohoone Tallinna südalinnas tõuseb fööniksina pärast põhjalikku
renoveerimist Baltikumi kõige moodsama
tehnikaga IMAX-kinoteatriks.
PÖFFi toimumise ajal käivad kino
Kosmoses veel ehitustööd, aparatuuri seadistamine ja viimased viimistlused.
Veel veidi ja uuenenud kino Kosmos
avabki filmihuvilistele oma uksed. Esimesena Baltikumis ja Põhjamaades saavad
meie filmisõbrad võimaluse nautida
IMAX-tehnoloogias valminud maailmakino hittfilme!
Võrreldes
endise
legendaarse Kosmose kinoga muutub kõik peale
välisilme. Kõige olulisem muutus on uus
IMAX tehnoloogiaga 330 kohaga tipptasemel kinosaal. On, mille üle uhke olla!
Lisaks sellele avatakse veel ka kaks väiksemat kinosaali. Kosmosesse tuleb kindlasti lastenurk, mugav kohvik muljetamiseks enne ja pärast kinoskäiku, noorte
rõõmuks ehitame ka kaasaegse varustusega õppeklassi.
IMAX-i kõige suurem saladus
peitub ekraani suuruses. Ligikaudu 300
m2 suuruse ekraani pildiga katmiseks on
vaja lausa kahte 4K digitaalkino projek-
nolk“ põhineb tõsielulool.
Kõige paremad naerukohad peituvadki just filmi keskel, mis ei lase sellel
igavaks muutuda ja hoiavad seda jooksvana. Kuid siiski on hetki, kus on veidi
ülepingutatud ja proovitud veidi venitada või nalju korrata. Näiteks palju nalja
võib pakkuda alguses Kanada piiri ületamine, kuid seda motiivi hakatakse edaspidi liialt kasutama. „Savu-nolgis“ vahelduvad kohati jabur huumor ja karmimad
noodid, mis annavad kokku ühe üsna
jabura, kuid põneva kompoti.